Kooliaeg! (23.08.2012)

kooliaeg!

23. august 2012

www.photopoint.ee

A

rvatavasti me ei mäleta seda koolipäeva het­ ke, millal esimest korda üle klassiläve astusime.

Ilmselt ei mäleta seda­ gi, mida ja kes aktu­ sel täpselt kõneles. Aga kindlasti mäletame oma esimest koolivormi ja esimest kooli­ kotti. Seda õhtut, enne päris esimest esimest septembrit, suurt ootust­segatud ärevusega.

Umbes sama ootust ja ärevust saab uuesti kogeda siis, kui su oma laps esimest koolipäeva ootab. Ja sina koos temaga.

Sellel ringil siis juba lapsevanemana.

See on vastutusrikas, stressirohke, aga samas elevust teki­ tav ja rõõmus rännak. Rännak, mille lõpus on ühest väikesest särasilmsest maailmaavastajast sirgunud suurepärane noor särasilmne inimene. Nii on see seatud ja nii see peaks olema. Ükski teine esimene september pole nii meeldejääv kui see päris esimene. Olgem siis selleks valmis ning jagugu sellel teel jaksu ja edu. Nii kooliskäijatel kui ka vanematel.

Polarn O. Pyreti uus kollektsioon koolilastele Rootsi lasterõivaste tootja Polarn O. Pyret tuli välja uue sügis­ talvise kollektsiooniga “122-152”, mis on mõeldud 6–12aastastele lastele. Kollektsiooni loomisel lähtusid disainerid sellest, et laps soovib jääda lapseks ka kooli minnes. See­pärast ei ole PO.P las­ teriided mitte üksnes ilusad, vaid ka väga vastupidavad, sest mi­ da tahes laps koolipäeva jooksul peale õppimise veel ette võtab – mängib, turnib, jookseb või mängib palli –, ei tohiks tal see riie­ te pärast tegemata jääda.

Sügistalvise kollektsiooni põhieelis on kõrge kvaliteet, mugav lõi­ ge ja multifunktsionaalsus. Kollektsioon ei ole liiga lapselik, sa­ mas ei kopeeri ka täiskasvanute riideid. “122-152” kollektsiooni kuuluvad kõik koolilapse jaoks vajalikud riide­esemed: sokid, pük­ sid, peoriided, särgid, pluusid, kampsunid ja ülerõivad.

Head algavat kooliaastat!

Piret Tamm, toimetaja Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Toimetaja: Piret Tamm, tel 669 8191 Reklaam: Külli Kruusandi, tel 669 8237 Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look Trükk: Printall

fotod: PO.P

Kui kehakeel ei aita...

Õppeaasta põhiperiood 17.09.2012–31.05.2013

Inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, eesti, vene, soome, rootsi ja kreeka keel.

• rühmaõpe täiskasvanutele ja kooliõpilastele • valik tööalase inglise keele rühmi • registreerumine on alanud • lahtiste uste päevad 03.–14.09.2012 • soodushind kuni 14.09.2012

Endla 22, Tallinn • tel 662 0996, 662 0706 • www.tallinnakeeltekool.ee 3

Kooliteele heategevuskampaania “Koos kooli” koolikottidega

Samsung andis SOS Lastekülale üle Hope Relay heategevusjooksuga kogutud summa

Märtsis alustas Eesti Ette­võtlike Noorte Ko­ ja liige MTÜ JCI Toom­ pea projekti “Koos koo­ li”, mille eesmärk on toe­ tada lasterikaste perede sel sügisel kooli­minevaid esimese klassi lapsi.

Koostöös Eesti Lasteri­ kaste Perede Liiduga sel­ gitati välja, et tänavu on projektiga võimalik abis­ tada 356 kooliteed alus­ Selliseid ühispilte tehti kümneid. Kohe koolilas­ tavat last. JCI Toompea teks saajate keskel ettevõtmise hing, projektijuht loodab, et heategevus­ Piia Porr. kampaania on jätkusuutlik, millest võiks järgmistel aastatel kujuneda traditsioon.

Samsung Hope Relay lõpuüritusel Tallinna teletornis andis Sam­ sung SOS Lastekülale üle 55 000 euro väärtuses tšeki. Peaaegu kahe kuu vältel kogusid eestlased Hope Relay rakenduse kaudu SOS Lasteküla toetuseks 17 490 eurot. Eesti nutitelefonide kasu­ tajad läbisid Hope Relay rakendust kasutades 29. maist 22. juulini 52 470 kilomeetrit.

Tänu kogutud annetustele said lapsed ergonoomilise koolikoti koos koolitarvetega, mille hulka kuuluvad vihikud, pinal, kirjutusvahendid ja kunstitarbed. Sponsorid on lisanud kotti veel suuhügieeni­tarbed ja maiustused. Lisaks kotijagamisele said kohaletulnud lapsed ja pered külastada Nukumuuseumi ja vaadata nukuetendust. Sponsorite abiga oli kaetud ka pidulaud.

Eesti SOS Lastekülale üle antud tšekk väärtuses 55 000 eurot si­ saldas nii eestlaste kogutud rahasummat kui ka Samsungi tehtud lisatoetust. Samsung Electronics Baltics Eesti esinduse juhi Ursel Velve sõnul ei ole eestlased mitte ainult tublid tervisesportlased, vaid ka suure südamega inimesed. “Meil on hea meel, et te ei pi­ danud paljuks teha enne sportima minemist paar lisaliigutust ja ai­ tasite Eesti SOS Lasteküla peredele raha koguda. Tänan Samsungi poolt kõiki, kes oma panuse andsid,” lisas Velve.

Eesti SOS Lasteküla koostöösuhete juhi Cathlin Tohveri sõnul ka­ tab eestlaste kogutud summa peaaegu ühe pere aastaeelarve, mis on nende organisatsioonile väga suur abi. “Suur tänu kõigile, kes aitasid meie toetuseks koguda suure summa raha. Samuti suur ai­ täh Samsungile lisatoe eest, kelle uue tehnoloogia abil püüame las­ tel võimaldada ammutada uusi teadmisi ja kogemusi,” teatas Ca­ thlin Tohver.

Raha kogumine koolikottide soetamiseks kestis märtsikuust juuli lõ­ puni. Selleks korraldati suurüritustel heategevusloteriisid ning ava­ ti annetusnumber Elioni, EMT, Tele2 ja Elisa võrgus. Knopka ja Sport­ landi kauplustesse üle Eesti olid üles pandud annetuskastid, raha sai annetada ka Tallinnas Juustukuningate kaupluses ja Võru Magaziini poodides. Lisaks korraldati projekti Facebooki lehel toetuste kogumi­ seks iganädalasi oksjoneid. Kõik annetused läksid JCI Estonia heate­ gevusfondi.

MILLIST PLIIATSIT VALIDA KOOLIKOTTI? Tänapäeval on kirja- ja kunstitarvete valik nii suur, et oska ainult valida.

Lapsel peaksid kooli minnes olema kaasas nii-öelda targad pliiatsid, mis kirjutavad peaaegu ise. Nii saab pühenduda kõige peamisele – uute tarkuste omandamisele.

Pliiatsi kuju poolest soovitatakse koolilastele kolmetahulisi kirjapulki, mis ei väsita kätt ning kinnistavad samas õiget hoidu. Kaubamaja laias koolitarvete valikus väärivad enim äramärkimist Staedtleri tooted, ent hea jooksu ja kõrge kvaliteediga pliiatseid leiab ka Pentelilt, Koh-i-Noorelt jt. Lase lapsel ise järele proovida, milline pliiats talle kõige mugavam tundub!

Kõik tarkuste omandamiseks vajalikud koolitarbed mahuvad mugavatesse ja vastupidavatesse firma SunCe ranitsatesse. SunCe valikust leiavad sobiva koolikoti endale nii poisid kui ka tüdrukud, nii suured kui ka väikesed. Lisaks ilusale disainile on need kotid väga kerged, kaaludes isegi kulumise eest kaitsva plastist põhjaga variandi puhul tühjana vaid 800 g.

Vaata lisaks: www.kaubamaja.ee/kool

Eesti SOS Lasteküla koostöösuhete juht Cathlin Tohver (vasakul) võtab Samsung Electronics Baltics Eesti esinduse juhi Ursel Velvelt vastu väärtusliku tšeki.

Nutipastakas Stabilolt Tänapäeval on faktiliselt kõik mo­ biilsed puutetundliku ekraaniga seadmed (nutitelefonid, tahvel­ arvutid jne) mahtuvustundlikud ehk nad ei reageeri mitte survele, vaid elektrilise mahtuvuse muu­ tumisele. Inimkeha juhib samuti elektrit ning ekraani puutumisel näpuga see reageerib. Samas ei toimi ekraan siis, kui seda puuduta­ takse isoleeriva asjaga (kuiv kinnas, tavaline pliiats, plastpulk jne). Sel­ leks otstarbeks on kallimatel seadmetel kaasas eriline juhtiv osutus­ pulk, nn Stylos.

Tuntud kirjatarvetetootja on aga löönud oma pliiatsiga Stabilo Smart­ Ball kaks kärbest ühe hoobiga – ühes otsas on tavaline vahetatavate südamikega kvaliteetne pastapliiats, teises aga erilisest elektrit juhti­ vast kummisarnasest materjalist otsik, mis saab vastavate sõrmepesa­ de kaudu kontakti käega ja kannab edasi laenguid ekraanilt, olles na­ gu teravam ja täpsem sõrmepikendus. Kes on pidanud (eriti pisematel ekraanidel) suuremate tekstidega virtuaalekraanidel toimetama, teab, millest jutt. Suuremate näppude või eriti pikkade küünte korral on see üsna tüütu ja vaevaline. Nutipastakas tuleb ja aitab

5

tagasi kooli!

Värskete moetrendidega

Sel sügisel on põhifookuses Briti mõjutused – palju kohtab ruudu­mustrit, viisakaid pintsakuid, maalähedastes toonides pükse ja seelikuid.

Marks & Spenceri erksinine pintsak 59,99 eurot Montoni kaelakee 22,95 eurot Montoni lilla kleit 49,95 eurot Sukad erakogust Marks & Spenceri mustad saapad 54,99 eurot Montoni käevõru 6 eurot

Fotod: Tiit Blaat Stilist: Iti Malken Modell: Janina

6

V

ärvidest on kõige enam esi­ le kerkinud šokolaadikar­ va toonid: populaarsed on nii tumeda, piima- kui ka kreemi­ ka valge ehk valge šokolaadi too­ nid. Kindlasti tuleb tagasi eelmi­ sest hooajast tuntud veinipunane, sügav meresinine ja tumeroheli­ ne värv. Materjalidest on kasutusel palju sametit, tviidi ja brokaatkan­ gast. Kindlasti ei tasuks see sügis kõrvale jätta ornamentidega kleitepintsakuid ning eriliste printidega toppe ja seelikuid.

Nii neidude kui ka noormees­ te seas on selle sügise kindel favo­ riit bomber ehk militaarstiilis jakk. Ülerõivas sobib hästi tuuliste ok­ toobri- ja novembrikuu hommiku­ te juurde, mis annab hea võimalu­ se seda kombineerida näiteks suu­ re salli ja sonimütsiga.

Pikk pintsak muudab iga riide­ komplekti šikiks, see on ideaalne nii pükste kui ka seeliku peal. Vii­ saka vabaajastiili esindajatele on pika pintsaku omamine sel sügisel kindlasti vajalik. Külmema ilmaga võib pintsakut miksida ka Briti stii­ liga – lisada selle alla näiteks ruu­ dulise V-kaelusega pulloveri, juur­ de sall või nahast portfell.

Nahkjakk on asendamatu kaas­ lane nii sügisel kui ka kevadel. Soo­ jemal ajal võib seda suurepäraselt kombineerida pika kleidi ning sü­ gisestel koolihommikutel pükste,

topi ja baleriinade või mokassiin­ kingadega.

Iga koolineiu garderoobi võiks kuuluda paar kleiti. Kuna hommi­ kud on tavaliselt kiired, siis viima­ se selgatõmbamine võtab tundu­ valt vähem aega kui pluusi ja seeli­ ku või pükste kombineerimine. See­ ga oleks praktiline soetada enda­ le paar pintsakut ja kleiti, mida on lihtne omavahel kokku sobitada. Tu­ meda pintsaku all võib kanda erksa­ mat tooni kleiti ja vastupidi. Lisaks sobib sinna juurde hästi paar erksa­ värvilistes või maatoonides sukki ning perfektne koolikomplekt ongi valmis! Kleidi juurde annab ideaal­ selt sobitada ka klassikalist beeži, musta või hoopis mõnd erksavärvi­ list trench’i.

Pükstemood on sel hooajal lõi­ getest kuni kangasteni laialt va­ rieeruv. Nahkimitatsioonid, kõr­ ge värvliga lõiked, tumedates too­ nides prindid ja velvetkangad on märksõnad, mis iseloomustavad eredalt poistele mõeldud pükste­ valikut. Tüdrukutele mõeldud skinny-­j eans’ide kõrval kogu­ vad populaarsust ka sirge lõike­ ga laiad püksid, mida on rikas­ tatud erisuguste printidega. Hea kombineerida ühevärviliste triikvõi T-särkidega.

Varasügist koolimoodi täienda­ vad hästi baleriinad, soovitatavalt kaunistustega kinganinal ja erk­

Marks & Spenceri valge pluus 15,99 eurot Marks & Spenceri valge-mustaruuduline mantel 94,99 eurot Montoni erksinised püksid 29 eurot Montoni erkroosa kott 25 eurot Marks & Spenceri mustad kindad 17,99 eurot Marks & Spenceri mustad saapad 54,99 eurot

TERE _OOL! Kõik puuduv 1. septembriks

Oma King SANDAALID beežid suurus 36-40

25.95 Tavahind 31.95

Oma King SANDAALID oranžid suurus 29-35

19.95 tavahind 23.95

POISTE KINGAD mustad, suurus 31-37

17.90

Puma LASTE VABAAJA JALATSID mustad

34.95

Icepeak SELJAKOTT must

22.90

Naistele pakume enneolematult suures valikus trendikaid ja ka klassikalisi käe-, peo- ja rahakotte. Iga kuu saabub uus kaubapartii Itaaliast, mis vähendab tõenäosust, et uhke koti omanikule tänaval keegi täpselt samasugusega vastu jalutab, ja säilitab koti kandjale võimaluse jääda võimalikult isikupäraseks.

Ajatute ja stiilsete nahkkottide kõrval leiab veel taskukohast moekaupa.

Mehed leiavad laias valikus nahast raha-, randme- ja spordikotte, reiskohvreid ja portfelle.

Lastele on pakkuda õla-, raha- ja koolikotid.

Lisaks sallid, rätikud, vööd, vihmavarjud ja palju muid aksessuaare.

EGA. Augusti lõpuni käib suur allahindluskampaania kuni 70% SOODUSTUS Linda kauplused asuvad paljudes Eestimaa linnades. TALLINNAS: Väike-Karja 5 ja WW Passaaž (Aia 3). PÄRNUS: Port Artur 2 (Lai 11) ja Maxima XXX (Riia mnt 131). TARTUS: Raekoja plats 9. NARVAS: Energia 2. VÕRUS: Vabaduse 12a. VALGAS: Vabaduse 2/4. JÕHVIS: Jewe kaubanduskeskus (Narva mnt 8). RAKVERES: Põhjakeskus. KURESSAARES: Ferrumi kaubanduskeskus (Tallinna mnt 8). VILJANDIS: Mainori keskus (Tallinna mnt 19/21). HAAPSALUS: Haapsalu kaubamaja (Tallinna mnt 1)

8

sates värvides. Poistel on heaks kaaslaseks, nagu ka kevadsuvisel hooajal, tennised ja pidulikumaks puhuks lakk- või nahkkingad.

Talvisemate ilmadega on mui­ dugi asendamatud korralikud saapad. Nii tütarlapsed kui ka noormehed võivad kombineerida pükse ja biker-stiilis jalanõusid.

Tüdrukud võivad saapaid kan­ da ka kleidiga. Pidulikuma klei­ di saab argipäevasemaks muu­ ta pintsaku ning miks mitte just mustade biker-stiilis jalavarjude­ ga, mida ehivad pandlad.

Trendid muutuvad hooajast hooaega, kuid klassikaliste lõi­ getega riided püsivad moodsad alati. See omakorda tähendab, et koolilapsel on kõige praktili­ sem sobitada konkreetsete lõi­ getega esemeid, nagu pintsakut, trench’i või triiksärki, parasjagu moes olevate trendirõivastega, mis paistavad teiste seast silma huvitavate printide või värvide poolest. Kindlasti ei tasuks sügi­ se edenedes langeda rutiini küüsi ning kanda ainult musta ja halli – väike värvilaik iga riietuse juures toob päikese välja ka kõige som­ busemal päeval.

Marks & Spenceri roheline pintsak 99,99 eurot Montoni kaelakee 22,95 eurot Montoni lilla kleit 49,95 eurot Sukad erakogust Marks & Spenceri mustad saapad 54,99 eurot

Montoni türkiissinine mantel 159 eurot Montoni hall kleit 59,95 eurot Sukad erakogust Marks & Spenceri mustad lakk-kingad 39,99 eurot

Iti Malken

TERE _OOL! Kõik puuduv 1. septembriks Little Diva XL PINAL

8.99 Little Diva PINAL

9.99 Angry Birds PINAL 7 x 22 cm nailon

4.99

Little Diva A5 KAUSTIK 3 TK 40 lehte, jooneline

Pilot Frixion TINDIPLIIATS 0,7 sinine

2.59

2.19 9

Bic Tropicolors VÄRVIPLIIATSID 12 värvi

1.19

Tavahind 1.35

Pentel ÕLIPASTELLID 16 värvi

1.69

tavahind 1.79

Fotod Tiit Blaat

06.08.–30.09. büroomaailmas

Rutta Büroomaailma RanitsaRallile ja saad selle kupongiga 5 eurot kõikidelt kooliostudelt tagasi!

EKSPRESS ERI

Kupong kehtib alates 30€ ostust. Ühe ostu kohta kehtib üks kupong ja teisi allahindlusi ei rakendata.

Kampaania reeglid ja täpsem info www.byroomaailm.ee

Koolilapse tuba sisu Selleks et koolilaps end oma toas mõnusalt tunneks ning sõpru külla kutsuda sooviks, peab tuba olema trendikas ja mugav. Uurisime, mida tuleks sinna mööblit valides silmas pidada ning kuidas see õige ära tunda.

K

ristel Piirioja, Aatrium Sisustuskau­ bamaja esindaja, kinnitab, et kooli­ lapsele tuba sisustama hakates peaks esimese asjana kindlasti lapselt endalt uuri­ ma, mida ja kuidas ta oma toas näha soovib.

Milline võiks olla ruumipaigutus, et õppi­ mine ladusalt läheks ning kõik vajalik tuppa ära mahuks? Kui see selge, on valikut lihtsam teha ning lapse rahulolu on suurem.

Kvaliteetne laud ja tool peavad vastu terve kooliaja

Büroomaailma kauplused asuvad: TALLINNAS peterBuri tee 92e, liivalaia 29, kadaka tee 1, TARTUS reBase tn. 12a, NARVAS puškini 22, JÕHVIS keskväljak 4, PÄRNUS lai 10, VALGAS aia 18.

Milliste mööblitükkide puhul on sobivat kõi­ ge raskem valida? Kristel Piirioja möönab, et kindlasti tuleb vaagimist rohkem ette kirjutus­laua ja tooli puhul. “Siiski on ka neid,

10

kes tahavad osta korraga terve toa sisustust – nõnda kujuneb üldmulje ühtlasem ning kuna meil Aatriumis on väljas ka sisekujunda­ ja kokku pandud nn valmistoad, saab klient kohe näha, milline võiks olla tema tuba.”

F

red Frosh, ASi Intera esindaja, lisab, et nendegi poest otsitakse enim koo­ lilaudu ja -toole. “Koolilapse tuppa pakume laudu, töötoole, sahtlibokse, kappe ja riiuleid. Eriti populaarsed on lauad, mille töötasapinna kõrgust saab lapse kasvu järgi muuta ehk lapse kooli minnes on laua kõrgu­ seks 60 cm, keskkoolis juba 80 cm.

Valdavalt on koju ostetavad töölauad väiksemad kui büroodes kasutatavad, jää­

Läti

usta lihtsalt, kuid kvaliteetselt! des üldjuhul 100 cm ja 160 cm laiu­ se vahele. Teine eripära on see, et koju ostetav laud on ohutuskaalut­ lustel valdavalt kas ümarama vormi või ümardatud nurkadega.

Populaarsuselt järgmised on töötoolid. Toolide nagu laudadegi puhul on peamine võimalus istme

dust kui mis tahes muu tool maa­ ilmas.”

kõrguse ja sügavuse reguleerimine lapse järgi. Hea töötool peab kodu­ kasutuses vastu koolitee algklassi­ dest gümnaasiumi lõpuni, regulaar­ se hoolduse korral ilmselt kauemgi.

Meie valikus on suurim uudis töö­ tool Wilkhahn ON, mis lubab laua taga töötades enam liikumisvaba­

Mööbel vali tuppa stiilne ja nutikas Milline võiks aga olla üks kooli­ lapse tuba, et seal kõik vajalik häs­ ti paigutuks ning samas mõnus olla

Fotod: tootjad

11

oleks? Kristel Piirioja sõnul on ül­ dine suund heledama poole ning skandinaaviapärane mööbel ongi viimase aja trend. “Harjumuse ja lihtsuse mõttes otsustatakse neut­ raalsete ning laiemalt levinud ma­ terjalide ja toonide kasuks, kuid jär­ jest rohkem langetatakse ka julge­ maid valikuid.

Miksides omavahel toone ja ma­ terjale, saab koolilapsele luua väga mõnusa ruumi, kus tahetakse ja soovitakse koduseid ülesandeid teha. Toa sisustamisel ei tasu asja väga kirjuks ajada: 2–3 mööbli­tooni on küll, ülejäänu puhul tuleks juba vastavalt lapse iseloomule ja soovi­ le värve juurde lisada.”

Kristel nendib: “Laua materjal ja vorm peaks lähtuma ennekõike ruu­ mist endast ning näost, mida sellele anda tahetakse. Koolilapse laua juu­

Fotod Tiit Blaat

Sisekujundaja Ester Penjam • Mööbli valikul võiks lähtuda ko­ du üldisest stiilist. See ei pea ilm­ tingimata olema lapsemeelne. Pi­ gem võiks toale lapselikku aktsen­ ti anda sisustuselemendid: tekstiilid, mänguasjad, koolitarvete hoidikud ja muud esemed. Väga teretulnud on uuenduslik mööbel, mis kasvab n-ö koos lapsega. Eriti praktiline on neutraalse värvi ja disainiga mööbel, mis sobib lapsele ka mõne aasta pä­ rast. Juhul kui tuba jagab mitu last, tuleb alati arvestada kõigi soove.

• Mööbel ei pea olema valitud ühest komplektist, palju huvitavam on ka­ sutada mitmest komplektist kokku­ sobitatud esemeid. Mööbli ja sisus­ tuse puhul on endiselt populaarne taaskasutus, teise ringi mööbli seast võib avastada väga omanäolise leiu.

Oma fantaasiat kasutades saab selle muuta täiesti ainulaadseks.

• Algklassiõpilasele lauda valima asudes tuleks mõelda, kas see on ka arvutiga töötamiseks mõeldud ning kas plaanite sinna panna statsio­ naarse või sülearvuti. Lauale peaks langema piisavalt valgust nii külge­ delt kui ka ülevalt. Soovitan välis­ tada lauaplaadist kõrgemal olevad riiulikesed ja muud panipaigad. Tu­ ba jääb kenam, kui seina ääres paik­ neb riiul või kapp, kuhu saab asjad ära paigutada.

• Kasutada võiks neutraalse disaini ja värviga mööblit. Lapse suuremaks kasvades saab toa lihtsalt ümber ku­ jundada ega pea kõike välja vahe­ tama. Kõige parem on mööbel, mis kestab põlvest põlve, on vastupida­ vast materjalist ning kergesti hool­ datav ja puhastatav, et peale kooli­ tööde saaks sel ka joonistada ja vär­ vida.

• Voodis on kõige tähtsam hea mad­ rats. Vähese ruumi puhul on nutikas paigutada tuppa nari, mille all asub tööpind. Kastiga voodi on samuti hea valik, sest tekitab lisapanipaiga.

• Trendikas on endiselt miksida val­ get või musta erksate toonidega. Ta­ peedi asemel saab kasutada kleebi­ seid või seinamaalinguid. Püsivaid esemeid ei tasu valida liiga kirjusid.

Asjade korrashoiuks ja sortimiseks on parim lahendus kastid. Ka papp­ kastid on sobilikud – neid saab laps oma soovide järgi ise disainida. Kas­ tid võiks olla ladustatavad ja pealt lahtised.

res polegi kõige määravam ma­ terjal, pigem see, kuidas laua taga istuda saab ning kas tooli ja tööpinna kõrgus on lapsele õi­ ged. Algklassilastele sobib väga hästi laud, mille kõrgust saab kasvu järgi reguleerida.

Väiksematele meeldivad tihti ka nurgalauad, kus on palju riiu­ leid, sahtleid, kappe. Sellise, ruu­ mi ühes nurgas paikneva mööbli­ ga jääb tuppa veel piisavalt män­ guruumi. Laud peaks kindlasti

12

saama palju loomulikku valgust, ehk paigutada tuleks see aknale võimalikult lähedale.”

“Kuna tool mõjutab nii kas­ vava lapse rühti kui ka oskust õigesti istuda, tuleb seda vali­ da väga hoolikalt. Hea, kui on võimalik reguleerida istme ja seljatoe kõrgust ning selle kau­ gust istepinnast, samuti seljatoe nurka,” sõnab Piirioja. “Selleks et toa valgustus oleks piisav, tu­ leks peale laualambi tekitada

ka korralik üldvalgus, mis val­ gustaks ruumi ühtlaselt. Kõige mugavam on kindlasti liigendi­ ga lauavalgusti, mille valguse suunda saab vastavalt vajadu­ sele muuta.

Riiulitele on hea panna raa­ matuid, pudi-padi ja muid arm­ said asju ning paigutada sildis­ tatud karpe – nii on lapsel liht­ sam koristada ja asju leida.”

Kadri Penjam

Biconcept

Racer

Captain

Cupcake

Flora

Baby Dream

KÕIGE VAHVAMAD LASTETOAD! www.zipzip.ee

Ülemiste keskus, Tallinn, Suur-Sõjamäe 4 Sisustus-E Kaubamaja, Tartu, Tehase 16 Fama keskus, Narva, Tallinna mnt 19c Põhjakeskus, Rakvere, Tõrremäe 13

Enne lapsega silmaarsti juurde minekut Kasulik oleks laps silmaarsti juurde mine­ kuks kindlasti ette valmistada. Sageli kar­ davad lapsed kõike uut ja siis on nendega koostöö saavutamine raske, mõnel puhul isegi võimatu. Kodus enne olukorda selgi­ tades ja läbi mängides on pisikesel palju julgem arstile kõik õpitu ette näidata. Ülevaate sellest, mis kabinetis toimuma hakkab, saab aadressilt www.silmaarstid.ee.

Silmaarsti tuleks külastada varakult mesele silmaarstivisiidele minna 3aastase lapsega. Selles vanuses saab kontrollida lapse nägemiste­ ravust ja vaadata üle ka muud nä­ gemisfunktsioonid. Kahjuks avas­ tame sageli, et ühe silma nägemi­ ne ei ole välja arenenud nii hästi, kui peaks. Samas ei ole laps ise ega ka vanemad märganud, et mingeid probleeme esineks. Seda olukorda saame enamasti parandada prillide kandmisega ja vajadusel harjuta­ da nn laiska silma oklusioonraviga.

Oklusioonravi tähendab hea silma kinnikatmist, et kehvem paremini tööle hakkaks. Selleks kasutatak­ se plaastreid või prillide kandmise korral spetsiaalseid katteid.

7aastased tulevad silmaarsti juurde selleks, et kooliminekuks va­ jalikku tõendit saada. Kui 3aastase­ na on silmad üle kontrollitud, läheb kohtumine väga kiiresti. Kahjuks

Sageli minnakse lapsega esimest korda silmaarsti­ le alles enne kooliminekut. Krista Trumani silmakabineti silmaarst dr Anneli Tall selgitab, mis põhjustab silmadega seotud probleeme ja miks on vaja kontrollida lapse nägemist juba kolmeaastaselt.

Millal on õige aeg minna lapsega silmaarstile?

Esimest korda vaadatakse lapsel sil­ mad üle juba sünnitusmajas. Laste­ arst teeb kindlaks, ega mõnd suure­ mat silmade arenguhäiret esine. Sa­ muti saab välja lülitada kaasasündi­ nud läätsehägu olemasolu, mis võib olla nii ühes kui ka mõlemas silmas.

Kui lastearst leiab mingi kõrvalekal­ de, saadab ta lapse edasi silmaars­ ti juurde.

A lla aastase lapsega pea k s silma­arsti juurde pöörduma siis, kui üks silm on pidevalt vesine ja esine­ vad sagedased silmapõletikud. Sel­

le põhjuseks on see, et pisarakanal ei ole sünnijärgselt veel avanenud.

Enamasti aitab korralik ja regulaar­ ne pisarakanali massaaž.

Kui 6. elukuuks ei ole kanal ava­ nenud, tuleks teostada väike protse­ duur, mille käigus pisarakanal ava­ takse. Veel peaks imikuga silma­ arstile minema siis, kui laps vaatab pidevalt ühe silmaga kõõrdi. Kuni 4. elukuuni on mõningane kõõrita­ mine normaalne, sest lapse silma­ lihaste koordinatsioon alles areneb, kuid pärast seda peaksid silmad põ­ hilise osa ajast siiski vaatama otse.

Kui kaebuseid ei ole, tuleks esi­

14

on väga palju selliseid lapsi, kes on silma­arsti juures esimest korda. Kui siis leiame, et nägemise või silma­ de koostööga esineb probleeme, on väga vähe aega vea parandamiseks.

Lapse silmanägemine areneb ainult 7.–8. eluaastani ning mida vanem laps, seda rohkem tööd peab soo­ vitud tulemuse saavutamiseks te­ gema. Näiteks 3aastane peab oklu­ sioonravi saama kolm tundi, aga 7aastane juba seitse tundi päevas.

Suuremate lastega tuleks silma­ arstikäik ette võtta siis, kui tekib kahtlus, et laps ei näe enam kauge­ le. Näiteks võite märgata, et televii­ sori vaatamisel hakkab ta silmi kis­ sitama. Eriti peaks lapsi jälgima siis, kui vanematel endal on kauge­ le vaatamise prillid. Lühinägelikkus võib tekkida 8–9aastastel või ka hil­ jem. Kui lapsele on prillid juba välja kirjutatud, tuleb kontrollis käia vä­

Fotod erakogu

hemalt kord aastas. Lapse kiirema kasvu ajal ka iga kuue kuu tagant.

Millised on ohumärgid, et lapse silmadega ei pruugi kõik korras olla?

Mis põhjustab lastel nägemisprobleeme?

Kõige sagedasem nägemisprob­ leemide põhjus väikestel lastel on suur hüpermetroopia ehk kaugele­ nägevus. Laps ei näe hästi ei lähe­ dale ega kaugele. Sel juhul tuleb väl­ ja kirjutada plussprillid, mida peab kandma pidevalt kogu ärkveloleku aja. Vahel kaasneb hüpermetroopia­ ga ka esotoopia ehk sissepoole kõõ­ ritamine. Prillid aitavad kõõrita­ mist ravida, kuigi vahel läheb vaja operatsiooni, et silmalihaseid pin­ gutades või lõdvendades silm otse vaatama panna.

Juhul kui silmaehitus kahel sil­ mal on erinev, tekib amblüoopia ehk laisk silm. Aju lülitab kehvemini nä­

Kuidas hoida lapse silmade tervist?

Dr Anneli Tall väikse patsiendiga.

geva silma nägemisprotsessist välja.

Nii on kahe silma koostöö ja süga­ vustaju häiritud. Näiteks 3D-­k inos tunnevad need lapsed ennast hal­ vasti, sest neil puudub 3D-nägemi­ ne. Halvemini nägevat silma tuleb nüüd lisaks prillikandmisele haka­ ta “treenima”. Oklusioonravi on kõi­ ge efektiivsem 7.–8. eluaastani. Kui lapseeas ravi ei tehta, jääb inime­ ne kogu eluks ühe silmaga halve­ mini nägema ja hilisem prillikand­ mine või laserravi paremini näge­ ma ei pane.

Lisaks hüpermetroopiale võib laiska silma põhjustada ka astig­ matism – silma sarvkesta või läät­ se kuju muutus, mille tõttu valgus murdub silma läbides normaalsest erinevalt ning pilt on moonutatud.

Astigmaatilise silma puhul on kuju­ tised udused, nende ümber on var­ jud ning kujutis jääb fookusest väl­ ja olenemata sellest, kas seda lii­ gutatakse kaugemale või lähema­ le. Astigmatismi saab samuti pril­ lidega korrigeerida, kuid vajalik on nende varajane kandmine. Astig­ matism võib koos esineda nii hü­ permetroopia kui ka müoopia ehk lühi­nägelikkusega.

Kõõritamine võib vahel esineda ka täiesti normaalse silmaehituse korral. Siis on vajalik operatsioon, et panna silm otse vaatama, muidu võib jällegi tekkida laisk silm, sest viltu vaatav silm ei näe nii selgelt kui teine.

Suurematel lastel tekkiv lühi­ nägelikkus amblüoopiat ei põhjus­ ta, sest selleks ajaks on nägemine

juba välja arenenud ja lühinägelik­ kuse korral jääb lähedale nägemine heaks. Miinusprille peab kandma ainult kaugele vaatamiseks. Suu­ re miinuse korral võib prille kanda ka pidevalt. Need ei ole enam ravi­ prillid, vaid abivahendid, et tagada selget nägemist. Kui lühinägelikkus juba tekib, siis enamasti suureneb see igal aastal ja täiskasvanuikka

Lapsevanemad küsivad alati, kui kaua tohib laps arvutit või televii­ sorit vaadata. Ega sellele mingit kindlat ja õiget vastust ei ole. Ole­ me seda ka teiste arstidega aruta­ nud ning soovitame eelkooliealis­ tel ja algklassilastel elektroonilisi ekraane vaadata kõige rohkem jär­ jest 45 minutit ja vanematel maksi­ maalselt üks tund. Siis peaks tege­ lema muude asjadega, et silmaliha­ sed, aga ka keha teised lihased lõõ­ gastuda saaksid.

Enamik silmaehituse kõrvale­ kaldeid on geneetilise tekkepõh­ jusega. Palju harvem juhtub seda, et vanematel, kellel endal või lähi­ sugulastel nägemisega probleeme ei ole, sünnib laps, kes vajab tugevaid pluss- või miinusprille.

Eve Kaljusaar

Reklaami esitajale prillide tellimisel kingitus!

Laste silmaprobleemidele on oma­ ne see, et ohumärgid sageli puu­ duvad. Kui laps sünnib selliselt, et üks silm näeb palju vähem kui tei­ ne, ei oska ta sellele ka vanemate tä­ helepanu juhtida. Vahel võib viida­ ta probleemile see, kui ühes silmas esineb sage põletik. Laps võib ala­ teadlikult halvemini nägevat silma hõõruda ja mustuse silma sattumi­ sel tekibki põletik.

Strabism ehk kõõritamine on samuti kindel põhjus silmaarsti poole pöördumiseks. Kui lapsel on põhilise osa ajast silmad otse ning ainult väsimuse ja haiguse korral vajub üks silm viltu, ei pea kontrol­ li tulekuga väga kiirustama, sest see nägemise arengut ei takista. Kui üks silm on kõõrdi püsivalt, peaks ravi alustama võimalikult vara.

Vanematel on oluline meenuta­ da ka enda lapsepõlve. Kui neil ra­ viti lapsena amblüoopiat ehk lais­ ka silma, peaksid nad oma lapsed ka varakult (3aastasena) üle kont­ rollima, sest silmahädad on sage­ li pärilikud. Suuremate laste korral võib lühinägelikkuse tekkele viida­ ta ka juba mainitud kissitamine või järsk õppeedukuse langus: laps ei näe enam hästi, mis tahvlile kirju­ tatakse.

jõudes stabiliseerub. Siis võib teha laseroperatsiooni ja nõnda prillidest vabaneda.

SI LM A A RSTI VA ST UVÕTT

l Pr ill ide tellim ise ma ksab nägem iskontroll

6 €.

SOODUSTUSED PRILLIRAAMIDELE

kuni KÕIK

–75%

*

’I PRILLIRAAMID ERIHINNAGA

75 €* ja 100 €* *Kõik pakkumised kehtivad plastklaaside tellimisel septembri lõpuni.

Meie kauplused: Mustakivi kaubanduskeskus, Mahtra 1, tel 633 3350, 602 4696 • Pro Kapital, Narva mnt 13, tel 660 1902 • Telliskivi kaubanduskeskus, Telliskivi 61, tel 648 4359 • Rimi hüpermarket, Sõpruse pst 174/176, tel 655 5290 • Rimi hüpermarket, Haabersti 1, tel 656 8551 • Benton kaubakeskus, Õismäe tee 107a, 2. korrus, tel 651 2823 • Bravo kaubanduskeskus, Pae 80, tel 601 0199 • Euromekka, Punane 52, tel 626 4813 • Tuulemaa 21, tel 601 0999 (soodsate hindade kauplus)

15

www.nordoptika.ee

Rõõmsa õhinaga esimesse klassi Koolialgus on pidulik ja kaunis sündmus. Selle nimel, et kooliaeg tuleks võimalikult mõnus ja turvaline, saavad vanemad palju ära teha, arutleb psühholoogiline nõustaja Eda Mölder.

Ü

hest vastust, kui vanalt peaks laps kooliteed alusta­ ma, pole senini veel antud ning ilmselt ei anta ka tulevikus.

Iga lapse puhul tuleb eraldi hinna­ ta, kas ta on kooliküps või mitte.

Iga k s ju hu k s t a s ub mõ el­ da perspektiivselt – lapse eelda­ tav areng peab jääma vastavus­ se kooliprogrammi nõudmistega.

Kui esimese klassi jütsilt oodatakse lugemist-­kirjutamist, siis kuuendas-­ seitsmendas klassis hakkab vaja mi­ nema abstraktset mõtlemist. Kooli­ teed alustav mudilane peab antud ajaga oma arengus selleni jõudma.

3-4a

kestab lapse päev ju õhtuni, alg­ klassides aga lõpevad tunnid enne­ lõunal.

Muutuvad ka hommikud ning seda terve pere jaoks. Koolilap­ se hommikused tegemised võta­ vad aega rohkem kui lasteaialapse omad. Lasteaialapse puhul juhtub alatihti, et vanem tõstab oma unise pisikese püsti, paneb riidesse ning sõidutab autoga kohale – seal hak­ kab laps tasapisi ärkama ning saab varsti hommikusöögi. Koolilaps aga peab kell kaheksa hommikul olema korralikult riides, virge, söönud ja mõtlemisvõimeline. Et see õnnes­

Koolirutiini loomine Vanemate esmane ülesanne on aida­t a kooliminejal tema päeva ümber struktureerida. Lasteaias käinud lapsed on rutiinse päeva­ kavaga üldjuhul paremini kohane­ nud kui kodused lapsed, kellele tu­ leb kella järgi käivat päeva õpeta­ ma hakata.

Ka lasteaias käija jaoks muu­ tub koolitee algusega päris palju – päev koolis on täiesti teistsugune kui päev lasteaias. Vanem peab läbi mõtlema, kuidas laps kooli ja koolist ära saab ning mis ta ülejäänud osa­ ga päevast peale hakkab. Laste­aias

tuks, võiks terve pere hakata tõus­ ma pool tundi varem.

Last tuleb treenida võimalikult iseseisvaks. Esimesse klassi minev mudilane peaks saama hommikul ise pestud ja riidesse ning jõudma kodus võtta ka kerge eine.

Aeg kodusteks koolitöödeks Iga vanem tahab, et tema lapsel lä­ heks koolis võimalikult hästi. Ome­ ti ei tasuks lapsele loodava kuvan­ diga üle pingutada – kodune kooli­ töö on nii tähtis teema, et seda ük­ sinda, ilma vanema juuresviibimi­ seta teha ei tohigi.

MÄNGUKOOL

EESTI KEEL, MATEMAATIKA, INGLISE KEEL, LOOVUS

ÕPE TOIMUB VÄIKELASTE ÕPITULEMUSELE ORIENTEERITUD LOOVUSMETOODIKA ALUSEL LÄBI MÄNGULISE TEGEVUSE LAUPÄEVITI

5-6a

EESTI KEEL,MATEMAATIKA,INGLISE KEEL,LOOVUS,ARVUTIÕPETUS ÕPE TOIMUB VÄIKELASTE ÕPITULEMUSELE ORIENTEERITUD LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ERINEVATES VANUSE-JA TASEMERÜHMADES LAUPÄEVITI

7-12a

LASTE ÄRIKOOL

ÕPID MAJANDUST,LOOD OMA FIRMA,KOOSTAD EELARVEID,SAAD TEADMISI ERINEVATEST MAADEST, ÕPID INGLISE KEELT JA ARVUTIT

ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL LAUPÄEVITI

5-12a

KUNSTIKOOL ÕPID JOONISTAMA, MAALIMA JA VOOLIMA,LOOD ISE UUSI ASJU, KOHTUD PÄRIS KUNSTNIKEGA, OSALED NÄITUSTEL ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ESMASPÄEVITI

7-12a

TEATRIKOOL ÕPID NÄITLEMIST,OSALED LAVASTUSTES,SAAD ISE ESINEDA KOHTUD PÄRIS NÄITLEJATEGA, NÄED ÄRA KÕIK NUKU- JA NOORSOOTEATRI LAVASTUSED ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ESMASPÄEVITI

Registreerimine vestlusele tel 6600197 / mob 5011073 või interneti teel www.loovus.ee / kool@loovus.ee Aadress: Kadriorg Tina tn 9 IV korrus Tallinn 16

Foto Shutterstock

Isegi kui esimeses klassis veel kodu­töid ei anta, võiks koos noore õpilasega mahutada igasse päeva see aeg, kus ta kooliasjad üle vaatab, va­ jadusel pildikese joonistab või har­ jutuse korralikult ümber kirjutab.

Loomulikult tuleb selleks luua mu­ gav koht, kus saab sirge seljaga istu­ da ning kus valgus on lugemisekskirjutamiseks-joonistamiseks piisav.

Esimese klassi laps peaks suut­ ma oma ülesannetega ise toime tul­ la, ehkki on suurepärane, kui va­ nem on lähedal, et temalt nõu kü­ sida ja talle valmis töö ette näida­ ta. Kui miski on läinud valesti, tuleb see lapsel endal korda teha – ainult nii saab asja selgeks.

Huviringe pakutakse palju ja väga põnevaid ning mõnes osalemi­ ne teeb lapsele ilmselt rõõmu. Esi­ meses klassis võiks valida pigem

toreda liikumisringi – kool eeldab nagunii vaimset pingutust. Hea, kui laps ei peaks ringi jaoks raskeid pakke kaasas kandma (nt muusika­ koolis pilli).

Oma kamba loomine Lapse heaolu juurde kuuluvad ka sõbrad. Tark vanem teab, et murde­ eas muutuvad sõbrad perestki täht­ samaks, ning suhtub teemasse en­ netava hoolivusega, aidates lapsel kujundada turvalist sõprade rin­ gi juba esimeses klassis. Tuleviku­ le ette mõeldes on see oma pojale-­ tütrele hindamatu teene.

Head sõbrad muudavad kooli­ aja lapse jaoks tunduvalt mõnusa­ maks, värske sõpruskonna vanema­ tel võib aga tekkida võimalusi las­ te toomisel-­viimisel omavahel koos­ tööd teha ning sellega aega säästa.

17

Fotod: Shutterstock, tootjad

Kas koolilapsele tahvel- või sülearvuti?

Kohe algab taas kooliaasta ja paljudel vanematel seisab ees valik, millist arvutit oma hariduspõllul atra seadvale võsukesele soetada.

K

üsimus “Kas arvutit on vaja?” on päevakorrast maas juba hulk aega: re­ feraatide ja kirjalike kodutööde esitamist arvutis valminuna ja trükituna nõuavad paljud koo­ lid ning keskastmes eeldab õpe internetist materjalide otsimi­ sel tunduvalt suuremat iseseis­ vat tööd. Õppetöö digitaliseerimist on plaaninud või plaanivad pal­

18

jud koolid ning peamised vaidlu­ sed on üles kerkinud just konk­ reetse tootja eelistamise ja pea­ lesundimise, mitte asja kui sel­ lise kasulikkuse pärast. “Vana­ moelised” vanemad väljendavad kartust, et lapsel jääb arvutis õp­ pimine mängimise kõrval una­ russe. Tegelikult tegelevad õpi­ lased netis palju ka enesearen­ guga – kes loeb teadust ja teh­ nikat, kes uurib programmeeri­

mist, kes rahuldab humanitaar­ set huvi kirjanduse, muusika jms vastu. Ja kes tõesti ainult män­ gib, see ei õpiks ka arvutita, vaid hängiks kuskil “Virus”.

Millist masinat eelistada?

Viimase aja suure “tahvlimaania” valguses on peamine küsimus, millist masinat eelistada. Tahvli­ tel on hulk häid omadusi: nad on kompaktsed ja kerged, aku peab

vastu terve tööpäeva ning sabaseinas-võimalusi pole vaja ot­ sida; odavamatel on ka soodne hind. Kuid teisalt on tahvlid tõsi­ semaks töötegemiseks liialt lah­ jad ning puutetundlikul klavia­ tuuril on pikemate tekstide trük­ kimine üsna tüütu, et mitte öelda ebameeldiv.

Jah, säutsu või lühema mei­ li ning veebiaadressiga saab hak­ kama, kuid võtke kätte ja lööge 7000tähemärgine referaat tahv­ lisse ning siis sülearvutisse – kumb on kiirem ja mugavam? Li­ saks on klaviatuuril trükkimine tänapäeval juba nagu teine kirja­ oskus ning seda tahvlil vales­ ti sisse harjutada ja hiljem üm­ ber õppida on valulisem kui kohe õiges­ti pihta hakata.

K u i a ga ot s u s t ate si i sk i tahvel­arvuti kasuks, tasub valida selline riistapuu, millel on lisa­ klaviatuuri võimalus või see ko­ guni kaasa antud. Näiteks esma­ pilgul tavalisel sülearvutil Asus Transformeril saab eemalda­

da “kaane” koos ekraaniga ning “digi” muutub puutetundliku ek­ raaniga tahvelarvutiks.

Moodsad ja mugavad Ultrabookid Sülearvutite peamise puuduse­ na tuuakse välja nende suurust ja kaalu ning tunduvalt lühemat akul töötamise aega. Nii see tõe­ poolest pikka aega oli – suurem jõudlus vajas paremat jahutust ja kulutas akust kiiremini energiat.

Masinad, mis olid kompaktsemad ja paremate näitajatega, kuulusid aga nn äriklassi ja nende hinnad polnud kuidagi koolilapsele ko­ hased.

Kuid juba hulk aastaid tagasi tõi Asus turule pisikese ja kerge arvuti eee PC, mille südameks oli Inteli Atom-protsessor. See tar­ bis erakordselt vähe voolu ja lu­ bas valmistada pisikesi, kergeid, pika tööajaga ja samas odavaid sülearvuteid, mida hakati kut­ suma netbook’ideks. Algul aren­ gumaid silmas pidades üsna ko­

ledad masinad leidsid aga popu­ laarsust terves ilmas ning nüüd­ seks leiab nende seast ilusaid ja stiilseid masinaid, mitte ainult “plast-kahvlisahtleid”.

Atomi jõudlus polnud aga kii­ ta (piisav kirjatööks ja netis sur­ famiseks, sealt nimigi) ja nii ka­ sutati endiselt ka suuri sülearvu­ teid. Nüüd aga on Inteli eestveda­ misel tahvlite rünnaku tõrjumi­ seks loodud uudne sülearvutite klass Ultrabook – sülearvuti koh­ ta samuti ülikerge (kaal 1–1,5 kg) ja suurema ekraaniga (enamas­ ti 13–14”, aga olemas on ka 15”).

Tänu energiasäästlikele kompo­ nentidele on ka akult töötamise aeg juba 7–9 tundi. Ja mis kõige tähtsam: hind pole “kirves” nagu äriklassil, vaid 600–700 euro kanti. Lisaks pole Ultrabook seo­ tud mobiiloperatsioonisüsteemi­ ga, vaid seal jookseb ehtne Win­ dows 7 koos kõigi kasutajaprog­ rammidega, mida tööks ja meele­ lahutuseks vaja.

Veiko Tamm

19

Aken võõrasse kultuuri Hispaania keele õppimine on võluv hobi, selgub õpetaja Maria Kalliga vesteldes.

“Keel on ainus reaalne aken teise kultuuri juurde,” märgib ta.

T

allinna Keeltekooli / MTÜ Keeltemaja õpetajad taha­ vad alati teada, mis õpilasi just keeleõpingute juurde toob. Ing­ lise keele puhul on enamiku ajen­ diks praktiline vajadus, ent hispaa­ nia keelt tullakse märksa sagedami­ ni õppima huvist selle kauni keele ja põneva kultuuri vastu.

Samas ei puudu hispaania keele oskamisel praktiline väljund, ehkki Eestis mõeldakse selle peale (veel) üsna vähe – hispaania keelt räägib ligikaudu 500 miljonit inimest üle maailma. Keel on levinud nii Euroo­ pa kui ka Ameerika mandril.

Maria Kall ise on saanud his­ paania keelt rääkida väga erine­ vates riikides üle maailma. Lisaks Hispaanias veedetud magistriõppe­ aastatele ja tõlkijatööle on rännu­ teed viinud ta Salvadori, Guatema­ lasse, Hondurasesse ja Panamasse.

Katalaani keel iseõppijana Romaani filoloogi haridusega Maria Kall valdab peale hispaania keele ka itaalia ja katalaani keelt. Viima­ se õppis ta selgeks iseseisvalt – al­ gul raamatutest grammatika, seejä­ rel Kataloonias kõnekeele. Selgitu­ seks: katalaani keel on vähemuskeel (ca 7 miljonit oskajat), mida räägi­ takse peamiselt Hispaania kirde­ osas.

“Keeleõpe ongi sügavalt indi­

viduaalne protsess,” naeratab Ma­ ria leebelt. “Iga õppija peab õpitava keele enesest läbi laskma, ise selles­ se süüvima. Tõsi, väga paljud ütle­ vad, et rühmas on kergem õppida.

See tuleb sellest, et rühmas on või­ malik õpitut jagada, teha koostööd, arutleda... Aga õppida tuleb ikkagi igaühel endal.” Õpetaja rolli kir jeldab Ma­ ria Kall hispaaniakeelse sõnaga enseñar, mis tõlkes tähendab ’näi­ tama, suunama, osutama’. “Ja sel­ leks, et osata näidata ja suunata, peab õpetajal olema kõik hästi sel­ ge. Ainult nii saab aidata keerulisi asju näidata lihtsamana. Vastupidi­ sega, lihtsate asjade keeruliseks aja­ misega, saaks hakkama märksa ker­ gemini,” muigab ta.

Maria Kall soovitab keeleõppijal valida võimalusel pigem pikk ja sü­ venemist võimaldav kursus kui lü­ hike ja nn sugestiivne. “Kui keele­ õpe korraliku vundamendi alla saab, on edaspidi tunduvalt liht­ sam – aeglasemalt õpitu jääb kaue­ maks meelde. Arvan, et keeleõppi­ mine protsessina peaks olema nau­ ditav, seda sõltumata eesmärki­ dest, mille õppija on endale sead­ nud. Kindlasti ei ole hispaania kee­ le õppimine ainult lust ja lillepi­ du ning õpilasel tuleb val­ mis olla päris tõsiseks pingutuseks. Samas ta­

sub pingutus end igati ära, kui kee­ le tagant hakkab paistma tohutu ri­ kas kultuur, mis ulatub Euroopast Ladina-­A meerikani ja mille õpitud keel hoopis lähemale toob.”

Maria Kall tunnistab, et talle meeldivad nii moodsad kommuni­ katiivsed keeleõppemeetodid kui ka traditsioonilised ning oma tun­ dides püüab ta neid ühitada. “See ei ole mitte segu, vaid pigem süntees, püüd tuletada mitmest parimat. Te­ geleme päris põhjalikult grammati­ kaga, samuti vestleme palju. Sõna­ vara täiendamise seisukohalt on tähtis lugemine, ka kodulektüüri­ na. Kuni ühel hetkel selgub, et fil­ mist saab juba päris hästi aru ja raamatust veel paremini ning ka jutud saab ilusti räägitud. See ongi eesmärk.”

Vestlusest kirjanduseni Keskmine eestlane hispaania keelt ei oska ning selle kauni maa kultuu­ rist palju ei tea, on Maria Kall ko­ genud. Küll aga tuntakse huvi ning soovitakse rohkem õppida. Ja avas­ tamisrõõmu ootab ees palju-palju!

“Teadmised Hispaaniast on sa­ geli klišeed,” arutleb õpetaja Kall.

“Rohkem ollakse kursis Andaluu­ siat puudutavaga: härjavõitlus, fla­ menko ja lõunamaine kuumus. His­ paania on aga tohutult suur ja palju­ de piirkondadega. Näiteks Galicias

Foto erakogu

20

on udused mäenõlvad, Euroopa suurim sademetehulk ja torupilli­ muusika – sellisest Hispaaniast aga on Eestis teadlikud üsna vähesed.”

Hispaania keele kursus on ime­ line võimalus saada rohkem teada nendest riikidest, kus seda räägi­ takse. “Keelt oskamata on ju põhi­ mõtteliselt võimatu aru saada, mis teisel maal toimub,” arutleb Maria Kall. “Alustatakse elementaarta­ sandil keelest, mis võimaldab aru saada, millest inimesed räägivad ja ajalehed kirjutavad. Jätkates aga on võimalik lugeda selle maa kir­ jandust ning saada seeläbi paremi­ ni aru sealsete inimeste kultuuri­ taustast.”

Ilukirjandust kasutab Maria Kall ka oma õpilaste harimiseks, loetakse nii lugusid kui ka näiden­ deid. Viimaseid lausa rollijaotuste­ ga, kus iga õpilane saab oma osa.

“Näidend on hea viis kõnekeele õpe­ tamiseks, see on ju puhas dialoog.

Kui tükk on ka hispaania autori kir­ jutatud, annab näitemäng hea või­ maluse heita pilk sellele, kuidas rää­ givad kohalikud,” selgitab ta.

Kellel hispaania (või ka mõne muu) keele ja kultuuri vastu süga­ vam huvi, võiks uudistada Tallinna Keeltekooli sügisel algavaid keele­ koolitusi.

Anne-Mari Alver

21

Foto: tootjad

Sammud kauni käekirja poole Ilus käekiri on üks õpe­ tajate kindlaid nõudmisi ning paljude laste jaoks üsna keeruline ülesan­ ne. Sõbraliku metoo­ dika ja õigete kirjutus­ vahenditega saab lap­ sele käekirja arendami­ sel tublisti abiks olla.

H

ea käekiri ei tähenda aeg­ last maalimist, vaid head kirjutusrütmi ja oman­ datud liigutuste kasutamist pari­ mal moel. Tähtis on meeles pida­ da, et ilus käekiri pole alati efek­ tiivne. Oluline on, et inimene kir­ jutaks kiiresti ning endale ja teiste­ le arusaadavalt.

Koolis nõutakse tähtede maa­ limist, kuid ei õpetata lapsi kiires­ ti kirjutama. Põhikooli keskastme õpilaste juures on täheldatud, et kui peab kiiresti kirjutama, ei ole lapsed võimelised seda arusaada­

22

valt tegema ja tempoga sammu pi­ dama.

Käsitsi kirjutamine nõuab liigu­ tuste täpse juhtimise oskust, veatut koordinatsioonivõimet ning sõrme­ de ja käe visuaal-motoorset juhti­ mist. Kirjutamine on seotud kõne­ aluste motoorsete võimete arengu­ ga, see aga sõltub kirjutaja east.

Motoorika õppimine areneb alati esialgsetest aeglastest ja suu­ rema ulatusega liigutustest täpse­ mate ja kiiremate ning seega mit­ te enam nii hästi juhitavate liigu­ tuste suunas.

Motoorika õppimine hõlmab in­ dividuaalset kohanemist ja eri la­ henduste läbiproovimist.

Näiteks kõndima õpitakse sage­ daste kukkumiste saatel, tutvudes tänu sellele tasakaalu hoidmise sei­ sukohalt oluliste teguritega. Paberi­ lehele kirjutamine on sama­sugune liikumise tulemus nagu kõndimi­ negi.

Kõige uuemad kirjutamist ana­ lüüsivad meetodid kujutavad en­ dast kütkestavalt lihtsat viisi sisse­ harjutatud käekirja taga peituva süsteemi analüüsimiseks ning seos­

Vasakukäelise optimaalne kirjutamisasend

tatud käekirja loomisel rakendata­ vate printsiipide väljaselgitamiseks.

Vasakukäelised lapsed Mõnikümmend aastat tagasi õpeta­ ti kõik vasakukäelised lapsed ümber paremakäeliseks. Veel tänapäevalgi ei ole paljud vanemad kindlad, kui­ das vasakukäelisse lapsesse suhtu­ da tuleb. Esimene ja kõikumatu ree­ gel: vasakukäelised on täpselt sama normaalsed kui paremakäelised.

Nad oskavad kirjutada, joonistada ja teha igasuguseid asju sama hästi kui paremakäelised. Vasakukäelisus ei ole mitte halb harjumus, vaid sel­ le tunnus, et motoorikas dominee­ rib aju parempool­kera – käe eelistus tähendab ka ajupoolkera eelistust.

Laste vasakukäelisust tuleb julgus­ tada, mitte mingil juhul ei tohi püü­ da seda ümber õpetada – kujutab endast väga jõulist sissetungi ini­ mese ajju.

Laps tuleb kohe alguses varusta­ da just nimelt vasakukäeliste jaoks mõeldud argiesemetega. Arvutihiir peab olema vasakul ja varustatud pika juhtmega, soovitatav on kasu­ tada juhtmevaba hiirt. Ainuüksi va­ saku või parema käe jaoks sobiva er­ gonoomilise kujundusega hiir ei ole hea variant.

Iseäranis oluline on abistada va­ sakukäelisi lapsi pingevaba kirjuta­ misasendi omandamisel. See nõuab kriidi ja sulepea õigesti käes hoid­ mist, mis tuleb selgeks õppida juba enne kooli.

On äärmiselt tähtis, et last aida­ takse selliste spetsiaalsete töövõte­ te õppimisel, mis erinevad parema­

käeliste laste omadest. Niisuguseid võtteid nõudvate tegevuste hulka kuluvad näiteks lõikamine, lipsu­ sõlme sidumine, teritamine, käsi­ töö, õmblemine, tikkimine, kudu­ mine ja heegeldamine. Võimalu­ se korral peab valgus langema töö­ lauale paremalt või eest.

Ergonoomilised kirjatarbed Eelistagu laps paremat või vasakut kätt, tuleb vanemal olla abiks mu­ gavaimate kirjatarvete ja tööriista­ de soetamisel – nii õnnestuvad kõik ülesanded paremini ning lapse käsi ei tõmbu kirjutamisel krampi.

Ergonoomilisi kirjutusvahen­ deid ja tööriistu on loodud nii pare­ ma- kui ka vasakukäelistele. Laste ja täiskasvanute kirjatarbed erine­ vad veidi üksteisest, sest ka kirjuta­ jate käed on erineva suurusega. Näi­ teks Stabilo valikust leiab igas vanu­ ses inimene kiiret kirjutamist abis­ tava ergonoomilise pliiatsi või pas­ taka.

Õige istumisasend.

23

ÕPPIMINE VÄLISMAAL –

SINU EDUKA KARJÄÄRI ALGUS! KANDIDEERI ÜLIKOOLIDESSE VÄLISMAAL! Tasuta kõrgharidus Taanis ja Rootsis, õppelaenuga finantseeritavad erialad Inglismaal ja Hollandis, riiklikud ja eraülikoolid üle kogu maailma! See on hindamatu elukogemus, lisaks tekivad kasulikud ja huvitavad tutvused, samuti rahvusvahelised sõbrad.

Meie kontoris saab teha tasuta inglise keele testi! Veel on võimalik esitada dokumente, alustamaks õpinguid veebruaris 2013!

KEELEKURSUSED: KEELEÕPE KEELEKESKKONNAS TAGAB PARIMA TULEMUSE! Aasta ringi alates 10. eluaastast.

Suurbritannia, Iirimaa, Malta, Šveits, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Itaalia, Kreeka, Küpros, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Hiina, Jaapan jm. ÄRIKEEL: inglise, saksa, prantsuse, itaalia, hispaania, vene, samuti marketing, ärijuhtimine, finantsid, õigus, infotehnoloogiad ettevõtjatele.

Spetsiaalsed lühiajalised kursused (tavaliselt 1−3 nädalat) on mõeldud äriinimestele, samuti neile, kellel on vaja väga lühikese ajaga saada maksimaalselt teadmisi ja kogemusi oma professionaalsuse tõstmiseks.

Lühiajalised, intensiivsed erialakursused: pangandus-, lennundus-, kindlustusspetsialistidele, kaitseväelastele ja teistele.

KORRALIK HARIDUS MAAILMA PARIMATEST KESKKOOLIDEST! Suurbritannias, Šveitsis USAs,

Kanadas, Austraalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Iirimaal jm.

Riiklikud ja erakoolid elamisega peredes või ühiselamus al 12 a.

A-level-keskharidus Suurbritannias! Võimalus omandada kõrgelt hinnatud inglise keskharidus nii riiklikes kui ka erakoolides.

The International Baccalaureate on rahvusvaheline keskharidusprogramm. Õppekeelteks on inglise, prantsuse või hispaania keel.

KULTUURIVAHETUSPROGRAMM − IMELINE AASTA VÄLISMAAL!

Maailma populaarseim õpilasvahetusprogramm 15−18aastastele noortele annab kordumatu võimaluse avastada maailma õppides võõrkeeli ja tutvudes teiste rahvaste elustiiliga. Suurbritannia, Šveits, Kanada, USA, Malta, Hispaania, Itaalia, Austria, Saksamaa, Austraalia, Uus-Meremaa, Argentina, Hiina, LAV, Brasiilia, Mehhiko, Belgia, Soome, Holland, Norra, Taani, Jaapan, Prantsusmaa, jm.

International Language and Education Centre EVENOR Tartu mnt 43 / F. R. Kreutzwaldi 24, Tallinn tel 648 5441, 648 5501 mail@evenor.ee

www.evenor.ee

Loe ka noorte kogemusi meie kodulehelt.

Küsimuste korral võta julgesti ühendust.

Võimalus taotleda tulumaksu tagastamist!

24

NUKU teatri uus muusikal “Kevadine ärkamine” on tulvil unistusi ja konflikte.

NUKU

teatris jõuab oktoobri alguses lava­ le Broadway noortemuusikal “Keva­ dine ärkamine”. See on tõeliselt te­ rav ja liigutav lugu noortest, kes on avastamas iseend ja oma seksuaal­ sust. Lavastuses segunevad laul, tants ja dramaatilised argielulised stseenid. Samas ei puudu näiden­ dist kõigele eelnevale kontrasti pak­ kuv huumor.

“Kevadise ärkamise” tegevus leiab aset 1891. aasta Saksamaal.

Sealsed noored on kooliõpilased, kelles põleb meeletu tahe vabaneda oma aja kammitsaist ning kogeda midagi võimsat, meelelist ja piiri­ tut. Heitlus iganenuga pole aga ker­ ge, sest noortele vastanduvad nende vanemad ja õpetajad, kes on harju­ nud elama alalhoidlikku ja kiriku­ kuulelikku elu. Noorte jaoks on sel­ line elu lihtsalt öeldes “põlastus­ väärne ja väikekodanlik”.

Muusikali peategelaste hulka kuuluvad õpetajate vastikusobjek­ tiks olev koolipoiss Moritz (osatäit­ ja Stig Rästa), kes vaevleb kustuma­ tu huvi käes õppida tundma naiste­ rahva keha, kuid kaotab end lootu­ setult, sest ei saa mingit toetust vä­

Muusikali peategelased, keeldudest ja käskudest ümbritsetud Melchior (Markus Robam) ja Wendla (Getter Meresmaa) leidmas teed teineteise embusse.

lismaailmalt; ülikonservatiivsest perekonnast pärit tundeline Wend­ la (Getter Meresmaa), kelle elu muu­ tub totaalselt pärast armumist re­ volutsioonilisse Melchiori (Mar­ kus Robam); isa vägivaldsuse käes kannatav alalhoidlik Martha (Kati Ong) ning teineteist leidnud eraldi­ hoidvad Ernst (Norman Salumäe) ja Hanschen (Mihkel Tikerpalu).

Unistustel nagu ka konfliktidel pole selles loos otsa ega äärt. Prae­ gu on neid proovisaalis lahti haru­ tamas lavastajad Anti Kobin ja Taa­ vi Tõnisson üheteistkümne kau­ ni noore näitleja seltsis, kes julgel moel oma rolle ellu äratavad. Sel­ leks et jõuda võimalikult lähedale materjali tuumale, analüüsitakse ja avastatakse teksti väga põhjaliku enese sisse vaatamise ja oma mõte­ te ausa jagamise teel.

“Kevadist ärkamist” tasuks vaa­ tama minna nii 13- kui ka 83aasta­ sel inimesel, sest noorus ei ammen­ du kunagi ning mingil moel tunneb end selles loos ära igaüks. “Kevadi­ ne ärkamine” esietendub 7. oktoob­ ril NUKU teatri uues külalissaalis Viktoria keskuses (Keevise 6, Üle­ miste). Muusikalis on teeb kaasa ansambel Terminaator laiendatud koosseisus.

25

Eestis toimib kaks PRIA toetatavat lastele suunatud programmi: “Koolipiim” ja “Koolipuuvili”.

Koolipuuviljatoetus

Koolidele puuvilja jagami­ se kava eesmärk on eden­ dada laste tervislikku toitu­ mist, sealhulgas vähenda­ da ülekaalulisust. Koolipuu­ vilja võib pakkuda päevase õppe­vormigaüldhariduskoo­ lide I–IV klassi õpilastele.Ala­ tes 1. märtsist 2010 võib keh­ testatud toetusmäära ulatu­ sespakkudaõpilastelepuu-ja köögi­vilju vabalt valitud arv kordiõppe­nädalasseniseühe korraasemel.Soovituslikühe­ kordne kogus õpilase kohta on 80–100 g.

Koolipiimatoetus

Koolipiimatoetuse eesmärk onsoodustadalaste­aialasteja kooliõpilaste hulgas piima ja piimatoodetetarbimist.Kooli­ piima võib pakkuda lasteaia­ lastele, I–XII klassi õpilaste­ le ning põhihariduse baasil kutse­õppeasutusesõppivatele õpilastele.

Koolilapse toit – väljakutse nii lapsevanemale kui ka toitlustajale Strooganov, hakklihakaste, tatrapuder, hapukapsasupp, borš, mannavaht ja karamellikissell – ilmselt iga inimene on kas või korra elus mõnda neist toitudest koolis maitsenud. Kas teame, mida söövad lapsed koolis tänapäeval? Mismoodi on riik reguleerinud koolitoitlustamist ja kuidas see toimib?

26

Foto: Shutterstock

Baltic Restaurants Estonia pakutav igapäevane koolilõuna sisaldab: • kahte lisandit: kartulit, makaroni, riisi või tatart • köögivilju: kahte toorsalatit või hautatud juurvilju • teraviljatooteid (leiba, sepikut, saia) • vett ja vastavalt menüüle mahlajooki, kakaod, teed, kama­jooki, kisselli • piima, keefirit või piimatooteid üleriikliku koolipiimatoe­ tuse programmi raames • puu- ja juurvilju I–IV klassi õpilastele üleriikliku kooli­ puuviljatoetuse programmi raames • Kaks korda nädalas on menüüs supp ja magustoit.

Millega tegeleb Baltic Restaurants Estonia AS?

Baltic Restaurants Estonia AS pakub koolitoitlustust alga­ val kooliaastal 35 üldhariduskoolis, neist üks Märjamaal, kaks Raplas, üks Sakus, seitse Tallinnas, kolm Saue vallas, 12 Tartus, viis Viljandis ja neli Võrus. Koolitoitlustusega on ettevõte tänaseks tegelenud juba 12 aastat. tagasi mõnd vana menüüd, alati te­ hakse uus,” räägib Laastik.

“Kui lastele valmistatud roog üldse ei maitse, siis võimalusel me seda menüüsse enam ei lisa. Loo­ mulikult on ette kirjutatud teatud tooraine kasutamine, näiteks värs­ kest kalast valmistatud toitu või kala­tooteid tuleb pakkuda vähe­ malt üks kord nädalas. Selleks et mitte teha kogu aeg kalasuppi või -kastet, pakume näiteks aurutatud kala tillikastmes. Kala aurutatakse ahjus kastmest eraldi, nii et lapsed, kes kala üldse ei söö, saaksid kõhu täis vähemalt lisandist (kartulist, tatrast vms) koos kastme ja salati­ ga,” selgitab Laastik.

E

esti koolides reguleerib laste toitlustamist sotsiaalminist­ ri 23.04.2012 määrus “Ter­ visekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” (www.riigiteataja.ee/akt/12912436), kus on kirjas nii toitlustamise kord kui ka nõuded menüü koostamise­ le, einestusruumidele ja toidu ser­ veerimisele. Baltic Restaurants Es­ tonia ASi teenindusjuhi Linnu Laas­ tiku kinnitusel kontrollivad tervise­ kaitseameti või veterinaar- ja toidu­

Laste lemmiktoidud on makaronid hakklihaga ja boršisupp

ameti spetsialistid koolitoitlustajaid pidevalt. Samuti teostavad ettevõt­ te sees sisekontrolli teenindusjuhid, kes järgivad menüüst kinnipidamist ja toorainete õiget kasutamist.

“Meie ettevõtte toitlustatavates koolides ei koosta menüüsid mitte koolikokad, vaid teenindusjuhid, kelle vastutusalasse koolitoitlus­ tusteenus kuulub. Kasutame ühtset menüüd, mis pannakse paika kol­ meks kuuks. Selle aja jooksul üh­ tegi rooga ei kordu, samuti ei võeta

Linnu Laastiku sõnul korraldab nende ettevõte igal aastal koolilas­ te rahulolu uuringut, kus soovitak­ se teada laste arvamust koolitoidu maitse, tervislikkuse, toorsalatite ja teeninduse kohta. Samuti uuri­takse, mis on nende lemmiksöögid ja -joo­ gid. Tulemustest võib välja lugeda, et viimaste aastatega nimetatakse lemmikuteks üha vähem karastus­ jooke ja kiirtoitu ning eelistatakse

27

pigem mahla ja vett, makaroniroo­ gasid, kartulipüreed kastmega, sa­ muti laialt levinud ja tavaks saanud suppe. Rahvusköökide roogadest meeldib enim Itaalia köök: pasta, lasanje jne.

“Laste eelistustes ja soovides suuri muutusi aastatega märgata ei ole, kuid lähtuvalt tervislikkusest ja trendist püüame rakendada uusi suundi ka koolitoidus – suurenenud on tatra ja hautatud juurviljade ka­ sutamine ning täisteraviljatoodete, näiteks rukkileiva ja sepiku pakku­ mine,” teatab Laastik.

“Laste eelistused on sarnased ka vanuserühmiti. Eraldi võib esile tuua vaid gümnasistid, kes valivad koolilõuna asemel sageli puhvetis pakutava. Kõikidele vanuserühma­ dele valmistatakse samu roogasid, ainus vahe on koguses: nooremate portsjon on veidi väiksem kui vane­ mate oma, kuna laste ja noorukite lõunasöögiga saadav energia­vajadus erineb. Siinkohal tuleb vanemate­ le südamele panna, et 6–7aastase portsjon ei ole sama suur kui täis­ kasvanu oma, seega on mõistetav, kui laps taldrikut tühjaks süüa ei jaksa.

Samas tuleb jälgida, milline on lapse igapäevane liikumisharjumus.

Foto erakogu

Kui tegu on ikkagi aktiivse ja terve lapsega, võib tema päevane energia­ vajadus olla ka mõne omaealisega võrreldes suurem.

Lastele, eriti väikelastele, on väga tähtis, et nad teaks ja tunneks toitu, mida söövad. Seega tuleb seda esmalt tutvustada, väikelapsega koos maitsta ja kiita, ning siis tasa­ pisi ka lapsele pakkuda. Sundimise­ ga edu ei saavuta, kindlasti on abi kannatlikkusest,” selgitab Laastik.

Õiged toitumisharjumused on kujundatavad Linnu Laastiku sõnul on tänu kooli­ piima- ja -puuviljaprogrammidele laste seas puu- ja juurviljade ning piimatoodete tarbimine kindlas­ ti tõusnud. “Perede toitumisharju­ mused on väga erinevad lähtuvalt nii elustiilist kui ka rahalistest või­ malustest. Seetõttu on tasakaalus­ tatud ja tervislik koolilõuna mõne­ le lapsele ainus võimalus saada päe­ va jooksul korralikku sooja sööki,” kommenteeris Laastik. Tema hin­ nangul algab laste toitumisharju­ muste kujundamine kõigepealt ko­ dust, lapse kasvades tulevad juurde nii kool, sõbrad kui ka muud kõrva­ lised faktorid.

Koostöö vanema, kooli ja toit­ lustaja vahel on tähtis. “Toitlusta­ jana aitame omalt poolt kaasa rah­

Itaalia teemapäevad Baltic Restaurants Estonia ASi toitlustatavas Viljandi maagümnaasiumis.

ning seejärel on võimalik neid me­ nüüsse võtta,” lisab ta.

Kooli lõu na on päeva vaja­ lik ja loomulik osa, mis peab kat­ ma 35 protsenti õpilase päevasest toidu­energia vajadusest. Laps vajab

vusköökide tutvustamisele. Vähe­ malt kolm korda aastas toimuvad teemanädalad: räägime eri rahvas­ te söökidest, toitumisharjumustest ja lauakommetest. Uute roogadega saab ka aimu, mis lastele maitseb,

iga päev peale kolme põhitoidukor­ ra ka 1–2 tervislikku vahepala. Ala­ tes teisest eluaastast peab laps nagu ka täiskasvanu saama mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu.

ANETT MEOS

Soovitused vanematele • Olge kursis lasteaia/kooli nädala­ menüüga ja tehke sellest valikuid kodu­ seks lõunaks.

• Värsked (tükeldatud) köögiviljad olgu kodus lapsele alati kättesaadaval.

• Vältige maiustuste (kommide, küpsiste) koju­toomist ja nende laual hoidmist.

ga tagate toidu mitmekülgsuse ja lapse tervise. Õpetage last valima tooteid mit­ mest toidugrupist, et ta mõistaks, milles seisneb toidu mitmekesisus.

• Andke lapsele võimalus teha oma valik ise nii, et ta ei vali mitte tervisliku ja vä­ hem tervisliku, vaid mitme tervisliku toi­

du vahel: ühe või teise mahla, teravilja­ toote, köögivilja vm.

• Lugege toidupakendilt infot! Lastele lu­ batud lisaainete kogused on väiksemad.

Olge ettevaatlikud värviliste kommide ja jookide ning pikalt säilivate küpsetiste, dessertide ja vorstidega.

• Janu kustutamiseks peaks vesi olema alati kättesaadaval, hommikuti võib lap­ sele pakkuda mahla.

• Valmistage rohkem kartulitoite ja kala­ roogasid.

• Kindlasti olgu lastel koduseks toiduks piim ja/või teised piimatooted.

• Harjutage last lihtsate salatitega, nt hapu­kapsa-, kõrvitsa-, riivitud rõika, si­ bula- (mugul ja roheline) või mõne muu samasuguse salatiga.

• Proovige mitmesuguseid toiduaineid ja valmistage neist eri roogasid – selle­ Allikas: Tervise arengu instituudi infomaterjal “Laste ja noorte toidusoovitused”

28

Tavahind 82,90

Tavahind 1,90

Tavahind 0,90

Herlitz ranits Compact Fancy Girls või Hot Wheels, 1 tk

Color’ Peps värvipliiatsid, 12 tk/pk 0,12/tk

Pigna kaustik Chococat, A5, 40 lehte, jooneline või ruuduline, 1 tk

-21%

-34%

-40%

Tavahind 0,25

Tavahind 1,10

Tavahind 11,90

Lotte koolivihik, erinevad, 1 tk

Maped geelipliiats Freewriter must või sinine, 1 tk

SanDisk mälupulk Cruzer Slice 8 GB, 1 tk

-24%

-28%

Osta kõik kooliks vajalik Selverist ja võida meeldiv perereis!

Lisaks loosib iga Selveri kauplus kaks koolistipendiumi 16 eurot kuus 9 kuu jooksul otse lapse arvele. Osta Partnerkaardiga vähemalt 25 euro eest ja loosiõnn võib naeratada just Sinule!

Lisainfo www.selver.eu Piltidel on illustreeriv tähendus ja pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.

29

-41%

Fotod Eneli Kaarna

Toidublogija Eneli Kaarna retsepti­ soovitused koolialguse pidulauale Eneli blogi: e4retseptiraamat. blogspot.com

Laimikorvikesed • 1–1,5 dl värskelt pressitud laimimahla (umbes 11 laimi) • kõikide laimide riivitud koor • 1 purk suhkruga kondenspiima • 8 munakollast • 450 g muretainast Valmistamine:

Vooderda paberist muffinikorvikesed võimalikult õhukese tainakihiga, pane vormi ja viimistle lõplikult. Torgi põhja sis­ se kahvliga augud ja küpseta 180 kraadi juures 7–8 minutit.

Sega omavahel laimimahl ja -koor, kondenspiim ja muna­ kollased. Täida korvikesed ja küpseta veel 8–10 minutit. Täi­ dis peaks ahjust välja võttes natuke veel võbelema. Jahuta ja tõsta vähemalt 2 tunniks külmkappi tahenema.

Aasiapärane valge kala • 1 kg turska või mõnda muud valget kala (nt paltust) • 500 ml kreemist kookospiima • 1 sl kalakastet • 1 sl peeneks hakitud või riivitud ingverijuurt • 1 tl hakitud küüslauku • 1 sl mett • 1 sl Meira India maitseainesegu • 1 sidrun Valmistamine:

Lõika kala parajateks tükkideks. Sega marinaadiks kookospiim, kalakaste, ing­ verijuur, küüslauk, mesi ja India maitseainesegu. Pane kala marinaadi, hoia 2–3 tundi aeg-ajalt teistpidi keerates, et kõik tükid saaksid seguga kokku.

Laota kala ilma marinaadita tihedalt ahjuplaadile ja küpseta 190 kraadi juu­ res umbes 20 minutit. Proovi ja vajadusel lisa natuke küpsetusaega. Enne ser­ veerimist pigista soovi korral peale veidi sidrunimahla.

Kastmeks kuumuta marinaad väikeses potis korra läbi ja vala serveerimi­ sel kalale.

30

Beseerull šokolaadi-marjatäidisega Besee:

• 8 munavalget • 375 ml suhkrut • 1 tl vanillsuhkrut • 1 sl äädikat • 2 sl maisijahu • 50 g mandlilaaste Täidis:

• 2 dl vahukoort • 2 tl suhkrut • 200 g kakaokohupiima • 1 sl kakaopulbrit • 250 g šokolaadikomme või šokolaadi • 200 g värskeid või külmutatud marju Valmistamine:

Vahusta toasoe munavalge, kuni vahu sisse tekivad teravad tipud. Lisa supilusikahaaval omavahel sega­ tud vanillsuhkur ja tavaline suhkur ning jätka vahustamist, kuni kõik on segunenud ning vaht muutunud ilu­

saks ja läikivaks. Nüüd lisa äädikas, sega uuesti. Viimasena sõelu hulka maisitärklis ja sega kõik puulusika­ ga tasakesi läbi.

Laota munavalgevaht ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaa­ dile ja küpseta 160 kraadi juures um­ bes 20 minutit, kuni besee on pealt õrnalt kuldne. Lase natuke jahtuda.

Puista peale 2/3 mandlilaastudest.

Võta uus küpsetuspaber, keera be­ see teistpidi ja eemalda ahjus olnud küpsetuspaber.

Vahusta vahukoor suhkruga, sega hulka kohupiim, kakao ja rii­ vitud šokolaad või tükeldatud kom­ mid (mina kasutasin šokolaaditäidi­ sega trühvleid, aga sobivad igasugu­ sed šokolaadikommid või lihtsalt ta­ valine šokolaad). Kata besee kohu­ piimavahuga, puista peale marjad ja keera ettevaatlikult rulli, jättes õmb­ luskoha rulli alla.

Serveerimiseks võib peale rapu­ tada kakaod, mandlilaaste, riivitud

31

šokolaadi või niristada sulatatud šo­ kolaadi. Koogi võib valmis teha ka ööpäev varem ja hoida serveerimise­ ni külmkapis.

2030U 76x76mm, 450l

2028G 76x76mm, 450l

2028NP 76x76mm, 450l

2028P 76x76mm, 450l 2028NB 76x76mm, 450l

2028B 76x76mm, 450l

654RS 76x76mm, 100l

301008, 84tk 6208 8gr, 6221 21gr 683-5CB 5 värvi 100tk

1641 13cm, vanus 6+ aastat, 3 värvi

KINGITUS 6508 8gr

Kampaaniat müüvad Tallinnas Büroomaailm, Büroo Pluss, Orient Kontorikaubad, Prismad, Kooli- ja kontoritarbed Baltram; Tartus Büroomaailm, Büroo Pluss, Prismad; Abja-Paluojal Büroo Pluss; Elvas Büroo Pluss; Haapsalus Kontorikaup Tack MR; Jõhvis Büroomaailm; Narvas Büroomaailm, Prisma; Orissaares Büroo Pluss; Paides Taig; Pärnus Büroomaailm, Büroo Pluss; Rakveres Kristallkotkas, Kontori ja Kooli A&O; Raplas Taig; Tapal Büroo Pluss; Tõrvas Büroo Pluss; Valgas Büroomaailm; Viljandis Büroo Pluss. Toodete valik võib kauplustes erineda.

P E R E M A R K E T