Keskkond ja meie (mai 2019)

KESKKOND &meie MAI 2019

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

ZERO WASTE KONTOR Esteetilised sorteerimislahendused Juhendmaterjalid Haakumine koristusteenusega Väline pakendikonteiner koos tühjendusega

Muuda kontor jäätmevabaks.

Vaata lähemalt tvo.ee/kontor

SolarStone 2in1 ehitisintegreeritavad päikesepaneelid kivi- ja puitlaastkatusele.

Solarstone OĂœ | Tartu tn 16 | Viljandi, 71004 | SolarStone.ee

KESKKOND&meie

Igaüks saab keskkonna

säästmisel alustada iseendast Eesti inimeste keskkonnateadlikkus on kiiresti kasvanud ja mõjunud on nii teavitamine, pandipakendisüsteem, jäätmete liigiti kogumine ja taaskasutusse saatmine kui ka “Teeme ära!” talgupäevad ning paljud muud tegevused.

Ikka leidub ka kahtlejaid, et mis meie muretsemine looduskeskkonna pärast ikka aitab, kui Hiina või India või Aafrika riigid kaasa ei tule.

Siiski saab igaüks alustada iseendast ja oma kodust ning levitada säästlikku mõtteviisi. Alati võiks asjad kiiremini liikuda, aga need liiguvad.

Jäätmete tekkimist saab ennetada nii kodus, tööl kui ka koolis.

Kui jäätmete tekkimist vältida ei saa, siis tuleb leevendada tagajärgi ehk koguda jäätmeid liigiti. Oluline on, et olmejäätmed tuleb sortida juba nende tekkekohas, sest jäätmed lähevad liikide kaupa ringlu-

sesse ainult siis, kui need juba tekkekohas ära sorditakse.

Kindel on see, et 2020. aastaks peab Eestis lõppema segaolmejäätmete tekkimine niisuguses mahus, nagu see täna toimub.

Euroopa Parlament kiitis juba 24. oktoobril 2018 heaks eelnõu, millega keelustatakse suurem osa ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasttooteid 2021. aastal. Eelnõus nõutakse Euroopa Liidu liikmesriikides plastist taldrikute, kõrte, nugade, kahvlite, joogisegamispulkade, lusikate ja söögipulkade keelustamist.

Tallinn keelab aga juba selle aasta 1. oktoobrist linnas toimuvatel avalikel üritustel plastist ühekordsete nõude ja söögiriistade kasutamise.

Alates 2019. aasta 1. juulist saab riigiametitele saata vaid e-arveid: see puudutab umbes 46 000 ava-

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Margit Laasnurm margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee

E D U G O VEEK E N I M A T S A PUH OÜ PREISOR • • • • •

Setete pumpamine Veetaimede niitmine, taimemassi eemaldamine Kopratammide, vette langenud puude eemaldamine Ujumiskohtade puhastamine Kaevetööd pehmel pinnasel

st: htud tööde te te il p ja t Rohkem info 5 4 410 l.ee, tel 50 o o h e e v r. o preis

liku sektoriga arveldavat ettevõtet. Praegu ei ole e-arvete kasutamine erasektoris nii suur, kui seda Eesti e-riigi kuvandi põhjal eeldada võiks, aga trend on siiski kasvav ja e-arvetest saadav kasu on märkimisväärne.

Taas tuleb ka “Teeme ära!” talgupäev, tänavu 4. mail.

Koostöös Eesti Lauluja Tantsupeo sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutse korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku.

Inimesed ei ürita puhastada ainult keskkonda enda ümber, vaid pääseda ka toidus sisalduvatest Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Sven Saun

väetistest ja mürkidest, eelistades süüa mahekaupa. Kuid ka mahetoit ei vähenda keskkonnamürkide, raskmetallide ja dioksiini sisalduse taset toidus, sest näiteks plii, elavhõbe ja erinevad dioksiidid ladest uva d õ h u s t .

Selleks, et organism tuleks paremini kõikvõimalike mürkidega toime, saame me süüa võimalikult palju antioksüdante. Mida peaks sööma, saab lugeda nende kaante vahelt, nagu ka kõigil eelnevalt osutatud teemadel.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

KESKKOND&meie

Vesi ja kanalisatsioon igasse Eesti nurka Kanall.ee paigaldab veevarustuseks ja kanalisatsiooniks vajaliku ükskõik millise Eesti piires asuva maja juurde.

Vesi ja kanalisatsioon on tänapäeval saanud mugavusteks, ilma milleta oma elu enam naljalt ette ei kujuta.

Siiski pole need mugavused igal pool iseenesestmõistetavad. Eriti kehtib see hajaasustuspiirkondade kohta, kus tsentraalset veevärki ja kanalisatsiooni pole. Ent tihti on just sellistes kohtades kõige kaunim loodus ja kõige enam privaatsust... Mida siis teha? Kas tõesti loobuda elementaarsetest mugavustest? Õnneks võib välikempsud ja kausis pesemise siiski ajalukku ja ekstreemoludesse jätta ning tellida oma koju nii kaevumeistri, veevärgipaigaldaja kui ka korralikult ja keskkonnasäästlikult toimiva kanalisatsiooni rajaja. Lisaks saab tellida mahuteid, mis sobivad hästi eramu reovee ja sa-

demevee kogumiseks, samuti joogi- ja tuletõrjevee varude hoiustamiseks.

Projektist teostuseni Just sellistele töödele on keskendunud ettevõte Artom OÜ, mille juht Tarmo Truija kinnitab, et tõepoolest, ettevõte teeb kõiki kanalisatsiooni ja veevärgi paigaldamisega seotud töid. Ning seda üle Eesti – paepinnaselised saared kaasa arvatud. „Meie põhitegevuseks on lokaalse kanalisatsiooni rajamine projektist teostuseni. Toome maale biopuhasteid, paigaldame septikuid ja rajame sobiva imbväljaku.

Kui biopuhastit või septikut ei ole võimalik asukoha iseärasuste tõttu paigaldada, siis paigaldame sobiva mahuti. Teeme ka maa kuivendus- ehk drenaažitöid, toome veetorustiku kaevust või puurkaevust majja.

Teostame kõiksugu kaevetöid. Lisaks tegeleme ka maakütte kollektorite paigaldamisega,” selgitab Tarmo Truija.

Lisaks sellele, et Artom OÜ kodulehe www.kanall.ee kaudu võib tellida tööd projektist teostuseni, koostatakse seal ka

projekte, mis on vajalikud ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitumiseks, teostatakse vee- ja kanalisatsiooni-, sajuveekanalisatsiooni- ning drenaažitorustike eel-, põhi- ja tööprojekte ning projekteeritakse ka olmekanalisatsioonipumplaid, samuti koostatakse väikereoveepuhastite projekte.

Keskkond ja kasutajate hulk Oma ettevõtte töös on Tarmo Truija kogenud, et iga krunt ja iga kinnistu on erinevad, samuti erinevad ka trassipikkused, mis on vaja kaevata selleks, et kanalisatsioon ja veevärk paigaldada.

Lokaalse kanalisatsiooni puhul on oluline teada, kui kaugele majast ja kaevust tuleb imbväljak või septik paigaldada.

Nagu kõikide muudegi toodete puhul väga erinevates kasutusvaldkondades, on ka veevärgi ja kanalisatsiooni tellijail võimalik valida erinevate tootemudelite vahel.

Millest lähtudes peaks tegema valiku, millist septikut või biopuhastit või mahutit

kasutada? Tarmo Truija selgitab, et esmajoones lähtutakse sellest, kui palju inimesi hakkab rajatavat süsteemi kasutama – just selle järgi kujuneb vajalike seadmete maht.

Statistika andmeil kulub keskmiselt 130l vett inimese kohta ööpäevas. „Aga kui keegi ütleb, et ta vajab oluliselt rohkem, siis loomulikult me arvestame sellega,” märgib Truija.

Konsultatsioonid tasuta Veevärgi ja kanalisatsiooni rajamine on küllalt spetsiifiline töövaldkond, mille üksikasjadest majaomanikud sageli teadlikud pole.

Artomi juht Tarmo Truija soovitab küsimuste korral ettevõttega ühendust võtta – keerulised teemad saavad spetsialistidega suheldes selgemaks, samuti oma majapidamise vajadused ja võimalused.

KESKKOND&meie Foto: Ilmar Saabas

Küsimusi ja vastuseid jäätmete sortimise kohta Keskkonnaministeeriumi lehel www.envir.ee on toodud korduma kippuvad küsimused jäätmete sortimise kohta ja antud neile vastused.

Millised on prügi sortimise põhialused?

Põhialused annab kohalik omavalitsus oma jäätmehoolduseeskirjades. Alati saab küsida lisaselgitusi oma valla- või linnavalitsuselt.

Põhimõtteliselt on vaja eraldi koguda: • ohtlikud jäätmed, • aia-pargijäätmed (puulehed, oksad, pügatud muru), • vanapaber ja papp (ajalehed-ajakirjad, raamatud, kontoripaber jmt), • pakendijäätmed, • segaolmejäätmed (kõik muu, mis eeltoodute hulka ei sobi).

Segaolmejäätmeid peab juba järgmisel aastal oluliselt vähemaks jääma.

Jäätmed lähevad ringlusesse ainult siis, kui need tekkekohas ära sorditakse Eesti kodumajapidamistes tekib aastaga ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi jäätmeid inimese kohta.

Just seetõttu on oluline jäätmeid mitte üksnes sortida, vaid nende teket ennetada. Kui jäätmete tekkimist aga vältida ei saa, tuleb asuda sortima.

Jäätmete tekkimist saab ennetada nii kodus kui ka tööl, kirjutas rohelise elustiili portaalis Bioneer Katrin Jõgisaar. Sortimine ei ole üks jäätmetekke vähendamise viise, vaid tagajärgede leevendamine.

Jäätmete liigiti kogumist on tähtis teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes.

Olmejäätmeid tuleb sortida juba nende tekkekohas. Sellega saame tagada jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema ringlusse saatmise. Eestis ei toimu jäätmejaamades olmejäätmete järelsortimist liikide kaupa. Jäätmed lähevad liikide kaupa ringlusesse ainult siis, kui need juba tekkekohas (kodus, tööl, koolis) ära sorditakse.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% kodumajapidamistest pärinevatest paber-, metall-, plast- ja klaasjäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. 2020. aastaks peab Eestis lõppema segaolmejäätmete tekkimine niisuguses mahus, nagu see täna toimub.

Alates 2014. aastast järgitakse viieastmelist jäätmehierarhiat: vältimine – korduskasutuseks ettevalmistamine – ringlusse võtmine – muu taaskasutamine – kõrvaldamine.

Hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmete tekkimist

vältida: kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

Statistika järgi on Eesti on Euroopa Liidus üks suuremaid segaolmejäätmete tekitajaid inimese kohta. Peamiselt tuleneb see eestlaste vähesest soovist oma jäätmeid sortida.

Eestis korraldab jäätmete sortimist kohalik omavalitsus, kes kehtestab jäätmehoolduseeskirja.

Seal on kirjas jäätmete sortimise nõue ja kirjeldus, kuidas sorditud jäätmeid mingis piirkonnas üle anda.

Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda erinevaid jäätmeliike, sh kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja probleemtooted.

Kui selles omavalitsuses jäätmejaa-

Miks tuleks eraldada biolagunevad jäätmed segaolmejäätmetest?

Biolagunevad jäätmed muudavad teiste jäätmete taaskasutuse raskeks, vahel lausa võimatuks.

Prügilasse ladestatuna aga eraldavad biojäätmed metaani, mis on üks kasvuhooneefekti tekitavatest gaasidest. Erinevates omavalitsustes on biolagunevate jäätmete sortimiseks veidi erinevad nõuded – küsi täpsemalt oma kohalikust omavalitsusest.

Kuhu panna konservikarpe jm plekkpakendeid?

Avalikku pakendikonteinerisse või tasuta jagatavatesse pakendikottidesse, mida pakuvad mõned jäätmekäitlejad, või oma maja juurde tellitud pakendikonteinerisse.

Kuhu konteinerisse pannakse kaltsud, riidekraam?

Segaolmejäätmete konteinerisse.

Kas sorditud pakendijäätmed tuleb puhtaks pesta?

Pakendeid, kus pole olnud midagi määrivat, pole vaja pesta (näit singi-juustu- või puuviljaalused jms).

Vedelamate toodete pakendid (nt jogurt, keefir jms) tuleks enne pakendisüsteemi tagastamist loputada, põhjalikum küürimine pole vajalik.

Mida võib kodus põletada?

Kodus võib põletada vaid immutamata ja värvimata puitu ja kiletamata paberit või pappi. Väikeses koguses ja kõrgel temperatuuril on lubatud põletada ka sellist pakendit, millel on põletamist lubav kirjalik või sümbolina toodud märge. Mitte mingil juhul ei tohi kodudes põletada PET-pudeleid jt plastjäätmeid (eriti PVC), sest selle käigus paiskuvad õhku inimestele ja keskkonnale ohtlikud (vähkitekitavad) ühendid. Samuti võib pidev plastipõletus kodustes tingimustes rikkuda küttekolde.

ma ei ole, saab koduseid ohtlikke jäätmeid ära anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Aeg-ajalt korraldavad omavalitsused koostöös tootjatega ka kogumisringe nii ohtlike jäätmete kui ka probleemtoodete kogumiseks.

MAI 2019

5

KESKKOND&meie

Taaskäideldavatele plastpudelitele tuleb kork peale jätta Enne tühja plastpudeli taaskäitluskonteinerisse viskamist peab pudelil kork peal olema. Kui korki pole, muutub pudel plastjäätmest sisuliselt tavaprügiks. Nõue ei puuduta pandipakendi süsteemi kaudu tagastatavat taarat – enne automaati sisestamist tuleb seal plastpudelitel kork ära võtta.

Nõuanne jätta taaskäitluskonteinerisse visatavatele pudelitele kork peale võib võib paista vastuoluline võrreldes sellega, mida inimestele minevikus õpetati, kirjutas forte.delfi.ee.

On tõsi, et pudelid ja korgid on toodetud eri tüüpi plastist ning et see asjaolu tekitas minevikus taaskäitlusjaamades probleeme.

Pärast seda aega on taaskäitlemistehnikad aga oluliselt arenenud ning korgi jätmine pudeli külge pole enam murekoht. Sisuliselt eral-

datakse kaks eri komponenti teineteisest protsessi käigus, mida nimetatakse veevannitamiseks. Pudelid jäävad veepinnale hulpima, korgid aga vajuvad põhja, mis teeb materjalide lahutamise lihtsaks.

Teisalt võib korkide eemaldamine enne pudeli konteinerisse viimist tuua kaasa ebakorrektse sortimise juba taaskäitlemisprotsessi alguses. Korkide väikeste mõõtmete tõttu sorditakse need sageli prügimäele minevate jäätmete hulka.

Korgid moodustavad ka olulise osa ookeani sattuvast reostusest ning võivad allaneelamisel tõsiselt kahjustada mereloomade ja -lindude tervist. Mõnede hinnangute kohaselt satub ainuüksi USA California osariigis reostusena keskkonda umbes viis miljardit plastkorki aastas.

Paljudel inimestel on kombeks plastpudel enne utiliseerimist lömmi vajutada, kuid tuleb välja, et ka seda oleks tegelikult mõistlik vältida.

Põhjus on selles, et lapikuks vajutatud pudelid võivad sortimisprotsessis paberiga segamini minna ja valesse kohta sattuda. Ruumilise vormi säilitamine tagab taara korrektse sortimise.

Kokkuvõtteks – enne minema viskamist valage plasttaaras-

Kuhu panna plastpakendid, mis ei lähe taaraautomaati Taaskasutatavad plastpakendid tuleks panna segapakendikonteinerisse. Sinna sobivad tarbe- ja toidukauba plastpakendid (näiteks jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi-, majoneesi-, šampoonipudelid), joogipudelid, kilekotid, pakkekile, plastkarbid ja muud plastpakendid.

Taaskasutuskonteinerisse ei sobi määrdunud või toodet sisaldavad pakendid, plastist mänguasjad ja ohtlike ainetega määrdunud pakendid (kodukeemia, liimi-, värvi- ja lahustipakendid), ohtliku aine märgisega tähistatud toodet sisaldavad pakendid.

Foto: Anni Õnneleid

Kui plastpudel läheb konteinerisse, tuleb sellele kork peale jätta. Kui pudelit saab tagastada taaraautomaadi kaudu, tuleb kork ära võtta.

se jäänud vedelik välja, pange kork peale ja pistke pudel taaskäitlemiskonteinerisse. Ning kindlasti uurige ka oma kohalikult taaskäitlemisteenust pakkuvalt ettevõttelt, ega nendel reeglitel pole juhtumisi mingisuguseid erandeid. Nagu öeldud, on Eestis selliseks erandiks näiteks taaraautomaadid, mille puhul tasub järgida nende kõrval olevaid juhiseid.

KESKKOND&meie

Biojäätmete sorteerimine viib Eesti prügimajanduse uude ajastusse ALDER HARKMANN Eesti Pakendiringluse tegevjuht

Sorteerimistehases sorteeritakse ja töödeldakse erinevad pakendid toormaterjaliks, millest tehakse uued tooted. Näiteks sorteeritud alumiiniumpurke saab lõputult taaskasutada uute purkide tootmiseks, purgid pressitakse sorteerimistehastes kokku ja saadetakse metallitööstustele. Kasutatud klaasi segatakse betooni hulka või saadetakse Järvakandi klaasitehasesse uute klaaspurkide tootmiseks. Konservikarpidest ja purgikaantest tehakse liiklusmärke, jalgrattaid ja autosid. Kile sorteeritakse värvi järgi, pestakse ja muudetakse graanuliteks, mis saadetakse Hiiumaale, Lätti või Leetu kilevabrikutesse. Vanapaberist ja papist toodetakse tualettpaberit, joonistuspaberit, jõupaberit ja pappkaste.

Eestis tekitab iga inimene keskmiselt 300 kilogrammi prügi aastas, oleme Euroopa Liidu üks suurimaid segaolmejäätmete tekitajaid inimese kohta. Samas on Eesti võtnud ambitsioonika eesmärgi, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest ehk kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plastija klaasijäätmetest, biolagunevatest köögi ja sööklajäätmetest ja muudest liigiti kogutud jäätmetest. Kõige lihtsam ja kiirem eesmärki saavutada on biolagunevate jäätmete ja pakendite liigiti kogumine.

Pakendikonteinerid igasse majapidamisse Tallinnas, Tartus ja veel mõnes omavalitsuses on korrusmajade juures juba kasutusel kolme konteineri süsteem – üks biolagunevatele köögi- ja sööklajäätmetele, teine vanapaberile ja kolmas segaolmejäätmetele. Puhtad pakendid saab küll täna kodus kokku koguda ja viia lähimasse avaliku pakendikonteineritesse või jäätmejaamadesse, kuid see tähendab inimestele ühte lisasammu prügi sorteerimisel, mis paraku tähendab, et see võimalus ei ole väga populaarne ja mugav. Lahendus oleks see, kui puhtad pakendid saaks anda juba kodu juures ära eraldi konteineritesse.

Biolagunevate jäätmete ja pakendite eraldamine peaks toimima kõikjal Eestis Kui Tallinnas, Tartus ja suuremate linnade ümbruses olevates lähivaldades on korrusmajade juures eraldi konteinerid biolagunevatele jäätmetele, siis paraku peame veel pingutama, et Eesti saaks pöörata prügimajanduses uue lehe.

Vajalik oleks rakendada biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine kõikjal üle Eesti. Kahe konteineri süsteem peaks olema jõukohane küll igale Eesti kodumajapidamisele, mis tähendaks, et üks konteiner on biolagunevatele köögi- ja sööklajäätmetele ja teine kuivade segajäätmete jaoks, kuhu saaks panna olmeprügi ja pakendeid – klaasi, plasti, metalli ja paberpakendeid. Kodus kraanikausi

Foto: Shutterstock

all olevas prügikastis ei ole tarvis teha rohkem, kui paigutada prügikasti ühte nurka märjad jäätmed ja teise nurka kuivad jäätmed. Kõige lihtsam ja käepärasem on eraldada need kaks jäätmeliiki tavalise kilekoti või paberkotiga. Liigiti kogumisel jäätmete hulk ei muutu, seega mahuvad jäätmed ka edaspidi samasse prügikasti ilusti ära.

Prügi välja viies tuleb biolagunevad jäätmed paigutada eraldi konteinerisse – ühe täiendava jäätmemahuti soetamine on ka ainuke kulu, mis tekib. Biolagunevate jäätmete konteineri tühjendamise kulu on vähemalt 80% soodsam segajäätmete konteineri tühjendamise kulust ning segajäätmete konteinerit võib edaspidi harvem tühjendada. Seega saab jäätmete liigiti kogumisega kulusid kokku hoida, rääkimata sellest, et see tähendaks väga suurt tiigrihüpet parema ja puhtama keskkonna suunas.

Biolagunevate jäätmetega segunenud pakendeid taaskasutada ei saa Nii biojäätmete kui ka vanapaberikonteinerite sisu taaskasutatakse ning avalike pakendipunktide konteinerite sisu läheb ringlusesse, kui pakendid on puhtad biojäätmetest. Kui aga segaolmejäätmete sekka visatakse ka biolagunevad märjad jäätmed, siis neid jäätmeid ei saa enam taaskasutada materjali ringlusse võtmise eesmärgil. Täna kasutusel olevad tehnoloogiad ei võimalda eraldada biolagunevaid

jäätmeid ja pakendeid optimaalsel viisil, et tulemuseks oleks materjal, millest saaks toota uusi tooteid. Segaolmejäätmed, kus on segunenud toidujäätmed, paber, pakendid ja muu prügi, kallatakse nii meil kui ka mujal Euroopas lihtsalt prügilasse, kus need aastakümneid vedelevad või põletatakse prügipõletusjaamades. Sealjuures tekitavad biojäätmetega segunenud olmejäätmed ladestamisel prügilagaase ning raskendatud on ka olmejäätmete põletamine, selleks tuleb lisada täiendavat energiat ja põletamise tagajärg on palju tuhka, millega pole muud midagi teha, kui prügilas ladestada.

Biolagunevate jäätmete konteinerisse saab panna aia-, pargi- ja köögijäätmed ning oluliselt määrdunud pakendid ehk kõik, mis on märg. Kui biolagunevad jäätmed on segajäätmetest välja võetud, muutub segajääde oluliselt paremini sorteeritavaks ja segajäätmete seast saaksime kätte klaasi, plasti ja metallpakendid, mis siiani paraku satuvad prügilasse või põletusahju.

Pakendid uuesti ringlusesse Eesti Pakendiringlus kogub kodus sorteeritud pakendid konteineritest kokku ja viib sorteerimistehasesse. Igal aastal antakse nii üle 40 000 tonnile pakendijäätmetele uus otstarve, säästes nii suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse, mida kasutatakse paberi, papi, metalli, plasti ja klaasi tootmiseks.

Biolagunevatest jäätmetest saab biogaasi ja väetist Biolagunevatest jäätmetest, mille moodustavad näiteks puu- ja köögiviljad ning nende koored, pagaritooted (leib, sai), kohvi- ja teepaks koos filtriga, söömata jäänud või parim enne möödunud kuupäevaga toidujäätmed, määrdunud papp ja paber, majapidamispaber, salvrätid ning aiaja pargijäätmed, nagu lehed ja väiksemad taimed, saab toota biogaasi ja keskkonnasõbraliku orgaanilist väetist põldudele alternatiiviks keemiliselt toodetud anorgaanilistele väetistele.

Suurem jäätmete taaskasutus tähendaks vähem tselluloositehaseid, metsaraieid ja prügi looduses. Selle nimel võiks igaüks juba täna kodus panustada ja koguda kodus toidujäätmeid eraldi ning viia pakendid pakendikonteineritesse.

Eesti Pakendiringlus on pakendite taaskasutusorganisatsioon, mis kogub pakendeid kõikides kohalikes omavalitsustes ja on paigaldanud selleks enam kui 2000 pakendikogumise konteinerit üle Eesti. Eesti Pakendiringlus korraldab pakendijäätmete taaskasutamist ja informeerib tarbijaid pakendite äraandmise võimalustest.

MAI 2019

7

Flat Foot Technology® on Electra Bicycle Company (USA) leiutatud ja patenteeritud rattaraam, kus traditsiooniline sõiduasend on pööratud 23 kraadi selliselt, et keha on püstisem ja väntamine toimub veidi ettepoole. Nii ei lähe kaela- ja õlalihased pingesse, käed ei suru lenksule ning põlvedel on väiksem koormus. Seisuasendis ulatuvad jalatallad maha – selliselt saad rattaga mugavalt peatuda sadulast maha tulemata. See on oluline, kui pead linnas tihti peatuma, näiteks teed andes või valgusfoori rohelist tuld oodates.

Electra linnaratastega saavad sõita ka need inimesed, kes on pidanud selja- või põlveprobleemide pärast rattasõidust loobuma.

Miks valida Electra linnarattad? · · · ·

Pedaalide väntamisel väiksem pinge põlvedes Pingevaba õlalihaste, käte ja randmete asend Püstine isteasend, hea vaade ümbritsevale Silmapaistvalt stiilne välimus ja väga nauditav sõiduelamus

Tule proovisõitu tegema ja tunneta erinevust!

Helista tel 509 3687 www.electrarattad.ee Kadaka tee 84a, 12618 Tallinn | Avatud E–R 9–17, kokkuleppel ka muul ajal | Kvaliteettehnika OÜ

KESKKOND&meie

Tulevikuüritused on rohelised

Alates selle aasta 1. oktoobrist tohib Tallinna linnas toimuvatel avalikel üritustel kasutada ainult biolagunevast plastist söögiriistu ja nõusid. Plastist ühekorranõude ja söögiriistade kasutamisest saab varsti minevik.

TOIMETAS SIIE HINT Tallinna linnavolikogu võttis 7. märtsil 2019 vastu vastava määruse täienduse, mille alusel ei tohi toitu ja jooki serveerida ühekorranõudest (taldrikud, topsid, kaaned) ega kasutada ühekorrasöögiriistu (noad, kahvlid, kõrred). Selle aasta oktoobrist on Tallinna avalikel üritustel lubatud kasutada ainult biolagunevaid nõusid ja söögiriistasid, millel on olemas kindel EVSEN 13432 standardile vastav sertifikaat ning tarvikud peavad olema komposteeritavad.

Määrus pakub alternatiivina plasti sisaldavate tarvikute asemel näiteks papist, puidust, bambusest, palmilehtedest, suhkruroost või muust kompostitavast materjalist valmistatud ühekorranõusid ja -söögiriistu. Mitmetel suurematel üritustel kasutati juba eelmisel aastal süsteemi, mille alusel anti tagatisraha eest külastajate kasutusse korduskasutatavaid nõusid ja topse.

Määruse alusel peavad lähitulevikus avaliku ürituse korraldajad tagama, et üritusel kogutakse igas kogumiskohas liigiti vähemalt segaolmejäätmeid, biolagunevaid jäätmeid ja pakendijäätmeid.

Tollane Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailova tõdeb, et avalikel üritustel tekib palju olmejäät-

meid: peamiselt segaolmejäätmeid, pakendijäätmeid ja biolagunevaid jäätmeid. ,,Selleks, et jäätmeid saaks ringlusse võtta, ei tohi eri liiki jäätmed omavahel segunenud olla. Kui biolagunevad jäätmed ja pakendijäätmed satuvad segaolmejäätmete mahutisse, on neid põhimõtteliselt võimatu taaskasutada. Segaolmejäätmetest väärtusliku materjali kättesaamine on väga keeruline ja kallis protsess. Seetõttu tuleb üldjuhul kõik segaolmejäätmete mahutisse pandud jäätmed põletada. Biolagunevate jäätmetega kokku puutunud (määrdunud) pakendijäätmeid ei saa üldjuhul enam taaskasutusse suunata. Biolagunevate jäätmete taaskasutamiseks valmistatakse nendest komposti. Selleks, et biolagunevaid jäätmeid saaks kompostida, tuleb neid segaolmejäätmetest eraldi koguda,’’ selgitab ta.

Ülemaailmne probleem Euroopa Parlament kiitis 24. oktoobril 2018 heaks eelnõu, millega keelustatakse suurem osa ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasttooteid 2021. aastal. Euroopa Parlamendi liikmeid ajendas hääletama üleliidulise plasttoodete keelu poolt maailma ookeanide jätkuv

reostamine plasttoodetega. Eelnõus nõutakse Euroopa Liidu liikmesriikides plastist taldrikute, kõrte, nugade, kahvlite, joogisegamispulkade, lusikate ja söögipulkade keelustamist.

BBC andmetel tuli EL-i poolt läbi viidud uurimistööst välja, et igal aastal heidetakse Euroopa vetesse ligikaudu 150 000 tonni plasti. See number tundub kui väike piisk merre, kui arvesse võtta, et hinnanguliselt leiab kogu maailma ookeanidest hulpimas kuni kaheksa miljonit tonni plasti. BBC sõnul kommenteeris üks Euroopa Liidu parlamendiliige olukorda üsna karmilt nentides, et kui meetmeid ei võeta kohe kasutusele, on 2050. aastaks maailma ookeanides plasti rohkem kui kalu.

Endise abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul peab Tallinna linn vajalikuks juba praegu rakendada oma haldusterritooriumil meetmeid, et aidata saavutada eelnõu eesmärki ja vähendada avalikul üri-

Plastprügi satub maailmamerre.

Foto: Pixabay

Plastireostus hävitab meie planeeti.

Foto: Pixabay

tusel tekkivate plastjäätmete keskkonnamõju. ,,Plasti sisaldavad ühekorranõud moodustavad avalikul üritusel tekkivatest jäätmetest suurema osa. Plastjäätmed sisaldavad kergesti lenduvat ja looduses väga kaua lagunevat materjali, mis ohustab nii maismaa- kui ka mereelustikku ja saastab keskkonda,’’ ütleb Züleyxa Izmailova. Tema hinnangul on avalikul üritusel plasti sisaldavate ühekorranõude keelamise eesmärk vähendada keskkonnale ohtlike plastjäätmete teket, parandada inimeste jäätmealast keskkonnateadlikkust ja soodustada korduskasutatavate nõude kasutamist. ,,Avalikul üritusel jäätmete liigiti kogumine aitab muuta ka elanike käitumisharjumusi ja parandab nende jäätmealast teadlikkust,’’ teab ta.

Omanäolised vastutustundlikud valikud Eesti turul on mitmeid ettevõtteid, kelle tootevalikust leiab plastivabasid, kompostitavatest materjalidest nõusid ja muid kodumajapidamises vajaminevaid tarvikuid, mis hoiavad kasutaja tervist ja loodust ning aitavad vähendada üleüldist ökoloogilist jalajälge. Tegemist on ettevõtetega, kes pakuvad vastutustundlikke lahendusi ja on seda muutust juba pikisilmi oodanud. Üks ühekordsele plastile alternatiivi pakkuv ettevõte on start-up Rohepakend. Ettevõte pakub kodukasutajale korduskasutatavaid zero-waste- (nulljäätmed) tooteid ja ettevõtetele ühekordseid plastivabasid take-away (toidu kaasavõtMAI 2019

9

KESKKOND&meie miseks) toidupakendeid ja söögiriistu. Ettevõtte eesmärk on omavahel põimida rohemajandus, ressursse korduvalt kasutav ringmajandus ja ühismajandus ehk roheline ärivõrgustik. Seda kõike selleks, et elada loodusega tasakaalus.

Rohepakendi tootevalikust leiab mitmeid kartongist komposteeritavaid ja keskkonnasõbralikke toidukonteinereid, pilliroost valmistatud joogikõrred, Hollandis suhkruroo tootmisjääkidest valmistatud joogitopse ning eri suuruses puidust kahvleid, nuge, lusikaid ja kartongist valmistatud ökotuutud, mis sobivad ideaalselt üritustel populaarsust kogunud fingerfoods’i pakendama.

Rohepakendi asutaja Margus Sassi sõnul on avalikelt üritustelt ühekordsete plastnõude ja söögitarvikute keelustamine positiivne edasipüüdlus rohelisema elu suunas. ,,Meie ettevõte tervitab väga igat püüdlust, mis tehakse looduse heaks. Rohepakendi jaoks tähendab üritustel plasttarvikute keelustamine muidugi nõudluse kasvu – kui näiteks kaks aastat tagasi pakkusime ettevõtetele alternatiivseid lahendusi, ei kutsutud meid uksest sissegi. Täna helistavad needsa-

mad ettevõtted ise meile ja küsivad nõu,’’ ütleb Margus Sass.

Margus Sassi hinnangul oleks pidanud üritustel plastist toidutarvikute kasutamist piirav otsus juba varem läbi viidama. ,,Täna ei ole Eesti ettevõtted ja kliendid veel valmis loobuma odavast plastist.’’ Sass nendib, et vaevalt oleksid kliendid ja ettevõtted selliseks drastiliseks muutuseks valmis ka kolme aasta pärast. ,,Turgu tuleb mõjutada teiste meetmetega. Näiteks inimene ei pea ostma kohvi kaasa ühekordses plasttopsis ja sinna peale panema plastist kaant. Aga kui ta soovib seda teha, siis saab ta selle papist topsis paberist kaanega ja maksab selle hinnalise soovi ise kinni!’’

Rohelisema elu suunas Eestis on üleüldine teadlikkus rohepakendus võimalustest veel pinnapealne. ,,Osatakse küll valida keskkonda säästev kõrs smuuti sisse, aga poest oma isikliku komposteeritava konteineriga ei julge keegi toitu tellida. Kindlasti teadlikkus kasvab just noorte seas, sest nende tulevik on kaalul.’’ Kui võrrelda sooliselt, siis Sassi hinnangul elavad mehed olevikus ja naised tule-

vikus, mõeldes rohkem looduse ja keskkonna peale.

Rohepakendi asutaja Margus Sassi meelest on tulevik kindlasti jätkusuutlike toodete päralt, mis ei kahjusta tervist ega loodust ja võidutsevad ringmajanduse põhimõttel tehtud uued ja taastuvad materjalid. ,,Näiteks kui inimene ikkagi soovib ühekordset kahvlit poest osta, siis peab ta kinni maksma sellega kaasneva kallima hinna ja saab vastutasuks näi-

Plastireostus on hullem kui kunagi varem.

Foto: Pixabay

teks meie pakutava jätkusuutlikul põhimõttel majandatud metsast toodetud puidust kahvli, mida saab omakorda kompostida.’’ Margus Sassi sõnul on Roheplasti populaarsemad tooted jaeklientide seas näiteks klaasist kõrred ja paberist kohvitopsi kaaned, mis on mõeldud baristadele.

Keskkonnasäästlikud eluviisid on omakorda populaarseks muutnud rohepesu ehk tarbija teadliku eksitamise. ,,Need ettevõtted, kes on Eestis 20 aastat plasti müünud, hakkavad vahetama välja oma vanu hitt-tooteid ja näiteks pakutakse ühekordse plasti asemel bioplastist tooteid, mis samuti keelatakse ära Euroopa direktiiviga aastal 2021,’’ sõnab Margus Sass.

Eestlastele on loodus alati tähtsal kohal olnud ja kindlasti on tulevikus tehtavad vastutustundlikud valikud ja järk-järgult ökoloogilise jalajälje vähendamine muutumas päevakohaseks teemaks paljudele inimestele. Avalikelt üritustelt plastist ühekorranõudest loobumine on alles esimene samm hoidmaks ja säästmaks meie loodust.

Allikad: Riigi Teataja, Tallinna Linnavalitsus, BBC, Rohepakend

KESKKOND&meie

Liigiti, ikka liigiti! Üha kasvava tarbimisega ühiskonnas peame paratamatult mõtlema, et selleks kasutatavatel loodusressurssidel on kuskil piirid ning kuhugi peab minema ka tarbimisest tekkiv prügi. Selleks peame tarbima palju targemalt kui siiani ning mõtlema ka tollele, mis saab tarbitavast pärast kasutamist.

piirinaabrite vastastikusel kokkuleppel. Seega, et ära hoida Andrese-Pearu stiilis naabrisuhtlust, on esmatähtis omavaheline kokkulepe kompostimise asukoha üle.

Ohtlikud jäätmed pole ohtlikud vaid nime pärast

MADE SAADVE Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik See pole nii keeruline, kui esiti tundub. Iga inimene saab oma kodumajapidamises (või ka töökohal) oma panuse anda, kui teab, kuidas kokku koguda ning kuhu viia plastpudel, lõunaeinest ülejäänud pakend või õunasüdamik. Lisaks jääb näppu veel eilne ajaleht ning palgapäeval soetatud kingade karp – kuhu see kõik panna?

Kõige lihtsam, kuid vastutustundetum oleks need kõik panna ühte suurde kilekotti ning viia prügikonteinerisse. Olgugi et seda veel tänagi tihti tehakse, on see iganenud ja vale teguviis.

Jäätmeid peab koguma liigiti, seda ütleb seadus. Kuid see ei ole ainus põhjus, miks peaks samast materjalist jäätmed koguma ühtekokku. Ainult nii saame neidsamu jäätmeid uuesti materjalina taaskasutada ja seeläbi aidata kaasa ka ressursside säästmisele!

Plastist tekstiilid ja ajalehtedest munakarbid Võtame näiteks plastjäätmed. Nendest on võimalik toota uut plasti (kui joogipudelist saab uus joogipudel) või isegi tekstiile. Kui koguda eraldi kokku laialdaselt kasutatavad alumiiniumist purgid, siis on samast materjalist võimalik lausa piiramatu arv kordi uusi purke toota. Kogudes olmejäätmetest eraldi ajalehed-ajakirjad, taastoodetakse neist uut paberit, pappi või viimaks munakarpe.

Jäätmeliigid kui raketiteadus?

Jäätmete liigiti kogumine ei ole küll raketiteadus, kuid eeldab esmalt teadlikkust ning seejärel järjepidevust. Oluline on esmalt teadvustada nii endale kui ka pereliikmetele ja naabritele, et seda ei tehta niisama, vaid ikka asja eest.

Liigiti tuleb koguda paber ja kartong, plastid, metallid, klaas, biolagunevad jäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, pakendid, puit, tekstiil, suurjäät-

med (nt mööbel), probleemtoodete jäätmed (nt lambid, patareid, elektroonikaseadmed) ja ohtlikud jäätmed.

Ei saa eeldada ja pole mõistlikki, et kõikide nende jäätmete jaoks peavad kodudes ja asutustes olema erinevad kogumiskastid. Valdavalt kogutakse tekkekohal (kodude või asutuste) juurest olmejäätmeid, tiheasustusaladel paiknevate kortermajade või asutuste juurest ka paberit ja kartongi ehk vanapaberit, biojäätmeid ja pakendijäätmeid. Ülejäänud jäätmeliikide kogumiseks on kohaliku omavalitsuse üksused määranud kogumiskohad, milleks võivad olla jäätmejaamad või -punktid, kuhu on võimalik neid jäätmeid viia. Levinud on ka, et näiteks ohtlikke jäätmeid kogutakse omavalitsustes kord või paar aastas toimuvate kogumisringidega.

Paraku on igas omavalitsuses süsteemid erinevad, mis võivad näiteks inimestes, kellel on põhielukoht Tallinnas, aga suvila Hiiumaal, segadust tekitada. Seetõttu tasub alati uurida vastavast kohalikust omavalitsusest, kuidas on jäätmevedu konkreetses paigas korraldatud.

Sorteerimine on tegelikult soodsam Lihtsamateks jäätmeliikideks, mida olmejäätmetest eraldi koguda, ongi pakendijäätmed, vanapaber ja biojäätmed. Tänapäeval tekib märkimisväärses koguses just pakendijäätmeid, sest peaaegu võimatu on osta midagi ilma pakendamata. Pakendivabalt või oma korduskasutatavasse pakendisse õnnestub oste sooritada ainult üksikutes kauplustes või turgudel.

Kas teadsid, et tegelikult tasud pakendijäätme käitlemise eest juba siis, kui ostad pakendatud toote poest? Kui viskad pakendid olme-

Foto: Kadri Kauksi

jäätmete hulka, siis maksad tegelikult selle käitlemise eest topelt.

Samuti väheneb pakendijäätmete eraldi kogumisel oluliselt olmejäätmete kogus ja seejärel saab olmejäätmete konteineri väiksema vastu vahetada või jäätmeveo graafiku harvemaks muuta.

Leidub ka omavalitsusi, kes lubavad naabritele ühiseid olmejäätmete konteinereid ja seda võimalust tasub kasutada just neil, kellel jäätmeid liigiti kogudes olmejäätmete kogus vähenenud on. Kokkuvõttes vähenevad ka leibkonna kulutused jäätmeveole.

Biojäätmed eraldi ning kompostimine käib heanaaberlikkuse juurde Eramajapidamiste juures, kus veel biojäätmete ära andmiseks jäätmevedu ei võimaldata, tuleb leida võimalused biojäätmete kompostimiseks oma aias. Kuid ka see pole nii, et panen kompostri või teen kompostuhunniku, kuhu hing ihkab või aiakujundus lubaks. Igal kohalikul omavalitsusel on jäätmehoolduseeskirjad, millega on paika pandud ka nõuded kompostimisele.

Näiteks mõni ütleb, et kompostida ei tohi kinnistu piirist vähemalt kahe meetri kaugusel, mõni teine nihutab tolle piiri aga neljale meetrile. Kui majapidamise juurde kuulub väiksem kinnistu, kus nõutud vahemaid tagada ei ole võimalik, siis võib seda vähendada ainult

Mitte küll igapäevaselt, kuid siiski alatihti tuleb ette ka ohtlike jäätmete tekkimist. Mõni pirn põleb läbi, patareid kuluvad tühjaks, elektroonikaseadmed lakkavad koostööd tegemast. Need on jäätmed, mis kohe kindlasti ei käi meie igapäevases kasutuses olevatesse konteineritesse.

Seda esmalt juba seetõttu, et sellised jäätmed on suureks keskkonnaohuks, ning teisalt seepärast, et nad on samahästi ka väga väärt materjal uuteks toodeteks.

Seetõttu tuleb sellised jäätmed viia jäätmejaama või kogumispunkti. Paljudes omavalitsustes kogutakse ohtlikke jäätmeid kord või paar aastas toimuvate kogumisringide käigus.

Väiksemad ohtlikud jäätmed nagu patareid ja vanad ravimid ei võta palju ruumi, mistõttu pole nende õigesse kohta viimine midagi üle jõu käivat. Vanade patareide kogumiseks on kastid üldiselt kaupluste sissepääsude lähedale paigutatud ja vanad ravimid võetakse vastu apteekides.

Vanale diivanile leia esmalt uus omanik Vahel tuleb ette ka olukordi, kus välja vahetamist vajab mõni vana mööbliese. Mitmetes kohalikes omavalitsustes on võimalik suurjäätmeid ära anda tasuta, kui anda tollest eelnevalt jäätmevedajale teada ja tõstes asjad kokkulepitud ajaks koduväravasse või oma prügikonteineri juurde. Piirkondades, kus suurjäätmete ära viimist nende tekkekohal ei võimaldata, tuleb need viia jäätmejaama.

Kõige keskkonna- ja inimsõbralikum on aga püüda esmalt asjale ise uus omanik leida. Tänasel päeval on see lihtne – pilt internetti ja ehk saab väikese tasugi.

Ja lõpetuseks tuleb klaarida ära üks levinud müüt. Nimelt, nii mõnedki kurdavad, et nemad küll koguvad liigiti, kuid prügiautosse kallatakse ikka kõik konteinerite sisud kokku. See on aga petlik, sest tänapäeva prügiautod on ehitatud selliselt, et neis on mitu erinevat lahtrit eri jäätmeliikide tarbeks.

MAI 2019

11

KESKKOND&meie

Eesti vajab prügiautomaate Usun, et Eesti pealt leiab kokku sadu inimesi, kes on olnud maakodust lahkudes prügiprobleemi ees: kuhu panna paari päevaga tekkinud mõned kotid prügi, kui lepingujärgne auto tuleb alles kahe kuu pärast. Kas lähiasulas võiks olla mõni koht? Miks mitte prügiautomaat?

MARTIN HANSON Loomulikult võiks sõita kohaliku prügila juurde ning seal püüda oma kaks kotti väikese raha eest ära anda, kuid enamasti ei võeta väsinud näoga puhkajat selliste kogustega üldse jutule.

Samuti saab sõimata, kui salaja on soov need kotid poetada mõne selvehalli tagusesse prügikonteinerisse. Tursa nägu ees neid kotte kohaliku bussiootepaviljoni prügikastidesse ajamine tundub aga lihtsalt amoraalne. Pärast selliseid vintsutusi on jäänud alles kaks varianti: esiteks, kas sõita selle prügiga oma päriskoju ja

seal asi ära lahendada (vahel võib see prügi sõita Antslast Tallinna), või teiseks, heita kogu kupatus kuhugi metsa alla ja unustada see päev sootuks.

Loomulikult on igal majal Eestis kohustus omada prügi äravedu, kuid maakodus ei ole sellel tihedamat vajadust kui korda kuu või kahe jooksul, mis tähendab, et kahe prügiauto käigu vahel peab prügi kuskil hoiustama – suvel hakkab asi roiskuma ja muul ajal rebivad kohalikud kassid kotid kuuris puru ning laotavad kogu sodi mööda ümbrust laiali.

On veel kaks varianti, mis aga on kas keerukam või siis võimatu. Oma prügi võib maakodus ka sorteerida ning võibolla ei jäägi liiga palju äravisatavat pihku. Teine variant oleks aga panna omavalitsuse suurematesse keskustesse püsti näiteks prügiautomaadid, mis müntide või veel parem RFID-kiipide alusel võtaksid äravisatava vastu ning esitaksid selle eest – kaalu või kubatuuri pealt arvestatuna – arve. Lihtne ja loogiline, metsaalused on puhtad ja inimesed saavad oma prügi ära anda.

Miks neid automaate veel ei ole?

Riik ei viitsi asja üle mõelda ning eravedaja peab saama kätte tellimuse Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Made Saadve vastab küsimusele, kas ministeeriumis on prügiauto-

maatidest juttu olnud, et üldjuhul asub iga kohaliku omavalitsuse territooriumil jäätmejaam, mis on avatud vähemalt kolmel päeval nädalas ja kuhu saab oma prügi ära anda.

“Seaduskuulekad elanikud leiavad endale sobilikud viisid jäätmete üleandmiseks. Jäätmete metsa viimine on pigem iga inimese suhtumise küsimus, mitte jäät-

KESKKOND&meie

Prügist vabanemiseks ei tohiks 21. sajandil olla vaid üks ja kõigile mõeldud viis, sest ilma kiire ja kohese võimaluseta legaalselt oma prügi ära anda jõuabki see tihti metsa alla.

Foto: Arno Mikkor

mete üleandmise võimaluste puudumine,” ütleb Saadve.

Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti ütleb, et jäätmeveosüsteemi omavalitsuse territooriumil korraldab omavalitsus. Ragn-Sells saab olla kaasamõtlejaks ja jagada oma kogemusi, lisab Pesti.

“Jäätmete teke on elu igapäevane osa ja need lahendused tuleks disainida sarnase põhimõtte alusel, nagu kohalik omavalitsus korraldab elektri, vee, tänavavalgustuse või mõne teise elutähtsa teenuse pakkumise oma piirkonnas. Paraku on siiski nii, et kuigi jäätmekäitlus puudutab iga elanikku, on see siiski jäetud teisejärguliseks teemaks. Mõned Eesti omavalitsused, mis on tuntud suuremate suvilapiirkondade poolest, on oma territooriumile paigaldanud suured avalikud konteinerid, kuhu inimesed saavad oma jäätmed viia. Näiteks kasutas sellist süsteemi Võsu,” lisab kommunikatsioonijuht.

Äkki tuleks teha kokkulepe kaubanduskeskustega Isegi kui kohalik omavalitsus või riik ei ole huviline antud teemat lahendama, siis võiks teha kokkuleppe kohaliku selvehalli või kaubanduskeskusega, kes sarnaselt pude-

litega võtaks vastu prügi – 2–5 eurot kott. Usun, et see oleks lisaks sotsiaalsele poolele ka kasumlik äri.

“Hetkel on kohalikud omavalitsused probleemi ees, kus kaubanduskeskused soovivad oma territooriumilt pakendijäätmete konteinerite eemaldamist, sest neid konteinereid kasutatakse sihipäratult. Endiselt leidub elanikke, kes pakendijäätmete konteineritesse olme- või koguni ehitusjäätmeid viskavad, samuti ladustatakse jäätmeid konteinerite kõrvale, mis rikub kaubanduskeskuste parklate esteetilist pilti. Pigem soovitame siinkohal kogukondlikku lähenemist ja rajada sobivatesse asukohtadesse ühised jäätmemajad mitme majapidamise peale,” selgitab keskkonnakorralduse nõunik.

Kommunikatsioonijuht lisab, et maailmas on olemas ka RFID-lahendusega prügikonteinerid, mis avanevad spetsiaalse kaardi, kiibi või mobiiliäpi abil ja selle põhjal saadetakse kasutajale arve.

“Samas ei ole sellised nutikonteinerid maailmas ülearu laialt levinud, ilmselt on põhjus selles, et need lahendused on tavapärasest kallimad.

Jäätmete äraandmise avalikke lahendusi on eelkõige suvituspiirkondades tõesti vaja,” mainib Pesti.

PRÜGIKONTEINERITE RENT JA PRÜGIVEDU mugavalt ja soodsalt Segaehituspraht Betoonijäätmed Kivid ja pinnas Suurjäätmed (mööbel) Lammutuspuit

6-12 m

3

luugiga konteinerid

15-20 m3

www.rendikonteiner.ee e-post: rendikonteiner@gmail.com

KESKKOND&meie

Keskkond tänab kraanivee joojaid ja mõistlikke tarbijaid Veeta ei ole elu ja seetõttu peaks keskkonnahoiust rääkides olema üheks keskseks teemaks alati vee säästlik tarbimine. Kuigi Eesti on veevarude poolest õnnelikus seisus, saame aga ka meie teha olulise teene globaalse veekriisi leevendamiseks. Tallinna Vesi jagab järgnevalt näpunäiteid, millest igaüks alustama peaks.

ELIIS VENNIK, Tallinna Vee kliendisuhete ja kommunikatsiooni juht

Igaühel meist on oma veekasutuse jalajälg, ent samamoodi jätavad maailmale oma jälje kõik tooted ja kaubad, mida maailmas valmistatakse. Viimast nimetatakse sageli ka nii-öelda nähtamatuks veeks, sest erinevalt kraanist voolavast veest me selle olemasolu ja kulu sageli ei märkagi. Samas peituvad suurimad veesäästu võimalused seetõttu just meie elustiilis.

Rääkides vee säästmisest, keskendutakse sageli lihtsamatele igapäevatoimetustele nagu nõude pesemine, duši all käimine ja isegi hammaste pesu. Kuigi iga väiksemgi panus loeb ja arutu raiskamine ei ole mingil juhul mõistlik, kulub maailma aastasest värske vee kasutusest vaid veidi alla 10% kodus.

Keskmiselt kulutab eestlane päevas ligikaudu 90 liitrit vett. Samal ajal ligikaudu 70% veest kasutatakse põllumajanduses ja 20% tootmises.

Mageveevarud on maailmas erakordselt napid ega pruugi suuta kasvava tarbimisega sammu käia.

Näiteks kulub vaid ühe kilogrammi loomasööda kasvatamiseks üle 500 liitri vett. Üks lehm sööb päevas keskmiselt 12 kg sööta, mis teeb juba 6000 liitrit vett päevas. Paigutage see olukord nüüd veevarude poolest vaesemasse maailmanurka.

Seetõttu on Goldman Sachs suisa ennustanud, et veest kujuneb 21. sajandi petrooleum.

Koduse veekasutuse kõrval on globaalses vaates eriti oluline mõelda just oma laiematele tarbimisharjumustele. 2011. aastal tehtud uuringu kohaselt1 on Eesti riiklikust „veejalajäljest“ riigisisene vaid 48%, see tähendab, et üle 52% veest on kulutatud kuskil mujal, et valmistada siia imporditavaid tooteid või 1

Joo kraanivett! Aga miks? Üha kasvava keskkonnateadlikkuse taustal on kraanivee joomisest saanud loomulik nähtus. Mis on peamised põhjused, miks tasuks poeletilt pudelivee haaramise asemel aga hoopis kraanivett eelistada?

Keskkond tänab. Vee pudelisse panemine koormab keskkonda. Ühe pudeli tootmiseks kulub umbes ¼ selle pudeli mahutavuse jagu kütust. Lisaks ressursikulule tasub mõelda ka transpordil tekkivale jalajäljele.

Kui toidukaupade puhul teame juba üsna hästi, et keskkonnahoiu seisukohast on parim toit, mis on pärit meie lähedalt, siis miks ometi osta vett, mis on pärit tuhandete kilomeetrite tagant?

kaupu. Seega iga uus T-särk, mille poest ostad, iga maailma teises otsas toodetud maiustus, iga kasutu nipsasjake või kapinurgas kasutuna seisev köögitarvik on need asjad, mida soetades tasuks kõige muu kõrval mõelda ka kesk-

Allikas: Mekonnen & Hoekstra (2011) National Water Footprint Accounts, UNESCO-IHE

14

MAI 2019

konnamõjule, mis peitub nende tootmise taga.

Eelista kodumaist, tarbi mõistlikult ja taaskasuta – neid kolme põhimõtet jälgides oledki andnud juba omalt poolt suure panuse maailma veevarude kaitseks.

Kraanivesi on alati värske! Pudelivee puhul ei või kunagi teada, kui kaua see on enne tarbimist seal seisnud. Kraanist tulev vesi on alati värske. Vee tootmine käib ööpäev ringi ning torudes liigub vesi pidevalt ja vett puhastatakse ööpäev läbi.

Rahakott rõõmustab. Kraani- ja pudelivee hinnaerinevus on märkimisväärne. Kui pudeldatud veeliitri hinnad algavad umbes 40 sendist, siis üks kuupmeeter vett (1000 liitrit) maksab täna Tallinnas pisut üle ühe euro. Joo, palju jaksad! Maailmas on ka uuringuid, mis väidavad, et ligikaudu pool pudeldatud veest on tegelikult harilik kraanivesi. Milleks siis maksta sama asja eest kordades rohkem?

KESKKOND&meie

Foto: Unsplash

Puhta toidu otsingul Vähe sellest, et mürgivabu toiduaineid on raske leida, tuleb meile kahjulikke aineid juurde ka pakenditest ning isegi toiduvalmistamisviisidest.

TEELE TEDER, toitumisnõustaja

Mahetoit versus tavatoit Selleks, et pääseda toidus sisalduvatest väetistest ja mürkidest, eelistavad paljud süüa mahekaupa.

Tegelikult pole ka mahetoit enam lahenduseks. Suurim müüt on see, et mahetoit on 100% mürgivaba. Ökotoitu kasvatatakse küll enamjaolt ilma lisatud mürkide ja väetisteta, kuid vähe teada on see, et mahetoit ei vähenda keskkonnamürkide, raskmetallide ja dioksiini sisalduse taset toidus, sest näiteks plii, elavhõbe ja erinevad dioksiidid ladestuvad õhust.

Kõige enam mürke sisaldavad poodides viinamarjad ja papri-

kad. Euroopa toiduohutusamet on leidnud aga, et tavatoitude puhul ületab pestitsiidijääkide hulk lubatud määra näiteks ka veel 6,2 protsendis turustatavates spinatitaimedes, 3,8 protsendis kaeras, 3 protsendis apelsinides ja 2,9 protsendis maasikates ja salatis. Nitritite ja nitraatide kontsentratsioon on mahetoidus siiski väiksem.

Kõik teavad, et mahetoidus pole lisaaineid ning tavatoidus pigem on, aga väga palju on vaieldud selle üle, kummas on rohkem kasulikke aineid. 2009. aastal avaldatud uuringust selgus es-

Foto: Unsplash

Kõik teavad, et mahetoidus pole lisaaineid ning tavatoidus pigem on, aga väga palju on vaieldud selle üle, kummas on rohkem kasulikke aineid.

malt pommuudis, et mahe- ja tavatoidu toitainete sisalduse erinevus on minimaalne. Arvukatest 2014. aastal Newcastle’i ülikoolis tehtud uuringutest järeldub aga vastupidine. Kahjuks ei saa selle kohta veel lõplikke järeldusi teha, sest tulemused on olnud väga erinevad. Valmib ju tavatoit tugevate väetiste kaasabil. Kõik oleneb siinkohal väetistest ja tingimustest, kuid väga tihti on tavatoidust peale lisaainete leitud ka rohkem toitaineid. Loomse toidu puhul on täheldatud seda, et mahetoidu valgusisaldus on pigem madalam kui tavalihal, kuid see pole väga suur probleem, arvestades, kui palju läänelikus ühiskonnas liha liigtarbitakse.

Spikker pudeli all Üks suur mürkide allikas on kindlasti plastpudelis seisnud vesi, sest see imab endasse ka pakendi kahju-

MAI 2019

15

KESKKOND&meie likud ained. Väga paljudes kohtades aga polegi klaaspudelit valikus. Sellisel juhul tuleb vaadata pudeli alla pressitud numbreid – plastpudelid on märgistatud nende ohtlikkuse järgi. Kui valitud pudeli all ilutseb number 7, siis ei tasu seda toodet osta, sest seda tüüpi plast on loomauuringutes mõjutanud loomade aju (inimeste peal pole uuringuid veel piisavalt tehtud, kuid leidub küllaldaselt tõendeid, et see mõjutab ka inimese tervist). Suure tõenäosusega leiab pudelipõhjalt aga numbrid 1 kuni 3, mis tähendab, et seda pudelit ei tohiks kasutada korduvalt. Kui veejoomiseks eraldi joogipudel osta, tasuks tervislikkuse mõttes soetada BPA-vaba joogipudel (pudelil märge BPA-free). Sama tähist tasuks otsida ka toidukarpide põhjast. Ja et lõunasöögikarbi ained võimalikult vähe toitu imenduksid, oleks hea seda mikrolaineahjus mitte kuumutada. Parem on tõsta lõu-

nasöök enne soojendamist karbist välja taldrikule.

Mikrolaineahju kasuks Kuigi mikrolaineahi maine pole kiita, ei ole tegemist 100% halva toidu valmistamise ja soojendamise viisiga. Valik võib teinekord täiesti vabalt langeda isegi mikrolaineahjus tehtud või soojendatud toidu kasuks. Kuidas nii? Sest praadimine, küpsetamine, röstimine, frittimine ja tulel grillimine toodavad kõige rohkem akrüülamiide – see on mürk, mis tekib süsivesikute liigsel küpsetamisel. Keetmine, aurutamine ja mikrolaineahjus kuumutamine teevad seda märgatavalt vähem.

Toidus moodustub akrüülamiid nn Maillardi reaktsiooni käigus ehk siis, kui süsivesikud (suhkrulised ja aminohape asparagiin) kombineeruvad kõrgel temperatuuril (üle 120 °C). Mida pikemalt kuumutada, seda rohkem akrüülamiidi tekib.

Asparagiini leidub paljudes köögiviljades, suuremas kontsentratsioonis on seda aga just kartulites, eriti friikartulites.

KESKKOND&meie Mida tumedam on praetud, küpsetatud või röstitud toit, seda rohkem on seal ka akrüülamiidi. Seega ei tohiks kunagi süüa toidu kõrbenud kohti. Asparagiini leidub paljudes köögiviljades, suuremas kontsentratsioonis on seda aga just kartulites, eriti friikartulites.

Abivägi on lähedal

Foto: Unsplash

Ka liha valmistamisel tuleb mikrolaineahi appi. Eeskätt praadimisel ja grillimisel moodustuvad lihas heterotsüklilised amiinid ehk HCA-d (tekivad valkude komponentidest, suhkrutest ja kreatiinist) ja ka polütsüklilised aromaatsed süsivesikud ehk PAH-d (tekivad liharasvast ja mahlast, mis näiteks grillimisel sütele tilgub ning sealt leegi ja kuumusega üles kerkib ja uuesti lihale kleepub). Uurimustes on leitud, et need ühendid on mutageensed, mis tähendab, et nad põhjustavad muutusi DNA-s, tõstes sellega vähiriski. Aga õnneks saab siin ka üht-teist ära teha. Tasub teada, et liha sage pööramine kõrge kuumuse juures küpsetades vähendab nende mürkide moodustumist. Ka nende mürkide vähendamiseks on terviseorganisatsioonid soovitanud kasutada liha eelküpsetami-

seks mikrolaineahju, kus selliseid ühendeid ei teki.

Kokkupuudet nende mürkidega saab vähendada, kui valida liha asemel kala või kui on siiski liha soov, siis on hea nipp see enne vähemalt kaks tundi õlles või veinis ära marineerida. Jah, just alkohol tuleb siinkohal appi. Uuringud on näidanud, et nende mürkide vältimisel on osutunud kõige efektiivsemaks marinaadi komponendiks õlu, eriti just tume. On leitud, et pannil praetavas veiselihas vähendab õllemarinaad HCA tekkimist lausa 80 protsenti. Eriti hea on sellelesamale marinaadile lisada ka maitsetaimi. Näiteks on kindlaks tehtud, et rosmariini lisamine takistab lihas vähkitekitavate ühendite moodustamist.

Selleks, et organism tuleks paremini kõikvõimalike mürkidega toime, saame me siiski ka midagi ära teha. Nimelt, süüa võimalikult palju antioksüdante. Neid leidub eriti palju just köögi- ja puuviljades, aga ka pähklites ja täisteratoodetes. Antioksüdantideks peetakse mineraalainetest tsinki, seleeni ja mangaani ja C-, A-, E-, Q-vitamiini ning paljusid fütotoitaineid ja karotenoide.

Märgid, et sinu organismis on liiga palju mürke: • Halb mälu ja mõtete udusus • Nõgestõbi, lööve, dermatiit või teised nahaprobleemid • Probleemid alkoholitaluvusega • Kohvitalumatus • Raskused kaalulangetamisel või kaalus juurde võtmisel • Kõhurasvumine • Tundlikkus erinevate kemikaalide suhtes • Pidev iiveldustunne • Kõhukinnisus • Rasvane väljaheide ja toidu seedimatus • Isupuudus • Gaasid alakõhus • Madal energiatase • Peapööritus • Kergesti tekkivad sinikad • Kollakad silmad • Tugevad kehalõhnad • Halb hingeõhk • Tume uriin ja väljaheide

Ökoleib on saadaval neljal erineval moel:

ÖKO Rukkileib kanepiseemnetega

Pagar Võtaks kui hea rukkileib!

ÖKO Seemneleib

Pagar Võtaks rukkileib on tehtud käsitsi vaid puhtast ökomärgisega toorainest, valmistatud kääritatud juuretisega, ilma pärmi ja nisujahuta.

ÖKO Rukkileib vähendatud suhkruga

Soe leib tuleb hommikul kell 11 ahjust ning on kohe müügil pagarikojas Tallinnas Vana-Lõuna 17 ja Balti Jaama Biomarketis.

ÖKO Rukkileib köömnetega

Pagar Võtaks rukkileib sobib hästi nii argipäeva- kui pidupäevalauale, soolaleiva kingiks, kiluvõileibadeks kui ka rukkileivatordi koostisosaks.

Müügikohad: Biomarket, Selver, Solarise Toidupood, Viimsi ja Pärnu Delice, Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailm, Rimide “Talu Toidab” osakonnad ning mahepoed.

Kontakt: info@pagarvotaks.ee või 600 5502

Facebook: www.facebook.com/PagarVotaks

Pagar Võtaks

www.pagarvotaks.ee

Vana-Lõuna 17 Tallinn

KESKKOND&meie Kuigi alates 2019. aasta 1. juulist saab riigiametitele saata vaid e-arveid ning umbes 46 000 avaliku sektoriga arveldavale Eesti raamatupidamiskohustuslasele on muudatus vältimatu, ei ole e-arvete kasutamine erasektoris nii suur, kui seda Eesti üldise e-riigi kuvandi põhjal eeldada võiks. Siiski on trend kasvav igas suuruses ettevõtete seas, sest koos terviklikult väljatöötatud lahendusega on e-arvetest saadav kasu märkimisväärne.

Foto: Shutterstock

UKU ADRIAN ILVES

E-arvete kasupotentsiaal on mitmetasandiline E-arve ei ole PDF-failina meilboksi potsatav dokument, vaid masinloetav XML-vormingus ning ühtse standardi alusel koostatud arve, mille saatmine toimub ühest tarkvarasüsteemist teise. E-arvete abil on võimalik vältida andmete käsitsi haldamisele ja ümbersisestamisele kuluvat aega ning potentsiaalseid vigasid, lihtsustades kogu arveldamise protsessi, hoides kokku aega ja raha ning olles keskkonnasäästlik. Samuti ei saa e-arveid ära kaotada, kuna infovahetus toimub otse süsteemide vahel. Siiski võib ettevõtetel olla alguses mõningane hirm kogu protsessi toimima hakkamise ning võimalike riskide ees. Sujuv üleminek võtab arusaadavalt mõningase aja ning on ka seotud mitmete lisakuludega, kuid selle kartus ei tohiks jätta tähelepanuta pikema perspektiivi suurt kasupotentsiaali.

Envoice’i digiteerimise ärisuuna juht Monika Toomemäe hindab olukorda e-arvet turul rahuldavaks, sest erineva suunitluse ja hinnapoliitikaga teenusepakkujaid peaks jätkuma igale maitsele. Samas ei ole kadunud vastuseis erinevaid lahendusi võimaldavate teenusepakkujate vahel.

“Eesti e-arvete turul on arenguriikidele omaseid ilminguid ning teatud sarnasusi paari aasta taguse taksoturuga, kus dispetšertüüpi taksoteenuse pakkujad sõdisid äpipõhiste vedajate vastu. Vanemad ettevõtted on loonud keeruka organisatsiooni ning tehnilised lahendu18

MAI 2019

sed on üles ehitatud vanemale tehnoloogiale, mille käigus hoidmiseks kulubki oluliselt rohkem raha kui uue põlvkonna start-up’idel.”

Kokkuhoid e-arvetega nõuab terviklikku lahendust Põhiline valestimõistmine ei ole Toomemäe sõnul mitte e-arvete ja PDF-arvete omavahel segamini ajamine, vaid eeldus, et ettevõtte tööprotsessid ja kulude haldus on automatiseeritavad üksnes e-arvetega. “Tegelikult on juba täna olemas vahendeid, millega ettevõtted saavad 80–90% oma rutiinsetest tegevustest raamatupidamises kaotada.” Toomemäe rõhutab, et aega ja raha ei aita säästa ainult e-arve kui nähtus omaette, sest endiselt võib tööprotsessi loomusest sõltuvalt olla säilinud raamatupidaja kohustus see arve lisaks välja printida ning mööda maja allkirjastajat taga otsida. “Kui ettevõte hakkab e-arveid vastu võtma ja sealjuures ei muuda muid arvete haldusega seotud protsesse, jääb loodetud kasu üsna väikseks.”

“Kasu ja kokkuhoiu jaoks on vaja ettevõttele intelligentset tarkvara, mis tunneb ära, kes firmast peab saabunud arve kinnitama, kuidas selliste arvete kulusid on eelnevalt jaotatud ning suudab seeläbi paljud vajalikud toimingud raamatupidaja eest ise ära teha.

Kasu tuleb ettevõttele siis, kui kõik tema ostudokumendid on ühes kohas koos, ühetaolise tööprotsessiga

Rahandusministeerium Üleminek masinloetavatele e-arvetele on vajalik, et riigi raamatupidamine saaks üle minna ühele arvete töötlemise süsteemile senise kolme asemel. See aitab vähendada arvete töötlemiseks kuluvat töö hulka ja aega, tõsta andmete kvaliteeti ja säästa maksumaksja raha.

Ettevõtted ja asutused saavad kasutada riiklikku registrit “E-arvete vastuvõtjate register”, kuhu registreeritakse kõik e-arveid vastu võtvad organisatsioonid (äri- ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused).

Registreerimine on ettevõtetele ja asutustele mugav, sest vajalikud andmed edastab elektrooniliselt registrisse ettevõttele/asutusele e-arvete vastuvõtuteenuse pakkuja. Organisatsioonil on vaja vaid andmete tõepärasus kinnitada.

hallatud, turvaliselt hoitud ning interneti kaudu ligipääsetavad.”

Kümne aasta edusammud Omniva infoäri valdkonna juhi Sander Aasna sõnul oli kümme aastat tagasi e-arvete arendamisega alustades omajagu tegemist, et inimestele nende olemust selgitada. Tol ajal oli paberarvete kasutamine arusaadavalt oluliselt suurem. Aasna näeb lähiaastatel lisaks paberarvetele ka PDF-arvete kiiret vähenemist ning e-arvete võidukäiku.

Ka Aasna nõustub, et e-arve on eelkõige suuremate eelduste looja ning revolutsiooni ettevõtte raamatupidamises saab tuua terviklikult läbimõeldud lahendus. Näiteks väiksemad ettevõtted e-arvete pea-

le üle minnes täielikku potentsiaali alati ei rakendagi, vaid kasutavad ainult e-arvete saatmist ja vastuvõtmist, mitte aga ostuarve kinnitusprotsessi tehnoloogilisi võimalus.

“E-arve on üks oluline alus ettevõtte finantsprotsessi automatiseerimisel ja läbipaistvamaks muutmisel ning kogu finantsprotsessi maksimaalse automatiseerimise poole me püüdlemegi.”

Eestis koostatakse aastas umbes 60 miljonit arvet ning ettevõttelt ettevõttele liikuvatest arvetest on täna ligi 65% PDF-kujul, paberil 15% ning e-arveid umbes 20%. PDF- ja paberarvete vähenemine leiab aset üle maailma, igal aastal väheneb paberarvete maht ligikaudu 10%. Inimese isiklikust perspektiivist ei pruugi iga kuu mõni postkasti saabuv paberarve näida raiskamisena, kuid suures plaanis on tegemist märkimisväärse keskkonnamõjuga.

“Mõeldes, kui kallis on ettevõtetele PDF-arvete käsitlemine, on igati tõenäoline, et oma partneritelt küsitakse üha rohkem e-arveid. Toodete ja teenuste vahendamine kiireneb ning automatiseerub, seega peab ka nende eest arveldamine märgatavalt kiirenema. E-arved toovad majanduslikku kasu nii arve saajale kui ka saatjale ning tõenäoliselt arveldavad viie aasta pärast kõik ettevõtted juba e-arvetega,” märgib Aasna.

Näitena toob Aasna, et kui Eestis läheksid kõik ettevõtted üle e-arvetele, tähendaks see kokkuhoidu 6600 puu, 5 hektari metsa ning 110 000 paberiploki näol ühes aastas.

KESKKOND&meie

Ühekordsete plasttoodete aeg saab ümber Pikki aastaid ennekõike paljude pidude ja väliürituste lahutamatuteks osadeks olnud ühekordsetel plasttoodetel endal pikka pidu enam pole. Nimelt, Euroopa Liidu liikmesriigid, nende hulgas Eesti on otsustanud sellistest toodetest jäädavalt vabaneda juba 2021. aastast.

GÖREL GRAUDING Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna peaspetsialist

Fakte mereprügi kohta • 80–85% mereprügist moodustab plast • 43% kõigist mereprügi esemetest on ühekordselt kasutatavad plastesemed • 27% mereprügi esemetest moodustavad plasti sisaldavad kalapüügivahendid Foto: Shutterstock

Õhupallivartest salatikarpideni Kõik see tähendab, et Euroopa Liidu riikides keelatakse 2021. aastast turule lasta selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, millele on olemas kestlikumad alternatiivid.

Näiteks plasti sisaldavad vatitikud ja õhupallide varred, mis on juba praegu osaliselt asendunud puutikkude ja -varte või paeltega. Samuti ühekordsest plastist joogikõrred, millest ideaalis võiks sootuks loobuda või kui ikka vaja läbi kõrre rüübata, siis kasutada keskkonnasõbralikke alternatiive. Näiteks korduskasutatavad metallkõrred, pillirookõrred jms.

Kui õhupallivarred ja joogikõrred on asjad, milleta saab inimene hakkama ka alternatiivide puudumisel, siis kõige leidlikum on vaja olla ühekordsete plastist toidunõude ning söögiriistade asendamisel. Suurem peamurdmine on see suurürituste korraldajaile, sest alternatiivid võivad olla veel veidi kallimad või nõuavad rohkem läbimõtlemist. Samas on paljud populaarsed üritused juba võtnud kasutusele kas pappnõusid või mitmekordse kasutusega nõusid ning festivali üldpilt on juba hoopis teine. Keskkonnajalajäljest rääkimata.

Biolagunev plast pole variant Oluline on teada, et 2021. aastast keelatakse ka biolagunevate plasttoodete turule laskmine. Biolagunevast plastist tooteid peetakse sageli tavalistele plasttoodetele heaks alternatiiviks, kuid biolagunev plast on enamasti selline plast, mis laguneb üksnes tööstuslikul kompostimisel. Metsa alla või veekeskkonda sattunud biolagunevast plastist taldrik või kahvel võib teatud aja jooksul laguneda küll väiksemateks osakesteks, kuid sellistes tingimustes ei ole erinevalt tööstuslikust kompostimisest lagunemine täielik. Direktiiv keskendub suuresti mereprügile ning kuna biolagunevate plastide lagunemist keskkonnas, sealhulgas veekeskkonnas,

ei ole veel piisavalt uuritud, siis ei loeta biolagunevast plastist tooteid esialgu kestlikeks alternatiivideks.

Selliste toodete puhul, millele ei ole veel häid alternatiive nagu näiteks ühekordselt kasutatavad plastist toidupakendid või joogitopsid, tuleb võtta kasutusele meetmeid nende toodete tarbimise vähendamiseks.

Samas moodustavad aga toidupakendid väga suure osa ühekordsetest plasttoodetest ning toiduainete ülepakendamine on probleem, mida võib poodides liigagi sageli kohata.

Plast pole vaenlane, kui teda õigesti kohelda Plast on odav, kerge ja vastupidav materjal, mistõttu kasutatakse seda erinevate toodete valmistamisel järjest enam. Plasti tootmine on alates 1960ndatest suurenenud üle 20 korra, ulatudes 2016. aastal 335 miljoni tonnini. Plasti võidukäik jätkub ning järgneva paarikümne aasta jooksul on oodata plastitootmise kahekordistumist.

Plasti puhul on tegemist materjaliga, mida on võimalik uute toodete valmistamisel uuesti ringlusse võtta. Plastjäätmete ringlussevõtu edendamiseks on direktiivides ja seadustes mitmeid lahendusi. Näiteks peavad plastist joogipudelid sisaldama alates 2025. aastast 25% ja alates 2030. aastast 30% ulatuses ringlusse võetud materjali.

Eesti eestvedamisel vähendatakse ühekordseid plasttooteid üle ilma

Keskkonnakaost külvab teadmatus Suur osa ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest satub keskkonda seetõttu, et inimesed ei tea, millised on sobilikud toodete kõrvaldamise viisid ja mida selliste toodete ebaõige kõrvaldamine nagu näiteks kanalisatsiooni viskamine endaga kaasa toob.

Selleks, et vältida inimeste vähesest teadlikkusest tulenevat plastjäätmete keskkonda sattumist, tuleb alates 2021. aastast teatud ühekordselt kasutatavad plasttooted varustada märgistusega, mis annab tarbijatele infot toodete plasti sisalduse ning sobilike jäätmete käitlemise viiside kohta.

Eestis on olemas hästi toimiv pandipakendi süsteem, mille kaudu kogutakse liigiti kokku ligi 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest. Edaspidi peavad ka teised liikmesriigid tegema jõupingutusi plastpudelite kogumiseks ning tagama, et 2025. aastaks kogutakse ja võetakse uuesti ringlusse 77% ja 2029. aastaks 90% turule lastud ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.

Lisaks plastpudelitele on ühed enim Euroopa randadest leitud plastesemetest joogipakendite korgid ja kaaned. Nende keskkonda sattumist aitab vältida see, kui korgid ja kaaned jäävad pärast joogipakendi avamist pakendi külge kinnitatuks. Selline tootedisain on mõningate toodete nagu näi-

teks spordijookide ja gaseerimata vee puhul juba kasutusel, kuid alates 2024. aastast rakendub pakendi külge kinnituvate korkide ja kaante nõue kõigile ühekordselt kasutatavatele plastist joogipakenditele.

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mida sel suvel jõustuv direktiiv puudutab Keelustatakse: • vatitikud • söögiriistad, taldrikud, joogikõrred ja jookide segamispulgad • õhupallide varred • oksüdantide toimel lagunevast plastist tooted • vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendid ning joogitopsid Muud lahendused (tarbimise vähendamine, teadlikkuse suurendamine, laiendatud tootjavastutus jne): • toidupakendid • joogitopsid • õhupallid • pakid ja pakkematerjalid • joogipakendid, sh nende korgid ja kaaned • tubakatoodete filtrid • niisutatud salvrätikud, hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid • õhukesed plastkandekotid • plasti sisaldavad kalapüügivahendid

Ainuüksi Euroopas tekib aastas ca 25,8 miljonit tonni plastjäätmeid.

Inimeste hoolimatusest ja sageli ka teadmatusest tingituna satub suur hulk plastjäätmeid keskkonda, sealhulgas meredesse ja ookeanidesse.

Seal pääsevad plastosakesed omakorda toiduahelasse ning leiavad seeläbi tee inimeste toidulauale.

Mõningad riigid, nagu näiteks Prantsusmaa ja Itaalia, on juba varem keelanud teatud ühekordselt kasutatavad plasttooted (taldrikud, söögiriistad, plasti sisaldavad vatitikud jms). Kuid mereprügi on oma olemuselt piiriülene probleem ning selleks, et ühel kaldal tehtud pingutused ei muutuks kasutuks teisel kaldal toimuva jätkuva prügistamise tõttu, on oluline terviklik ja kõiki riike hõlmav lähenemine.

Kui Euroopa Liidus oli selline lähenemine juba olemas, siis üleilmse ühekordsete plasttoodete vähendamise kokkuleppeni jõuti alles tänavu märtsikuus ÜRO keskkonnaassambleel. Nimelt, 15. märtsil võttis ÜRO keskkonnaassamblee president ja Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler vastu ÜRO keskkonnaministrite kokkuleppe ühekordsete plasttoodete märgatavaks vähendamiseks üle maailma. Tegemist oli Eesti enda initsiatiiviga, et jõuda plastireostuse lahendamisega igasse maailma riiki.

Nii saadi ka suurriigid probleemi tõsidust tunnistama ning tollele lahendusi leidma.

MAI 2019

19

Pakume klientidele kvaliteetseid kasutatud kui ka uusi riideid Ameerikast.

Stiilisahver pakub kasutatud ja ka uusi riideid naistele, meestele kui ka lastele. Lisaks rõivastele on meie valikus jalanõusid, aksessuaare ja muid üllatavaid leide. Meil on Tallinnas kaks poodi üks Nõmmel ning laiendasime ka teist poodi Pärnu maantel.

Meie poed asuvad Nõmmel Jaama 2 Nõmme keskuses II korrusel ning Pärnu mnt 82 Tallinnas.

Ootame Teid tutvuma meie kaubavalikuga!

KESKKOND&meie

“Teeme ära!” talgupäev on kümnete tuhandete eestimaalaste igakevadine suursündmus.

Foto: Priit Simson

Kuidas korraldada parim talgupäev?

Iga talgujuhi rõõmu võimendavad rahulolevad ja tänulikud talgulised. Millega arvestada talguid planeerides, et kõik saaksid õhtu lõpuks kordaminekut tunnistada?

Teejuht “Teeme ära!” talgupäevaks “Teeme ära!” üle-eestiline talgupäev toimub sel korral juba 4. mail. Koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutusega on sel kevadel üks üleskutse korrastada oma kodukandis laulu- ja tantsupeo tuleteekonnale jäävaid kultuuriväärtuslikke paiku.

TOIMETAS SIGRID SÕRMUS

Kogu laulu- ja tantsurahva jaoks on tegemist hea võimalusega, et juba varakult end juubelipeo lainele häälestada. Unustada ei tasu sedagi, et talgutööde juurde on rangelt soovituslik lisada üks mõnus lauluviis ja hoogsad tantsusammud! Lisaks kutsutakse eestimaalasi kaasa lööma õueraamatukogude meisterdamise algatuses ning osalema nurmenukutalgutel.

Kodupaiga kõrval hooligem ka koduplaneedist Üle-eestiline “Teeme ära!” talgupäev sai tõuke 2008. aasta suurest

prügikoristusest ning sellele järgnenud 2009. aasta mõttetalgutest.

Alates 2010. aastast on talgute korraldamine iga aktiivse kodaniku, kogukonna ja ühenduse võimalus midagi oma elukeskkonna heaks teha.

Seejuures otsustades ise, mis vajab ärategemist koduümbruses või kaugemal. 2018. aasta talgupäeval korraldati eriilmelisi talguid üle Eesti 2177, kokku 53 128 osalejaga.

“Teeme ära!” talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles, et tänavuse talgukevade raames saame kõik kaasa aidata lisaks laulu- ja tantsupeo juubeliaasta õnnestumisele ka oma elukeskkonna – omaenda elu ja keskkonna – hoidmisele. “Soovides väärtustada ühist kultuuripärandit, võiksime suviseks juubelilaulu- ja tantsupeoks valmistudes käised üles käärida ning oma kodukandi kultuuriväärtuslikud paigad koos korda teha,” lausus Tüür. “Kuid veelgi enam, sel kevadel kutsume inimesi üles jagama ka oma lugemisvara ning pöörama tähelepanu kogukondade vaimsele seisundile, samuti meie looduse liigirikkusele ja seisundile. Kõik see puudutab otseselt meie igapäevast elukvali-

teeti ning jätkusuutlikkust edasi kesta terve ja toimiva ühiskonnana, õppides üha enam hoolima oma kodupaiga kõrval ka oma koduplaneedist.”

Laulu- ja tantsupeo juubeliaastaga seotud talgud Juubelilaulu- ja tantsupidu ning üle-eestiline “Teeme ära!” talgupäev on kantud ühistest väärtustest – koos panustades näitame hoolimist oma kodu suhtes. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta projektijuht Sten Weidebaum ütles, et üleskutse keskmes on korraldada talguid üle Eesti kõigis maakondades tuleteekonnale jäävates paikades. “Soovime seeläbi tuua rohkem tähelepanu kõigile kohalikele kultuuriväärtuslikele paikadele, mis on seotud lauluja tantsupeoga, tänavuse tuleteega või on inimestele oma kodukandis olulised,” sõnas Weidebaum.

Õueraamatukogude meisterdamise üleskutse Külaliikumise Kodukant ideest sündis tänavuse talgukevade üks toredaid üleskutseid meisterdada oma kogukonnale õueraamatukogu. Õue- ja tänavaraamatuko-

Leia kogu talguseltskonnale jõukohane töö. Mõtle läbi, mitu abikätt, mitu tundi ja mida teha siis, kui töö saab ruttu otsa! Võib leiduda ka neid, kes juhendamist vajavad. Ühe tõhusa talgupäeva kestus on 4–6 tundi. See võiks sisaldada lisaks tööle ka meelelahutuslikumat osa, näiteks mänge, tantse ja lugude vestmist.

Täis kõht annab rammu juurde. Hoolitse talguliste energiavarude eest aegsasti. Võid paluda ka talgulistel head ja paremat kaasa võtta.

Märgi oma mobiilinumber talguveebi ja ole kättesaadav. Võib juhtuda, et mõni talguline on teelt eksinud või vajab abi. Enne talgupäeva veendu, et telefoni aku oleks täis laetud!

Ohutus ennekõike! Enne tööga alustamist tuleb talgulistele tutvustada õigeid ja ohutuid töövõtteid. Otsi välja esmaabipakk ja talgute stardipaketis olev kriisijuhis. Ära usalda mootorsaagi ega muid ohtlikke tööriistu talgulise kätte, kelle oskustes ei saa kindel olla. Algata puhkepause piisavalt sageli, sest väsinuna muutuvad tööriistadega hooletuks ka kogenud tegijad.

Kuidas teha õigesti lõket? Kui lõkkease on väiksem kui meeter, piisab 10-meetrisest vahemaast hoone ja metsaga. Sellise väikse lõkke juures peab tule ohjeldamiseks olema tulekustuti, 10-liitrine veeanum või aiavoolik veega. Enam kui 3-meetrise läbimõõduga lõkke asukoht ja tuleohutusmeetmed tuleb igal juhul kooskõlastada kohaliku päästekeskusega. Tugeva tuule korral jäta lõke süütamata.

Hoolitse lindude pesitsuspaikade eest. Juba 15. aprillist kehtib Eestis kaks kuud vältav raierahu, seepärast on hilja plaanida talgupäevaks suuremahulist võsaraiumist.

Austa seadusi ja omaniku õigusi. Talgujuhi ja talgulisena on alati tarvilik teada, et tehtavad tööd oleksid kooskõlas hea tava, seaduste ja eeskirjadega.

Taga vajalikud vahendid talgupäeva töödeks.

Mõtle läbi, kas talgupäeval võib vaja minna viit labidat, kümmet reha või hoopis tosinat pintslit! Kui enda jaoks saab plaan paika, anna sellest teada ka talgulistele. Ehk on just neil võimalik vajalik kaasa võtta. Ära karda abi küsida ka kohalikust omavalitsusest või ümberkaudsetelt ettevõtetelt.

Väljenda oma tänu. Täna kindlasti talgulisi tehtud töö ja panustatud aja eest. Siiral aitäh-sõnal on suur jõud!

Kogenud talgulised on jaganud teadmisi, et õhtule paneb mõnusa punkti tugev käepigistus, ühine laulujoru ja kosutav saunaõhtu.

Jäädvusta talgupäev. Talleta talgupäev fotode ja videotena! Jaga jäädvustusi aadressil info@teemeara.ee või märgi sotsiaalmeedias teemaviitega #teemeära2019.

Allikas: www.teemeara.ee

MAI 2019

21

KESKKOND&meie

Foto: Aron Urb, EV100

Kihelkonnavärvide talgud 2018

Parim kommunikatsioonitegu Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit kuulutas välja 19. korda toimunud konkursi Kommunikatsioonitegu võitjad. Viimase aasta kolmanda sektori parimaks valiti Maailmakoristuspäev!

Kommunikatsioonitegu 2018 – kolmanda sektori parim kampaania: Maailmakoristuspäev 2018 Üks maailma ajaloo suurim kodanikualgatus Maailmakoristuspäev ehk World Cleanup Day toimus 15. septembril 2018 ning tegemist oli suure kommunikatsiooniprojektiga, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu ülemaailmsele prügiprobleemile ja kutsuda ühel ja samal päeval maakera puhtamaks koristama korraga vähemalt 150 riiki. Eesmärk aga ületati – koristuspäevast võttis osa 17,8 miljonit inimest 157 riigist. Kokku koguti hinnanguliselt vähemalt 88 500 tonni prügi, seejuures kõige rohkem plasti ja klaasi. Meedia- ja sotsiaalmeediakajastus oli 33 400, kogu reach 113,8 miljardit.

Lisaks valiti Maailmakoristuspäev UNESCO-Jaapani üheks kestlikku arengut toetava hariduse auhinna saajaks.

gu aitab edendada inimestevahelist suhtlust lugemisvara jagamise näol ning innustab kogukonnas jagama, vahetama ja ühiskasutusse andma ka muid tarvilikke asju, näiteks tööriistu, tehnikat või teisi vahendeid, mida koos on otstarbekam omada ja kasutada. Õueraamatukogu võib meisterdada puust, selleks sobivad hästi taaskasutatavad materjalijäägid. Kohavalikul tasub lähtuda sellest, kus kõige rohkem inimesi liigub.

Nurmenukutalgud looduse seisukorra hindamiseks “Teeme ära!” talgupäeva meeskond kutsub sel kevadel koos Tartu Ülikooli teadlaste ja Eestimaa Looduse Fondiga liituma veel ühe põneva algatusega – nurmenukutalgutega. Kuna meile kõigile tuttav kevadelill nurmenukk on selline eriline taim, millel isegi palja silmaga on võimalik õie järgi geenitüüpi erista-

da, aitab see lill meie teadlasi olulise eesmärgi saavutamisel: hinnata Eesti looduse tervislikku seisundit, liikide ja elupaikade käekäiku.

Nurmenukutalgud sobivad hästi koolidele ühiseks väljatulemiseks klassiruumist, kuid nurmenukud saab talgupaigas vaatluse alla võtta ka pärast muude talgutööde tegemist. Kuidas nurmenukutalgud täpsemalt toimuvad ning mil moel saavad talgulised oma kodukandi või suvituskoha rohumaade loodusliku mitmekesisuse hindamisele kaasa aidata, võib lähemalt uurida talguveebist www.nurmenukk.ee.

Stardipaketid, talgute ja talguliste kirjapanek “Teeme ära!” talgupäev on kümnete tuhandete eestimaalaste igakevadine suursündmus, et tulla kokku ja teha üheskoos ära kodupaiga kõige vajalikumad tööd. 2018. aastal korraldati talguid üle Eesti kokku 2177, osa võttis 53 128 inimest ehk 4% eestimaalastest.

Kõik talgujuhid, kes on oma talgud üles tähendanud talguveebi, saavad talgute ettevalmistamise hõlbustamiseks ka tänavu talgute stardipaketi, mille laialivedu algas 4. aprillil. Talgupäevale on endiselt teretulnud kõik talgud, mis vajavad abikäsi ja õnnestuvad kõige paremini ühisel jõul. Kõiki talguid saab kirja panna talguveebis www. teemeara.ee.

Inspireerituna Eesti edust “Teeme ära!” talgupäevast motiveerituna hakkasid koristama ka teised riigid üle maailma, kes olid Foto: Madis Veltman

22 MAI 2019

Eesti edust sütitatud – sündis ka ülemaailmne talgupäev ehk World Cleanup Day. World Cleanup Day toimus Eesti eestvedamisel 15. septembril 2018 ning sel päeval koristasid 17,8 miljonit inimest 157 riigis üle maailma. Suurimad prügikoristajad riikidest olid viimastel andmetel Indoneesia – ca 7,6 miljoni, Rootsi – 3,7 miljoni, Pakistan – 3 miljoni, Ukraina – 2,3 miljoni, Bulgaaria – 2 miljoni, Ameerika Ühendriigid – 1,7 miljoni, Leedu – 1,6 miljoni, Läti – 1,6 miljoni ja Rumeenia – 1,3 miljoni elanikuga. Koristuspäev tegi tiiru peale tervele planeedile: alustati Uus-Meremaal ja 30 tundi hiljem lõppes talgupäev Hawaiil.

Sel aastal toimub ülemaailmne koristuspäev Kosovo juhtimisel 21. septembril. Maailma koristuspäevaga seotud tegevusi ning riikide võrgustikku haldab Eestis põhinev organisatsioon MTÜ Let’s Do It World, kes aitab nõu ja jõuga sel aastal ka Kosovot ülemaailmse koristuspäeva korraldamisel.

Teeme Ära Sihtasutus jätkab nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt prügiga seotud probleemidele tähelepanu osutamist ja nende ennetamist. Ennekõike pakkudes Puhta Maailma Plaani (Keep It Clean Plan) pinnalt lahendusi, kuidas lihtsate sammudega vähendada oma prügi jalajälge ning muuta jäätmekäitlussüsteemi järjest rohelisemaks.

Allikad: www.teemeara.ee, worldcleanupday.org, alkeemia.ee

7-KOHALINE

PEUGEOT 5008 CROSSWAY KESKKONNASÄÄSTLIK DIISELMOOTOR BLUEHDI 130 AT8

ALATES

295€

/KUUS*

HIND ALATES 32 480 €

5,0 l / 100 km

WLTP Keskmine kütusekulu alates

132 g/km WLTP

CO2 heitekogus alates

GRIP CONTROL MAASTIKUSÕIDU REŽIIMID 3D NAVIGATSIOON + APPLE CARPLAY / ANDROID AUTO AKTIIVNE PÜSIKIIRUSEHOIDJA + AUTOMAATNE HÄDAPIDURDUSSÜSTEEM

*Teenuse pakkuja on Swedbank Liising AS. Tutvuge teenuse tingimustega www.swedbank.ee, vajaduse korral konsulteerige pangatöötajaga. Krediidi kulukuse määr on 2,30 %, vara hind 27,066.60 € + km, sissemakse 20% periood 5a, jääkväärtus 30%, lepingutasu 200€, liisingu kuumakse 294,91 €, intress 6 kuu euribor + 1.99% a (27.03.2019 oli 6 kuu euribor –0,227 % euribori negatiivne väärtus loetakse võrdseks nulliga; euribor võib muutuda iga 6 kuu järel), tagasimaksete summa 23 155,21 €. Pakkumine kehtib kuni 30.06.2019 või kuni sõidukeid jätkub. Foto on illustratiivne. WLTP - sõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus standard.