Maamelu Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
JUUNI 2020
ERILINE VARUSTUS ERILISTEKS OLUKORDADEKS!
www.reorg.ee
Ruhnu saar – Liivi lahe pärl Liivi lahe kauneim saar Ruhnu asub kolme tunni laevasþidu kaugusel Pärnust ja kahe tunni laevasþidu kaugusel Saaremaalt. Lennukiga jþuate Pärnust ja Saaremaalt poole tunniga. Lähim maismaapunkt on 37 km kaugusel asuv Kolka neem Kuramaal Lätis. Kuressaarde on linnulennult 70 km, Kihnu saareni 54 km, Pärnu ja Riiga 96 km. Ruhnu saar on ßks kuuest Eesti saarvallast (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu). Esimesed kiviaega jäävad asustusjäljed saarel pärinevad umbes aastast 5200 eKr. Esmane kirjalik viide Ruhnule on Kuramaa piiskopi 1341. aasta vabaduskiri, milles kinnitati, et Ruhnu saare elanikud saavad elada vabade talupoegadena. See määras ruhnurootslaste identiteedi. Saare idaosa luitestikku katab mets, madalal lääneosal on pþllud ja heinamaad. Ruhnus elavad järgmised loomad: metskits, rebane, rändrott, koduhiir, nastik, viigerhßljes, hallhßljes ja mitut liiki nahkhiiri. Levinumad kalad on lest, siig, lþhe, meriforell, räim,
merihärg, vimb, tint, kiviluts ja koger. Ruhnus pesitseb u 100 erinevat linnuliiki, kellest haruldasemad on niidurßdi, merikotkas, väänkael, rooruik jne. Saarel on Ringsu sadam, Ruhnu lennuväli, elektrijaam koos taastuvenergia lahendusega, pþhikool, raamatukogu, rahvamaja, postipunkt, muuseum koos ainulaadse ruhnurootsi taluarhitektuuri esindava Korsi taluga, kuulus G. Eiffeli poolt projekteeritud tuletorn, kaks teineteisest kolme meetri kaugusel asuvat kirikut, millest ßks on kivikirik ja teine Eesti vanim puitehitis aastast 1644, merepäästeselts, maapäästeselts, Kaitseliidu Saaremaa maleva ßksus, 2 kauplust, 8 majutusasutust, 2 kþrtsi, sadama restoran, suvekohvikud, kultuuriait, meistritekoda (keraamika ja käsitÜÜ tegemise vþimalus), puidutÜÜkoda, Eesti ßks sßgavamaid (787,4 m) puurauke, millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane. Poest ja sÜÜgikohtadest on vþimalik saada kohalikku toitu.
Tere а R ν t! Uuri lisa: visitruhnu.ruhnu.ee Ruhnuvald
Pikitriibulistes seelikutes ja punasekirjudes pearättides vilkad naised, sukavardaid klþbistavad vanamemmed, sadamas askeldavad kalurid, kihnukeelne laulev jutuvada, simmanid ja tantsupeod, traditsioonidest läbipþimunud tänapäev – kþik see paneb kßlalist heameelest ahhetama, kuid on samas kihnlase igapäevaelu. Kihnu – aarete saar, ootab seiklejaid, kes naudivad pþnevaid lugusid saare ajaloost ja ihkavad osa saada saladuslikust kultuuri- ja kunstivarast. Sadamas tervitavad maabujaid giidid, ringreis kastiautoga mÜÜda saart on kui kiirkursus, et kus miski asub, mida tasub vaadata vþi kuhu pikemaks jääda. Hea þnne korral vþib huvisþidul pþrisevat kßlgkorviga mootorratastki kohata. Sadamaturult vþivad huvilised teha esimesed ostud, soetades kohalikku käsitÜÜd vþi kehakinnitust. Uuenduskuuri läbi teinud tuletorni tippu jþudmise autasuks on imeline vaade merele, laidudele ja saarele. TÜÜkuse ja nutikusega loodud kenad talukompleksid vahelduvad pþllumaa ning männimetsaga. Keset merd olevat maalapikest aitab igal aastaajal kþige etemini avastada Kihnu Reesuratas – 23 km pikkune ringkäik, mille läbinuna tead paremini saare nelja kßla tegemistest, loodusest, huviväärsustest ja elanikest. Näiteks
Linakßla vanas koolimajas paiknev Kihnu Muuseum pakub pþnevaid kombeid ja tavasid tutvustavaid näitusi, sh kuulsa kapteni Kihnu Jþnni elust. Siin talletatakse UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluva Kihnu kultuuriruumi ajalugu. Aasta läbi toimuvad loodusrännakud koos lugude ja legendidega paikkonna minevikust ning olevikust juhatavad matkajad kohtadesse, kuhu muidu ei satuks. Kalurite päevast alguse saanud Kihnu Mere Pidu on saare suurim festival, mis tutvustab kohalikku eluolu. Tegevust jagub igas vanuses asjaosalistele – aset leiavad rahvusliku käsitÜÜ ja toidu laat, þpitoad, esinemised, vþistlused, juuliþhtused kontserdid ja hoogsad tantsupeod. Mitu imelist pillipidu on alguse saanud Metsamaa pärimustalust. Traditsiooniline talukompleks eksponeerib, väärtustab ja edendab paikseid eluviise, sealhulgas hoitakse nende eestvedamisel elus rahvakalendri tähtpäevi. Kas teadsid et‌ Kihnu tuletorn kuulub Eesti 10 ägedaima tuletorni hulka ja et saar on koduks lausa kahele Eesti legendile. Kui metskapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jþnn on osa meie folkloorist, siis armastatud rahvalaulik Virve KÜster on legendiks saanud juba oma eluajal.
Fotod: Silvia Soide
Ainulaadne Kihnu saar ootab kĂźlalisi igal aastaajal!
Sel i a Kihνs! M e uþ mþ! Uuri lisa: www.visitkihnu.ee Visit Kihnu Visit Kihnu
Hea kĂźlaline!
Tule ßksi, pere vþi sþpradega! Tule ßheks päevaks vþi kauemaks! Vormsi on päikeseline, salapärane ja kßlalislahke saar, mis pakub oma puutumatu looduse, pþneva ajaloo, salapärasuse ja kßlalislahkusega avastamisrþþmu igal aastaajal. Vormsi on suuruselt neljas saar Eestis (93 km2), kuuludes Lääne maakonda ja moodustades iseseisva Vormsi valla. Mandrist lahutab Vormsit kitsas veeriba – Voosi kurk –, ja Hiiumaast laiem – Hari kurk. 2020. aasta seisuga on saarel 400 elanikku. Peamisteks tegevusaladeks on turism, pþllu- ja metsamajandus ning kalapßßk. Vormsis elas enne Teist maailmasþda umbes 2500 inimest, enamik neist rannarootslased. Rootslased elasid saarel 1944. aastani, mil koos Rootsi tagasi mindi. Vormsi rannarootsi minevikust annavad tunnistust ka saare vþþrakþlalised kohanimed, Pßha Olavi kirik ja kalmistul rþngasristid jm. Vormsi saar oma mitmekesise looduse ja omanäolise kultuuriajalooga on vahva koht matkamiseks nii jalgsi, tþukerattaga kui ka jalgrattaga. Vormsi märksþnad: imeline Vormsi loodus; sada kilomeetrit rannajoont; vaheldusrikas maastik; rikkalik taimestik; Vormsi loomastik; ca 211 linnuliiki jm.
Vormsil on mitmeid pþnevaid paiku, mis ootavad avastamist – rohkem kui 3000 aastat tagasi merest tþusnud ja tþenäoliselt millalgi I aastatuhande keskel asustatud Vormsi on olnud pþline eestirootslaste asuala. Keskne ja seni vanim teadaolev muistis on Pßha Olavi kirik koos ßmbritseva kirikuaia ja vana kalmistuga. Kirik ehitati kunagise merelahe kaldale, mis praeguseks on kahanenud Prästvike (eesti k Preestri laht) järveks, mida on kþige parem vaadelda Suurallika matkarada kßlastades. Kiriku juures asub ßks maailma suurima päikeseristide koguga kalmistuid. Eestirootslaste kunagise eluolu kohta saab parima ßlevaate uurides Sviby kßla Pearsi talumuuseumi hooneid ja väljapanekuid ning Rälby kßlas taastatud pukktuulikut, milliseid vanasti saarel kþikjalt leida vþis. Suuremþisa mþisa varemed meenutavad ajalooperioodi, mida iseloomustavad arvukad kohtuprotsessid Vormsi rootsi vabade talupoegade ja mþisniku vahel. Vormsi läänerannikul on Saxby tuletorn, kust avaneb imeline vaade saare läänerannikule. Saxby rannas, kus meri randa lþhub, avaneb Vormsi lademe lubjakivi, mis peidab endas rikkalikult
kivistisi. Geoloogiahuvilistele pakub avastamisrþþmu ka Huitbergi paekĂźhm. Tegemist on omaaegses troopilises madalmeres kujunenud korallriffiga. Rumpo poolsaarel lookadastike vahel kulgeval matkarajal avaneb vaade Hullo lahele ja laidudele. Saare rannaäärsed roostikud ja kadakased niidud, kinnikasvavad rannikulĂľukad ja metsad pakuvad elupaika haruldastele linnu- ja taimeliikidele, sh paljudele orhideedele. Liivase merepĂľhja ja ujumiskohad leiab Rumpos, Svibys ja Borrbys. Vormsi saarega tutvumiseks ning parimate paikade leidmiseks on alati hea kasutada kohalikke giide, kes teavad ja oskavad jutustada saare loodusest, aja- ja kultuuriloost ning anda Ăźlevaate ka praegusest eluolust: https://vormsi.ee/avasta-vormsi/vormsi-giidid/. Kauni asukohaga erinevaid majutuskohti leiab saarel Ăźle kĂźmne. Vormsil saab nautida vĂľimalust „KĂľht täis Vormsi moodi!“ Saare kultuuriĂźritustest on Olavipäev Ăźks kesksemaid. Siis saab näha ka vormsilaste eripalgelisi rahvarĂľivaid, mida kannavad meie rahvatantsijad – nii täiskasvanud kui ka lapsed.
T e V e a! Uuri lisa: www.vormsi.ee Vormsi saar Vormsi
Raudruun
Järvi-Aegviidu matkarada
Endla looduskaitseala
Sõida rongiga loodusesse! Puhata tahavad ju kõik. Metsas käimine, matkarajal uitamine, linnulaulu nautimine – kõik see on osa eestlaseks olemisest. Paraku pole kõigil aga autot, mis annab võimaluse iga kell linnast välja sõita. Päris jalgsi või isegi rattaga minnes jäävad paljud kohad siiski liiga kaugeks. Õnneks saab ka rongiga paljudesse põnevatesse kohtadesse sõita. Ja isegi koera võib kaasa võtta! Või siis lapsed, kuidas keegi. Taevaskoja matkarada
Toimetas: Taavet Kase Fotod: RMK
Tallinnast Kõik saab alguse Aegviidust. Kui tallinlased matkama tahavad minna, on kõige kergem sõita Balti jaamast rongiga Aegviitu. Aegviidus asub RMK külastuskeskus ja sealt saavad alguse mitmed matkarajad. Näiteks asub Kõrvemaa puhkealal Järvi–Aegviidu matkarada. Kindlasti on see juba kogenud matkajatele tuttav. Varem oli raja pikkus 32 kilomeetrit, nüüd on see pisut lühem: maaomanike vastuseisu tõttu on Liiapeksi – Järvi Pikkjärve viiekilomeetrine lõik rajalt välja arvestatud. Ometi on 27 kilomeetri pikkusel matkarajal palju võimalusi. Vahelduv maastik pakub elamusi kõigile. Rajal on ka mitmeid telkimis- ja lõkkekohti, nii et suuremad matkasellid võivad lausa mitmepäevase seikluse ette võtta. Selleks, et keegi metsas ära ei eksiks, on rajaäärsed puud märgistatud punaste täppidega. Julgemad ei pea matkale isegi joogivett kaasa võtma, sest looduslikud järved pakuvad nii tarbe- kui ka joogivett. Rada kattub Oandu–Aegviidu–Ikla matkateega. Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
Rongiga saab hõlpsasti ligi ka Paldiski matkarajale, kus on palju põnevat avastamist. Üle Muula mägede on võimalik rännata Pakri tuletornini. See on 54 meetri kõrgune paekivist ehitatud torn, mis rajati juba 19. sajandi lõpus. Militaarhuvilised saavad avastada tuletorni taga asuvaid rajatisi, mille varemed on säilinud I ja II maailmasõjast. Keda sõjandus ei huvita, sel on võimalus lihtsalt Kloogaranda või Uuga paekaldale matkata. Kallas kerkis merest umbes 7000 aastat tagasi ja seal saab paljandist näha ilmekat läbilõiget. Kogu Paldiski matkaraja pikkus on 26 kilomeetrit.
Tartust Lõuna-Eesti pakub samuti palju huvitavaid kohti, kuhu ei pea tingimata autoga kohale sõitma. Piisab vaid Tartu rongijaamast rongile hüpata ja looduse poole teele asuda. Näiteks Endla looduskaitsealale pääseb siis, kui minna maha Vägeva rongipeatuses. 10 161 hektari suuruse kaitseala keskus asub Tooma külas Jõ-
gevamaal. Kellele ei meeldiks soos käia! Endla looduskaitseala on justkui soine paradiis – see loodi Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Alal on ka mitmed matkarajad, mis võimaldavad külastajatel tutvuda puisniidu ja soodega ning vaadelda erinevaid linde ja taimi. Oma võimeid arvesse võttes saab valida kolme osaliselt kattuva matkaraja vahel: Endla järve matkarada (8 km), Männikjärve matkarada (2,2 km) või Männikjärve raba õpperada (7,3 km). Tartust pääseb rongiga ka Taevaskoja matkarajale, mis on kindlasti Eesti üks populaarsemaid loodusradu. Ahja jõe ürgorus asuval maastikukaitsealal on mitmeid eri pikkusega matkaradu. Kusjuures kuni Väikese Taevaskojani kulgeval rajal (edasi-tagasi umbes kaks kilomeetrit) saab liikuda ka ratastooliga. Siin võib imetleda paljandeid, allikakoopaid ja muid maalilisi vaateid. Taevaskojas liikudes võib näha ka jäälindu!
Toimetaja: Eve Kruuse, eve.kruuse@ekspressmeedia.ee Reklaam: Janelle Koel, janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee
Allikad: puhkaeestis.ee, matk.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall
JUUNI 2020
3
Väikesaared
: s u t a e p e n i m Järg
paradiis
Foto: Shutterstock
Suve algusest ei anna märku ainult esimesed kõrged soojakraadid, vaid ka nädal nädala järel pikenevad praamijärjekorrad saartele. Hea saarerahva huumor ütleks suisa, et viimases saab siinses kliimas ehk kindlamgi olla kui suvesoojuses. Tekst: Riina Palmiste
R
iigist, kus meresaari on ühtekokku maagiline arv 2222 ja järvesaari veel 133, ei ole tõesti otsest vajadust suvepuhkuseks ära sõita. Tõtt-öelda on selliste arvude valguses pisut häbigi, kui külastatud Eesti saarte nimekiri piirdub ainult Saaremaa ja Hiiumaaga. Seega kui muu maailm on veel kuigi palju lukus ja ka Tõllu, Pireti, Leigri ning Tiiu sabas käib juba kibe tunglemine, ongi paras aeg keerata paadinina hoopis väikesaarte ja laidude poole. Öeldakse ju küll, et kuskil ei ole rohi rohelisem ega meri sinisem, aga paratamatult just nii väikestel tormist merd trotsivatel saartel tundub. Aeg peatub, tekib sõnulseletamatu rahu ja saab lihtsalt tunda rõõmu hetkes elamisest. Paradiisisaari on nii põhjas, läänes kui ka keset Peipsi järve ilu. Just Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas asubki väike Piirissaar, mis nagu ühele tõelisele paradiisisaarele kohane, on kogu ulatuses – 7,5 ruutkilomeetrit – looduskaitseala. Millal muul ajal seda ilu nautima minna kui mitte su-
4
JUUNI 2020
vel, kui saare puutumatu loodus on selga sättinud oma kauneima rüü ja Laaksaare sadamast viib regulaarliin otse sihtpunkti. Kes soovib, võib mõistagi praamlaeva Koidula asemel kohale seilata oma veesõidukiga. Haruldustest tulvil loodusele lisaks ootab kohapeal ees tõeline ajaloo- ja kultuurirännak, sest pole ehedamat kohta, kus tutvuda kaluri- ning vanausuliste kultuuriga, kui sealsed kolm eriilmelist küla: Piiri, Tooni ja Saare. Muidugi mõista maitseb ka vana hea Peipsi sibul saarel, kus kogukonna peamine tegevusala ongi läbi aegade olnud kalapüük ja juurviljakasvatus, eriti autentselt. Hea õnne korral saab sibulapärgi ka kohalikelt kaupmeestelt kaasa osta. Kes ihkab minna võimalikult ruttu ja võimalikult kaugele, peaks sammud seadma ... Ei, mitte eksootilisele soojamaareisile, vaid meie omaenda lõunapoolseimale saarele, Ruhnu saarele. Läänemere pärliks kutsutud saarel tunned end kõigest ja kõigist eraldatuna, mida lõunamaa kuurortlinnade siginas-saginas naljalt ei koge. Eestiski ei ole teist sellist saart, kus ühestki küljest
ei paistaks maismaad. Saare ainulaadne loodus on sellest teinud populaarse sihtkoha matkasõprade seas, kuid Limo ranna laulvad liivad on võitnud ka kõigi nende südamed, kes aktiivse puhkuse asemel eelistavad lihtsalt rannarõõme nautida. Saare auks ja uhkuseks on kujunenud sealne tuletorn, millel on teatavaid sarnasusi armastuse linna Pariisi ikoonilise vaatamisväärsuse Eiffeliga. Põhjust selleks pole vaja kaugelt otsida. Torn on projekteeritud samas Prantsusmaa büroos, kus töötas ka Eiffeli torni autor Gustav Eiffel. Nii pole ka ime, et rahvasuus ringleb hoogsalt legend, kuidas just Ruhnu tuletorn oli väike proovitöö enne suure Eiffeli valmimist. Ikooni staatuses on ka kohalik kirik, mis uhkustab suisa kahe tiitliga. Peale selle, et see on meie vanim säilinud puidust pühakoda, kannab ta ka Eesti vanima puitehitise krooni. Sugugi vähem eriline pole ka Eesti loodepoolseim saar Osmussaar, mis võiks olla filmitegijate seas ideaalne võttepaik. Niivõrd müstiliselt mõjuvad sealsed vana kabeli varemed ja otse pankrannikul kõrguv triibuline majakas, mille tippu 2019. aastast jälle minna saab. Saar on täpselt parasjagu suur, et võtta ette jalgsimatk ümber saare, kus lisaks mainitud majakale ja kabelile avastada ka looduslikke vaatamisväärsusi. Ettetellimisel saab jalgsimatka asendada lustliku safariga. Õhtupoolikul on rangelt soovituslik õppida saunakombeid otse mererannal ja kümblustünnis. Ainult nii saad ehedast saareelust õige maitse suhu!
Seiklus
Uudiseid
puu
otsast Arvad, et Eesti seikluspargid on sinu jaoks kui loetud raamat? Sugugi mitte. Nagu ikka, on palju uut ka sel suvel. Käi aga läbi ja kogu muljeid oma seikluslikku elulukku. Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock
PÄRNUS
www.solarcaravan.ee tel 53 077 360
6
JUUNI 2020
Seiklus Otepää seikluspark
Lontova seikluspark
Otse loomulikult on ka sel suvel Otepää kirsiks tordil kuues rada (Linnamäe vallutusretk) ehk pikad õhusõidud. Hea seikluspark pakub igal aastal külalisele midagi uut. Otepääl ehitati selleks hooajaks ringi neljas rada ning uuendusi said ka viies rada ja lasterada. Viimasel tunnevadki end turvaliselt pere pisemad, samal ajal kui suuremad 15–20 meetri kõrgusele vibutaval katapuldil proovivad, kas on veel kõhus maasikatele ruumi, või katsetavad oma vastupidavuse piire Kannatuste rajal.
Kunda jõe ürgorus asuva Lontova seikluspargi suureks uuenduseks on uhiuus puhkemaja, milles seiklejad saavad ööbida kas või mitu päeva, kosutada end pärast turnimist saunades või mõelda elu üle lihtsalt järele, istudes jõekaldale rajatud terrassil, loojang silmapiiril. Seikleja julguse mõõdupuu on aga sealne kõrgseiklusrada. Rada saab alguse ürgoru kaldal asuvalt vaateplatvormilt ja koosneb kahest osast – jalgrattasõidust 30 meetri kõrgusel trossil jõe ühelt kaldalt teisele ja 200-meetrisest laskumisest. Tugev adrenaliinilaks on garanteeritud raja mõlema osa puhul, kuid rattasõit on vaid julgematele.
Türi elamuspark Mitte just nii pikkade õhusõitudega kui Otepääl, kuid kindlasti pea sama ägedatega. Avatud on nii madal- kui ka kõrgseiklusrajad, erilahendusega õhusõidud, adrenaliini lisavad vabalangushüpe, tünnisõit, Tarzani hüpe, vaatetorn ja võimalus sõita trossil jalgrattaga üle oru. Vahele ei saa jätta ka kaht omanäolist atraktsiooni – kümne võrguga ümbritsetud rajaga võrgumaailma (alates 2.–3. eluaastast) ja Euroopa standardite kohast välibatuudiväljakut, kus seitse horisontaal- ja kolm diagonaaltrampoliini.
Tartu seikluspark Uut on nii mõndagi ka Tartus, kus kõige värskem ja ekstreemsem atraktsioon, mida oma tasakaaluorganitega katsuda või lihtsalt vaadata, on slackline’i park. Juba praegu on pingul mitu liini, kõige kõrgem nelja meetri kõrgusel puude vahel. Kuna asi on nii värske, ei pruugi päris kõik veel turnima pääseda, kuid sel suvel neid Tartus riburadapidi lahti tehakse. Et asja taga slackline.ee mees-
kond, saab Tartu seikluspargist kindlasti ka üks uue ala harrastamise meeliskohti. Endiselt on Tartu seikluspargis viis seiklusrada ja 52 erinevat mängu. Ja kui küsida, missugune on pargi kõige vingem värk, siis kindlasti 300-meetrine õhusõit ja kohe kaks kõrvuti. Nii et Tartu tasub minna mitte üksi ülikooli.
Nõmme seikluspark Nõmme seikluspargis uueneb igal hooajal mõni rada. Sel suvel on väljakutseks käteratas, mis asub läbinisti uuel neljandal rajal – ei ühtegi kolme enam koolis lõuatõmbes. Suve keskel plaanitakse avada ka meeskonnarajad, mis võimaldavad sõpruskondadel või ettevõtetel üritusi korraldada ja tiimitunnet lihvida. Suuremate ronijate jaoks on seikluspargis kuus kõrgrada, millest viimased asuvad lausa 12 meetri kõrgusel ja kõigi läbimiseks võiks arvestada umbes kolm tundi. Väiksematele on madal mitme rajaga lastepark, kus ema-isa saavad radade kõrval kõndida ja vajadusel aidata. Allikad: seikluspargid ja Puhka Eestis
Tule ja seikle nagu Saaremaa viikingid muiste!
ASVA VIIKINGITE KÜLA seikluspark | linnus loomapark Suvehooajal avatud T–P 11–19
SAAREMAA VIIKINGITE LASTELAAGRID Seiklused 6–12aastastele viikingitele! 12.–16. juuli 202 26.–30. juuli 2020
saaremaaviikingid.ee
JUUNI 2020
7
Kolm põhjust,
1
miks minna sel suvel Viljandisse LÕÕGASTU LIIKUDES
2
Viljandi on parim paik suve veetmiseks neile, kes soovivad ka puhkuse ajal head vormi hoida. Sportimiseks ja aktiivseks ajaveetmiseks pakub lugematul hulgal võimalusi Viljandi järv, kus saab ujuda, paadiga sõita ja vettehüppeid harjutada ning järve ääres rannatennist, rannavõrkpalli, korvpalli, petanki ja kõiki muid rannaliivale sobivaid mänge mängida. Lisaks on järve ääres suur mänguväljak lastele ja 12kilomeetrine matkarada, kus joosta või niisama jalutada.
KOHALIKUD MAITSED
Viljandi restoranid, kohvikud ja baarid tegutsevad suverütmis ja on ette valmistanud mitmeid suviseid maitseelamusi. Lauale jõuavad Võrtsjärve kalad ja kohalike talunike kasvatatud Viljandimaa parimad palad. Ükskõik, kas soovid süüa hommiku-, lõunavõi õhtusööki, kas oled puhkamas kaasaga, perega või üksi – meie söögikohtade seast leiad alati endale sobiva.
3
AVASTA ENDAS ROMANTIK Viljandi ordulinnuse varemed ehk lossimäed on veidi salapärane ja omaette väega paik. Järvevaatega lossivaremed ja kuulus rippsild on kahtlemata ühed Eestimaa romantilisemad paigad, kus on toimunud lugematul hulgal armumisi, esimesi suudlusi ja abieluettepanekuid. Neile lisab tooni hubane vanalinn oma kitsukeste tänava, galeriide ja kohvikutega.
Vaata lähemalt: www.visitviljandi.ee
Elamus
Elamusrohke muuseumikülastus Rahva seas on juba pikalt levinud arvamus, et muuseum on üks igav ja tolmune paik. Seda hoolimata sellest, et tänapäeva muuseumid ei tähenda enam ammu pelgalt pikki tekstimassiive seintel või igavaid audiogiide, vaid kubisevad üha uutest interaktiivsetest ja mängulistest lahendustest. Tekst: Riina Palmiste Fotod: Argo Nurs
N
ii nagu paljudes teistes valdkondades – näiteks turunduses, kus teeb ilma elamusturundus –, on ka muuseumimaailmas justkui omaette moesõnaks kujunenud "elamus". Selle taga ei ole midagi muud kui uskumus, et kogemusel on meile suurem mõju kui lihtsalt passiivsel jälgimisel. Pole siis ime, et traditsiooniliste muuseumide asemel on hakatud looma üha rohkem elamuskeskusi. Nii ka Hiiumaal, kus avas selle suve hakul uksed elamuskeskus Tuuletorn. Eesmärk nagu ühel muuseumil ikka – tutvustada Hiiumaa loodust, ajalugu ja kohalikku elavat kultuuripärandit, kuid seda kõike mõnusas elamuslikus ning meelelahutuslikus võtmes. Näiteks saab Hiiumaa rannikut tutvustaval korrusel nuusutada nõmm-liivatee, tõrvase nööri ja lambapabula lõhna või katsuda oma käega hülgenahka. Käed-külge-lahendusi, mis on tänapäeva muuseumi ekspositsioonides tõepoolest nagu a ja o, jagub aga igale korrusele. Alustades Hiiumaa vaa-
dete ees võrkkiiges mediteerimisest ja lõpetades väikestele mereröövlitele mõeldud Hiiu lainemurdjaga, kus saab mootori päriselt käima tõmmata, säärikud jalga panna ning tunda ennast tõelise Hiiu kalamehena. Siiski ei piirdu tänapäeva elamuskeskused ainult käed-külge-eksponaatidega, vaid kõrvale luuakse ka eraldiseisvaid meelelahutuslikke tegevusi. Näiteks saavad Tuuletornis kõik suuremad ja väiksemad Tarzanid end proovile panna maja 20meetrisel ronimisseinal. Kiidulaul elamuskeskustele ei tähenda sugugi, et kõik traditsioonilised muuseumid peaksid nüüd hoobilt muutuma justkui meelelahutuskeskusteks – kunstimuuseumid jäägu ikkagi kunstimuuseumideks ja kirjandusmuuseumid kirjandusmuuseumideks. Küsimus on pigem, kas see elamusi soodustav õhkkond on juba olemas või kui ei, siis millega seda tekitada. Võtame või Tammsaare muuseumi Vargamäel. Õhkkond kirjaniku sünnikodus, mis inspireeris teda kirjutama romaani "Tõde ja õigus", on juba ise niivõrd ehe ja autentne, et
kõik muu – näiteks lastele mõeldud vanarahva mängud ja mõistatuslikud mängukaardid – on juba ilmselge boonus. Romaanist tuttavad paigad ja hooned maalivad justkui iseenesest silme ette stseenid Andrese ja Pearu omavahelistest kemplemistest ning tolleaegsetest elu- ja töötingimustest. Seega võib öelda, et elamuse garanteerib juba ainuüksi koht ise. Seda, et koht ise garanteerib elamuse, võib öelda ka Sagadi mõisakompleksi muuseumi kohta. Jalutuskäik härrastemajas asuvas mõisas-muuseumis, mis sisustatud eelkõige 19. sajandi mõisastiilis mööbliga, on üks parimaid viise, kuidas tutvuda tolleaegse eluoluga. Seda kõike tänu ajastutruule interjöörile, kaunitele laemaalingutele ja ainulaadsele jahisaalile. Autentne atmosfäär tõepoolest viib justkui ajas tagasi ning peas jooksev film tolleaegsest uhkest mõisaelust võib alata. Kuna kohe sealsamas asub ka Sagadi metsamuuseum, mis tutvustab metsa kui üht meie suurimat väärtust, saab justkui kaks kärbest ühe hoobiga! JUUNI 2020
9
Vana laineratsu
Foto: Valmar Voolaid
Hoppet on ainus siiani seilav ennesõjaaegne Eestis ehitatud ajalooline laev.
Suvehetked vanade laevade ja paatidega Meie mereriigis võiks suvel saada rohkem elamusi mitte ainult suure laevaga sõidust lähiriikidesse, vaid ka sõidust või lihtsalt tutvumisest vana laeva või paadiga. Millised on võimalused? Einar Ellermaa
P
aljud teavad ja on näinud, et aurik-jäämurdja Suur Tõll seisab Lennusadama kai ääres. See 1914. aastal Poolas ehitatud ja kunagi maailma võimsaimate jäämurdjate sekka kuulunud aurik on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nimesid Tsar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll. Jäämurdja pardal on avatud uhke ohvitseride mess ja kapteni kajut, meeskonnaruumid, väljapanek jäämurdja ajaloost, masina- ja katlaruum ning palju muud ehtsat ja huvitavat. Paljud teavad ka, et sealsamas asuv allveelaev Lembit on üks väheseid tervikuna säilinud allveelaevu Teise maailma-
10
JUUNI 2020
sõja eelsest ajast. Lisaks sellele oli see 75 vees oldud aastaga 2011. aastani maailma vanim vees olnud allveelaev.
Väiksemad haruldused On aga ka piisavalt väiksemaid meresõiduvahendeid, mis võiksid huvi äratada. Lodi Jõmmu, mis seilab Emajõel, Peipsil ja Võrtsjärvel, on puust kaubapurjekas, millised sõitsid alates hansaajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Viikingilaev Turm seilab samuti Emajõel, Peipsil ja Võrtsjärvel, aga ka näiteks Saadjärvel ning merel. Turm on ajalooline lahtine laev, mis võtab pardale kuni 12 reisijat. Aurupaat Kallis Mari teeb huvisõite Haapsalus. See väike veesõiduk ehitati 1955. aastal Rootsis, sai 2014. aastal endale värske välimuse ja konkursi teel ka ilusa uue nime Eesti rahvaviisi järgi, mida Vene helilooja Tšaikovski kasutas oma 6. sümfoonias. Jaala Kaja seisab Liivi lahe kaldal Kabli küla juures. Kahemastiline purjelaev on ehitatud ajaloolise laevatüübi järgi ja tähistab päeva, kui 1861. aastal lasti Kablist vette Mats Granti 200-tonnise kandejõuga Markus. Järgnevatel aastatel veeti samas rannas ellingutelt maha ligi 150 purjelaeva. Kihnu kalurite sadam ja ajaloolised Kihnu kalapaadid – kakuamipaadid, lap-
pajad ja pisikesed paadid – asuvad Suaru sadama põhjapoolsemas osas. Nende ajalooliste alustega käiakse ka päriselt merel kala püüdmas. Sadamas näeb ka palju Kihnule omaseid külgkorviga mootorrattaid.
Kaljas Hoppet, merendusajaloo pärl Eriline nende väikeste laevade seas on 1926. aastal ehitatud kahemastiline kaljas Hoppet, mis on ainus siiani seilav ennesõjaaegne Eestis ehitatud ajalooline laev. Samuti on see ainus säilinud ja seilav Eesti oma purjelaev – kaljas, mis on eripäraselt just Eesti laevameistrite välja töötatud. See on Eesti merendusajaloo pärl – siit ka laevale pandud nimi Wabariigi Kauneim Laev. Hoppet sai üleriigilise aasta turismiobjekti nominatsiooni 2019. aastal, kui avas koostöös Saaremaa vallaga Eestis ainulaadse turismiliini: vana ajaloolise purjelaevaga saab sõita Kuressaare lossi kõrvalt Abruka väikesaarele. Teenus sai nimeks "Suwitajate purjelaewareisid Abruka saarele". Pardal on EHTNE-märgisega kohvik-kambüüs, kus kasutusel vaid saarte mahetooraine ning pakutakse Skandinaavia rannarahva ja ulukiroogasid. Hoppetiga saab ette võtta ka suvepäevade seiklusreisi väikesaartele koos maa sees lamba küpsetamisega ja kaptenil on pakkuda elamusi igale maitsele. Reeder Pekka Rooväli ütleb, et kuunariga saab merele seiklema minna kuni 50-liikmeline seltskond.
Veinitee
Veiniteel lustides kiirelt möödub aeg
Kuidas veiniteel seigelda? Valgejõe Veinivilla sommeljee Gregor Alaküla selgitab, kuidas sai Eesti Veinitee alguse ja kuidas teed maitserikkalt läbida. Gregor, millest tekkis idee panna kokku Eesti Veinitee? Üheskoos teiste tootjatega, kellega suhtlesime tihedalt juba enne veinitee loomist. Rääkisime klientidelt tulnud tagasisidest ja üsna tihti olid inimesed veine maitstes üllatunud, et veinitalusid on üle Eesti teisigi. Selleks, et iga veinitalu turundusele kulutatavat panust maksimeerida, otsustasime luua Eesti Veinitee. Eeskuju pakkusid ka teiste veinipiirkondade veinimarsruudid Saksamaal ja USA-s.
Aasta alguses startis Eesti Veinitee, mis ühendab 13 kohalikku veinitootjat ja -pakkujat üle kogu riigi. Kohalik veinimaastik lõi lõkkele eelmise kümnendi keskpaigus, kui aastaid – vahel aastakümneid – kodus nauditud veine hakati ka avalikult ja ametlkult müüma. Nüüdseks on nii mõnigi nendest veinidest jõudnud tunnustuseni ja restoranide veinikaartidele Eestis ning mujalgi Euroopas. Tekst: Martin Hanson
P
uuvilja- ja marjaveine hakati Eestis valmistama juba keskajal. Ametlikud marjaveinitehased avati juba 1920ndatel. Tekkinud traditsioone anti põlvest põlve edasi ja veinid mulksusid nõukogude ajal kodude nurkades suurtes klaaspudelites. Alates 2010. aastate alguse käsitööjookide revolutsioonist on uued tegijad teinud veine kõigest, mida loodus pakub: kohalikud viinamarjasordid, kõik söödavad puuviljad, marjad, isegi lilled ja köögiviljad. Toorainete rohkus teeb meie veinimaastiku traditsiooniliste viinamarja-
12
JUUNI 2020
veinipiirkondadega võrreldes palju mitmekesisemaks. Kohalik toodang on üle maailma au sees ja eestlastel on põhjust selle üle uhke olla. Eesti kvaliteetveine võib leida parimate restoranide veinikaartidelt nii siin- kui ka sealpool piiri. Maitserännaku saab uuel Eesti Veiniteel panna kokku enda maitse järgi, iga veinitalu külastus tuleb endal kokku leppida. Kui tunned end Eesti veinimaailmas veel võhikuna, siis on võimalus giidiks võtta ka sommeljee. Uuri lähemalt: veinitee.com
Kuidas on veinitee toimima hakanud ja kas on ka näha külastajate arvu kasvu? Mida ootate sellelt suvelt? Alustasime tegevustega alles selle aasta veebruaris turismimessil, et reisibürood ja inimesed saaksid suveks aegsasti plaane teha. Tänaseks oleme sisuliselt vaid paar nädalat saanud töö vilju mõõta. Oleme teinud tutvustusi ja kampaaniad internetis ning valmis saanud kodulehe. Ka oli ajakirja Edasi suvise tellimiskampaania peaauhinnaks just reis Eesti Veiniteel. Suvelt ootame palju kodumaiseid külastajaid ja kavatseme kindlasti ühispingutuse tulemusi mõõta. Miks minna uitama Eesti Veiniteele? Igal rännakul õpid midagi. Eesti Veinitee tunnuslause on "Põhjamaine maitserännak". Uitama võiks tulla eesmärgiga lasta end puhastel Eesti maitsetel üllatada. Puusalt tulistades võib öelda, et 99 protsenti külastajatest on esmakordsel külastamisel ja maitsmisel siiralt vaimustuses. Millal sina viimati siiralt vaimustuses olid? Kuidas veiniteed läbida? On sul juhiseid, kuidas parim ülevaade saada? Iga veinitalu külastus tuleb endal kokku leppida, mis tähendab, et kõiki võib ka iseseisvalt külastada. Teekonna võib kokku panna põhjast lõunasse või vastupidi. Selleks, et kõik 16 talu läbi käia, kulub kokku umbes neli päeva. Üle nelja veinitalu külastamine ühe päeva jooksul võib osutuda kurnavaks. Ideaalne oleks sõpradega rentida mikrobuss ja korraldada tavapärase veinireisi formaadiga rännak, vahetades iga päev autojuhti.
Raba
Öö rabas
lageda taeva all Avan silmad kerge võpatusega. Ma ei tea, mis mind äratas, nagu oleks haldja tiib puudutanud, aga nüüd ma näen seda! Otsekui nõiduslik uduloor katab raba, näha on vaid madalate jändrike puude ladvad. Ja kuigi taevaserv punetab, on päikesetõusuni veel veidi aega ... Tekst: Eve Kruuse
Hommikukohv rabas päikesetõusu ajal maitseb hoopis teisiti. Veel paremini. Foto: Eve Kruuse
V
aatan raba lummatult. See on see pilt, mida lõunased loodusesse saabujad mitte kunagi ei näe ega koge. Kaaslane, kellega koos eile õhtul siia rabatorni tulime, ei ilmuta veel ärkamise märke. Kohmitsen ennast magamiskotist välja, haaran fotoka ja teen esimesed võt-
ted. Ronin vaatlustornist, meie tänasest ööbimispaigast, alla ja klõpsin ahnelt pildistada seda salapärast ning kordumatut vaikivat ilu. Kastepärlites ämblikuvõrgu püüan kaadrisse, aga ämblik jäädvustub arusaamatu täpina. Tuleb soetada fotokas, millel on parem lähedalt pildistamise võimekus, mõtlen.
RESTORAN WABRIK P I Z Z A
J A
B B Q
WABRIKU 2020 SUVEPROGRAMM: JUULI 10.07 11.07 18.07 24.07
Jalmar ja Sandra Vabarna Simman ansambliga MAHMÕR Vestlusõhtu „Head tüdrukud nii ei tee“ Indrek Taalma monoetendus „Sinised kilesussid jalas“
AUGUST 08.08 15.08
JALKAFEST PUULUUP
Elva, Pikk 43
Restoran Wabrik
AVATUD
R L P
16–22 12–22 12–18
KÕIK TOIDUD ELAVALT TULELT! Info ja laudade broneerimine tel 508 6179
Raba Veel enne, kui päike ennast näidata jõuab, kostub vaikuses ärkavate sookurgede ürgse hõike kaja. Pikalt ja igatsevalt. Õhtul lauglesid nad vahetult enne päeva loojangut hõisete saatel oma pesale, hommikul on nad esimesed ärkajad. Eile hilisõhtul tornis uneootel kahekesi tähistaevast vahtides lootsime kuulda hundiulgu. Selle asemel kostus aga ühel hetkel raba servast pikalt õudu tekitavat häälitsust – otsekui oleks keegi kurjalt oma elu eest võidelnud. Kahetesusväärselt oleme mõlemad selleks aga liiga urbaniseerunud, et oleksime osanud ära arvata, kellele hääl kuulus. Enne und jõudsin märgata, et mingi suur, ikka päris suur lind lendas madalalt üle meie. Hetke pärast uuesti, hääletult ja veel madalamalt. Nüüd jõudsin aru saada, et see oli mingi kakuline. Ei tea, kas ta ei märganud meid või vastupidi – tuli madallennul meid uudistama. Kui päike hakkas puude vahelt esimest valgust heitma, lõi ninna kohvi lõhn – kaaslane oli ärganud ja kohvi teinud. Mulle meeldib, et ei pea alati olema nii, et naine ja pliit on paratamatu paarisrakend. Temal mehena tuli nii mõnigi asi paremini välja. Istusime kõrvuti
Magamisvarustus üheks ööks
Foto: Aivar Laan
Soovituslik varustus ööbimisel rabas lageda taeva all magamiskotid madratsid (õhemad-mugavamad) väiksem koormakate või tükk kilet (kaste ja väiksema vihma korral) väike põleti, gaasipurk tikud meelepärane õhtu- ja hommikusöök tee/kohv joogivesi teine vahetus riideid (igaks juhuks) fotokas
ja kuulasime vaikset looduse ärkamist. Meenus, et ülemöödunud aastal rabas lageda taeva all ööbides jõudis kohvijoomise ajal piki laudteed meieni inglise keelt kõnelev paar, kes ei suutnud oma üllatust varjata. Nad olid lugenud internetist, et see seal pidi olema täielik secret place – ja nüüd siis meie seal, enne neid. Nad eeldasid, et on rabas uhkes üksinduses. Eelmisel õhtul silmasime kõrgustes tähtede vahel kulgevat nähtamatut rada, mida mööda käis tihe lennuliiklus, ikka ühes suunas. Ei suutnud vastu panna kiusatusele ja piilusime äpist – saime teada, et sihtkohaks oli Aasia. Seda siis eelmisel suvel. See suvi tuleb pisut teisiti. Miks siis mitte reisida-puhata-seigelda imeilusas Eesti looduses.
AUTOMUUSEUM HALINGAS on suvel iga päev avatud 10–18. Muuseumis on suur kollektsioon endises Nõukogude Liidus valmistatud autosid ja põnevaid välismaiseid sõidukeid.
Avatud 03.06 31.08 K P 12 18 Riigipühadel suletud Info: momu@momu.ee, tel 501 8808, MOMU Mootorispordi Muuseum
info@automuuseum.ee telefon 514 1444
E67 Tallinn-Pärnu mnt 103. km 87222 Pärnumaa
JUUNI 2020
15
Mõis
Eesti mõisad ootavad avastamist Eestis on üle 1500 mõisa, neist pooled on korda tehtud ja ootavad külastajaid. Regio reisijuht "Eesti mõisad" aitab sul koostada mõnusa marsruudi, et neid järgemööda külastada. Tekst ja fotod: Ene Veiksaar Toimetas: Eve Kruuse
Mina startisin Tallinnast Läänemaa poole ja tegin esimese peatuse Vasalemmas. Erakordselt ägeda arhitektuuriga mõisamaja on kahekorruseline neogooti stiilis hoone, mis ehitati Inglismaa kuulsate losside eeskujul Konstantin Wilckeni projekti järgi aastatel 1893–1894. Praegu koolihoonena tegutsevat paekivist mõisamaja ilmestab kaheksatahuline torn ja selle tagaaias leidub rohkelt lilleilu. Laitse loss on vaatamisväärsus omaette. Olles küll palju mööda Eestimaad rännanud, üllatas see mind sedavõrd, et imestasin, kuidas ometi polnud ma sinna varem sattunud. Tuudorstiili meenutav hoone mõjub keskaegse linnusena, sisemus on müstiline. Olustikku kasutatakse oskuslikult mõrvamüsteeriumide toimumispaigana. Eriti pilkupüüdev on viie korruseline neljatahuline torn, mille planeerimisel on inspiratsiooni ammutatud keskaegsete rüütlilosside peatornidest. Ruila mõis on koolimaja käsutuses. 15. sajandist pärit kena kahekorruselise hoone müürid arvatakse olevat pärit keskaegsest kindlustatud mõisahoonest. Rändajal on tore näha kooli kõrval Eesti suurimat ratsaspordile pühendatud keskust – Ruila talle. Seal on hobustele 60 boksikohta, mis jagunevad viie talli ja kümne väliboksi vahel. Ruila tall pa16
JUUNI 2020
kub ka võimalust rentida pubiruumi, kus saab pidada koosolekuid, sünnipäevi või seminare. Samuti tehakse seal lastele ekskursioone, kus tutvustatakse tallielu ja käiakse ratsutamas. Kernu mõis üllatab vesiroose täis veesilmaga, kus paadid sõudjaid ootavad. Uhke mõisahoone, mis hinnatud peo- ja kontserdipaigana, on erakätes ning majas tegutseb MuSu mõisarestoran. 17. sajandist pärinev mõisakompleks on justkui rahusadam, eemal suurtest teedest ja linnakärast. Pakutakse teatri- ja kontserdipakette ühes ööbimise-
ga. Mõisas on balli-, vastuvõtu-, tantsu- ja klaverisaal. Vaimõisa on eraldi nähtus. Teeserval hoiatab silt kurja koera eest ja ega ei julgegi edasi minna. Heina trimmerdav mees aga ütleb, et koos temaga võib, sest tegemist on mõisaomaniku endaga. Mõisahärra ja bioloog Jaanus Kiili räägib, kuidas ta on mõned aastad seda ajaloolist mõisa taastanud, ja prognoosib, et mõni aasta läheb veel. Kiili lisab, et kui on soov mõisa külastada, tuleks sellest ette teatada. 18. sajandist pärit kahekorruselist maja iseloomustab korralik aadlistiil, avar mõisapark ja tammering. Vaimõisa mõis on üks varaklassitsistliku mõisaarhitektuuri iseloomulikumaid näiteid Eestis. 18. sajandist pärinev Sipa mõis on praegu lasteaia, raamatukogu ja noortetoa päralt. Sinna sisse ei saa, kuid väljast vaadata tasub. Lähedal asuv Koluvere mõis ületab aga kõik ootused. See on ehtne aadliloss, mille sarnast teist Baltimaades ei leidu. 13. sajandist pärit linnus on ainus eraomanduses olev kastell-linnus Eestis, mis on üle elanud korduvad rüüstamised ja süütamised, kuid nüüd pärast pikka restaureerimist taas avatud seminaride, sünnipäevade ja pulmade korraldamiseks. 18. sajandi lõpul kuulus see mõis Venemaa keisrinna Katariina II-le. Vana-Vigala mõis üllatab oma rahulikkusega. 13. sajandil von Uexküllidele kuulunud mõisakompleksi iseloomustavad kilomeetritepikkused lehisealleed. Need viivad peamajani, kus praegu on põhikool. Fuajee seinu kaunistavad üle kahe tuhande aasta vanused bareljeefid, mille mõisaomanik on toonud 1820. aastatel kaasa Itaaliast Pompei väljakaevamistelt. Allikas: Tervis Pluss
MĂľis-muuseum Metsamuuseum Looduskool Hotell Restoran
RMK Sagadi metsakeskus
sagadi@rmk.ee
www.sagadi.ee
6767888
Zoopark
Foto: pexels.com
Loomapargid pakuvad looduslähedast keskkonda Teada-tuntud Tallinna loomaaiale lisaks on Eestis mitmeid väiksemaid ja spetsiifilisemaid loomaparke, mis pakuvad kogu perele võimalust jälgida metsloomi võimalikult looduslähedases keskkonnas. Eksootilistele loomadele spetsialiseerunud aedades ulatub valik papagoidest jaanalindude ja eksootiliste terraariumiloomadeni. Puhka Eestis annab ülevaate, kus milliseid loomi kohata võib. Minizoo eksootiline terraarium Pärnu kesklinnas asuvas kogu pere jaoks põnevas Minizoos saab tutvuda paljude eksootiliste terraariumiloomadega. Loomaaia kogus on madusid alates sõrmepikkustest maobeebidest kuni suurte võrk- ja tiigerpüütoniteni. Kollektsioonis on mitukümmend liiki mürkmadusid: rästikud, kobrad, lõgismaod jne. Mitmed Minizoos eksponeeritavad maod on Euroopa loomaaedades ainulaadsed. Sisalikest saab Minizoos näha mõnda gekoliiki, näiteks tokeed või praeguseks isegi Eestis koduloomana levinud roheleeguane. Julgemad saavad loomi ka lähemalt vaadata ja katsuda.
Elistvere loomapark Endises Elistvere mõisapargis asub 1997. aastal avatud loomapark. Looduslähedastesse tingimustesse on asustatud kodumaised metsloomad: rebased, kitsed, karu, ilvesed, põder, piisonid jpt. 18
JUUNI 2020
Huviliste jaoks on avatud ka pisinäriliste keskus. Kahe kilomeetri pikkune, ratastooli ja lapsevankriga läbitav Elistvere õpperada tutvustab siltide abil erinevaid taimeliike. Laudtee viib Elistvere järve äärse vaateplatvormi juurde. Sealt saab imetleda järve rikkalikku linnuriiki.
Alaveski loomapark Alaveski loomapargis saab vaadelda loomi võimalikult looduslähedases keskkonnas. Loomapargi fauna on mitmekesine, kokku elab seal 24 erinevat liiki looma, lisaks 28 faasanit. Talus võite näha suuri karusid, väikesi karupoegi, ilveseid, oravaid, hirvi, põtru, mets- ja kodulinde jne.
Muhu jaanalinnufarm Muhu jaanalinnufarm on superpõnev loomapark, kus on jaanalinnud, sebrad, punakängurud, vallabid, emud, alpakad, ponid ja jänkud. Laasu talu peremees ja
-naine alustasid jaanalindude kasvatamist 20 aastat tagasi. Suvel töötab aias ka kohvik. Muhu jaanalinnufarm on mõnus ajaveetmiskoht kogu perele.
Kallaste talu loomapark Kameruni kitsed, jänesed, kodukanad ja muud loomad! Kallaste talu koduloomapargis saad tutvuda erinevate karvaste ja sulelistega. Kloostri jõe kallastel kepsutab ringi sõbralik kitsepere ja eemal toimetavad tõredad haned. Veel ootavad teid jänesed ja küülikud, kes vaikselt jõekaldal luuravad, ning võib kohata ka mügrisid ja muid metsaelanikke. Kitsedele maitsevad väga kuivatatud leivakoorikud. Külastajatel on samuti võimalik väikese külakostiga kitsedele rõõmu teha!
Papagoi keskus Papagoi keskuses pakutakse erilises džunglis õppeprogrammi piraadiga, kes näitab pea kõiki papagoiliike, tehes õpetliku, vahva ja mängulise etteaste koos rääkivate papagoidega. Etendus on mõeldud kõigile: peredele, lasterühmadele, firmadele, pensionäridele ja muidugi linnuhuvilistele. Lisaks on võimalik korraldada laste sünnipäevi, firmaüritusi ja rentida ruume. Allikas: Puhka Eestis
OLEMTEUD AV6A-30.08 13.0 V KELL E IGA PÄ0-18:00 10:0
I S U L K I E S 70000 M ELE! R E P U G O K 2
D A V H A V I, N O IO S ÜLE 100 ATRÕANKETV PROGRAMM, MAJAD, P JA SUPELRAND! SEIKLUSPARK
Osta pilet:
www.lottemaa.ee
Plaanivaba
Plaanideta suvepäev toidab hinge Mõnel sombusel talvepäeval olen tundnud, kuidas argirutiin tahab maha murda nii vaimu kui ka keha. Siis olen ikka mõelnud, et saaks mõnel päeval nii, et ei ole ühtegi kohustuslikku asja. Et võiks teha ainult seda, mis meeldib ja mida hing just sellel hetkel ihkab. Plaanivabalt. Nii keerasingi puhkuse saabudes ühel päeval auto nina hoovist välja, ilma et oleksin teadnud, kuhu sõidan. Tekst ja fotod: Eve Kruuse
S
uunavalik, ida või lääs, tehtud, otsisin üles kõige väiksemad kõrvalised külavaheteed. Tavapärane trassil liikumine oli välistatud. Käänuline tee kulges mulle senitundmatute külade vahel. Heakorrastatud kodud vaheldusid mõne ammu maha jäetud majapidamisega. Üksikute, kunagi ammu olnud talude asupaika võis keset põldu kõrguvate põlispuude järgi vaid aimata. Mõnes looduskaunis kohas pidasin kinni, peatusin veidi pikemalt – vaikus, valgus, päike. Kuna sellel päeval polnud kellaaeg oluline, ei teagi ma, mis hetkel jõudsin Paldiskisse – linna, kus viimati käisin vahetult pärast nõukogude sõdurite lahkumist. Huvi pakkus linna lähedal, paeklindi äärel asuv Eesti kõrgeim, Pakri tuletorn, tuulte käes kõrguv paekallas, mis kaetud kirju lillevaibaga ja Amandus Adamsoni Ateljeemuseum, mis asub 1899. aastal valminud suveateljees. Viimane jätab tundega "kunstnik on kohal" omapärase mulje. Et meri on mulle alati lõõgastavalt mõjunud, hoian rooli nii, et tee kulgeks võimalikult maa ja mere piiril. Ühel hetkel köidab pilku väike teeäärne söögikoht. Sisse astudes satuks justkui teise aega. Paduromantilise ruumidisaini ja leti taga oleva lahke teenindaja sümbioosi tulemusena leian ennast istumas lauas, millel meelaid mõtteid tekitav koogitükk ja vahune cappuccino. No ei olnud mul koogiplaani! Suur juhus teeb vahel imet. Öeldakse, et maailm on raamat ja kes ei reisi, loeb sellest vaid ühte lehekülge.
Mulle meeldib väga neid teisi lehekülgi avastada, see tähendab reisida, aga ühes olen ma veendunud – Eesti suvi on sedavõrd erakordne, et suviti siit ära minna oleks kahetsusväärne. Reisida võiks siis, kui meie maad valitsevad sombused ja rõsked ilmad, suvi on nautimiseks! Kuhu edasi? Pilk suve kultuurisündmustele aitab valikuid teha. Ei võta endale kohustuseks, aga kui jõuan õigel ajal kohale, loodan kuulda ühte kontserti. Kulgen mööda kõrvalisi teid ja mõtlen: küll see Eesti on ikka suur maa – kilomeetrite viisi ja külade kaupa on maad, kuhu ma pole mitte kunagi varem sattunud. Silman tee ääres silti "Maasikatalu". Emotsiooni ajel keeran otsa ringi, pööran paremale, kulgen kilomeetri jagu auklikul metsavaheteel ja kohal ma olengi. Maasikaostuhuvilisi on teisigi. Kaks korvikest maasikaid lõhnavad autos kui muinasjutt. Pistan ühe küpse marja suhu – see peaaegu et sulab keelel. Ja kuhugi pole kiiret, midagi ei pea – täiuslik hetk! Tasapisi edasi kulgedes jõuan üsna õigeks ajaks kohale, et kuulata kontserti tillukeses, põldude vahel peituvas Kehtna Peetri kirikus. Elamus on täiuslik. Sarnast päeva plaanin kindlasti korrata. Tollel läinud suve päeval liikusin autoga, aga valikus on ju erinevad võimalused: rong, jalgratas, jalgsi liikumine. Peaasi, et ei oleks mingeid erilisi plaane. Jõuab kuhu jõuab, kui näed midagi ägedat – pea kinni ja naudi! JUUNI 2020
21
SAAREMAA MUUSEUM
Tähelepanuväärsemad suvised sündmused LINNUS-KINDLUS
Eesti vanima muuseumi kultuuriline haare
M 22
JUUNI 2020
Peale selle alustatakse peagi ka kindlatel kellaaegadel pakutavate linnuse giidituuride, pidusaalide rendi ning pulmade registreerimisega kapiitlisaalis ja kabelis.
MIHKLI TALUMUUSEUM Tömba hinge Mihkli taluõel, enne kui Panga pankalt Pidula kalaköhutäitega Kuressaarde söidad! 21.06 kell 16–20. Pööripäeva tähistamine: jutuvestmine lõkketule ääres, saunavihtade valmistamise töötuba, laulumängude ja pärjapunumise õpitoad 27.07–2.08 kell 18–21. Kuressaare Teatri suveetendused „Õitsev meri” 6.08 kell 13–16. Höövlipäev (koostöös Keskkonnaametiga), kus toimub ettekanne höövlite kasutusviisidest, tüüpidest ja hooldusest ning praktiline õpe höövlite käsitsemisest 29.08 kell 18–23. Muuseumiöö „Öös on aega” Mihkli Talumuuseumis: loeng-õpituba põlistest kuutarkustest ja sirvikalendrite meisterdamise töötuba
Saaremaa Muuseumil on oluline roll maakonna identiteedi säilitamisel, peegeldades selle eripärast loodust, ajalugu ja kultuuri. Muuseumi identiteedi olulise osana on Kuressaare linnus-kindlus maailma mõistes ainulaadne arhitektuurimälestis ja Eesti üks tähtsamaid turismiobjekte. Seetõttu pole ka üllatav, et muuseumi külastab igal aastal 70–80 tuhat inimest. uuseumi tuumiku moodustab 14.–15. sajandil rajatud piiskopilinnus, kus külastajaid ootavad mahukad püsinäitused Saaremaa loodusest (kolmes saalis), vanemast ajaloost (kolmes saalis) ja mitmesugused ajutised näitused lähiajaloost, samu-
3. ja 4.07. Kaks piiskopi õhtusööki eelregistreerimisega kõikidele huvilistele 29.08. Muuseumiöö / muinastulede öö, kus eksponeeritakse 3. sajandist pärit ja 2019. aastal leitud kuldvõru, mida peetakse kogu Baltikumis unikaalseks ning Saaremaa ja Eesti ajalookäsitlust muutvaks ehteleiuks 2.07–23.08. Jüri Arraku personaalnäitus 3.09–4.10. „Perenaise abimees”, seotud samal ajal toimuva Saaremaa toidufestivali ja tänavapiknikuga 17.10–31.12. Erika Pedaku tekstiilide näitus Alates augusti keskpaigast. Hilisõhtune vaimude tund pimedas linnuses
ti erinevad kontserdid, teatrietendused, stiliseeritud piiskopi pidusöögid ja paljud muud üritused (seitsmes saalis). Eesootavad suvised sündmused pakuvad mitmekülgseid võimalusi muuseumiga tutvust teha ja juba regulaarsemaid külastajaid kultuuriliselt harida.
JOHANNES JA JOOSEP AAVIKU MAJAMUUSEUM Muuseumisse pääseb ainult ettetellimisel! saaremaamuuseum.ee
Elering
Õnnetus ei hüüa tulles! Kevadest sügiseni, kui aktiivne põllu- ja ehitustööde aeg käsil ning pidustused hoos, kipume elektriliinide vahetus läheduses tegutsedes tihtipeale unustama meid varitseva ohu. Kadri Penjam
Õ
huliini kaitsevöönd on maaala ja õhuruum, mille ulatus mõlemal pool liini telge on 110-kilovoldise pingega liinide korral 25 meetrit ning 220- ja 330-kilovoldise pingega liinide korral 40 meetrit. Tuletame meelde, et õhuliini kaitsevööndis töötades või aega veetes pole ettevaatus kunagi liiast. Nimelt võib inimene saada kõrgepingeliinidest surmava elektrilöögi ka liinijuhet otseselt puutumata. „110-kilovoldise liini juures võib elektrilöök toimuda ühe meetri kauguselt kõrgepingeliini juhtmest ja võimsamate liinide puhul lausa 2,5 meetri kauguselt,“ selgitab Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid.
Töid tehes hoia liiniga mõistlikku vahet Tõepoolest, kuigi liinijuhtmed on enamasti kõrgel, võivad ohtliku olukorra tekitada suuremad masinad, näiteks kraanad, tõstukid või kombainid. Ohtlikke olukordi tekitavad sagedamini transpordivahendid, metsa- ja ehitustehnika, mille liikuvad osad, näiteks kalluri kast või kraana nool, tõusevad transpordiasendiga võrreldes mitu meetrit kõrgemale. Vil-
jalõikuse ajal võivad elektriliinidele ohtlikult lähedale sattuda ka kombainid. „Siinkohal tasub meeles hoida, et tegutsedes tuleb alati jälgida sõiduki kõrgust ning liikumisraadiust. Avalikult kasutatavatel teedel tuleb kõrgemate kui 4,5-meetriste transpordivahenditega liiklemine elektrivõrgu valdajaga kirjalikult kooskõlastada. Väljaspool avalikke teid, näiteks põllul või metsas, tuleb samuti elektriliini kaitsevööndis liigeldes ohutuse tagamiseks eelnevalt elektrivõrgu valdajaga kooskõlastada,“ kinnitab liinide käidu talituse juhataja. Kui aga masin on mingil põhjusel pinge alla sattunud, ei tohi selle juht mitte mingil juhul väljuda, sest nii satub inimene veel suuremasse ohtu. „Juhul kui masinat ei ole võimalik liini juurest omal jõul eemaldada, tuleb kabiinist väljumiseks oodata kõrvalist abi ja saada kinnitus, et liin on välja lülitatud. Sageli lakkab tehnika elektrilöögi tagajärjel töötamast, näiteks purunevad masina rehvid,“ tõdeb ta. Eleringi esindaja kinnitusel on raietööde planeerimisel liini kaitsevööndis samuti kohustuslik raietööde eelnev kooskõlastamine. Ka väljaspool kaitsevööndit ei tohiks puid langetada elektriliini suunas, lisaks on keelatud puude ladustamine õhuliini alla või selle vahetusse lähedusse. „Soovitatav on kõikide põhivõrgu elektriliinide läheduses toimuvate raietööde korral enne Eleringiga läbi rääkida,“ lisab Veeleid.
Suvised lõkked, batuudid ja tuulelohed Ka kõrgepingeliinide läheduses vabaõhusündmust planeerides tuleks võimalikele ohtudele juba varakult mõelda ning avalikke üritusi kaitsevööndis mitte korraldada – ohtlikke olukordi võivad
tekitada näiteks kõrge antenn, batuut, lõke või tuulelohe. „Kindlasti ei tohiks elektrimastidele ronima minna, see on eluohtlik tegevus. Samuti on seda heeliumiga täidetud õhupallide, tuulelohede ja nendega sarnaste lennuvahendite lennutamine õhuliinide läheduses. Lõkke tegemine kõrgepingeliinide lähedal on keelatud, sest lõkkest kerkiva leegi ja elektriliini vahel võib toimuda elektrilöök ning seda ka siis, kui leek jääb liinist mitme meetri kaugusele. Kui taoline elektrilöök peaks aset leidma, ohustab see inimese elu 25 meetri raadiuses. Lisaks põhjustab lõkkest kerkiv kuumus liinijuhtmete venimist, mille toimel vajub juhe maapinnale lähemale ja suureneb oht elektrilöögiks,“ selgitab Veeleid, lisades, et on esinenud ka kahetsusväärseid juhtumeid, kus teadmatusest on näiteks batuut paigaldatud otse elektriliinide alla. Sellisel tegevusel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Andrus Veeleid kinnitab veel kord üle, et kindlasti tuleks alati oma tegevus elektriliinide vahetus läheduses elektrivõrgu valdajaga kooskõlastada. „Nõnda võime kindlad olla, et tegutsetakse heaperemehelikult ja kõik turvalisuse aspektid on omavahel läbi arutatud,“ lisab ta.
Hoiatavaid näiteid leiad aadressilt elering.ee/ohutus.
Ohu korral helista numbril 605 6825 Märgates põhivõrgu kõrgepingeliinide läheduses kahtlustäratavaid tegevusi või potentsiaalseid ohuallikaid (nt viltune puu, mis võib liinile langeda või juba on langenud; võõrkeha liinijuhtmetel; juhtmed on kahtlaselt madalal; materjalide ladustamine juhtmete all), teavita Eleringi esimesel võimalusel avariinumbril 605 6825. JUUNI 2020
23
a.h. tammsaare muuseumis vargamäel
a a s ta n ä i t u s ASJAD ON TÕEPÄRASEMAD KUI INIMESED
näitus esemetest, mis on olnud olulised A.H. Tammsaare ja tema lähedaste elus
virtuaalnäitus