Kooliaeg 2018

KOOLIAEG

August 2018

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Pildil: perekond Aan, Tartumaalt

HEAD UUT KOOLIAASTAT!

Luch

Herlitz

Klassika, 12 värvi

31 osa

Guaššid

Täidetud pinal

3

8

39

99

Valemivihik

Valemikaustik

A5, 36 lehte Põhikooli- ja gümnaasiumiastme õpilastele.

1

20

Maped

Värvipliiatsid

ColorPeps Animal 24 värvi

3

79

Prismast leiad kõik kooliks vajaliku kogu perele. Ükskõik kui suurele!

Kampaania periood: 13.08.–16.09.2018

?

HUVITEGEVUS KONTSERDISAALIS MEIE JUURES ON SEE VÕIMALIK!

www.nommekultuur.ee

VAIMNE TERVIS

Foto: Annika Haas

KOOLISTRESS –

müüt või karm reaalsus?

Mida aeg edasi, seda enam teadvustatakse ühiskonnas kooliga kaasnevat stressi ning selle ohtlikkust noore inimese minapildile ja käitumisele. Vaatamata sellele ringleb meie hulgas jätkuvalt mitmeid murdmist nõudvaid müüte. Järgnevalt vaatame koos Audentese algkooli koolipsühholoogi Triin-Ketlin Siskaga neist nii mõnelegi tõsiselt otsa.

Müüt nr 1: lastel ei ole stressi

Nii mõnedki täiskasvanud on jätkuvalt eksiarvamusel, et vaid nemad kogevad stressi, lapsed ja noorukid aga kohe kindlasti mitte. Paraku ei vasta see tõele. Kuigi mõningane stress jõuvarude mobiliseerimiseks on isegi kasulik, aidates valmistuda kriitiliseks momendiks, nagu kontrolltöö, eksam või eesootav spordivõistlus seda kahtlemata on, siis liiga palju stressi mõjub ilmselgelt laastavalt.

Lapse stress võib tuleneda eri allikatest, sealhulgas kohanemisraskustest kooliga, samuti õpiedukusest, sõprussuhete loomisest ning säilitamisest. Teinekord ka püüdlusest vastata vanemate, õpetajate ja treenerite liigagi kõrgetele ootustele.

Müüt nr 2: laps kindlasti ütleb, kui midagi on pahasti

Igas vanuses noorukitel, eriti aga noorematel, on tihti raske oma stressikogemust ära tunda, veelgi enam sõnastada. Lapsed väljendavad oma stressi suurenenud mure, hirmu ja

vastumeelsusega, samuti enda kohta käivate negatiivsete kommentaaridega, näiteks "Ma ei meeldi kellelegi", "Ma olen rumal" või "Mitte miski ei ole enam tore".

Stressis lapsele on iseloomulik pidev ärritunud olek ja tujukus, siiani naudingut pakkunud tegevused ei paelu enam. Sageneb kooli ning rohkete murede üle kurtmine, vanema või õpetaja külge klammerdumine. Tõsiseks indikatsiooniks on ka muutused unerütmis ja õudusunenäod, samuti märgatavalt kasvanud või kahanenud söögiisu.

Müüt nr 3: kui laps kaebab millegi üle, siis ta lihtsalt vingub niisama

Stress võib ilmneda ka füüsiliste sümptomite, näiteks kõhu- ja peavalude, voodimärgamise või väsimuse kujul.

Kui laps käib sagedasti kooli meditsiiniõe juures, kuid arstid ei leia sümptomitest haigusi, võib tegemist olla stressireaktsiooniga. Sellisel juhul

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee

tuleks möödunule korra tagasi vaadata ja mõelda ega sümptomite ilmnemine ei ole seotud mõne kindla olukorraga, näiteks kontrolltööga.

Müüt nr 4: teismelise halb käitumine on tüüpiline ealine iseärasus

Sagedasem sõprade seltsis viibimine on tavaline täiskasvanuks saamise osa. Ent kui noor hakkab oma vanemaid vältima, pereliikmete suhtes suurt vaenulikkust üles näitama või pikaaegseid sõpru uute vastu välja vahetama, võib see kõik stressile viidata. Enamasti vihjavad just negatiivsed muutused käitumises üsna selgelt sellele, et midagi on valesti.

Tehke koostööd!

Lapsed, noorukid ja vanemad ei pea sugugi stressiga üksi silmitsi seisma. Tihti aitab kasvõi seegi, kui koolipsühholoogiga rääkida, et siis juba koos spetsialistiga lahendus leida.

Allikas: perejakodu.ee

Toimetaja: Pille-Riin Vallner, pilleriin.vallner@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Triinu Mölder Trükk: AS Printall

Kooliaeg

AUGUST 2018

3

KOOLITARBED Foto: Pixabay

Kuidas lapsele koolitarbeid valida?

Järjekordse õppeaasta alguses juurdlevad vanemad taas nõutult poeriiuli ees: milliseid värvipliiatseid või mitme joonega vihikut küll osta jne. Vähendamaks vanemate jala- ning peavaeva, soetavad paljud koolid ise vajalikud kunsti- ja õppevahendid. Sestap soovitabki Audentese lastekooli juhataja Karin Pae enne poodi ruttamist lapse klassijuhatajalt kindlasti üle küsida, kas ja millised koolitarbed hangib kool ning mida tuleb perel endal juurde muretseda.

Küsige klassijuhatajalt täpne nimekiri

Põhikooli- või gümnaasiuminoore vanema elu on üldjuhul juba lihtsam, sest nende võsukesed soetavad meelepärased koolitarbed enamasti ise. Nad teavad täpselt, millises tunnis on parem õhuke ja millises paks kaustik ning kas mugavam on kirjutada pastaka või tindipliiatsiga, kuid algkooli õpilase vanemad on sootuks täbaramas seisus.

Kui lapsevanemad peavad koolitarbed ise ostma, soovitab Pae klassijuhatajalt enne lisainfot küsida, et ostukorvi rändaksid ikka tegelikule vajadusele ning kogusele vastavad vahendid.

Vihiku puhul on oluline nii sisu kui ka kaas

Üldjuhul kehtib reegel, et mida noorem on laps, seda väiksema joontearvuga vihikut kasutatakse. Näiteks esimeses klassis on kirjutamist hea harjutada 16-joonelises abijoontega vihikus. Sama loogika kehtib ka ruudulise vihiku puhul, sest suuremate ruutude sisse on lapsel märksa kergem oma numbreid joonistada. Pae soo4

AUGUST 2018

Kooliaeg

vitab osta kindlasti joonitud vihikud, muidu tuleb lapsevanemal endal neid usinalt joonlaua ja hariliku pliiatsiga vedama hakata.

Kui kool vihikuid ei osta ja õpetaja soovitusi ei jaga, tasub last nende valimisse kaasata. Seejuures tasub olla valvas, sest linnupojakesega vihikuleti ees seistes ei tohi unustada, et teie valikukriteeriumid ei pruugi sugugi kattuda. Kipuvad ju lapsed oma lemmikuid eelkõige kaanepildi, mitte sisu põhjal valima. Kuigi meelepärase pildiga vihik tekitab lapses häid emotsioone ja suurendab ehk õpihuvigi, ei tasu siiski oma talupoja loogikat minetada.

Milline on õige pliiats?

Kuna hariliku pliiatsiga on märksa kergem käekirja harjutada ja kirjutatut vajadusel kustutada, siis kasutatakse esimeses klassis palju just seda kirjutusvahendit. Sellest liigutakse edasi tindipliiatsi ning hiljem pastapliiatsi juurde. Üleminek tindipliiatsile oleneb lapse käelisest arengust ning on ka kooliti erinev. Pastapliiatsi ostmisega algklassides enamasti kiirustama ei pea.

Pliiatsit valides tasub eelistada keskmise tugevusega (HB) ning tavapikkusega tooteid, sest lühikest pliiatsit on raskem käes hoida. Paljud õpetajad soovitavad kolmnurkse kujuga kirjutusvahendit, sest see aitab lihtsustada õige pliiatsihoiu kujunemist, mis omakorda on ilusa käekirja eelduseks.

Värvipliiatsi ümbris võiks olla teraga ühte värvi, sest sama tooni ümbriste hulgast on lapsel keeruline seda õiget kohe leida.

Igavene väljakutse kilekaantega

Sügiseti on raamatupoed pungil murelike pilkudega ostlejatest, kellel on kaenla all erinevas formaadis õpikud ja vihikud, et neile sobivas suuruses kilekaasi leida. Säärane tegevus nõuab aga aega ning on tihti tüütu ega pruugi esimesel katsel õnnestudagi. Just sel põhjusel kutsuvad nii mõnedki õppeasutused septembri alguses koolimajja kilekaanemüüja, kes on tihti igale klassile sobiva kaantekomplekti juba kokkugi pannud.

Allikas: perejakodu.ee

PAKKUMINE KEHTIB FLAIERIGA 15.08 – 29.08

TERVIS

Kui soovid oma lapsele valuvaba elu, siis jälgi tema rühti!

Kiropraktik Gerly Truuväärt nendib, et viimase paari aasta jooksul on laste rühimured oluliselt sagenenud ja tema vastuvõtule jõuavad järjest nooremad. "Õlad on ettepoole longus ja pea ette vajunud. Juba väikestel lastel esineb nn nutikael," räägib Truuväärt. Vale kehahoiak mõjutab aga paljude siseorganite, sh näiteks kopsude tööd.

Halva rühi põhjuseid võib olla mitmeid, Kotisangad peaksid olema regu- hiks. Kusjuures alati polnud põhjuseks kuid enamasti ei ole see kaasasündi- leeritavad ja polsterdatud. Kotti para- rasked raamatud, vaid muu kraam. Nii nud, vaid omandatud: nõrk kehaline jaks reguleerides tuleb jälgida, et see soovitabki Truuväärt aeg-ajalt koolitoonus, ülekaal, asümmeetriliselt keha ei istu liiga madalal ega tekita seljas jütsi kotti piiluda, et seal ikka üksnes koormavate spordialade harrastami- pingeid. Kotti ostes peab seda kind- kooliasjad oleksid, mitte pool maane, näiteks tennis, ning sundasendid lasti lapsele selga proovima, et ikka ilma nagu Tootsil. ja -liigutused annavad kõik oma laas- õiges laiuses ja mugavalt istuv variant Jälgi täisnurgareeglit tava panuse rühiprobleemide tekkeks. leida.

Lapse kodune õppimisnurk võiks saOluline on ka emotsionaalne pool - kui muti rühisõbralikult sisustatud olla. mure rõhub, siis on raske rõõmsalt ja Kirjutuslaud peab olema õigel kõrpüstipäi ringi käia. gusel, et sellele toetudes tekiks Nutiseadme valesti hoidMõned aastad tagasi küünarnuki vahele täisnurk. misest tekkiv kaelapinge Tool aga nii kõrgel, et põlhakkab ülikoolis rohkem tehtud terviseameti ved toetaksid põrandale tunda andma. Selle väluuringust selgus, et iga täisnurga all. "Pange kastimiseks tasub lapsele kolmanda esimese klassi lapse või väike pingike jalgade õpetada, kuidas nutitealla, et see nurk tekiks," ütlefoni õigesti hoida: mitkott oli kolmandiku võrra leb Truuväärt. te madalal, vaid ikka silraskem kui tohiks.

Mõnel lapsel on komme made kõrgusel. Nii ei teki põrandal kõhuli lebades lugepikast alla vaatamisest kaeda, kuid see ei ole rühi seisukohast la pinget. hea, sest tekitab ülepinget alaseljas.

Koolikott olgu ergonoomiline Jalg põlve all istumine on samuti väga Oluline on valida lapsele ergonoomiKott võiks kaaluda võimalikult halb asend. line koolikott. Õlakoti asemel soovi- vähe, sest kooliasju kipub nagunii palTruuväärt soovitab valida regutab Truuväärt eelistada kindlasti ra- ju olema. Mõned aastad tagasi tehtud leeritava kõrgusega kirjutuslaua. Arnitsat, millel on rinna ees pingutus- Terviseameti uuringust selgus, et juba vutiga töötamisel on oluline, et ekraarihm, et kott võimalikult hästi seljas iga kolmanda esimese klassi lapse kott ni ülemine äär oleks silmade kõrgusel. istuks. oli kolmandiku võrra raskem kui to- Mugav ja kena tundub olevat arvu6

AUGUST 2018

Kooliaeg

TERVIS

Maksimaalne lubatud koolikoti raskus koos sisuga 1.-3. klassi õpilastel kuni 3 kg 4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg 7.- 9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg

ti paigutamine lauanurgale, kuid seda kiropraktik ei soovita, sest siis peab arvutiga töötaja kogu aeg viltu vaatama. "Isegi mõni sentimeeter viltust asendit jätab jälje lapse selja arengule," sõnab Truuväärt.

Spordita ei saa

Foto: Shutterstock

Kõige paremini aitab rühihäireid ennetada liikumine ning võimalikult vähene istumine, mistõttu tuleks lapsi kindlasti trenni utsitada. "Väga kasulikud kogu keha treeningud on need, mille käigus saab keha ühtlaselt koormust, nende hulka kuuluvad näiteks suusatamine, ujumine, judo, maadlemine ja karate," lisab Truuväärt.

"Nendest trennidest saab alla väga hea üldfüüsilise põhja, aga arendatakse ka painduvust ja kiirust," selgitab Truuväärt. Seevastu nn ühepoolseid trenne, näiteks tennist, kiropraktik ei soovita, sest nende käigus langeb ühele kehapoolele märgatavalt suurem koormus.

Kui esineb mõni löögi või spordiga seotud trauma, oleks mõistlik end kohe spetsialistile näidata, sest hiljem võtab ravi tunduvalt kauem aega.

Nagu enamik põletikke ei teki üleöö, ei ole ka seljaprobleemid ühe vale liigutuse, vaid pikaajalise valede valikute tulemus. Mida nooremana selja eest hoolitsema hakata, seda paremad on võimalused elada täisväärtuslikku elu. "Rühihäired ei lähe iseenesest üle, kuid füsioterapeudi ja kiropraktiku abil on võimalik neist jagu saada," ütleb Truuväärt.

Allikas: lugu ilmus esimest korda Benu ajakirjas Ilu ja Tervis.

KOOLITARBED

Soovitused vasakukäelistele kooliõpilastele:

Kuidas vasakukäelisena koolitükkidega paremini hakkama saada?

Foto: Shutterstock

Uuringud on näidanud, et ligi 10-12% maailma elanikest on vasakukäelised. Tegemist on inimestega, kes saavutavad vasaku käega tõhusamaid tulemusi kui paremaga. Siinkohal selgitame, kuidas vasakukäelisena koolis paremini hakkama saada ja missugused on spetsiaalselt vasakukäelistele lastele mõeldud koolitarbed.

Selleks et nii parema- kui ka vasakukäelised õpilased oleksid koolitükkide tegemisel sama tragid ning neil oleks käelisi tegevusi mugavam teha, on oluline kasutada käelisusega kokku sobivaid koolitarbeid. Nagu paremakäelisel lapsel on raske hakkama saada vasakukäelisele mõeldud kääridega, tuleb ka vasakukäelisel pikalt pusida enne, kui paremakäelise kääridega vajalik paberitükk lõpuks välja saab lõigatud.

8

AUGUST 2018

Kooliaeg

Probleemid laialivalguva tindiga

Kuigi enamik koolitarbeid sobivad kõigile, siis on ka selliseid, mis lihtsustavad vasakukäeliste elu märgatavalt. Kui esmapilgul võib tunduda, et joonlaud on lihtsalt üks sirge mõõtühikutega riba, siis tegelikkuses on vasakukäeliste jaoks tavalise joonlauaga mõõtmine ja joonestamine parajaks peavaluks — see on sama lihtne, kui paremakäelisel tagurpidi numbritega vastassuunas mõõtmine.

Võimalusel võiksid vasakukäelised lapsed koolis töö- või söögilaua taga valida endale sellise koha, mis lubab neil istuda paremakäelisest kaaslasest vasakul pool, laua otsas või teise vasakukäelise kõrval. Nii ei hakka kaks naabrit teineteist segama.

Võimaluse korral võiks valgus langeda töölauale paremalt või eest.

Kirjutades peavad käed olema laual nii, et vihikut hoidva parema käe küünarnukk on veidi üle laua serva. Vasak käsi peab saama vabalt mööda joont üles ja alla liikuda.

Võimalusel tasub kirjutamiseks valida kiiresti kuivava tindiga tindipliiats või pastakas, et kirjutades käsi ei määrduks ega kirjutatud sõnad laiali ei läheks.

Vasakukäelistel on kalduvuseks alustada tähtede kirjutamist nii-öelda tagumisest otsast.

See aga sunnib neid kirjutamist sagedamini katkestama kui seda tegelikult vaja oleks ja muutma sulepea liikumise suunda.

Seetõttu on tähtede õppimisel soovitatav järgida tavapäraseid ehk paremakäeliste liigutusi. Kui lapsel on siiski juba teistsugune ja selleks hetkeks automaatne tähtede kirjutamise viis välja kujunenud, siis sageli ei ole seda olukorda võimalik enam muuta.

Kuigi tundub, et pliiatsid ja pastakad on nii universaalsed ja igapäevased tooted, siis on neidki spetsiaalselt vasakukäeliste jaoks mugavamaks muudetud. Erinevatest kauplustest võib leida kirjutusvahendeid, millele on vastavalt käelisusele L (left — vasak) või R (right — parem) selgitava märgistusena peale märgitud. Pealegi on vasakukäeliste tindipliiatsites enamasti kasutusel kiiremini kuivav tint, et käsi kirjutamisel ei määrduks ega tint laiali ei läheks. Leidub ka teritajaid, mida on vastavalt kasutaja käelisusele mugavam ja lihtsam kasutada.

Allikas: perejakodu.ee

ÕPPIMINE Foto: Shutterstock

mist televiisor või arvuti, mille ahvatlusele laps vastu ei suuda panna. Oluline on koos arutada, mis läks valesti, ja leida lahendus, kuidas takistusest üle saada.

Mittemateriaalne tasu

Laps ei taha õppida?

Pole viga, midagi annab alati teha!

Sinu laps ei taha õppida ja sa ei tea, mida teha? "Praegu on just õige aeg tegutseda, et laps kohe kooliaasta alguses õige õpirütmi kätte saaks," õpetab Audentese algkooli koolipsühholoog Triin-Ketlin Siska.

Selgita välja põhjus

Mõnikord võib põhjus olla niivõrd lihtne, et täiskasvanu ei tulegi selle peale. Näiteks võib ülesanne olla segane või laps ei saa aru, mida tähendab vanema või õpetaja palve: "Tee korralikult!. Ebamäärane ülesanne ajab lapse segadusse ning sel juhul ei taha ta tööga isegi alustada, sest usub, et tõenäosus valesti teha ja seetõttu noomida saada on suur.

Lõputu, ent tulutu nääklemise asemel kehtestage parem ühised reeglid

Lastele meeldivad reeglid ja eriti need, mille sisseseadmisel saavad nad ise osaleda, sest reeglid kujun10

AUGUST 2018

Kooliaeg

davad viise, kuidas midagi teha, andes tegevusele struktuuri ja seeläbi kindluse.

Pealegi hoiab ühiselt sisse seatud kokkulepe ära pideva nääklemise, sest siis piisab juba kokkuleppe paari sõnaga meenutamisest. Siska rõhutab, et siinkohal on võtmetähtsusega vanema hoiak, järjekindlus ja eeskuju.

Reeglid võib koos kirja panna ja nähtavasse kohta asetada, näiteks külmkapile, seinale, uksele või lapse töölauale.

Kui lapsel ei õnnestu lubadusest kinni pidada, tasub uurida, mis on selle taga. Ehk on põhjuseks liiga suur koormus, ärevus, magamatus või läbi kukkumise hirm. Võibolla segab õppi-

Levinud hoiaku kohaselt saab lapse käitumist "prääniku" andmise kaudu mõjutada. Siska hoiatab, et sel moel saab õppimisse suhtumist ainult teatud tingimustel vormida.

Kiitus ja ühine ajaveetmine on alati efektiivsem kui raha, mänguasja või maiuse näol saadud materiaalne tasu.

Sama põhimõte kehtib ka täiskasvanute maailmas – uuringud on näidanud, et palgatõus motiveerib töötajat üksnes lühikest aega.

Rahalise või esemelise preemia puhul tuleb arvestada, et laps eeldab ajapikku üha suurema tasu saamist.

Pealegi vormib see last ootama pidevat välist kontrolli, mistõttu hakkab ta iseenda ja rõõmu pärast aina vähem õppima.

Kui aga last õpingutes toetada ning olles jõu ja nõuga tema kõrval, et seejärel ühiselt aega veeta, suureneb oluliselt tõenäosus, et laps hakkab iseseisvalt õppima. Samas tuleb silmas pidada, et ärevus ja stress ei aita õppimisele kuidagi kaasa. Seega ei tohiks laps karta, et halvasti tehes jääb ta tasust ilma või saab hoopis karistada.

Näita eeskuju ja ela järjekindlalt kaasa

Vanem ei saa lapselt eeldada midagi, millest ta ise kinni ei pea. See puudutab nii viisakust, söömise ajal telefoni või televiisori vaatamist kui ka suhtumist õppimisse ja töötamisse. Lapsel on keeruline uskuda, et ühe või teise aine õppimine on tähtis, kui vanem ise haridusse, kooli ega õpetajasse ei usu.

Samuti tuleb olla järjekindel, sest ühekordne tähelepanu ei ole enamasti kuigi tõhus. Oluline on tunda pidevat huvi, millega laps koolis tegeleb, mida uut õpib ja kuidas tal läheb. Õpimotivatsiooni loomisel algab kõik mõistvast, lähedasest ja toetavast kontaktist.

Allikas: perejakodu.ee

UNI

Need väärt nipid aitavad unerütmi enne kooli taastada Lapse suviselt unerežiimilt valutult koolirutiinile ületoomiseks tee nii:

1.

Nihuta magamaminekuaega iga päev 15 minuti võrra varasemaks, kuni oled jõudnud soovitud kellaajani.

Lõpeta ägedad ja keevalised mängud ning elektrooniliste vidinate näppimine vähemalt tund aega enne voodisse minemist, sest mängimisest ja suhtlemisest tingitud elevus ning nutiseadmete valgus takistavad organismil unerütmile üleminemist.

Lastele tuleb selgeks õpetada, millal on õige aeg magama minna ja üles tõusta. See annab neile võimaluse kontrollida oma unereegleid. Selleks peaksid elutoas ning laste tubades kellad olema.

2.

3.

4.

Taasta lühike ja järjekindel magamaminekurutiin.

See vähendab magamaminekustressi, sest kui inimene teab, mis järgmisena juhtuma hakkab, tekib tal tunne, et olukord on kontrolli all. Rutiini sisseseadmine kindlustab sellegi, et lapsed ei venita magamaminekut liiga pikaks, mis viiks üleväsimuseni enne uinumist.

Sea sisse unereeglite preemiasüsteem, mis sobib küll pigem väikestele lastele. Kirjutage koos üles olulised reeglid, seejärel meisterdage aarete kast ning leidke sinna sisse mõned aarded. Võid need tuua kasvõi teise ringi poest, näi-

5.

Foto: Shutterstock

teks põrkepallid, lelud jne. Kui laps on reeglitest kinni pidanud, saab ta enne magamaminekut reeglitabelisse vastava märke teha ning aardekastist preemia valida. Selline süsteem on osutunud käitumuslike uneprobleemide lahendamisel väga tulemuslikukus.

Suuremate laste puhul pole tihtipeale muud võimalust kui leppida kokku, et alates konkreetsest kellaajast on nende telefonid ja arvutid elutoas, et neil ei oleks võimalust uneaja arvelt internetis surfata.

Allikas: perejakodu.ee

Külasta meie e-poodi aadressil

www.rajakaubad.ee Raja Kaubad

Otsid oma lapsele uut voodipesu või saunalina?

Või hoopis riideid ja jalanõusid?

Meie tootevalikus on ka lasteaialastele mõeldud seljakotid ja aksessuaarid.

Raja Kaupade e-pood pakub mõistliku hinnaga tooteid lastele.

Sisestades e-poes sooduskoodi „kooli15”, on kogu kaup

15% soodsam.

Pakkumine kehtib kuni 01.09.2018.

VAIMNE TERVIS

Ja ühel päeval avastad, et sinu laps on hakanud

koolist puuduma Pikaaegse noorsootöö kogemusega Annegrete Johanson annab nõu, kuidas sellises olukorras käituda.

Soovitaks kõigepealt last jälgida ja uurida, kuidas tal koolis läheb. Kui oled avastanud esimesed põhjuseta puudumised, hoia e-Koolil silma peal ning suhtle õpetajatega. Püüa vaikselt saada tagasisidet lapse enda käest — mis valmistab muret ja mis teeb rõõmu, millised on suhted õpetajate ning klassikaaslastega.

Kui laps hakkab ühel hetkel tervisehädade üle kurtma, kuid arst need välistab, võib see stressile viidata. Sellisel juhul oleks mõistlik lasta lapsel rohkem puhata ning teatud perioodil ühel päeval nädalas koju kosumagi jääda, et pinge ja stress üle pea ei kasvaks.

Laps peab tundma, et ta ei ole oma murega üksi

Võta aega lapse kuulamiseks, mitte ära tegele samal ajal televiisori vaatamise, söögi vaaritamise või koristamisega — laps vajab sel hetkel vanema pühendunud tähelepanu.

Arutlege ühiselt, millised on lapse huvid ja tulevikusoovid, mida teevad tema sõbrad ning kuidas saad sina olla toeks. Sageli kipuvad vanemad oma soove ja tahtmisi lapsele peale suruma või ei kiida heaks lapse valikuid ega mõtteid — see aga tõmbab lähedusele kriipsu peale.

Aktsepteeri seda, kui laps ei soovi sinuga oma mõtteid jagada. Enamasti on lapsel mõni lähedane sõber, kellega on tal hea ja usalduslik kontakt, ja nii võidki julgustada last oma muresid just temaga jagama. Pea meeles, et sina ei saagi iga kord lapse probleeme lahendada, küll aga on oluline tagada, et laps ei tunneks ennast oma muredega üksi.

Laastavalt kõrged ootused

Noortega töötavad spetsialistid kogevad oma töös sageli, et vanemad seavad oma lastele tihti liialt kõrged ootused. Loomulikult soovib iga vanem oma lapsele parimat, kuid ena-

ck

sto

h

:S

to Fo

12

AUGUST 2018

Kooliaeg

er utt

masti peituvad liiga kõrgete ootuste taga enda kunagised unistused ning kogemused.

Laps ei pruugi tajuda talle seatud ootustes vanema hoolt ja armastust, vaid pigem suurt pinget ning hirmu ebaõnnestumise ees, mis võib omakorda viia protestini ja loobumise märgiks sootuks käegalöömiseni. Sageli kaotab lapsevanem just sellisel hetkel kontakti oma lapsega, mis võib omakorda viia koolist põhjuseta puudumise, kahtlase sõpruskonna tekkimise ning teiste probleemideni.

Neutraalne silmapaar

Lapsevanemana ei tohiks me kunagi oma lapsi süüdistada, halvustada ega ähvardustega n-ö õigele teele suunata. "Kui sa veel koolist põhjuseta puudud, siis jääd karistuseks koduaresti" ei toimi kohe kindlasti. Lapsele tuleb pakkuda tuge ja teadmist, et oled alati olemas, sõltumata olukorrast.

Tihti juhtub, et lapsevanema enda mõtetest ja kogemusest jääb väheks ning vaja läheb neutraalset silmapaari, kes oskab olukorda teisest vaatenurgast hinnata. Sellisel juhul tasub julgelt kooli tugispetsialisti, kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja või psühholoogi poole pöörduda. Suunanäitajateks võivad olla ka nõustamisasutused, näiteks Rajaleidja keskused, kus karjäärinõustajad tutvustavad noorele elus edasiliikumise võimalusi, puudutagu see kooli või tööd nii Eestis kui ka mujal.

Allikas: perejakodu.ee

Mida teha, kui lugemine ja kirjutamine on rasked?

Foto: Shutterstock

ÕPIRASKUSED ÕPIRASKUSED

Koolitatud õpetaja silm ei pruugi lapse õpiraskusi kohe tabada, sest klassides on tihti liiga palju õpilasi, samuti ei pruugi lapse suure usinuse tagant tema mahajäämus kohe välja paista. Nii märgataksegi õpiraskusi enamasti alles paari õppeaasta pärast, kui lisanduvad esimesed võõrkeeled.

Kuidas siis lapse õpiraskusi märgata? Kui laps õppis võrdlemisi hilja rääkima, tal on piiratud mõistmine ja tükeldatud laused, ta vahetab kirjutamisel ja lugemisel tihti omavahel tähti, lugedes kokutab pidevalt ja mõtleb sõnu juurde või ajab nende järjekorda sassi, siis tuleks tõsiselt

kaaluda spetsialisti poole pöördumist.

Kelle poole pöörduda kui kahtlustad lapsel õpinõrkust?

Alustuseks tasub pöörduda silmaarsti poole, sest paljud lapsed lihtsalt ei ütle, et nad ei näe hästi. Sa-

muti tasub konsulteerida kõrva-nina-kurguarstiga, veendumaks, et kuulmise ja kõnega on kõik korras. Loomulikult peaks ka laste-, noorte- või koolipsühholoogi vastuvõtule aja kinni panema.

Kui selgub, et lapsel on õpivilumuste spetsiifilised häired, on teraapia suisa kohustuslik. Alati tuleb veenduda, et terapeudi ja lapse suhe toimiks, sest kui laps ei tunne ennast mugavalt, ei kanna pingutused mingit vilja.

Kuigi vanemad võiksid end teemaga kurssi viia, et lapsele toeks olla, ei tasu terapeudi rolli üle võtta.

Eelkõige soovib laps siiski kodus oma kallist emmet ja issit, mitte lõputult õpetavat spetsialisti näha.

Allikas: perejakodu.ee

EESTI kvaliteetrõivaste disain ja tootmine

Kooli kultuurikeskkonna loomisel on oluline tegur akadeemiline riietus. Koolivormiga hoitakse ära visuaalne müra ja soodustatakse keskendumist, millest koolides üha rohkem puudust tuntakse.

Koolivorm on ka kõige käegakatsutavam tee piiride tunnetamiseks. Väliste erinevuste vähendamine aitab seesmised erinevused paremini esile tuua – nähtumus ei sega olemuseni jõudmist. Koolivormi selga pannes ei pea oma vaimujõudu kulutama sellele, kellena näidakse, vaid sellele, kes ollakse ja kuhu suundutakse.

Eri situatsioonides (kool, vaba aeg jne) sobivalt riietumine valmistab inimest ette sotsiaalsetesse rollidesse

sisenemiseks ja neist väljatulemiseks ning rollikohase käitumise leidmiseks.

Koolivorm täidab ka sotsiaalset funktsiooni, rõhutades kuuluvust ja osalust. Koolivormi kandes näitab õpilane, et ta ei pea end kaaslastest paremaks ja aktsepteerib neid endaga võrdsena (koolikiusamist vähendav tegur).

Nii kujuneb riietus üheks akadeemilise keskkonna teguriks, mis ühendab nii õpilased kui ka õpetajad ühtseks akadeemiliseks ringkonnaks. norrison@norrison.ee, tel 655 2911 www.norrison.ee

Täname koole ja lapsevanemaid, kes jagavad meiega samu väärtusi.

NIPINURK

Nõuandeid kooliteed alustava lapse vanematele Lapse kooliminek teeb ärevaks terve pere. Ühtäkki tuleb kohaneda uue elurütmi ja kohustustega ning mänguasjadki tuleb õpikute vastu välja vahetada. Siinkohal toome mõned kasulikud nõuanded esimest klassi alustava lapse vanematele.

1.

Vanemad peaksid kindlasti jälgima, et nad last oma ootustega liialt ei koormaks. Lapsel on niigi tohutu sooritushirm, sest ka tema tahab võimalikult tubli ja tark olla.

Oma hirme seoses sõprade leidmise, õppeedukuse ja kõige muuga ei tasu lapsele väljendada — ülemäärane õpetamine ja pabis-

2.

16

AUGUST 2018

Kooliaeg

tamine võib sootuks vastupidise tulemuse anda.

Kõige olulisem on lapsele teadvustada, et ta võib oma murega alati vanemate poole pöörduda.

Kuna alguses on neli-viis tundi vaimset pingutust lapse jaoks kurnav ja harjumatu, võiks vanem vähemalt esimestel nädalatel lapsele kooli vastu minna. Laps tun-

3.

4.

Foto: Tiit Blaat

neb end turvalisemalt, kui teab, et keegi lähedane on teda kooliukse ees ootamas.

Väga oluline on sisse seada kindel päevarežiim — lapsega tuleb kokku leppida, millal on koolipäevadel magamaminekuaeg, millal on õppimise aeg jne.

5.

Allikas: Naisteleht

plash Foto: Uns

LAPSE ARENG

Salakaval nutiseade, mis pärsib lapse arengut Paljud vanemad annavad südamerahuga pere pesamuna kätte nutiseadme, et sealt multifilme vaadata või niisama mängida, tundes sealjuures uhkustki, kui mudilane on taas mõne ingliskeelse sõna selgeks õppinud. Tegelikult mõjub nutiseade aga lapse arengule pärssivalt.

Lapsevanemad unustavad oma võsukesed liiga sageli vilkuvate ekraanide seltsi, mis on selge märk vanemate ülekoormusest – emotsionaalne kohalolek käib neile lihtsalt üle jõu. Nii ongi nutiühiskonna peamiseks probleemiks saamas see, et lapsed on minetanud oskuse mängida klassikalisi mänge, nagu kodu, pood või pimesikk.

Ilmselgelt on tegu ohtliku trendiga – nutiseadmete arutu näppimine ei pärsi ainult laste fantaasiat, vaid see vähendab oluliselt ka omaealistega suhtlemist. Veel mõjutab liigne ekraani ees veedetud aeg lapse kõne- ja suhtlemisoskuse arenemist.

Seega, kallid lapsevanemad, ärge

andke nii kergekäeliselt seda halastamatult helendavat nutiseadet oma linnupoja kätte. Tegemist on kiire leevendust pakkuva lahendusega, mis pikemas perspektiivis teeb lapse arengule vaid karuteene.

Allikas: perejakodu.ee

Mööbel, mis kasvab koos lapsega

JOKER

WINNER

www.moll-system.ee Küsi lisa: info@informatic.ee, tel 514 4476

18

AUGUST 2018

Kooliaeg

CHAMPION

LAPSE ARENG

Tea, kus ja millega sinu laps tegeleb Mida vanemaks saab laps, seda rohkem ihkab ta vabadust. "Õnneks leidub mitmeid häid rakendusi, mis aitavad laste tegemistel silma peal hoida ning vaba aega sisukamaks muuta," ütleb Elisa telekomiteenuste valdkonnajuht Mailiis Ploomann.

Näiteks võimaldab ettevõtte Life360 rakendus Family Locator kaardilt lapse ning vajadusel ka tema kadunud või varastatud telefoni asukohta leida. Rakendus saadab lapsevanemale ka teavituse, kui laps on mõnda kindlasse sihtkohta jõudnud.

Sarnasel põhimõttel toimib ka GeoZilla Family GPS Locator, mille abil on võimalik pereliikmete asukohta reaalajas jälgida ning vaadata sedagi, kus on päeva jooksul käidud. Mõlemaid rakendusi võib leida nii Androidi kui ka iOS-i rakendustepoest.

Ole oma lapse tegemistega kursis

Internetiavarustest võib leida nii mõndagi, kuid kaugeltki mitte kõik ei ole mõeldud lastele. Rakendus mLi20

AUGUST 2018

Kooliaeg

te Family Phone Tracker lubab lapse tegemistel nutiseadmes mugavalt silma peal hoida. Peale reaalajas asukoha jälgimise saab rakenduse abil näha sedagi, kuidas laps nutiseadet ja sealhulgas ka rakendusi kasutab ning kellele helistab või sõnumeid saadab.

Sotsiaalmeedia tegevustega aitab kursis olla SecureTeen rakendus, mis võimaldab ebameeldivad rakendused ka ära blokeerida. Mõlemad rakendused on saadaval nii Androidi kui ka iOS-i operatsioonisüsteemidele.

Arendavad strateegiamängud ja raamatud

Nutimaailmast leiab palju sellistki, mille abil lapse aega sisustada. Näiteks on Growtopia noorte seas palju populaarsust kogunud mäng, mil-

Foto: Shutterstock

le eesmärgiks on erinevaid ressursse kogudes maja ehitada ning elus püsida. Selleks et mängus edukas olla, tuleb nutikaid strateegiaid rakendada.

Teiseks heaks ja loogilist mõtlemist arendavaks näiteks on Tangram, kus tuleb erinevatest pusletükkidest etteantud kujund kokku panna. Üha enam populaarsust kogub aga strateegiamäng Fireboy in The Light Maze, kus tuleb takistusi ületades labürint läbida.

Lapse loovuse ning isetegemise lusti toetamiseks tasub kätt proovida rakenduses StickDraw - Animation Maker, kus saab pildikihte üksteise peale ladudes animatsioone teha.

Rakenduse suureks plussiks on selle lihtsus. Kuna valikuid ei ole just ülearu palju, on see kergesti hoomatav ka pere noorematele võsudele.

Peale arendavate mängude pakuvad rakendused ka suurepäraseid võimalusi mugavalt raamatuid lugeda. Eraamatud on ütlemata nutikaks viisiks, kuidas pere pisematelegi head kirjandust tutvustada ning neid lugemispisikuga nakatada.

Alati tasub lapsega siiski ka silmast silma rääkida ning küsida, milliseid veebilehti ta külastab ja miks ta seda teeb, samuti selgitada, milline on turvaline netikäitumine ning miks tuleks mõnda lehte kindlasti vältida.

Allikas: perejakodu.ee

VAIMNE TERVIS

Kuidas ära tunda lapse depressiooni esimesi märke?

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kannatab tervelt 33% noorukitest depressiooni käes, kusjuures eriti ohtlikeks peetakse vanusevahemikke 6-8 ning 11-14 aastat.

Enamasti tekivad siis psühholoogilised probleemid sotsiaalsetel põhjustel. Siinkohal selgitame, kuidas märgata oma lapse esimesi depressiooni ilminguid ning mida siis teha.

Koolitee algus

Kool ei ole lapse jaoks üksnes kooliriided, ranits, esimesed viied ning uued sõbrad, vaid kuna ühtäkki paisub lapse sotsiaalne ringkond ja õpikoormus, siis tähendab see tohutut survet tema psüühikale. Äkki peab koolilaps alluma uutele reeglitele, suhtlema paljude inimestega ning mis peamine – saavutama täiskasvanute silmis maksimaalse edu.

Kui see kõik aga ei õnnestu, võivad tekkida probleemid. Kõige tundlikumad on need lapsed, kelle peres ei ole

kõik päris korras – vanemate lahutus ning lähedase inimese raske haigus või surm jätavad jälje lapse psüühikale ja tema hakkamasaamisvõimele.

Seisundit võivad süvendada ka oma eripärade teadvustamine, olgu selleks siis prillid, liiga suur või väike kaal või füüsilised puudused, mistõttu kaotab laps oma senise enesekindluse.

Teismeliste esimesed triibulised

Teismeliste puhul on meeleolude vaheldumine normaalne nähtus, mis on tingitud organismi hormonaalsetest muutustest. Emotsionaalses plaanis käib üks lõputu enese otsimine, mis kutsubki noore inimese hinges esile sisemisi vastuolusid. Lisanduvad veel suur õpikoormus, hirm ning vastu-

tus tuleviku ees. Pealegi tuntakse esimesi tõsisemaid emotsioone – armumised, sõpruse loomised ning hääbumised, konfliktid ja lüüasaamised.

Mida teha?

Loomulikult on iga lapsevanema kohustuseks ning sooviks oma last aidata, temaga rääkida, teda lohutada ning oma tuge pakkuda. Kahjuks sarnaselt nagu paljud teisedki haigused, ei kao ka depressioon iseenesest mitte kuhugi. Otse vastupidi, mida kauem ravi alustamisega venitada, seda suuremaks paisub lohe, millega tuleb hiljem võidelda. Sestap polegi mõtet pead liiva alla pista ning jaanalinnu kombel korrutada – kõik on hästi ning peagi möödas.

Seega tuleb juba esimeste sümptomite ilmnemisel kindlasti perearsti poole pöörduda, kes vajadusel suunab edasi laste neuropatoloogi või teinekord ka gastroenteroloogi ning kardioloogi juurde. Kui diagnoos osutub õigeks, määratakse lapsele ravikuur, mida tuleb väga täpselt järgida.

Allikas: Darja

Ühtäkki peab koolilaps alluma uutele reeglitele, suhtlema paljude inimestega ning mis peamine – saavutama täiskasvanute silmis maksimaalse edu.

22

AUGUST 2018

Kooliaeg

Foto: Pixabay

HIRMUD

Foto: Shutterstock

Meie laste koolieaga seotud hirmud Millegipärast arvatakse, et vaid täiskasvanute maailma räsivad laastavad hirmud. Tegelikult otsivad meie lapsedki pidevalt lahendusi, saamaks hakkama erinevate hirmudega, millest nii mõnigi mõjutab nende toimetulekut koolis.

Hirm eraldamise ees tekib enamasti siis, kui laps hakkab lasteaias või koolis käima, kuid see peaks 6-8 nädalaga mööduma.

Soovitused: ole lapsele järele minnes täpne ning ära jäta last õhtul üksi koju.

Koolihirm käib tihti käsikäes eraldamishirmuga ja tekib põhikoolis või

uude kooli minekul. Enamasti kaob see 2-3 kuuga.

Soovitused: säilita kooli, kaasõpilaste ja õpetajatega tihe kontakt ning osale kooliüritustel. Nii tekib lapsel usaldus ja ta õpib eraldamist taluma.

Hirm iseseisvuse ja vigade ees väljendub tegevuste suhtes, mis nõuavad ise vastutamist ja tugevat tahet.

See võib tekkida nii kooliikka jõudes kui ka puberteedieas hirmuna võistlemise ja eksamite ees. Sellega käivad kaasas keskendumisraskused ja tundepuhangud stiilis "Ma vihkan sporti!".

Soovitused: hoidu lapse liigsest kaitsmisest, kritiseerimisest ning liialdatud ootustest, kuid ära lase lapsel ka pidevalt viilida. Kui lapsel on hirm eksamite ees, siis aitavad llõdvestumistehnikad, nagu jooga.

Hirm tuleviku ees räsib last enamasti puberteediikka jõudes.

Soovitused: kanna hoolt, et teismeline usuks oma võimetesse. Selleks peaks ta oma asjadega ise tegelema ning olema füüsiliselt ja sotsiaalselt aktiivne.

Allikas: perejakodu.ee

PEETRI LASTEAEDPÕHIKOOL asub Tallinna külje all Harjumaal Rae vallas.

Uuest õppeaastast ootame oma meeskonda rõõmsameelseid ja lastest hoolivaid kolleege.

Kandidaadilt ootame erialast haridust, innovatiivset suhtumist ja meeskonnatöö oskust.

Avaldus ja CV esitada 21. augustiks 2018 aadressil sekretar@peetri.edu.ee või Pargi tee 6, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa.

Koolis saab tööd: inglise keele õpetaja (1,0) klassiõpetaja (1,0) matemaatikaõpetaja (1,0) väikeklassiõpetaja (1,0) Lasteaias saab tööd: lasteaiaõpetaja (1,0) liikumisõpetaja (0,75) logopeed (1,0) õpetaja abi (1,0)

Kooliaeg

AUGUST 2018

23

Foto: Shutterstock

TOITUMINE

Kuidas panna kooljütsid juurvilju ja kala sööma?

Täisväärtuslik toitumine on lapse tervise ja kooliedukuse aluseks.

Paraku sellest ettekäändest üksi ei piisa, et oma võsukest regulaarselt juurvilju ja kala sööma meelitada, kuid õnneks saab abiks võtta paar nutikat trikki.

Isegi lapsed teavad, et puder on kõige kasulikum hommikusöök. Võimalusel tasub kiirputrusid siiski vältida, sest need ei sisalda nii palju kiudaineid ega vitamiine. Kui hommikul kipub aega nappi-

ma, kallake tatra- või kaeraterad õhtul termosesse ning valage peale keev vesi.

Enne pudru soojaks tegemist hommikul, lisage veel pisut soola ja piima ning täisväärtuslik hommikusöök ongi valmis.

Kuigi juurviljad on ütlemata kasulikud, siis lastele need sageli ei maitse. Kuidas siis panna lapsi neid sööma?

Ikka kavalusega – küpsetage juurvilju ahjus, see annab neile ahvatleva aroomi, mõnusa magususe ning pritsides neid vähese oliiviõliga, saab ka kena krõbeda kooriku. Köögiviljapüreesuppegi söövad paljud koolijütsid hea meelega.

Kavalusega kala sööma

Vähemalt ühel korral nädalas peaksid toidulaual olema kala või mereannid, kuid needki ei kipu laste seas ülemäära populaarsed olema. Nii ei jäägi üle muud, kui proovida kavalusega ning kalast näiteks vormiroog küpsetada, sest selles pole kala tunda ega näha.

Kala võib püreestada saumiksriga, lisada vahukoort, muna ja maitseaineid ning seejärel segu ahju küpsema panna.

Lõpetuseks tasub sedagi meeles pidada, et lapsed söövad parema meelega ikka neid toite, mille valmistamise juures nad osaleda said või koostisaineid nägid.

Allikas: maakodu.ee

Aktiivseks ja edukaks päevaks vajavad koolilapsed tervislikke süsivesikuid. Ära unusta hoolitseda selle eest, et neil oleksid vajalikud vahepalad alati kotis! Paku neile maitsvaid MySnacki puu- ja köögiviljasnäkke, mis sisaldavad vajalikke vitamiine ja mineraalaineid!

Leia meid kauplustest üle Eesti ja MySnacki e-poest www.mysnack.ee Snäkikooli info: www.mysnack.ee/eesti-snakimeister

#elavmaitse

Külmkapist kõhtu – tervislikumalt spikker lapsevanemale: mida koolilapsele külmkappi varuda?

Millega täita kodune külmkapp, et koolilaps saaks pärast kooli ja enne trenni kõhu täis?

Lapsevanematena loodame, et see vahepala on soe, toitev ja tervislik. Laps aga soovib enamasti kõhu täis saada kiiresti ja maitsvalt.

Mamma pannkoogid ja supid on ideaalsed tervislikud kiired eined, mis maitsevad ka lastele.

Valikus on mitu maitset – iga laps leiab omad lemmikud!

Mamma Let’s Go pannkoogid

Pannkoogid on iga lapse lemmikud. Mamma tootevalikust leiab nii ehtsa kohupiima kui ka naturaalse banaanipüreega valmistatud pannkoogid. Väikesed koogikesed maitsevad ühtmoodi hästi nii soojalt kui ka külmalt süües.

Mamma kohupiima- ja banaani-kohupiimapannkoogid on pakendatud ülimalt mugavas-

se kotikesse, mida saab soovi korral lihtsasti taas sulgeda. Pannkoogid saab mõnusaks vahepalaks pista ka trenni- või koolikotti.

Mamma portsjonsupid – soe kosutus pärast pikka koolipäeva

Mamma tootevalikus on lausa üheksa portsjonsuppi, sealhulgas sellised laste lemmikud nagu frikadellisupp, seljanka ja kanasupp. Mugavas 300 g pakendis supike on üheks söögikorraks täpselt paras. Lihtsalt eemalda kile, aseta mikrolaineahju ja kahe minutiga on toit laual.

Kooliaeg

AUGUST 2018

25

Foto: Kaboompics

SOOVITUSED

Kuus virgutavat tegevust, mida enne kooli teha Kooliaastale puhanu ja rõõmsana vastu tuhisemine annab uuele aastale päris mõnusa hoo sisse. Siit mõned mõtted, kuidas seda hoogu pisut pikendada.

Mine loomaaeda. Loomadega suhtlemine on ilus ja vahetu kogemus, sest nad tunnevad end oma nahas hästi ega teeskle.

Küpseta midagi magusat. Üks paras doos maiust tõmbab aju korralikult tööle. Kindlasti leiad veebist mõne põneva retsepti sõltumata sellest, kas oled koogi- või kommisõber.

Mine sõida rattaga. Pimedad õhtud ning külm ja märg ilm ei ole enam

26

AUGUST 2018

Kooliaeg

kaugel. Siis ei viitsi sa enam nagunii ratta peale mõelda, ammugi siis sellega sõita. Võta suvest viimast ja veeda päev värskes õhus, et aju hapnikuga varustada.

Loe midagi, mis ei ole kohustuslik.

Bioloogia- ja füüsikaõpikuid saad terve kooliaasta lugeda. Enne seda rallit premeeri oma meeli erilise lemmikuga.

Ole koos sõbraga, kellega sa ei käi samas koolis. Tõenäoliselt näete tei-

neteist pärast suve lõppemist vähem.

Seega haara tal näpust, et koos kokata, loomaaeda minna või rattaga Eestimaad avastama tuhiseda.

Külasta oma vanavanemaid. Nendegi jaoks on kooliajal vähem aega, kuid vanavanemaid rõõmustab lastelaste nägemine alati ja ehk süstivad nad sinussegi seda positiivset meeleolu.

Allikas: noortehaal.ee

60aastane kogemus

koolikottide ergonoomilisuse ja funktsionaalsuse tagamisel Beginners 

IATE

INTERMED 

U-TURN 

PRACTISED 

www.jeva.ee

|

tel  

LUGEMISHUVI

Innustage oma lapsi varakult lugema Ehkki raamat on asendamatuks abimeheks teadmiste ammutamisel, on laste huvi lugemise vastu üha kahanemas. Eesti lastekirjanduse uurija Jaanika Palm jagab nõu, kuidas lapsi lugema innustada.

Alustuseks ütleb Palm, et tähtis on lastevanemate endi eeskuju. "Emad ja isad võiksid lapse nähes raamatu kätte võtta, näidates sellega üles huvi lugemise vastu. See on lapse jaoks märk põnevast tegevusest, mitte igavast kohustusest," lisab Palm.

Põnev lugemisvaragi süstib kahtlemata õhinat. "Tellige näiteks korralikke kodumaiseid lasteajakirju, mis tekitavad lapses positiivseid emotsioone ja valmidust oodata midagi, mis on spetsiaalselt talle mõeldud."

Veel soovitab ta anda oma võsukesele aeg-ajalt võimaluse raamatupoes või -kogus ise lugemisvalikuid teha:

"Õppige oma last usaldama, tundke tema otsuste vastu huvi ja arutlege nende üle. Olen kindel, et peale tema lugemishuvi kasvab ka teievaheline usaldus."

Patt oleks jätta kasutamata ka multimeedia lahendused. Kui on näiteks pikem autosõit plaanis, võiks laps telefoni näppimise asemel hoopis audioraamatut kuulata, kirjandusteose põhjal vändatud filmi vaadata või välja valida järgmise digiraamatu, mida õhinaga lugema asuda.

Allikas: maaleht.ee Foto: Shutterstock

Tarkusest ei l채he keegi l천hki! valemivihik

Ostes

Valemivihiku, v천id v천ita iPadi!

Tutvu kampaania tingimustega: valemivihik.ee/kampaania

SOOVITUSED

Kohtle oma kodus sirguvat teismelist kui võrdset Oma teismelist last kõrvalt vaadates võib nii mõnigi kord tekkida küsimus, kas tõesti on tegu ikka sama lapsega, keda oled kõik need aastad hoolega kasvatanud – lapse käitumine on lihtsalt niivõrd palju muutunud. Teievahelise sideme säilimiseks tasub teda kohelda kui võrdset.

1.

Ära tõsta häält, vaid kuula teda. Eriti kui tunned, et hakkad endast välja minema, sest ütlemata raske on respekteerida vanemat, kes ei suuda isegi ennast kontrollida. Püüdes teda kuulata ja mõista, lood aga pinnase situatsiooni lahendamiseks.

Rõhu emotsionaalsele intelligentsusele. Sinu võsukesest emotsionaalselt intelligentse ini-

2.

mese sirgumiseks, paku talle hellust, hoolt ja armastust. Tunnusta ja mõista tema tundeid ning luba tal neid teisi austaval viisil väljendada, näidates ise eeskuju, kuidas seda teisi ründamata teha.

Lõpeta karistamine. Igasugune karistamine lõhub suhet, kulmineerudes sellega, et laps ei soovi enam sinuga asju ajada. Parem

3.

Foto: Shutterstock

pange koos piirid ja reeglid paika, siis ei teki tal soovi neid rikkuda.

Sea oma suhe lapsega esikohale. Oma lapse asemel kipume sageli teistele suhetele ja tegevustele keskenduma – nutitelefon, arvuti, töö, sõbrad ja hobid võtavad nii palju aega, et võsukese jaoks ei jäägi midagi. Kui laps tajub, et ta ei ole tähtis, ei teki temas õnne-, heaolu- ega turvatunnet. Sinu kui vanema ülesanne on anda endast parim, et ka mässumeelne teismeline tunneks end kodus turvaliselt ja õnnelikult. Selleks ei olegi vaja muud kui tema seltskonda nautida ning tegemistele kaasa elada.

4.

Allikas: Ahaparenting

8 0 .

13

9 0 .

- 08

I S A

AG

T O OLI K

LIK A V JU S K I A L I L JA O H O Õ K P D I A D LAHE AAL! M VIRU