Terve Pere juuni 2011

16. juuni 2011 Lapsed • Tervis • Toit • Psühholoogia

www.bruder.de BRUDERi suur masinapark - JUST NAGU PÄRIS - pakub lastele mängurõõmu tänu erinevatele funktsioonidele ja sobivusele mängida nii toas kui õues. Kõik sõidukid on 1:16 originaalide koopiad.

BRUDERi tooted on müügil kõigis suuremates mänguasjakauplustes ja kaubanduskettides.

BRUDERi ametlik esindaja Eestis: OÜ KIRKLAND, Kadaka tee 54, Tallinn 12915, Tel. 6532038 kirkland@kirkland.ee www.kirkland.ee

3

Unistus ujumisrõngast

Anne-Mari Alver

Mäletan, et lapsena tahtsin nii väga endale ujumisrõngast. Sellist kena ja värvilist, mille peal oleks mõnus istuda ja millega saaks vahvasti madalas vees ringi plätserdada. Aga ema ütles, et ei mingit ujumisrõngast! Vähemalt mitte enne, kui olen tõestanud, et saan ujumisega iseseisvalt ja ilma rõnga või mis tahes muu toeta hakkama.

Küll see tundus ebaõiglane. Ja küll see tundub nüüd, kolm aastakümmet hiljem, õige nõudena. Kui ujumine pole selge ning laps usaldab kummist kaaslast, piisab ühest teravast kivikillust või ka lihtsalt tootedefektist, et abivahend tühjaks susiseks ja väikse supleja hätta jätaks.

Ettevaatusest räägitakse praegu kordades rohkem kui nõukogude ajal, ometi teeb õnnetuste statistika kõvasti haiget – lastega juhtunud traumade arvult oleme mõne aasta taguse uuringu kohaselt Euroopa Liidus esimesed.

Seekordses Terves Peres jagavad lastetohtrid nõuandeid, kus ja kuidas oma lapse turvalisust kõige paremini tagada. Ees on ju suvi – vabaduse ja seikluste aeg!

Millal veel, kui mitte nüüd uutesse paikadesse sõita, pikki päevi metsas, vee ääres ja mänguväljakutel veeta, koos sõpradega ja üksipäini seigelda, elust kohustustevaba rõõmu tunda! Millal veel, loomulikult! Õnnelikku (ja turvalist) suve!

NCH-LAM-EE-29-0611

Toimetajad Anne-mari Alver annemari.alver@lehed.ee Margit Kirsipuu margit.kirsipuu@lehed.ee

Kujundus Advig Stahl Keeletoimetaja Marilin Look

Reklaam Margit Elts, tel 669 8330, margit.elts@lehed.ee EE lisade juht PiRET TAMM, piret.tamm@lehed.ee Väljaandja AS Eesti Ajalehed, Tallinn, Narva mnt 11e

Ravi oma jalaseent!

Lamisil kreem (terbinafiin).

Kasutades kreemi kord päevas, ravid jalaseene ühe nädalaga.

Jalalaba seenhaiguste ravi. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

4

5

Näiteks minu elukvaliteet on tänu nendele teadmistele tunduvalt paranenud. Olen järjest tervem ja elujõulisem, mul on aega rohkem, olen rahulikum ka situatsioonides, kus varem oleks paanikasse sattunud.

Olen pidanud lapsepõlvest saati haiguste ja surmaga lähedalt kokku puutuma. Selle tõttu tekkis mul haiguste ees alateadlik hirm. Psühhosomaatilistest häiretest ja haigustest ehk tõbedest, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid, on kuulnud ilmselt igaüks, kuid kas oskame seostada emotsionaalset seisundit tervisega? Ka minul esines tihti selliseid „haigusi”, mida võtsin väga tõsiselt ja mis segasid mu elu. Asudes oma sisemaailma uurima ning emotsioone ja mentaalseid kontseptsioone lahendama, avastasin ühel hetkel, et paljud hädad on kadunud.

Avastasin, et ilma eelneva emotsionaalse hoiakuta on ka inimsuhete probleemid, kaasa arvatud suhtumine endasse, palju konkreetsemad ehk enam mitte sasipuntrad, vaid täiesti teadlikult lahendatavad. Imesid ei maksa kursustelt loota, küll aga avastate nii mõndagi elu imelisuse kohta. Mu elus on nüüd vähem pingeid ja vastuvoolu ujumist. Rohkem rahu ja vabadust.”

Loomeettevõtja Ville Jehe (41) kiidab, et see on selgelt kõige suurema väärtusega kursus, mida seni kogenud on. Ville sõnul on ta viimase 20 aasta jooksul osalenud sadakonnal koolitusel, kuid ükski neist pole toonud ellu nii suurt püsivat muutust kui aastatagune enesemuutmise kursus Lilleorus. „Kursusel omandatu on muutnud elu... lihtsamaks. Mõistan nii enda kui ka teiste inimeste sisemaailma toimemehhanisme paremini, see omakorda muudab iga päev ettetulevate situatsioonide lahendamise loomulikumaks, tagajärjed aga harmoonilisemaks. Suurenenud tähelepanu sisemaailmal on osa väljakutsetest asendanud „sissekutsetega”.”

Ka joogajuhendaja Aale-Triinu Sonn leiab, et emotsioone valdama õppides on palju lihtsam elada – ei pea tundma seda­sorti emotsioone, mida ei soovi. „Isegi elu pisikestes katsumustes, näiteks kui buss sõidab nina eest ära või auto pritsib tööle minnes poriga üle, on kahtlemata suur kergendus märgata selge ja rahuliku oleku jätkumist, milles on võimalik ka arukas lahendus leida kiirelt ja kergelt. Vanasti kulus emotsiooni peale ebaökonoomselt palju aega ja jõudu, rääkimata otsesest kogemuslikust kannatusest, mida negatiivne reaktsioon iseenesest loob.”

Hirmudest vabaks

Tutvus iseendaga

Kursusel osalenud muusikaõpetaja Siiri ütleb, et on piiravatest hirmudest üle saanud just tänu Ingvari õpetatud vabastavale tehnikale. „Mul oli aastaid esinemishirm. Emotsioonide lahendamise kursusel tegin Ingvari juhendamisel osalejate ees läbi esinemishirmust vabanemise. See on tõesti võimalik!

Enne kursust kasutasin erinevaid tehnikaid intensiivselt juba aastaid, sest ei tahtnud end halvasti tunda. Nüüdseks tajun negatiivse emotsiooni ilmnemist kohe ja kasutan õpitud tehnikat nii, et teised seda ei märkagi. Olen muutunud sisemiselt rahulikuks, tasakaalukaks, mind ümbritseb ühtlane rahulik foon.”

Ka IT-insener Roman (26) kinnitab, et on rahulikumaks muutunud. „Jalge­ alune on palju kindlam, elu lihtsam.

Romani meelest on kursuse kasu märgatav elu suuremas konkreetsuses. „Küsimused, nagu „Kes ma olen?” ning „Mida elus saavutada tahan ja miks?”, ei ole minule enam filosoofilised, vaid praktilised ja käega katsutavad. Nende ümber on vähem abstraktsust, vähem lausekatkeid „ehk kunagi…” ja „siis, kui olen...”.

Sama meelt on ajakirjanik Vilja Kiisler (40), kes ütleb, et protsesse saab mõjutada alles siis, kui taibata, mis värk on, ja kui teada, kes sa ise selline oled. „Ingvari õpetused toovadki kahe jalaga maa peale, reaalsusse. Siin ei ole mingit „uina­muinat”, äratinistamist või hookuspookust: kõik on konkreetne ja praktiline. Materiaalse maailma muutused võtavad loogilisel kombel aega, aga iseenda sees kordasaadetu töötab hetkega. Neid

Emotsionaalselt ­intelligentsemaks Edukuse valemis pole tähtis ainuüksi IQ, vaid ka EQ ehk emotsionaalne intelligentsus. Kui meil emotsionaalset intelligentsust poleks, ei oskaks me oma teadmisi ehk IQd rakendada.

Kes on Ingvar Villido?

Ingvar Villido, MTÜ Lilleoru koolitusjuht ja Babadži krija jooga õpetaja on tegelenud praktilise eneseuurimise ja -arendamisega üle 20 aasta. Tee algas võitluskunstide õppimisega, mil tärkas sügavam huvi inimeses peituvate võimaluste vastu. Maailma eri vaimsete õpetuste praktiline tundmaõppimine on andnud avara teadmiste ja kogemuste pagasi. Õpetanud ligi 20 aastat inimesi end iseseisvalt paremaks muutma ja kasutamata potentsiaale avama.

Iidse Babadži krija jooga (aastatuhandeid tuntud vaid India suurte joogameistrite väikeses ringis) autoriseeritud õpetaja.

E

motsionaalne intelligentsus on inimese võime õppida oma tundeid tundma ja mõistma. Kui tunneme omaenese sisemaailma, oskame emotsioone paremini juhtida. Näiteks saame vihahoo puhul aru, et mõttetu on tuld pursata – rahumeelne klaarimine viib kiiremini sihile. Aga kas alati saame aru või surume hoopis emotsioone alla ja tekitame endale terviseprobleeme?

Lilleoru koolituskeskuse juht Ingvar Villido on võtnud oma eesmärgiks muuta inimesi emotsionaalsemalt intelligentsemaks, õpetades lihtsaid tehnikaid, mis aitavad vabaneda piiravate emotsioonide kütkeist. Kursus nimega „Enesemuutmise kunst” avardab pilti holistilisest inimesekäsitlustest. Inimene õpib oma emotsioone märkama ja juhtima ning vabanema nende juhtivast rollist valikute tegemisel ja elukvaliteedi kujundamisel.

Koolitusel on alates 2008. aastast käinud väga erinevates eluvaldkondades tegutsevad inimesed – nii juristid, kunstnikud, ajakirjanikud, arstid kui ka koduperenaised ja ettevõtjad. Kursus on muutnud mitte ainult nende enesetunnet, vaid ka elu.

Katse õnnestus Proovisin oma nahal järele ning uurisin kursusel käinutelt, kuidas mõjutab enese muutmine elu. Tõepoolest, harjutused on niivõrd lihtsad, et neid võiks lausa põhikooli programmi võtta. Seda saab küll öelda, et päris sõrmenipsuga aastate jooksul külge poogitud halbadest tunde­harjumustest lahti ei saa, aga pidevalt praktiseerides võib oma elu lihtsamaks ja paremaks muuta küll.

lihtsaid asju teades ja harjutamisega vilumust suurendades võib ainult imestada, missuguses teadvustamata emotsioonide ja kontseptsioonide supis hulbivad inimesed, kes ise peavad end kõvadeks ratsionalisteks. Aga imestada, muide, pole mõtet, sest imestamine on ka emotsioon, üks energiakulukamaid pealegi.”

Sallivamaks suhtlejaks Tatjana (39) ütleb, et tänu kursusel omandatule muutus ta palju sallivamaks. Naine hakkas nii enda kui ka ümbritsevate inimeste peale teistsuguse pilguga vaatama. „See, et ma iseennast enam oma emotsiooniga ei samasta, tõi kaasa selle, et hakkasin kõikide emotsioonide peale vaatama nagu kõrvalistele objektidele – need on nagu riided, mida saab selga panna või seljast ära võtta. Sama asi on teiste inimestega: olgu, täna on tal küll see kole roheline pluus seljas, mis mulle üldse ei meeldi, aga see ei tähenda ju midagi, ning see, millest me räägime, mida jagame ja mille üle koos naerame, ei olene absoluutselt sellest pluusist, mis täna on selline, homme aga hoopis teistsugune.”

IT-alal töötav Peep Palts (37) toob oma kogemusest välja võrdluse, et emot-

sioonid koos kontseptsioonidega on alateadvusesse salvestunud automaatprogrammid, mille on andnud loodus, et elus hakkama saada. Tänu Ingvari õpetatud tehnikatele oskab ta paremini märgata, millest oma elus juhindub. „Panen tähele, mis mind edasi viib, olgu selleks idee, emotsioon või tegutsemine parima teadmise kohaselt. Olen hakanud märkama, kui sageli olen olnud sunnitud emotsioonide ajel tegutsema ja otsustama. Vabanedes emotsiooni sundivast jõust, saan näha olukordi kainema pilguga ning lähtuda taiplikkusest.

Tehnikate kasutuselevõtt on tulnud abiks koduses suhtlemises lähedastega, kes on kallid ning kellega koos jagan aega ja ruumi. Märkasin, kui tihti lähtun suhetes oma väärtushinnangutest ja surun neid ka alateadlikult teistele peale.

Väärtushinnangud on kompleksid, mis sisult kontseptuaalsed ja toetatud emotsioonidest. Nende komplekside uurimine andis mulle võimaluse taibata, kui põhjendatud on need motivaatorid ja kui palju on need olukorraga vastavuses. Tänu nende printsiipide mõistmisele on paranenud suhtlemiskvaliteet.”

Greta Kaupmees

6

Arukalt valitud kosmeetika vähendab nahaprobleemide ohtu

Kosmeetikavahendid kui otse nahale kantavad ja sageli kasutatavad tooted võivad tervist mõjutada rohkem, kui tihti arvata osatakse.

Selgitab dermatoloog Maie Jürisson.

Soovitused naha tervise hoidmiseks * Kasutage igapäevaseks naha­ hoolduseks tundlikule nahale mõeldud värvituid ja lõhnatuid neutraalseid või nõrgalt happelisi nahahooldusvahendeid, mida võib osta apteegist. * Laste pesemisvahendid sobivad ka täiskasvanule. * Testige uusi tooteid enne kasutuselevõttu õlavarre sisepinnal ca 2 x 2 cm suurusel alal. * Pigem kasutage sobivat toodet pikaajaliselt kui pidevalt uusi valides. * Parandage naha barjäärifunktsiooni kuiva naha korral või naha­ haiguste paranemisjärgus pehmendavate kreemidega. * Kuiva naha puhul võib pesemiseks kasutada vedelamaid kreeme või pesuõlisid. * Kui teil on allergia, leidke apteegi­ kosmeetika hulgast sobivad tooted ning ärge vahetage kergekäeliselt teiste toodete vastu. * Lihtsama koostisega ehk väiksema komponentide arvuga kosmeetika korral on allergiarisk väiksem. * Lugege alati kasutusjuhendit ja pakendilt infot toote koostisosade kohta. * Kui teil on allergia, võivad teatud komponendid põhjustada ootamatult ristallergiat teile juba teadaoleva allergeeniga. * Fototoksilise või -allergilise reaktsiooni vältimiseks ärge enne päevitamist end meikige ega lõhnastage.

Inimene on kasutanud looduslikke aineid oma naha eest hoolitsemiseks tuhandeid aastaid. Majanduslikus mõttes on 21. sajandi kosmeetikatööstus hiiglaslik tööstusharu, kus on suur hulk töökohti ning mis igal aastal uuendab ligi 25 protsenti oma toodetest. Kosmeetikatööstuse mastaapidest annab ettekujutuse kasutatavate komponentide loend, mis ületab kaugelt 10 000 piiri ja kus täielikuks orienteerumiseks peab olema kosmeetikatööstuse spetsialist.

Kosmeetikumid, vähemalt mõned neist, kuuluvad ilmselt kõigi inimeste igapäevaellu. Neid kantakse vahetult nahale või limaskestadele, kust need kas maha pestakse või toimima jäetakse, seega võivad otseselt mõjutada tervist. Seepärast uuritakse uute ingredientide toimet enne kasutuselevõttu põhjalikult.

Allergilised haigused sagenevad Eestis on allergilised haigused selge sagenemistendentsiga. Kosmeetikavahendid kui otse nahale kantavad ja paljukasutatud tooted võivad mõjutada tervist rohkem, kui arvata oskame. Seepärast tuleb hästi teada, mida kosmeetikavahendid sisaldavad ja kuidas need ained organismile mõjuvad. Kõige esmane informatsioon on kirjas toote pakendil, mida tuleks uurida sama põhjalikult kui näiteks restorani menüüd või valmistoidu koostisosi.

Järgnevalt tuleb osata märgata oma naha reaktsiooni ning analüüsida võimalikke ebasoodsate muutuste põhjusi. Kõik ebameeldivad mõjud ei

pruugi olla põhjustatud kosmeetikumidest. Juhul kui probleemiks osutub kosmeetikatoode, tuleks põhjalikumalt uurida selle iseloomu, nahatüübiga sobivust ja koostist.

Enne uue kosmeetikatoote soetamist tasuks tähelepanelikult lugeda, mis selle sildil kirjas on.

Kosmeetikavahendite kõrvaltoimed Ärritava kontaktnahapõletiku põhjustajateks võivad olla pesemisvahendid, deodorandid, depilatsioonivahendid, AHAd, propüleenglükool, alkoholi sisaldavad näoveed, bensoüülperoksiid ja mitmed teised ained.

Allergiline kontaktnahapõletik võib tekkida parfüümide, juuksevärvide, küünelakkide ja kreemide koostisosade tõttu. Kokkupuude mõne taimse komponendi ja nikliga (nt juukselakkides) võib tekitada kontaktnõgeslöövet.

Fotodermatiit (päikeselööve) võib olla kas toksiline või allergiline. Fototoksiline dermatiit võib tekkida parfüümilisanditest (nt bergamotist).

Foto­allergiline dermatiit võib tekkida kokku­puutel lõhnalisanditega (muskus, 6-metüülkumariin).

Atoopilise nahapõletiku ägenemise võivad põhjustada lanoliin jt loomsed või taimsed (pähkliõli, nisu­ proteiin) komponendid.

Allergilist nohu võivad põhjustada parfüümid ja parfüümilisandid. Allergilise silmapõletiku tekitajaks võivad olla silmaümbrustoodete koostisosad, parfüümid ja parfüümilisandid.

Bronhiaalastma võib tekkida parfüümide ja parfüümilisandite, juukselakkide, lokivedelike ja juuksevärvide kasutamisel.

Allergilise nohu, konjunktiviidi ja astma korral tuleb arvestada, et parfüümi kandja võib olla ise terve ning negatiivne mõju võib avalduda hoopis teisel inimesel, kellel on allergia.

Mõni kreemides kasutatav aine ei sobi vastsündinutele või ka beebi­ de mähkmepiirkonnale. Selliseks aineks on näiteks propüleenglükool, sest võib ärritada, allergiat põhjustada ning õrna sarvkihti ja lipiidbarjääri lõhkuda.

ALLEGRIA ON KASVAV PROBLEEM. SEETÕTTU ONGI NEUTRAL NEUTRAALNE. Iga päev puutub nahk kokku parfüümide ja teiste mittevajalike lisaainetega, mida sisaldavad enamik pesu- ja puhastusvahendeid, kreeme ja seepe. Neid kasutades võib tekkida kontaktallergia ja nahaärritus. Eriti vastuvõtlikud on sellele tundliku nahaga inimesed ja lapsed. Neutral on selle vastu. Seepärast ongi kõik Neutrali tooted lõhna-, värv- ja mittevajalike lisaaineteta. Tooted on välja töötatud koostöös Taani astma- ja allergialiiduga ning heaks kiidetud Eesti Allergialiidu poolt.

Loe lisaks: www.neutral.lt

8

9

Et laste suvi oleks turvaline...

M

õned aastad tagasi tehtud Euroopa Liidu uuringute kohaselt kuulub Eestile üks äärmiselt valus ja ebameeldiv esikoht – nimelt on meil kõige rohkem lastega juhtunud õnnetusi. Toonasest uuringust selgus, et kõige sagedamaks õnnetuspaigaks on lapse oma kodu ning kõige sagedamini on laps õnnetuse hetkel kodus koos vanema(te)ga.

Paneb mõtlema... Eriti nüüd, kus saabuv puhkuste hooaeg senise rutiini sassi lööb ning kindlaks kujunenud harjumused kõikuma paneb. Mõnele levinud suvisele probleemile aitab lahenduse leida Tartu Ülikooli professor Taie Kaasik.

Koduõues ja õuest väljas Tänavast eraldatud koduõues, kus ei ole liikuvaid mootorsõidukeid, töötavaid masinaid ega lahtisi veekogusid, võib 4–7aastane laps olla ka täiskasvanu pideva valveta. Kindlasti on vaja veenduda õue ohutuses lapsele. Seal ei tohi olla varisemisohtlikke ehitisi või ladustusi, püsti pandud redeleid jms. Kui aias leidub ronimiseks sobiv puu, võib lapsel lubada sellele ronida esialgu täiskasvanu julgestusega ning edaspidi ka üksi, kui ollakse veendunud, et laps sellega hästi toime tuleb.

Last üksi õue lubades tuleb talle selgelt öelda, mida ta tohib ja mida ei tohi seal teha. Kindlasti ei tohi lapsel lubada minna üksi liiklusele avatud tänavale (näiteks üle aia lennanud palli tooma). Kui aias on lahtine veekogu, võib laps valveta õues viibida vaid juhul, kui

veekogu on aiaga piiratud ning lapsele on selle ohtlikkust selgitatud ja keelatud selle äärde üksi minna.

Koolieelikule võib muutuda kitsas koduõues mängimine igavaks, suur­ elamute lastel koduaeda sageli polegi.

Seepärast on hea, kui läheduses on looduslikku metsa ja rohumaad. Elamu­ rajoonides peaks jätkuma ruumi ka turvalise mänguväljaku jaoks, kus laps saab ohutult ronida, kiikuda, omaealistega tutvusi sõlmida jne.

Kuna ettevõtlikud lapsevanemad või -kasvatajad suudavad ka oma jõududega lihtsama mänguväljaku rajada (kohaliku omavalitsuse loal ja turvanõuete järgi), siis olgu siinkohal toodud mõned põhilised näpunäited.

Mänguväljaku ohutuse tagamisel peab tegevuspaikade vahekaugus olema selline, et tegevused üksteist ei segaks. Pind ronimis- ja muude vahendite all, kust laps kukkuda võiks, peab olema kaetud kas 40 cm paksuse liivakihi või muu kokkupõrget pehmendava materjaliga. Mänguväljakute korrasolekut, ronimisredelite ja kiikede turvalisust on vaja pidevalt jälgida.

Sõidutee ei ole laste mängukoht.

Ohtlik on ka vahetus läheduses asuv sõidutee, mis pole piiratud taraga. Isegi täiskasvanu järelevalve all mängiv laps võib ootamatult sõiduteele söösta, näiteks liblikat püüdes või kassi taga ajades.

Koolieelikuid ei tohi jätta omapead mängima avalikele mänguväljakutele ka siis, kui need vastavad täielikult täna­ päeva ohutusnõuetele.

Lastega reisile

Palava ilmaga on veekogu ääres mängimine ülimalt mõnus. Ometi ei tohiks unustada veega seotud ohtusid. Uppumine on üks olulisemaid vigastussurma põhjusi lastel. Väiksemad eelkooliealised võivad uppuda isegi vaid 10 cm sügavuses. Ehmudes vajumisest või vette kukkumisest võib tekkida järsk sissehingamisliigutus, millega tõmmatakse vesi hingamisteedesse – tagajärjeks on lämbumine. Koolieelikut ei tohi kunagi jätta ka omapead vanni.

Kui kodu juures on tiik, järv, oja või mõni muu veekogu, tuleb võtta kasutusele abinõud, et laps ei pääseks järelevalveta nende lähedusse.

Veekogu ääres mängivat last ei tohi hetkekski silmist lasta. Teda tuleb õpetada ujuma nii vara kui võimalik. Korralik ujumisoskus kujuneb siiski alles aastate jooksul. Seepärast tuleb last jälgida ka siis, kui ta juba ujuda suudab.

Kui laps on paadis või mõnes muus uppumisohu olukorras (nt paadisillal), tuleb talle alati selga panna kasvule sobiv päästevest.

Suvi kutsub seiklema ja reisima. Enne marsruudi paikapanekut aga tuleks kindlasti mõelda, kas kogu pere tunneb seiklusest ühejagu rõõmu.

Lastearst Mari Laan jagab nõuandeid lastega reisile minekuks. Esmane nõuanne: enne kui reisima asud, mõtle hästi järele, kas sinu lapsed sellest rõõmu tunnevad. Kui sul on kodus imik, siis temale oleks kõige parem ja turvalisem sinna jäädagi. Kui sa aga ei suuda reisikirele vastu panna, siis sihtkoha valikul arvesta kindlasti laste vanuse ja huvidega ning reisi pikkusega. Väiksemad tüdinevad pikast lennu- või autosõidust, samuti ei sobi neile matkamine ekstreemsetes tingimustes või suured linnad.

Vähemalt üks kuu enne reisile minekut pea nõu perearstiga ja külasta reisi­ meditsiini kabinetti. Seal nõustatakse iga inimest individuaalselt vastavalt valitud sihtkohale. Tähtis on teha õigel ajal vajalikud vaktsineerimised. Organismi kaitsereaktsiooni tekkimiseks on kindlasti vaja aega, seepärast pole mõistlik jätta seda viimasele minutile. Samuti peaks laps olema enne vaktsineerimist terve. Kui otsustad viimase hetke reisi kasuks, vali koht, kus nakkushaiguste oht on väiksem. Kindlasti tuleks teha tervisekindlustus, sest arstiabi võib väikese lapsega vajalik olla ka kõrge palaviku korral. Kui lapsel on püsiv terviseprobleem, oskab perearst nõu anda, millised ravimid reisil vajalikud on.

Riietuse valik Ümber kaela tugevasse sõlme seotud sall ja mütsi või kapuutsi kinniseotud paelad on lapsele äärmiselt ohtlikud: need võivad ronimisel kuhugi takerduda ja lapse kägistada. Seepärast eelistage pael­ seose asemel teisi kinniseid, mis avanevad, kui nende taha midagi haakub (näiteks takja­kinnis, trukid või nööbid). Kasutada ei või kaitsekiivrit, mille rihm ülekoormuse korral automaatselt ei avane.

Sagedasemad reisiprobleemid Levinumad probleemid väikelaste puhul on kõrge palavikuga kulgevad viirus­

infektsioonid, kõhulahtisus, putukahammustused ning sagedasest nohust tingitud kõrvavaevused. Soojale maale reisides peab arvestama ka võimaliku päikesepõletusega. Mõned lapsed on väga konservatiivsed ka toidu suhtes.

Reisijate kõhutõbe võivad põhjustada bakterid ja viirused ning nakkuse peamiseks allikaks on toit, vesi ja mustad käed. Seetõttu on mõistlik tarbida töödeldud toitu ja puuviljad enne hoolega puhtaks pesta. Imikule on heaks kaitseks rinnapiim. Joogiks osta pudelivett ning ära kasuta jääkuubikuid. Ka tänaval müüdavatest pehmetest jäätistest võiks hoiduda.

Kui aga siiski kõhulahtisus tekib, on kõige tähtsam jälgida, et laps saaks piisavalt vedelikku. Kõhulahtisuse ja oksendamise käes vaevlevat pisikest tuleb joota sagedasti ja lonkshaaval. Enamasti saab kohalikust apteegist osta sobivat segu. Kui aga oled kohas, kus apteeki pole, võib vajamineva segu ka ise valmis teha: 1 liitrile keedetud ja jahutatud veele lisa 2 sl suhkrut, ¼ tl soola ning kui on, siis ka ¼ tl söögisoodat.

Lisaks võib anda söetabletti või Smectat ning nn heade bakterite segusid (nt Gefilust vms). Mõnikord on siiski vaja arstiabi, kui korralikust jootmisest hoolimata laps ikka oksendab ning kõhulahtisus püsib. Täiskasvanute kõhulahtisuse puhul aitav loperamiid väikelastele ei sobi.

Väikelastega reisides peavad kaasas olema palaviku alandamise ja valuvastased ravimid ning kui lendad nohuse lapsega, siis ka ninatilgad, rääkimata plaastritest villide ja haavade jaoks.

Laste rattasõidud kaunites Eestimaa paikades Foto: Jaanus Ree

Suve hakul tuleks kõik, mis puudutab laste tervist ja turvalisust, uuesti värske pilguga üle vaadata.

Veekogu ääres

Eesti suurim rattamaratonide sari Elion Estonian Cup ootab Jänksi lastesõitudele osalema pere pisemaid liikmeid. Lastesõidud toimuvad kaheksas erinevas Eesti paigas ja osalemine on kõigile tasuta.

Lapsed võistlevad kokku seitsmes vanuse­klassis. Poole kilomeetri pikkusel rajal Tillusõidus kuni 6aastased tüdrukud ja poisid, distantsi läbimise aega ei fikseerita ning paremusjärjestust ei selgitata. Alates 6aastastele mõeldud lastesõitudes peetakse 2011. aastast ka punktiarvestust. Võistlussarja kõigil etappidel pakutakse väikestele ratturitele kosutuseks Jänksi jogurtijooki või kohukesi.

Sellel aastal on toimunud juba kaks etappi – Rõuge ja Rakke –, mille lastesõitudel on

osalenud kokku 297 väikest ratturit. Mullu osales Elion Estonian Cupi lastesõitudes kokku 1474 last.

Järgmised Jänksi lastesõidud toimuvad: 10. juulil Kõrvemaal, 23. juulil Elvas, 14. augustil Pärnumaal Jõulumäel, 27. augustil Otepääl ning 10. septembril Viljandis.

NB! Elion Estonian Cupi lastesõitudes osalejal on kiivri kandmine kohustuslik.

Lisainfo: http://estoniancup.ee

10

Ole oma kõhu vastu leebe Perearstide ja erialaspetsialistide poole ­pöördutakse väga sageli mitmesuguste seedetrakti­vaevustega, nagu puhitused, gaasid, kõhukinnisus ja -lahtisus. Enamasti on need probleemid põhjustatud valest ja ebakorra­ pärasest toitumisest, aga ka stressist, ­kiirest elutempost, ­suitsetamisest ning alkoholi ja kohvi liigtarbimisest.

S

uvine grillihooaeg on alanud, väikesed aiapeod ja puhkusereisid juba plaanitud. On ju nii inimlik, et soovime end lõdvaks lastes süüa kõike maitsvat, mida hing ihaldab. Ilmsete liialdusteta ei põhjusta see noortele ja tervetele mingeid vaevusi. Siiski, et tunda end võimalikult hästi ja vältida seede­probleeme igas vanuses ja tervislikus seisundis, soovitatakse eelistada puu-, aed- ja teravilju ning kala. Mõistagi tasub piirata rasvaste toitude osakaalu ja vajaduse korral toetada seedetrakti ka apteekide vabamüügis leiduvate probiootikumide ja seedefermentidega.

„

Seedeprotsessidest arsti pilgu läbi Füsioloogiaõpik kirjeldab seedetrakti kui meetritepikkust suuõõnest pära-

Et tunda end võimalikult hästi ja vältida seede­probleeme igas vanuses ja tervislikus seisundis, soovitatakse eelistada puu-, aed- ja teravilju ning kala.

sooleni ulatuvat looklevat seedekanalit. Selle alguses olevas suuõõnes toimub toidu esialgne peenestamine ja segamine süljenäärmete eritatud süljega. Edasi liigub toit neelu, söögitorru ja makku. Maos töötleb toitu happeline maonõre. Seejärel liigub toit peensoolde, mille üheks osaks on kaksteistsõrmiksool. Sapiteede kaudu suunatakse kaksteistsõrmiksoolde maksa eritatud sapp, mis soodustab toidurasvade lõhustamist peenikesteks osadeks ja nende imendumist sooles.

Seedetrakti üks oluline osa on veel kõhunääre ehk pankreas. Selle tähtis funktsioon on eritada toitainete lõhustamises osalevaid seedefermente ehk ensüüme kaksteistsõrmiksoolde ning insuliini ja teisi hormoone vereringesse. Jääkained, mis seedetraktis imendumata jäävad, liiguvad jämesoolde ja väljutatakse pärasoole kaudu.

Kõhunäärmeensüümid võtavad osa valkude, rasvade ja süsivesikute seedimisest. Peamiseks haiguseks, mille korral esineb nende ensüümide alaproduktsioon, on krooniline pankreatiit, mille toetusraviks määratakse seede­ fermente. Tänapäeval on nende kasutamine laiemalt soovitatud. Apteekides saadaolevaid mitmete tootjate seede­ fermente võib kasutada, kui esineb jutu alguses mainitud vaevusi või kui on ette näha tugevamat toidukorda.

dr Külliki Suurmaa Lääne-Tallinna keskhaigla endoskoopiaosakonna juhataja

13

Jaanipidu

Mida pakkuda suvisel aiapeol?

16.–26. juuni

Kõik vajalik, parima hinna garantiiga!

Grillid alates -25%!

Lamamistool

Kõik vajalik puugi- ja sääsetõrjeks -35%!

Gaasigrill, 2 põletit + abipind

-55% 49 99 .

-34% 24 99

Vaja läheb: 700 g broilerifileed

.

-28% 16 39

-38% 2 50

Täispuhutav veluurmadrats 203 x 152 x 22 cm

-29% 18 59

.

.

Marinaadiks: kahe laimi riivitud koor ½ dl laimimahla 1 dl õunamahla 1sl mett 1 tl kaneeli soola hakitud koriandrit

Bambustõrvik, 150 cm

Vihmakeep

Kuppeltelk Monodome 3-le 210 x 170 x 120 cm

Kanavardad rohelisel salatipadjal

.

-37% 5 90

Puugi- ja sääsetõrjevahend Kapo, 100 ml pihustatav

Ei saa ju toituda pelgalt päikesest, armastusest ja mereveest. Suvesoojusesse sobivad kerged ja selge maitsega road, sest kes ikka palavaga praadi viitsib hautada. Võtan algatuseks kihiseva Prosecco klaasi ning sobitan juurde grillil valminud kanavardad ja käsitsi valmistatud jäätise.

-29% 170 .

Kastmeks: 200 g maitsestamata jogurtit ühe laimi riivitud koor 1 küüslauguküüs 2 tl sinepit soola suhkrut valget pipart

.

Kali 1,5 l Rigas Kvass Lisandub panditaara.

-33% 0 70

Piknikukorv

-31% 7 20

.

.

Külmakott

Külmakast

Õlu Tuborg, 4,6%, 8 x 0,33 l

-31% 6 90 3 99 79 .

-31% 16 -32% 1 25

.

Külmaelement, 2 tk

.

www.bauhof.ee

Lisandub panditaara.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Ämber, 12 l

-23% 3 90 .

Igaüks saab hakkama!

Salatiks: käepäraseid värskeid salatilehti karp kirsstomateid kaunistuseks peterselli Valmistamiseks lõika kanafileed parajateks tükkideks, sega kokku marinaad ja vala kanatükkidele. Sega läbi ning jäta paariks tunniks külmkappi maitsestuma. Leota puust grillvardaid külmas vees ja lüki kanalihatükid vardasse. Küpseta grillil kaunilt kuldseks, aga ole ettevaatlik, et liha liialt kuivaks ei muutuks.

Sega kastme komponendid omavahel ja paku koos kanavarrastega, mis on sätitud värsketele salatilehtedele ja poolitatud tomatitele. Sama marinaad sobib hästi ka mereandide grillimiseks.

14 Britipärane Fish & Chips Vaja läheb: valget kalafileed (tursk, ahven jt) poole sidruni mahl musta pipart soola nisujahu Frittimiseks: 220 g nisujahu 1 tl soola 1 tl küpsetuspulbrit 2,5 dl vett taimset õli Friikartuliteks: 4 suurt kartulit meresoola purustatud musta pipart

Kohupiimakreem sidruni ja šokolaadiga Vaja läheb: 2 dl 35% rõõska koort 2 sl suhkrut 2 muna 200 g paksemat kohupiimapastat poole sidruni koor ja mahl 50 g šokolaadi 80 ml piima 1 želatiinileht Valmistamiseks klopi vahukoor, suhkur ja munad vahule.

Kuumuta segu vispliga pidevalt segades, kuni koor pakseneb, ja jahuta külmaveevannis. Lisa riivitud sidruni­koor ja mahl. Lisa kohupiimapasta ja sega ühtlaseks. Paisuta ja sulata piimas želatiin ja nirista kohupiimasegu hulka. Tõsta desserdikaussidesse ja hoia mõni tund enne serveerimist külmkapis. Kaunista sulatatud šokolaadiga.

Valmistamiseks loputa kalafileed ja patsuta köögipaberiga kuivaks. Maitsesta sidrunimahla ja soolaga. Sega kausis taina komponendid ja pane kõrvale. Koori kartulid ja lõika pulkadeks. Kuumuta potis õli 160 kraadini. Pane kartulid õlisse ja friti kaunilt kuldseks. Tõsta valmis kartulid köögi­paberile, et liigne õli imbuks.

Jahuta ja soovi korral puista peale veidi soola ja musta pipart. Samal ajal kuumuta paksupõhjalisel pannil õli.

Paneeri kalafileed soola ja pipraga maitsestatud jahus ning veereta frittimistainas. Prae 2–3 minutit mõlemalt poolt ja lase samuti köögipaberil nõrguda.

Sidrunijäätis Vaja läheb: 3 suurt sidrunit 170 g tuhksuhkrut 4 dl 35% rõõska koort 3 sl külma vett Valmistamiseks sega kausis kahe sidruni riivitud koor, kolmest sidrunist pressitud mahl ja tuhksuhkur. Sega ja lase pool tundi seista. Vahusta rõõsk koor koos jää­ külma veega pehmeks vahuks ning sega sidruni-suhkru­ kreemiga. Vala madalasse nõusse, kata kaanega ja pane sügavkülmikusse jäätuma. Pool tundi enne serveerimist pane jäätis külmkappi pehmenema. Serveeri pokaalis koos maasikatoormoosiga. Sobib ka pallina rabarberikoogi kõrvale.