KinnisvaraEkspress (september 2011)

KinnisvaraEkspress 29. september 2011

Burmani

RESIDENTS

Esimene tõusutuhin möödas 2011. aasta kevadsuvine heitlik aeg kinnisvaraturul tõestas järjekordselt, et taastumine on pikk ja visa protsess ning usaldus kinnisvarasse investeerimisel väga habras.

T

urul on nii positiivseid kui ka negatiiv­ seid uudiseid, mis muudab turuosaliste käitumise hüplikuks ja äärmiselt tundli­ kuks sõltuvalt sellest, millised sõnumid parajas­ ti domineerivad.

Paberil numbreid vaadates on elu Eestis üha ilusam. Sisemajanduse kogutoodangu kasv püüab uusi rekordeid, eksport tõuseb, töötus väheneb, sisenõudlus suureneb, keskmine töötasu on sa­ muti tõusuteel nagu ka ettevõtete kasumid. Po­ sitiivsete sündmuste ja suhtarvude loetelu võib jätkata pikalt.

Kuid medalil on ka teine, vähem kirkam pool.

Reaalpalk ehk inimeste tegelik ostuvõime on lan­ genud juba 11 kvartalit ehk ligi kolm aastat jär­ jest. Viimase tugeva hoobi andis sellele euro käi­ belevõtt, mis eelkõige esmatarbekaupade hin­ nad komeedina üles saatis. Eestis on jätkuvalt kümneid tuhandeid leibkondi, mille “isiklik bi­ lanss” on negatiivne ehk laenude suhe varades­ se on üle saja protsendi. Ettevõtete pankrotti­ de arv on küll langustrendis, kuid nende hulk on jätkuvalt suur.

Need on kaks polaarsust, mis ka Eesti kinnis­ varaturule tugevalt mõju avaldavad. Lisaks hoia­ vad pinget peal pidevad uued kriisihoiatused nii eurotsoonist kui ka kaugemalt.

Kõige selle foonil on varasem üleüldine opti­ mism lähitulevikuks asendunud mõõduka pes­ simismiga, sest lõplikult pole suudetud uue või­ maliku kriisi ohtlikkust hinnata, lisaks on enami­ kul liigagi värskelt meeles 2008. aasta sügisel lah­ vatanud ülemaailmne finantskollaps.

Tänavune tegelikkus

Turul valitsevad emotsioonid kajastuvad ka kin­ nisvaratehingute arvus. 2010. aastal, mil selge­ sõnaliselt räägiti veel majanduskriisi mõjudest, tehti terves Eestis esimese kaheksa kuu jooksul 19 623 kinnisvara ostu-müügitehingut. Tänavu

Foto Rene Suurkaev / EPL

on see number tagasihoidlikud 2,7% kõrgem – 20 154. Kui aga vaatame rikkaima piirkonna (Tal­ linna) kõige aktiivsemat segmenti (korterioman­ dite tehingute arvu), kus eelduslikult võiks olla aktiivsuse kasv kõige suurem, saame üllatusliku 2,8%se languse – 5530 tehingult mullu 5372 te­ hinguni tänavu. Tõsi, hinnatase on mõnevõrra tõusnud, ent siiski tuleb arvesse võtta, et reaal­ ne varade väärtuse kasv pole niivõrd suur, kui statistika seda kajastab: umbes pool hinnatõu­ sust on kunstlik, sest masust väljudes on jõuka­ mad isikud valmis soetama taas kallimaid va­ rasid, mis omakorda mõjutab hinnastatistikat.

Mitmed suured kinnisvaraarendajad on tee­ lahkmel, lükates ehituse algust kuust kuusse edasi ja püüdes leida turul pidepunkti, mis toe­ taks nende suuremahulisi investeeringuid. Nõr­ gemalt kapitaliseeritud arendajatele keelduvad pangad aga laenu andmast, sest konkurents uus­ arenduste turul on niigi tihe, selle ülevõimenda­ mine aga takistaks pankadel oma juba välja an­ tud laenude tagasisaamist.

Äripinnad ja üüriturg

Positiivse arengu on läbinud äripindade turg. Kui

kaubandusruumide vastu oli ka kriisi madalai­ mas punktis nõudlus pakkumisest suurem, siis vahepeal varjusurmas olnud bürooruumide turg on teinud läbi sujuva arengu – enamik suuri bü­ roohooneid on välja üüritud. Tööstuspargid täi­ tuvad tootmisvõimsust suurendavate ekspordi­ ettevõtetega. Suur puudus on logistiliselt heas asukohas paiknevatest ajakohastest laopindadest.

Suurim üllataja on olnud tänavu aga plah­ vatuslikult aktiveerunud eluruumide üüriturg, mida lisaks tudengitele elavdavad inimeste ette­ vaatlikkus (või võimetus) oma kodu soetamisel ning laulva revolutsiooni aegse iibe kõrghetkel sündinud laste iseseisvumine, kes laenuturul veel ei kvalifitseeru. Aastaid üürnike surve all olnud üürileandjate jaoks on käes aeg, mis möödu­ nut osaliselt kompenseerib – eluruumide üüri­ hinnad on tänavu 10–20% võrra tõusnud, kuid veelgi tähtsam on seik, et üürikorterite nappus annab omanikele ainulaadse võimaluse valida endale meelepärane üürnik.

Stabiilselt arenenud nn vanas Euroopas on üüri­turg ka seadusandlikult Eestiga võrreldes pal­ ju tugevamalt välja kujunenud. Põhjuseks tea­ dagi meil pool sajandit kestnud ebanormaalne ühiskonnakorraldus. Praegu on aga ka riigi jaoks mõtlemise koht, kuidas kaasa aidata mõistlike üürisuhete tekitamisele, sest on ilmselge, et kõik ei saa või ei tahagi omanikud olla.

Hinnates kevadsuvist arengut kinnisvara­turul, julgen ennustada, et üllatuste aeg ei ole veel lõp­ penud. Ärevus maailmaturul hoiab pinges ka ko­ halikku kinnisvaraäri ja nii mõnigi kinnisvaraturu segment võib lähema poole aasta jooksul pälvi­ da nii positiivset kui ka negatiivset tähelepanu.

Küll aga on tänaseks selge, et kriisist väljumine on pikaajalisem protsess, kui paljudele turuosa­ listele meeltmööda oleks.

Peep Sooman Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse esimees

Kinnistu suurus 3010 m² Üldpind 458 m², 6 tuba

HIND 659 000 € Liia Laid • 527 9992 • liia.laid@domuskinnisvara.ee 3

Uued Colonna kinnisvara elu- ja äripinnad kutsuvad!

Colonna Kinnisvara OÜ Villardi 22-1, 10136 Tallinn Tel: +372 646 1004 www.colonna.ee KORTERELAMUD TOHU ELAMURAJOONIS www.tohu.ee

Korterelamud Tohu 5 ja Tohu 7 asuvad PiritaKosel, Maarjamäel, vähese liiklusega tänaval, valdavalt eramutega hoonestatud rohelises piirkonnas. Viieminutilise jalutuskäigu kaugusel on Pirita ürgorg ja Kloostrimets, kus on tervisespordi harrastamiseks loodud head tingimused. Lähimad bussipeatused paiknevad Kose teel ja Vana-Narva maanteel, samuti viieminutilise jalutuskäigu kaugusel, lähim suurem kauplus on Pirita Selver.

Arhitekt Janno Põldmaa projekteeritud korterelamud on kolmekorruselised, täiskeldri ja ühe trepikojaga. Korterid on suurte aknapindadega, funktsionaalsete ja kompaktsete planeeringutega ning kujundatud selliselt, et ka siseruumides viibides oleks elanikel võimalik nautida asukoha looduslikke eeliseid. Pea igal korteril on rõdu või terrass. Korterite siseviimistluses on kasutatud väga kvaliteetseid materjale. Mõlemas korterelamus on 18 ühekuni neljatoalist korterit. Iga korteri juurde kuulub panipaik soklikorrusel ja parkimiskoht elamut ümbritseval territooriumil.

Tohu korterelamud on mõeldud nii lastega peredele kui ka kiire elutempoga inimestele, kellele on tähtis mugav ja kiire ühendus kesklinnaga.

1

1

RIDAELAMU JASMIINI TEEL www.jasmiini.ee

Jasmiini tee ridaelamu on mõeldud perele, kellele see on võib-olla esimene suurem kodu.

Kodu, mis on perele piisavalt ruumikas, soodsate pidamiskuludega, aga kujundatud ja viimistletud kvaliteetselt ning silmas peetud iga pere individuaalseid soove ja unistusi.

Koduostja saab kas ise oma kodu lõppviimistluse teha või teeme sisekujunduse ja viimistluse viimase detailini valmis meie – nii, nagu klient soovib.

Jasmiini tee on hea asukohaga, Viimsi keskuse läheduses, kus mõne kilomeetri raadiuses on Pirita rand, tervisespordirajad, kaubanduskeskus ja ühistranspordiühendus. 2 km kaugusel on Haabneeme keskus, kus on lasteaed, kool, haigla, kaubanduskeskus, spordisaalid ja kõik muud vajalikud teenused. Kesklinna on 11 km, keskmiselt 15 minutiline autosõit.

2

4

2

2

KORTERELAMU KOMEEDI 14 www.komeedi14.ee

Komeedi 14 on soliidne ja esinduslik eluhoone Tallinna kesklinnas. Elamu asub kesklinna sellises piirkonnas, kus on rohelust ja piisavalt vaikust ning samas on mugavaks linnaeluks vajalikud infrastruktuurid sobivalt lähedal. Vabaduse väljak ja vanalinn on 1 km, lühikese jalutuskäigu kaugusel. Vahetus läheduses asub Kristiine keskus, A le Coqi jalgpallistaadion, samuti mitmed ühissõiduki peatused.

Komeedi 14 on tugev monoliitbetoonkonstruktsioon-hoone ja kindel investeering. Hoone planeeritud kasutusiga on kuni sada aastat. Majal on tumedast täistellisest fassaad, mis kinnitub monoliitsele kandekonstruktsioonile. Kõikide korterite vahelised seinad on monoliitbetoon seinad.

Hoone eristub oma arhitektuurilt, projektilahendustelt, välis- ja siseviimistluselt enamikust uutest arendustest – nn kipskarpidest. Korteritel on kvaliteetsed täipuidust raamidega Saksa tüüpi pakettaknad, tammespoonist siseuksed, põrandatel tammepuitparkett. Kõikidel korteritel on kas rõdu, terrass või mõlemad, igas kolmetoalises saun.

Katuseterrassiga korterites on nii saun kui ka vanniga vannituba.

Galeriimaja koosneb kahest eluhoonest, mis on omavahel ühenduses maa-aluse garaažiga.

Viiekorruseline hoone on erilise projektilahendusega, nn galeriimaja, mille kõik korterid on eritasapinnalised, ulatudes läbi kahe korruse (poolkorruse kaupa). Esimesel korrusel on individuaalsete garaažide ja sissepääsudega nn ridamajatüüpi korterid. Hoovipoolsele fassaadile avanevad vaheldumisi rõdud ja galerii. Hoonemahu poolitab läbi maja ulatuv trepikoda koos liftišahtiga. Viienda korruse korteritel on sisekvartali poole avanevad väga avarad sauna ja sauna eesruumiga katuseterrassid.

Keldrikorruse garaažis paiknevad soojad ja valvega parkimiskohad.

3

3

3

3

4

VAATA INFOT MEIE AVATUD USTE PÄEVADE KOHTA.

LASNAMÄE ÄRIMAJA – SINU EDUKA ÄRI UUS KODU www.colonna.ee

Avatud planeeringuga äri- ja büroohoone Osmussaare tee 8 asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas ning arhitektuurselt kulgeb piki Peterburi teed Tallinna poole. Maa-ala jääb ühelt poolt Peterburi maantee ja teiselt poolt Osmussaare tee vahele. Ärimaja asub Lasnamäe kiiresti arenevas ning tervikliku infrastruktuuriga piirkonnas. Hoonel on viis maapealset korrust, hoonealune garaaž ning neli trepikoda ja lifti.

Kõik büroo- ja kaubanduspinnad on mugavad ja valgusküllased. Unikaalne fassaadilahendus on moodne ja võimaldab paigutada kõik valgust vajavad töökohad akende juurde. Ligipääs kontoritele on mugav ja paindlik. Iga kontori juurde kuulub liftiga trepikoda. Lifti tööd saab programmeerida kliendi vajaduste järgi. Maa-alusest parklast saab liftiga kontorisse sõita.

Hoones kokku 7200 m2 hästi valgustatud büroopinda. Pindade suurused algavad 131 m2.

4

5

Uusarendus – kindel trump kinnisvara kaardipakis Uue hoo sisse saanud kinnisvaraturust annavad aimu üle pealinna kõrguvad ehituskraanad. Sahtlist on välja võetud kõik vahepeal tolmuma jäänud projektid ja korterelamute ehitus käib kõikides piirkondades.

Vahepeal on kinnisvaraturg läbi teinud palju muu­ tusi, seda nii arendaja kui ka ostja suhtumises, käi­ tumises ning nõudmistes kvaliteedile ja projek­ ti terviklikkusele. Oma viimase aja tähelepane­ kuid jagab kinnisvaraturul üle 18 aasta tegutse­ nud Siiri Maask, Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja.

Fotod: Rime Kinnisvara / Endriiko Vallas

Ehitatakse Tallinnas

Traditsiooniliselt on kõige rohkem uusi arendus­ projekte Tallinnas, vähesel määral ka Tartus ja Pär­ nus. Enamjaolt on tegu kortermajade arendus­ tega, kus olemas vajalik taristu. Märgata on huvi tõusu ka eramuarenduste vastu, seda nii ostja­ te kui ka arendajate poolt, kuid suurem osakaal on siiski kortermajade uusarendustel.

Kuigi kinnisvaraturu tippaeg, nii tehingute arvu kui ka keskmise hinna järgi, jäi aastatesse 2005– 2007, võib täna siiski rääkida tõsisest taastumi­ sest. Võrreldes aastataguse ajaga on ehitustööde maht ja valminud eluruumide arv tõusnud umbes 20 protsenti. Sama perioodi jooksul on 20 prot­ sendi võrra kerkinud ka eluasemelaenude käive.

Mitte väga suured korterid

Kinnisvarasektori uues elavnemises võib märga­ ta aga teatud ettevaatlikkust arendajate poolt – ehitatakse peamiselt 2–3toalisi kortereid ning 4toaliste osakaal uutes projektides on üsna väi­ ke. Seetõttu on just suurte korterite nõudlus tä­ nasel turul üpris kõrge.

Arendavad ja ehitavad suured

Praegusel korteriturul on peamine arendaja kesk­ misest suurem ehitusettevõte (Merko, Nordecon, Skanska, NCC, Astlanda, YIT jt). Omal ajal hulga­ liselt esile kerkinud väiksemate kinnisvaraaren­

6

te prioriteetides veelgi korrektiive, sest keskmise ostja teadlikkus kasvab pidevalt.

Kindlasti suureneb turul nõudlus 4toaliste elu­ ruumide järele. Põhjuseks asjaolu, et koolis käi­ vate lastega pered soovivad kolida kesklinna või selle lähedusse, sest enamik koole ja töökohti on koondunud siiski südalinna ümbrusesse. Kui prae­ gu on võimalik müüa kortereid väga lähestikku paiknevates majades, st krundi paiknemise tõt­ tu kahe hoone vahel avanevad vaated akendest ja rõdult naabermaja akendesse, siis usun, et tu­ levikuostja eelistus uue kodu (korteri) valikul on siiski suurema privaatsuse olemasolu.

Teadlik ostja

Vanalinna arendusi renoveeritakse terviklikult ja erilise hoolega. Täna ei remondita pelgalt ühte korterit. Pärli majade arendaja väärib kiidusõnu põhjaliku ja tervikliku renoveerimisprojekti elluviimise eest. Pildil on Pärli Majade arendus Tallinna vanalinnas, Pikk tn. 1/ Nunne 2 /Lai 2 ja Pikk tn. 3

dajate aeg tundub läbi olevat, kuid õnneks on ka siin erandeid.

Müüb eristumine – kaasa parem kvaliteet ja arhitektuurne lahendus buumieelse hinnaga

Uute korterite hinnad ei ole saavutanud veel tippaja (2005–2007) taset ja jäävad suurusjärku, mis oli aastal 2004, st vahetult enne hoogsat tõusu.

Küll aga on tunduvalt parem ehituste kvaliteet ja tihedas konkurentsis püütakse konkurentidest eristuda – nii arhitektuurse lahenduse, hästi läbi mõeldud planeeringu kui ka siseviimistluses ka­ sutatavate materjalidega. Usun, et lähemas tule­ vikus teevad kinnisvaraarendajad oma arendus­

Uute korterite turg on praegu väga selgelt ostja­ keskne. Ostja ootused kodu soetades on kõrge­ mad, kui olid näiteks buumi ajal või enne seda – valik tehakse nii kvaliteedi kui ka hinna suhet hoo­ lega kaaludes ja võrreldes. Eesti ostja ei soeta kin­ nisvara peamiselt investeeringu mõttes, vaid os­ tab endale kodu. Kuigi kõigi valikus on sees ka tu­ gev emotsionaalne element, on peamine ostu­ otsuse langetamise põhjus siiski väga pragmaa­ tiline – lõpphind.

Endiselt eksisteerivad uute korterite turul vä­ lismaalased, kuid nende osakaal ostjate hulgas ei ole sama kõrge kui buumi ajal. Selliste ostjate eelistuseks on alati olnud ja on ka praegu pea­ miselt kesklinna piirkond. Kui turu kõrgperioo­ dil 2005–2007 ostsid välismaalased uusi korte­ reid n-ö paberilt hulgi, siis tänavu on välismaise taustaga hulgiostja otsingu sihiks peamiselt uus­ arendused, kus arendajal on tugev surve müüa ja seetõttu on ta valmis pakkuma soodsat hinda.

Siiri Maask Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja

7

CO2-projekti raames käib ehitustöö juba enam kui sajal objektil üle Eesti.

CO2-projekt on saanud hoo sisse

Kyoto protokolli alusel toimuva CO2-heitmekvoodi müügist saadava raha eest on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhtimisel tänaseks renoveeritud energiasäästlikumaks kaksteist esimest hoonet, sealhulgas on vastu talve saanud omale soojad ruumid kolm laseteaeda ja kolm koolimaja. Ehitustöö käib enam kui sajal objektil üle Eesti.

L

igi neljasaja tuhande euro eest said omale soojustuse lasteaed Linnutaja ja Vaimast­ vere sotsiaalkeskus Jõgevamaal, Esku raamatu­kogu Põltsamaal, Haanja kooli­maja ja Osula põhikool Võrumaal, Kanepi depoo Põlva­ maal, Maardu linna raamatukogu, Raasiku põhi­ kool ja Tallinna Kullatera lasteaed Harju­maal, muuseum Isamaalise Kasvatuse Püsieksposit­ sioon ning Hargla hooldekodu, Hargla kooli laste­aia, Koikküla raamatukogu ja Koikküla küla­ keskuse ühishoone Valgamaal.

Septembrikuus lõpetatakse tööd veel viiel objektil: Tartu Forseliuse gümnaasiumis, Tartu kesklinna koolis, Kuremaa tervisespordikesku­ 8

ses, Saarepeedi rahvamajas ja Päästeameti Tal­ linna häirekeskuses.

Ehitustööd käivad 112 objektil kogumaksu­ musega 19,7 miljonit eurot. Välja on kuulutatud 58 ehitus- ja 40 projekteerimishanget. Kokku on projekti raames tänaseks korraldatud 783 hanget.

Järgnevatel kuudel on plaanis alustada ehi­ tustöid enam kui 120 objektil ning välja kuulu­ tada veel 180 objekti ehitushanked ligi 55 mil­ joni euro väärtuses.

CO2-heitmekvoodi müügist saadava raha eest muudetakse tuleva aasta lõpuks energiasäästli­ kumaks 480 hoonet üle terve Eesti, investeerides neisse kokku üle 146 miljoni euro.

Investeeringud on suunatud eeskätt hoo­ nete energiasäästlikkuse tõstmisele. Enami­ ku objektide juures on kavas projekteerida ja ehitada uued ventilatsiooni-, kütte- ja tugev­ voolusüsteemid ning soojustada majade sei­ nad, soklid, põrandad, vahelaed ja katused. Ka­ vandatud tööde tulemusena peaks vähenema energiatarbimine ning sellest tulenevalt õhku paisatava CO2 hulk.

Projekti edenemist saab jälgida Riigi Kinnis­vara Aktsiaseltsi kodulehel www.rkas.ee/co2/kaart.

Andrus Kõre Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi CO2-projekti direktor

Müügiinfo: ALG Liisingu AS Hirvo Lukas tel 508 9234, 614 3322 hirvo@alg.ee

www.alg.ee

TÖÖSTUSE 31, Tallinn Valmimise aeg: august 2011 1toaline korter (23,1 m²), hind 34 000 € 2toaline korter (52,2 m²), hind 80 050 € 3toaline korter (76,3 m²), hind 90 300 € Lisainfo: Parkimine suletud sisehoovis. Maitsekalt renoveeritud kolmekordne puitelamu Tallinna kesklinnas. Käejala juures kõik eluks vajalik: poed, koolid, lasteaiad, ühissõiduki peatused. Samas on säilinud Kalamaja asumi hõng ja privaatsus. Renoveeritud on ka enamik ümberkaudseid elamuid.

HEKI TEE 6, Haabneeme, Viimsi Valmimise aeg: 2007 1toaline korter (39 m²), hind koos köögimööbliga 46 650 € 2toaline korter (77,6 m²), hind 78 000 € 2toaline saunaga korter (81,2 m² + rõdu 4,8 m²), hind koos köögimööbliga 82 000 € 3toaline korter (92,0 m²), hind 94 000 € Lisainfo: Parkimine suletud maaaluses parklas. Ruumikad korterid liftiga viiekordses kivimajas. Ehitusel on kasutatud ainult kvaliteetseid materjale. Majale on omistatud energiaklass B, st minimaalseid kütte- ja remondikulusid. Käejala juures kõik eluks vajalik: poed, koolid, lasteaiad, ühissõiduki peatused. Mõnesaja meetri kaugusel on mõnus suplusrand. Tervisespordi huvilistele on kasutada valgustatud kergliiklustee.

PIRNIPUU 95, Soosaare, Muuga Kolme boksiga ridaelamu Valmimise aeg: suvi 2011 3 boksiga ridaelamu krundi suurus 1000 m² boksid suurusega 102–105 m² boksi hind al 95 000 € Lisainfo: Kolme magamistoaga kahekordsed boksid Muuga aedlinnas uuselamute rajoonis. 15minutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Linnaliini bussipeatused mõnesaja meetri kaugusel. Ümbruses ainult eramud.

Vaikne ja rahulik elukeskkond Tallinna külje all asuvas endises suvitusrajoonis.

9

Kas uue kodu soetamiseks on See, kas kodulaenu võtmise otsus üldse tehakse, oleneb pere tegelikust vajadusest elamistingimusi parandada, panga ja kinnisvaraturu pakutavatest võimalustest ning tulevase laenusaaja valmidusest võtta laenuga kaasnevaid riske.

Paljud Eesti kodud vajavad värskenduskuuri ja mit­ med pered hoopis uut elamist. Eesti on ühe pere­ liikme elamispinna suuruselt Põhjamaade kesk­ misest veel üsna maas. Viimase paari, kinnisvara­ turul väga rahuliku aasta jooksul on lisandunud palju noori peresid, kes sooviksid omaette elamist.

Võimalusi ja riske tuleb kaaluda

Kodu soetamist toetavad praegused laenutingi­ mused: nõuded, mida kriisiajal karmistati (näiteks tagatise vastu antava laenu piirsumma), on jäl­ le leebemad. Ka intressimäär (nii baasintress kui ka marginaal) on mõistlikul tasemel. Kinnisvara hinnatase on oma põhja leidnud, mõnel pool juba tõusulegi pööranud.

10

Triin Messimas, SEB äri­ arendusjuht eralaenude valdkonnas

Inimesed on aga kriisist õppinud ja olulis­ te laenu­otsustega väga ei kiirusta. On kogetud, millised tagajärjed võivad olla ülemäära suurte laenukohustuste võtmisel. Ettevaatlikuks on tei­ nud nii olukord tööturul kui ka hinnatõus, euro tulek ja muud igapäevast hakkamasaamist mõ­ jutavad muutused.

Suurim laenu võtmisega seotud oht on see, et laenuvõtja sissetulekud võivad tulevikus väheneda.

Kindlustuskaitse annab turvatunde

SEB pakub kodulaenu koos tervikliku kindlus­ tuskaitsega. Laenumaksete kindlustus on vaid SEB kodulaenuga pakutav võimalus juhuks, kui saaja sissetulek peaks ootamatu töökaotuse või

ajutise töövõimetuse tõttu vähenema. Sel ju­ hul on laenumaksete tasumine 12 kuu jooksul kindlustatud.

Koos laenuga saab laenusaaja ka elukindlus­ tuskaitse: laenukindlustus tagab laenu jäägi tasu­ mise kindlustatu surma korral. Laenusaaja võib ennast kindlustada ka õnnetusjuhtumist põhjus­ tatud ajutise või püsiva töövõimetuse puhuks.

Kliendihaldur aitab

SEB lähtub põhimõttest, et pank peab klienti toetama mitte ainult laenuvõtmise hetkel, vaid kogu tema laenuperioodi jooksul. Seepärast on igal meilt kodulaenu võtnud kliendil isiklik hal­ dur, kellega koos mõeldakse põhjalikult läbi nii laenuga seotud üksikasjad kui ka vajadused teiste panga­teenuste järele. Kliendihaldur oskab nõus­ tada ka soovide ja võimaluste muutumise korral.

Soovitused kodulaenu võtjale

• Ära ostuga kiirusta: kaalu põhjalikult, milli­ ne pakkumustest vastab sinu (pere) vajaduste­ le kõige paremini, ja võrdle objektide kvaliteeti.

• Küsi laenupakkumist mitmest pangast, seal­ juures pea oluliseks laenuriskide maandami­ se võimalusi.

• Ära küsi pangast üksnes laenu. Pikaks ajaks

õige aeg? end laenuandjaga sidudes pead saama võima­ likult mugavalt ka kõik teised pangateenused.

• Liigu unelmate kodu poole sammhaaval. Olu­ line on, et võetav laenukohustus oleks jõukohane.

• Makseraskuste tekkimise ohu korral võta kohe ühendust oma kliendihalduriga.

Kuus sammu uue koduni 1. Vali kodu välja

Kõige rohkem kinnisvarapakkumisi leiad veebi­ lehelt www.city24.ee. Uue kodu valimisel arves­ ta oma (pere) tegelikke vajadusi ja võimalusi.

2. Otsi vanale kodule ostja Praegune kodu on mõttekas kohe müüki pan­ na. Selleks soovitame kasutada professionaalse kinnisvaramaakleri abi.

SEB pakub ka koduvahetuslaenu: siis ei pea vana kodu enne uue soetamist kindlasti ära müüma, vaid võib müügiks kuni pool aastat aega võtta. Kuuekuulise koduvahetusperioodi jooksul tasub pere vaid intressimakseid.

NB! Koduvahetus on seotud riskiga, et soovi­ tud hinnaga ostjat ei leita piisavalt kiiresti. Pank annab igal üksikjuhtumil soovituse, kas senine kodu on mõistlik kõigepealt müüa või võiks kaa­ luda koduvahetuse lahendust.

3. Tule erakliendihalduri juurde nõustamisele Meie kodulehe www.seb.ee/kodulaen kaudu saab küsida esialgset laenupakkumist või, juhul kui plaan on juba selge, saata põhjalikuma laenu­ taotluse. SEB klientidel soovitame täita taotlus internetipangas.

Nõustamine on kindlasti vajalik, kui laenupro­ jekt on keerukam: näiteks kui soovid ise haka­ ta kodu ehitama või kui sul on varasemast ajast eluasemelaene või muid kohustusi.

4. Esita laenu taotlemiseks vajalikud dokumendid Täpse info vajalike dokumentide kohta annab erakliendihaldur. Kui su sissetulek on seni lae­ kunud teise panka, esita konto väljavõte viima­ se 6–12 kuu kohta (sobib internetipanga välja­ võte). Koos laenutaotlusega tuleb sageli esitada SEB tunnustatud kinnisvarabüroo eksperthin­ nang soetatava kinnisvara ja lisatagatiste koh­ ta (nt koduvahetuslaenu puhul ka senise kodu kohta). Samas on võimalus, et standardkorte­ ri ja piisava tagatise ülekatte korral määrab ta­ gatise turuväärtuse kindlaks pangatöötaja ise.

5. Sõlmi vajalikud lepingud Positiivse laenuotsuse järel allkirjastame lepin­

gud. Laenulepingu sõlmimine toimub pangas.

Ostu-müügileping ja tagatisvara pandileping vor­ mistatakse notari juures, sealjuures tuleb maks­ ta notaritasu ja riigilõiv. Laenusumma makstak­ se välja pärast tagatise vormistamist. Kodu ost­ misel kannab pank vajaliku summa otse uue kodu müüjale.

6. Kindlusta ennast ja oma kodu Laenu tagatiseks olev kodu tuleb kindlustada.

SEB pakub koostöös RSA Kindlustusega spet­ siaalselt meie kodulaenuklientide jaoks välja töötatud tagatisvara kindlustamise võimalust.

Laenuvõtmisega kaasnevad järgmised ku­ lutused: • kinnisvara hindamise tasu (kui hindami­ ne on vajalik) • notaritasu ja riigilõiv • tagatisvara kindlustamine • laenulepingu sõlmimise tasu Tutvu tingimustega aadressil www.seb.ee/ko­ dulaen, lisakonsultatsioon SEB kontorist. Kodu­ laenu krediidi kulukuse määr on 4,25% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma on 40 000 eurot, tagastamise tähtaeg 20 aastat, lepingu­tasu 400 eurot, intressimäär 4%.

UUS korterelamu Lasnamäel

Vikerlase 14b • • • • •

11 korrust 72 korterit parkimine maja all piiratud territoorium 1–4toalised korterid suurusega 36,4–85,3 m² Ruutmeetri hind alates 1100 eurost.

Korterite broneerimisega alustame 3. oktoobril 2011.

www.oma.ee/vikerlase OktOObrikuus broneerimiskokkuleppe sõlminud korteriostjate eest maksab ostu-müügilepingu notaritasu As Oma Ehitaja!

Müügiinfo: Tarmo Rammo kinnisvara müügijuht AS Oma Ehitaja tel 651 0711, 501 1290 tarmo.rammo@oma.ee

11

Lugu sellest, kuidas meie pere soetas ebatavalise tolmuimeja “Sa oled hulluks läinud!” hüüatas ema, kuuldes, kui palju oli minu uus ost maksma läinud. Ese ise aga ilut­ ses esikus – tuhmilt läikiv kosmose­ ajastu disaini suursaavutus. Tegeli­ kult oli peres juba korduvalt olnud jutuks, et vajame uut tolmuimejat.

Nüüd aga oli ema hämmeldunud ja peaaegu pahane. “Milleks meile nii kallis tolmuimeja?” Ka abikaasa raputas rahulolematult pead, pere­ konna eelarvega heldekäeliselt üm­ berkäimine ei meeldinud talle põr­ mugi. “Kuid tegu ei ole ju mingi su­ valise tolmuimejaga,” ütlesin mina, nördinud nende asjatundmatusest.

“See on ju Krausen!”

Sain aru, et nüüd tuleb mul mõ­ neks ajaks reklaamiagendiks ümber kehastuda ja oma perele koduteh­ nika uusimat saavutust esitleda. Ek­ semplari, mis erineb juba tuttavast tolmuimejast samavõrd kui keraa­ miline pliit mingist eelajaloolisest petrooleumipliidist.

Senini oli meie majas koristatud perestroikaaegse Venemaa teadus­ liku tootmiskoondise ühe viimase näidisega. Emal oli see omal ajal õn­ nestunud täiesti juhuslikult hankida.

Mäletan, et ta oli uue kodu­masina üle väga uhke, sest sellest mudelist kirjutati ka ajakirjas Teadus ja Elu. Masin oli tavalistest tolmu­imejatest võimsam, sel oli automaatselt sisse­ keritav juhe, palju tarvikuid, mida sai hoida korpuse sees, ja mingist erilisest materjalist ühekordsed tolmu­kotid.

Ausalt öeldes ei olnud ka see riista­puu tollaste hindade järgi ar­ vestades mingi odav vidin. Kuid aeg läks, ja nagu teada, ei kesta mis­ ki igavesti. Lisaks ilmnes uudistoo­ tel üsna pea ka ebameeldiv omadus, mis tegelikult oli küll mõeldud sel­ leks, et muuta kodutehnika käsit­ semine mugavamaks, lihtsamaks ja hügieenilisemaks. Nimelt ühekord­ sed tolmu­kotid. Nendest tuli puu­ dus kätte tavaliselt kõige ebasobi­ vamal ajal. Lisaks täienes kauban­ dusvõrgus pakutavate tolmukot­ tide valik nii kiiresti, et vajalike leid­ mine ei olnudki enam lihtne. Juhtus, et osteti valed tolmukotid. Arutasi­ me, et kui soetame järgmise tolmu­ 12

imeja, siis peaks see olema statsio­ naarse tolmukogumise süsteemiga ja odavam pidada.

Ei saa mainimata jätta, et meil on kaks kassi, kelle eellased on olnud Pär­ sia kiisud. Nad on ema lemmikud, eri aegadel oli ta nad prügikasti juurest leidnud ja koju toonud. Kassid aga on säilitanud oma suveräänsuse ning lu­ bavad endale mõnikord tujutsemist.

Harjata nad ennast ei lase ja seetõttu lendleb õhus hulgaliselt udupeeneid kassikarvu, mis jäävad riiete, vaipa­ de ja isegi kööginõude külge. Hiljuti ütles üks abikaasa sõber, et ta ei saa meile enam külla tulla. Ta oli pöör­ dunud allergoloogi poole, kurtes, et teda vaevab juba pikemat aega nohu ja köha. Selgus, et mees on koduloo­ made vastu allergiline.

Kõik need asjaolud ajendasid mind astuma õigupoolest revolut­ sioonilist sammu – ostma võimsa vesifiltriga Krauseni tolmuimeja.

Pealegi pidin mõtlema meie pere juurdekasvule (see on ju vältima­ tu): kui majja tuleb väike laps, peab ta saama hingata puhast õhku. Ar­ van, et meie võimuses peaks ole­ ma talle seda pakkuda. Kuid uudi­ se pere juurdekasvust kavatsen tea­ tavaks teha hiljem – siis, kui muud argumendid enam ei veena.

Minu esitlus algas sellest, et and­ sin abikaasale Krauseri kasutus­ juhendi sõnadega: “Kallis, sa ju tead, kuidas on naistel tehnikaga lood.

Parem oleks, kui sina võtaksid selle asja oma hooleks.” Kuni tema tehni­ listesse üksikasjadesse süvenes, pu­ hastasin mina suure toa vaiba meie

vana tolmuimejaga. “Oleks nagu puhas, eks?” küsisin kodustelt. Neil ei jäänud muud üle, kui nõustuda.

“Aga nüüd kontrollime!” Valasin vee läbi­paistvasse tolmu kogumise anumasse ja lülitasin riistapuu sisse.

Tolmuimejas tekkis veekeeris. “Töö­ tab vaikselt, see on tõsi,” tunnistas ema. “Juhtimispaneel asub korpu­ sel ja ka käepidemel, see on mugav,” kommenteeris abikaasa, liigutades harja mööda põrandat. “Katsu, kui kerge see on,” üritasin ema veenda.

“Hea küll, hea küll, alguses on kõik tolmuimejad head,” ei andnud ta alla. Selle aja peale oli vesi kogumis­ nõus muutunud mustaks. See oli fakt, mida ei saanud eirata. “Nüüd ei pea sa enam vaipa välja tassima ja seda seal kloppima,” teatasin abi­ kaasale rõõmsa uudise. Tolmuime­

ja hari vibreerib ja imeb vaibast väl­ ja ka kõige sügavamal oleva tolmu.

Emale avaldas muljet see, et enam ei pea me, vaibad kaenlas, mööda keemilisi puhastusi käima. Nüüd võime ise oma vaibad puhtaks pes­ ta. Selleks on komplektis isegi pesu­ vahend. “Aga kuidas me vaipu kui­ vatame?” küsis ema umbusklikult.

“Nad ei jõuagi märjaks saada,” üt­ lesin mina.

Eksperimenteerimise tuhinas puhastasime vaiba ja siis veel kar­ dinad, raamaturiiulid, toataimed, videoaparatuuri ja arvuti. Tolmu oli nii palju, et suisa ehmatasime – kas tõesti oleme seni sellises mus­ tuses elanud? Kuid kõige sügava­ ma mulje jättis meile kõigile pehme mööbli ja voodite puhastamise va­

hend. Voodi puhastamiseks valasi­ me tolmu­imejasse uue koguse vett.

Mõne aja pärast ilmusid sinna hal­ lid tolmu­räitsakad, umbes sellised, nagu kogunevad vanni pärast seda, kui veekatkestuse järel torusid pu­ hastatakse. “Ma vahetan ju iga nädal voodi­pesu,” hüüatas ema käsi kokku lüües. “Need on tolmulestad,” val­ gustas teda väimees. “Mis lestad?” ei saanud ema aru. “Tolmulestasid leidub igas diivanis ja madratsis, nad ei hammusta, aga sisse hingata neid küll kasulik ei ole.”

Seejärel panime padjad ja tekid koti sisse ja puhastasime neid vaa­ kumiga. Koristustööde käigus pe­ sime puhtaks tubade lamineeritud põrandad. Tavaliselt pühin neid ker­ gelt niiske lapiga, mida tuleb sage­ li loputada. Pärast Krauseni tolmu­

imejaga pesemist nägin esimest kor­ da ideaalset tulemust, mis peale­ gi tuli kätte nii kerge vaevaga. Kui koristustööd olid lõppenud, sead­ sime end mugavalt sisse diivanil ja tugitoolides. “Olen kindel, et meie kodu ei ole kunagi olnud nii puhas,” ütles keegi meist. “Ja kui värske õhk on korteris, kas tunnete?” märkis ema. “Järgmine kord tilgutan vee hulka natuke eeterlikku õli, siis on meil aroom­teraapia omast käest,” lubasin mina.

Kogu asi on selles, et tavali­ se tolmu­imejaga koristatakse ära peamiselt suuremad prahiosake­ sed, aga peenem tolm, mida me isegi ei näe, lendab tolmuimejast läbi. “Tolm ei jää tolmukotti pida­ ma, vaid heljub õhus, satub hin­

gamisteedesse ja tekitab peavalu,” jagas abikaasa kasulikku informat­ siooni, mida oli kasutamisjuhendist ammutanud. “Sellel tolmuimejal on kahekordne õhu puhastamise süs­ teem – sissetuleva musta õhu eral­ damine ja keerisvee filter, mis puhas­ tab õhu kapitaalselt,” jätkas abikaa­ sa. “No mida ma ikka ütlen,” heitis ema pilgu uuele tolmuimejale, “see on muidugi väärt ja kasulik riista­ puu, aga kallivõitu. Kuid teisalt on see oma hinda väärt, tervist ei saa ra­ has mõõta.” Lähen ja panen tolmu­ imeja järgmise laupäevani kappi.

Abikaasa ütles: “Ära kuhugi kaugele pane. Kui see lihtsalt ilma voolikute ja harjadeta sisse lülitada, võib seda kasutada ka õhu­puhastajana. Pea­ legi tahaksin ma veel auto istme­ katted puhtaks teha.”

13

Korterite üürituru mullistus laheneb paari kuuga Üürituru mullistused tuletavad meelde vana head kõnekäändu, et kõik uus on hästi unustatud vana. Raske uskuda, et kellelegi on ootamatusena tulnud augusti- ja septembrikuine aeg, kus korterite üüriturg märgatavalt aktiveerub ning hindadel on tõsine surve vähemalt ajutiselt tõusta. Nii nagu igal aastal, lahenevad seegikord pisimullistused elamispindade üüriturul paari kuuga.

M

ajanduse raske ja ettearvamatu olukord on vä­ hendanud inimeste võimekust uut kodu osta.

Reaalpalgad on veel languses ja tööpuuduse vä­ henemise tempo tagasihoidlik. Kasutada saab ju ka uue elu­ aseme ostu alternatiivi – üürimist. Üürikorterite nõudluse juures on analoogselt ostu-müügi­ turuga toimunud nihe kvaliteedi poole. Üürilevõtja soovib “pommiaugu” asemel leida korralikku, ilmsete kulumismär­ kideta ja möbleeritud kvaliteetset korterit.

Miks on nii? Kas see on üüribuum?

Eelkirjeldatud ehk kvaliteetsete korterite pakkumi­ ne on olnud piiratum ja siit on saanud alguse defit­ siidi esimene samm. Korralikust kaubast ilmajää­ nud üürnikud on pidanud oma kvaliteedistan­ dardeid allapoole laskma ja sobilikke lahendusi kehvemate korterite seast otsima. See omakor­ da on andnud võimaluse hindade tõstmiseks ka vähem kvaliteetsetel korteritel.

Hinnatõusu on omakorda toetanud hoo­ ajaline tegur – sügisel on tudengid aktiivselt eluaset otsimas. Samuti on tegu ärihooaja algusega, kus sõlmitakse tavapärasest märk­ sa enam uusi üürilepinguid. Üürikorterite pakkumine on seejuures vähenenud, mis samuti mõjutab hindade tõusu. Peamine põhjus on see, et aja jook­ sul investeeringuna soetatud korterid on mõningase ostu-müügiturul aset leidnud hinnatõusu tingimustes müüki pandud ja sageli enam üüriturule tagasi ei tule.

PANKROTIHALDURITE ENAMPAKKUMISED www.varad.ee 14

Kehvad laenutingimused ja kõrged nõuded omafinant­ seeringule ei anna ka liiga lihtsalt võimalust uut investeerin­ gut teha – korter osta ja see välja üürida.

Korterite tõusnud ostu-müügihinnad omavad üürihinna­ le samuti kaudset mõju. On loogiline arvata, et korteri üüri­ hinna ja korteri väärtuse vahel peaks olema mingi õiglane proportsioon. Kui korteri hind tõuseb, peab selle proport­ siooni ehk vara tootluse säilitamiseks tõusma ka üürihind. Nii tegelikult ongi läinud. Neil põhjustel on viimase poole aasta jooksul korterite üürihinnad Tallinnas tõusnud olenemata piirkonnast 15–20 protsendi, kohati isegi 30 protsendi võrra.

Siin tekib küsimus, kas tegu on üüribuumiga. Raske siiski öelda. Üürikorterit ei võta ju keegi sel põhjusel, et sõbrad on ka nii teinud ja muidu saab staatus kannatada. Pigem on krii­ si ajal hinnad alla pekstud ning üürituru aktiivseim kõrghoo­ aeg mõningase korterite ostu-müügihindade tõusu ja kehva­ de laenutingimuste koosmõjul ajutise mullistuse tekitanud.

Vaevalt läheb selgi korral midagi teisiti kui varasematel aastatel. Tõenäoliselt paari kuuga üürituru pinged lahene­ vad, nõudluse kõrgperioodi hinnatase võib ehk minimaal­ sel tasemel tagasi alla minna, üürikorterite pakkumine mõ­ ningal määral laieneda. Aasta pärast saabuvad taas august ja september ning üllatusena tabame ootamatud tudengite­ hordid, kes jälle üüripindu otsivad.

Heiti Karafin RE/MAX Centrali juhatuse liige

Täiuslik sundmüükide andmebaas!

KOMMERTSVÄLJAANNE Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Piret Tamm 669 8191, piret.tamm@lehed.ee Projektijuht Olavi Värk 669 8236, olavi.vark@lehed.ee Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look

KOHTUTÄITURITE ENAMPAKKUMISED

WWW.VARAD.EE www.varad.ee

Stiilsete eramute grupp asub rohelises elurajoonis.

Kõik elamud on varustatud autonoomsete Junkersi gaasikatelde ja soojusvahetiga ventilatsioonisüsteemiga. Lähedal on kõik vajalik –koolid, lasteaiad, ühistranspordipeatused, supermarketid.

Hinnad alates 358 000 EUR.

15

TOOMPARK

Uus energiasäästlik maja Toompea nõlval Paldiski mnt 14, Tallinn Valmimise aeg: 28. veebruar 2012 Kortereid: 66 korterit, 6 bürood, garaaž Hinnad alates: 1500 €/m² www.toompark.ee

• südalinn • energiaklass B g • hea planeerin d • klaasitud rõdu erid • terrassiga kort

VABRIKU

Sinu kodu Kalamajas Vabriku 8a / Linda2, Vabriku 8 / Valgevase 20 Valmimise aeg: 31. detsember 2011 15 + 14 korterit, parkimine avatud poolsoklis Hinnad alates: 1000 €/m² www.astlanda.ee/vabriku

atuim piirkond • Kalamaja hinn iv arhitektuur • miljöösse sob rterid • 2–5toalised ko • rõdud

MÄNNIMETSA

õmme serval, N t, h ko u as ea h • rini Valmis infraga elamukrundid 4 km Järve Selve uktuur, Nõmme serval • valmis infrastr asfalteeritud tee, Järveküla küla, Rae vald, Harjumaa tänavavalgustus võimalused, Valmimise aeg: Valmis! Tule, ehita oma maja!

• head sportimis tenniseväljak Männimetsas ootavad uusi elanikke kõikide lastele ja mänguväljak liitumispunktidega varustatud krundid. õrkudega itumised tehnov lli • Elurajoonisisesed teed on asfalteeritud ja varustatud skkond atne looduslik ke va ri p • tänavavalgustusega ning rajatud on mänguväljak ja sa keset männimet tenniseväljak. Männimetsa asub Rae vallas Tallinna piiril. Järve Selverini on siit vaevalt 4 km ning autosõit Viru väljakule kestab 15 minutit.

Hinnad alates: 50 €/m² www.astlanda.ee/mannimetsa

Kontakt: Angelina Ilizina, tel 5300 2550, e-post angelina@astlanda.ee, www.astlanda.ee