KOOLIAEG
Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
August 2020
KOOLIAEG
Kool, kodu ja kõik vahepeale jääv nemad seisavad silmitsi ka küsimustega, mille üle nende endi vanemad pead murdma ei pidanud, näiteks kas ja millises vanuses osta lapsele nutitelefon või kas elektritõukeratasse investeerimine on pere võimalusi arvestades hea mõte. Samuti lööb huviringide valik silme eest kirjuks. Järjest peenemalt tuleb osata ennetada või halvemal juhul ka lahendada esilekerkivaid probleeme, seda muu hulgas lastele avatud laiade suhtlemis- ja vaba aja veetmise võimaluste tõttu. See väljaanne käsitleb koolilapse heaolu ühtse tervikuna, milles on võrdselt olulised nii toitumine ja vaimne tervis kodus ning koolis kui ka selle vahepeal toimuv ja kogetav tegevus. Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall
ESIETENDUB 5. septembril
Miski pole õigetpidi, isegi mitte tagurpidi
eestinoorsooteater.ee
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee
VANUSELE 7+
Lisaks kõigile tuntud ja iseenesest paljuski tõesele stamplausele "kõik on uus septembrikuus" peaks tegelikult ütlema, et koolilaste elus toimub kogu aeg midagi uut. Algav kooliaasta toob selle lihtsalt veidi selgemini esile. Huvi puudumine millegi uue ja huvitava – kas sotsiaalsete või individuaalsemalt arendavate tegevuste – järele ei ole ju inimestele kuigi omane, kasvavatest lastest rääkimata. Lähenev 1. september võib olla vanematele üheks motivaatoriks vaadata üle lapse koolikoti, kirjutuslaua või spordiriiete olukord, samas kui laste toitumine, huvitegevus, vaba aja võimalused ja vaimne heaolu on ülimalt olulised ajast sõltumata. Praegused lapseva-
AUGUST 2020
3
KOOLIAEG
Pärast kooli peab alati
hästi sööma
Maailm baseerub nejal "vaalal", milleks on võrdselt hea uni, piisav liikumine, vaimne tasakaal ja loomulikult hea toit. Toit aga, mis teeb kõhu täis, annab energiat ja teeb meele rõõmsaks, ei pea olema mingil juhul keeruline valmistada või koosnema sajast erinevast koostisosast. Toit peab olema heast toorainest, rikas kõikidest vajalikest toitainetest ja kindlasti maitsev. Tekst: Martin Hanson Foto: Pexels
Laste toitmisel ei saa eales olla laisk, lootes, et keedetud makaron pudelist luristatava ketšupiga on piisav. Olgugi et see on toit, mis väga laias vanusespektris lastele peale läheb, tuleb laste söögiareaali tunduvalt laiendada. Seda esiteks sellepärast, et tekiks üldse arusaam toidust, ja teiseks seetõttu, et noor saaks täisväärtuslikust toidust energiat spordiks, ajutoitu õppimiseks ja vajalikku selleks, et olla tasakaalukas. Kui hommikusöögid veedetake enamasti perega koos, siis lõunad ja koolijärgsed eined tuleb lapsel sageli ise korraldada, sest vanemad on veel tööl. Nüüd on kaks võimalust: kas õppida ise mõnda lihtsamat rooga valmistama või olema valmis ema poolt 4
AUGUST 2020
eelmisel õhtul valmistatud toitu soojendama.
Vanemad kööki küpsetama!
Kokkamine on lihtne, kui on plaan. Valige välja 3–4 toitu, mis lastele igast asendist meeldivad, ja tehke need eelmisel õhtul või nädalavahetusel valmis. Lasanje on siin hämmastavalt hea lahendus. Sellesse rooga annab peita palju köögivilju, selle annab 60 protsendi ulatuses valmis küpsetada ja lasta lapsel lihtsalt ahjus lõpuni kuumutada. Teine imeline lahendus on täidetud kana, mille saab samuti pikalt enne ette valmistada ja ka küpsetada, nii et lapsel on vaja vaid ahjul paari nuppu vajutada.
Suvisel ajal võib klaaspurki, plastkarpi või säilituskotti valmis teha ka supi-, pasta- või hautiseportsjonid või salatid. Võtad aga karbi, soojendad ja sööd. Nii saab olla kindel, et toit, mida lapsed kodus söövad, on väärtuslik. Ning siis ei ole ka probleemi, kui sellele kulistatakse peale koolat või tehakse paar ampsu saiakest – põhiroog on enne söödud.
Lapsed kööki küpsetama!
Veelgi parem lahendus on see, kui laps õpib ise toitu valmistama. Selleks ei pea jälle võtma ette hämmastavaid ja raskeid lahendusi. Pitsa ja pastaga saab hakkama enamik lapsi. Ka nende toitude osised saab vanem eelmisel päeval ette valmistada. Lapse vaevaks jääb vaid köögis "toidulegoga" mängides oma roog valmis teha. Pannipasta ja -pitsaga saavad kõik hakkama. Tuleb vaid tunda huvi, kuidas köögis miski masin töötab. Miks mitte kutsuda ka sõbrad kokkama ja koos sööma? Miks mitte emadel luua ühisrinne, et lapsed käiksid külakorda iga päev erinevas kodus toitu valmistamas ja söömas?
S P A L V E IN M I S S A L 1. KT E L A L A M E U T T N O 8 L I A 30.0
A J 8 0 29. 2020!
TASUTA!
Kampaania täpsed tingimused
www.lottemaa.ee
KOOLIAEG
NB! Lapsed saavad neid kahte toitu ise teha.
NB! Need on toidud, mille vanemad saavad lastele valmis teha.
Pannipasta kana ja köögiviljadega
Kolmekihiline lasanje
Vaja läheb Pakk kanafileeribasid Pakk külmutatud köögivilju Purk hakitud tomateid Pakk spagette Purk toidukoort
Meresoola Musta pipart Kanapuljongit Värsket basiilikut Parmesani Oliiviõli
Valmistamine Võta kõrge äärega, kuid lai pann ja pane tulele. Pane oliiviõliga madalale tulele praadima kanafileeribad, mõne minuti pärast lisa pannile ka köögiviljad, maitsesta soola ja pipraga ning sega. Prae veel mõned minutid ja lisa siis korraga pannile spagetid, purk tomateid ning kanapuljong ja lase kaane all madalal tulel haududa. Iga 3–4 minuti järel vaata, mis pannil toimub ja sega pastarooga. Maitsesta pannil olev pastaroog ka soola ja pipraga, lase edasi haududa. Nüüd lisa pannile ka toidukoor ja sega pastaroog pannil läbi. Serveerimisel raputa pastaroale parmesani ja hakitud basiilikut. Head isu!
Vaja läheb Pakk veisehakkliha Pakk suitsusinki Purk hakitud tomateid Pakk tomatipastat Suurem suvikõrvits Suurem kollane paprika
Lasanjelehti 50 g võid (82%) 50 g jahu 600 ml piima 300 g riivjuustu Meresoola Musta pipart
Valmistamine Haki suitsusink ja paprika peeneks, riivi suvikõrvits. Prae nüüd pajas kokku hakkliha, sink, tomatid, paprika ja suvikõrvits. Maitsesta kogu segu. Nüüd pane tulele pott ja sulata selles või, lisa jahu ja sega kokku kastmepõhi ehk roux. Vaikselt piima juurde niristades sega kokku kreemine valge kasta. Maitsesta soola ja pipraga (arvesta ka sellega, mis juustu sa kasutad ja kas see juust on ka soolane). Hauta 3–4 minutit, siis tõsta tulelt ja sega sisse riivjuust. Lõpeta vispeldamine, kui segu on kreemine, voolav ja ühtlane. Nüüd hakkame laotama: võiga määritud ahjuvormi pane esiteks kiht lasanjelehti, selle peale kiht lihasegu, siis kiht lasanjelehti, siis kiht juustukastet, siis kiht lasanjelehti, siis kiht lihasegu, siis jälle lasanjelehed ja siis jälle otsast peale. Kõige viimane kiht olgu juustukaste. Nüüd tõsta lasanje nii 45 minutiks 180-kraadisesse ahju. Lõpuks lase grilliga juust pealt krõbedaks.
Täidetud luudeta kana
Koolipäevapitsa Vaja läheb Pakk paprikapüreesuppi Purk suitsuribilihaga seljankat Purk salsasalatit
Pakk pitsataigent Allikavett Purk oliive Riivjuustu
Valmistamine Kalla pitsataigna segu kaussi, lisa pakendil kirjas olev kogus vett ja maitseaineid ning sega segu taignaks. Lase seista, kuni paned pitsa jaoks valmis muu vajaliku. Sega teises kausis kokku Salvesti supid ja salat. Viiluta oliivid. Nüüd võta ahjuplaat, pane sellele küpsetuspaber ja laota sinna kogu pitsapõhi. Kata pitsapõhi supiseguga, lisa oliivid, riputa peale riivjuust ja küpseta ahjus 180 kraadi juures nii kaua, kuni pitsapõhi on valmis ja juust kuldpruun. Enne söömist lase pitsal 10–15 minutit jahtuda. Head isu!
6
AUGUST 2020
Vaja läheb Tervet kana Võid (82%) Oliiviõli Kuivanud saia Šampinjone
Sibulat Küüslauku Riivitud juustu Maitseaineid vastavalt soovile Ürte vastavalt soovile
Valmistamines Kõige olulisem selle roa puhul on kana õigesti luustada ehk debone’ida. See tähendab lõigata kanast välja kogu luustik nii, et kana jääb terveks. Kui kana on luustatud, purusta köögikombainis kuivanud sai suuremaks puruks ning prae võis ja õlis kuldseks. Tõsta kõrvale. Haki küüslauk, sibul ja seened ning prae koos maitseainetega võis ühtlaseks. Tõsta kõrvale. Riivi juust ja tõsta kõrvale. Tee kana keskelt lahti, maitsesta ja täida. Maitsesta soola ja pipraga, hõõru enne kana sisusse ka pehmet võid. Lisa kihid: esimene kiht seened, teine kiht juust, kolmas kiht saiapuru. Nüüd keera kana kokku ja kas õmble või seo nööriga tugevasti kinni. Kana peab jääma kana kujuga. Tõsta kanagalantiin ahjuvormi, hõõru pealt võiga ja maitsesta. Valmista kana ahjus 45 minutit 170–180 kraadi juures. Lase jahtuda ja lõika viiludeks.
11.08-17.08 Parem. Iga päevaga.
-40% Vihikud ja kaustikud
-40%
IT-tarvikud Acme**
-40%
• 4 sorti soodushind alates: 29.99
• 7 sorti soodushind alates 3.99
Kooli- ja jalatsikotid Lego*
-30%
• 33 sorti soodushind alates 7.49
Laste jalanõud
• v.a kampaaniatooted
-40%
Koolikotid Herlitz****
-30%
LEGO Friends sarja tooted
-25%
• 11 sorti soodushind alates 1.19
• v.a kampaaniatooted
Koolikotid Coolpack***
Valik pinaleid
• 4 sorti soodushind alates: 41.99
-40%
• 25 sorti soodushind alates 7.49
Pakkumised kehtivad 11.08–17.08.2020 või kuni kaupa jätkub Rimi hyper, super ja mini kauplustes. Pakkumises olevate sortide valik on kaupluste lõikes erinev. Kaupluste nimekirja ja asukohad leiad www.rimi.ee. Tavahinnad on Ülemiste Rimi hyper näitel 04.08.2020 seisuga. Piltidel on illustratiivne tähendus. *v.a Magistrali, Viimsi, Pae, Mustamäe Keskuse, Peterburi tee ja Viljandi Uku Rimi hyperites. **v.a Viimsi ja Viljandi Uku Rimi hyperites. ***v.a Magistrali ja Pae Rimi hyperites. ****v.a Magistrali Rimi hyperis.
KOOLIAEG
Tõuksiga või tõuksita? Kool algab ja kuidagi on vaja sinna ka kohale jõuda. Jala tänapäevane laps ju enam ei käi, ammugi ta ei jookse. Nii tulevadki mängu erinevad sõiduvahendid, mis ikkagi kondiauru vajavad. Rula, tõukeratas, jalgratas ja muud liikurid on muutunud taas aktuaalseks. Niisiis … kas hakata koolis käima tõuksiga või tõuksita? Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock
Tõukeratta eelised on ilmsed: selle kasutaja kontrollib oma kehaga ratta liikumist ja põletab nii kaloreid. Tõukerattaga sõites põletatakse tunnis umbes 200–400 kalorit. See on sama hulk, mis põletatakse kõndides, või isegi veidi rohkem, kui kasutatakse mehaanilist, mitte elektrilist tõukeratast. Kaherattalised nõuavad veidi suuremat vilumust, kuid koolilapsed võiksid juba toime tulla ka sõiduvahendiga, mille puhul tuleb samal ajal hoogu anda ja tasakaalu hoida. Need sobivad ka väga aktiivsetele lasteaialastele, kes on juba esimesed katsetused jooksuvõi tõukeratastega teinud ja tahavad proovida midagi uut. 8
AUGUST 2020
Elektritõukekas?
Kui ostad tõukeratast teismelisele või täiskasvanule, kes tahab hüpata üle takistuste ja teha erinevaid trikke, vajad tõenäoliselt korralikku mehaanilist trikitõukeratast. Kui tõukeratas peab sõitma kiiresti punktist A punkti B, vali elektriline mudel. Kvaliteetne tõukeratas võib sõita 10 kuni 20 kilomeetrit ja mõned mudelid sõidavad veelgi pikemaid vahemaid. Pea meeles, et tõukeratas võib sõita kiirusega kuni 30 km/h või isegi veidi kiiremini. On mudeleid, mis võivad olla kiiremad, kuid need vajavad spetsiaalset kiirusepiirajat. Lõppude lõpuks ei soovi sa ju kiiruse ületamise eest trahvi saada, ükskõik kui irooniliselt see ka ei kõlaks ... Allikad: delfi.ee, krauta.ee
Miks eelistada elektritõuksi? Elektritõukeratta mootori võimsus ja akumaht. Kui 30–40-kilomeetrise sõiduulatusega rataste mootori võimsus ulatub 450 vatini ja aku mahutavus 624 vatt-tunnini, siis näiteks 110-kilomeetrise sõiduulatusega ratta akuvõimsus on juba kordades suurem. See omakorda aga väljendub nii ratta kaalus kui ka suuruses. Sõidumugavus. Vaadake, kas ratas on täis- või õhkrehvidega. Pealtnäha pisiasi, kuid see võib oluliselt mõjutada sõidumugavust just ebatasasel pinnasel. Mitte vähem oluline ei ole ka raami põhja kõrgus maast ehk kliirents. Pidurite osas tasub usaldada tootja disainitud pidurite lahendust. Mõnedel mudelitel on trummelpidurid. Trummelpiduritega mudelid säästavad teie raha, need on vastupidavad ja piduriklotside vahetusele ei pea pikka aega mõtlema. Ratta kaal ja suurus kokkupanduna. Kui teil on vaja ratast, mida tuleb aeg-ajalt kokku panna ja sellega bussi või rongi minna, siis tasub tähelepanu pöörata elektritõukeratta kaalule. Allikas: veltekspert.ee
KOOLIAEG
Koolikotti vali hoolega
Kooliks valmistudes ei saa üle ega ümber koolikotist. Terviseamet soovitab arvesse võtta lapse vanust, koti suurust ja kaalu, õlarihmade laiust ning koti sobilikkust. Millele aga peaks koolikotti valides veel tähelepanu pöörama?
Toimetas: Marin Lehesalu Foto: Shutterstock
Lapse vanus ja suurus
Vanemad koolilapsed eelistavad enamasti pehmeid seljakotte. Algklassiõpilaste puhul tuleks valida aga kindla vormiga ranits. See toetub seljale, on ergonoomiline ja jaotab koti raskust ühtlasemalt. Algklassiõpilase koti raskus võib olla maksimaalselt kolm kilogrammi. Neljandast kuuenda klassini ei tohiks lapse kott kaaluda rohkem kui kolm ja pool kilogrammi. Põhikooli vanemas astmes käiva õpilase koolikoti raskus peaks jääma alla nelja ja poole kilogrammi. Seetõttu tuleb koolikotti valides vaadata koti tühikaalu, mis peaks olema alla ühe kilogrammi. Veel peaks tähelepanu pöörama sellele, et kott vastaks lapse kasvule. Kott peab küll lapsele paras olema, kuid silmas peaks pidama ka kasutusaega. Hea ja õigesti valitud kott teenib last mitu aastat. Samuti peaks arvestama sellega, et koolikott peab lapsele selga mahtuma ka talvel, kui riideid on rohkem.
10
AUGUST 2020
Lapse vajadused
Koolikott olgu mahukas. Sinna peavad vabalt ära mahtuma õpikud ja vihikud suuruses A4. Kott aga ei tohiks olla liiga suur. Muidu võib laps kippuda kooli kaasa võtma asju, mida ta seal ei vaja. Erinevate kooliasjade organiseerimiseks on head mitme taskuga kotid. Ranitsat peab olema hõlbus puhastada. Mida noorem koolilaps on,
seda tihemini ja kergemini kipub kott määrduma. Pahatihti võib lapse kott jääda ka vihma kätte. Seega oleks hea valida vee- ja ilmastikukindel ranits. See väike nüanss aitab ka kotti kauem kasutada. Üks oluline punkt, millest ei saa laste puhul üle ega ümber, on helkurid. Neid ei saa kunagi liiga palju olla. Seega peaks olema ühel heal koolikotil helkur. Veel parem, kui neid on mitu. Ainult nii on laps pimedal ajal märgatav. Viimane ja vaat et kõige tähtsam punkt on, et kott peab lapsele meeldima. Kui lasta lapsel kott oma maitse järgi valida, siis käib ta sellega koolis parema meelega ja hoiab oma ranitsat hoolsamini. Siinkohal aga ei tohiks ära unustada, milline kott on lapse tervist silmas pidades parim.
Kuidas koolikott täita?
Kui koolikott on valitud, tuleb see ka täita. Pinalitest tuleks nooremate õpilaste puhul eelistada kõvakaanelisi: neid on lapsel lihtsam korras hoida ja neist on hõlpsam asju üles leida. Kustutuskummi puhul on oluline, et see kustutaks pliiatsit, mitte ei ajaks seda lihtsalt laiali. Kustutatavaid tindipliiatseid tuleks pigem vältida, et laps harjuks vigu maha tõmbama. Teritaja puhul on hea, kui see on kogujaga, nii ei pea laps tundi segama ja prügikasti juurde minema. Kääre peab lapsel olema lihtne kasutada. Kuigi koolitarvikud võiks valida lapse soovide järgi, siis esmalt tuleks silmas pidada nende praktilisust. Allikad: manguvaljakud.eu, riigiteataja.ee, epl.delfi.ee
KOOLIAEG
Kui lasteaialapsest
saab koolilaps
Kui lasteaialapsest saab koolilaps, tuleb ka tema tuba uue pilguga üle vaadata. Koolilapse tuba erineb lasteaias käiva jütsi omast. Nüüd vajab laps lisaks mängunurgale ka õppimiskohta. Toimetas: Marin Lehesalu Foto: Shutterstock
Kolm kuldreeglit
Lastetoa kujundamisel võiks lähtuda kolmest reeglist. Esiteks peab lapse tuba vastama tema vajadustele. Teiseks tuleks tähelepanu pöörata lapse vanusele ja eale. Kolmandaks ei maksa alahinnata ka materjalide ja mööbli omadusi. Need tuleks valida kergesti puhastatavad, vastupidavad, lapse jaoks mugavad ja turvalised. Lapse tuba kasvagu koos lapsega. Mööbel olgu neutraalsetes toonides ja
kohandatav vastavalt vajadusele. Pigem eelistada veidi kallimat, kuid kergesti ümber komplekteeritavat mööblit. Selline mööbel on pikas perspektiivis odavam: väikeste mugandustega saab seda kasutada keskkooli lõpuni ja see peab ajale vastu.
Kirjutuslaud – koolilapse suurim sõber
Kuna kirjutuslaua taga veedab laps iga aastaga üha rohkem aega, peab see
nas Eesti Lastekirjanduse Keskus Tallinna vanalin
kutsub lapsi huviringidesse!
õppimist toetama. Kirjutuslaual olgu sahtlid, kuhu laps saab oma asju paigutada. Laud tuleks valida koos lapsega, kuna kõige tähtsam on, et see kõrguse poolest talle sobiks. Lauaplaat olgu pigem suurem kui väiksem: lauale peavad mahtuma nii vihikud-õpikud-raamatud kui ka kirjatarbed. Hea on laua kõrvale või külge kinnitada nagi koolikoti jaoks. Nii ei vedele kott põrandal ja pole ohtu, et laps sellele otsa koperdab. Peale laua on väga oluline ka valgustus. Laud võiks olla akna ääres, et laps saaks nautida neutraalset päevavalgust. Lisaks tasub investeerida korralikku kohtvalgustisse. Kuid silmas tuleks pidada, et laualamp ei paistaks lapsele otse silma ega pimestaks teda.
Lapsed saavad arendada loovust ja mõtlemist keskus e loovkirjutamise ringis ja kunstikambris. Huviringe juhendavad lastekirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimeta ja Kätlin Vainola ning illustraa tor Kertu Sillaste. Ringid alustavad 7. septembris t ja toimuvad erinevates vanuserühmades. Tegevust leiavad lapsed 1. kuni 9. klas sini.
KUUTASU ON 18 € Lisainfo ja registreerimine keskuse kodulehel www.elk.e e või katrin@elk.ee
KOOLIAEG
Tool olgu mugav, kuid praktiline
Tooli valides on esmatähtis mugavus. Lapse jaoks on parim ergonoomiline tool, mis on tema jaoks sobiva kõrgusega. Kasvava lapse tool peab kindlasti olema seljatoega. Seljatugi aga peab toetama selga ristluudest abaluudeni. Samuti peaks tool järgima lapse selja
anatoomiat. Hea, kui saab reguleerida seljatoe nurka ja kaugust istumisalusest. Lapse jalad aga peavad toolil istudes ulatuma täistallaga maha. Algklassilaste puhul võiks eelistada tooli, millel pole rattaid. Pöörleva ratastega tooli puhul on lastel suur kiusatus hakata tooliga vasakule-paremale keerutama. Lapse õppimise ajal
Trennid toimuvad Sõle ja Järveküla Spordikeskustes
aga pole selliseid segavaid faktoreid, mis häirivad keskendumist, vaja. Algklassides alles õpitakse kirjutama ja tegeledes samal ajal muude asjadega, kannatab käekiri. Ratastega tooli alla aga tasub soetada läbipaistev UV-kindel põrandakaitse. Allikad: inkodu.ee, braavodisain.ee
WWW.ORCA.EE
KOOLIAEG
Koolilapsele päris oma nutitelefon – jah või ei? Enne veel kui laps koolipinki saata, tuleb perekeskis langetada mitmeid tähtsaid otsuseid. Sobiva kooli, ranitsa ja huviringide valiku kõrval nõuab vaagimist seegi, kas osta kooliikka jõudnud lapsele päris oma telefon või ei. Tekst: Riina Palmiste Foto: Shutterstock
Kui nii mõnigi on selgel veendumusel, et algkooliealistel õpilastel ei ole veel üldse isiklikku telefoni vaja ja mida hiljem neile nutimaailma tutvustada, seda parem, on neidki, kes peavad otsust vältimatuks juba pelgalt seetõttu, et lapsega vajadusel päeva jooksul kontakti saada. Küsisime Kalev Pihlalt, SK ID Solutionsi AS juhilt ning projekti "Targalt internetis" ühelt eestvedajalt ja koolitajalt nõu, kuidas siis ikkagi oleks mõistlik talitada.
Jah või ei?
Pihl tõstab esile, et tõele au andes ei ole kontaktisoov kindlasti olulisim põhjus nutitelefoni ostuks. "Telefoni omamine ei garanteeri tegelikult kuidagi, et lapsega saab alati kontakti, ning laps, keda autoga kooli, trenni ja koju sõidutatakse, ei vaja ju vanemaga suhtlemiseks telefoni. Ilmselt ei ole ka kooli, kus koolipere ei aitaks lapsel vanemaga ühendust saada, kui seda on tõesti vaja. Teisalt on koole, kus telefoni kasutamine ei ole koolipäeva jooksul üldse lubatud," põhjendab ta. Seega soovitab Pihl igal lapsevanemal ise uurida, millised reeglid kehtivad koolis, kuhu laps läheb, ja kindlasti ka oma põhjenduse telefoni ostuks ausalt läbi mõelda. "Koolis vanemaga kontakti otsimine ei ole tavaliselt aus vastus," tuletab ta lapsevanematele meelde, et nutiseade on valdavalt siiski mängimiseks, meelelahutuseks ja sotsiaalmeedias toimetamiseks ning suhtlus lapse14
AUGUST 2020
vanemaga on seal pealiskaudne ja lapse jaoks tihti ka välditav. Pihla sõnul valdab vanemaid lapsele telefoni ostes sageli hoopis soov tema sotsiaalsele staatusele tuge pakkuda või vältida vähemalt selle staatuse põrmustamist. "Sellele vaatele on ka võimatu vastu vaielda ning sõltuvalt lapsest ja klassist võib olla telefoni puudumine lapsele lihtsam kui nuppudega telefoni omamist tunnistada," toonitab ta. Olulisimaks peab Pihl aga hoopis navigeerimist erinevate kohtade vahel. "Nutiseadmest võib olla oluliselt rohkem abi lapsele, kes peab pärast kooli jõudma iseseisvalt huvikeskusesse, spordisaali ja muusikakooli. Sellisel juhul võib vajadus oma asukohast ja liikumisest kellelegi teada anda olla igapäevane ning leidub rakendusi, mis aitavad leida paremaid viise kohalejõudmiseks," selgitab ta.
Hinnaklass
Väikelapsed ei pruugi teadupärast oma telefoniga just kõige hoolsamalt ringi käia. Seega soovitab Pihl, et nii enda kui ka lapse vaimse tervise huvides oleks hea, kui telefonile kulutatud summa ei oleks perele sedavõrd suur, et telefoni kadumine või katkiminek üks kord aastas tekitaks peretüli.
"Siinkohal on muidugi oluline meenutada, mis olid telefoni ostmise motiivid ja milline telefon sellest lähtuvalt üldse sobib – see kindlasti määrab ka hinna."
Reeglid ja piirangud
Selleks et nutivahendites veedetud aeg jääks mõistlikesse piiridesse, on Pihla sõnul oluline kohe algusest paika panna reeglid. "Lapsevanem seisab siiski vastamisi üsna hästi rahastatud tööstusharuga, mille eesmärk on võita lapse tähelepanu nii palju, kui seda on, ja siis natuke veel," rõhutab ta, et kasutamisalased kokkulepped ja nende kontrollimine on hädavajalik. "Ei saa kuidagi eeldada, et laps suudab ise seda piiri pidada." Teine väga oluline aspekt on Pihla sõnul ise eeskujuks olemine. "Lapsevanem, kes ei saa silmi telefonilt, televiisorilt või arvutilt eemale, ei ole kuigi usutav jutlustaja ekraaniaja kahjulikkuse kohta," rõhutab ta. Olgugi et kasutusaja piiramiseks on olemas ka tehnilisi lahendusi, peaks Pihla sõnul ennekõike alustama just perekondlikest reeglitest ja iseenda käitumise jälgimisest.
Unolik pakubilusat ilusatjajakvaliteetset kvaliteetsettäispuidust täispuidust Unolik pakub mööblit. Suurtoonitooni-jajavärvivalik, värvivalik,materjalideks materjalideks mööblit. Suur kask, tamm,saar, saar,must mustlepp leppjajapöök. pöök. kask, tamm, Väärtustameiga igakliendi kliendisoove soovejajavajadusi, vajadusi, Väärtustame seetõttu kroonib meie tegevust täispuidust seetõttu kroonib meie täispuidust Unolik pakub ilusat ja tegevust kvaliteetset täispuidust eritellimusmööbel. eritellimusmööbel. mööblit. Suur toonija värvivalik, materjalideks Unolik pakub ilusat ja kvaliteetset täispuidust
kask, tamm, saar,jamust lepp jamaterjalideks pöök. mööblit. Suur toonivärvivalik, kask, tamm, saar, must lepp ja pöök.
Väärtustame iga kliendi soove ja vajadusi, Väärtustame kliendi soovetäispuidust ja vajadusi, seetõttu kroonibiga meie tegevust seetõttu kroonib meie tegevust täispuidust eritellimusmööbel. eritellimusmööbel.
VALMISTUMEKOOLIKS KOOLIKS– – VALMISTUME SUUR VALIK TÄISPUIDUST TÄISPUIDUSTKIRJUTUSLAUDU KIRJUTUSLAUDU SUUR VALIK VALMISTUME KOOLIKS – VALMISTUME KOOLIKS – SUUR VALIK TÄISPUIDUST KIRJUTUSLAUDU SUUR VALIK TÄISPUIDUST KIRJUTUSLAUDU
Foto: Shutterstock
KOOLIAEG
Neli vitamiini ja toidulisandit, mis
vähendavad stressi Elutempo on kõigil kiire ja stressifaktoreid leidub rohkelt. Tüüpiliselt on nendeks töö-, raha-, tervise- ja suhteprobleemid. Kuivõrd õpilase tööks on õppimine, siis tekitavad suured mahud, tähtajad ja keerulised eksamid olulisel määral stressi. Kuidas õppimisest tekkivat pinget vitamiinide abil vähendada? Toimetas: Taavet Kase Foto: Shutterstock
Kuigi teataval määral on stress meile kasulik – see aitab keskenduda ja tugevdab lühikest aega isegi immuunsüsteemi –, siis pikaajalisest ja akuutsest stressiseisundist võib tekkida erinevaid probleeme, nagu peavalu, kõhuprobleemid, väsimus või isegi tujukõikumised. Kõik teavad, et kvaliteetne uni, regulaarne liikumine ja tervislik toiduvalik aitavad kehal pingeseisundiga võidelda, kuid nii mõnigi vitamiin ning toidulisand võib siinkohal samuti kasulik olla.
1. Melatoniin
Stressiseisundi üks kõige tähtsamaid leevendajaid on piisav ja kvaliteetne uni. Tihtipeale on stress seotud unetusega (raskused magamajäämisel, katkendlik uni või mõlemad). Pidevalt stressis olles võib aga magamajäämine probleeme põhjustada, mis omakorda suurendab stressi ja sel moel tekib äärmiselt ebatervislik surmaring. Melatoniin on inimese kehas naturaalselt tekkiv hormoon, mis mõjutab meie ärkveloleku ja uneaja tsüklit. Uu16
AUGUST 2020
ringutes, kus osales 1683 unehäiretega inimest, tuli välja, et melatoniini tarbimine vähendas magamajäämisele kulunud aega ja pikendas üldist uneaega. Peab märkima, et kuigi melatoniin aitas inimestel kiiremini uinuda ja lisas uneaega, siis unekvaliteeti see oluliselt ei mõjutanud. Kokkuvõttes võib melatoniini tarbimine unehäirete puhul aidata, ent suuremate uneprobleemide korral peaks uurima, mis lisaks stressile probleeme põhjustab.
2. Ashwagandha
Ashwagandha ehk uimastav juustumari (Withania somnifera) on India päritoluga taim. Seal kasutatakse seda ajurveeda ravimismeetodis (ajurveeda on Indiast pärit vana õpetus, kuidas oma keha tasakaalus hoida). Uuringu käigus, kus valiti juhuslikult 60 stressisümptomitega patsienti, anti inimestele 60 päeva jooksul iga päev 240 mg ashwagandha ekstrakti või siis platseebot. Inimesed, kes päriselt taimeekstrakti said, väitsid platseebopatsientidele vastupidiselt, et
tunnevad vähem stressi, ärevust ja depressiooni. Samuti leiti, et ekstrakti tarbinud patsientide hommikune kortisoolitase vähenes 23 protsendi võrra (kortisool on hormoon, mida loetakse stressihormooniks).
3. L-teaniin
L-teaniin on aminohape, mis aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele, peamiselt leitakse seda teelehtedest. Laiaulatusliku uuringu käigus selgus, et rohelist teed joonud inimeste ärevustase vähenes, samal ajal kui nende tähelepanuvõime ja mälu paranesid. Seda loetakse tees leiduva l-teaniini ja kofeiini koosmõjuks. Teises uuringus, kus uuriti l-teaniini mõju eraldi, leiti, et rasket vaimset ülesannet täitma pandud inimeste pulss vähenes – nad said pingeolukorras paremini hakkama. Kokkuvõtlikult võib öelda, et l-teaniin on teelehtedes leiduv naturaalne aminohape, mis aitab lõõgastuda ja vähendab stressitaset.
4. B-vitamiinide kompleks
B-vitamiinide kompleks sisaldab üldjuhul kõiki B-grupi vitamiine, mis mängivad olulist rolli nii seedimisel kui ka aju- ja südametervise hoidmisel. Homotsüsteiin on aminohape, mille ebanormaalselt kõrget taset seostatakse nii stressi kui ka mitmete tõsiste haigustega (näiteks südamehaigused, dementsus jne). Huvitaval kombel leiti uuringus, kus töö tõttu tekkinud stressis olnud inimestele anti 60 päeva jooksul B-vitamiinide kompleksi, et see vähendas võrreldes platseebopatsientidega nende homotsüsteiini taset. Peale selle paranes ka nende üleüldine meeleolu ja nad tundsid vähem väsimust. Allikas: healthline.com
D-VITAMIINIGA TUTTI-FRUTTI MAITSELISED OMEGA-3 NÄRIMISKAPSLID LASTELE
OOMEGA-3-KALAÕLI TOETAB AJU JA KESKNÄRVISÜSTEEMI ARENGUT.
PARIM SINU LAPSELE ENNE EDUKAT LASTEAIA- JA KOOLIAEGA!
KOOLIAEG
Tee matkamine
lapsele põnevamaks
Foto: Shutterstock
Asjalikku nõu Kui matkatee on pikk nagu lohe saba, väsib väike matkaja muidugi ära. Mõnus matk ei pea toimuma võimete piiril, mõistlik on valida rada, millel pikkust paari kilomeetri kanti. Eesti on märgistatud matkateedega tihedalt täis tikitud – igast linnast on võimalik poole tunniga jõuda mõne matkaraja algusse. Eesti matkaradadele saab autoga mugavalt ligi ja raja alguses on parkla ning käimla. Metsa minnes tasub aga jook ja eine ise kaasa pakkida, sest iga põõsa alt Eestis kohvikut ei leia. Ka tuleks kaasa võtta kilekott prügi jaoks ja lõket teha vaid selleks ettenähtud kohas.
Kui vanasti ei tahtnud lapsed vabal ajal midagi muud teha kui vaid koos sõpradega päevad läbi õues mütata, siis nüüd on ajad muutunud. Tundub võimatu lapsi ekraanide tagant lahti kangutada.
mõistlik laste jaoks kaasa võtta paar üllatust, sest pisikesed läbimõeldud asjakesed aitavad käimisest väsinud jalgadel uuesti kiiremini liikuma hakata.
Kuid terve nädalavahetus toas istuda ei ole ka hea mõte. Tihti on vanemad kinni oma mugavustsoonis ja annavad lastele kergemini järele, lubades neil pikka aega ekraanide taga istuda. Vaba aeg koos perega on kvaliteetaeg ja miks mitte minna terve perega mädalavahetusel tundideks õue. Või lausa telkima, kui ilm vähegi soosib. Võimalusi, mida värskes õhus teha, on ju lõputult. Ette võib võtta piknikuga rabaskäigu, pikema jalutuskäigu metsas ... Aga kuidas teha seda nii, et lapsed midagi uut kogeks ja põnevusega järgmist matka ootaks?
Mängige
Lase lastel juhtida
Metsa minnes lase neil ees kõndida. Kui nad tahavad minna puude vahelt ja mitte ettenähtud rajal, siis tehkegi
nii. Ilmselgelt on vanemad kodus olles juhtpositsioonil. Õues olles võiksite aga lastes tekitada tähtsa tunde, et nendel on võim otsustada, kuhu te terve perega suundute.
Võta kaasa snäkke ja mänguasju
Ilmselt oled nüüdseks aru saanud, et lapsed tüdinevad kiiresti. Et seda vältida, mõtle enne hoolikalt läbi, mida õues olemise jaoks kaasa pakkida, et tüdimust ennetada. Lase lastel enda mänguasjad välja valida ja palu, et nad aitaksid sul toidukraami kaasa pakkida.
Varu üllatusi
Kui plaanite õues olla terve päev ja näiteks minna pikale retkele, oleks
Lapsed armastavad mängimist. Kindlasti teeks see neid rõõmsaks, kui vanemad vähemalt nädalavahetusel nendega seda koos teeksid. Metsas kõmpides võib mängida sõnamängu, sest lisaks sellele, et see on lõbus, arendab see ka laste sõnavara. Hea on õue kaasa võtta ka pall ja lendav taldrik.
Ole positiivne
Kui lapsed näevad, et vanemad naudivad õues olemist, on ka nende tuju parem. Kuna lapsed on empaatilised, saavad nad ka kiiresti aru, kui vanemad teesklevad. Pange soojalt riidesse ja nautige terve perega üksteise seltskonda! Allikas: A cup of Jo
Kolm põhjust, miks lastega metsa matkama minna Ohte meie metsas pole – pole kiskjaid, maavärinaid ega vulkaane. Matkarajale on lihtne minna – tee toob turvaliselt algusse tagasi. Rajad juhatavad kätte kõige ilusamad vaatamisväärsused looduses.
Metsik loodus on turvaline – puuduvad maavärinad, lumelaviinid, lõgismaod ja vulkaanid. Hästi märgistatud matkarajad juhatavad kätte põnevamad paigad, moodustavad metsas paraja pikkusega ringi ja toovad kenasti algusse tagasi. Pole planeerimisvaeva ega eksimise riski, puhas avastamise rõõm! Allikas: puhkaeestis.ee
18
AUGUST 2020
KOOLIAEG
Müoopia ehk lühinägelikkus
Laste silmade tervis on oluline
Laste nägemine areneb peamiselt seitsmenda eluaastani, vähesel määral ka hiljem. Seega on oluline lasta lapse silmi vahetult enne kooli kontrollida, kuid sama tähtis on kontroll ka hilisemas eas. Toimetas: Marin Lehesalu Foto: Shutterstock
Müoopia puhul on tegu lühinägelikkusega: kaugele on nägemisteravus hägune. Lühinägelikkuse puhul on silma telg keskmisest pikem. Silma langevate valguskiirte fokuseerimiseks silma võrkkestal on abiks miinusklaasid. Kui kasvab laps, kasvab ka lapse silm. Seetõttu muutub miinus aastate jooksul suuremaks. Silmatelje lõplikku pikkust ei ole võimalik ette teada ega mitte kuidagi mõjutada. Selle määravad suures osas geenid. Seega kui vanemal on lühinägevus ja miinusprillid, siis on tõenäoline, et ka lastest saavad miinusprillikandjad.
Ekraanid kui lühinägelikkuse tekitajad?
Palju ollakse eksiarvamusel, et telerid, arvutid ja telefonid tekitavad lühinägelikkust. Nii see aga pole. Küll aga võib väiksemaid nägemiskaebusi tekitada silmade suurenenud koormus. Seetõttu on hea ekraanidest pause teha ja viibida väljas neutraal-
KOOLIAEG
ses päevavalguses. Väljas viibides saab silm mitmekülgsemat koormust.
Prillid või läätsed?
Laste puhul peaks peamine lühinägelikkuse parandamise viis olema prillid. Kui laps tunneb aga huvi kontaktläätsede vastu, tuleks talle selgitada, et läätsed ei ole prillide asendus, vaid ajutine alternatiiv. Seega sobivad lastele pigem ühekordsed kontaktläätsed. Kuid nende kandmiseks peab laps olema piisavalt iseseisev ja kohusetundlik. Lapsele tuleb selgitada nendega kaasnevaid ohtusid. Kontaktläätsi ei tohi osta uisapäisa, vaid nende soetamiseks tuleb pöörduda laste silmaarsti poole. Lapsele tuleks tutvustada läät-
sekandmise reegleid. Esimene kord võib läätsi kanda maksimaalselt kaks kuni kolm tundi. Kontaktläätsi ei tohi kanda kauem kui pakendil märgitud. Enne silma panemist ja äravõtmist tuleb käsi korralikult pesta. Tuleb kont-
TOO OMA LAPS TANTSIMA! VALI LINN: TALLINN, PAIDE, ELVA CRAUSE TANTSUKOOL KUTSUB LAPSI VÕISTLUSTANTSU ETTEVALMISTUSKURSUSELE Oodatud on poisid ja tüdrukud alates 5. eluaastast.
ALUSTAME SEPTEMBRIS TULE ÕPI TANTSIMA! SELTSKONNATANTSUKURSUSED TÄISKASVANUTELE JA GÜMNASISTIDELE! AEGLANE VALSS VIINI VALSS FOKSTROTT TANGO RUUTRUMBA SAMBA CHA-CHA-CHA JIVE ROCK’N’ROLL
Täiendav info:
tel 510 4464, e-post crause@crause.ee,
crausetantsukool
rollida, et lääts oleks õiget pidi, ja kindlaks teha, kumma silma jaoks see mõeldud on. Enne silma panemist ja äravõtmist tuleb läätsi hooldusvedelikuga puhastada. Läätsi tuleb peopesas mõne tilga hooldusvedelikuga mõlemalt poolt ettevaatlikult hõõruda. Kui silmad kipitavad või tunneb laps ebamugavustunnet, tuleb läätsed viivitamatult silmast eemaldada. Viirusinfektsiooni korral tuleks kindlasti kanda prille. Ujudes tuleb lisaks läätsedele kanda ka ujumisprille. Magamise ajaks tuleb kontaktläätsed silmast eemaldada. Läätsede kandmise aeg algab läätsepaki avamisest. Pärast läätsede kasutuselevõttu tuleks minna kolme kuni kuue kuu pärast järelkontrolli. Allikas: silmaarst.eu
DENTALES HAMBARAVI (Tegevusluba L04708 ja L02852)
on kümme aastat pakkunud kvaliteetset hambaraviteenust Kambjas, Mellistes ja Räpinas.
NÜÜD AVATUD TARTU UUSIM HAMBARAVIKLIINIK! Tartu Tervisekeskus, Mõisavahe 34c.
PAKUTAVAD TEENUSED: • • • • • • • • • • • • • •
d a b m a h Terved ti on ala ! s e o m i l o o k
konsultatsioon ja raviplaan esmaabi hambavalu korral täiskasvanute ja laste hambaravi hammaste juureravi implantoloogia hammaste proteesimine suukirurgia ja hammaste eemaldamine 3D- ja panoraamröntgen suuhügienisti vastuvõtt hammaste valgendamine hambakivi eemaldamine pärlipesu ja soodapesu hambakaariese profülaktika Meie teiste kliinikute kontaktid: suuhügieeni toodete müük MELLISTE Melliste Meditsiinikeskus Tel 5690 8904
RÄPINA Kooli 5, Räpina Tel 5683 4315
KAMBJA Aia 2, Kambja Tel 5647 6062
Kliinik on avatud E–R kell 9–17. Vastuvõtule registreerumiseks helista 5551 0950 või broneeri aeg WWW.DENTALES.EE
Dentales hambaravi on Eesti Haigekassa lepingupartner, kehtib täiskasvanute hambaravihüvitis, proteesihüvitis, alla 19-a laste hambaravi on tasuta.
KOOLIAEG
Psühholoog Kertu Leesmaa: laps vajab tuge ja eeskuju ka oma vaba aja sisustamisel Miks lapsed nii tihti igavuse üle kurdavad, mida siis ette võtta ja kuidas selliseid olukordi vältida, õpetab City Tervisekliiniku psühholoog Kertu Leesmaa. Toimetas: Teele Teder Foto: Shutterstock
Igavusest rääkides tuleks kõigepealt alustada selle mõiste sisust – mida selle all silmas peetakse? Kas igav on siis, kui keegi ei ütle lapsele, mida tegema peaks (näiteks koolivaheajal) ja varjutakse vanemaid hulluks ajava lause "mul on igav" taha selleks, et loobuda ise ideid genereerimast. Või on see siis, kui ollakse kõiki võimalusi juba proovinud – nii iseseisvalt tegevusi leida kui ka sõpru ja peret tegevustesse kaasata –, kuid ollakse ainüksi enda initsiatiivist tüdinenud ning oodatakse seltsi, vajatakse sotsiaalsust, stimulatsiooni väljastpoolt. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on igavus tegevusetusest, millegi üksluisusest, vaheldusetusest või huvitusetusest tingitud tüdimustunne. Mida on laps nii pikalt teinud või kus viibinud, et teda valdab tüdimus?
Küsimused, mida endalt küsida
Laps ei kasva üksi ja igavuse üle mõtiskledes tuleks ka lapsevanemal endasse vaadata: missugused on hetkel olemasolevad ressursid lapsega aja
24
AUGUST 2020
veetmiseks? Kas ja kui palju mõjutab lapsega veedetud kvaliteetaega isiklik stressitase, elutempo? Missugune on vanema enda valmisolek rahulikult reageerida või mitte reageerida, kui laps taas oma igavusejutuga ligi astub? Kui kergelt antakse kätte nutiseade või luba minna arvutisse? Kuidas lapsevanem ise igavusega (s.o vaba ajaga) toime tuleb? Missugused on huvitegevused nii koos kui ka eraldi, kui palju on ühiseid traditsioonilisi peresündmusi? Noore inimese täidesaatvate funktsioonide (sh enesejuhtimis-) piirkond ajus on alles arengujärgus. See tähendab seda, et nii, nagu ta vajab abi söögiriistadega söömise õppimisel ja kooliajal tunniplaanist kinnipidamisel, on tal esialgu vaja tuge ning eeskuju ka oma vaba aja sisustamisel. Vanematel ja lähedastel on siinjuures tähtis roll enesedistsipliini ja -juhtimisoskuste mudeldajatena. Sama oluline on märgata ja tunnustada last, kui ta iseseisvalt või koos vanema abiga millegagi hakkama saab. Positiivsete emotsioonide kogemine paneb nii täiskas-
vanuid kui ka väiksemaid maailmakodanikke neid veelgi enam ise otsima, käivitades meie motivatsioonisüsteemi. Kui ei kehti piiranguid nutiseadmete kasutamisele, on tujutõstvat serotoniini (rahvakeeli õnnehormooni) kogust paraku väga lihtne saada ka nutiseadmest, kuid see jätab lapse ilma selliste oluliste oskuste arendamisest nagu sotsiaalsed ja enesejuhtimisoskused. Liigse ekraaniaja olemasolul võib süveneda ärevustunne ja võivad tekkida keskendumisraskused õppetöös. Lapsed on alati õppinud mängu kaudu. Mida noorem on laps, seda rohkem vajab ta selleks vanema tuge ja õpetussõnu. On loomulik, et alates teatud vanusest ei saa lapsevanem olla lapsega kogu aeg koos, kuid see on oluline koht lapsele arenguks: kui tekib tühjus, plaanitus, siis mida sellega teha? Andrus Kivirähk on ühes Müürilehe artiklis kirjutanud kiidulaulu molutamisele, mis ühtib paljude ajuteadlaste, kaasa arvatud meie enda neuroteadlase Jaan Aru seisukohtadega: "Molutamine on ju nagu paastumine – kõht läheb tühjaks ja tekib isu." Nii on ka lastega. Jäädes vanematena tugevaks telefoni mitte liiga lihtsalt kätte andes, on tekkinud hea pinnas lapse loovuse arenguks ja igavusest saab uus ressurss edasiseks eluks vajalike oskuste omandamiseks.
Saadaval Apollo, Rahva Raamatu kauplustes, Tallinna ja Tartu kaubamajades ning suuremates Selverites. Lisainfo: www.loovhoog.ee
KOOLIAEG
Järjepideva ennetusega
koolikiusamise vastu Koolikiusamise vastu võitlemise vajadus kerkib teravamalt inimeste teadvusse eelkõige pärast mõnda markantset ja traagilist juhtumit. Statistika saab liikuda paremuse poole aga vaid süsteemse ja pideva preventsiooni abil. Tekst: Uku Adrian Ilves Foto: Shutterstock
Eestis on viimastel aastatel tehtud uuringute ja küsitluste järgi langenud koolikiusamise ohvriks keskmiselt iga viies õpilane. Kiusamise ennetustöö on noorte heaolu parandamise asendamatu osa, mis vajab nii teadus- ja tõenduspõhist lähenemist kui ka rohkem koolipsühholooge. Kiusamist saab defineerida kui tahtlikku ja korduvat kahjutegemist teisele osapoolele, kellel on ennast selle vastu raske 26
AUGUST 2020
või võimatu kaitsta. Tegemist on seega ebavõrdse võimusuhtega. Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) korraldas 2015. aastal põhjaliku, 2057 viienda kuni üheksanda klassi õpilast hõlmanud koolikiusamise uuringu "Kiusamine koolis" eesmärgiga mõista ja kaardistada koolikiusamise ulatust ning iseloomu. Tulemustest selgus, et viimase 12 kuu jooksul oli kiusamise ohvriks langenud 19 protsenti õpilastest, sealjuures puudus erinevus soo, õppekeele ja kooli tüüpide lõikes.
Võitlus üha süsteemsem, pea liiva alla peitmist ei ole
Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professori ja mitmetes kiusamisteemalistes uuringutes osalenud Merike Sisaski sõnul on koolikiusamisevastane võitlus muutunud üha süsteemsemaks ning enam ei reageerita ainult üksikjuhtumitele ja kumuleerunud probleemidele. "Palju räägitakse ennetustööst
selles võtmes, et me ei peagi tegelema spetsiifiliselt ühe probleemse või riskikäitumise ennetamisega, vaid tulemusi annab universaalne ennetustöö," kommenteerib Sisask. Sisaski sõnul püüavad kiusamisvastase ennetustööga ühel või teisel moel tegeleda kõik koolid ja pea liiva alla peitmist tema täheldanud ei ole. "Valitud strateegiad võivad olla erinevad, keskendudes kas mõnele kindlale tõenduspõhisele programmile või koolikultuuri ja ühiste väärtuste arendamisele laiemalt. Temaatilisi uuringuid läbi viies ei ole tulnud ette osalemisest keeldumisi põhjendusel "meil seda probleemi ei esine". Koolipered on teadlikud, kuid teadlikkus ei taga alati muutusi käitumises. Selleks on veel vaja oskusi ja kogemusi, häid praktikaid, kinnistumist," selgitab Sisask ning lisab, et peab kõige suuremaks väljakutseks lapse-kooli-kodu vahelise koostöö ja usaldussuhete arendamist ning neile vara-
KOOLIAEG kult ja ühemõtteliselt reageerimist. "Kiusamine ei ole okei, mitte mingite mööndustega."
SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht: teatud juhtudel on ka kiusamisohvritel endil raske kiusamist märgata
kuste kohta laiemalt kui ka näiteks küberkiusamisest kitsamalt. Ka saab kool juhtumite lahendamiseks väljaõppe, kuidas vestelda erinevate osapooltega," ütleb Toomesaar ja lisab, et keerulisemate juhtumite puhul saavad nad koole nõustada ning vajadusel soovitada kooliväliseid spetsialiste.
lapse muret võtta tõsiselt, kui ta ise on juba probleemi märganud ja täiskasvanute poole pöördunud.
Poisid rohkem füüsiliselt, tüdrukud rohkem suhete kaudu
a
"Aastaid tagasi ilmnes rahvusvahelisest 2012. aasta lõpus asutatud kodanikuuuringust, et poiste puhul kipub esiühiskondlik algatus SA Kiusamisvaba Järjepidev ennetus viib sihile nema rohkem füüsilist ning tüdrukuKool pakub juba kaheksandat õppe- Igakevadine õpilasküsitluste kaudu te puhul rohkem suhete ehk siis tõrjuaastat koolidele kiusamise vähenda- tulemuste mõõtmine näitab Toome- miste ja kuulujuttude levitamise kaudu saare sõnul, et KiVa programm tõe- kiusamist. Mis muidugi ei tähenda, et mise programmi KiVa. Turu Ülipoolest toimib ja ohvrite osa- tüdrukud näiteks füüsiliselt ei kiusaks kooli teadlaste väljatöötaFoto :M kaal väheneb iga aastaga. või et poisid ei tõrjuks ja kuulujutte ei tud programm sisaldab on ic "Kui näiteks 2013. aas- levitaks," kommenteerib Toomesaar. tegevusi ja juhental alustanud koolides deid nii kiusamise oli ohvrite osakaal Ohvriks võib langeda igaüks ennetamiseks kui 21,5 protsenti, siis Rääkides tavakoolidest ja eliitkoolika kiusujuhtumi2019. aasta kevadeks dest, ei saa Toomesaare sõnul väita, et te lahendamiseks. oli see langenud 14,1 ühes neist kiusamist vähem esineks. Sihtasutuprotsendini, mis on "Kiusamise ohvriks võib langeda igase tegevjuhi Triin Eesti keskmisest olu- üks ja igal pool, nii maal kui ka linnas, Toomesaare sõnul liselt madalam, kusjuu- nii suures kui ka väikeses koolis. Rohkasutab või hakkab res see langus on olnud kem mängivad hoopis rolli kooli väär2020. aasta sügiseks järjepidev. Ka program- tushinnangud: kas koolipered on valKiVa programmi kasu- SA Kiusamisvaba Kool mi lühemat aega kasu- mis sellise "pehme teemaga" tegelema tama Eestis kokku ligi tegevjuht Triin Toomesaar tanud koolide puhul on või peavad olulisemaks muid väärtu100 kooli ja õppekohta, mis on umbes 20 protsenti Eesti olnud langus selgelt näha ja osakaal si. Kiusamise kaudu soovitakse enakoolidest. Liitumine programmiga on Eesti keskmisest madalam. Seega: jär- masti oma heaolu, enda enesetunnet vabatahtlik, aga kuna mõju tuleneb jepidevalt ning teadus- ja tõenduspõ- või populaarsust parandada, kaaslaspõhjalikust osalemisest, viiakse liitu- hiselt ennetusega tegeledes on või- telt tähelepanu saada. Kiusajaks võib meist osutuda igaüks, kui me ei adu da sooviva kooliga eelnevalt läbi ka in- malik kiusamist vähendada." piisavalt kiiresti, et kellelegi tahtlikult tervjuu. "Soovime veenduda, kas kool ja korduvalt millegi eest kätte makska tegelikult on valmis kõiki vajalik- Kiusamise varjatud vormid ke samme läbi tegema. KiVa on nagu "Näeme, et koolid on aja jooksul õp- ta üritame." tipptolmuimeja: kui võtad selle nurka pinud paremini aru saama kiusamiseisma, pole temast absoluutselt kasu. se olemusest ja mõistnud ka seda, Eesti Koolipsühholoogide Mõni kool võtabki pärast esmavest- et näiteks küberkiusamise puhul on Ühingu juht: investeerimine enamik juhtumitest seotud ka koo- noorte inimeste vaimsesse lust ka natuke mõtlemisaega." lis toimuva ehk reaalelulise kiusami- tervisesse on kõige Kool saab süsteemse ülevaate sega. Aina raskem on koolidel öelda, kulusäästlikum ja targem Programmiga liituvates koolides et kuna see toimub küberkeskkon- investeering üleüldse viiakse juba enne programmi raken- nas, pole neil võimalik midagi teha. Ka Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhi ja 20 aastat koolipsühholoogina töödamist õpilaste hulgas läbi anonüüm- küberkiusamist on tegelikult selle tanud Karmen Maikalu sõnul ne veebipõhine õpilasküsitlus, mille sama ennetustööga võimalik Foto: Ma ria on koolipsühholoogide põhjal saab kool enda olukorrast es- paljuski peatada või leeKr puudus suur probleem, mase ülevaate. "Näiteks küsime õpi- vendada," kommensest neid ei jätku laste käest ka nende suhtumise koh- teerib Toomesaar. kaugeltki kõikidesta kiusamisse ja kuidas nende hinnanTeatud juhtuse koolidesse. Hagul nii õpetajad kui ka vanemad sel- del on ka kiusamisridus- ja teadusmile probleemi juures toeks on. See- ohvritel endil raske nisteeriumi andmega saab kool põhjalikult aimu, kui- kiusamist märgata: tel oli eelmisel aasdas õpilased ennast koolis tunnevad. näiteks saab ohver tal vaid 39 protsendil See võimaldab koolil ka oluliselt süs- alles täiskasvanueas koolidel (vastavalt vateemsemalt kiusuennetusele lähene- teada, et tema kohjadusele kas täis- või da. Ja ennetusmaterjalid hõlmavad te- ta levitati põhikoolis osakoormusega) koogelikult väga palju erinevaid teemasid kahjustavat kuulujutEesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu lipsühholoog. nii sotsiaalsete ja emotsionaalsete os- tu. "Seda enam tuleb ud Ra
ald nv se uu
AUGUST 2020
27
KOOLIAEG
"Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tegelikult kohustab koole koolipsühholoogi teenust pakkuma. Mõni aasta tagasi täpsustatud määruse kohaselt peab kool soovi korral lapsele koolipsühholoogi leidma seitsme päeva jooksul, kriisisituatsioonis aga juba ühe päeva jooksul. See on igapäevane reaalsus, et lapsevanemad pöörduvad kalli raha eest erapraksistesse," kommenteerib Maikalu ja lisab, et võimalik on siiski saada ka kooliga kokkuleppele, et kuna neil teenust pakkuda ei ole, maksab kool pere iseseisvalt leitud erapraksises tegutseva psühholoogi arve kinni.
Koolipsühholoogi töö on ühtaegu ülivajalik ja ülihuvitav
Maikalu arvab, et koolipsühholoogi tööst ja laiadest võimalustest ei ole inimestel tihtipeale piisavat ettekujutust. "Tegelikult on see ülihuvitav ja üliarendav. Koolis on võimalik saada need probleemid kätte enne, kui need meditsiinisüsteemi jõuavad ja kui as-
jad väga hulluks lähevad." Just seetõttu on Maikalu sõnul oluline, et koolipsühholoog oleks koolis kohapeal, mitte hüpoteetiliselt probleemide korral leitav.
Suur koormus ja tulekahjude kustutamine
Sarnaselt Sisaskile ja Toomesaarele tõdeb ka Maikalu, et lihtsam on olukord nendes koolides, kus on kiusamisega võitlemiseks mingisugune konkreetne süsteem, näiteks kiusamisvaba programm. "Ma ei ütleks, et kiusamisjuhtumite lahendamine on koolipsühholoogi ainuke töö, absoluutselt mitte. Iga tüli ei ole kohe kiusamine." Koolipsühholoogide vähesuse tõttu on nad ka tihti üle koormatud ja nende aur läheb valdavalt tulekah-
Maarja punupatsid
Punupatsid täiskasvanutele ja lastele, õpitoad, üritustel punumine
SOENGUD
PUNUTISED
CORNROWSID Helista või kirjuta ja teeme Sind ägedaks! tel 5560 6959 punupatsid@gmail.com maarja_punupatsid_braids Maarja Punupatsid
28
AUGUST 2020
jude kustutamise peale, kuigi vaja oleks tegeleda rohkem ennetustöö ning sellega, et üldist õhkkonda ja väärtusbaasi luua, teadlikkust tõsta jne. Ennetustöö peaks olema koolipsühholoogi igapäevatöö osa, aga väga paljud ei jõua sellega lihtsalt tegeleda, sest kriise on väga palju.
Parim investeering
"Koolipsühholoogi teenus pole mingisugune luksus- ega mugavusteenus. Räägime meie laste tervisest ja ellujäämisest, mitte sellest, et mu lapsel peab olema kõige uuem iPhone. Neile, kellele meeldib kõike rahasse ümber arvestada, võib öelda, et investeerimine noorte inimeste vaimsesse tervisesse on kõige kulusäästlikum ja targem investeering üleüldse."
EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL Kosmeetiku algõpe 07.09.2020 Juuksuri algõpe 07.09.2020 Kosmeetiku algõpe (kaugõpe) 17.10.2020 Juuksuri algõpe (kaugõpe) 17.10.2020 Käehooldus 14.09.2020 Jalahooldus 14.09.2020 Epilatsioon 14.09.2020 Jumestaja algõpe 12.09.2020 Ripsmetehnik 14.09.2020 Jumestaja-küünetehnik-ripsmetehnik (sisaldab lisaks käehoolduse,jalahoolduse, depilatsiooni, geeli- gelakkimise tehnikat) 12.09.2020 Küünetehnik 14.09.2020 Käehooldus-jalahooldus 14.09.2020 BARBER/MEESTEJUUKSUR 11.09.2020
www.iluteeninduskool.ee Kontakttelefon +372 641 2214 Info kursuse kohta +372 506 6520
Eesti Iluteeninduse Erakooli PÄEVASTE ÕPPERÜHMADE INFOPÄEV toimub 07.09.20 ja KAUGÕPPE ÕPPERÜHMADELE 17.10.20, kell 10.00, Kadaka tee 56a, (Kadaka Selver), II korrus. Võimalus kohapeal sõlmida õppelepinguid ja saada vastused küsimustele. Asukoht: KADAKA ÕPPEKESKUS, Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, II korrus), tel +372622 2066 ja KOCHI DAY SPA, Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad),tel +372 6801 665 Kõik, kes sõlmivad juuksuri- või kosmeetikukoolituse õppelepingu hiljemalt 17.10.20, SAAVAD TASUTA esimese instrumetide komplekti. EESTI ILUTEENINDUSE ERAKOOL ON EESTI TÖÖTUKASSA KOOLITUSKAARDI KOOSTÖÖPARTNER
Tel 641 2214 • Info kursuste kohta 506 6520 | KADAKA ÕPPEKESKUS Kadaka tee 56a (Kadaka Selver, 2 korrus), tel 622 2066 KOCHI DAY SPA Lootsi 10, Tallinn, II korrus (Kochi Aidad), tel 680 1665
KOOLIAEG
Seitse soovitust,
mille järgi lapsele kvaliteetsed spordiriided ja jalatsid osta Üsna suure ampsu kooliasjadest võtavad pangakontolt kahtlemata spordiriided ja jalatsid. Kuidas teha hea ost? Toimetas: Teele Teder Foto: Shutterstock
Laps kaasa. Suurim viga, mida võid lapsele kooliriideid ja -jalatseid ostes teha, on last mitte poodi kaasa võtta. See, mis sulle meeldib, ei pruugi talle meeldida. Halvimal juhul tuleb osa asju lihtsalt uuesti soetada ja arvestada nn topeltkuluga. Loe rõivaste hooldussilte. Eelista tooteid, mille hooldusjuhistest on lihtne aru saada ja mille eest hoolitsemine ei käi üle jõu. Ole ettevaatlik, kui soovitatakse käsitsi pesemist – firmad kirjutavad nõnda vaid siis, kui tegemist on tõeliselt õrna kangaga või kui tootja pole kanga kvaliteedis kindel. Eeltöö on oluline. Enne sisejalatsite ostmist uuri koolist, millised nõudmised on neile esitatud. Mõnes koolis tohivad sisejalatsid olla vaid lahtised rihmikud, mõnes teises jälle heleda tallaga jalanõud. Üldiselt aga soovitatakse sisejalatsina kanda õhku läbi laskvast materjalist jalatseid ehk puuvillaseid, naturaalsest nahast või tekstiilist jalavarje. Kui siiski leitakse sobivad kunstnahast jalatsid, soovitatakse sinna osta niiskust imavad sisetallad. Kehaniiskuse imamine on üks esimesi näitajaid lastejalatsite kvaliteedis. Vahetusjalanõu peaks olema ka tugevama tallaga, sest mida tugevam on jalatsi kannaosa, seda fikseeritum on hüppeliiges ning ka põlv ja puus liiguvad selle tõttu sujuvamalt. Sisejalatsid ei tohi kindlasti põrandaid määrida, seega soovitame enne soetamist selles veenduda – üldjuhul on see märgitud kirjutisega "non marking" välistalla all. Tossud, mitte sussid. Kindlas30
AUGUST 2020
ti on vaja lapsele osta ka spordijalatsid kehalise kasvatuse tunni ja trennide jaoks. Spordijalanõud peaks olema tugeva talla ja pehme sisetallaga. Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et jalg oleks jalanõus fikseeritud. Oluline on, et liigesed ei saaks põrutada. Kindlasti ära vali lapsele kehalise kasvatuse tundi võimlemissusse, kuna nendega on oht end vigastada suurem. Kindlasti märka spordijalatsite kinnitust. Väiksematele lastele on kiire ja mugav, kui kinnitustena on kasutatud takjakinniseid. Siinkohal kehtib tavaliselt reegel "kallim on odavam", sest investeerides korralikku spordijalatsisse, kestab see kaua ja tuleb lõppkokkuvõttes odavam kui osta õppeaasta peale mitu odavamat paari. Kontrolli ise ja usalda kaubamärki. Spordirõivaste kvaliteedi hindamisel on olulised tegurid kangas, õmblused ja istuvus. Täpsemalt öeldes tuleks arvesse võtta kanga värvipidavust, kulumiskiirust ja võimalikku topiliseks minekut, niiskuse imamise võimet, õmbluste tugevust ning iseloomu (mida tihedam, seda kvaliteetsem, mida lame-
dam, seda mugavam). Proovikabiinis saad hinnata vaid mõnda neist omadustest, ülejäänu puhul ei jää muud üle kui usaldada kaubamärki. Õmbluste kontroll. Kindlasti tuleks kontrollida spordiriiete õmblusi. Kvaliteetse spordirõiva õmblused on tihedad ja enamasti on tegu hästi vastu pidavate katte- või overlokõmblustega. Õmbluste testimiseks venita neid julgelt pikemaks (mõistlikkuse piires) ja tee kindlaks, et kuulda pole niitide katkemise häält. Hoolda õigesti. Selleks, et spordiriiete eluiga pikendada, on oluline pöörata tähelepanu ka nende õigele hooldusele. Väldi pesuloputusvahendeid, sest nendes sisalduvad ained võivad mõjutada kangaste töötlust ja kaotada mõne eriomaduse, näiteks vihmakindluse. Ära topi spordiriideid kuivatisse. Kuivata spordirõivaid pigem õhu käes kui trumlis – enamik tänapäeva spordiriideid kuivab niisamagi imekiiresti. Allikad: organizedhome.com; Tervis Pluss