KoolitusEkspress (9.08.2012)

9. august 2012

DISAIN

ÄRIJUHTIMINE

Kelleks Sina saada tahad?

Dokumentide vastuvõtt 1. oktoobrini.

Rakenduskõrgharidusõpe Juhtimine • Personalijuhtimine • Teenindusjuhtimine Ettevõtlus • Ärikorraldus • Majandusarvestus ja finantsjuhtimine • Logistika • Pangandus • Turundus • Turismiettevõtlus

Magistriõpe • Ettevõtte infotehnoloogia juhtimine • Ettevõtte finantsjuhtimine • Turismiettevõtluse ja teeninduse juhtimine • Tarneahelate juhtimine • Inimressursside juhtimine

Disain loovettevõtluses • Graafiline disain • Sisekujundus Infotehnoloogia • IKT haldamine ja administreerimine • Veebitehnoloogiad • Multimeedia

Täpsem info:

www.eek.ee

INFOTEHNOLOOGIA

JÄTKAN ÕPINGUID Magistriõpe: • Ärirahandus ja majandusarvestus • Rahandus ja majandusanalüüs • Audiitortegevus • Ettevõtte ja ekspordi juhtimine • Inimressursi juhtimine • Turundus • Avaliku sektori rahandus • Linna- ja keskkonnaökonoomika • Rahvusvahelised suhted ja Euroopa-Aasia uuringud

Vastuvõtt tasulistele õppekohtadele 27.- 31. august 2012

MBA - Ärijuhtimise magistri kraad TTÜ majandusteaduskonnast Parim võimalus teiste erialade spetsialistidele ärijuhtimise alaste teadmiste omandamiseks on MBA Ärikorralduse õppekava.

Magistrikraad MBA on tunnustatud kogu maailmas.

TEADMISTE KAUDU

EDUKAKS!

Lisainfo: www.majandus.ttu.ee

Tel 620 39 47, 620 39 38 TTÜ majandusteaduskond Akadeemia tee 3, Tallinn

Kui kehakeel ei aita...

Õppeaasta põhiperiood 17.09.2012–31.05.2013

Inglise, saksa, prantsuse, hispaania, itaalia, eesti, vene, soome, rootsi ja kreeka keel.

• rühmaõpe täiskasvanutele ja kooliõpilastele • valik tööalase inglise keele rühmi • registreerumine al 03.08.2012 • lahtiste uste päevad 03.–14.09.2012 • soodushind kuni 14.09.2012

2

KoolitusEkspress 9. august 2012

Endla 22, Tallinn • tel 662 0996, 662 0706 • www.tallinnakeeltekool.ee

“Keeleõpe ilma aja- ja kultuuri­ loota on nagu nööp ilma ülikonnata,” arutleb inglise keele õpetaja Katrin Linnap Tallinna Keeltekoolist.

Anne-Mari Alver

T

allinna Keeltekool / MTÜ Keeltemaja, Endla tn 22, on keelte õppimiseks n-ö konservatiivne koht: kursused on pikad ning sageli jäädakse keelte­ kooli aastateks.

Katrin Linnap selgitab, et pikk kursus sobib hästi neile, kes tahavad keele korralikult selgeks saada. “Iga uus oskus vajab settimist ja laagerdumist, nii ka keeleoskus.

Kiirkursustega kipub olema “easy come, easy go”. Tõsi küll, on olukordi, kus kuupikkune intensiivkursus end õigustab – näiteks kui saate tööl teada, et kuu aja pärast sõidate Hispaaniasse komandeeringusse... Pikka kursust siis ju enam läbida ei jõuaks, ent lühikegi tagab selle, et reisil saab vajaliku suhtlusega hakkama. Tõsi küll, pärast komandeeringut, kui keelega enam ei tegele, hajub see vaikselt meelest.”

Nagu vaba aja klubi Katrin võrdleb keeleõpet hea vormi saamisega spordiklubist: innuka treeninguga võib alla võtta üsna lühikese aja jooksul, kuid selleks, et vorm kestaks, tuleb trennid muuta elustiili osaks. Sama lugu on ka keeleõppega – ja paljud keeltekooli õpilased ongi muutnud keeletunnid oma elustiili osaks.

“Lõviosa õpilastest on siin käinud aastaid,” räägib Katrin. “Keelte­ kool on nagu vaba aja klubi – inimesed on õppimise ja üksteisega harjunud.”

Katrini õppemetoodika üks eripära on see, et inglise keel ja kultuur võetakse ette laiemalt kui pelk sõnade päheõppimine ning töö grammatikaga.

“Algkursus on nagu nööp, ent edasistel kursustel tegeleme juba ülikonnaga,” muigab ta. “Täiskasvanute õpe on alati laiem kui üks aine,” on Katrin kogenud. “See on keel, kultuur, ajalugu, rahvuse olemus, kombed, kirjandus, arhitektuur... Keel ei ole asi iseeneses ega valge elevant, vaid verbaalne väljund eri rahvaste kultuuridest, ellu­suhtumistest ja maailma­ nägemusest.”

Katrin Linnap (keskel) tutvustab õpilastele Londoni vaatamisväärsusi. erakogu

Keel pole asi iseeneses tud, kus idioome tundmata võib Ilukirjandus jääda pool nalja arusaamatuks. õppematerjalina Eestlane ja inglane väljendavad “Pratchetti katkendite lugemiseend kohati erinevalt. Eestlane üt- ga saab alati palju nalja, kui lugeleb teise kohta rahumeeli, et ta on jad hakkavad mõistma, miks on rumal, inglane aga kasutab väljen- kirjanik üht või teist moodi täpselt kirjutanud. Siis tundubki vadit “ta pole erakordselt tark”.

Selleks et õpilane keele olemu- hel, et meil on nalja-, mitte inglisest aru saaks, tuleb õpetajal tih- se keele tund.”

Kui algul võib ilukirjanduse kati õpikust kaugemale minna. Katrin Linnapi armastuseks on ilu- sutamine ära ehmatada – näiteks kirjanduslikud tekstid – neid luge- tunduvad William Somerset Maughami lühijutud des ja analüüsivõi Agatha Chdes saab paremiristie krimini aru, miks just Keeltekool on lood liiga keenii öeldakse. rulised –, siis “Ilukirjan- nagu vaba aja mõne aja päduse kasutami- klubi – inimesed rast muutub luseks on terve on üksteise ja gemine õppihulk häid põhmise ihaldusjusi,” räägib Ka- õppimisega väärseks osaks. trin. “Nii saab harjunud.

Nii näiteks pakiiremini sellusid õpilased geks grammaendale ka sutika, väljenditena jäävad paremini meelde uued veks lugemis­vara soovitada, et keesõnad. Lisaks on ilukirjandus ära- leoskust vaheajal edasi arendada. ütlemata hea diskussiooniallikas.

Seda kasutades saab vältida selli- Erinevad õpetajad, seid “vestlusi”, kus õpetaja räägib, erinev metoodika õpilane aga vastab püüdlikult Yes Kõik keeltekooli õpetajad valivad ja No. Mulle meeldib, kui grupis te- endale ise materjalid, mille järkib vaidlus, kus õpilased oma sei- gi õpetada. Nii näiteks on õpetasukohti esitavad – kõik loomuli- ja Janne Oengo tundides kasutusel õpikud, mis baseeruvad Natiokult õpitavas keeles.”

Vahel on õpilased Katrinilt kü- nal Geographicu materjalidel, olles sinud, miks peab õppima näiteks populaarse teadusajakirja keelega fraseologisme, idioome ja metafoo- võrreldes siiski pisut lihtsamad.

“Nende järgi on põnev õppida re – tavasuhtluses ei pruugi neid ju vaja minna. Katrin toob seepea- ja õpetada,” põhjendab Janne. “Lile näiteks Terry Pratchetti raama- saks keeleoskusele saab palju uusi

teadmisi mitmesugustest valdkondadest, samal ajal aga ka selgeks inglise keele.”

Kuna õpetajad kasutavad eri materjale, on õpilastel seoses sellega väga mugav võimalus õppida aasta ühe, aasta teise juhendaja all. See sobib siis, kui tuntakse, et järgmisele tasandile minekuks ei olda veel valmis, ent keeleõppega tahaks ikkagi edasi tegeleda.

Kõik keeltekooli tunnid toimuvad õpetatavas keeles, välja arvatud algastme grammatika, mida selgitatakse eesti keeles.

Miks peab õppima grammatikat, kui suhelda saaks ehk selletagi, küsitakse õpetajatelt aeg-ajalt.

Katrin ja Janne on mõlemad kindlad – ega ikka ei saa küll, sest suhtlemisel võivad sisse tulla piinlikud vead, kas või näiteks ajavormide segiajamine.

Grupiga Londonit avastamas Keeltekooli rühmad käivad koos ka väljaspool seda vana armsat maja Tallinna kesklinnas. Grupi kokkuliitmiseks korraldatakse matku, õpetaja Katrin aga teeb igal aastal sissejuhatuseks ühe aeroobikatreeningu.

Ent see pole veel kõik! Katrin Linnap naasis veidi enne meie kohtumist Londoni ekskursioonilt, mille ta oma õpilastele korraldas. “Juba sügisel hakkasid rühmast kostma küsimused, kas kevadel ikka kusagile sõidame ka,” meenutab Katrin. Varem aastaid

ka giiditööga tegelenud õpetaja kinnitab, et oma õpilastega rändamine on paljuski põnevam kui grupiga, kes tuleb kokku vahetult enne reisi.

“Inglismaa ajalugu ja kultuur on sedavõrd rikas, et kui sel teemal ainult üks-kaks korda rääkida, siis see meelde ei jää,” selgitab ta.

“Seepärast olen pühendanud kevadsemestri peamiselt reisi ettevalmistamisele: jutustanud kohtadest, kuhu läheme, nende loomisloost, minevikust ja tänapäevast.

See tagab, et kohale jõudes ootab ees déjà vu efekt – tean seda, olen sellest kuulnud ja lugenud!

London on niigi lõpmata põnev linn, ent selleaastane reis tõi kaasa terve hulga uudistamist: ettevalmistus olümpiaks, Elisabeth II valitsemisaja teemantjuubel pluss kuninganna ametliku sünnipäeva pidustused, mida Briti alamate jaoks tähistatakse juunis. Nii nägi reisiseltskond oma silmaga ära kuninga­koja liikmed, keda tavaliselt kohtab vaid pildiajakirjade veergudel.

“Järgmisel aastal on plaanis minna ringreisile Šotimaale, ehk õnnestub kusagil saartel kuulda ka gaeli keelt, mida linnades enam ei räägita,” unistab Katrin Linnap.

Tallinna Keeltekooli õpilasteõpetajate põnevatest tegemistest võiks rääkida veel palju. Ent oma silm, teadagi, on kuningas. Keeltekooli uued kursused alustavad juba sügisel ning laiast valikust võib enesele sobiva õpivõimaluse leida iga huviline.

KoolitusEkspress 9. august 2012

3

Nii teadlasekui ka piltnikuelu nõuab analüüsi ja kannatlikkust

Kes ma olen? Ökoloog mitte, kuigi töötan Ökoloogia Instituudis.

Kõige lihtsamalt öeldes olen paleolimnoloog ja uurin järvi.

Jaanus Terasmaa

Ü

hes kolleegidega vaatame pigem ajalukku, meie piirkonnas kuni 11 000 aasta taha, et aru saada, kuidas ja miks järved ning neid ümbritsev on kujunenud ning kui palju on selles kliima, kui palju inimtegevuse või siis mõne kolmanda teguri mõju. Kuigi erinevalt paljudest teistest ülikoolis töötavatest teadlastest pääsen mina aasta jooksul nii mõnelegi välitööle, on viimasel ajal päevad täidetud pigem taotluste ja aruannete kirjutamisega. Veidi tüütavaks on see muutunud. Ent üheks väljapääsuks argirutiinist on vähemalt minu jaoks alati olnud elu vaatamine läbi kaamerasilma. See vaatamine nõuab aga teistmoodi kannatlikkust ja aega.

Minu fotohuvi on üsna klassikalise eellooga: põhikoolis sain kätt proovida Lomo ja Smena kaameratega, venna kõrval piilusin ka Zenitiga tehtud piltide ilmutamist. Hiljem tulid segased 1990ndad, kus alguses ei olnud saada ei kaame-

4

KoolitusEkspress 9. august 2012

raid ega filme, ning seejärel oli seebikaperiood, mida heal juhul võib lihtsalt klõpsutamiseks nimetada.

Digikaamerad aitavad analüüsida Fotohuvi tegelikuks alguseks pean 2003. aastat, kui ostsin esimese digikaamera (Canon G3). Tänu moodsale tehnikale saabus tegelik arusaam fotograafia erinevatest külgedest ning tekkis huvi eksperimenteerimise vastu – iseehitatud adapterid paremateks high-key stiilis makrovõteteks või filtrid infrapunalähedases spektriosas (NIR) pildistamiseks. Võtame näiteks vana hea Zeniti – kuigi saab muuta säri­aega ja ava ning valida erineva tundlikkusega filme, siis hetk pildi tegemisest kuni selle kättesaamiseni oli tihti mõõdetav nädalate ja kuudega. Nii usin pole ma olnud, et oleksin viitsinud iga pildi puhul üles kirjutada “Kaader neli, kasutasin sellist säri ja sellist ava. Kuupäev see ja see”.

Digikaamera puhul salvestub aga kogu vajalik info koos pildiga, andes nii kohe kui ka hiljem kodus võimaluse oma-

Snelli tiik infrapunalähedases spektriosas nähtuna. 2004.

Canon G3 + Hoya R72

tegevust analüüsida: ahaa, kui teen nii, saan sellise foto; kui keeran seda nuppu, juhtub midagi muud. Enne digikaamera kasutamist ja oma tegevuse jälgimist oli mu fotohu-

Fotod Jaanus Terasmaa

Planeet Banska Bystrica, Slovakkia. 2011.

vi ikka pigem klõpsutamine. Ma ei mõelnud, miks valisin konkreetse ava või säri. Kõik oli rohkem tunde järgi. Ent ma pole vaid digi-usku, mul on ka filmi­ kaamera. Kui arusaam foto­ graafia põhimõtetest on olemas, siis pole enam nii tähtis, mis kaamerat kasutada – peegel-, kompaktvõi isegi telefonikaamerat –, tähtis on teada tehnikate eeliseid ja piiranguid ning need enda kasuks tööle panna.

Arvan siiski, et ainu­ üksi aparaadi ja fotode analüüsimisest ei piisa, kusagilt peab ka uut infot ja teadmisi tulema. Mina harisin end peamiselt internetiavarustes. Sain sealt häid mõtteid, hiljem hakkasin blogis ja artiklites jagama oma kogemusi. Kindlasti ei pea ma end profiks, pigem olen huviline, kes püüab õppida ja areneda. Fotohuvi on sarnane teadusega: loed teisi allikaid, paned sinna oma panuse juurde ja sünteesid uue teadmise – protsess on ju sama.

Teistmoodi nägemine Pildistamine on vähemalt mind õpetanud maailma veidi teistmoodi vaatama: nägema detaile, kompositsiooni, olgu siis kaamera kaasas või mitte. Isegi filmivaatamisel lööb välja emotsioon: näed, kus oleks saanud kena kaadri praegu. Käib alateadlik analüüs, vaatad teistmoodi nii elus kui ka eluta maailma.

Mida ma pildistan? Sellele on keerukas vastata, sest konkreetset kitsast žanrit ei ole, pildistan seda, mis silma jääb.

Eks on muidugi olnud erinevaid huvisid ja perioode: makrost kuni eksperimentideni vanade manuaalsete tele­objektiivide ja telekonverteritega. Viimasel ajal on lemmikfookuskauguseks jäänud 10–20 mm objektiivi pakutav vahemik. Eriti tore

on sellega panoraampilte teha ning nendest omakorda planeete moodustada.

Panoraam on selle poolest hea, et lubab maailma – ja kõike, mis selles leidub – laiemalt vaadata.

Pildistamishuvi on periooditi kord tähtsam, kord mitte nii esmane. Usun, et nii nagu teadlasel, on ka fotograafil esmaseks vooruseks kannatlikus. Paadunud loodusfotograafi jaoks on tavaline, et ta tõuseb hommikul kell neli üles ja sõidab rappa päikese­ tõusu või udu üles võtma. Ja nii väga-väga paljudel hommikutel, et tabada õige hetk ja valgus.

Mina nii paadunud ei ole. Siiski olen mõnelgi korral seda teinud ja paaril korral on mul õnne olnud – pilt vääris küünlaid, ja need hetked on meeles. Samas on alati kõrval need kümme korda, kui pilt ei õnnestunud. Usun kindlalt, et hea pildi saamiseks tuleb pilte teha. Enamik kordi läheb tühja, aga piisava usinuse ja õnne korral saab korraliku kaadri kätte.

Kaduma läinud kaader Ilmselt on igal pildistajal hetki, kui ta mõttes vannub, et sobiv moment on mööda lastud. Nii ka minul. Eriti eredalt meenub üks öö, mil pildistasin rõdul vana täismanuaalse 1000 mm peegelobjektiivi abil parasjagu täiskuud, kui märkasin, et läheduses pidas politsei kellegi kinni. Suunasin kaamera sinna, sättisin seaded ümber ja tegin sõiduteel toimuvast paar klõpsu. Täpselt samal ajal lendas üks lennu­jaamast startinud lennuk kenasti otse üle täiskuu­ ketta. Nähtust oleks võinud saada väga hea kaadri, aga kuna sellise objektiivi teravustamine ja kaamera stabiliseerimine võtab aega, jäin pildist ilma. Poleks olnud mu uudis­himu, oleksin saanud foto, mida iga päev ei saa. Tekitas viha küll, olin õige varustusega õigel ajal õiges kohas, ja siis – pagana politsei! Ent pole viga, alati leidub mi-

dagi uut, mida pildistada, ning uudishimu on edasiviiv jõud nii fotograafias kui ka teaduses.

ima kutsub õpp i ool avatud ülik pesse magistriõp •

Ärijuhtimine – spetsialiseerumine juhtimise ja turunduse või finantsjuh­ timise erialale, õppetööga Tartus või Tallinnas

•

Ettevõtlus ning tehnoloogia juhtimine – innovaatilise ettevõtte juhtimine, ekspordijuhtimine, kaasaegsed tehnoloogiad ja protsessid, ettevõtlus­ pedagoogika

•

Strateegiline juhtimine – lai ja pika perspektiiviga vaade ühiskonnale ja ettevõtlusele ning interaktiivne õpe Dokumentide vastuvõtt 6.–17. augustini www.sais.ee või TÜ peahoones Ülikooli 18

TULE ÜLIKOOLI - MAJANDUS TEADUSLIKULT! www.mtk.ut.ee • www.tuleulikooli.ee KoolitusEkspress 9. august 2012

5

erakogu

Kutsumusega töö

“Kosmeetikuks saamise eelduseks on kutsumus – soov inimesi aidata,” ütleb Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli kosmeetikute õppesuuna juht Leelo Simisker.

L

eelo, kel endal kosmeetikutöös rakenduskõrgharidus Helsingi Laurea ametikõrgkoolist, on korduvalt kuulnud arvamust, et kosmeetikutöö on lihtne – meik, küüned ja kogu lugu.

“Kosmeetikud ei ole mingid tibid,” kummutab ta selle seisu­ koha. “Et seda tööd hästi teha, on vaja sügavaid teadmisi. Mul on olnud ka õpilasi, kes enne kosmeetikuks õppima asumist on omandanud kõrghariduse, siis aga mõistnud, et tahaks teha midagi head omaenda kätega.”

Kosmeetikutöö pakub ridamisi väljakutseid. Leelo Simisker on veendunud, et hea kosmeetik ei saada ära klienti, kel on probleemne näonahk või näiteks küüneseen.

“Tänapäevased töövahendid ja -materjalid on piisavalt arenenud, nii et probleemse kliendiga töötades ja korrektseid võtteid kasutades ei panda ohtu ei enda ega ka järgmiste klientide tervist, ” räägib ta.

Leelo Simisker selgitab, et kosmeetiku elukutse ei kuulu kergete kilda. “Vaja on palju teadmisi. Tunda tuleb nahatüüpe ja -haigusi, anatoomiat, füsioloogiat jne. Oluline on käeline osavus. Käed, tõsi küll, lähevad tööd tehes n-ö lahti, ent valmisolek nendega töötada peab olema juba varem.”

Veel rõhutab Leelo, et kosmeetik ei tohi karta kliendiga lähestikku olemist. “Kui on suur isikliku ruumi vajadus, läheb kosmeetikuna töötades raskeks – klient on ju alati väga lähedal.”

Majandusest ja müügitööst Peale otsese iluloomise õpitakse ka majanduse aluseid – samuti vajalikud teadmised nii kosmeetikule kui ka juuksurile ning teistelegi iluteenindajatele. Esiteks sellepärast, et vajadusel firma luua või end FIEna ära majandada, teiseks sellepärast, et töö eeldab müügioskust.

Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli uks on avatud kõigile, kes tahavad teha rahvus­vahelist karjääri. Pildil praktikakeskuse praktikal viibivad õpilased ja praktikakeskuse juhtkond vasakult: Luiza Šaranova, Elvira Novoženina, Olga Komleva, Marelle Oosim, Sandra Loit. Tagumine rida paremalt: kosmeetikute õppesuunajuht Leelo Simisker, õpilane Kristi Heinsalu, direktor Aimar Karu ja õpilane Helena Väiko.

Kooli üks tugevus on kvaliteetsete vahendite ja materjalide kasutamine. Nii näiteks töötavad noored kosmeetikud Biodroga ja Payot’, juuksurid aga L’Oreali ja Matrixi sarjadega. L’Oreali akadeemia on oma hea oskusteabe poolest tuntud üle maailma ning iluteeninduse erakooli õpilastel on hea võimalus sellest juba õppimise algusajast peale osa saada.

Kosmeetikute üheks oluliseks tööks on ka kliendile hooldusvahendite soovitamine ja müük. Müügitöö on samuti oskus, mis kosmeetiku eriala õpilasel selgeks saada tu-

leb. Samuti põhjalik toodete tundmine – ei saa ju lihtsalt öelda “Toode sobib teile väga hästi, hind on seitsekümmend eurot”.

“Millegipärast on eestlastel tihti hirm kliendile midagi soovitada.

Kardetakse, et äkki on tal vähe raha või polegi tööd, kodus ootavad väikesed lapsed... See kõik ei ole kosmeetiku asi. Tema ülesanne on soovitada neid tooteid, mis klienti aitavad. Kui inimene on juba kosmeetiku juurde tulnud, tahab ta oma ilu ja tervise heaks midagi teha ning seepärast on õige ka sobivaid tooAnne-Mari Alver teid soovitada.”

BAILATINO, HOUSE, VIDEOCLIP DANCING, BROADWAY JAZZ, HIP-HOP, BALLETT, BOLLYWOOD, KÕHUTANTS, FUNK FUSION, LATIN JAZZ, CHEERLEADERS & SHOW, MJ STYLE, JAZZTANTS Tallinn - Jüri - Laagri - Tartu - Pärnu REGISTREERU: WWW.DANCEACT.EE Pildil: Elisabeth Kodusaar – bailatino treener. Foto: Risto Ring

6

KoolitusEkspress 9. august 2012

Suurepärane praktikabaas Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli suureks uuenduseks on praktikabaas Kochi Aitades, otse kesklinnas ja sadama D-terminali kõrval. Õpilaste jaoks tähendab see peale põhitöö veel üht head väljakutset – hakkama tuleb saada ka klientidega, kes eesti keelt ei räägi. Leelo Simisker mainib, et kui inglise keel on tüdrukutel enam-vähem suus, siis soome keel tekitab veidi raskusi ning sellepärast loodab ta sügisel koolis organiseerida soome keele kursuse, mis keskenduks iluteenindusvalla suhtluskeelele.

Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli direktor Aimar Karu räägib kooli õppesuundadest. “Lisaks kosmeetiku ja juuksuri erialale saab õppida maniküüri-pedi­küüri, geelküünte paigaldust ja hooldust, massaaži ning grimmi ja jumestust. Plaanis on hakata välja õpetama ka spaa­hooldustele keskendunud töötajaid.”

Koolil on ka mõnusalt avar õppe­ hoone Õismäel. Viimase üheks tugevuseks on lastehoid, mis teeb õppimise eriti mugavaks ka noortele emadele – kooli tulles saab jätta pesa­muna südamlike ja professionaalsete hoidjate hooleks õppetööga samas majas.

10 aastat hiljem

Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemias ootavad unustatud unistused ja elukestev õpe.

N

oorusajal omandatud teadmiste “parim enne” on juba ammu möödas. Kes mäletab ülikooli 15 aasta taguse loengu sisu? Pigem on tänaseks ülikooli ajast meeles mõni lõbusam pidu, markantsemad õppejõud ja kursusekaaslased. Ka maailm oli meie ümber sootuks teistsugune. Digitaalsetest teenustest ja virtuaalkeskkondadest unistasid visionäärid. Mugavaim failivahetusvõimalus arvutite vahel oli 1,3 MB flopi. Lisaks igapäevaelule on sama suuri muutusi läbi teinud teadus, tehnika ja meditsiin. Ka kultuurile on lisandunud selle ajaga mitmeid uusi kihistusi. Kas jääda kunagi õpitud teadmiste juurde ja loota, et ehk venitab pensionini välja? Tänaseks on kunagised koolipingis omandatud teadmised materjaliseerunud tasuvaks töökohaks. Paljude esmane elueesmärk oli, on ja jääb ümbritseda end hea elu sümbolitega. Ennast edukaks pidaval eestlasel on maja, mitte üle viie aasta vanune auto, õhuke teler, espressomasin ja palju muud. Loomulikult on võimalus jätkata samas vaimus kuni võiduka lõpuni. Pensionini rabades jõuab hankida ehk veel suurema maja, kaks autot ja kaks espressomasinat.

Aga mis oleks, kui mõtleks päris iseendale? Üldjuhul on aeg ja energia kulunud lastele, majale, aiamaale, sugulastele, koerale. Egoistlik, aga tegelikult peaksimegi elama ju sõna otseses mõttes ise endale. Kuigi see pole praktikas väga levinud, aga vaimne areng on võimalik ka kümme aastat pärast ülikooli või keskkooli lõppu. Ehk oleks ergastav uue, veel õhema teleri soetamise asemel teostada mõni unistus? Mõni selline, mis pakuks midagi hingele ja mis argielu pragmaatilisust arvestades pole siiani võimalik olnud. Inimesed ja unistused on erinevad, aga miks mitte õppida mägironimist, osaleda ruumikujundus- või fotograafia- või maailkursusel või sooritada hoopis kaatrijuhi eksam? Uued teadmised ja oskused lisavad igapäevaelule värskust ja annavad teadmise, et sinus on rohkem sisu.

EKA Avatud Akadeemia kaatrit juhtima ja ronima ei õpeta, küll aga on meil palju huvitavat pakkuda kunstihuvilistele.

Uued oskused töö kõrvalt või midagi neile, kellele meeldib kaua magada. EKA Avatud Akadeemia

võtab vastu huvilisi nelja-aastasesse bakalaureuseõppesse. Kuna kogu õppetegevus toimub õhtusel ajal, saab tudeng tegeleda päeval muude kohustustega. Valida on vabade kunstide, kujunduskunsti, moestilistika ja graafilise disaini (ka venekeelne õppe­ rühm) vahel. Huvilistel palume ennast registreerida katsetele 20. augustini internetis aadressil artun.ee/avatudakadeemia. Personaalse suhtluse eelistajad saavad registreeruda ka Estonia pst 7 ruumis 421.

Saabuval sügisel alustavad ka järjekordsed pikaajalised täienduskoolitused. See on hea võimalus neile, kes soovivad omandada uusi erialaseid oskusi päevatöö kõrvalt.

Õppetöö toimub nädalavahetustel või tööpäevade õhtutel. Vastuvõtt toimub seitsmele õppekavale: kujundusgraafika, ruumi­ kujundus, muinsuskaitse ja restaureerimine, fotograafia, maalimaailm, keraamika ja kanga­trükk. Lisaks on huvilistel võimalus osaleda Suveakadeemia või Talveakadeemia raames toimuvatel lühiajalistel koolitustel.

Kinkekaardiga saab kinkida osalus koolitusel sõbrale või tuttavale.

Kuhu kaovad head veebidisainerid? Eesti talendid leiavad tööd Londonis,

Saksamaal ja USAs. Kodust on nad läinud ja tagasi tulevad alles hiljem. Võib-olla.

EKA Avatud Akadeemia koostöös Eesti juhtivate digiagentuuridega alustab uute talentide kooliamist. Jaanuaris algab uus täienduskoolituse kursus – digidisain. Üldistades võib öelda, et õppekava olemus on loovuse ja tehnoloogia sümbioos. Oma ala spetsialistid annavad ülevaate digitaal­ se meedia toimimisest ning veebiarenduse protsessi etappidest. Tutvustatakse tehnoloogilisi erisusi disaini kasutamisel digitaalkeskkondades (arvuti, iPhone, iPad, Android). Kursuste lõpetaja omandab oskused, mille põhjal on ta võimeline arendama ja disainima kodulehe. Käsitletakse branding’u seoseid graafilise disainikeelega ning tutvustatakse digitaalmeedia ja autorikaitse kokkupuutepunkte. EKA teeb koostööd parimate Eesti digiagentuuridega, et tutvustada huvilistele reaalset töökeskkonda ja praktilise töö spetsiifikat. Kursused on ka hea võimalus luua kontakte võimalike tulevaste tööandjatega.

Tulevased kunstimaailma revolutsionäärid, geeniused, suurmehed, teerajajad! EKA ettevalmis-

tuskursused alustavad septembris ning on mõeldud nendele, kes soovivad arendada oma oskusi sisseastumiseksamite jaoks EKAsse või mõnda teise kõrgkooli. EKA õppejõud annavad eelteadmised kunsti valdkonnas. Tutvustatakse kunstiajalugu ja moodsa kunsti suundi, antakse põhiteadmised joonistamises, maalimises ja eriala kompositsioonis. Vastu võetakse õpilasi alates gümnaasiumi 11. klassist, kuid oodatud on igas vanuses kunstihuvilised.

Tagasi alguses. Kas kõik on ära õpitud? Kindlasti mitte. Tark inimene pidi siit ilmast lahkuma ju lollina. Tahaksin julgustada neid, kes tunnevad huvi kunstiõpingute vastu, aga pole seni julgenud EKA ust avada. Kõige tähtsam on huvi olemasolu kunsti, kui eneseväljendusvõimaluse vastu. Kui see on olemas leiab EKA Avatud Akadeemiast vastavalt oma oskustele sobiva koolituse või tasemeõppe eriala igas vanuses huviline.

Täpsemat infot õpivõimaluste kohta EKA Avatud Akadeemias leiab aadressilt www.artun.ee/avatudakadeemia.

Veiko Tammjärv

EKA Avatud Akadeemia juhataja

KoolitusEkspress 9. august 2012

7

Wordi ja Exceliga elu lihtsamaks Kuidas päevase kursuse tulemusena Excelist ja Wordist uusi kasulikke teadmisi saada ning neid tööle rakendada, räägib arvutikoolitaja Henn Sarv.

Excel ja Word on ammu kasutuses. Mida koolitustel juurde saab õppida?

Tõsi ta on – Excel ja Word on meie kaaslased juba ligi 20 aastat, aga ikkagi on terve hulk inimesi, kes neid toredaid vahendeid poolikult või ebaefektiivselt kasutavad.

Kas seminari-tüüpi koolitus on siin vallas uus “formaat”, kas selline “kuulan ja vaatan” on tavaline koolitusviis?

Seminari-tüüpi koolitus on kasutusel olnud juba mõnda aega. Enamiku minu kursustest moodustavad klassikursused, kus õpilastel on arvutid ees ning kus kõike õpitut ja arutatut rakendame kohe ellu ka praktikas. Koolituseks on kindlasti näiteks “spikrite” (Helpi) lugemine. Üheks koolitusviisiks on raamatud ja neist õppimine. Internetis on hulk lühemaid ja pikemaid, tasulisi ja tasuta veebikursuseid. Üks õpivõimalus on ka igapäevane kasutamine.

8

KoolitusEkspress 9. august 2012

Igal formaadil on oma sihtrühm, jõudlus ja iseärasused. Klassikursus on kontsentreeritud, ajakulukas ja mahutab maksimaalselt 20 õpilast. Samas on selle mõjusus sageli suurim. Seminarilt saab mõtteid ja infot – sellele peaks kindlasti järgnema iseseisev töö või õpe.

Seminarikoolitusele mahub kuulajaid paarikümnest paarisajani – ajaliselt ehk kõige mõnusam ja mugavam, aga kui õpitut kohe ei rakenda, ei pruugi see alati meelde jääda. Raamatu ja interneti kaudu võib jõuda tuhandeteni, need aga nõuavad õppimiseks tugevat enesekontrolli.

Olen veendunud, et kõige mõistlikum on õpiviise kombineerida – lugeda vahel spikreid, hankida mõni raamat, tutvuda tasuta lühikoolitustega veebilehel http://office.­microsoft.com ja käia aeg-ajalt klassitunnis.

Kas raatsid mõne teema või nipi avada ja lehelugejale

saladus­katet kergitada, millest seminaril räägid?

Pole siin saladust midagi. Üks osa, millele kindlasti palju tähelepanu pööran ja mida praktikas ka näidata proovin, on kõige lihtsamad igapäevased toimingud. Tean omast kogemusest, et paari selgeks õpitud näpuliigutusega saab säästa väga palju aega. Mõnedki klahvikombinatsioonid hiireklõpsu asemel annavad juba aasta kokkuvõttes nädalakese kokkuhoidu. Üks väga tähtis osa on kindlasti rakendustesse sisse ehitatud abivahendid, mis on mõeldud töö auto­maadistamiseks: näiteks ka kõige tavalisemat sisukorda teeb suur hulk Wordi kasutajaid tänaseni käsitsi.

Päris kõike ei oska aga isegi veel ennustada. Minu koolitused, nii klassikoolitused IT Koolituses kui ka sedalaadi seminarid, valmivad lõplikult n-ö viimasel minutil.

Väga palju osavõtjaid on minuga pärast kirjavahetuses ning saadavad aeg-ajalt küsimusi ja probleemikirjeldusi. Nendest kasvavad lahendused on aga väga headeks järgmiste koolituste teemadeks. Siin kehtib lihtne reegel: kui kellelgi on tekkinud töös probleem, siis suure tõenäosusega on samasugune mure

ka teistel. Järelikult tasub lahendust või vastust jagada.

Seminaril kasutajatele arvutit ei anta, aga igaüks võib oma sülearvuti kaasa võtta. Kas isikliku arvutiga tasub tulla?

Kas see annab midagi juurde?

Seminari ja klassikoolituse peamine erinevus ongi selles, et klassis saab kõik õpitu kohe oma käega järele proovida. Väga paljudele on see oluline meeldejätmise ja õppimise viis. Selles mõttes on sülearvuti kaasavõtmine kaval mõte – saab seminari pisut klassikoolituseks muuta. Samas ei tohiks sellele väga palju loota – klassikoolituse teine eelis on võimalus pühendada pisut aega ja energiat igale õpilasele eraldi, jälgida ja vajadusel korrigeerida praktilist tegevust, järele oodata ja aidata. Seminari formaat seda kahjuks ei võimalda. Nii et kel on, võtku sülearvuti julgelt kaasa, kes aga ilma tuleb, ärgu peljaku, millestki puudu ei jää.

Word ja Excel on oma ajaloos läbi teinud pika muutuste jada.

Ka praegu on kasutusel mitu versiooni. Lisaks on samad programmid nii eesti- kui ka ingliskeelsed. Kas oleks vaja

ette teada, millist versiooni kasutada, “millises keeles” koolitus toimub?

Tõsi ta on, et versioonide rohkus on üks seminari keerukas teema.

Muidu polekski sellest versiooni­ erinevusest suurt lugu, aga uute versioonide tulekuga muutuvad põhjalikult kasutajaliidesed: näiteks on menüüd asendunud ribaga ja ka kasutusviisis on palju teisti. Õnneks mitte kõik – elementaarsed igapäevased töövõtted on suuresti samad, kohati lihtsamadki.

Natuke keerukam teema on keele­teema. Ise olen põhimõtteline ja järjekindel eestikeelse tarkvara kasutaja ja propageerija. Tänapäeval on omakeelne arvutitark­vara riigi ja rahva püsimise üks eeldusi. Eestlased on sellest mõttes eliidi hulka “valitud” – neid rahvaid, kellel on omakeelne tarkvara, ei olegi nii palju, kui arvata võiks. Samas on suur hulk inimesi, kes on kasutanud vaid ingliskeelset tarkvara – nende harjumust ei pea tingimata jõuga muutma. Seepärast räägin kindlasti, millised on erinevused ja mida peab silmas pidama. Vajadusel lülitan koolituse ümber teisele keelele.

Seega ei pea pelgama ei inglis- ega eestikeelse Exceli või Wordi kasutaja.

Anne-Mari Alver

Bailatino muudab säravaks ja õnnelikuks Tants on suurepärane treening, mis annab hea vormi kehale, suurepärase laengu hingele ning piisavalt tavaelust erinevat tegevust ajule.

Anne-Mari Alver

T

antsutreenerid Georg ja Elisabeth Kodusaar on bailatino’st vaimustunud ning kutsuvad tundi kõiki, kes tahavad nautida tõeliselt mõnusat ja efektiivset trenni.

Georg Kodusaar on kogenud, et paljudel on tantsimise suhtes justkui mingi sisemine barjäär – peljatakse, et ei olda piisavalt heas vormis ja et tantsimine sobib ainult teatud tüüpi inimestele. “See on täiesti vale,” kinnitab Georg Kodusaar hoogsalt. “Tantsimine ja tants kui üldfüüsiline trenn pole mingi kitsa ringkonna tegevus, vaid sobib kõigile, kes end meeldivas õhkkonnas liigutada tahavad.”

Mingeid vastunäidustusi bailatino’le ei ole.

Kes suudab minna aeroobikatrenni, jõusaali või jooksma, võib rõõmuga tulla ka tantsima.

Sammud saavad selgeks Tihti hoiab inimesi tantsutreeningust eemal mure, et sammude selgeks saamine tundub eemalt vaadates liiga keerulise ülesandena. Üle kümne aasta bailatino trenne juhendanud Elisabeth Kodusaar julgustab, et see laheneb palju kergemini, kui inimesed arvavad.

“Meil on rühmad algajatele, jätkajatele ja edasijõudnutele,” selgitab ta. “Algajate grupis alustame sellest, kumb jalg on vasak ja kumb parem. Minu töökogemus on näidanud, et treeningtunni lõpuks on 90 protsendil esimesed tantsusammud selged. Ja see tuleb neile endilegi üllatusena! Ikka kiputakse algul ettevaatlikult tagumisse ritta hoidma ja vabandama, et ah, mis nüüd mina... Pole mingit põhjust muretseda – tuleb lihtsalt kohale tulla, rõõmu tunda ja alustada.”

Elisabethil jagub julgustavaid sõnu ka nende jaoks, kes muretsevad sellepärast, et äkki on tempo alustajale liiga kiire ning sellega ei suudeta sammu pidada.

“Bailatino on selles mõttes väga hea treening, et algajad õpivad aeglasemalt ning nende tempo pole nii kiire kui edasijõudnutel. Seega lisandub koormus järk-järgult, sama­moodi suureneb ka vastupidavus,” jutustab Elisabeth.

Häid treeninguid on palju, nii et igaüks saab enesele valida võimalikult sobiva. Miks eelistada just bailatino’t? Georg Kodusaar ei

Eksootilistes rütmides toimuv bailatino-treening annab lisaks füüsilisele koormusele hea emotsionaalse laengu.

pea vastust kaugelt otsima: “Bailatino on lõbus ja vaheldusrikas! Ladina-Ameerika rütmides tantse on terve hulk: salsa, rumba, samba, tšatša, džaiv, reggaeton, bachata... Mõnes tunnis keskendutakse vaid ühele tantsule, mõnes aga tantsitakse läbi kolm või neli stiili.

Nii ei teki olukorda, kus trennis olija teab – veel viisteist minutit seda, siis aga kümme minutit toda. Iga treening on täis üllatusi, igav siin ei hakka. See on tantsuliste treeningute suur eelis paljude muude spordialade ees – kordusi ja rutiini on vähe, iga treening erineb eelmisest.”

Elisabeth märgib, et tema treeningutel käijad kerge südamega ühestki tunnist ei loobu. “Kui mõnikord pole võimalik oma ajal tulla, siis tehakse trenn järele mõne teise rühmaga,” räägib ta.

toredaid tantsustiile, mille kohta saab infot stuudio kodulehelt.

Tants ei küsi vanust, stuudiosse on oodatud nii täiskasvanud, noored, lapsed kui ka mudilased. Noorimad bailatino-tantsijad on päris väikesed, alates kolmandast eluaastast.

Mudilastele korraldatakse mängulist tundi, kus väikesed tantsijad alustavad lihtsamate sammude õppimist sellistes Ladina-Ameerika tantsudes nagu merengue, salsa, samba ja džaiv. Treening arendab koordinatsiooni,

rütmi­tunnetust ja koreograafilist mälu, julgustab laval improviseerima ja esinemist nautima. Vanuse ülempiiri pole samuti. Vanimad treenijad on kuuekümnenda sünnipäeva selja taha jätnud, silmad aga säravad mõnusatel treeningutel noorematega võidu.

Suvel on DanceActi stuudiotes puhkus ning uus trenniaasta algab septembris. Treenerid Georg ja Elisabeth Kodusaar tunnistavad, et nemad tunnevad tantsimisest juba puudust.

Igale vanuserühmale Tantsutreeningud tähendavad head koormust kogu kehale. Tunnid algavad soojendusega, trenni jooksul tehakse ka jõuharjutusi ning lõpetatakse venitustega. Elisabeth põhjendab, et kuna tants eeldab ilusat rühti, peab selg olema tugev, et suuta rühti hoida. See aga tähendab, et lihased peavad olema “töökorras”.

Regulaarne bailatino’ga tegelemine parandab figuuri ning annab hea füüsilise koormuse, sest tegu on efektiivse rasvapõletustrenniga. Kindlasti annab bailatino ka vastupidavust: isegi nendel, kes harrastavad seda tantsu vaid kuni paar korda nädalas, paraneb enesetunne juba sellepärast, et ainevahetus hakkab tänu liikumisele kiiremini tööle.

Tantsuga omandatakse ka parem koordinatsioon ja graatsilisus. Sel põhjusel on ta väga hea vaheldus neile (eriti naistele), kes muidu mõnda jõulisemat ala eelistavad.

Eriti hästi mõjub bailatino taljele ning tuhara- ja reielihastele, sest nendele piirkondadele langeb kõige suurem koormus. Boonuseks on kindlasti parem kehahoiak, millele pööratakse trennis väga suurt tähelepanu – see omakorda koos parema koordinatsiooni ja füüsilise vormiga muudab igaühe enesekindlamaks.

DanceAct Tantsustuudio tegutseb Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jüris ja Laagris. Lisaks bailatino’le on treeningkavas palju teisigi KoolitusEkspress 9. august 2012

9

Majandusharidus liidab reaalia ja humanitaaria

TTÜ vilistlaste hulka kuulumine on suur sotsiaalne kapital, tõdevad selle kooli lõpetanud.

A

te majandusülikoolide kogemust. ugustis on viimane võiKiire ja tõhusa infovahetuse teemalus astuda magistrivad võimalikuks nii TTÜ majanõppesse 2012/2013. õpdusteaduskonna aktiivne osalepeaastaks. Kes õpinguid kõrghamine kõikides olulisemates mariduse teisel astmel jätkata tajandusülikoole ühendavates rahhaks, kuid ei ole veel otsusele vusvahelistes organisatsioonides jõudnud, peaks Tallinna Tehni(näiteks EFMD, AACSB, CEEMAN) kaülikooli majandusteaduskonkui ka otsekontaktid rohkem kui da tõsiselt kaaluma. seitsmekümne partnerülikooliMillised argumendid seda ga üle maailma. Väga tihedad soovitust toetavad? Kui lihtsalt “Majanduse õppimine sobib erinevate vastata, siis majandusega seo- annetega inimestele,” on teaduskonna sidemed ettetud erialasid õppida on huvitav, märgib Üllas Ehrlich. võtetega, tööandjate arvamusega arvestamine aitab tagada lõkasulik ja piisava pühendumise korral ka võimetekohane väga erinevate petajate edu tööjõuturul.

Heal tasemel majanduskõrgharidus peab eeldustega inimestele. Majandus (ja ka sellega tegelev teadus) sisaldab endas nii huma- lõpetaja varustama esmapilgul vastandlikenitaaria kui ka reaalia komponenti, võimal- na näivate kompetentsidega, andes üheaegdades läbi lüüa nii ühe kui teise andetüübi selt nii laialdased akadeemilised teadmised prevaleerimisel. kui ka võime ja oskused konkreetsel erialal tippspetsialistina töötada. See saavutatakse teoreetilise ja praktilise õppe tasakaalustaTeooria ja praktika tusega teaduskonna õppekavades. Toon mõon tasakaalus Majandusteaduskonnas õpetatavate eriala- ned näited: avaliku sektori majanduse õppe­ de kokkupanemisel ja hariduse sisu loomisel kava linna- ja keskkonnaökonoomika spetsiaon lähtutud majandus- ja ärialase kõrghari- liseerumissuunal toimub õppeaine juhtumiduse maailmapraktikast, kasutades juhtiva- uuringu raames ekspeditsioon, mille käigus

ÕPPIMINE VÄLISMAAL –

SINU EDUKA KARJÄÄRI ALGUS! KANDIDEERI ÜLIKOOLIDESSE VÄLISMAAL!

Tasuta kõrgharidus Taanis ja Rootsis, õppelaenuga finantseeritavad erialad Inglismaal ja Hollandis, riiklikud ja eraülikoolid üle kogu maailma! See on hindamatu elukogemus, lisaks tekivad kasulikud ja huvitavad tutvused, samuti rahvusvahelised sõbrad.

KEELEKURSUSED: KEELEÕPE KEELEKESKKONNAS TAGAB PARIMA TULEMUSE! Aasta ringi alates 10. eluaastast. Suurbritannia,

Iirimaa, Malta, Šveits, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Itaalia, Kreeka, Küpros, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Hiina, Jaapan jm.

KORRALIK HARIDUS MAAILMA PARIMATEST KESKKOOLIDEST! Suurbritannias, Šveitsis, USAs, Kanadas,

Austraalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Iirimaal jm.

Riiklikud ja erakoolid elamisega peredes või ühiselamus al 12 a.

KULTUURIVAHETUSPROGRAMM: IMELINE AASTA VÄLISMAAL! Maailma populaarseim õpilasvahetusprogramm

15–18aastastele noortele annab kordumatu võimaluse avastada maailma, õppides võõrkeeli ja tutvudes teiste rahvaste elustiiliga.

International Language and Education Centre EVENOR Tartu mnt 43 / F. R. Kreutzwaldi 24, Tallinn tel 648 5441, 648 5501 mail@evenor.ee

www.evenor.ee Loe ka noorte kogemusi meie kodulehelt.

Küsimuste korral võta julgesti ühendust.

Võimalus taotleda tulumaksu tagastamist!

10

KoolitusEkspress 9. august 2012

otsitakse (ja leitakse!) lahendusi keerukatele keskkonna- ja loodusressursside kasutamisega seotud probleemidele (kevad­semestril näiteks uuriti välitööde käigus Hiiumaale kavandatavate tuuleparkide sotsiaalmajanduslikku mõju); ärirahanduse ja arvestuse õppekava annab lisaks teoreetilisele sedavõrd tugeva praktilise ettevalmistuse, et selle lõpetajad on kohe nõutud spetsialistid ka väljas­ pool Eestit.

Mõeldud on neilegi, keda köidab seni­ pakutust põhjalikum süvenemine majandusteooriasse ja -analüüsi: sügisest käivitub vastav ingliskeelne õppekava. Peale otseselt majandusega seotud erialade saab majandusteaduskonnas õppida ka rahvusvahelisi suhteid.

Vilistlaste üle saab uhke olla Akadeemilise taustaga õppejõudude kõrval on kõikide spetsialiseerumissuundade õpetamisse integreeritud ka oma ala silmapaistvad praktikud, kelleks tihti on teaduskonna väljapaistvad vilistlased. Sageli hinnataksegi kõrgkoole vilistlaste põhjal. See on kriteerium, mida TTÜ majandusteaduskonnal häbeneda ei tule. Teaduses, poliitikas ja majanduses mõjukate majandusteaduskonna vilistlaste hulk on aukartust­äratav. Rohkem kui viie tuhande teaduskonna vilistlase hulka kuulumine on suur sotsiaalne kapital, mis võib anda nii mõneski valdkonnas (muude näitajate võrdsuse korral) konkurentsieelise.

Kui kedagi paneb majandusteaduskonna kasuks valiku tegemisel kõhklema asjaolu, et nn pehmeid erialasid on nii ajakirjanduses kui ka mõne poliitiku poolt viimasel ajal sarjatud, siis võib kindlalt väita, et majandusteaduskonnas õpetatavad erialad pehmete hulka vaevalt kuuluvad. Kõhklejad avagu teaduskonna koduleht ning vaadaku matemaatika, statistika ja rahandusega seotud õppeainete hulka teaduskonna pakutavates õppekavades.

Kõrgharidusreform tekitab probleeme Teema, millest ei saa majanduskõrghariduse tulevikule mõeldes üle ega ümber, on kõrgharidusreform. 2013. aastal väidetavalt saabuvast tasuta kõrgharidusest rääkides püütakse jätta üliõpilaskandidaatidele mulje, et nad saavad kõrgkoolis tasuta õppida just seda eriala, mida tahavad. Just see ongi kõi-

ge ekslikum ettekujutus, mis kõrgharidus­ reformiga seoses tekkida võib!

Tingimustes, kus kõrgharidusse senisest tunduvalt rohkem ressursse ei kaasata, ei pruugi tasuta õppijate hulk võrreldes senise riigi tellimuse mahuga oluliselt tõusta.

Majandusteaduskonnas tähendab see tasuta õppekohtadele astumisel väga kõrget lävendit, magistriõppe tasuta kohale sissesaamises võib enam-vähem kindel olla vaid bakalaureuseõppe cum laude lõpetanu.

Küll aga seab kõrgharidusreform täiesti uudsesse olukorda need, kes lävendiks olevatele nõuetele ei vasta (s.o enamik bakalaureuseõppe lõpetanuid), võttes neilt võimaluse astuda tasulisele õppekohale. On ju kõrg­ haridusreformi üks deklareeritud eesmärk kehtestada tasuta eestikeelne kõrgharidus, mille elluviimise lihtsaimaks ja odavaimaks viisiks on keelata eestikeelse õppe eest tasu võtmine. See võib tekitada olukorra, kus ühiskonnas olemasolevat nõudlust majandushariduse järele asutakse administratiivselt piirama, tehes neile, kes “kõige võimekamate” hulka ei kuulu, tasulise eestikeelse majandushariduse omandamiseks takistusi.

Viimane suur investeering haridusse Magistriõppesse astumise otsuse tegemisel tasuks kindlasti arvestada tõsiasja, et seoses käimasoleva kõrgharidusreformiga toimub ülikooli sisseastumine sel sügisel viimast korda senise süsteemi kohaselt, st lisaks riigi finantseeritavatele õppekohtadele saavad tasulisse õppesse tulla kõik, kellel on omandatud nõutav haridustase ja saadud korralik tulemus riigieksamitel. Magistriõppesse astumisel peavad üliõpilaskandidaadid sooritama edukalt testi ja olema lisaks omandanud piisavalt erialaga seotud ainepunkte (EAPsid) bakalaureuseõppes. Siiski on süsteem pigem paindlik, võimaldades vajalike EAPde ebapiisavuse korral tasandusmoodulit ja/või varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist (VÕTA meede).

Lõpetuseks rõhutaksin, et magistriõpe on paljudele viimane investeering haridusse (s.o oma inimkapitali mahu ja kvaliteedi suurendamine) ja eeldab põhjalikku kaalumist. Palju edu õigete otsuste tegemisel! Üllas Ehrlich,

TTÜ keskkonnaökonoomika professor, majandusteaduskonna dekaan

Illustratsioon Krõõt Kukkur

Tallinna Ülikooli tudengid teevad oma kohviku Triinu Püvi

S

ügiseks valmib Tallinna Ülikooli ülikoolilinnakus uus Astra-nimeline hoone, mis avaneb Narva maantee poole ja sisaldab ühe osana läbi kolme korruse asetsevat söögikoha pinda. Asjaolu, mis iseenesest ei vääriks suuremat tähelepanu, kui see ei oleks üks üliõpilaste kätesse usaldatud suurprojekt.

Mais täitus senisel TLÜ tudengi­ esinduse esimehel Argo Raljal ametis kaks aastat. Selle aja jooksul on ta olnud kohviku idee elluviimisega tihedalt seotud, tehes koostööd nii ülikooli rektoraadi, ehitajate kui ka kõikvõimalike teiste partneritega, et veenda osalisi usaldama seda suurprojekti üliõpilaskonna kätesse.

Kergitamegi koos Argo Raljaga üliõpilaskohviku teemalt saladusloori.

Miks soovis üliõpilaskond üliõpilaskohviku projekti oma kätesse saada?

Meie nägemuses ei ole tegu pelgalt äriprojektiga. Soovime, et sellest saaks järjest terviklikumaks kujuneva ülikoolilinnaku süda, pakkudes nii töötajatele kui ka üliõpilastele võimalust koolivälisel ajal ko-

guneda ja mõnusat äraolemist nautida. Tegu oleks rekreatsioonialaga, millest on ülikoolis senini puudust tuntud.

Teiseks püüame projekti juures silmas pidada ja rakendada sotsiaal­ se ettevõtluse mudelit, mille osana pakume tööd oma ülikooli tudengitele. Eestis on paindlike tööaegadega töökohtade arv äärmiselt limiteeritud. Loodame, et tudengikohvikus saab see probleem veidi leevendust. Üliõpilaste töötamine linnakus pole maailmas midagi uut, kahjuks aga Eestis veel üsna lapse­ kingades. Miks ei võiks Tallinna Ülikool olla teistele eeskujuks? Olgugi et projektil on tugev sotsiaalne mõõde, ei tohi unustada, et vormilt on tegu isemajandava ettevõttega.

Soovime sellega edendada tudengite ettevõtlikkust ning loodame süstida ettevõtlusvaimu ka teistesse tudengiesindustesse ja noorteorganisatsioonidesse.

Milliseks kujuneb kohviku ruumi­lahendus?

Üliõpilaskohvik on plaanitud suvel valmivasse Astra majja. Siinkohal räägime ligi 200 ruutmeetrist ja 160 istekohast, mis asetsevad kolmel korrusel, kus igal tasandil on

le toitlustuse ka muid teenuseid ja koostööviise?

Tahame hakata tegema koostööd näiteks ülikooli konverentsikeskusega, mille ruumid tulevad Astra majja kohviku kõrvale. Lisaks on planeeritud kohviku ruumide kasutamine ürituste jaoks, eelistatud on sealjuures oma maja inimeste korraldatud sündmused. Veel näeksime suurima heameelega, et ülikooli kunstitudengid teeksid seal näitusi.

Mida head kohviku menüüst leiab? Kas on ka taimetoitlastele mõeldud sektsioon?

pisut erinev kontseptsioon. Kohvikuks on seda natukene eksitav nimetada, sest tegelikult on iga tasand erineva suunitluse ja varieeruva sisekujundusega.

Kõige kõrgemale jääb söökla stiilis lõunapakkumistele suunatud osa, tänava tasapinnale on planeeritud kohvik, mis ei sulge uksi loengute lõppedes, vaid jääb avatuks hiliste õhtutundideni. Tänava tasapinnast allapoole tuleb sohva-

baari stiilis pisut privaatsema istumislahendusega hubane ala, mis avab uksed pigem õhtupoolikul ja on lahti ka nädalavahetustel, olles ehk enam suunatud väljastpoolt kooli tulevatele klientidele.

Kuna Astra majas avab uksed ka raamatukogu, saame sellega õhtustele õppijatele kohvi ja kosutava ampsuga toeks olla.

Kas üliõpilaskohvik pakub pea-

Menüü tuleb tudengipärane – akadeemilises keskkonnas teisiti ju ei saakski. Toidud on lihtsad ja tasku­ kohased. Menüüs soovime näha maksimaalselt palju kodumaise tooraine kasutamist ja tervislikke roogi, mis oleksid ka taskukohased. Kui sa nüüd taimetoitude kohta küsid, siis leian küll, et miks mitte. Käime oma soovina selle pea­ kokale kindlasti välja. Sisuliselt kavatseme tekitada kaks menüüd: päevamenüü ja à la carte menüü.

Päevapraed peaksid idee järgi olema võimalikult odavad, mistõttu ei välista, et katsume nende hinda alla saada, kompenseerides seda osaliselt à la carte menüüs.

Kas alkoholi ka pakutakse?

Kuna sohvabaari osa on avatud ka õhtuti, siis jah, oleme plaaninud taotleda alkoholimüügiluba.

Connecting the Next Generation

Tere tulemast Helen Doron Early English huvikoolidesse!

INGLISE KEEL LASTELE vanuses 3. elukuust kuni 14. eluaastani

TASUTA NÄIDISTUNNID Inglise keeleteadlase Helen Doroni nn. emakeele meetodi puhul väljendeid mitte ei tõlgita, vaid laps omandab võõrkeele kuulamise, kordamise ja positiivse juhendamise abil.

Rühmades 4 – 8 last.

Tänavu 27-aastaseks saanud meetod on tunnustatud 30 riigis.

VASTUVÕTT ON ALANUD HDEE Kristiine Huvikool Tallinn, Kännu tn. 35, estonia@helendoron.ee, tel. 55 95 2392 HDEE Viimsi Huvikool Viimsi, Heki tee 6-4, viimsi@helendoron.ee, tel. 53 01 2360 HDEE Lasnamäe Huvikool Tallinn, Pae tn. 74, lasnamae@helendoron.ee, tel. 58 41 5814 HDEE Ropka Huvikool Tartu, Väike-Kaar 33c, ropka@helendoron.ee, tel. 58 73 3841

Registreerimine vestlusele tel 6600197 / mob 5011073 või interneti teel www.loovus.ee / kool@loovus.ee

www.helendoron.ee

Aadress: Kadriorg Tina tn 9 IV korrus Tallinn

www.helendoron.com

KoolitusEkspress 9. august 2012

11

shutterstock

Löödud lapsed

Heaks lapsevanemaks õppimine on pikk tee, kus vahetevahel kogetakse ka valu ja tagasilööke.

Ometi on see tee käimist väärt – oma kõige kallima väikese inimese nimel.

V

iimasel ajal on meedias sageli kajastatud juhtumeid, kus lastele on tehtud liiga: kes tegi ja miks tegi, kes alustas ja kes kuidas intsidendi lõpetas. Siinkohal meenub mammut Manny konkreetne ütlus filmist “Jääaeg”: “Vahet pole, kes alustas! Mina lõpetan!”

Kui tahan, siis saan, kelleks tahan. rahvusvahelised suhted tõlkimine sisearhitektuur moedisain keskkonnakaitse ärijuhtimine

Dokumentide vastuvõtt AVATUD. www.euroakadeemia.ee info@euroakadeemia.ee / Tel +372 611 5801

12

KoolitusEkspress 9. august 2012

“Kao oma tuppa!”

Püüame end panna selle väikese asjaosalise asemele, kellele liiga tehti. Mida tema tunneb? Mis toimub väikese inimese hinges, kui talle öeldakse pärast järjekordse pättuse tegemist “Kao oma tuppa! Ja ära enne sealt välja tule, kui sa pole oma käitumise üle järele mõelnud!”? Lähebki see väike inimene käsu peale oma tuppa millegi üle järele mõtlema. Ainult et mille üle? Ja kuidas või mis suunas peaks mõtlema? Ta ju ei tea seda. Tal pole veel seda elukogemust mis täiskasvanul, oskust leida enda ja teise käitumise vahel põhjus-tagajärg-seoseid. Väike inimene vajab asjade ja olukordade lahtirääkimist, et ta mõistaks, kellel ja mis asi valesti läks, ja et teaks, kuidas järgmisel korral analoogses olukorras võiks või peaks käituma. Ta ei oska ise veel alternatiivseid olukorra lahendamise viise näha.

Kuhu suundub lapse viha?

Selline oma tuppa karistuseks ärasaatmine tekitab väikeses hinges esmalt arusaamatust ja tunnet, et talle on igal juhul ülekohut tehtud, ja seda ka juhul, kui laps tõepoolest mingi pahateoga hakkama sai. Mõne aja möödudes asendub arusaamatus vihaga, seejärel kibestumisega.

Ei tasu unustada, et viha võib väljenduda väga mitmel moel. Esimesel juhul võib see suunduda karistaja vastu: laps õiendab ja joriseb tema kallal läbi nutu, sageli üsna valju­häälselt, mispeale osa vanematest, luurates lapse toaukse taga, tõmbab tuurid veelgi rohkem üles ja laps saab hullemini karistada.

Teisel juhul võib viha suunduda kellegi täiesti asjassepuutumatu, näiteks kodulooma, mänguasja, väiksema õe-venna peale. Üldjuhul kellelegi, kellest jõud üle käib. Kolmandal juhul võib kibestunud laps suuna-

ta oma viha iseenese vastu. See väljendub sõrme­küünte tugevasti peopessa surumises, pea vastu seina tagumises, enda näpistamises, hammaste krigistamises jne.

Halb käitumine on oskamatus Parimad pedagoogid ja lapsevanemad on teadlikud, et lapse “halva” käitumise põhjuseks on enamjaolt see, et ta lihtsalt ei tea, kuidas konkreetses olukorras käituma peaks.

Ta pole seda varem kogenud, pole ka pealt näinud, pole osanud kelleltki küsida – kokku­ puude puudub. Elukogemust ju alles vähevõitu. Raskeimaks näiteks on siinkohal laps, kes oma vanema matustel surnuaias kõva häälega naeris. Aga mõelge enne, kui teda ülejäänud matuseliste ees sõnadega risti lööte: lapsele on see esmakordne kogemus. Mis seal maa all emast saab? Kuhu on kadunud kõige armsam ja lähem inimene? Kes nüüd hommikuti putru keedab? Kas väikest õde nüüd ei tulegi? Kes head-ööd-kalli teeb? Neile küsimustele vastust ju pole. Kurbus ja kaotusvalu on lausa mõõtmatud. Nutmisest jääb väheks.

Rääkimisest ja vabandamisest Lapsevanematele väike vihje: palun rääkige oma lapsega. Rääkige, mis teie meelest valesti läks, ja küsige, mis läks valesti lapse meelest. Teinekord võibki juhtuda, et tema käitus mingis olukorras enda arvates parimal viisil. Me lihtsalt ei tea seda ega mõista, miks ta nii tegi, kui me ei küsi.

Tõeliselt kehv on minna lapsega rääkima, kui tunneme, et oleme ise midagi valesti teinud. Aga ka sel juhul on võimalus: õpetage laps vabandust paluma ise eeskuju andes. Terve psüühikaga laps ei tunne kahju­rõõmu, et näe, emme-issi tegid valesti ja nüüd vabandavad. Ta annab andeks ja võtab teie käitumisest õppust.

Tegelikult jääb ka puhtalt rääkimisest liiga väheks. Sellisel juhul meie räägime, tema kuulab. Tema õpib meilt. Kuulab, paneb tähele, jätab meelde. Vahel on hea elus asjad ja olukorrad lihtsalt ümber pöörata: proovige mõnikord sedapidi, et laps räägib ja teie kuulate. Ülle Suur, õpetaja

Kas ma kuulsin õigesti?

Beebiga inglise keele tundi?

Lapsevanemad on ikka täiesti hulluks läinud! Inglise keele kursustel hakatakse käima juba kolmekuuse beebiga! Sellises vanuses laps ei oska veel emakeeltki rääkida, ammu siis võõrkeelt!

Milleks vedada nii väikeseid lapsi keelekoolitusele? Mis kasu saab sellest laps? helen doron

Agris Ambos

S

ellist arvamusavaldust olen kuulnud viimase poole aasta jooksul rohkem kui üks kord. Tegelikult on inimeste seesugune reaktsioon täiesti mõistetav, sest pikka aega arvatigi, et beebide ja väikelaste süstemaatiline arendamine pole vajalik. Rõhutati, et lapsel ei ole õnnelikuks ja tervislikuks eluks tarvis mitte hobisid, vaid põhi­ vajaduste rahuldamist, täiskasvanute olemasolu, nende armastust ja lähedust.

Ega see arusaam polegi vale, lihtsalt nüüdseks on selgunud, et lisaks headele geenidele, tugevale tervisele ja lähedaste tähele­panule mõjutab lapse teisme- ja täiskasvanuea edukust keskkond, kus ta kasvab.

Veelgi enam, viimase kahe kümnendi jooksul on teaduslikult tõestatud, et peale põhivajaduste rahuldamise soodustab varane vaimne ja füüsiline arendamine ka lapse vaimset võimekust. Täpsemalt kujundab inimese intellektuaalset võimekust väga varane aju stimuleerimine, mis viib rohkemate neuraalsete ühenduste loomiseni. Mida rohkem ühendusi luuakse, seda enam kasvab aju võime informatsiooni salvestada ja seda kätte saada.

See jälle omakorda tähendab, et mida varem hakata beebi aju stimuleerima, seda parem baasvundament luuakse tema vaimse võimekuse avaldumiseks hilisemas eas.

Kuna inimese aju kasvab suures osas just imikueas, on beebi aju arendamine tema tuleviku seisukohalt kindlasti aega ja vaeva väärt ettevõtmine.

Sõbralik keskkond toetab arengut Beebi aju võib arendada väga mitmel viisil.

Paljud vanemad käivad imikuga beebi­koolis, võimlemis- või muusikatunnis, sest see on tore viis oma last arendada.

Lisaks sellele annavad seesugused kokkusaamised võimaluse meeldivalt koos aega veeta ja kodusest rutiinist välja saada. Miks mitte käia siis lapsega ingliskeelses beebikoolis?

Beebikooli Helen Doron Early English tunnid on samuti üles ehitatud beebide emotsionaalset ja füüsilist arengut soodustavalt.

Nagu emakeelses beebikoolis, on ka siin kõik tunnid täis naeru ja muusikat ning just laulude ja mänguliste tegevuste abil viiaksegi laps uude huvitavasse keelemaailma.

Emme või issiga meeldivas keskkonnas aega veetes, kuulates ja vaadeldes talletub beebi ajus ka märkamatult võõrkeele kõla, intonatsioon ja rütm. Ta haarab juba kuuldud ja nähtud võõrkeelset informatsiooni, analüüsib seda ning järk-järgult loob heli ja tähenduse vahel seoseid. Tundub küll uskumatuna, aga kui paari kuu möödudes beebile tunnis õpitud ingliskeelset laulu laulda, tunneb ta selle kindlasti ära.

Väikesed lapsed on keeletundidesse oodatud koos vanematega, suuremad aga ka omapäi.

Algus enne 7. eluaastat Mida teha lastega, kes juba beebieast väljas?

Kas nende puhul on lootusetult hilja aju stimuleerimise ja vaimse võimekuse tõhustamisega alustada? Kindlasti mitte.

Kuigi lapse esimeseks sünnipäevaks on tema ajumaht võrreldes sünnimomendiga kahe­kordistunud ning aju saavutanud 60 protsenti lõplikust täiskasvanuea suurusest, on Glenn Doman oma teadusuuringutes tõestanud, et lapse aju arengut on võimalik kiirendada kuni tema seitsmenda, dr Harry Chugani väitel kuni üheksanda või kümnenda eluaastani.

Keeleõppe seisukohast loetakse seitsmendat eluaastat nn kriitiliseks vanuseks, sest saavutades võõrkeelega pideva kontakti hiljemalt just siis, talletub võõrkeel emakeelega samas ajupiirkonnas. See aga tagab kiire “ühenduse” kahe keele vahel ning võimaldab võõrkeelt omandada emakeele tasemel. Kaks või rohkem keelt toimivad küll eraldi, kuid aju ei sunni meid ühest keelest teise tõlkima, sest juurdepääs emakeelelt võõrkeelele on lihtsam. Kui aga võõrkeeli hakata õppima pärast seitsmendat eluaastat, salvestuvad emakeel ja võõrkeel(ed) aju eri piirkondadesse ning võõrkeele rääkimine toimub emakeelest tõlkimise teel. Viimane leiab tõestust just stressirohkes situatsioonis, kus inimene hakkab automaatselt emakeelt rääkima ning võõrkeelsed sõnad ja väljendid ei tule ühtäkki enam meelde.

ning naeratades, kiites või käsi plaksutades annavad vanemad lapse pingutusele ka positiivset tagasisidet.

Kogu keeleõpe toimub igapäevastes või mängulistes situatsioonides. Emakeele meetodi viljaka toimimise väga hea näide on ka Eestis levinud eesti-vene kakskeelsed perekonnad, kus ema ja isa räägivad kodus kumbki oma emakeeles. Sellises peres üles kasvanud lapsed omandavad nii ema kui ka isa emakeele ilma igasuguse raskuseta, võiks öelda, et lausa mängeldes. Kakskeelsete laste uurimine on näidanud ka nende edukamaid tulemusi koolis, sest neil on reeglina parem mälu ja head seostamisoskused ning nad mõistavad kultuuridevahelisi erinevusi rohkem kui ükskeelses peres kasvanud lapsed. Seega ei taga mitme keele valdamine mitte ainult paremat toimetulekut tänapäevases mitmekultuurilises ühiskonnas suhtlemisel, vaid mõjutab positiivselt ka lapse üldist intellektuaalset arengut.

Kakskeelsed lapsed Mida teha, kui peres pole eri emakeelt rääkivat ema ja isa? Kunstlikult sellise keskkonna loomine oleks enamikule vanematele igapäevaste tööde ja tegemiste kõrvalt liiga vaevaline ettevõtmine.

Samas ei peaks laste kakskeelseks kasvatamine jääma saavutamata, sest juba viis aastat Eestis seda võimalik teha, käies kord nädalas beebikooli Helen Doron Early English inglise keele tunnis.

Helen Doron Early English pakub lastele ja noortele alates 3. elukuust kuni 14. eluaastani võimalust õppida inglise keelt nagu teist emakeelt, sest kursused sisaldavad kõike vajalikku, et võõrkeel õige häälduse, grammatika ja rikka sõnavaraga omandada. Tundides sõnu ega väljendeid ei tõlgita, vaid kogetakse neid eri tasemetel, kõikide meeltega.

Kuna tänapäeva maailm põhineb sotsiaal­ sel suhtlusel, on ka Helen Doroni huvikoolis põhirõhk kõnekeele omandamisel ning väljendusoskuse arendamisel. Kuigi õpilased naudivad õppeprotsessi ja keelt ei õpita traditsiooniliste rutiinsete harjutuste abil, ei alahinnata täpse ja korrektse grammatika omandamise olulisust, see lihtsalt toimub teisiti – kuulamise ja loomuliku suhtlemise teel.

Tegelikult polegi need traditsioonilised inglise keele kursused, sest metoodika aluseks on lapse igakülgne arendamine. Väga tähtsal kohal on ka muusika ja käeline tegevus, sest need köidavad lapsi ning annavad koos parima tulemuse. Igapäevane kontakt võõrkeelega aga tagatakse spetsiaalselt iga kursuse jaoks loodud CD kuulamisega kaks korda päevas muu tegevuse taustal.

Seega pole võõrkeeleõppega alustada kunagi liiga vara. Täiskasvanule võib see olla üsna vaevaline ja suurt pingutust nõudev ette­võtmine, aga lapsele on keeleõpe loomulik, mänguline ja nauditav tegevus, mida võib vabalt emme-issiga koos ette võtta.

www.kursused.ee

Pisikeste võõrkeeleõpe Kuidas beebidele ja väikelastele võõrkeelt õpetada? Beebid ei oska rääkidagi, väikelapsed küll räägivad, aga ei mõista lugeda-kirjutada.

Kõige õigem on beebidele ja väikelastele õpetada võõrkeelt samal viisil nagu emakeelt, mille õppimist alustatakse juba beebieas – kuulates, mida ja kuidas lähedased tema ümber räägivad. Hiljem hakkab ta kuuldut kordama KoolitusEkspress 9. august 2012

13

Suhtlemine on keeleõppes nii fotod erakogu

Kas teooria ja praktika on omavahel nii tihedalt seotud, kui peaksid? Kas üks saab eksisteerida ilma teiseta? Ja kas valime üldse kohase teooria, kui otsime tuge oma praktilises töös?

B

ritlasest inglise keele õpetaja Christopher McMillan, kes lõpetas hiljuti andragoogika magistrantuuri Glasgow ülikoolis, otsustas oma teadmisi rakendada inglise keele õpetajana välismaal ja valis sihtkohaks Tallinna. Tema vestluskaaslaseks keeleõppe teooriate ja praktikate teemal on siinne tööandja, Generum Erakooli juhataja Ene Vasli.

Christopher: Täiskasvanute haridusega seonduvalt on mind enim paelunud need teooriad, mille keskpunktis on õppija kriitilise teadvuse väljakujunemine ja mis käsitlevad haridust kui üht sotsiaalse õigluse parandamise vahendit – eriti Paulo Freire ja kriitilise pedagoogika teooriad. Ülikoolis huvitasid mind ka hariduspsühholoogia ja õpi­ protsessi sellised tahud nagu enese­tõhusus ja -teostus ning Mezirowi transformatiivse õppimise teooria.

Ene: Vaimustav, ent kui sa siia õpetama tuled, on peamine siiski praktiline inglise keel. Muidugi kasutame andragoogikas kirjeldatud elemente, nt emotsioone, värve ja pilte, et õppijaid aktiviseerida ja nende emot-

sionaalsele mälule apelleerida. Kuid andragoogika transformatiivse ja emantsipeeriva eesmärgi praktikasse rakendamise osas olen küll üsna skeptiline. Eks tekkinud need põhimõtted ju arengumaades toimunud misjonäri- ja haridustöö käigus, kus keskenduti õppija emantsipeerumisele. Meie täiskasvanud keele­õppija on aga täiesti väljakujunenud isiksus, kellel pole vaja, et keegi teda transformeeriks – vähemalt mitte meie!

Christopher: Teatud määral olen sinuga nõus: kui minna tundi ettekujutusega, et hakkad kedagi ümber kujundama, on see naiivne, upsakas ja õppijale tõenäoliselt lausa kahjulik. Arvan siiski, et oleme ühel meelel selles osas, et õpetaja võib õppijat tugevasti mõjutada, ja seda võibki vaadelda transformatiivsena.

Ene: Otse loomulikult! Sõbrad ja kolleegid, su oma lapsed – me kõik mõjutame ja muudame üksteist; seda ei saa seada kõrgelennuliseks eraldiseisvaks eesmärgiks.

Christopher: Möönan, et see sõna ise tundub tõesti pisut hüperboolne ja viitab justkui mingile pimestavale välgule, mis isiksust põhjalikult muudab. Kuid mõju võib olla ka

Õppeaastal 2012-2013 pakume: EELKOOL EKSAMITE ETTEVALMISTUSKURSUSED* abiturientidele ja põhikooli lõpetajatele eesti keel inglise keel matemaatika *vaata varajase registreerija pakkumist

KEELTEKOOL

inglise keel rootsi keel vene keel eesti keele õigekiri

HUVIKURSUSED loodusring majandusring giidiõpe

Vaata lähemalt www.gakk.ee

Keeleõpetajad Cristopher McMillan Glasgow’st ja ja Ene Vasli Tallinnast vestlesid enne koostöö alustamist pikalt – nii suuliselt kui ka kirja teel. Nende vestlustest valmis ka siinolev lehelugu.

peene­toimeline ja põleda aeglaselt. Kuna õpetaja on autoriteet ja võimalik eeskuju, on see üks põhjus, miks õpetajal võib õppijale olla transformeeriv efekt.

Ene: Pigem käib see küll laste õpetamise kohta...

Christopher: Kuid õpetaja-õppija suhtes peitub midagi, mis võib õppijat tugevasti mõjutada – positiivselt või negatiivselt. Õppija seisukohalt vaadates olen küll täiesti kindel, et kui hakkan eesti keelt õppima, siis nii õppe­protsess kui ka keele oskamine mõjutab vaieldamatult minu vahetut elu: kui suudan paremini suhelda, mõjutab ja edendab see minu inimkontakte ja tegevusi; see omakorda aitab paremini mõista kultuuri – ja kokku olen sellest õnnelikum inimene! Õpetaja poolt vaadates oleks õppija transformatsioon eksplitsiitse või implitsiitse eesmärgina muidugi põikpäine ja ninatark.

Ene: Sellega olen täiesti nõus! Minu jaoks on täiskasvanute õpetamine psühholoogia haru ja kasulik on teada põhitõdesid – endal on tugevam tunne ja saad oma õpilasest paremini aru. Samas saab loomult empaatiline ja emotsionaalselt intelligentne täiskasvanute õpetaja hakkama ka ilma erialase formaal­ se hariduseta või – loodetavasti sinu puhul – suudab vahet teha, milliseid teooriaid tundi kaasa võtta ja milliseid mitte.

Christopher: Huvitav, et sa pead täiskasvanute õpetamist psühholoogia haruks...

Ene: Oi mulle meeldib see “huvitav”! See on nii taktitundeline ja minu arvates inglis­ pärane. Aga mis ta siis õieti on? Suhtlus, mälu, isiksus, taju, käitumis- ja mõttemallid jne – kas pole need kõik mõisted psühholoogiast?

Aga ehk on meil erinev arusaamine sellest, mida psühholoogia hõlmab?

Võta meiega ühendust info@gakk.ee või 6274065.

Suur-Kloostri 16, Tallinn

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver 14

KoolitusEkspress 9. august 2012

Christopher: Saan aru, mida silmas pead. Õpikeskkonnas peab arvesse võtma nii isiksuse- kui ka grupipsühholoogiat. Kuid ma ei ole väga kindel, millised teooriad psühholoogiast ma teadlikult tundi kaasa võtaksin – peale soovi püüda inimest mõista ning töötada välja abistav ja toimiv õpetamisviis.

Ene: Väga hea – see mulle meeldib! Psühholoogia kirjeldab, selgitab, ennustab ja aitab inimest ning on seetõttu praktiline. Selles mõttes võime öelda, et nii andragoogika kui ka pedagoogika on praktilised psühholoogiad.

Christopher: Nõus. Õpetamine seisneb paljuski inimestevahelises suhtlemises ning järelikult on kaasatud psühhosotsiaalsed dünaamikad ja terve hulk vastasmõjusid.

Ene: Olgu, ega tegelikult polegi väga tähtis, kuidas me andragoogikat liigitame. Muidugi on sellest kasu, kui uurime õpiprotsesse ehk seda, mis toimub, ja õpime, kuidas õpetada. Siiski peab kõik, mis tunnis teeme, vastama küsimusele miks? ja vastus ei tohi olla vaid “Nii on mind õpetatud”. Tunne oma ainet ja tee õigeid asju õigel viisil intuitiivselt või (salaja) mis tahes teooriaid kasutades – loeb see, kas see õppijat edasi viib.

Christopher: Teooria on tähtis asi, kuid inimesed teooriatele alati ei vasta. Õpetajal on väga oluline juhinduda õpetamise peajoonest, aga ta peab olema paindlik ja kohaldama seda vastavalt õppija isiksusele, kogemustele ja õpivajadustele. Kas pole see hariduse peaülesanne? Mina võtan jätkuvalt tükikesi siit ja sealt, erinevatest mulle sümpaatsetest teooriatest ja sobitan nad kokku millekski, millele saan loodetavasti tugineda mitmesugustes õpitingimustes. Kui minna tundi kindla ettekujutusega, mis seal toiKeeletoimetaja Marilin Look Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Kerli Kiidma kerli.kiidma@lehed.ee, tel 669 8247

praktika kui ka eesmärk muma peab, olla oma meetodis jäigalt kinni ja üritada enda õpetamisfilosoofiat õppijale tema “õnne nimel” peale suruda, sealjuures korralikult läbi mõtlemata, kes su õppija on, oleks see ebaõiglane ja pigem psühholoogiline ahistamine kui aktiivne õpetamise-õppimise protsess. Freire sõnutsi peame alustama sealt, kus on õppija. Tunne oma õppijat!

Ene: Tõsi ta on. Minu sõber käis terve aasta ühes teises keeltekoolis vene keele kursusel ja mitte keegi, sealhulgas õpetaja, ei teadnud, et ta on arst! Meie kooli õpetajad ei suutnud seda uskuda! Kuidas sa inimesega suhtled, kui sa ei tea, mis ametit ta peab?

Christopher: Peame looma suhtlemist innustava atmosfääri. Ühes meilis sa nimetasid, et teie kooli peamine õppemeetod on kommunikatiivne grammatika. Pean tunnistama, et see termin on mulle üsna uus, kuid saan aru, et tegu on holistilise lähenemisega, mis hõlmab mitmeid suhtlusvorme: kuulamist, rääkimist, kirjutamist ja lugemist. Näib, Koolituse teema

et tegu on mitmekesise ja teadmisi kinnistava õpetusviisiga. Aga kas on olemas ka eelkommunikatiivne õppimine? Kuidas see siis veel välja näeb?

Ene: Tänapäeval on ju terve müriaad õppe­meetodeid. Kommunikatiivne meetod on päriselt “holistiline”, ja nemad ei õpeta grammatikat kui niisugust. Viimase viie aasta uudis on ju see, et grammatika on out. Kas pole lõbus! No las ta siis olla pealegi moest väljas – selle terminiga annabki Generum teada, et mõistlikult korrektse keele saavutamiseks õpetame meie grammatikat küll, kuid teeme seda kommunikatiivselt. Kitsamalt tähistab kommunikatiivne grammatika suhtlemisele orienteeritud grammatikaharjutusi, mis on ühendavaks sillaks eelkommunikatiivsete (äratundmise, drilli, lüngatäitmise, vormi muutmise) harjutuste ja head rääkimisoskust nõudvate kommunikatiivsete õpi­tegevuste vahel. Kui mina noor olin – ja ka sel ajal, kui paljud täiskasvanud õppijad Aeg, hind

Korraldaja, info

Kõik eratunnid -20%! Üldkursused, intensiivkursused, individuaalõpe, asutusesisesed kursused, kursused koolinoortele, minigrupid, kursused üle Eesti, keeleõpe välismaal, keeletaseme testimine.

Võimalik rentida ruume koosolekuteks ja seminarideks Tammsaare ärikeskuses.

aasta ringi 60 ak t / al 258 € + km intensiivkursused: al 92 € + km soodustused püsiklientidele!

Valmistu varakult sügiseks!

Tule ja õpi keele­kursustel!

Hinnad al 200 €.

Telli sügiseks firmasisene keele­kursus!

Kiirematele soodustused!

Suhtluskeele intensiivkursused minigruppides (4–5 õppijat grupis): eesti, hiina, hispaania, hollandi, itaalia, kreeka, norra, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja vene keel erinevatele keele­ tasemetele.

13.-24.08 24 ak t / 147,17 € + km

Suhtluskeele kursused (6-8 õppijat grupis): inglise, itaalia, norra, rootsi, soome ja vene keel erinevatele keeletasemetele. Tööalase suhtluskeele kursused: inglise keel erinevatele keeletasemetele.

10.09.-20.12 päevased ja õhtused ajad 60 ak t / 325 € + km kuni 05.09: 283,34 € + km

Suhtluskeele kursused (4-5 õppijat grupis): eesti, hiina, hispaania, hollandi, kreeka, portugali, prantsuse, saksa keel erinevatele keeletasemetele.

10.09.-06.12 päevased ja õhtused ajad 50 ak t / 325 € + km kuni 05.09: 287,50 € + km

Inglise, hispaania, itaalia, saksa, prantsuse ja hollandi keele kursused Multi-More: auditoorse ja veebipõhise õppe kombineeritud kursused. Lisaks suhtluskeele tundidele, mis toimuvad 1 kord nädalas Multilingua ruumides (6-8 õppijat grupis), saavad õppijad 6 kuud kasutada veebipõhist keele­ õppeportaali Tell Me More®, mis annab laialdased võimalused iseseisvaks õppeks. Loe lähemalt: www.multilingua.ee/multi-more

17.09.2012-04.01.2013 60 ak t / 242,80 € + km

Tammsaare tee 47, III k 11316 Tallinn tel 626 3113, 523 1119 kool@tea.eu või www.tea.ee koolitusluba 5019 HTM

Pärnu mnt 16, Tallinn tel 640 8540 faks 640 8543 info@multilingua.ee www.multilingua.ee koolitusluba 5314 HTM

Aeg, hind

Korraldaja, info

60 ak t / 288 € tavagrupp, 324 € minigrupp individuaaltunnid: al 20,40 € firmasisene koolitus: 1 ak t / al 19 € + km

Giidiõppe baaskursus.

100 ak t / 360 €

Inglise keele kursused algajaile ja keskastmele.

Era- ja asutusetunnid kokkuleppel. Oma programmid ja metoodika.

sept-dets 2 x ndl, õhtuti 60 t / 260 €

AutoCAD 3D kursus. Loodud neile, kel on oma töös vaja jooniste ruumilist käsitlust. Kursusel käsitletakse Auto­CADi 3D-vahendeid, teemasid alates ruumis orienteerumisest (koordinaatsüsteemid, vaated, kuvastiilid) kuni ruumiliste objektide (jooned, pinnad, kehad) modelleerimise ja modifitseerimiseni.

Meie koolituskalendris on veel järgmised kursused: AutoCADi algkursus 12 ak t (ka venekeelsena!)

AutoCADi põhikursus 18 ak t (ka venekeelsena!)

AutoCAD 3D sisekujundajatele 20 ak t Visualiseerimine AutoCADis 12 ak t AutoCADi kursus haljastajatele 20 ak t AutoCADi kursus konstruktorile 20 ak t Revit Architecture’i jätkukursus 18 ak t Revit Structure’i algkursus 20 ak t 3ds Max’i baaskursus 20 ak t Autodesk Inventori baaskursus 20 ak t Google Sketchupi baaskursus 12 ak t

20.-21.09; 27.-28.09; 01.10 480 € + km kuni 15.08 soodushind -40%

06.-07.09; 10.09 480 € + km kuni 15.08 soodushind -40%

25.-26.09; 02.-03.10 480 € + km kuni 15.08 soodushind -40%

240-480 € + km kuni 15.08 soodushind -40%

AS USESOFT Tobiase 8, 10147 Tallinn tel 630 5105 kontakt@usesoft.ee www.usesoft.ee

AutoCADi alg- ja põhikursust ning kursust “AutoCAD haljastajatele” korraldame ka Tartus. Korraldame kursusi rühmadele nii meie ruumides kui ka kliendi­juures. Võimalik tellida tarkvara- ja eraõppekonsultatsioone. Koolitustel osalenud saavad õppematerjalid koos ülesannetega.

Vaata lisainfot ja sooduspakkumisi: www.usesoft.ee Usesoft Facebookis: www.facebook.com/usesoft.cad

al sept-okt vt: www.generum.ee

ITIC/ISIC, WTC soodustus 5%, kliendisoodustus 10%. Tõlke- ja giiditeenused.

Komplektkursus: AutoCADi algkursus + põhikursus. Loodud neile, kes pole varem AutoCADiga kokku puutunud, kuid kellel on vaja sellega töötada ja soov omada tarkvarast ka põhjalikum ülevaade. Läbides alg- ja põhikursuse, peaks osaleja omandama põhilised AutoCADi kasutamiseks vajalikud oskused ning samas saama ülevaate programmist.

Revit Architecture’i algkursus. Kursusele ootame spetsialiste, kes soovivad omandada esmaseid teadmisi BIM-tarkvaraga töötamisest ja töövõtteid Revit Architecture’i kasutamiseks ehitus-arhitektuurilisel projekteerimisel ja modelleerimisel.

14 keelt, individuaal-, Multi-Skype’i, minigrupi- ja grupiõpe nii eraisikutele kui ka firmasisese koolitusena. Lisaks keeleõpe internetiportaalis Tell Me More ja kombineeritud kursused “Multi-More”; keeleõpe välismaal, keele­ testid ja -konsultatsioonid. Püsiklientidele ning Euro<26 ja NPNK-kaardi omanikele soodustused.

Eesti, vene, inglise, saksa, itaalia, hispaania, prantsuse, soome, türgi ja läti keele koolitus gruppides, individuaalselt ja firmasiseselt.

Koolituse teema

Ene: No ei tea nüüd... See kõlab jälle liiga auahnelt.

Christopher: Kuid see seondub ju kommunikatiivse grammatika rakendamisega – mis see siis muud on, kui suhtlema õppimine? Ja see haakub ka Generumi põhimõttega, et suhtlemine on nii õpetamise vahend kui ka eesmärk.

Värskelt andragoogika eriala lõpetanuna oli ja on minu jaoks endiselt väga põnev, kuidas mulle lähedased teooriad praktikas rakenduvad. Siiski on meie vestluse ja minu funktsionaalse kirjaoskuse õpetamise praktiliste kogemuste käigus mulle selgeks saanud, et pendeldan pidevalt teooria ja praktika vahel. Küllap on suhtlemine, ükskõik mis vormis, sisukas õpetamises ülioluline.

Ene: Suheldes oleme üksteist tundma õppinud, mõtteid vahetanud, teineteise mõtlemist mõjutanud ja arvamust vorminud. Oleme teada saanud midagi teineteisest ja iseendast. Minu jaoks ongi see haridus.

arvutikoolitus

keeltekoolitus Inglise, saksa, vene, eesti, prantsuse, soome, itaalia, rootsi, hispaania, portugali, hiina, jaapani, araabia, türgi, läti, leedu, poola, heebrea ja kree­ka keel.

koolis käisid –, siis me võõrkeeletundides ei “rääkinud”, vaid lugesime, tõlkisime eesti keelde, esitasime peast luuletusi, jutustasime tekste ümber, vastasime küsimustele, tegime harjutusi, pöörasime ja käänasime.

Aga ilma ettevalmistuseta me võõrkeeles ei rääkinud. Ega Generumi tundides ei käi ka ainult isiklikest asjadest lobisemine või autentne suhtlemine. Minu jaoks tähendab meie meetod pigem seda, et õpetaja suhtub õppijasse isiklikult, püüab keelematerjali praktiseerida esimesest tunnist alates, valib õppijale huvitava materjali ja paneb ta võimalikult palju suhtlema.

Christopher: Vaata, kui huvitava arutluskäigu me läbinud oleme – transformatiivsest õppimisest õpiprotsessi psühholoogilise olemuseni kuni õppija psühholoogilise eripära arvestamiseni välja! Kui oleme ühel nõul, et suhtlemine on õpiprotsessile olemuslikult omane, peab lõpptulemuseks olema parem suhtleja.

GENERUM ERAKOOL WTC Tallinn, Jõe 5 tel 611 6599, 551 4677 info@generum.ee www.generum.ee koolitusluba 6314HTM ANNE MEINSONI KEELE­KURSUSED JA TÕLKETÖÖD Tare 8, Tallinn tel 5193 5493, 646 6773 anneyear@hot.ee www.hot.ee/anneyear

täienduskoolitus

EBS Juhtimiskoolituse Keskuse täienduskoolitusprogrammid juhtidele ja spetsialistidele: www.ebs.ee/taiendkoolitus

EBS JUHTIMIS­ KOOLITUSE KESKUS tel 665 1327, 5027 629 helen.laidma@ebs.ee www.ebs.ee/taiend­ koolitus KoolitusEkspress 9. august 2012

15

AutoCAD, AutoCAD Civil 3D, AutoCAD/Revit MEP, Revit Architecture, Autodesk 3ds Max Design'i kursused (12–18 ak t) hind 225–415 € + km

Koolituste kavad: www.vianova.ee Vianova Systems Estonia OÜ Laki 34, Tallinn Tel: 664 5803 E-post: info@vianova.ee