KOOLIAEG! (august 2013) by Eesti Ekspress

kooliaeg!

22. august 2013

Ettevalmistused kooliks on alanud! Stockmannist leiate kõik vajaliku edukaks kooliaastaks – poppidest koolitarvetest moodsate rõivasteni. Ostes koolikaupu vähemalt 80 euro eest, saate kingituseks eksklusiivse Getter Jaani autogrammiga postri! Pakkumine kehtib kuni 8. septembrini või kuni postreid jätkub.

Replay sari

Real Madrid sari

Real Madrid d id sari ri

Candy sari

Amazone sari

Näiteks Mapp, A4 5,50 Pinal 10,90

Näiteks Seljakott 40,30 Pinal 7,30

Näiteks Ruuduline kaustik, A4 2,00 Registraator, A4 4,80

Näiteks Ruuduline kaustik, A4 2,00 Märkmik 1,80

Näiteks Registraator, A4 4,90

Näiteks Mapp, A4 2,60 Pinal 3,50

LIIVALAIA 53 • AVATUD E-L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

Fotod: erakogu

Milline oli sinu kooliaja vorm?

Mari: Minu kooliaja vorm oli vaba ja sellel hetkel tundsin selle üle muidugi suurt rõõmu. See andis meile emaga väljakutse ja võimaluse uute asjade õmblemiseks ning sealt tekkis ka minu moepisik. Nii olengi võibolla leidnud oma elutee. Merit: Esimesse klassi minnes sain selga armsa rukkilillek arva pihikseeliku, mütsi ja valge žabooga pluusi. Argipäevakomplekti kuulus veel rohekashall särkpluus. Teisme eas tuli uus moodne vorm: tumesinine jakk ja kohev ruuduline plisseeseelik, mis igast koolipreilist hetkega priske talutütre vormis. Milline on hea ja moodne koolis käimise rõivas?

Mari: Lapsed on tänapäeval ise nii moeteadlikud, et see võtab mind vahel lausa sõnatuks. Ja oi kuidas mulle see tegelikult meeldib. Loomulikult peab kool õpetama ennast piisavalt esinduslikult väljendama ja teistega arvestama, kuid miks mitte lisada sinna juurde natukene leidlikkust ja omaenda kätetööd. Üldse meeldiks mulle rohkem loomingulist vabadust. Minu pöörane unenägu unistuste koolist olekski selline, et igaüks loob igal aastal oma koolivormi ise. See oleks mõnus, loominguline ja eneseväljenduslik suveülesanne. Merit: Hea riietus on see, milles ennast mugavalt tunned ja kena välja näed. See tõde kehtib nii laste kui ka täiskasvanute kohta. Nutikas on valida riided, mida on omavahel kerge kombineerida. Tagasihoidlik värvigamma ja kvaliteetne kangas on hea baasriietus, natuke

1. september: Mari, IV klass.

1. september: Merit, I klass.

Koolikell heliseb… ... ja uus kooliaasta algab. Esitasime mõned küsimused koolis käimise rõivaste kohta Mari Martinile (Tallinn Dolls) ja Merit Boeijkensile (Naised). värvi, mustreid ja põnevaid detaile lisavad särtsu. Elame 21. sajandil ja moesuundade mõju koolirõivastusele ei ole enam tabu. Küsimus on pigem mõõdutundes. Kuna tegu on siiski ametiasutusega, peab välimus jääma korrektseks. Mõnes koolis on ühtne vormirõivas ka tänapäeval. Kas koolivorm on privileeg või sundus?

Mari: Iseenesest on riietumise kunst üks omaette oskus, mis vajab pisut õppimist ja kogemust. Olen ka ise enda peal igasugu stiile katsetanud. See on üks osa isiksuse arengust – nii õpime ennast väljendama. Ühtne koolivorm aitab seda mässumeelsust maha suruda ja võib-olla

tekitab varajaste isiksuste (või katsetuste) konflikte. Kindlasti on see lapsevanematele mugavam lahendus, kuid usun, et isiksuse arengus võivad need väikesed katsetused olla mingisugusteks teeviitadeks ja verstapostideks. Minu üldine filosoofia on olnud alati see, et tähtis on jõuda õigete lahendusteni ise, eristada südames head ja halba. Küsimus on, kas reeglite järgmine ja puhas sõnakuulelikkus ikka arendab. Merit: Kui lapsed koolivormi kanda ei taha, on tegu sundusega. Vormirõivas on vajalik asutustes või elukutsete puhul, kus teenistujal tuleb tavakodanikust eristuda. See, et kooli ei sobi mikromini, nabani ulatuv dekoltee või öösärk, peaks sõna-

detagi selge olema. Kes ikka tahaks pärast kooli veel huviringis vormiriietega osaleda? Vabadus ja hea eeskuju on parimad õpetajad ning see kehtib ka sobiva riietuse valimise kohta. Ranged ettekirjutused tekitavad protestivaimu. Kindlasti on režiimist vabanenul suurem oht libastuda kui sellel, kes on saanud normaalselt areneda. Tänapäeva ühiskond väärtustab indiviidi kui erilist ja riietus on vaid osa selle välisest küljest. Ei usu, et vormirõivas kasvatab ühtekuuluvustunnet või muudab õpilasi omavahel võrdseks. Nende eesmärkide suunas võiks püüelda hoopis vaimsel tasandil. Kui ajalooliste traditsioonidega koolis soovitakse sümboolikat edasi kanda, on läbi aegade selleks parim viis olnud logoga müts. Jagage meiega oma mõtteid kooli sobivate rõivaste teemal. Mälestused teie enda kooliriietest on samuti oodatud. Meilid saatke aadressile pere@ekspress.ee ühe nädala jooksul. Vastanute vahel loositakse välja telefon Nokia 301 (vt täpsemalt kirjeldust lk 4).

Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Toimetaja: Piret Tamm, tel 669 8191 Reklaam: Külli Kruusandi, tel 669 8237 Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look Trükk: Printall

Moodne alternatiiv hõbelusikale õnnemünt kingituseks vastsündinule!

Hind: 99 €

Saadaval ka

Hind: 99 €

valuutavahetuspunktides

Hind: 95 €

Vana-Viru 5, 10111 Tallinn • avatud: E-R 10-17, L 11-16 • Tel: 644 0593 • myndipood@myndipood.ee Lihtsaim viis tellimiseks: e-mündipood – www.myndipood.ee Kohaletoimetamine Eesti Posti ELS kulleri või Post24 Pakiautomaadi vahendusel. 3

Hind: 95 €

Nokia 301 Vana hea nuppudega telefon, millel on korralik interneti ühendus. Telefoni kasutamine on sama lihtne kui va nasti, aga samas on olemas kõik vajalikud ja moodsad funktsioonid. 3,2megapikslisel kaameral on üksikasja likud hääljuhised autoportree tegemiseks, panoraam võte ja sarivõte. Tänu 3,5G-ühendusele ja brauserile No kia Xpresssaad sujuvalt videoid voogesitada – ja sinu e-posti, suhtlusvõrkude ning kiirsuhtluse lemmikrakendu sed on kohe kasutusvalmis. Sind on alati kuulda, sest te lefon suudab edastada ja vastu võtta kõrglahutusega he li. Vaata kõike selgelt 2,4tollisel ekraanil. Vali mitme julge värvitooni hulgast. Kõik see on pakitud mõnusa retroväli musega telefoni, millel on kauakestev aku. Tõeliselt prak tiline kaaslane igaks (kooli)päevaks! Kaamera 3,2 megapikslit Maksimaalne kõneaeg (3G) 6 t

3-4a

Ooteaeg (3G) 936 t Kõrgus 114 mm Laius 50 mm Paksus 12,5 mm Kaal 100,5 g Ekraani suurus 2,4” Ekraani eraldusvõime QVGA (320 x 240) Pikslitihedus 166 ppi Ekraanitehnoloogia taustavalgustusega LCD

Scotch® – kui teed midagi lihtsat või lihtsalt hämmastavat! Kooliaeg toob taas mõt ted õuest tuppa: suvi seid sooje mälestusi ja tulevikuplaane kanname tubasesse loomingusse. Mõned soovitused, mida vaadata liimipulga vali misel ja kasutamisel ning kuidas kinnitada asju nii, et töö pakuks rõõmu ja tulemus rahuldaks. Klassikaline liimipulk so bib paberi, kergema pa pi ja kanga kinnitamiseks omavahel, aga ka metal li, klaasi, puidu ja poorsete pindade kül ge. Kui kasutada Scotch’i eemaldatavat liimipulka, toimib see nagu märkmepaber Post-it® ehk liimitavat paberit, fotosid jm saame kinnitada korduvalt – puhtalt ja plekkideta. Hea liimipulk peaks paberile kan des katma ühe tõmbega, mitte tekitama klumpe – sedasi kulub vähem liimi ja pa ber ei jää mühklik, mis omakorda hoiab kokku nii aega kui ka raha. Kanga ja pui du liimimisel tuleb peale kanda kaks kihti. Hea liim ei kortsuta ega kroogi paberit ning tulemus jääb ühtlane ja puhas – lap sel, vanemal ja õpetajal on kaunist tööst hea meel. Korralik pulk võimaldab liimita vaid pindu paari minuti jooksul ka kohen dada, kui väikestel käekestel midagi va

lesti läheb. Mis on liimipulga puhul veel tähtis? Lapsed katsu vad tööd tehes suud, mis tõttu peaks neile mõel dud pulk olema ohutu – lahustivaba ja peaaegu lõhnatu. Lisaks märgisele pulgal on seda kõige liht sam kindlaks teha nuusu tades. Turvakruvi liimipulga põhjas hoiab pulga põh ja küljes kinni ja see ei ku ku aluselt maha ehk vä heneb oht pulka alla neelata. Pikka keer meta korki on lapsel lihtsam avada. Liimi pulk peaks olema ka kergelt mahapestav riietelt, et ei jääks plekke. Kui soovite ajutiselt kinnitada kuni 225 g raskusega pilte, postkaarte, plakateid ja tahate neid hiljem puhtalt, seina rikku mata eemaldada, võiks kasutada Scotch’i eemaldatavaid kahepoolseid kinnitustük ke või eemaldatavat teipi. Kingituste pak kimiseks, kaartide tegemiseks, fotode, vi hikupaberite või muude kergete esemete püsivaks ja puhtaks kinnitamiseks soovi tame Scotch’i kahepoolset õhukest teipi. Kui tahate parandada kulunud või rebe nenud raamatulehti, kasutage matti tei pi Scotch Magic™, mis ei muutu aja jook sul kollaseks.

MÄNGUKOOL

EESTI KEEL, MATEMAATIKA, INGLISE KEEL, LOOVUS

ÕPE TOIMUB VÄIKELASTE ÕPITULEMUSELE ORIENTEERITUD LOOVUSMETOODIKA ALUSEL LÄBI MÄNGULISE TEGEVUSE LAUPÄEVITI

5-6a

EESTI KEEL,MATEMAATIKA,INGLISE KEEL,LOOVUS,ARVUTIÕPETUS ÕPE TOIMUB VÄIKELASTE ÕPITULEMUSELE ORIENTEERITUD LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ERINEVATES VANUSE-JA TASEMERÜHMADES LAUPÄEVITI

7-12a

LASTE ÄRIKOOL

ÕPID MAJANDUST,LOOD OMA FIRMA,KOOSTAD EELARVEID,SAAD TEADMISI ERINEVATEST MAADEST, ÕPID INGLISE KEELT JA ARVUTIT

ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL LAUPÄEVITI

5-12a

KUNSTIKOOL ÕPID JOONISTAMA, MAALIMA JA VOOLIMA,LOOD ISE UUSI ASJU, KOHTUD PÄRIS KUNSTNIKEGA, OSALED NÄITUSTEL ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ESMASPÄEVITI

7-12a

TEATRIKOOL ÕPID NÄITLEMIST,OSALED LAVASTUSTES,SAAD ISE ESINEDA KOHTUD PÄRIS NÄITLEJATEGA, NÄED ÄRA KÕIK NUKU- JA NOORSOOTEATRI LAVASTUSED ÕPE TOIMUB LOOVUSMETOODIKA ALUSEL ESMASPÄEVITI

Registreerimine vestlusele tel 6600197 / mob 5011073 või interneti teel www.loovus.ee / kool@loovus.ee Aadress: Kadriorg Tina tn 9 IV korrus Tallinn 4

Röögatult soodne! Kooli alguse erihind!

Nokia N No kia ki a Lu LLumia umi mia i 520 52 20 6,50€/24 kuud

HTC Desire 200 H 6€/24 kuud

Samsung Galaxy SII+ 9,90€/24 kuud

Samsung Galaxy SIII 15€/24 kuud

LG Optimus L4II 4€/24 kuud

Telefonide kuumaksu hinnad liitumisel Nuti 4,99 ja Nuti 7,99 tähtajaliste pakkumistega. Kampaania kestab kuni 15.09 või kuniks kaupa jagub. Tutvu tingimustega ja lisainfo tele2.ee

kätte!

Samsung Galaxy Trend 5,40€/24 kuud

Milleks maksta rohkem

Stress võib olla ka edasiviiv jõud Fotod: Tiit Blaat,Shutterstock

Olgu tegu pisikese või suure koolilapsega, elumuutuste lävel muretseb oma järeltulija pärast iga vanem. Kuidas laps hakkama saab, kes temast üldse kasvab, millised on tema huvialad ning kuidas pikk kooliaasta vastu pidada – need on vaid vähesed mured paljudest, mis vanemaid ja õppureid pead vangutama panevad.

sühholoog Rita Rätsepp sõnab stressist rääkides alustuseks, et kindlasti ei tasu arvata, et see on midagi koledat, midagi, mida peab kartma. Stress ei tähenda, et ei saada hakkama. Võib lausa öelda, et mõõduka stressitunde puhul võib see olla edasiviiv jõud. Õigesti tegutsedes saab stressist tuleneva energia suunata oma tegevusse ning anda endast selle võrra rohkem kui muidu.

Kooliaasta alaku rõõmsalt Psühholoogi sõnul ei tohiks kooli stressi juba ette karta, sest see ei vii kuhugi. Olukorraga tuleb tegeleda siis, kui see käes on, mitte mõjutada last juba varakult mingisugust hoiakut võtma. “1. september peaks olema kõigi pereliikmete jaoks rõõmus päev. Sestap võiksid vanemad ja vanavanemad püüda hoiduda lapse kuuldes negatiivse sisuga repliikidest: “Nüüd hakkab jälle su raske kooliaeg peale! Prii põli ja lustimise aeg sai läbi!”. Kindlasti oleme

on kool see paik, kus saab üle pika suve jälle sõpradega kokku ning ees ootab mitmeid vahvaid ettevõtmisi? Või tasub alustada koos lapsega talle meeldivate kooliasjade ostmist? Siinkohal on iga vanema asi leida üles just see, mis tema last õnnelikuks teeb, ning rõhutada kooliaasta algusest rääkides just positiivsetele joontele. “Esimesse klassi minek on kriis kogu pere jaoks. See on elumuutus, millega tuleb harjuda nii lapsel kui ka vanemal endal. Lasteaialapsest saab koolijüts, kes peab hakkama ise otsuseid vastu võtma. Loomulikult vajab ta vanemate tuge ja abi, kuid mida aeg edasi, seda enam tuleb lasta tal ise oma kooliasjade eest vastutada. Koolis käib ju laps, mitte lapsevanem!” lisab Rätsepp.

Psühholoog Rita Rätsepp: „Nooremas koolieas lapsele tuleks püüda olla mõis tev vanem – teda juhendada ja kuulata, suunata. Keskmises koolieas püüda olla pigem abistav ja usaldav, kuid lapse tegemistel ikka silma peal hoida.”

kõik erinevates variatsioonides selliseid lauseid pereliikmetelt vähemalt korra-paar omal ajal kuulnud või ise suust lendu lasknud. Pere peaks sel päeval hoopis koos kooliaasta algust tähistama ning oma rõõmu ja entusiasmiga last pigem julgustama.” Kindlasti tasuks üles leida see iva, millega last rõõmustada: ehk

Suhtle lapsega, märka ohumärke! Millest ja kuidas aru saada, et lapsel on koolistress? Siinkohal kinnitab psühholoog, et kindlasti on üks

ohumärk see, kui laps hakkab kuidagi varasemast teistmoodi käituma või ütleb lausa otse välja, et ei taha kooli minna. “Kõik lapsed tahavad olla tublid, keegi ei taha olla halb laps! Kui tekivad mingisugused käitumismuutused, tuleks kindlasti tegutseda esimesel võimalusel. Mida halvemini laps käitub, seda rohkem ta hädas on,” lisab psühholoog. “Juhul kui lapsevanem ei oska kusagilt otsast suhtlust alustada, tasub vestelda klassijuhatajaga, külastada koolipsühholoogi või leida abi mujalt. Ka seda, kuidas last mõista ning panna ta endaga suhtlema, on võimalik õppida.” Psühholoogi sõnul ei tasu valvsust kaotada ka neil, kellel on kodus tore ja vaikne laps, kel alati kõik korras. “Sissepoole elavate laste puhul ei paista probleemid kohe kaugele välja ning sestap on nende hingeellu pugemine veelgi raskem kui n-ö pättusi tegema hakkavate laste puhul.”

Tegelikult sõltuvad ohumärgid lapse olemusest: on arglikke lapsi, on apaatseid, samas välja paistavad kõige enam oma probleemidega need, kel tekivad stressiolukorras agressiivsed jooned. Nooremas kooliastmes maadeldakse, karjutakse ja näidatakse oma emotsioone igati välja. Sellised lapsed satuvad üpriski varakult probleemide korral täiskasvanute vaate välja. Pigem on mure nende vaiksematega: tekivad tervisehäired (kõhuvalud, peavalud), mida esmapilgul koolistressiga seostada ei oskakski. Kui laps ütleb, et ta ei taha kooli minna, tuleb kindlasti jõuda selle põhjuseni. Siinkohal ei ole lahenduseks ka see, kui vanema reageering on, et ah, mis, see pole mingi mure! Lapse muresse tuleb suhtuda täie tõsidusega: kui lapse jaoks on see mure, siis see on mure ning ilma lahenduseta ei kao ka mureallikas. Nooremas koolieas lapsele tuleks püüda olla mõistev vanem – teda juhendada ja kuulata, suunata. Keskmises koolieas püüda olla pigem abistav ja usaldav, kuid lapse tegemistel ikka silma peal hoida.

Lapsevanem Mare Jurkatam: “Olen suureks kasvatanud kolm last ja võin öelda, et esimese ka he kasvamise aegu võtsin kõike kergemini. Olin siis noor vanem ning ajad olid teised. Tol ajal ei olnud noortel gümnaasiumi astumine nii keeruline kui praegu, oma kooli 10. klassis jätkasid haridusteed nii poeg kui ka tütar. Samuti leidsid lapsed pärast keskhariduse oman damist endale sobiva eriala ülikoolis kuidagi iseenesest. Võib-olla olid tolle aja lapsed ise tublid ja iseseisvamad? Juba varajasest east sai neid usaldada oma koolitööde ja huviharidusega tegelema ning mingisugust suuremat stressi ma lastel ega ka enesel nende kooli ajast tõesti ei mäleta. Nüüd, kümmekond aastat hiljem, mil mu noorim laps äsja kesk hariduse omandas, on ajad hoopis teised. Konkurents on igal pool kõ va ning kindel ei saa olla milleski. Oleme abikaasaga muretsenud poja haridustee jätkamise pärast juba alates põhikooli lõpust. Ka poiss ise on olnud teelahkmel: kuidas ja kuhu edasi? Oma kooli gümnaasiumi ossa ta küll pääses, kuid vahetas pärast 10. klassi kooli ja otsustas hoopis kutseõppehariduse kasuks. Nüüd, mil keskeriharidus käes, ole me olnud sel suvel taas dilemma ees: mis järgmiseks? Edasiõppimise kasuks räägib tõik, et pole seda töödki noorel inimesel kusagilt leida. Õnneks on nüüdseks selgunud, et poeg pääses soovitud erialale sis se. Jääb vaid loota, et ta oskab talle antud võimalust hinnata.”

Ka vanem laps vajab kuulamist Tujukaks muututakse tavaliselt teismel isee a s. Siis mõjut avad noori lisaks muudele muredele hormonaalsed muutused. “Selles vanuses võib olla probleeme palju: koolitöö, hobid, välimus, sõb-

rad, suhted, eneseleidmine. Noor ei tea veel isegi, kes ta on ja mida elult ootab. Kõikjalt seavad piire erinevad ootused. Siinkohal sõnab Rätsepp, et lapsi tuleb võtta sellistena, nagu nad on, mitte seada neile enda kehtestatud standardeid – siis läheb ka

murdeiga kergemini. “Tekkida võivad keskendumishäired, unehäired, kõhuvalud. Noortelt oodatakse palju ning see on rõhuv. Selles vanuses võib stress väljenduda kahte moodi: olenevalt iseloomust, kodust ja ellusuhtumisest sunnitakse end kas üle õppima või siis vastupidi – lükatakse kohustusi edasi ja lõpuks on tegemata asjade hulk kasvanud üle pea. Laps ärritub ja väsib kiiresti ning kujuneb apaatsus ja ükskõiksus kooli vastu. Kui tekib tunne, et kõik käib üle jõu, hakatakse hilinema, puuduma, tegelema enesehävituslike tegevustega. Selle vältimise eelduseks on terve suhtlus vanematega. Lapsevanem võiks olla kui nõuandja, ärakuulaja. Laste ja noorte kõige suurem mure on muide see, et neid kodus ei kuulata, sestap tasub olla kohal ja kuulata. Väldi hinnangute andmist, muidu võib juhtuda, et järgmisel korral muret kurtma enam ei tulda,” on noored psühholoogi sõnul vägagi õrnakesed. Kindlasti ei ole abi pakkumiseks ja küsimiseks kunagi hilja! Kadri Penjam

07.08 - 09.09 Koolikott erinevad mudelid ja värvid

- 42%

19.99

0.35

0.15

- 40%

2.99

11.49 Pentel pastapliiats 0,7 mm sinine, must

Luch guaššvärv 12 värvi

1.79 -57%

Bradley vihik 12 lehte, ruudulised, joonelised

- 47%

0.17

0.09

Toodete tavahinnad on Laagri Maksimarketi põhjal 16.07.2013 seisuga. Piltidel on illustreeriv tähendus. Pakkumine kehtib kuni kaupa jätkub. Kõiki pakkumisi vaata www.etk.ee

Liitu juba täna! jatele Treeningud alga ele ja edasi jõudnut vanuses 4–17

a j d r u m e n i a l Ole ! s a r r o k u l igas o

Lase lapsel val Sügise saabudes ning taas koolirutiini naastes tasub pilk peale heita kodukoha või kooli pakutavatele huviringidele. Koolilapsele on tervislik ja jõukohane paar-kolm korda nädalas ennast liigutamas käia või lemmikhuviga tegeleda. Kuidas teha õige valik?

olme lapse ema Reet Väljamäe on saanud laste kasvatamisel selgeks kõige tähtsama: vanem peab lapse huv i haridusel küll silma peal hoidma ja tema otsuseid toetama, kuid valikuid ise ära teha ei ole mõtet. “Lapsevanemate kõige suurem viga – ka minu enda, kui oma esimest last huviringi panema asusin – on see, et lapsele hakatakse peale sundima enda arust talle sobivat trenni või huviringi. Laps küll osaleb, ent kui ala ei sobi, siis ei sobi – vägisi kedagi kusagil käima ei pane. Nõnda tuli trennist ära ka minu vanim laps ning valis endale sobiva ala hoopis ise. Teise lapse puhul ma sama viga enam ei tee – kuulan teda ning viin sinna, kus tema käia soovib.” Reet meenutab, et last suunamast ei hoidnud teda tagasi ka lapsep õlves kogetu. “Ema pani mind muusikakooli ning õpetajate sõnul olin päris andekas. Paraku olin klaverit mängides alati ärevil ning eksamipalavik võttis viimsegi tahtmise muusikakoolis käia. Nõnda sai pilliõpingud katkestatud ning vanemad mõistsid, et vägisi sundida ei saa.”

Järgmisel aastal loodan osa võtta – kui kaitseväeteenistus plaani ei nurja – XXVI laulupeo / XIX tantsupeo üritustest.” Reet Väljamäe lisab, et pere keskmine laps, 8aastane Berit Liset te Väljamäe sattus eelmisel aastal juhuslikult suure venna noorterühma esinemist vaatama ja on nüüd samuti totaalne rahvatantsu fänn. Ema sõnul algab Berit Lisettel peagi teine kooliaasta ning peres peetakse veel aru, kas lapsel lisaks koolitööle ja rahvatantsule jätkub jaksu kusagil käia või tasub veel mõne huvi ringi valimisega paar aastat oodata. “Mõtleme-vaatame ning kuulame last,” soovivad Reet ja tema abikaasa eelkõige, et tütar leiaks endale südamelähedase tegevuse. Siinkohal kinnitab Reet oma kogemusest seda, et tegelikult ei tasu asjale alati sookeskselt läheneda. “Vanemad mõtlevad reeglina, et poeg peaks käima kusagil mehises spordiringis ning tütar muusikakoolis või tantsutrennis. Tegelikult on tänapäeva noored väga mitmekülgsed, sestap ei tasuks üllatuda, kui tütar tahab hoopis jalgpalli mängida ning poeg laulukooris laulda.”

Sport või tants?

Lapsed käivad huviringis rõõmuga

Pärnus elav ja Koidula gümnaasiumi lõpuklassis õppiv 18aastane Siim-Sander Virula on sama meelt. “Vanemad panid mind kunagi karatesse. Võtsin küll trennist osa, aga ala mulle südame lähedaseks ei muutunud. Siis sattusin klassivendade õhutusel hoopis rahvatantsu ning sain sealt sellise tantsupisiku sisse, et käin tunnis rõõmuga! Nüüdseks olen Kajaka noorter ühma liige juba üle kolme aasta ning 2011. aasta suvel osalesime noorte laulu- ja tantsupeol.

aastast 1959

Audru kooli huvijuht Tarmo Tõnismann kummutab kõigepealt huviringidest rääkima asudes arvamuse, et tänapäeva lapsed soovivad vaba aega veeta vaid arvutis. Sugugi mitte! “Eesti suuremates linnades on valikut ja võimalusi tegeleda lemmikalaga kindlasti rohkem, kuid võin väiksemate asulate kaitseks öelda, et pingutame kohalikele lastele toredat ning arendavat vaba aja veetmist pakkudes nii palju,

alida endale sobiv huviala kui vähegi suudame. Audru valla lastel ja noortel on selle võrra lihtsam, et alates 2005. aastast pakub lisaks kooli ringitundidele Jõõpre ja Audru koolis ning Lindi ja Aruvälja lasteaias-algkoolis toredat tegevust Audru huvialakeskus.” “Meie põhimõte on, et laps võiks tegeleda oma lemmikalaga tuttavas paigas – koolis –, et kõik oleks käejala juures ning külmal ja pimedal ajal ei peaks vähemalt väiksemad kuhugi kaugemale sõitma. Audru koolis tegutsevad eri vanuserühmadele mõeldud koorid, lisaks aineringid (inglise keel, ajakirjandus, füüsika, keemia, käsitöö) ja sporditrennid (võrkpall, korvpall, kergejõustik, algklasside spordiring). Kuna nõudlust on, teeme koostööd Pärnu Kalevi spordikooliga, et treenida noori jalgpallureid. Peale selle pakuvad huvitegevust näitering, tantsuring ja liiklusring ning tegut-

tama tema võimekust. Kindlasti peaks laps tahtma trennis või ringis osaleda! Loomulikult ütlen ette tõtates ära, et iga ringi või trenni töös on rutiinsust ning sestap võib ka mingil hetkel vanemate tuge ja utsitamist tarvis minna, kuid jah, otseselt motiveerida last kusagil trennis käima küll ei saa – tal peab endal ala vastu vähemalt mingisugunegi huvi olema.” “Lapsed ja noored on tegelikult rohkem mõjutatud sõpradest. Huvi ringis osalemisel võib tagasilööke – või hoopis aktiivsuse kasvu – märgata just puberteedieas, mil tahetakse sõpradega ühte jalga käia,” sõnab Tõnismann, lisades, et sel juhul tuleb leida huviringi juhendajal üles see miski, mis noori köidab. Huviring peaks olema mitmekülgse ja huvitava tegevuse koht. Lihtne öelda, kuid raske teha: huviringi juhendaja peab olema nutikas

sevad Kodutütred ja Noored Kotkad.” “Huvialakeskus pakub esmaseid teadmisi muusikast klaverija kitarriõppe kaudu, lisaks tegutseb kunstiring,” loetleb Tõnismann. Soovijaid on tihtipeale sügisel alustades rohkem, kui oodatakse, ning keset kooliaastat loobuvad valitust vähesed.

Lase lapsel otsustada Huvijuhi sõnul tasub ringi või trenni valima asudes lasta eelkõige lapsel katsetada. Mitte midagi ei juhtu, kui esimene valik õigeks ei osutu ning laps tahab ala vahetada. Kindlasti ei tohi teda sundida, vaid tuleb vestelda ning koos üles otsida see, mille vastu võiks suurem huvi olla. “Ideaalis võiks olla kaks huviala: üks vaimne ja teine füüsiline. Vaimne peaks seostuma lapse huvi või hobiga, füüsiline seevastu toe-

ning oskama noorte tegevust organiseerida nii, et ei tekiks tunnet: ah, mis ma sinna ikka lähen, teeme jälle sama asja!” selgitab Tõnismann. “Meie tekitame esmast huvi kindlasti sügisel koolis reklaami abil. Kui aineõpetaja või klassiõpetaja märkab mõnd andekat last, kellele mingi konkreetne ala sobida võiks, on alati püütud temaga rääkida. Kindlasti on andekusest märku antud ka lapsevanemale. Loomulikult ei sunnita kedagi ringitööst osa võtma ning kui õpilane tuleb, proovib ja tunneb, et see ei ole ikkagi tema jaoks, on tal alati õigus loobuda või ringi vahetada,” lisab huvijuht ning soovitab hobide-ringide virvarris nii vanematel kui ka lastel selge pea säilitada: rõõmu pakub vaid paras koormus ja õige huviala. Kadri Penjam

Kas sa ujuda oskad? Spordiklubi Reval-Sport avab sügisel

üheksa

Toimuma hakkavad: • ujumiskursused lastele al 4. eluaastast spordibasseinis • ujumiskursused täiskasvanutele 25 m basseinis • beebide ja väikelaste ujumine al 4. elukuust Libero basseinis • vesiaeroobika

basseiniga

VEEKESKUSE!

Eelregistreerimine: www.revalsport.ee/veekeskus

Suurim Spordiklubi Tallinnas

Kiirusta! Kohtade arv piiratud. Suurim spordiklubi ja veekeskus Tallinnas, Aia 20, tel 641 2068

Foto: Shutterstock

Kuidas valida lapsele õige spordiala? Sport on midagi enamat kui seos füüsilise tervisega. See aitab arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha.

ige spordiala valimine ei ole kõige lihtsam ning võib osutuda lapsevanemale suureks väljakutseks. Ühele lapsele sobivad meeskonna-, teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas teha valik? Vaadelge lapse huvisid: kas ta on väga aktiivne ja armastab palju joosta? Meeldib talle televiisorist mõnda kindlat spordiala vaadata? Meeldib talle tantsida? Tegevused, mis meile tavaelus meeldivad ja mis hästi välja tulevad, sobivad reeglina ka spordialana, mida harrastame. Oma lemmikspordiala pealesundimist tasub vältida – selle asemel laske lapsel ise valida. Tutvustage talle võimalikult paljusid variante ning leidke koos meeldivaim.

rastatakse, ja neid lapselegi tutvustada. Enamikku on võimalik proovida ilma, et peaks vastava varustuse hankima. Tavaliselt saab laps treeningule minna spordipükstes ja T-särgis ning koos teistega korra või paar kaasa treenida, et näha, kas see meeldib.

Pisipõnnid Pisipõnnina õpib laps, kuidas joosta, hüpata ja mängida. Sellised spordialad nagu jalgpall, maadlemine, ujumine ja kergejõustik võivad olla suurepäraseks sissejuhatuseks sportlike tegevuste juurde. Need kogu keha arendavad alad aitavad tõsta enesekindlust ja -hinnangut, samuti arendada käte ja silmade koordinatsiooni ning üleüldist sportlikku seisundit.

Kõige lihtsam on uurida, milliseid spordialasid kodupiirkonnas har-

tervislik seisund on selleks korras. Seda aitab kindlaks teha pere- või spordiarst. Liiga tihti vigastatakse end treeningutel, sest füüsiline seisund ei olnud vastavaks koormuseks valmis või esines mõni terviseprobleem, millest varem ei teatud.

Meeskonnaspordi eelised

Õpetab vastutama

Lapsepõlves oleks hea proov ida meeskonnaalasid. Need õpetavad teistega arvestama ja mitmeid muid olulisi omadusi, näiteks meeskonnatööd. Meeskonnaalad ei ole vaid jalgpall ja võrkpall. Sõudmine, võimlemine, tants ja ujumine – neis kõigis on osa meeskonnal ja nad arendavad samu oskusi.

Spordialaga tegelemine nõuab vastutust ja enesedistsipliini nii lapselt kui ka vanemalt. Iseseisvalt harjutamine, varustuse eest hoolitsemine, täpseks ajaks treeningutele ja võistlustele jõudmine, aktiivsus – see kõik nõuab aja ohverdamist muude huvide kõrvalt. Seega võib sport olla väga hea vastutustundlikkuse õpetaja.

Üksikalade eelised Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, on suhtlemiseks ja teistega võistlemiseks võimalusi palju, andes samad eelised mis võistkonnasport.

Põhikool ja teismelised Laske lapsel proovida

sobivad. Teismelisele, kes on lapsena aktiivselt mitmesuguste spordialadega tegelenud, sobivad nii jalgpall, tennis, golf kui ka kergejõustik. Kui lapsel on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, on ta võimeline kaasa lööma igas trennis.

Tervisekontroll

Põhikooliõpilase puhul on juba lihtsam kindlaks teha, millised treeningud tema keha arengu ja iseloomuga

Enne kui laps treeningutega alustab, peaksid olema kindel, et tema

Olge innustav! Ärge unustage, et olete oma lapsele eeskujuks! Innustage, julgustage ja õpetage ausat mängu. Sport on suurepärane võimalus lapsel kasvada ja areneda tervislikuks, edukaks täiskasvanuks ning vanem on parim inimene, kes teda sel teel suunata saab. Katrin Pärt Rimi tervisenõustaja

L채ti

Sellest sai nende suvi... parimad hiljutised videomängud Ahh, suvi... Lõpuks ometi on kodust lahkumiseks või muu asjaliku kordasaatmiseks liiga palav (või vihmane). Alistu ometi kiusatusele ja proovi mänge, millest sõbrad ammu räägivad.

ärgnev ülevaade sisaldab tähelepanuväärsemaid Euroopa “suvereliise”, mis ilmusid ja pälvisid kõrgeid hinnanguid 2013. aasta maist kuni juuli lõpuni. Suvi ei lõpe teadupärast juuliga, aga põnevate “augustireliiside” puhul pean piirduma nende napi mainimisega, jättes nende väärtused paraku lugeja enda avastada. Artikkel läks küllaltki vara trükki. Infot kogudes sai mulle selgeks vähemalt kaks asja.

Esiteks pole arvuti (täpsemalt Windows PC) sugugi teiste mänguseadmete põlatud vanemaks vennaks muutumas, nagu on juba aastaid õhinal kirjutatud. Paljud hinnatud teosed ilmuvad samuti arvutile. Teiseks on raske suve parimatest mängudest lühiülevaadet teha, sest neid on palju ja erinevatele seadmetele. Nii et ära solvu, kui sinu lemmik pole mainimist leidnud. Lauri Jürisoo, Forte.ee

• Animal Crossing: New Leaf (3DS) • Far Cry 3: Blood Dragon (PC / PS3 / X360, lisapakk) • Grid 2 (PC / PS3 / X360) • Hotline Miami (PS3 ja Vita) • Mario & Luigi: Dream Team (3DS) • Mortal Kombat: Komplete Edition (PC) • Pikmin 3 (Wii U) • The Walking Dead: 400 Days (PC / PS3 / X360, iOS, OS X)

Põnevad “augustireliisid” Euroopas:

The Last of Us (PS3) “Survival horrori” kallakuga märulseiklus, mis suudab võluda nii pildis kui ka sisus. Retk läbi postapokalüptilise USA. Meile tuttav tsivilisatsioon on hävinud, jättes alles vaid rusud, kurjuse ja muu koleda, mida tuleks vältida või hävitada... kui ainult laskemoona jätkuks. Teekonna muudab raskemaks teismeline tüdruk, keda pead kaitsma. “The Last of Us” on kiidetumaid teoseid nii selle suve kui ka aasta lõikes. Särasilmsed austajad on seda nimetanud isegi “võib-olla parimaks PS3 mänguks üldse”. Tegu on PlayStation 3 eksklusiiviga, mis tähendab, et üsna kindlasti ei saa seda (lähitulevikus) ka mõnel teisel mänguseadmel proovida. Pigem võiks aasta-kahe pärast ilmuda täiendatud väljalase PS4-le. Sony esindajad on kindlasti üliõnnelikud, et “The Last of Usi” autor Naughty Dog kuulub juba 2001. aastast neile. USA mängufirma oli küll juba tollal silma paistnud platvormerite sarjaga “Crash Ban-

Veel kõrgelt hinnatud suviseid mänge:

dicoot”, aga tulemas olid veel “Jak and Daxteri” platvormerid – ning peagi kiidetud märulseikluste trio “Uncharted”, mis on “The Last of Usi” vaieldamatu eeskuju. Kõigi nende puhul võib ju rääkida mängudest, mille kogemiseks otsustavad inimesed PlayStationi osta.

• Castlevania: Lords of Shadow (Ultimate Edition) • Europa Universalis IV • Etrian Odyssey IV: Legends of The Titan • Killer Is Dead • Lost Planet 3 • Rayman Legends • Saints Row IV • Tales of Xillia • The Bureau: XCOM Declassified • Tom Clancy’s Splinter Cell: Blacklist

Metro: Last Light (PS / PS3 / X360 – tulekul PS4)

Civilization V: Brave New World (PC) “Civilizationit” ei pea pikalt tutvustama. Igaüks vähemalt teab seda 1990ndate alguses sündinud käigu põhist strateegiamängu, millel on võluvõime panna sind tundideks ja isegi päevadeks unustama nii kohustusi kui ka vajadust süüa-juua või tualetis käia. Kes siiski ei tea, hoidku heaga eemale. Inimesed on kaotanud ametikohti, sest öö läbi mängimine ei võimalda normaalsel ajal ametipostile jõuda ja produktiivne olla. Õigel ajal on jäänud kätte saamata ridamisi kõrghariduskraade, sest küberriikide ehitamine tundus lõputöö koostamisest tähtsam. Ja nii edasi… 2010. aastal ilmunud “Civilization V” on juba niigi kõrgelt hinnatud, aga sellised lisapakid nagu BNW muudavad mängu veelgi paremaks. Nii et alistu saatusele, mis on isiklikust tahtest ülevam, ja proovi see ära. Võidelda pole mõtet, see juhtub nagunii, kui oled “Civile” näpu andnud...

“Maiade maailmalõpp” saabus ja lahkus eriliste probleemideta, aga “Suur hukk” paelub filmi- ja mängutegijaid endiselt. Ukrainlastel on ette näidata juba kaks tuntud postapokalüptilist sarja: “S.T.A.L.K.E.R.” ja selle arendustiimist lahkunute ilmale toodud “Metro”, mille teine osa ongi “Last Light”. Mõlemad on paraku natuke alalihvitud, mis on projektide suurust arvestades ehk isegi mõistetav, aga hoiab neid saavutamast suurimat võimalikku menu. Loodetavasti “Metro” arendus jätkub, et kujuneda vääriliseks alternatiiviks “Falloutile” – sest rüüstatud maailmas seiklemisest ja kollidega võitlemisest ei saa kuidagi küll.

Dota 2 (PC, Linux, OS X) Võrgumängude austajad on kindlatele mängudele truud kaua, aga vaheldust ihkavad nemadki. “Dota 2” on kindlasti oodatuimaid uusi väljalaskeid. See esindab üsna värsket võrgumängužanri MOBA, mis näeb välja reaalaja-strateegia moodi, aga iga osaleja juhib vaid üht sõdurit ning eesmärk on vastastiimi hooneid hävitada. Mõelge võistluspõhisest rollikast võrguareenidel. Esimene osa kannab nime “Defense of the Ancients”, mille lõid isehakanud mängu sepad hobi korras “WarCraft III”mootorile. Kuna tehnoloogia ja võimalikud edasiarendused kuuluvad Blizzardile, ei saanud Valve Software’i rahastatud järjeloojad paraku sama nime kasutada.

Küpsisetordid ja maiused kooli alguseks Fotod: Kätrin Maidla

Küpsise-maasikamaius Kõik, kes lapsepõlves armastasid piima sisse küpsiseid pudistada – see magustoit on teile! Küll kordades nooblimas kuues, nii et sobib ka pidulauale, aga nostalgiahelgi lööb põlema siiski. Neljale:

• • • • •

1 pakk kondenspiimaküpsiseid 250 ml vahukoort 1 sl suhkrut 1 tl vanillisuhkrut 200 g maasikaid

Vahusta koor suhkrutega, kuni saad mõnusalt pehme vahu. Pudista klaasi põhja kaks küpsist, tõsta peale vahukoor ja tükelda hulka mõned maasikad. Samamoodi tee teine kiht. Kaunista maasikate ja küpsisepuruga. Serveeri 30 minuti pärast.

TRIIBULINE KÜPSISEKOOK

KIRSI-ŠOKOLAADI KÜPSISETORT

See on imelihtsalt valmiv küpsisekook, mis hoolimata vaid kahest koostisosast näeb siiski väga efektne välja ja meenutab maitselt nooblit tiramisut.

See on tõesti küpsisetort – šokolaad ja kirsid on ju väga luksuslik kooslus ning siin on ohtralt mõlemat. Näeb ka väga noobel välja, mistõttu sobib kaunistama igat pidulauda.

Neljale: Kaheksale:

• • • • •

3 pk šokolaadiküpsiseid 500 g kreemjat kohupiima (mitte pastat) 1 sl suhkrut 350 g kompotikirsse 5–6 sl kirsikompoti vedelikku

Glasuur:

• 80 g 70% šokolaadi + 20 g kaunistuseks • 1 tl kakaod (kuhjaga) • 100 ml kirsikompoti vedelikku

• • • •

Laota taldrikule 2 x 2 ruut küpsistest ja täidisest nii, et vanilliküpsiste peale läheb kakaopuding, seejärel šokolaadi küpsised, mille peale vanillipuding, siis jälle vanilliküpsised ja kakaopuding. Ettevaatust liiga kõrge koogi ladumisel, et see viltu ei vajuks. Kõige peale pudista katki ülejäänud kaks küpsist. Lase külmkapis viis tundi tõmmata.

valmistamine:

Mõõda glasuuriks välja 100 ml kirsikompoti vedelikku. Kreemi valmistamiseks tükelda kirsid ning sega kohupiima ja suhkruga. Vajadusel lisa 5–6 sl kirsikompoti vedelikku, et saaksid paremini määritava, kuid siiski paksu kreemi. Kasta küpsised hetkeks kirsivette ja lao taldrikule 3 x 3 ruut. Kata poolega kreemist, lao teine kiht küpsiseid, mille peale pane ülejäänud kreem ning kata omakorda küpsistega. Pane tort külma tahenema. Glasuuri valmistamiseks kuumuta kirsivedelik peaaegu keemiseni ja lase mõni minut jahtuda. Samal ajal tükelda šokolaad hästi peeneks ning lisa seejärel koos kakaoga kirsivedelikule. Sega korralikult kokku, et šokolaad sulaks ja kakaotükke sisse ei jääks. Lase kümme minutit külmkapis jahtuda. Vala glasuur ettevaatlikult tordile, kui see veel liigselt voolab, lase vahepeal esimesel kihil hanguda. Kaunistuseks tõmba tordile šokolaadist laastud. Lase enne serveerimist vähemalt kolm tundi tõmmata.

Retseptide autor: hobikokk Kätrin Maidla Vihje rõõmsameelsetele: Taavi Eelmaa küpsisetordiõpetus Youtube’s. Märksõna “elu magusaks”. Otselink: http://www.youtube.com/watch?v=-vm-vj4YwDA

1 pk vanilliküpsised 1 pk šokolaadiküpsiseid 250 g vanillipudingut 250 g šokolaadipudingut

TROOPILINE KÜPSISETORT Siin tordis kohtuvad mesimagusad banaaniküpsised ja hapukas tsitrusekreem. See on tõeliselt mõnus suvine tort, mis ka talvel päikese välja toob. Kaheksale:

• • • • • •

2 pk banaanimaitselisi küpsiseid 250 g hapukoort 250 ml apelsinimahla 1 sidruni mahl ja koor 1 sl suhkrut 2 virsikut (kaunistuseks)

Sega kokku hapukoor, suhkur, sidrunimahl ja koor ning lisa 3 sl apelsinimahla. Kasta küpsiseid apelsinimahla ning lao 2 x 4 koogi põhi. Kata hapukoorekreemiga ja ehita veel kolm kihti, viimaseks jääb hapukoorekreem. Lõika virsikust õhukesed viilud ja laota koogile. Peale nirista hapukoore kreemi ja riivi sidrunikoort. Lase külmas üleöö tõmmata.

Kuidas olla kindel, et laps sööb koolist tulles tervislikult? Tuleb tuttav ette: tunnid on lõppenud ja koju jõudnud laps liigub otseteed kööki, sest kõht on tühi? Kui see on nii, siis kuidas olla kindel, et ta sööb tervisliku vahepala ega riku õhtusöögiks oma isu?

ida vanemaks laps saab, seda harvem ta põhisöögi kordade vahele vahepalasid vajab. Samas on koolist tulnud noor ikkagi näljane. Paljudel algab lõunasöögiaeg juba kell pool kaksteist või isegi varem. Sellele järgnevad pärastlõunased tunnid ning tihti lisaks mõni aktiivne treening enne õhtusööki. Seega on arusaadav, et mõni kõrgekaloriline suupiste või saiake koolipuhvetis suurt ahvatlust tekitab. Vanematel ei ole alati võimalust laste toitumist pärast tunde kontrollida. Järgmised soovitused aitavad aga suunata neid tervislikult sööma ka pärast kooli. • Proovige läbi mõelda lapse tavaline koolipäev. Millal ta lõunalauda istub ning mida ja kui palju siis sööb? Kas on võimalus, et laps jä-

• Koostage koos nimekiri tervislikest valikutest. Arutage, millised vahepalad talle maitseksid (andke valida puu- ja köögiviljade seast). Loomulikult ei saa koogitükki või kartulikrõpse keelata, ent sellised madala toitainesisaldusega road ei peaks olema igapäevases menüüs. • Võtke laps endaga koos toidu poodi ning looge harjumus tervislikke vahepalu osta – nii saate olla kindel, et laps oskab teha õigeid valikuid ka iseseisvalt. Kindlasti rääkige seda, miks mõni toiduaine on kasulik ja kui suur peaks olema vahepala kogus. Valige alati toidu ained, mis on madala suhkru- ja soolasisaldusega (vältige töödeldud suhkrut ja valmistoite) ning kasulike rasvhapetega. • Tehke tervislik vahepala lap-

Mõtteid tervislikeks vahepaladeks: • puuviljasmuutid • puuvili + mandlid, pähklid või seemned • salat • valmis lõigatud köögiviljad • kuivatatud puuviljade- pähklite segu

tab lõunasöögi vahele? Kas ta läheb koolist otse trenni? Need vastused annavad aimu, kui palju peaks ta sööma enne, kui koju jõuab. • Mis kell süüakse teie peres tavaliselt õhtusööki? Kui laps jõuab näljasena koju näiteks pärast kella kaht ja sööb suure vahepala ning õhtusöök valmib kella poole kuueks, on tal isu arvatavasti läinud. Mõelge läbi lapse päevaplaan ja arvestage vastavalt söögikorrad.

sele mugavalt kättesaadavaks. Ei ole mõtet loota, et lapsed või isegi teismelised endale ise tervislikke vahepalu valmistavad. See on nende jaoks lihtsalt liialt tülikas (eriti veel, kui neil kõht juba tühi on). Seega on tähtis, et tervislikud vahe palad oleksid võimalikult mugavalt kättesaadavad – pakkige need õhukindla kotiga kaasa või jätke kodus nähtavale kohale ja söömiseks valmis (näiteks puhastatud, pestud puu- ja juurviljad). • Samuti võite kõiki vahepalu koos ette valmistada – see kinnistab harjumust tervislikult süüa. Tasub meelde jätta, et õige vahe pala valmistamiseks ei kulu rohkem aega kui selle söömiseks! Katrin Pärt Rimi tervisenõustaja

Astu enne tunde läbi. Timer KOOLIPÄEVIK A5

Herlitz RANITS valikus erinevad disainid

4999

Tavahind 2.49

Hello Kitty Lilac Bow SPIRAALPLOKK A5 60 lehte, ruuduline Nike DRESSID 140-176 cm

3495

Friends LASTE SOKID 3 paari (0.92/paar) suurused 22-36 erinevad värvid

249

Herlitz SUSSIKOTT valikus erinevad disainid

Angry Birds Sky SPIRAALPLOKK A5, 60 lehte, ruuduline

385

Angry Birds Pattern KAANEPABER 70 x 200 cm

Herlitz RAHAKOTT valikus erinevad disainid

249

275

Tavahind 3.75

Angry Birds Diamond TÄIDETUD PINAL

199

1099

Angry Birds Pattern TÄIDETUD PINAL

1099 Pigna KAUSTIK A5 40 lehte jooneline, Animal Wild

395

Angry Birds Sky LÕUNASÖÖGIKARP

469

Angry Birds Diamond LÕUNASÖÖGIKARP

469

065

Prismast kõik koolikaubad ühe käiguga15 käes.