LEEDU Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013 by Eesti Ekspress

Euroopa Liidu N천ukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013

Fotod: Eesti Ajalehed

Erilehe v채ljaandmist toetas Leedu suursaatkond Eestis. V채ljaandja AS Eesti Ajalehed. Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@epl.ee. EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Vajame tõsiseltvõetavat ja kasvavat Euroopat Dalia Grybauskaitė Leedu Vabariigi President

alti riikide ajaloos ei ole olnud puudu katsumustest ja raskustest, kuid oleme neist alati edukalt üle saanud – olime küllalt tugevad, et ellu jääda, oma riiklust kaitsta, seada endale eesmärgid ja nende saavutamiseks edasi liikuda. Leedu, Läti ja Eesti ei kartnud võtta vastutust, kui nad võitlesid õiguse eest olla iseseisvad ja kujundada ise oma tulevikku. Nii mõnigi arvas, et see on võimatu, kuid meie – kolm väikest Läänemereäärset riiki – ei andnud alla ja saavutasime suurima eesmärgi: tõestasime, et suudame olla oma saatuse sepad. Meie visadus, pühendumus ja otsusekindlus tõid meid tagasi Euroopa rahvaste perre. Võime tõepoolest öelda, et Balti riikide ajalugu on edulugu: kroonika, mis põhineb visioonil, tarmukal tööl ning pühendumusel oma riigile ja selle kodanikele. Leedu on Balti riikidest esimene, kes võtab enda kätte Euroopa Liidu Nõukogu tüüri, ning hiljem antakse see ülesanne edasi Lätile ja Eestile. Selle poolaasta alguses nihkub Euroopa poliitiline kese Balti riikide piirkonna suunas, kus asub tema geograafiline keskpunkt. Eesistujariigi roll on võimalus saada uusi kogemusi ja näidata, et me oleme suutelised vastutama mitte ainult enda, vaid ka teiste eest; ning et me suudame kujundada ja vastu võtta otsuseid, mis toovad heaolu ja jõukuse Euroopa perre tervikuna. Me oleme Euroopa Liidu eesistujariik raskel ajal ja kuigi Euroopa majandus näitab taastumise märke, tuleb veel palju tööd teha. Majandusprobleemide lahendamises võivad Balti riigid eeskujuks olla. Majandus- ja finantskriis tabas meid väga valusasti, kuid me võtsime vastu poliitilisel tahtel ja poliitilisel vastutusel põhinevad vajalikud otsused. Tänu sellele pidasime vastu ja tõestasime, et valitsuse ja rahva ühiste jõupingutuste abil suudame püsti tõusta ja edasi liikuda. Mis veelgi tähtsam, me väljusime kriisist tugevamana ja ei ole sugugi üllatav, et prognooside kohaselt kujuneb Balti riikide majanduskasv 2013. aastal kõige kiiremaks.

Leedu eesistumise ajal kasutame kindlasti oma kogemusi võitluses majandusprobleemidega. Nii kogemuste kui ka teadmiste põhjal teame, kui tähtis on järjekindlalt ja vastutustundlikult finantsstabiilsust hoida.

tis on liikuda edasi digitaalarengu tegevuskavaga (ingl Digital Agenda), mis avab uusi võimalusi nii ELi kodanike kui ka ettevõtjate jaoks. Internetiteenused on kõige kiiremini kasvav segment ja ka Leedu pöörab sellele oma eesistumise ajal erilist tähelepanu.

Praegu on meil vaja tõsiseltvõetavat Euroopat. Peamiste meetmete hulgas, mida tuleb rakendada, on pangandusliidu (ingl Banking Union) loomine, tugevam maksujärelevalve ja majanduspoliitika suundade tõhusam kooskõlastamine Euroopa Liidu majandusliku ja sotsiaalse edu nimel.

Ometi lasub Euroopa Liidu probleemide – konkurentsivõime tugevdamine ja töötuse vähendamine – lahendamise suurim potentsiaal ühtsel turul (ingl Single Market). Ja kuigi EL on saavutanud selles valdkonnas märkimisväärset edu ja on loonud ühisturu, mille sarnast maailmas ei ole, seisab kaupade ja teenuste vaba liikumise ees siiski veel liiga palju takistusi. Et ELi kodanikud ühtsest turust rohkem kasu saaksid, tuleb meil need takistused võimalikult kiiresti kõrvaldada. Mis tähendab, et meil on vaja ühtset turgu süvendada – eelkõige teenuste valdkonnas.

Peame leppima kokku mitmeaastase finantsraamistiku ajavahemikuks 2014–2020 (ingl Multiannual Financial Framework) niipea kui võimalik, tagamaks, et ELi eelarvelised vahendid jõuavad liikmesriikideni õigel ajal ja et alustatud projekte viiakse edukalt edasi. Me nõuame ka ELi finantssüsteemi tugevdamist, et see muutuks kriisidele vastupanuvõimelisemaks.

üstitatud eesmärkide poole püüeldes ei saa me keskenduda üksnes kasinuspoliitikale – meil on vaja kasvavat Euroopat. Selleks läheb meil vaja poliitilist ühtsust, sest Euroopa Liit säilitab oma konkurentsivõime ja positsiooni üleilmsel turul ainult siis, kui ta jääb solidaarseks. Finantssolidaarsus kriisi taustal on selge märk sellest, et meie Euroopa Liidus tegeleme oma ühiste probleemidega konstruktiivselt ja vastutustundlikult; seepärast oleme valmis otsima parimaid lahendusi ja püsima konkurentsivõimelisena. Kasvav majandus aitab toime tulla ka sotsiaalsete probleemidega. Me saame aru, et kestlik majanduskasv nõuab võimalikult suurt tööhõivet. Meil on hea meel, et suutsime mitme viimase aasta jooksul vähendada Leedus noorte töötust kuue protsendi võrra ja me töötame selle nimel, et rakendada vastuvõetud asjaomaseid meetmeid kõikjal ELis, et pakkuda noortele garanteeritud võimalust saada tööd või kutsealast koolitust. Uute töökohtade loomiseks on vaja võtta vastu suur hulk meetmeid; seetõttu toetame tugevalt teadustöö ja innovatsiooni arendamist. Väga täh-

2 | LEEDU | Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013

Kogu Euroopa Liidus vabalt pakutavad teenused hakkavad tõhusalt uusi töökohti looma ja aitavad kaasa ELi SKP kasvule. Mõistagi on ELi jaoks majanduskasvu stabiilsuse saavutamisel lähimas tulevikus kõige tähtsam luua ühtne energiaturg, mis kindlustaks katkematud energiatarned konkurentsivõimelise hinnaga. Senini oleme me olnud energiasaar Euroopa Liidus, seepärast toetame ELi jõupingutusi energiajulgeoleku suurendamiseks energiataristu tiheda ühteliitmise ja energiavõrkude integreerimise, ELi energia siseturu ehitamise lõpuleviimise ja ELi ühtse energiaalase välispoliitika jätkamise teel. Kahtlemata on ELi Läänemere piirkonna strateegia (ingl EU Strategy for the Baltic Sea Region) ja tugevdatud piirkondlik koostöö Leedu, Läti ja Eesti jaoks väga tähtsad ning oma ELi eesis-

Nii kogemuste kui ka teadmiste põhjal teame, kui tähtis on järjekindlalt ja vastutustundlikult finantsstabiilsust hoida.

Meie huvides on laiendada demokraatia, stabiilsuse ja julgeoleku ruumi. tujariigi perioodil kavatseb Leedu töötada nende eesmärkide saavutamise nimel. Naabritelt õppimine, ühiste teadus- ja äriprojektide arendamine on majanduse arengu edendamise tähtsaimad elemendid ning seda märgatakse ja tunnustatakse kogu Euroopas üha sagedamini.

iseprobleemidele keskendudes ei saa me unustada ELi välispartnereid ja avatud Euroopa visiooni. Selles valguses on strateegilistel partneritel, kellega me edukalt kaubandussuhteid arendame, iseäranis suur tähtsus. Vabakaubandus strateegiliste partneritega aitaks kaasa majanduskasvule ning me peame ergutama ja edasi viima vabakaubandusläbirääkimisi selliste ELi partneritega nagu USA ja Jaapan. Leedu eesistumisperioodil pannakse erilist rõhku ELi idapartneritele. Loodame, et idapartnerluse (ingl Eastern Partnership) tippkohtumisel, mis toimub selle aasta novembris Vilniuses, luuakse vajalikud tingimused ELi ja idapartnerluse riikide sügavamaks, tõhusamaks ja vastastikku kasulikuks koostööks. Meie huvides on laiendada demokraatia, stabiilsuse ja julgeoleku ruumi. Seega, hoides ukse lahti oma naabritele ja partneritele, tugevdame ka oma suutlikkust hakkama saada esilekerkivate julgeolekuprobleemidega. Avatumad kaubandussuhted hakkavad kindlasti teenima ettevõtjate huve Euroopa Liidus, sealhulgas Balti riikides. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemise periood on aeg, millal saab vahetada teadmisi kogu Euroopaga ja anda olulise panuse Euroopa tuleviku ehitamise heaks. Me teame, et ei vastuta ainuüksi enda eest ja et palju tähtsat tööd tuleb ära teha – ja me oleme selleks ülesandeks hästi valmistunud. Töötame kõvasti, et jätkata kolme Balti õe – Leedu, Läti ja Eesti – edulugu ning muuta Euroopa veelgi tugevamaks. www.president.lt https://twitter.com/Grybauskaite_LT

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013 | LEEDU | 3

Leedu ja Eesti koostöö tiheneb veelgi Neilas Tankevićius Leedu Vabariigi suursaadik Eestis

änavu oleme tunnistajaks arvatavasti kõige tihedamale koostööle Leedu ja Eesti vahel üle pika aja. Mitu Leedu valitsuse ministrit, sealhulgas peaminister, on selle aasta mõne kuu jooksul Eestit külastanud. Eesti presidendi T. H. Ilvese riigivisiit Leetu mai lõpus andis tunnistust meie kahe riigi headest suhetest. Lähedaste partnerite tugi lisab meile enesekindlust enne selle ambitsioonika ülesande kallale asumist, mida tähendab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemine. Selle aasta teisel poolel külastavad Eesti valitsuse ministrid ja ametnikud Leedut veelgi tihedamini, sest ELi eesistujariigiks oleku ajal korraldatakse meie riigis enam kui 200 sellega seotud ettevõtmist. Nende seas on 15 mitteametlikku ministrite kohtumist, umbes 60 konverentsi ja seminari, üle 130 kohtumise kõige kõrgemate ametnike ja ekspertide osavõtul ja 11 parlamentaarset üritust, mille korraldajaks on Seimas. Leedu ei ole mitte ainult atraktiivne sihtkoht turistidele, vaid ka tõhus konverentside korraldaja. Meie riigid on oma majanduse arendamisel valinud sarnased suunad. Ei ole üllatav, et peame tegelema samalaadsete probleemidega. Meie valitsused tulid majanduskriisiga toime viisil, mida imetleti kogu maailmas. Nende pingutuste tulemusena on meil Euroopa üks suuremaid majanduskasve. Niisuguse arengusuuna jätkumiseks peame kasutama iga mõistlikku võimalust kahepoolse ja regionaalse koostöö arendamiseks. Teineteise edulugudest ja ka vigadest õppimine on igas valdkonnas äärmiselt oluline. Nii Leedu kui ka Eesti kuuluvad nende riikide hulka, kes on varmalt valmis kasutusele võtma uusi IT-lahendusi, mis aitavad kasvatada haldus- ja majanduslikku tõhusust ning muudavad inimeste elu lihtsamaks. Uus põlvkond andekaid noori on jõudnud maailma IT-uudiste pealkirjadesse. Me kõik teame suhtlusprogrammi Skype, mis sai alguse Eestist,

sama uhked oleme mobiilirakenduste poe GetJar või graafikaprogrammi Pixelmator üle, mis on Leedu edulood. Kõik see teeb meist veelgi tugevamad Euroopa ühtse digituru edendajad. Et paremini mõista Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika ja 2013. aasta novembris aset leidva tippkohtumise tähtsust, tuleb vaadata meie ajalukku. Uus raamat Leedu ajaloost (mis on peagi kättesaadav igale asjahuvilisele) selgitab mõnede praeguste Euroopa Liidu idapartnerite ajaloolisi suhteid ja räägib Euroopa Liidu Läänemere piirkonna laienemise eduloost. Alates Euroopa Liidu liikmeks astumise avaldusest 1993. aastal kuni Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks saamiseni 2013. aastal on Leedu läbi käinud pika tee. Oleme paljude aastate vältel investeerinud märkimisväärseid ressursse selle nimel, et meie riigist saaks kompetentne ja aus vahendaja, keda Euroopa vajab. Leedu kasutab ära selle võimaluse teha tööd kõigi ELi liikmesriikide hüvanguks.

Leedu ja Eesti majandussuhted •• 31. detsembril 2012 ulatusid välismaised otseinvesteeringud Leedus 11,93 miljardi euroni. •• Eesti on investeerinud Leedusse 539 miljonit eurot ja on sellega välisinvesteerijatest kuuendal kohal. •• Eesti hoiab Leedu firmade välisinvesteeringute portfellis 281 miljoni euroga teist kohta, olles investoritele atraktiivne sihtkoht. •• Leedu-Eesti kaubavahetus ulatus 2012. aastal 2,56 miljardi euroni, mis on ligi 30% enam võrreldes 2011. aastaga. (Leedu statistika / Statistics Lithuania http://www.stat.gov.lt/) •• Eesti Panga andmetel on Leedu teine eelistatuim sihtpunkt Eesti firmadele. •• Leedu makromajandusnäitajad (Leedu rahandusministeeriumi ennustused 2013. aastaks): - SKP kasv 3,0 % - riigieelarve defitsiit -2.5 % - riigivõlg 39,7 % - inflatsioon (aasta keskmine) 2,4 % - töötus 11,5 % •• 2002. aastast on Leedu litil fikseeritud kurss euroga. 3,45 litti = 1 euro •• Leedu SKP ühe elaniku kohta ostujõu alusel moodustab 70% Euroopa Liidu keskmisest. (Eurostat, 19. juuni 2013)

4 | LEEDU | Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013

Kolmiku programm: saadud õppetunnid ja tulevikuplaanid

olmiku Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistujariigiks olemise ajal lehvib Leedus igal avaliku sektori hoonel ELi lipp. See sümboliseerib kolme riigi – nimelt Iirimaa, Leedu ja Kreeka – ühist tööd Euroopa Liidu Nõukogu tegevuskava koordineerimisel ja rakendamisel. Euroopa Liidu Nõukogu programmi ettevalmistamisel koos kreeklaste ja iirlastega said Leedu diplomaadid hindamatuid kogemusi, mis aitasid tugevdada avalikku teenistust ja panid aluse Leedu kuuekuulise eesistumise programmile.

Praegune kolmik juhib ELi seadusandlikku protsessi 1. jaanuarist 2013 kuni 30. juunini 2014. Kolme riigi eesistujaroll tähendab, et ELi liikmesriigid peavad istuma koos laua taha, et kannatlikult Euroopa Liidu Nõukogu tegevuskava kooskõlastada ja hiljem rakendada. See protseduur kehtestati 2009. aastal pärast Lissaboni lepingu jõustumist. Programmi ühine ettevalmistamine on eriti kasulik Leedule kui riigile, kes asub ELi Nõukogu eesistujariigi kohale esimest korda. See on nii-öelda tõsine soojendus enne maratoni: kreeklaste ja iirlastega seati sisse kollegiaalsed suhted, samuti ergutati tihedat institutsioonidevahelist koostööd Leedus. Leedu diplomaatidel ja ametnikel oli võimalus tunnetada ja hinnata eesistujariigi rolli tähtsust. Andes 11. detsembril 2012. aastal heakskiidu kolme riigi ühistööle üldasjade nõukogus, ütles Leedu asevälisminister Vytautas Leškevičius: „Võin nüüd täie kindlusega väita, et Leedu on veelgi paremini valmis võtma vastutust, mis ootab meid ees 2013. aasta teisel poolel.” Kolmiku 18-kuulises tegevuskavas visandatakse peamised suunised Leedu, Iiri ja Kreeka ametnikele ning tegevuskava on lähtepunkt iga riigi kuuekuulise eesistumisprogrammi loomiseks. Kolmi-

Leedu asevälisminister Vytautas Leškevičius, Kreeka välisminister Dimitrios Avramopoulos ja Iirimaa välisminister Eamon Gilmore. ku programm koosneb kahest osast: strateegiline jaotis, kus visandatakse ELi ees ootavad ülesanded, ja kogum konkreetseid küsimusi, millega tegeletakse ELi asjaomase valdkonna ministrite kohtumistel. Kuivõrd Euroopa Liidu Parlamendi ja komisjoni liikmete ametiaeg läheneb lõpule, langeb kolmikule ebatavaliselt suur töökoormus, kuna lisaks ELi jätkuvale tegevuskavale peab ta koordineerima ja hakkama rakendama ELi 2014.– 2020. aasta pikaajalise eelarvega seotud seadusandlikke akte.

Kolmik püüab suurendada ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet.

Kolmik püüab saavutada edasiminekut ELi prioriteetsetes valdkondades, kuid kõige tähtsam eesmärk on praegu veelgi parandada ELi suutlikkust majanduslike, finants- ja sotsiaalsete raskustega toime tulemisel. Iirimaa, Leedu ja Kreeka eesistumise ajal pannakse seetõttu erilist rõhku meetmetele, mis võiksid taastada usalduse ELi majanduse vastu, edendada majanduskasvu ning tugevdada majandus- ja rahaliitu. Samuti pöörab kolmik eritähelepanu pangandusliidu loomisele, millest võiks saada tõhusama majandus- ja pangandusliidu alus. Üks Euroopa Liidu Nõukogu peamisi töövaldkondi on majanduskasvu soodustamise ja töökohtade loomise lepingu rakendamine. Kestliku majanduskasvu saavutamiseks on vaja tagada, et tööhõive suureneb pidevalt, eriti käib see noorte tööhõive kohta.

Kolmik püüab suurendada ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet. Iirimaa, Leedu ja Kreeka eesmärk on digitaalne ühtne turg, sest see parandaks liikmesriikide vahelist kaubandust ja ergutaks infotehnoloogia arengut. Iirimaa, Leedu ja Kreeka hakkavad edendama vaba, ausat ja avatud kaubandust strateegiliste partneritega, eriti USAga. 2013. aasta on Euroopa kodanike aasta ja seetõttu on Iirimaal ja Leedul ülesandeks tuletada meelde ELi kodakondsuse hüvesid ning kaasata ELi kodanikud liidu tegevuse kõigisse aspektidesse, et selle toimimine oleks tõhusam. Kolmiku programmis esile toodud eesmärgid on vastavuses Leedu eesistumise peaeesmärkidega usaldusväärse, kasvava ja avatud Euroopa saavutamiseks. https://twitter.com/LinkeviciusL https://twitter.com/Leskevicius

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013 | LEEDU | 5

Eesistujariik – edu algab eeltööst

uroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistujariigiks olemine ei ole üksnes selle riigi valitsusasutuste ülesanne, vaid ka iga kodaniku võimalus anda oma panus eesistujariigi edusse. Leedu rahvale on arvamuse väljendamiseks ja soovituste jagamiseks korraldatud arvukaid konkursse ja üritusi. Alates 2011. aasta algusest on toimunud palju üritusi, et tutvustada üldsusele tööd, mis ootab Leedut ees Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemise ajal. Välisministeerium koostöös uudisteportaaliga Delfi kutsus üles esitama Leedu kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi logo kavandit. Nelja nädala jooksul laekus rohkem kui 550 ettepanekut. Need jagasid omavahel enam kui 34 000 Delfi lugeja häält, kusjuures logo galeriisid külastati umbes 130 000 korral. Võitnud logoidee läks edasi spetsialistide kätte, kes töötasid välja logo lõpliku variandi, millest saab 2013. aastal

Leedu kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi visiitkaart. Logo esitleti üldsusele ametlikult osana Euroopa päeva üritustest 10.–12. mail Vilniuses. 2012. aastal korraldas välisministeeriumi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise osakond videoklippide konkursi, kutsudes üles looma klippe, mis näitaksid, kuidas igaüks meist saab aru eelseisvast eesistumisperioodist. Kokku esitati 11 võistlustööd. Võitja oli video „Doominomaja”, mis kujutab ELi doominoklotsidest hoonena ja sümboliseerib mõtet, et Leedu eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus 2013. aastal tähendab ühise keele leidmist liikmesriikide vahel ning Leedu on sellise ELi tugisammas ja nurgakivi, kus igal liikmel on võrdsed õigused ja kohustused. Hiljem korraldati koostöös uudisteportaaliga Delfi Leedu eelseisva eesistumisperioodi tähistamiseks fotokonkurss „Tervitusi Leedust”. Kokku esitati 650 võistlustööd, mille

hulgast DELFI lugejad valisid välja viis lemmikfotot. Need fotod kaunistavad postkaarte, mida jagatakse ametlikel üritustel külalistele tasuta oma koduriiki saatmiseks. Vilniuse rahvusvahelise raamatumessi ajal 21.–24. veebruaril 2013 tutvustasid välisministeeriumi esindajad külalistele eelseisvat eesistumisperioodi Euroopa Liidu Nõukogu Leedu alalise esinduse boksis. Messikülalised võisid arutleda nende arvates tähtsate küsimuste üle, saada teabevoldikuid ja osaleda viktoriinis. 2.–5. aprillil 2013 alustati Leedus Euroopa Komisjoni programmiga „Tagasi kooli”. Programmi osana külastasid ELi institutsioonides töötavad leedulased ja Leedu kõrged ametnikud oma endisi koole kõikjal Leedus, jagades isiklikke kogemusi, selgitades ELi toimimist ja tutvustades noortele suunatud ELi programme. Ka välisminister Linas Linkevičius külastas oma kunagist kooli ja vestles

õpilastega ning tutvustas eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ametit. „Väga tore on olla tagasi koolis ja hakata natukeseks ajaks õpetajaks,” rääkis Linkevičius. „Samuti on mul heameel näha, kui palju õpilased Euroopa Liidust teavad. Mul ei jäänud enam vähimatki kahtlust, kui nägin pärast viktoriinitulemuste arvutamist, et peaaegu kõik vastused olid õiged. On tähtis, et õpilased jätkaksid oma teadmiste süvendamist selle kohta, mida tähendab olla ELi kodanik ja millised õigused neil on,” lisas ta. See konkreetne ajavahemik valiti programmi jaoks selleks, et ühendada programm „Euroopa eksamiga”, mis toimub igal aastal 9. mail. Iga-aastane „Euroopa eksam”, mis toimus neljandat korda, sisaldas sel aastal lisaks traditsioonilistele ELi ja Euroopat puudutavatele küsimustele ka küsimusi Leedu eesistumise kohta Euroopa Liidu Nõukogus. www.eu2013.lt/en, www.eurep.mfa.lt

9. mail toimus „Euroopa eksam”. See sisaldas sel aastal lisaks traditsioonilistele ELi ja Euroopat puudutavatele küsimustele ka küsimusi Leedu eesistumise kohta Euroopa Liidu Nõukogus.

6 | LEEDU | Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013

Leedu valmistub tippkohtumisteks

ohkem kui 200 sündmust Vilniuses ja teistes linnades kõikjal Leedus, seahulgas 20 tippkohtumist, enam kui 7000 kõrgete ametnike külaskäiku, rahvusvahelise meedia tähelepanu ja üldsuse suurenenud huvi. Kõik see ootab Leedut ees ajal, mil ta on Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistujariik selle aasta teises pooles. Vilniuses korraldatavatele tippkohtumistele kogunevad riigipead ja ELi institutsioonide juhid arutavad energiaküsimusi ja ELi idapartnerluse programmi, koostööd Baltikumis ning edusamme teaduse ja innovatsiooni valdkonnas. Ministrite mitteametlikel kohtumistel keskendutakse sellele, kuidas kõige paremini toime tulla globaalse soojenemise probleemidega ja hoolitseda ELi kodanike tervise eest, samuti teistele kogu ELi jaoks tähtsatele küsimustele. Leedu eesistumisperiood Euroopa Liidu Nõukogus algab 5. juulil avatseremooniaga Vilniuse Ülikooli (asutatud 1579) suures hoovis. Sündmusele oodatavate külaliste hulgas on Leedu president Dalia Grybauskaitė, Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ja komisjoni liikmed, Seimi liikmed ja Leedu Vabariigi valitsuse liikmed, välisriikide suursaadikud, Euroopa Parlamendi Leedust pärit liikmed ja teised auväärsed külalised. Avatseremoonial esitatakse esmakordselt helilooja Kipras Mašanauskase just selleks puhuks kirjutatud teos „Sąšauka” („Ühendus”). Selle kannavad ette Leedu riiklik sümfooniaorkester ja riikliku M. K. Čiurlionise nimelise kunstikooli lastekoorid. Moodsaid videoseadmeid kasutades ühendab kontsert reaalajas ELi ülejäänud 27 liikmesriigi muusikuid, kes saadavad Leedus esinejaid rütmitrummidel. Innovatsiooni ja teadustöö teemasid, mis on tähtsad kogu ELi jaoks, arutatakse novembris Euroopa Komisjoniga ühiselt korraldataval info- ja kommunikatsioonitehnoloogia konverentsil „ICT 2013”, mis toimub esmakordselt Kesk-Euroopas. See on Leedu kuuekuulise eesistumisperioodi suurim ettevõtmine, mis kutsub Vilniusesse kokku umbes 4000 osalejat kogu maailmast. Teadlased, ettevõtjad

Vilniuses toimuvad tippkohtumised kesklinnas, Leedu suurvürstide palees. ja digitaalvaldkonna strateegid arutavad Euroopa IKT poliitikaga seotud küsimusi ning noortel on võimalus saada teavet karjäärivõimaluste kohta IKT sektoris. Paralleelselt konverentsiga on avatud näitus, mis tutvustab Leedu parimaid leiutisi ja inimesi nende taga. Üks Leedu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisperioodi prioriteetsetest valdkondadest on idapartnerlus. Nimetatud algatus püüdleb selle poole, et veelgi tugevdada poliitilist ühendust ja majanduslikku integratsiooni ELi ja idapartnerite, nimelt Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova ja Ukraina vahel. 28.–29. novembril võõrustab Vilnius ELi idapartnerluse kolmandat tippkohtumist, kuhu oodatakse ELi liikmesriikide ja kuue idapartneri riigipäid, samuti Euroopa Ülemkogu eesistujat Herman Van Rompuyd. Idapartnerluse tugevdamisest ning avatud ja vaba Euroopa loomisest huvitatud osapoolena ootab EL, et saaks alla kirjutada assotsieerimislepingu Ukrainaga, lõpetada läbirääkimised ja võib-olla alustada selliste lepingute sõlmimist Moldova, Gruusia ja Armeeniaga, ning teha edusamme ELi–Aserbaidžaani assotsieerimislepingu läbirääkimistel ja liikuda edasi viisarežiimide liberaliseerimise suunas. Veel üks teema, mis ei ole tähtis mitte ainult Leedu, vaid ka kogu piirkonna jaoks, on energiasektor. Eestistumise ajal toimub Vilniuses kõrgetasemeline konverents, kus keskendutakse jõupingutusele ELi energia siseturu loomiseks. Kon-

verentsil tutvustatakse ka nimekirja ühist huvi pakkuvatest projektidest, millele võib tulevikus oodata ELi rahalist toetust, ühes aruteludega nende parima rakendamise üle. Sellele sündmusele kutsutud külaliste hulgas on ELi energiavolinik Günther Oettinger, Euroopa Komisjoni energia peadirektoraadi peadirektor Philip Lowe, parlamendiliikmed, ELi liikmesriikide ministrid ja energiaühenduse liikmed ning teised kõrged ametnikud. 11.–12. novembril võõrustab Vilnius iga-aastast ELi Läänemere strateegia foorumit, kus osaleb umbes 500 inimest, et arutada keskkonnakaitse, majanduskasvu ja töökohtade loomise küsimusi. Foorumil kaalutakse strateegiat eri vaatenurkadest (milleks on keskkonnakaitse, energia, sotsiaalpoliitika, transport ja põllumajandus) ning eri tasanditel (piirkondlik, riigi ja omavalitsuse tasand). Foorumil osaleb regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn, samuti oodatakse osa võtma ELi liikmesriikide ministreid, kõrgeid ametnikke piirkonna teistest riikidest, ettevõtjaid ning teaduskogukondade ja valitsusväliste organisatsioonide esindajaid. Läänemere strateegia on esimene ELi piirkondlik sisestrateegia, mille peaeesmärk on tuua kokku üheksa riigi – nimelt Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa ja Venemaa – üldsus, et luua täielikult integreeritud ning majanduslikult ja sotsiaalselt stabiilne piirkond. Euroopa Liit on nimetanud 2013. aasta Euroopa kodanike aastaks ning sellega

kaasneb mitmesuguseid teemakohaseid ettevõtmisi, konverentse ja seminare kõikjal ELis. Selle aasta detsembris võõrustab Vilnius Euroopa kodanike aastat lõpetavat üritust, kuhu oodatakse umbes 200 külalist, sealhulgas Euroopa Komisjoni asepresidenti Viviane Redingit. Enamik eesistumisperioodi sündmustest toimub Vilniuses. Rahaliste vahendite tõhusa kasutamise eesmärgil valiti tipptasemel kohtumiste korraldamise kohaks kolm paika, nimelt riiklik kunstigalerii, Leedu näituse- ja konverentsikeskus LITEXPO ning Leedu suurvürstide palee. Mõned erisündmused, näiteks ELi liikmesriikide teenistuste ja osakonnajuhatajate ning kõrgete ametnike kohtumised, ELi institutsioonide töörühmade istungid ja mitmesugused konverentsid, toimuvad ka teistes linnades, nimelt Kaunases, Druskininkais, Trakais ja Klaipėdas. Näiteks võõrustab Kaunas juulis Regioonide Komitee loodusressursside komisjoni istungit ja seminari ning oktoobris idapartnerluse noortefoorumit. Eesistumisperioodi ettevõtmised võimaldavad Leedul panustada otsuste tegemisse küsimustes, mis on tähtsad kogu ELi jaoks. Eesistumisperiood pakub ka väärtuslikke võimalusi luua uusi ärikontakte ja tõmmata ligi investeeringuid. Eelduste kohaselt loob ametlike kohtumiste ja tippkohtumiste korraldamise kogemus võimaluse kutsuda Leetu veelgi rohkem rahvusvahelisi ettevõtmisi ja seeläbi aidata kaasa konverentsiturismi arengule. Nõudlus majutus-, konverentsi-, toitlustus-, transpordi- ja teiste teenuste järele kasvab eesistumisperioodi ajal ning see on kohalike ettevõtjate jaoks alati majanduslikult kasulik. Veelgi enam, see on riigi ettevõtjatele suurepärane võimalus oma tooteid tutvustada, uusi lepinguid sõlmida ja investeeringuid ligi tõmmata. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemine on hindamatu võimalus parandada riigi kuvandit ning suurendada riigi nähtavust ja huvi tema vastu. Loodetakse, et pärast põgusat tutvust riigi kultuuri, ettevõtluse ja ajalooga naasevad eesistumisperioodi ürituste külalised Leetu turistidena, julgustades teisigi meie riiki külastama.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013 | LEEDU | 7

Väikeste keelte elujõud Euroopa Liidus Birute Klaas-Lang Tartu ülikooli eesti keele võõrkeelena professor / Helsingi ülikooli eesti keele külalisprofessor Leedu Vabariigi aukonsul Tartus

estist, Lätist ja Leedust räägitakse sageli koos kui Balti riikidest ja Läänemere õdedest. Väikeriigid, saavutanud iseseisvuse ja ka taasiseseisvuse samal ajal ja sarnastel tingimustel, on geopoliitiliselt tugevasti seotud. Eesti, läti ja leedu keel on ka Euroopa Liidu ametlikud keeled. Siiski on nende kolme rahva, keele ja kultuuri vahel päris suured erinevused. Näiteks kui keelte päritolu poolest kuulub eesti keel soome-ugri keelkonda ja esindab läänemeresoome lõunarühma, siis leedu ja läti keel on hoopis balti keelte idarühma kuuluvad indoeuroopa keeled. Leedu keele lähim sugulaskeel ongi läti keel, kõik muud balti keeled (näiteks semgali, seeli, muinaspreisi jt) on aegade jooksul sulanud teiste keelte (sh leedu ja läti) sekka.

Leedu keel on kõige arhailisem tänapäeval kõneldavatest indoeuroopa keeltest, oma grammatiliselt süsteemilt sarnane mõnevõrra ladina keelega, unikaalne rõhusüsteem meenutab aga sanskriti keelt. Arhailisuse näiteks võiks tuua murretes, aga ka vanades kivinenud väljendites kasutusel oleva kaksuse ehk duaali ainsusele ja mitmusele lisaks, mis võimaldab väljendada kahekaupa tegutsemist. Leedu keele arhailisus on ka üks põhjustest, miks paljudes maailma ülikoolides, kus tegeldakse indoeuroopa keelte ajalooga, on üliõpilastel võimalik õppida ka leedu keelt.

Leedu keele kõnelejaid on tänapäeval umbes 4 miljonit: 3 miljonit Leedus, lisaks Valgevene ja Poola kirdeosas nn keelesaartel, USAs, Kanadas, Inglismaal, Iirimaal, Saksamaal, Austraalias, Lätis jt riikides. Leedu keel, nagu ka eesti keel, on oma riigis riigikeele staatuses. Kuigi keelel on kanda erinevaid ülesandeid, võime riigikeele puhul prioriteetseimaks seada funktsiooni olla riikliku, vaimse ja kultuurilise terviklikkuse määraja. Mahuvad ju keele muud funktsioonid (suhtlemisvahend, rahvusliku identiteedi alus, kultuurimälu kandja jne) selle üldise, terviklikkust rõhutava diskursuse sisse. Kestlikkuse seisukohast on leedu ja eesti keele olukord igati hea: mõlemat keelt räägib vähemalt miljon emakeelset kõnelejat; keeltel on riigikeele, aga ka Euroopa Liidu ametliku keele staatus; neid kasutatakse kõikides valdkondades ehk domeenides argikeelest ettevõtluse ja teaduseni; keeled on õppekeeleks kõigis haridusastmetes põhikoolist doktoriõppeni; keeli räägitakse kodudes ja keeltel on järelkasv; keeltel on arvutitugi.

Kas ühine keel on selle riigi ametlik ehk siis riigikeel või valitakse asjaajamiseks ja suhtlemiseks mõni muu keel? Kui keskaegne ülikool tähendas õppimist ja õpetamist ladina keeles, kui 1970ndatel ja 80ndatel sai Eesti ja Leedu ülikoolides doktoritöid kirjutada vaid vene keeles, kas 21. sajandi ülikool tähendab õppimist ja õpetamist inglise keeles? Need on küsimused, millele elu järjest enam sunnib vastuseid otsima.

Keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et teda kasutatakse.

Sageli esitatakse keeleteadlastele küsimus, mis on keele säilimise jaoks kõige olulisem. Vastus peitub keele funktsioonis endas – olla inimeste ja ühiskonna siduja nii tänapäeva, minevikku kui ka tulevikku silmas pidades. Tõepoolest, keele säilimise ja arenemise jaoks on kõige tähtsam see, et teda kasutatakse. Ka keelte staatus Euroopa Liidu ametliku keelena seab keelte harimisele, arendamisele ja õppimisele senisest märksa suuremad nõuded. Väga oluline on ka hoolitseda keele kui ressursi eest, sest korrastatud kirjakeelel tuginevad halduskeel, õpetuskeel, teaduskeel, avaliku teabe keel jpm, mis on ühiskonna ja riigi toimimise vältimatud eeldused.

8 | LEEDU | Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013

Need on küsimused, mis eeldavad ka riikidelt kindlaid keelepoliitilisi valikuid, sest keele ühiskondlikust ja riiklikust funktsioonist lähtuvalt ei saa me keelt ja poliitikat lahus vaadata. Riigi ja üksikisikutest ettevõtjate majandushuvid eeldavad avatud majanduskeskkonda, tööjõu vaba liikumist ka rahvusvahelises ruumis jms, mis suhteliselt väikese kasutajaskonnaga keelte – nagu leedu ja eesti keel – säilimisele ja arengule ei pruugi sugugi soodsalt mõjuda. Keele kasutusaladest on üks võtmevaldkondi kindlasti kõrgharidus ja teadus. Isegi sellised keeled, mida kõnelevad emakeelena kümned miljonid inimesed, ei pruugi end oma tuleviku suhtes pikas perspektiivis sugugi turvaliselt tunda, kui selles keeles puudub kõrgharidus. Praegu veel on riigikeelne kõrgharidus nii Leedus kui ka Eestis kaitstud

Birute Klaas-Lang

põhiseadusega, st riikidel on kohustus pakkuda ja arendada vastavalt leedu- ja eestikeelset kõrgharidust. Riiklikul tasandil regulatsioonid ei pruugi aga kõrgkoolide juhtkondade jaoks olla avatud haridusruumis sugugi meeltmööda, sest ülikoolid pingutavad paljuski selles suunas, et muuta kõrghariduskeskkond rahvusvaheliselt atraktiivseks. Kui Eestis on näiteks Tartu ülikooli arengukavades ja visioonides selgelt kirjas ka vastutus emakeelse kõrghariduse hoidmise ja arendamise eest, siis Leedus on prioriteedid oluliselt kaldu rahvusvahelistumise suunas. Üks põhjustest on kindlasti see,

et Leedu kõrgharidus- ja teadusruum on oluliselt rohkem emakeelne Eestiga võrreldes. Näiteks Eestis kaitstavatest doktoritöödest on praeguseks vaid 20% eestikeelsed ja ülejäänud valdavalt ingliskeelsed. Leedus on proportsioonid vastupidised – leedukeelseid doktoritöid on 80%. Teaduse lingua franca’ks (keeleks, mis ei ole rahvuse emakeel, vaid mis aitab suhelda eri rahvustega – toim) on viimase 50 aasta jooksul kogu maailmas muutunud inglise keel ja Leedus ning Eestis tehtav teadus pole siin erandiks. Emakeelsete teadusartiklite ja kraaditöö-

de arv väheneb aasta-aastalt. Kui nõukogude ajal toimus väitekirjade kirjutamine ja kaitsmine vene keeles sunniviisiliselt, siis praegu eelistab enamik teadlasi publitseerida võõrkeeles samuti keskkonna surve tõttu. Ja nendeks survestajateks on akadeemilise maailma reeglid, mis väärtustavad enam ingliskeelseid artikleid ja publitseerimist välismaal. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et vaatamata suhteliselt väikesele kasutajaskonnale Euroopa Liidu ametlike keelte seas, on leedu ja eesti keel kindlasti elujõulised ja arenemisvõimelised, keelte staatuse, korpuse ja hariduse planeerimisega

tegeldakse riiklikul tasandil. Seni püsivad keeled ka kõigis võimalikes kasutusvaldkondades, teenides inimesi, riiki ja ühiskonda nii instrumendina, ühiskonna sidustajana kui ka kultuurimälu kandjana. Teatud ohu märgid ilmnevad siiski keelte järjest väiksemas kasutuses teaduse keelena. Riikide selgelt emakeelse kõrghariduse arengut toetava poliitikaga saab aga kindlasti tasakaalustada rahvusvahelisele auditooriumile suunatud teadustulemuste publitseerimise paratamatut ingliskeelsust ja vältida mõne eriala täielikku kadumist emakeelsest kultuuriruumist.

Sillad Baltimaade vahel

Tiina Kattel leedu keele ja kultuuri lektor, MA Tartu ülikooli keelekeskuse juhataja kt

raegusel ajal õpetatakse leedu ja läti keelt TÜ keelekeskuses kahe semestri mahus. Peale praktiliste keelekursuste loetakse siin sügissemestritel Läti ja Leedu kultuuri ja ühiskonna ning kevadsemestritel üle aasta Leedu kirjanduse ja Läti kirjanduse valikkursusi. 2012. a sündis mõte koondada Tartu, Läti ja Vilniuse ülikoolis üksteise keeli ja kultuure õppivaid tudengeid ja nende

õpetajaid. Hakkasime korraldama Balti tudengipäevi. Esimene toimus sügisel TÜs, teine veebruaris Riias ning kolmas aprilli lõpus Vilniuse ülikoolis. Kõigis kolmes ülikoolis oli osalejaid üle 50, paljud tudengid osalesid kõigil üritusel. Vilniuses tegime ka kokkuvõtteid, mida need kohtumised on andnud. Üliõpilased tõid välja järgmist: nad nägid reaalset vajadust õppida üksteise keeli, said õpitavat keelt kasutada, täienesid teadmised vastavast maast, kultuurist, tekkisid isiklikud sidemed. Kõik rõhutasid ka vajadust sarnaseid üritusi jätkata, nt korraldada suviseid keelelaagreid, tõlkeseminare. Viimane aitaks ehk kaasa uue tõlkijate põlvkonna tekkimisele. Tänu TÜ filosoofiateaduskonna keelekeskuse, kultuuriteaduste ja kunstide, eesti ja üldkeeleteaduse ning ajaloo ja arheoloogia instituutide omavahelisele koostööle valmis valikmoodul „Baltimaade kultuur ja ühiskond”, mis lisati 2013/14. õa kultuuriteaduste ja kunstide instituudi kirjanduse ja kultuuriteaduste BA õppekavva. Mooduli eesmärk on anda selle valinud üliõpilastele üldteadmised Läti ja Leedu kultuurist ja ühiskonnast, balti keelte arenguloost ning tänapäevast, suunata neid märkama nii erinevusi kui ka sarnasusi Eesti, Läti ja Leedu aja-, kultuuri- ning kirjandusloos ning nendele baasteadmistele tuginedes märkama omavahelisi seoseid ja vastastikuseid mõjutusi

Üliõpilased nägid reaalset vajadust õppida üksteise keeli, said õpitavat keelt kasutada, täienesid teadmised vastavast maast ja kultuurist.

Kommentaar

Neilas Tankevićius Leedu Vabariigi suursaadik Eestis

ning tänapäeva Balti riikide ühiskondades valitsevaid arengutendentse. Käimas on ettevalmistus sügisel toimuvaks rahvusvaheliseks tudengite teaduskonverentsiks „Bridges in the Baltics”, mis toimub 27.–28. septembrini Tartu ülikoolis. Konverents sünnib koostöös Läti keeleagentuuri ja Leedu haridus- ja teadusministeeriumiga ning on pühendatud Euroopa keeltepäevale ja Leedu eesistumisele Euroopa Liidus. Info: www.keelekeskus.ut.ee

eedu (nagu ka teiste väikeste keelte, sealhulgas eesti) keele jaoks tähendas 2004. aastal ELi liikmeks astumine suurt rahvusvahelise kasutuse kasvu. Liitumisperioodi vältel tõlgiti leedu keelde vähemalt 70 000 lehekülge Euroopa Liidu dokumente. Suurem osa ELi avalikest dokumentidest tõlgitakse leedu keelde. Enamik Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi üritustest on leedukeelse tõlkega. Lisaks sellele, et leedulased ja eestlased saavad ELi asjadest parema ülevaate, pääsevad ka teiste rahvuste esindajad nüüd paremini ligi väikeste ELi liikmesriikide keeltele (nii kirjalikult kui ka suuliselt).

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013 | LEEDU | 9

Leedu ajalugu tänapäeva vaatepunktist Leedu ajaloo raamat, mida tõlgitakse rohkem kui kuude keelde ja on peagi kättesaadav kõikjal maailmas, on toimetaja Alfonsas Eidintase sõnul esimene katse pärast iseseisvuse taastamisest 1990. aastal hõlmata Leedu ajalugu tänapäeva vaatepunktist kogu selle ulatuses üldistava, vastutustundliku ja hoolsa pilguga. Raamatu koostamise ja avaldamise algatas välisministeerium, alljärgneva eessõna kirjutas toimetaja.

ervitame neid, kes otsustavad keerata meie rahva erakordset (sest teistsugust ei leidu) ajalugu kirjeldavaid lehekülgi. See väike raamat annab selge vastuse ühele Leedu rahva jaoks kõige tähtsamale, väärtuslikumale ja innustavamale küsimusele: kuidas Leedu sündis ja miks ei ole meie riik juhuslik valik või asjaolude kokkusattumus, vaid pigem sajandeid küpsenud vili, tema rahva õiguspärase enesemääramisega sillutatud sõltumatuse saavutamise rada ja loomulik, õiglane tasu iga tema nimel antud leedulase elu eest? Neelates selle raamatu lehekülgi, kogete ise meie rahva ajaloolisi katsumusi, mis on dramaatilised, kuid mitte lavastatud, ja sageli valgustavad. Lugedes neist, saate Leedu ajaloo elavaks tunnistajaks ja valvuriks. Arusaam, et rahva tulevik sõltub rahva mälust, peegeldub Leedu õpetlase Mikalojus Akelaitise 1859. aastal Poola kirjanikule Józef Ignacy Kraszewskile kirjutatud sõnades: „Rahvuse ajalugu peab olema iga kodaniku huulil ja rahvus muutub surematuks.” Need olid sõnad, mis innustasid Leedu valgustajaid (teiste hulgas Simonas Daukantast ja Jonas Mačiulis-Maironist) kirjutama oma riigi ajaloo surematuks. Kokkuvõtlikud ajalookirjutised ilmu-

vad tavaliselt riigi arengu pöördepunktides või silmapaistvate sündmuste tähistamiseks. Mõnikord algatavad nende kirjutamise riiklikud institutsioonid, kelle kohus on tagada, et tee, mille riik on valinud, jäädvustatakse ja seda hinnatakse laiemast vaatenurgast – patriootlikult, kuid samas erapooletult, targalt ja laiahaardeliselt. 1936. aastal kirjutas ja avaldas rühm Leedu ajaloolasi Leedu Vabariigi Haridusministeeriumi (aseministri Kazimieras Masiliūnase) algatusel ning ministeeriumi kulu ja kirjadega Leedu ajaloost põhjaliku raamatu, mille toimetaja oli Adolfas Šapoka. See ongi vahest kõige tuntum Leedu riigi ja rahva rahvuslik ajalugu – käsitus, mis on mõjutanud kadunud ja praegusi põlvkondi. Kuna teos kirjutati ärevatel aegadel, oli selle avaldamise eesmärk otsida Leedu rahvale innustust muistse Leedu tuhandeaastasest ajaloost, vana aja kangelaste hõivatud suurtest aladest, ehtsast balti kultuurist, leedu keelest, mis on terves Euroopas kõige arhailisem ja ainulaadne oma ilu poolest, ning üle kogu maailma laiali puistatud emigrantide tegevusest. Valmistudes 1939. aasta New Yorgi maailmanäituseks, koostati Leedu Vabariigi Välisministeeriumi (minister Stasys Lozoraitise) algatusel ja Magdalena Avietėnaitė juhtimisel erinäitus

Leedust, mis hõlmas kunsti-, rahvakunsti- ja majandussaavutusi ning tutvustas meie tuntuimate kunstnike loodud monumentaalsetel lõuenditel Leedu kõige silmapaistvamaid ajaloosündmusi. Sellel ja teistel puhkudel julgustati meie intellektuaale, akadeemikuid ja kunstnikke koonduma ning ühel häälel Leedut ja tema ajalugu kogu maailmale tutvustama. Praegu on meil ideaalne võimalus jätkata ja tugevdada seda ilusat diplomaatilist traditsiooni. Pärast iseseisvuse taastamist 11. märtsil 1990 ning NATO ja ELi demokraatlike liikmesriikide pere

10 | LEEDU | Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013

täieõiguslikuks liikmeks saamist 2004. aastal võtab Leedu 2013. aastal vabade ja demokraatlike Euroopa riikide liidu – Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ajaloolise vastutuse. See ei ole mitte ainult ainulaadne võimalus anda aktiivne panus ühise Euroopa tuleviku ehitamisse – see on ka võimalus tugevdada rahvusvahelist solidaarsust ja juhtida tähelepanu meie kontinendi rahvaste minevikule, ning muidugi meie jaoks taas kord võimalus heita tänapäeva vaatepunktist pilk sellele, milline Leedu oli, on praegu ja tulevikus, ja tutvustada seda kogu maailmale.

Leedu ajalooraamatu autorid.

Leedu hümni lugu

L Valmistudes Leedu eesistumiseks Euroopa Liidu Nõukogus, pöördus välisminister Audronius Ažubalis Vilniuse Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja politoloogia instituudi teadlaste (professorite Raimundas Lopata, Alvydas Jokubaitise, Vytautas Radžvilase jt) poole, kes on aastaid poliitilist ajalugu uurinud, ning palus neil koostada ülevaatlik, kergesti loetav teos Leedu ajaloo kohta, mis põhineks tõe ja avatuse kriteeriumidel. Selle eesmärk on kerida selgel ja mõistetaval viisil lugejate, eeskätt Euroopa Liidu kodanike ees lahti meie riigi ajalooline teekond. See on pikk, võidukas, mõnikord raske või isegi traagiline tee, mida mööda Leedu riigi rajajad juhtisid rahvast läbi eri ajastute ja valitsusstruktuuride, okupatsioonide sügavike ning taastatud iseseisvuse tõusude ja mõõnade – alates esimesest korrast, mil Leedut aastal 1009 ühes Euroopa kroonikas mainiti, kuni riigi Euroopa Liidu täieõiguslikuks liikmeks saamiseni 2004. aastal. Raamatu koostamise ja toimetamise koordineerimine usaldati nende ridade kirjutajale; kaasautoriteks kutsuti tuntud ajaloolased, kes on kirjutanud arvukalt uurimistöid: muistse Leedu riigi ja Leedu vürstiriigi arengut analüüsis professor ALFREDAS BUMBLAUSKAS (kes kirjutas I ja II peatüki, samuti sissejuhatuse ja lõppsõna „Lõpp ehk Leedu mosaiikne pale”); Vytautas Magnuse ülikooli professor ANTANAS KULAKAUSKAS kirjutas leedulaste elust Vene tsaaririigis aastatel 1795–1915 (III peatükk); nüüdisaegse Leedu riigi kujunemisprotsessi ja kaht iseseisvuse aastakümmet 1918–1940 käsitles professor ALFONSAS EIDINTAS (IV peatükk); dr

MINDAUGAS TAMOŠAITIS, Leedu Pedagoogikaülikooli lektor, tegi ülevaate 1940. alanud okupatsioonidest ja sündmustest aastani 2004 (V ja VI peatükk). Raamatut on lugenud ja arvustanud lugupeetud filosoofid ja avaliku elu tegelased. Toimetaja seisis silmitsi keeruka ülesandega ühtlustada nelja erisugust jutustamistehnikat ja stiili, kavandada lõike ja peatükkide jaotust ning põimida kokku ühendused ja lisandused, et jutustus oleks ühtlaselt sujuv, mahult tasakaalus, ebaoluliste faktidega koormamata ning lugeja silmale nii meeldiv kui võimalik. Raamatu piiratud mahu ja ulatuse tõttu otsustati loobuda majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu üksikasjalikumast analüüsist. Selline analüüs oleks kahtlemata olnud lugeja jaoks huvitav ja kasulik, kuid pidagem selle puudumist ohvriks, mille raamatu autorid tegid ja hinnaks, mida nad olid valmis maksma, et kõige paremal viisil heita valgust olulistele pööretele Leedu ajaloos, Leedu riigi arengule, selle panusele piirkonna ja kogu Euroopa ajalukku ning Leedu rahva pikaajalisele, vankumatule – surematule – kindlameelsusele luua oma riik, seda kaitsta ja arendada. Toimetaja loodab leida mõistmist ja andestust, kui see ajalooline narratiiv ei ole kõigi lugejate jaoks igas aspektis võrdselt vastuvõetav ja harmooniline, ning soovib rõhutada, et see on esimene katse pärast iseseisvuse taastamisest 1990. aastal hõlmata Leedu ajalugu tänapäeva vaatepunktist kogu selle ulatuses üldistava, vastutustundliku ja hoolsa pilguga. Raamatuga saab tutvuda www.eu2013.lt

eedu hümni autor on rahvusliku liikumise tegelane, arstist ajakirjanik, noorelt surnud Vincas Kudirka (1858–1899). Esimest korda ilmus tema „Tautiška giesmė” („Rahvuslik laul”) 1898. aastal Leedu ärkamisaegses ajakirjas Varpas. Koorilauluna kanti pala kõigepealt ette Kudirka surma järel 13. novembril 1899 Peterburis kontserdil, kus koguti raha leedu tudengite heaks. Laulu esmaettekanne Leedus toimus revolutsioonilise 1905. aasta detsembri algul Vilniuses, kus kokku tuli Suur Seim. Osales 2000 inimest, ka välisleedulasi. Kudirka polnud helilooja. Nii astusid

tema laulu vastu tuntud maalikunstnik ja helilooja Mikalojus Konstantinas Čiurlionis, nimekas tenor, helilooja ja dirigent Mikas Petrauskas jt, kes pakkusid välja hulga uusi lugusid. 1919 sai see Leedu riigihümniks. Selle pealkirjaks said esimese rea kolm esimest sõna: „Lietuva, tėvyne mūsų” („Leedu, meie isamaa”). Pärast Nõukogude okupatsiooni 1940 hümn keelati, kuid 1944 tunnistati „Tautiška giesmė” tänu Justas Paleckise jõupingutustele Leedu NSV ametlikuks hümniks ja jäi selleks 1950. aasta juulini.1988 sai „Tautiška giesmė” jälle hümniks. Allikas: http://et.wikipedia.org

Leedu president pälvis poliitikamaailma Oscari Tänavu 9. mail, Euroopa päeval anti Saksamaal Aacheni raekojas pidulikul tseremoonial Leedu presidendile Dalia Grybauskaitėle kätte Karl Suure auhind.

oliitikamaailma Oscariks nimetatud auhind omistati Leedu presidendile Dalia Grybauskaitėle erilise panuse eest Euroopa Liidu ühtsuse ja majandusliku stabiilsuse tugevdamisse. „Otsusega omistada Aacheni asutatud Karl Suure auhind 2013. aastal Dalia Grybauskaitėle me austame üht kõige väljapaistvamat Läänemere piirkonna isiksust ning tema erakordseid püüdlusi Euroopa Liidu tihedama integratsiooni ja käesoleva kriisi lahendamise nimel,” seisab auhinna seletuskirjas. Karl Suure nimelise rahvusvahelise auhinna nõukogu esimees Jürgen Linden ütles, et Grybauskaitė oli aastail 2004–2008 väga-väga edukas volinik, kui ta töötas Euroopa Liidu eelarvevolinikuna. „Vahest mäletate, et ta reformis Euroopa eelarvet ja isegi Euroopa rahandust. Ta sai ka 2006. aastal edukaima voliniku preemia,” ütles Linden.

Tavaliselt valitakse võitja umbes 20 kandidaadi seast. Karl Suure auhind asutati 1950. aastal, et tunnustada isikuid, kes on andnud silmapaistva panuse Euroopa mõtteviisi ja ühiste püüdluste edendamisele, samuti maailmarahule. Varasemate laureaatide seas on Saksa esimene sõjajärgne kantsler Konrad Adenauer (1954), Tšehhi ekspresident Václav Havel (1991) ning USA riigipea Bill Clinton (2000). Allikas: BNS

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013 | LEEDU | 11

Idapartnerluse tippkohtumine: konkreetsete otsuste ootuses

Leedu eesistumise perioodi keskel võõrustab Vilnius 28.–29. novembril suurimat mitmepoolset poliitilist sündmust – ELi idapartnerluse tippkohtumist. Sündmuse ametlikud võõrustajad on president Dalia Grybauskaitė ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy.

eedu Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistumise perioodi keskel võõrustab Vilnius 28.–29. novembril oma eesistumisperioodi suurimat mitmepoolset poliitilist sündmust – ELi idapartnerluse tippkohtumist. Vilniusesse oodatakse ELi 27 liikmesriigi riigipäid, kuue idapartnerluse partnerriigi poliitilisi juhte ning ELi ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide esindajaid. Sündmuse ametlikud võõrustajad on president Dalia Grybauskaitė ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy. Eelseisev idapartnerluse tippkohtumine Vilniuses on pälvinud märkimisväärselt tähelepanu: peale päevakorrakohaste, idapartnerluse edasisi väljavaateid ja probleeme käsitlevate arutelude oodatakse, et enne tippkohtumist lahendatakse ELi-Ukraina

assotsieerimislepingu allkirjastamise küsimus. Üldiselt suhtleme oma idanaabritega mitte poliitilisel tasandil, vaid igapäevaselt aktuaalsetes küsimustes, näiteks ELi idapoolse välispiiri ületamise, idanaabrite tarnitud energiaressursside kasutamise või väljaspool ELi õiguslike küsimuste lahendamise puhul. Idapartnerlus, mis on osa Euroopa naabruspoliitikast, on seadnud sihiks edendada ja arendada kahe- ja mitmepoolseid suhteid ELi ja selle idapoolsete naabrite vahel. Programmile pandi alus ELi ja kuue idapartnerluse partnerriigi tippkohtumisel Prahas 7. mail 2009. Need kuus praegu idapartnerluse programmis osalevat riiki on Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina. Idapartnerluse mitmepoolseid koostööprojekte rakendatakse nelja teemaplatvormi kaudu, tehes jõupingutusi

demokraatia edendamiseks ELi idapoolsetes naaberriikides, samuti nende ELi-suunalise majandusliku ja poliitilise integratsiooni, energiajulgeoleku ja inimestevaheliste kontaktide soodustamiseks. Tuleks märkida, et ELi ja Ida-Euroopa partnerite kodanike suhtlemise hõlbustamiseks on loodud sellised programmid nagu Erasmus Mundus ja Tempus, mis edendavad suhtlust haridusasutuste kaudu. Olemas on ka idapartnerluse noorteja kultuuriprogrammid, mille eesmärk on tugevdada ELi ja selle idanaabrite kultuurisidemeid. Kuigi mõnda nelja teemaplatvormi kõige põletavamatest probleemidest käsitlevad mitmepoolsed foorumid toimuvad kaks korda aastas, korraldatakse idapartnerluse tippkohtumisi ainult iga kahe aasta tagant. Selle aasta novembris Vilniuses korraldatav idapartnerluse tippkohtumine on kolmas selline kohtumine.

12 | LEEDU | Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013

Teisel tippkohtumisel, mis toimus 29.–30. septembril 2011 Varssavis, pandi paika idapartnerluse suunised ja arutati selle väljavaateid, kuid Vilniuses peetava kolmanda tippkohtumise eesmärk on vastu võtta konkreetseid otsuseid, mis ei puuduta üksnes ELi, vaid ka selle IdaEuroopa partnereid. Kuigi tippkohtumise võimalike tulemuste ennustamiseks on veel liiga vara, on siiski juba selge, et püüeldakse sügavama mitmepoolse koostöö poole, rakendades edasi ELi idapartnerluse programme. Idapartnerluse tippkohtumine Vilniuses on tähtis veel ühe aspekti poolest. ELi naabruspoliitikat puudutavaid otsuseid tehakse esimest korda Balti riigis, ühes riikidest, mis on näide edukast poliitilisest ja majanduslikust integreerumisest ELiga. ELi juhtide kohtumiselt selle aasta novembris Vilniuses oodatakse kogu piirkonna tulevikku määravaid otsuseid.

Leedu tutvustab end maailmale 2013. aasta teises pooles tutvustatakse Leedu kultuuri ja kunsti 57 diplomaatilises esinduses viiel mandril Leedu fotograafiale, nüüdiskunstile, maastikele ja ajaloolistele objektidele pühendatud viie erinäitusega.

ontserdid, näitused ja teatrietendused ei hõlma mitte üksnes tuntud Leedu kunstnike loomingut, vaid kaasatakse ka noorema põlvkonna kunstnikke. Leedu eesistumise ajaks on kavandatud Belgia pealinna ja seal asuvatesse ELi institutsioonide peakorteritesse ulatuslik Leedut tutvustav kultuuriprogramm. Leedu kultuuri hooaeg Brüsselis algab 12. septembril Leedu Vabariigi presidendi egiidi all toimuva kontserdiga kuninglikus kaunite kunstide keskuses BOZAR, arhitekt Victor Horta kavandatud kuulsas art nouveau stiilis hoones. Selle suurim, 2200 istekohaga saal pakub kontserdipaika Violeta Urmanale (sopran) ja Leedu Riiklikule Sümfooniaorkestrile Modestas Pitrėnase juhatusel, et tähistada Leedu eesistumisperioodi Euroopa Liidu Nõukogus. BOZARi keskus kutsub samuti külastama Jonas Mekase – ühe kuulsaima Leedu kunstniku, keda peetakse Ameerika avangardkunsti ristiisaks, ja Fluxuse liikumise ühe rajaja – tööde näitust, kus tutvustatakse tema avangardfilme ja -fotosid. 2012. aastal autasustati Jonas Mekast tema 90. sünnipäeval Prantsuse ordeniga Commandeur l’Ordre des Arts et des Lettres. Novembris–detsembris 2013 on koorimuusika huvilised teretulnud Flagey kunstikeskusesse, mis asub Belgia raadio endises peakorteris. Leedu kultuuri hooaeg lõpeb audiovisuaaletendusega „Liivakell” ehk kontserdiga neljale tšellole videoprojektsioonide saatel (helilooja Justė Janulytė). Samuti toimuvad näiteks Euroopa Parlamendis, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ning Regioonide Komitees, aga ka Euroopa Komisjoni uurimiskeskustes, Leedu ajaloo- ja kultuuripärandit tundma õppima kutsuvad üritused. Alates 1. juulist 2013 kaunistab Euroopa Liidu Nõukogu peakorterit Justus Lipsiuse hoonet Leedut tutvustav installatsioon „Euroopa aiad”. Üks olulisimatest Belgias Leedut tutvustavatest sündmustest on Leedu heli-

looja ja sümbolistliku kunstniku Mikalojus Konstantinas Čiurlionise tööde esitamine Flandria muusikafestivalil Gentis. Samuti toimub arvukalt kultuuriprojekte teistes Euroopa ja maailma pealinnades. Leedu eesistujariigiks olemise tähistamiseks ja tänapäeva Leedu tutvustamiseks korraldatud näitused kutsuvad külalisi tutvuma Leedu fotograafia ja luulega („Poeetilised dokumendid”), nüüdiskunstnike loominguga („Osa suuremast tervikust. Leedu nüüdiskunst”), Leedus asuvate UNESCO kultuuripärandi nimistusse kantud arhitektuuri-, kultuuri- ja loodusmonumentide („Leedu postipakis”) ning poeetiliste dokumentaalfilmide pika traditsiooniga („Kinoinklusioonid”). Need eriprojektid loodi, pidades silmas transpordi lihtsust. Nii et kui te ei jõua näituse „Poeetilised dokumendid” avamisele Berliinis 1. juulil, leiate selle vaevata üles septembris Salzburgis või,

kui juhtute külastama Ühendkuningriiki, saate seda näha oktoobris Glasgow’s. Neid näitusi saab vaadata mitte ainult Euroopa pealinnades, vaid ka USAs: külastage selle aasta septembris Maailmapanga peakorterit Washingtonis ja avastage näituse „Leedu postipakis” saladused! Leedul on paljugi öelda majanduskasvu ja ettevõtlusinnovatsiooni kohta, nii esitleb ta ettevõtluskogukondadele Londonis, Pariisis, Berliinis, Brüsselis, New Yorgis, Philadelphias ja Moskvas moodsat ja mängulist projekti „LeT’s Play” („Mängime”). Liikumistundlik kineetiline tehnoloogia on valitud vahendiks, millega atraktiivsel viisil tutvustatakse Leedu majanduse peamisi valdkondi, ettevõtluse saavutusi, tööstuses rakendatud tehnoloogilisi lahendusi ja üldist ettevõtluskeskkonda, mis soodustab uuenduslike projektide arendamist. Ka Leedu ajalugu tutvustatakse köit-

val ja stereotüüpidevabal moel. Praegu tõlgitakse viide võõrkeelde (s.t inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja vene keelde) raamatut „Leedu ajalugu”, mis esitab riigi ajaloo peamised faktid kokkuvõtlikult ja arusaadavalt. Projekt „Leedu Euroopas ja Euroopa Leedus”, mis leiab aset rahvusvaheliste institutsioonide asupaikades Brüsselis, Luxembourgis, Strasbourgis ja Viinis, kutsub külalisi avastama ootamatuid kultuurilisi, ajaloolisi ja majanduslikke sidemeid Leedu ja ELi ülejäänud 27 liikmesriigi vahel.

Massiivne stiliseeritud meekärg kujutab 27 eri klaaskambrit. Iga kambrike sisaldab huvitavat ajaloo, kultuuri või poliitikaga seotud eset, väikese killukese spordimaailmast või midagi, mis illustreerib Leedu ja ELi teiste liikmesriikide ootamatuid seoseid.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013 | LEEDU | 13

Sotsiaalvõrgustike roll Leedu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodil

õttes eeskuju varem Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ametit pidanud riikidest, kasutab Leedu lisaks oma eesistujariigi ametlikule veebilehele www.eu2013.lt ära ka Twitteri ja Facebooki sotsiaalvõrgustike pakutavaid võimalusi. „Ajakirjanikud on väga aktiivsed Twitteri kasutajad. Nad otsivad usaldusväärseid allikaid igalt poolt, kust võimalik,” räägib Peter Spiegel, maineka äri-, finants-, majandus- ja poliitikalehe

Financial Times Brüsseli büroo juhataja. Sotsiaalvõrgustikud mitte ainult ei hõlbusta Euroopa Liidu Nõukogu e e sis t u mis e g a seotud teabe igapäevast jagamist, vaid võimaldavad ka hoida pidevalt silma peal välismaiste organisatsioonide, dip-

lomaatide, meediakanalite ja mitmete poliitikakujundajate sõnumitel. Leedu asutused kasutavad sotsiaalvõrgustikke eesistumisega seotud värskeimate uudiste jagamiseks ja kõige aktuaalsema teabe, näiteks ametlike pressiteadete, avalike kõnede ning uusimaid sündmusi ja mitmesuguseid ettevõtmisi puudutava teabe avaldamiseks. Ametlik Vilniusega seotud Leedu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist kajastav ingliskeelne Twitteri konto on kättesaadav aadressil „@EU2013LT”. Leedu eesistumisperioodiga tegeleva Brüsselis asuva Leedu alalise esinduse ametlik

ingliskeelne Twitteri konto on aadressil „@EU2013LTpress”. Uudiseid ja kõige ajakohasemat teavet leedu keeles võib leida ka Facebookist Leedu kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ametlikust profiilist „@ES Pirmininkavimas”. Avalikkuse teavitamiseks ja oma vaadete jagamiseks kasutavad ka Leedu poliitikud ja kõrged ametnikud aktiivselt sotsiaalvõrgustikke. Twitterist võib leida Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė (@Grybauskaite_LT), peaministri Algirdas Butkevičiuse (@AButkevicius), välisministri Linas Linkevičiuse (@LinkeviciusL), ELi asjade asevälisministri Vytautas Leškevičiuse (@Leskevicius) ning palju teisi avaliku sektori ametnikke ja poliitikuid. https://twitter.com/EU2013LTpress, https://www.facebook.com/eu2013LT

Eesistujariigi logo loomine: rahvas ja spetsialistid töötasid käsikäes

ga riik, kelle käes on kord olla Euroopa Liidu (EL) Nõukogu eesistuja, valib oma eesistujariigi logo. Leedus kaasati selle kujundamisse ka üldsus. Logoideede konkursi kuulutas 2011. aastal välja välisminister koostöös uudisteportaaliga Delfi. Üldsuse liikmete väljapakutud logoideede üle sai hääletada viie nädala jooksul, igal nädalal valiti kuus uudisteportaali külalistelt enim hääli kogunud lemmikideed, mis võistlesid omavahel finaalis. Rohkem kui 600 kooliõpilaste, diplomaatide ja elukutseliste disainerite

loodud Leedu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele pühendatud logo said kokku enam kui 34 000 häält. Leedu eesistumisperioodi logoideede galeriid vaadati enam kui 130 000 korda. Konkursi noorim osaleja oli kõigest 12-aastane. Konkursi võitja lõplik väljaselgitamine usaldati elukutselistest graafikadisaineritest ning välisministeeriumi ja massiteabevahendite esindajatest koosnenud žüriile. Parimaks Leedu kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi logo ideeks valiti 30 finalisti tööde hulgast Simona Mykolaitytė (23-aastane,

lõpetanud graafilise disaini eriala) ettepanek. „Logo sümboliseerib seda, et EL kaitseb Leedut ja töötab koos temaga ühiste hüvede nimel,” ütleb autor. „Ring ringis näitab, et EL kaitseb Leedut kilbina, ning lühikeste punaste, kollaste ja roheliste joonekestega põimunud sinised jooned esindavad meie kooskõlastatud tööd,” lisab ta. 2012. aastal kujundas Leedu Graafilise Disaini Ühing valitud logo põhjal Leedu ametliku Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele pühendatud logo. Selle autor on Leedu graafikadisainer Kotryna Zilinskienė. Logu kujundus – suletud ring – sümboliseerib harmooniat ja stabiilsust, vanik

tähistab aga suhtlust ja koostööd: seega esitab nendest elementidest kujundatud logo ELi sõbraliku ja kooskõlalise liiduna. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina satub Leedu tähelepanu keskpunkti. Logo kujundus väljendab riigi traditsioone, Leedu lipu värvid on näha ühel osal vanikust, osutades Leedule kui Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile ja riigi tugevatele sidemetele teiste liikmesriikidega. Logo kasutatakse Leedu Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal toimuvatel ametlikel üritustel, samuti teabevoldikutes, meenetel ja osana Justus Lipsiuse hoone (Euroopa Liidu Nõukogu peakorter) kaunistustest ja muu Leedu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemisega otseselt seotud teabe esitamisel.

Eesistujariigi meened: modernsuse ja kunstipärandi kooslus

raditsiooniliselt kingib iga Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik ametnike töökohtumistel külalistele kingitusi ja suveniire. „Kingitused on otsekui riigi visiitkaart, seepärast valime neid erilise hoolega. Tahtsime teha kingituseks midagi sellist, mis meenutab Leedu traditsioone, kuid samal ajal esitleb teda modernse, loomingulise ja külalislahke riigina,” räägib Rasa Jakilaitienė, Leedu kui Euroopa Lii-

du Nõukogu eesistujariigi pressiesindaja. Eesistujariigi meened, mida antakse Leedus toimuvate kohtumiste ajal, jagunevad kahte põhikategooriasse: esiteks kõrgeimatele ametnikele ja ministritele mõeldud kingitused ja teiseks delegatsiooniliikmetele mõeldud kingitused. Kombe kohaselt kannavad eesistujariigi meened ja kirja-

tarbed Leedu kui eesistujariigi ametlikku logo ja neid antakse Leedus toimuvatel mitteametlikel kohtumistel. Peale nende ametlike meenete on eesistujariigi kingituste lahutamatuks osaks lipsud ja sallid. Neid kingitakse ametnikele Brüsselis toimuvatel kohtumistel ja Leedu diplomaatilistes välisesindustes. Lipsude

14 | LEEDU | Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013

ja sallide kujunduse keskne aktsent on nn rippaedade miniatuursed motiivid, mis on Leedu eesistumise ajal ka Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu peakorteri tunnuslik dekoratiivne element. Selle ülesanne on ühendada Leedu kui eesistujariigi visuaalne stiil, andes samas edasi riigi kunsti- ja kultuuripärandi traditsiooni. Leedu kui eesistujariigi kingituste ühtse stiili kujundamisel pandi suurimat rõhku riigi identiteedi tutvustamisele.

Leedu pakub puhkajale meeldivaid üllatusi

Vilniuse vanalinn

Užupis

Trakai loss

Kura säär

Leedu riigi üks vanimaid linnu, pealinn Vilnius asub kiirevoolulise Nerise jõe kallastel. Kunagi nimetati Vilniust ka väikeseks Roomaks, põhja Ateenaks ja põhja Jeruusalemmaks. Vilniuse vanalinn on üks Euroopa suurimaid, mahutades endas rohkem kui 1000 kaitse all olevat objekti – tuntumad neist on Vilniuse katedraal ja Katedraali väljak, Gediminase torn, Koidu väravad, ülikooli kvartal, Presidendiloss, 15. sajandil ehitatud Bernardiinide kirik, 16. sajandivahetusel ehitatud Püha Anna kirik jne. www.vilnius-tourism.lt; www.reisiguru.ee

Jah, taevas lendavad õhupallid! Vilnius on üks väheseid maailmalinnu, mille kohal võib reisida nii erilisel viisil. Kui te ei soovi reisida linna kohal õhupalliga, ületage Vilnele jõe sild ja külastage Užupist, mida nimetatakse Vilniuse Montmartre’iks. Užupises tunnete end kui kodus. Ökolaat igal neljapäeval, kunst tänavatel ja väikestes galeriides iga päev. www.vilnius-tourism.lt

Vilniusest 28 km kaugusel Galve järve saarel asuvas 15. sajandi lossis eksponeeritakse eelajaloolisi leide ja Leedu suurvürstide elu. Trakai oli Leedu suurvürstiriigi pealinn. Kindluslossi ehitustöödega alustati 14. sajandi teisel poolel ja lõpetati 15. sajandi alguses. Tänapäeval on linnus rahvuslike ürituste, festivalide ja kontsertide toimumispaik. Trakais ootab ka ajaloomuuseum, reis parvlaevaga, näitused ja kontserdid Užutrakise lossis. www.trakaimuziejus.lt www.trakai-visit.lt

Neringa on maakitsus, kus saab näha Euroopa suurimaid liivadüüne. Puhkaja jaoks „ohtlik” koht, sest siia tahetakse igal aastal tagasi tulla. Kuid kuidas jääb siis põhimõttega „Ei puhkuserutiinile”? Elu on täis vasturääkivusi. Me ei saa ju teie eest varjata seda suurepärast Leedumaa nurgakest. Liikuvad luited, mida ümbritsevad meri, männimetsad, kalameeste külad rookatustega majakestega ja tänapäevane kuurortteenindus – mida veel on vaja heaks puhkuseks? www.visitneringa.com

Kuurordid

Snow Arena Ainus aasta ringi avatud talispordikompleks Baltimaades asub Druskininkais, selleks on on Snow Arena talispordikeskus. Mäesuusatamise ja lumelauakeskus asub 8-hektarilisel alal, kus keskmine õhutemperatuur on kõige kuumemal suvel –2 °C. Külastajaid ootab kolm tehissuusarada, mille üldpikkus on peaaegu kaks kilomeetrit, baarid ja restoranid, ja, mis kõige tähtsam, pehme ja valge lumi, mille valmistamiseks ei kasutata mingeid kemikaale. Tulla võib oma suuskadega või laenutada kohapeal. www.snowarena.lt.

Druskininkai – vanim ja kuulsaim Leedu mineraalveekuurort asub Tallinnast umbes 730 km kaugusel. Linnas asub seitse mineraalveeallikat, üheksa sanatooriumi, veelõbustuspark ja mineraalvee-kümblusteraapia teenus. Kohe veepargi kompleksi lähistel, umbes 200 m kaugusel, on ka uus seikluspark. Kui aga peatute mudaravilate poolest kuulsas kümblusravikuurordis Birštonases, saate tunda mõnu nii spaaprotseduuridest kui ka uurida kaunist Nemunase loogete regionaalparki (Nemunas Loops Regional Park). Neringa kuurort on lageda taeva all paiknevate spaade kompleks. Palanga on Leedu kõige kuulsam rahvusvaheline merekuurort, asub 25 km kaugusel Klaipėdast. Krahv Tiskeviciuse lossis asub praegu merevaigumuuseum, mille eksponaadid viivad ajas 40 miljonit aastat tagasi. Leedu suvepealinna tiitlit kandev linn on kuulus oma

kaluriarhitektuuri ja kauni liivaranna poolest. www.kurortuasociacija.lt Nida ehk ka Preisimaa Nizzaks kutsutud vana väike kaluriküla on kauneid vaateid pakkuv Leedu merekuurort, kus oli ka Nobeli preemia laureaadi Thomas Manni suvekodu ja kus asub nüüd kirjaniku muuseum. Nida külje all kõrguvad kuni 50m kõrgused liivaluited, kust avanevad kaunid vaated nii merele kui ka lahele. Nidas on hea väljapanekuga merevaigu galeriimuuseum.

Kernave – Leedu esimene pealinn Leedu esimese kuninga Mindaugase troonimispäeval 6. juulil toimuvad Kernaves sellele sündmusele pühendatud üritused, kus näed sepakunsti saladusi, savitööd, kudumist kangastelgedel ja villa kraasimist, või valmistamist ning leivaküpsetamist perenaise valvsa silma all – seda ja ka enamat saab Leedus kogeda ja õppida. Et teha lähemalt tutvust Leedu eelkristliku pärandiga, külastage Leedu esimest pealinna Kernavet. www.kernave.org, www.libm.lt

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik 1.07-31.12.2013 | LEEDU | 15

Leedu tutvustab end Eestile

uba teist aastat järjest löövad Tallinna vanalinna iidsed müürid džässirütmidest kajama ja taas käivitub Eesti ainus rahvusvaheline vabaõhu džässifestival, JazzOn. JazzOn on unikaalne vabaõhu džässifestival, mis toob Tallinna armsate vanalinna müüride vahel džässisõpradeni oma ala talendid nii siit kui ka mujalt. Kolmele õhtule (28.–30. juuni) on kavandatud ülesastumised väljapaistvatelt professionaalidelt Inglismaalt, Rootsist, Bulgaariast, Venemaalt, Poolast, Norrast ja isegi Iisraelist. Nende kõrval on otse loomulikult esindatud ka parimad muusikavõlurid tervest Baltikumist. Kokku 18 esinejat tervelt kümnest riigist. Festivali korraldamist toetab teiste seas ka Leedu saatkond ja idee initsiaatorid ning festivali korraldajad on Eesti Muusikaakadeemias õppivad Leedu tudengid. Rikkalik kava, vaba õhk ja suveöine vanalinn loovad ideaalse keskkonna muusikasse sisenemiseks, tagades sellega meeldejääva elamuse külalistele nii siit kui ka mujalt. Ja mis kõige tähtsam, seda kõike täiesti tasuta! Selle muusikasündmusega tähistatakse Leedu eesistumise algust Euroopa Liidu Nõukogus. Seetõttu mängivad festivalil peamiselt Leedu džässansamblid. www.jazzon.ee

28.–30. juuni Rahvusvaheline džässfestival JAZZON (Vabaduse väljak, Tallinn).

2. juuli Algimantas Aleksandravičiuse fotonäitus „Reflections of the Grand Duchy of Lithuania” („Leedu suurvürstiriigi peegeldused“). Näitus on avatud Leedu päevade ajal kahe nädala jooksul Meriton Grand Conference & Spa Hotellis (Paldiski mnt 4, Tallinn).

3.–28. september Leonas Garbačauskase fotonäitus „Lithuanian manors“ („Leedu mõisad”) (Tartu Ülikooli ajaloomuuseum).

Oktoober Fotonäitus „Lithuanian Nobelmen in between the period of wars” („Leedu aadlikkond sõdadevahelisel perioodil”) (Leedu suursaatkond, Tallinn).

12. november Balti Kitarrikvarteti kontsert (Tallinn). Balti Kitarrikvartett esineb: 13. novembril Pärnus, 14. novembril Tartus, 17. novembril Jõhvis.

November–detsember Näitus „The Palace of the Lithuanian Grand Dukes and its reconstruction: historical connections between Lithuania and Europe” („Leedu suurvürstide palee ja selle rekonstrueerimine: ajaloolised sidemed Leedu ja Euroopa vahel”) (Tallinn). Jälgi uudiseid toimuva kohta: http://ee.mfa.lt

Loe hoolikalt ja võida auhind! VIII Millal asutati Vilniuse Ülikool? 1. 1810 2. 1579 3. 1918

I Mis toimub Vilniuses tänavu 28.–29. novembril? 1. ELi idapartnerluse tippkohtumine 2. rahvahääletus 3. rokkfestival

V Kui palju inimesi räägib maailmas Leedu keelt? 1. 3 miljonit 2. 4 miljonit 3. 1 miljonit

II Millal kestab Leedu eesistujamaa roll? 1. 1. juuli – 31. detsember 2013 2. 1. juuni 2013 – 30. juuni 2014 3. 1. jaanuar – 30. juuni 2013

VI Millist praegu räägitavat indoeuroopa keelt peetakse kõige arhailisemaks? 1. armeenia 2. leedu 3. saksa

III Kes koos Leeduga juhib ELi seadusandlikku protsessi? 1. Saksamaa ja Iirimaa 2. Kreeka ja Iirimaa 3. Itaalia ja Suurbritannia IV Mis aastal mainiti Leedut esmakordselt ühes Euroopa kroonikas? 1.1009 2. 955 3. 1113 Leedu Suursaatkond Eestis Uus tn 15, 15070 Tallinn tel: 616 4991 http://ee.mfa.lt e-post: amb.ee@urm.lt

VII Millist Leedu linna on nimetatud ka väikeseks Roomaks, põhja Ateenaks ja põhja Jeruusalemmaks? 1. Palanga 2. Kaunas 3. Vilnius

IX Milline Leedu vanim ja kuulsaim mineraalveekuurort asub Tallinnast umbes 730 km kaugusel? 1. Druskininkai 2. Birštonas 3. Neringa X Milline neist on Leedu viimaste aegade suurimaid IT edulugusid? 1. Skype 2. GetJar, Pixelmator 3. Angry Birds

Vasta ajalehe sisu kohta käivatele küsimustele ja saada lahenduseks olev kümnekohaline arv kuni 12. juulini 2013 e-posti aadressil: amb.ee@urm.lt . Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhind, mille paneb välja Leedu suursaatkond Eestis. Loosimise tulemusest antakse teada vastajatele meilitsi 15. juulil. Eesti Suursaatkond Leedus Mickeviciaus 4 A, 08119, Vilnius, Leedu tel: (+370 5) 278 02 00 http://www.estemb.lt e-post: Embassy.Vilnius@mfa.ee

Leedu Eestlaste Selts Raugyklos 25, Vilnius www.les.lt Esinaine Liia Urman tel: (+370 5) 272 51 61 mobiil: (+370 698) 74927 e-post: urman@takas.lt

Eesti Leedulaste Ühendus Ehitajate tee 37-45, 12612 Tallinn Esinaine Cecilija-Rasa Unt tel: 653 4293 mobiil: 5373 8490 e-post: rasa.unt@gmail.com