Terve Pere mai 2011

3

Loodusega lähedaseks

Margit Kirsipuu

Nüüd lõpuks on tunda, kuidas kevad metsas ja mererannas võimust võtab. Proo­ viks sel korral vähem kiirustada ja rohkem looduses viibida. Looduse vaatemän­ gulisus, mida koged metsas jalutades või koos päikesetõusuga ärgates varahom­ mikustel jalutuskäikudel rannas, on seda väärt.

Vähegi soojemad ilmad ahvatlevad toitu tulel küpsetama ja valmistatut värs­ kes õhus sööma. Mõistagi on tähtis, et pärast lahkumist võtame lõkkeplatsilt kogu kraami kaasa. Nii on ka järgmistel sama tore loodust nautida.

Rannapiknik sõpradega või aiapidu pereringis on meeldejäävam, kui küpse­ tame traditsiooniliste vorstide asemel midagi enamat. Tuntud lihakokk Priit Too­ mits peab grillimist maailma parimaks lihatöötlemise viisiks, aga ka kalad, mere­ annid ja juurikad saavad sütel küpsedes hõrgu meki. Magustoiduks soovitab grilli­ meister terved banaanid ja maasikad sütele sättida, parajalt pruuniks tõmbunud banaanid koorida ning koos kergelt grillitud maasikate ja jäätisega serveerida.

Koos pere ja sõpradega toiduvalmistamine ning ühised söömaajad on just viis, kuidas mõnusat kevadist nädalalõppu veeta. Tänasest numbrist leiab teisigi soovi­ tusi, mil viisil nautida toiduvalmistamist ja kõike seda, mis seotud õnneliku eluga.

Toimetajad Anne-mari Alver annemari.alver@lehed.ee Margit Kirsipuu margit.kirsipuu@lehed.ee

Kujundus Advig Stahl Keeletoimetaja Marilin Look

Reklaam Margit Elts, tel 669 8330, margit.elts@lehed.ee EE lisade juht PiRET TAMM, piret.tamm@lehed.ee Väljaandja AS Eesti Ajalehed, Tallinn, Narva mnt 11e

Lastetoa mööbel on paljudele probleemiks. Üht-teist ju pakutakse, aga enamasti ei sobi selle juures kas kujundus või hind. Ja laps, see kasvab kiiresti...

DISAIN JA JÄTKUSUUTLIKKUS Firma peab oma peamiseks eesmärgiks säästlikkust ja ökoloogilist puhtust. „Kõigel, mis meid ümbritseb, on hing” väljendatakse oma veendumust kodulehel. „Sellepärast püüame luua tooteid armastusega, et peale funktsionaalsuse kannaksid nad endas edasi ka midagi enamat. Usume, et inimesed, keda ümbritsevad naturaalsed materjalid ja lakoonilised vormid, kujunevad rahulikuks – nad hakkavad märkama ilu lihtsas vormis.”

Aga võimekatele inimestele pole lahendamatuid probleeme – vaadelgem nüüd uut Eestis toodetavat lastemööblilahendust, mis on samavõrd ilus kui praktiline ja nutikas.

Lapsevoodi Smart Kid on tõeliselt multifunktsionaalne. Esialgu tervikesemena mõjuva grupi võib lahti lammutada paljudeks vajalikeks esemeteks, mis teenivad last kuni suureks saamiseni.

PULKVOODIST TÖÖKOHANI Kui lapsuke sünnib, on vanemate esimeseks vajaduseks pulkadega beebivoodi. Smart Kidi lahenduses on see tõstetud põrandast kõrgemale, et vanematel oleks mugav lapsega toimetada. Voodipõhja kõrgust saab ka vajaduse järgi muuta.

Otse voodi kõrval paikneb mugavalt mähkimisalus, mis on sahtlite abil tõstetud parajale kõrgusele. Kui laps sirgub suuremaks, saab pulkadest hea mänguaia.

Kui laps on lootusetult pulkvoodist välja kasvanud, saab esemed ümber monteerida ja ime läbi muutub beebivoodi kirjutuslauaks, tahvliks ja voodiks. Paika jäävad sahtliplokk laua kõrvale ning kaks mahukat sahtlit istuvad endiselt täpselt voodi alla. See on nagu Lego, ainult ei lagune koost ja on pikki aastaid kasutatav.

Värske firma Adensen lastetoakomplekti disain on tõesti asjatundlik ja ilus, autoriteks Heiki Must ja Pavel Sidorenko. Lihtsa vormiga komplekt koosneb tegelikult täpsetest ja läbimõeldud detailidest. Iga detail on väikese meeskonna käsitöö, kasutatakse ökoloogiliselt puhast kasepuitu Lõuna-Eesti metsadest.

Selles väljendub tõeline missioonitunne: need inimesed mõtlevad tulevikust ja hoolivad meie lastest, maast ja tervisest. Elitaarsuse ja kiire kasumi asemel püüeldakse kõrge kvaliteedi ja soodsa hinna poole. Sest disain peab parandama elu kvaliteeti ning olema ühtlasi hea hinna ja kvaliteedi suhtega – seda võimaldab põhjalikkus projekteerimises ning efektiivsete tootmisprotsesside kasutamine.

Valgas asuva firma Adensen koduleht on ühtlasi ka veebipood. Selle kaudu on lihtne asju tellida, maksmine toimub panga kaudu, kohaletoimetamise viise on mitu.

Isegi kui toodet laos ei ole, on valmistamisaeg umbes neli nädalat. Firma tagab kvaliteedi, garantiiks lubatakse kaks aastat. Uurige järele kodulehelt www.adensen.eu, tulemas on huvitav tarbijamäng!

tel 5362 4507 www.adensen.eu

4

5

Koolilõpetaja vajab enda jaoks aega Eksamiperiood ja edasiste valikute tegemine annab võimaluse argi­askeldustest eemale tõmbuda ning iseenda jaoks aega võtta, julgustab psühholoog Ülle Suur.

K

evadel, kui loodus talvepuh­ kusest pisitasa ärkama hak­ kab, muutub aktiivsemaks ka inimese­loom. Või vähemalt peaks muu­ tuma – teoreetiliselt.

Kooli lõpuklasside noored tunneta­ vad oma viimast gümnaasiumikevadet pigem vastupidiselt: nii üüratult kaua on seda koolipinki nühitud, jube väsi­ mus ründab uksest ja aknast, aga nüüd veel viimane spurt ning kõik teed on ees valla. Teoreetiliselt.

Praktika näitab, et õpi palju tahad, pinguta kuidas jaksad, tee oma eksamid viimase peal hästi – kõigest sellest võib ikkagi väheks jääda, et oma unistuste ametikohale välja jõuda. Ihaldatud tööd ei jagu praegusel ajal ka kõige parema­ tele spetsialistidele, ammugi siis koge­ musteta keskharidusega või muidu hari­ tud noortele. Alternatiiv on minna eda­ si õppima ja natuke seda töövaba elu­ perioodi veel pikendada. Kohustusi vä­ hem, vastutust vähem. Millal siis veel, kui mitte 18–19aastaselt sel viisil mõel­ da? Eriti heal positsioonil on need eda­ si õppima asujad, kes oma vanematega ühist peavarju jagavad. Privaatsust küll vähem, kuid see-eest hooleta kõikvõima­ likest üüri-, elektri- ja veearvetest. Prak­ tiline mõtlemine on tänapäeval moes.

Vähese motivatsiooni põhjused Üleüldine majanduslangus, tegelikult küll juba sellest toibumine, ja raskused sobiva töökoha leidmisel on tegureiks, mis võivad vähendada noorte motivat­ siooni oma maksimaalsed õpitulemu­ sed kooli lõpus välja käia. Milleks pin­ gutada, kui soovitut loota pole? Saaks

kooli lõpu­tunnistuse kätte, küll elu näi­ tab, mis edasi. Keskmine hinne on tähtis enamjaolt vaid neile, kes soovivad edasi õppida mõnes välisülikoolis. Saaks pä­ rast kooli mingisugusegi töökoha, oleks kodustel kergem, ehk aitab see lõputun­ nistus ka tööle kandideerimisel natuke kaasa. Mis haridus? Andke tööd ja leiba!

Kui keegi on juba lapsest saadik unis­ tanud saada näiteks merebioloogiks, ar­ vutihäkkeriks või lõvideuurijaks, siis ta vähemalt teab, mis suunas edasi minna ning milliseid samme järgmisena astuda.

Kõigi siht nii selge ei ole. Meel on avatud, valmis vastu võtma uut, nii head kui ka halba, mida elu pakub. Lõplike va­ likuteni on veel aega. Mõni teine jällegi on rohkem orienteeritud materiaal­sele

„

toimetulekule ja hüvedele ning sel teel võib kohata ületamatuna näivaid rasku­ si. Isegi kui noor lõpetab mõne aasta pä­ rast Tartu Ülikooli soovitud erialal, ei ole Eestis pakutav töötasu hästi äraelami­ seks ja oma pere ülalpidamiseks piisav.

Välisriiki õppima ja tööle minna ei soovi sugugi mitte kõik noored, nii mõ­ nigi jääks head, rahuldust pakkuvat ja vääriliselt tasustatud tööd tegema Ees­ tisse … kui mujal maailmas sellesama töö eest tunduvalt suuremat palka ei pa­ kutaks. Ahvatlus missugune.

Sellised on siis valikud, mis kooli­ lõpetaja ees seisavad. Kõhklused, eba­ kindlus, turvatunde puudumine, ma­ teriaalne sundseis ja illusoorne valiku­ rohkus ei ole keskendumisvõimele ja mälu rakendamisele just kõige pare­ mad kaaslased. Eksamitel, eriti lõpu­ eksamitel, võib fantaasiarikkast ja filo­ soofilisest lähenemisest jääda eksami­ küsimuse lahendamisel väheks. Punkti­ arvestussüsteem on hindamisel halas­ tamatu, külmalt kalkuleeriv ja inimlik­ ke tegureid eirav.

Tähtis on leida omaenda rütm. Kui tolmurull on nurgas, olete tavapäraselt harjunud või kohustatud koristama, Kuidas eksamiperioodil kuid praegu aega ju pole normaalseks jääda?

Kahju on neist noortest, kes enne eksa­ – aeg võrdub eksamil meid end erinevate ainete manustamise­ läbisaamisega. Puhuge ga jalul ja teadvusel hoida püüavad. Õpi­ see tolmu­rull diivani vad tahtejõudu vm abivahendit kasuta­ alla tagasi, silma alt ära. des 24/7 ja nii nädala või rohkemgi jär­ Koristada ja mööblit lii- jest, kuni tunnevad, et tegelikult ei tea gutada jõuate hiljem ka. nad kogu ainest ikkagi suurt midagi. Või vähemalt ei jäänud midagi meelde. Siis, Mõni teine kord. olles eksami edukalt või mitte­edukalt

sooritanud, minnakse tulemust äraoo­ tamata ööklubisse või kellegi pool kodus

korraldatavale üritusele, juuakse end mäluauku ja tuntakse kergendust, et see kõik on nüüd lõpuks möödas. Kellel on, kellel mitte. Mõni saab eksamil läbi, tei­ ne peab kordama, kolmas vaevleb alko­ holi jääknähtude küüsis. Igaühele oma.

Sageli küsitakse, kuidas eksami­ perioodil on üldse võimalik normaalseks jääda ja asja rahulikult võtta. Iga õpeta­ ja või õppejõud teeb just oma ainest selle maailma tähtsaima, olenemata, kas õpi­ takse muusikat või reaal­aineid. Tahaks keskenduda oma põhi­eriala ainetele, kuid mõne kõrvalaine eksam on palju mahu­ kam ja õpetaja rangem. Jälle sundvalikud.

Sundvalikud ja vabad valikud Tegelikult ongi elus palju valikuid, pea igas olukorras. On sundvalikuid, on vabu valikuid. On valik valida etteantu hulgast või valida midagi muud, võib ka üldse mitte midagi valida. Ajab ju hul­ luks? Paratamatult peame nõustuma teada-tuntud ütlusega, et vabadus on tunnetatud paratamatus, sh valikuvaba­ dus. Valid õppimise – sinu valik, koos tagajärgedega. Valid üleõppimise – sinu valik, koos tagajärgedega. Valid käega­ löömise – jälle sinu vaba valik koos või­ malike tagajärgedega.

Tegelikult tasub enne oma elu täht­ said sündmusi väga sügavalt järele mõelda, mis siis ikkagi juhtub, kui kõik ei lähe nii, nagu algselt soovitud. Kas siis üldse midagi juhtub? Olgu, eksamil ku­ kutakse läbi või saadakse oodatust keh­ vem hinne. Mis siis? Kas siis sellepärast ollakse totum õpilane või üleüldse va­ lem inimene kui mõni teine? Kas teises mõõtmes vaadelduna ongi üldse väga halb, et saadi pinginaabrist raskem pi­ let ja kehvem hinne, kuigi pinginaaber lõdva randmega pool teksti maha spi­ kerdas? Kas on üldse alust öelda, et läks hästi või läks halvasti? Kõik oleneb, mil­ lise mätta otsast vaadata. Kui ema pä­ rast eksamitulemuste teadasaamist (näi­ teks saadakse viie asemel neli) närviva­ pustuse saab, kas see on hea või halb?

Ja üleüldse, kelle süü see on? Kooli­ lõpetajast eksaminandi süü nüüd kind­ lasti mitte – ema oleks saanud närviva­ pustuse nii või teisiti, selle kohalejõud­ miseks oli vaid vaja vallandavat tegurit.

Oluline on leida omaenda rütm Kallid koolilõpetajad! Püüdke olla teie ise ja mitte lasta ennast kõrvalnähtudest mõjutada. Kõrvalnähtude all pean siin­ kohal silmas teie vanemaid, vanavane­ maid, sugulasi, sõpru, häid tuttavaid ja mõttetuid tuttavaid, koduloomi, igapäe­

vaseid koristamiskohustusi, regulaarset nädalalõpu alkoholitarbimisüritust jmt.

Päris isoleerida end maailmast ei tasu, kuid kergelt distantsilt argiaskel­ duste peale võiks eksamiperioodil vaa­ data küll. Meenub paralleel noore ema staatusega: aeg maha iseenda ja lapse jaoks. Võtke aeg maha iseenda ja õpin­ gute lõpetamise jaoks. Kui ei taha, ei õpi kell kaheksa hommikul. Õpitegi kell neli öösel, kui see paremini sobib. Kui taha­ te, lähete parki õppima, koola ja võileib kaasas. Vaatate möödujaid, nuusuta­ te lilleõit ja võtate ette järgmise peatü­ ki kodumaa ajaloos vms.

Tähtis on leida omaenda rütm. Kui tolmurull on nurgas, olete tavapära­ selt harjunud või kohustatud korista­ ma, kuid praegu aega ju pole – aeg võr­ dub eksamil läbisaamisega. Puhuge see tolmu­rull diivani alla tagasi, silma alt ära. Koristada ja mööblit liigutada jõua­ te hiljem ka. Mõni teine kord. Kui papa­ goi tahab süüa ja nimetab teid inetute sõnadega, laenake ta eksamiperioodiks parimate soovidega naabrile, las toidab ja hellitab linnukest. Looge endale käe­ päraste vahenditega (NB! Ei pea silmas

õllepurke ja -pudeleid.) sobiv õpikesk­ kond ja oma ajarütm. Valige, kellega sel ajal suhtlete, kui olete niigi närvis, ja kellega mitte. Pole vaja veeta oma aega koos inimestega, kes teile kahju teevad.

Kahju all on mõeldud nii materiaalset kahju (klassikaaslased söövad tühjaks teie külmkapi), füüsilist kahju (aktiiv­ se peolooma roll mõjutab varem või hil­ jem füüsilist tervist, sh nõrgendab mälu) kui ka emotsionaalset kahju (vinguvad ja edulootusele orienteeritud vanemad käivad närvidele). Püüdke hoiduda sel­ lest, mis teid kahjustab ja tegelge õppe­ pauside ajal asjadega, mis teile endale meeldivad ja rahuldust pakuvad.

Kallid koolilõpetajate vanemad jt lä­ hedased! Andke oma eksaminandidele aega ja ruumi, vajadusel pakkuge abi ja nõudke neilt eksamiperioodil natukene vähem kui tavaliselt. Pidage vastu, olge ise tublid ning teadke, et teie käitumist jälgitakse ja mingi aja möödudes matki­ takse (mudelõpe).

Oma huvide ja võimete väljaselgitamisel võib abi olla Ülle Suure raamatust „Testid ja küsimustikud kutse- ja personalivalikuks”.

7

Pisikeste ­silmaterade ­esimesed ampsud Esimene eluaasta on eriti kiire kasvamise periood.

Imik vajab energiat ühe kehakilogrammi kohta ööpäevas üle kolme korra rohkem kui täiskasvanu.

Tekst: Margit Kirsipuu Foto: Tiit Blaat

E

simesel eluaastal on lapse ainu­ õigeks toiduks rinnapiim. Ala­ tes 4 kuu vanuselt hakkab toi­ dusedelisse tasa pisi lisanduma erine­ vaid ampse pere toidulaualt või purgist.

Alustame lusikahaaval pehme konsis­ tentsiga, keedetud ja püreestatud köö­ gi viljadest (kõrvitsast, lillkapsast, õu­ nast). Omasema maitse saamiseks ta­ sub sinna lisada rinnapiima. Sööma õp­ pimiseks ja uute maitsetega harjumiseks tasub lisatoitu pakkuda rinnaga toitmi­ se järel (nii ei asenda vajalikku rinnapii­ makogust) üks kuni kaks korda päevas.

Rinnapiimaga toidetud lapsed võta­ vad maitsed üldjuhul kergemini omaks.

Pakkuma peab ühte toitu korraga, järgi­ des nelja päeva ootereeglit, enne kui tut­ vustate beebit uue toiduainega. Teisisõ­ nu tähendab see, et pakkuda tuleb vaid seda üht ja sama nelja päeva jooksul, veendudes, et teie laps ei ole selle vastu allergiline. Tavaliselt avaldub allergia öö­ päeva jooksul, võimalikud seedeproblee­ mid võtavad küll kauem aega, ent nelja päevaga tulevad needki ilmsiks. Lisades beebi menüüsse mitu uut toiduainet, ei saa kindel olla, mis tekkinud allergia või seedeprobleemi põhjustas.

Kaheksakuusele lapsele võib juba paksemat ja tükilisemat toitu pakkuda: nii õpib ta korralikult närima. Nüüd tu­ leb pisikesele iga päev erinevaid juuri­ kaid ja liha lisaks anda. Mina valmistan oma kaheksakuusele hommikuks putru puuviljapüreega. Enamasti keedan ise, aga vahel teen kiiruga pakihelvestest ja purgipüreest. Õhtusöögiks pakun puu­ vilju jogurtiga või putru jogurti ja puu­ viljadega. Ja jällegi, kui aega napib, soo­ jendan külmikus purgitagavarast sobiva.

Pärast kaheksandat elukuud, kui mälumine juba selge, olen püreestami­ se asemel toiduportsu kahvliga purus­ tanud. Lapsele meeldib väga toit, mida saab näpu vahel süüa. Esialgu ta muidu­ gi rohkem mängib sellega: katsub, hõõ­ rub ja topib putru või püreed käega suhu.

Tervislik menüü Liha tuleb anda imikule alustuseks tee­ lusikatäis köögiviljapüree hulka sega­ tuna umbes poole aasta vanuselt. Liha on tähtis valguallikas ning sisaldab ka rohkesti rauda. Aastane laps võiks süüa päevas umbes 30 g ja kaheaastane 60 g liha. Vorstid ja viinerid imikute ega laste toidulauale ei sobi, sest nendes on liha­ massi, ja seega ka rauda, vähe ning soo­ la, säilitus-, maitse- ja lõhnaaineid palju.

Lehmapiima võiks hakata andma aas­ ta vanusele lapsele, aga kindlasti mitte enne kümnendat elukuud. Sama puudu­ tab hapendatud piimatooteid, kohu piima ja kodujuustu. Lehmapiim on ligi kaudu neli korda suurema valgu- ja mineraalai­ netesisaldusega ning eriti naatriumi rikas, mistõttu koormab imiku neerusid.

Muna on täisväärtuslik valk, rebu võib pakkuda alates kaheksandast elu­ kuust, aastasele ka munavalget.

Leivaga tuleks imikut harjutada siis, kui ta närida oskab. Tervislikum on täis­ teraleib, kuid suure kiudainetehulga ja soolasisalduse tõttu ei tohi sellega liial­ dada. Leiba või sepikut/saia võiks anda üle päeva.

Mahla tuleks pakkuda 7–8kuusele, aga kindlasti tassist. Janu kustutamiseks andke vett, sest mida magusam on mahl, seda rohkem see maitseb ja seda roh­ kem laps seda joob. Kõht saab täis ning

9

8 enam muud toitu ei taheta. Ka porgandi­ mahl maitseb hästi, kuid ei ole soovita­ tav anda üle veerandi klaasi päevas. Vilja lihaga mahlad sobivad hästi neile lastele, kellel kipub kõht kinni olema.

Kodused püreed ja purgitoit Beebi toit tuleb valmistada värskest toor­ ainest, mida on võimalikult vähe töö­ deldud. Purgitoit on hea ja hügieenili­ ne lahendus reisimisel ja väljas söömi­ sel. Kindlustunnet muidugi lisab see, kui kapis valmistoit käepärast on, sest ikka tuleb ette päevi, kui lihtsalt enam ei jõua.

Alustada tasuks siiski enda valmis­ tatud püreedega, kuna lusika-paari pä­ rast purki lahti võtta pole kuigi ratsio­ naalne. Esimeseks lisatoiduks ei soovi­ ta marja- või puuviljapüreed, sest ma­ gus püree hakkab meeldima ning imik ei pruugi köögivilju enam tahtagi.

Kui esimesed lisatoidud omaks võe­ tud, võib pakkuda püreestatud puuvilju ja marju. Tervelt võiks neid anda alles esimese eluaasta lõpus, kui laps oskab juba korralikult närida. Eelistada võiks ikka kodumaiseid marju ja puuvilju.

Väga head on vaarikad, mustikad, poh­ lad, murakad, õunad, pirnid ja ploomid.

Retseptid Pirnipüree alates 4. elukuust 4 pirni 2 dl vett vahtrasiirupit Pese, koori ja tükelda pirnid.

Pane kuuma vette ning keeda 8–12 minutit, kuni need on pehmed. Püreesta saumikseriga ja lisa vajadusel siirupit.

Kirsipüree alates 6. elukuust 200 g värskeid kirsse 200 ml vett Pese kirsid ja eemalda kivid.

Pane kirsid veega pliidile ja keeda madalal temperatuuril 20 minutit. Jahuta pisut ja püreesta saumikseriga.

Meloni-virsikusalat alates 8. elukuust melon virsik Koori ja tükelda virsik ning melon. Püreesta või serveeri näpuga söömiseks.

Köögiviljad Köögiviljadest eelista samuti Eestis kasvanuid. Köögiviljad on rikkad vitamiinide ning

mineraalainete poolest. Rohelistes köögiviljades on palju magneesiumi. Köögivilju on kasulikum pakkuda kas värskelt või aurutatult.

Lillkapsapüree alates 4. elukuust 1 lillkapsas 2 dl vett 1 tl õli Pese lillkapsas ja eemalda rohelised lehekesed, eralda õisikuteks. Pane kuuma vette ning keeda väikesel tulel 10 minutit või kuni kapsas on pehme. Püreesta koos keeduleemega, lõpuks lisa õli.

Kartuli-lillkapsapüree alates 4. elukuust 1 kartul 2 lillkapsaõisikut 1–2 dl vett 1 tl õli Pese, koori ja tükelda kartul.

Eralda lillkapsas väiksemateks õisikuteks. Pane kartul kuuma vette ning keeda 5 minutit. Lisa lillkapsas ja keeda veel 10 minutit. Püreesta koos keeduleemega ja lõpuks lisa õli.

Kartuli-porgandisuvikõrvitsapüree alates 4. kuust 1 kartul 5–7 cm tükk suvikõrvitsat 0,5 porgandit 2 dl vett 1 tl õli Pese, koori ja tükelda kartul, porgand ja suvikõrvits. Pane porgand kuuma vette ja keeda 5 minutit. Lisa kartul ja keeda veel 5 minutit. Lõpuks lisa suvikõrvits ning keeda veel 5 minutit. Püreesta koos keeduleemega ja lisa õli.

„

Leetrid on nakkav viirushaigus, millega ­kaasnevad hingamisteede katarriga sarnanevad haigusnähud, palavik ja iseloomulik lööve.

Banaanikaerahelbepüree alates 6. elukuust 0,5 dl kaerahelbeid 1 banaan 1 dl vett rinnapiima või rinnapiimaasendajat Keeda kaerahelbed pehmeks ja püreesta koos banaaniga.

Lisa juurde rinnapiim või lihtsalt keedetud vett.

Leetrid polegi kadunud

Põlvkond tagasi olid leetrid levinud haigus. Kui vahepeal tundus, et sellest tõvest võibki minevikuvormis rääkida, siis päris nii see kahjuks pole.

Leetrite teema on taas päevakorral: maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) teatel on mitmes Euroopa rii­ gis leetrite puhang taas ulatuslik. Esi­ algu levib haigus peamiselt Prantsus­ maal, kuid haigestumisi on registree­ ritud ka Hispaanias Andaluusias ja Makedoonias. Leetritesse haigestumi­ ne on sagenenud ka Hollandis, Nor­ ras, Rumeenias, Saksamaal, Suurbri­ tannias, Šveitsis ja Venemaal.

Selle aasta algusest kuni 20. ap­ rillini oli WHO andmeil Euroopas re­ gistreeritud 6500 haigestumisjuhtu.

Lihavõttenädalaga seoses, mil palju­ des maades oli ka koolivaheaeg, on leetreid riikide vahel kindlasti levita­ tud veelgi. Üks suurim leetrite puhang oli Prantsusmaal, kus selle aasta esime­ se kolme kuuga registreeriti ametlikult 4937 haigestunut. Terviseameti and­ meil on haigus ühe reisija kaudu jõud­ nud juba Pariisist Eestisse.

Kui mullu ei registreeritud Eestis ühtegi leetritesse haigestumise juh­ tu, siis tänavu on esimese nelja kuuga leetritesse haigestunud juba viis ini­ mest. Neist neli tõid haiguse Eestisse, kaks haigestunut on vaktsineerimata lapsed, teatas terviseamet.

Seisuga 31.12.2010 oli Eestis 2–14 aasta vanuste hulgas vaktsiini esi­ mese doosiga vaktsineerimata 3837 last, mis tähendab, et ligi 4000 lapsel ei ole piisava tasemega immuunsust, mistõt­ tu on nad leetritesse haigestumise ohus.

Nakkav viirushaigus Leetrid on nakkav viirushaigus, mil­ lega kaasnevad hingamisteede katar­ riga sarnanevad haigusnähud, palavik ja iseloomulik lööve.

Leetrid levivad piisknakkusena na­ katunud inimese köhimisel ja aevasta­ misel. Piisad sisenevad terve inimese organismi suu või vahel ka silma side­ kesta kaudu.

Haigusel on kaks staadiumi: esi­ mene, mil avalduvad hingamisteede viirusinfektsiooni sümptomid, nagu palavik, köha ja silmapõletik (ka val­ guskartlikkus), ja teine, iseloomuliku lööbe staadium.

Leetritele on iseloomulik nn Kop­ liki laikude tekkimine suus. Need väi­ kesed, keskelt sinakasvalged laigud tekivad algselt põse limaskestale vas­ tu alumisi tagumisi hambaid, kuid lõpuks levivad üle kogu suu. Kopliki laigud tekivad ööpäev või kaks enne naha­lööbe ilmumist.

Lööve algab kõrvade tagant ja pea tagaosast juustepiirilt, levides sealt

”

edasi kogu kehale ja jäsemetele. Üksi­ kud täpid ja laigud hakkavad ükstei­ sega ühinema, muutudes suureks lai­ guliseks, kogu keha ühtlaselt katvaks punaseks lööbeks.

Lööve on makulopapuloosne, mis tähendab, et nahal on nii nahapinna­ ga tasased punetavad täpid ja laigud kui ka nahapinnast kõrgemad sõlme­ kesed.

Perearst Eero Merilind tuletab lapsevanematele meelde, et Eestis toimub laste vaktsineerimine riikli­ ku vaktsineerimiskalendri alusel ning leetrite vastu vaktsineeritakse 12. elu­ kuul ja revaktsineeritakse 13. eluaas­ tal. Tegu on kolmikvaktsiiniga, mis li­ saks leetritele annab kaitse punetiste ja mumpsi vastu.

Spetsiifilist ravi pole Nagu enamikul viirushaigustel, puu­ dub ka leetritel spetsiifiline ravi. Üldi­ sed meetmed seisnevad rohkes vedeli­ ku (nt C-vitamiini sisaldava marjatee) tarbimises, silmade kaitsmises otsese valguse eest ja palaviku alandamises paratsetamooliga.

Lööve kestab umbes viis päeva.

Paranev nahk muutub tumedamaks, pisut pruunikaks. Nagu lööve teke, algab ka paranemine pea piirkonnast ning levib keha ja jäsemete suunas.

Leetrid on kõige nakkavamad esi­ meses faasis enne lööbe tekkimist.

Reeglina paranetakse leetritest täieli­ kult. Selleks et haigestunud laps tüsis­ tusi ei saaks, peab ravi kulgema kind­ lasti perearsti pilgu all.

Tervis puhtast

10

loodusest Meepalsamid olid tervise tugevdajatena kasutusel juba iidses Tiibetis.

Pastataolisi palsameid, mis hoiavad endas elava raku energiat ja jõudu, loeti kõige hinnalisemaks ja toimivamaks ravimeetodiks, räägib Altai meepalsamit Propolin Eestisse toova firma Vip Rent juht Stanislav Smigunov.

Ettevaatust – puugid ründavad

Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on +5 … +7 kraadi, selgitab terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Puugid võivad levitada nii puukentse­ faliiti kui ka -borrelioosi. Puukentsefa­ liidi vastu saab end kaitsta kaitsesüs­ timisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.

Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehak­ se 1–3kuulise vahega, kolmas hilje­ malt aasta pärast. Pärast kahte süs­

„

ti on immuunsus hea, kuid kestab ai­ nult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme kuni viie aas­ ta tagant on aga taas vaja üks kordus­ süst teha.

Kaitsesüstimisega puukentsefa­ liidi vastu tulnuks alustada aprillis, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsi­ neerimist jõuab veel kasutada enne seene-marjahooaja algust.

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete kül­ ge. Enamasti varitseb puuk rohukõr­ rel mõnikümmend sentimeetrit maa­ pinnast kõrgemal, mitte ei kukuta end inimese peale puu otsast. Tihtipea­ le märkame puuki alles siis, kui ta on juba ülakehale roninud.

Puukentsefaliidi ja -borrelioosi haigusnähud Kui inimene on puukentsefaliidi vii­ rusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nä­ dala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasvalu­ dega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul na­ katunutest võib viirus tungida eda­ si ajju ja ajukelmetesse ning tekitada ajukelme­põletiku. Haigus ägeneb, te­ kib kõrge palavik, tugev peavalu, kuk­ lakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigus­

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

TASUB TEADA Puugiohu vähendamiseks: • Kanna heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke märgata. Topi püksisääred sokkide või kummikute sisse ning kasuta putukatõrjevahendeid.

• Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.

Kui puuk on hammustanud: • Katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, on ka paar tundi tähtsad. Kui see endal ei õnnestu, pöördu abi saamiseks arsti poole.

• Ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest, võta kinni võimalikult pea lähedalt.

• Võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldusvahend), sikuta ettevaatlikult.

• Pese hammustuskoht vee ja seebi või desinfitseeriva vahendiga.

• Kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik, ilmnevad külmetushaigusetaolised nähud või kui hammustuskoht punetama hakkab, otsi abi arstilt ning räägi talle kindlasti nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Meepalsam Propolin on Tiibeti retsepti ja tänapäevaste võimaluste unikaalne tulem – naturaalne, efektiivne ja ohutu vahend ennetavaks ja abistavaks teraapiaks paljude haiguste puhul ning toetab inimeste funktsionaalset ja energeetilist toitumist.

Propolin ei sisalda piiritust, sünteetilisi konservante ega värvaineid, tal on laialdane tervistavate omaduste spekter, mis mõjub organismile pehmelt ega tekita sõltuvust.

Peamisteks Propolini koostisosadeks on naturaalne Altai mesi, Siberi seedri unikaalsed õlid, seedripähkel, kasepungad, lodjapuu- ja kibuvitsamarjad.

Tänu oma mikroobide ja külmetusevastasele ning röga lahtistavale toimele kiirendab Propolin tervenemist pikaajalistest haigustest ja aitab hoiduda kroonilistest hingamisteede haigustest niiske ja külma ilmastiku korral. Esimeste tuberkuloosinähtude korral soodustab Propolin tuberkuloosi toksiliste kahjustuste eemaldamist. Palsam taastab soolestiku (antibiootikumide manustamisest kahjustunud) kasuliku mikrofloora, olles eriti suureks abiks antibakteriaalsete vahendite puhul.

Pikaajaliste haiguste raviperioodil vabastab palsam hingamisteed limast ning normaliseerib hingamisfunktsioone. Bronhiaalastma korral soovitatakse kasutada Propolini külmade ja niiskete ilmadega, vältimaks haiguse ägenemist.

Mee tervistav mõju tunnuste ilmnemisel tuleb kohe min­ na arsti juurde!

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Hai­ guse läbipõdenud omandavad eluaeg­ se immuunsuse.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saa­ miseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt hai­ gustekitajad inimesele üle kanduvad.

Kõige tavalisem borrelianakku­ se tunnus on nahalööve (paarisenti­ meetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nä­ dala pärast. Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekki­ da ka närvisüsteemis, liigestes, süda­ mes. Puukborrelioosi ravitakse anti­ biootikumidega.

Mesi on hämmastavalt tervistav toiduaine: see sisaldab fermente, vitamiine (B1, B2, B3, E jt), umbes kolmekümmet makro- ja mikroelementi (peamised neist kaalium, kaltsium, fosfor, raud, mangaan ja vask), orgaanilisi happeid, fütontsiide, valke, hormonaalseid ja teisi bioloogiliselt aktiivseid aineid kogustes ja kombinatsioonides, mis on inimese organismile eriti sobivad.

Mesi reguleerib seedetrakti tegevust, normaliseerides soolestiku mikrofloorat. Mesi aitab maohaavandite korral, kopsuja maksavaevuste korral, tõstab südame-veresoonkonna toonust, mõjub soodsalt vereringele, aitab normaliseerida hemoglobiini ja taastada vere füsioloogilist pilti. Mesi mõjub soodsalt kõikidele organitele ja elundkondadele, stimuleerides nende tööd ning suurendades organismi üldist vastupanuvõimet haigustele.

Milles seisneb taruvaigu-

mesilaste elutegevuse produkti saladus?

Tema peamine väärtus on tema suur bakteritsiidsus. Nüüdisaegsed uuringud on kinnitanud taruvaigu hävitavat mõju enam kui sajale bakterile ja seenele.

Väärtuslik seedriõli Seedriõli sisaldab organismi poolt hästi omastatavaid A-, B-, C- ja D-vitamiine, aminohappeid, mikro- ja makroelemente, vedelaid ja tahkeid rasvhappeid, letsitiini ja fütosteriini.

Pressitud seedriõlis leidub valke, tärklist, sidekude ja kolloidlahust, milles on rida mikroelemente ning B- ja D-vitamiine. Samuti sisaldab pressitud seedriõli närvisüsteemile hädavajalikku B-vitamiini ning rikastab organismi aminohapetega – seedriõli valkudes on 14 aminohapet, millest pooled on asendamatud. Oma toiteväärtuse poolest ületab seedriõli liha ja piima.

Külluslikud kibuvitsamarjad Kibuvitsamarjade C-vitamiinisisaldus on kuni 18%. Inimese organism C-vitamiini ei sünteesi, seepärast tuleb see kätte saada toidust. Sellest vitamiinist sõltuvad paljud ainevahetusprotsessid, haavade paranemise kiirus ja immuunsüsteemi tugevus. Kibuvitsamarjades on üsna palju provitamiin beetakaroteeni, mis mõjub hästi silmadele ja limaskestade tervisele.

Marjades on ka palju veresooni tugevdavat vitamiini P, samuti vere hüübimist normaliseerivat vitamiini K ning B1- ja B2-vitamiine, mis mängivad tähtsat rolli süsivesiku-, ensüümi- ja valguainevahetuse juures.

Kibuvitsamarjad on rikkad ka orgaaniliste hapete ja pektiinide poolest, mis osutavad tasakaalustavat mõju seedetraktile ja viivad organimist välja kahjulikke aineid. Veel leidub kibuvitsamarjades rikkalikult magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, naatriumi, mangaani, molübdeeni, rauda, tsinki ja vaske.

Apteek lodjapuu ja kase otsas Lodjapuu on abiks nii tervise taastajatele kui ka ravidieedi pidajatele, olles toeks maksa- ja seedetraktihaiguste, ateroskleroosi ja reumatismi ning külmetushaiguste ja hüpovitaminoosi korral. Lodjapuumarjadel on verd taastav, rahustav ja spasmivastane toime, samuti soodustavad nad vererõhu alanemist.

Lodjapuumarjad sisaldavad flavonoide, palju askorbiinhapet, beetakaroteeni, kuni 7% suhkrut, kuni 3% parkaineid, E-vitamiini ja P-vitamiini osakesi, mis kinnituvad soonte seintele. Peale selle sisaldavad nad pektiine ja orgaanilisi happeid.

Kasepungad sisaldavad eeterlikke õlisid, flavonoide, saponiine, vaiku, park- ja teisi aineid, millel on higistama ajavad, uriinieritust ja sapi tööd soodustavad omadused.

Kasepungi kasutatakse südame- ja veresoonkonna probleemide puhul ilmnevate tursete, gastriidi, kroonilise maohaiguse, reumatismi, podagra ja sapipõiepõletiku korral. Veel kasutatakse kasepungi nende põletikuvastaste, desinfitseerivate ja rögalahtistavate omaduste tõttu. On kindlaks tehtud, et kasepungad sisaldavad fütontsiide, mis aitavad hävitada paljusid haigusi tekitavaid mikroobe.

Tervislikust meepalsamist huvitatud lugejad on lahkelt oodatud Propolini esitlustele, mis toimuvad Eesti eri linnades. Informatsiooni esitluste kohta võib leida ajalehtedest või küsida Propolini klienditeenindustelefonilt 58.226 944. Samalt telefonilt saab ka lisainfot meepalsami ja selle tervistavate omaduste kohta.

Soovime lugejatele tugevat tervist!

Lähem info: tel 5822 6944 e-post propolin.eesti@gmail.com

13 Fotod: Tiit Blaat

12

Harrastajate uisud on kõrge ja mugava saapa ning plastist või alumiiniumist uisuraamiga, ratta suurus kuni 100 mm.

Võistlus- ehk kiiruisud on madala ja kerge karbon-saapaga ning sobivad võistlemiseks ja treeninguks.

Trikiuisud on kõrge ja tugeva saapaga, väikese ratta ning tugeva uisuraamiga. Sobivad rull­ uisuslaalomiks.

Maastikuuisud on tavaliselt kolme täispumbatava rattaga. Mõeldud konarlikul maastikul sõitmiseks.

Rullid alla Rulluiskudega liikudes näed rohkem ümbruskonda ja saad mõnusa koormuse. Hawaii Expressi rulluisuspets Tõnis Tali soovitab häid nippe ning räägib, kuidas ja millest alustada.

U

isutamine pakub palju rõõmu, kui olulisi asju arvesse võtta: sõita ei tohi vihmaga ja liivas­ tel teedel. Unustada ei tohi turvavarus­ tust ja liikluses kehtivaid reegleid.

Kõigepealt tuleb leida õppimiseks sobiv suurem asfalteeritud plats. Uisu­ teedel võib algaja kiirematele jalgu jää­ da ning enda ja teiste tervise ohtu seada. Õppimist on mõistlik alustada sel­ lest, kuidas uisutades pidama saada.

Kuna äkilisi pidurdusi tuleb ette kül­ laltki tihti, võiks esimese asjana läbi proovida pidurdustehnikad.

Järgmiseks proovi saada liikuma.

Meeles peab pidama, et uisutades tuleb kiirus uisul libisemise pikkusest. Sõi­ tes peaks jalad olema kergelt kõverda­ tud. Uiskudel tuleb end tunda vabalt ja kukkumishirmust üle olla. Pinges ole­ kus on takistustele ja ohtlikele olukor­ dadele keerulisem reageerida. Kui pi­ durdamine ja uiskudel liuglemine sel­ ge, võib proovida erinevaid takistusi ja sõidutehnikaid, näiteks rühmas sõit­ mist.

Uiske ostes tasub müüjalt uurida, kus uisukoolitusi korraldatakse. Uisu­ ostuga käib sageli kaasas algajate esma­ ne koolitus, tuleb ainult küsida.

Kui sõit selge, võib juba jõudu proo­ vida võistlustel, kas siis lastesõitu­ del või suisa poolmaratonil. Sealt saa­ dav kogemus annab enesekindlust ja indu edasiseks treenimiseks. Kindlas­ ti ei tasu karta seda, et teised on tuge­ vamad ja kiiremad. Tuleb meeles pida­ da, et rada ei tapa, tempo tapab!

Kindlasti tuleb enne ost-

Uisutaja ohud Kõige suuremaks ohuks on kukkumi­ ne, aga sellest saab üle kiivri ja korrali­ ku kaitsekomplektiga. Kukkumisi tuleb ette kõigil ning nendest ei tasu heituda.

Omas tempos rahulikult uiskudel kul­ gemiseks tuleb valida õige aeg. Tööpäe­ va õhtutel on kergliiklusteed kella viiest seitsmeni ülerahvastatud. Selleks et ra­ hulikul harjutada, planeeri rullitamine varasemaks või hilisemaks.

Arvestades eestlaste liikluskultuu­ ri, on tänavatel uisutamine pigem ekst­ reemsport. Eriti tähelepanelik peab ole­ ma kohtades, kus autod sõidavad hoo­ vist välja, ja ka ülekäiguradadel.

Vanureid, lapsi ja lemmiklooma­ dega jalutajaid märgates on tark juba varakult hoog maha võtta, sest nemad võivad teha ootamatuid liigutusi või reageerida aeglasemalt. Koerte puhul tuleb jälgida, et looma ja omaniku va­ hel peenikest ning esmapilgul nähta­ matut jalutusrihma ei oleks.

Enese nähtavamaks muutmiseks riietu võimalikult värviliselt. Soetada võib ka spetsiaalselt uisutajatele mõel­ dud kella, millega oma lähenemisest teada anda.

rutosiid

mist uiske proovida. Uisusaabas ei tohiks kuskilt pigistada. Saapasuuruse kuldreegel ütleb, et kui sõitja tunneb varvastega õrnalt uisunina, on uisk ideaalse pikkusega. Kuna enamikul uiskudel on sisu, mis kasutamise käigus mingil määral sõitja jala­kuju võtab, ei tasu osta number suuremat uisku. Vastasel korral võib juhtuda, et sõites vajub sisu liiga palju ning uisk hakkab jalas loksuma.

Proovides tuleb paelad ja klambrid korralikult kinni panna, mis tagab, et uisk on samas asendis nagu sõites. Kui uisk tundub esialgu jalas natuke ebamugav, ei tasu kohe ehmuda. Kui suurus on õige ja külgedelt ei pigista, tuleb lasta jalal lihtsalt natuke harjuda.

Seda, kas valida plastist või alumiiniumist raam, jääb igaühe enese otsustada. Üldjuhul on plastraam natuke pehmem ega sobi raskemale sõitjale.

Rataste valikul tuleks jälgida seda, et tegu oleks kummisegust ratastega. Mida suurem ratas, seda kiiremini veereb. Jäikust/pehmust näitab ratta peal olev number: mida suurem number, seda jäigem ratas. Harrastaja uiskudel on jäikuseks üld-

juhul 82A või 84A. Kuna rattad kuluvad, siis tulevikuvaliku jaoks võiks meelde jätta, et mida siledam tee, seda jäigem tohib olla ratas.

Kui uisud on valitud, tuleb KINDLASTI järgmise asjana valida kiiver. Kui kodus on olemas rattakiiver, võib edukalt kasutada sedagi. Kiivri valikul lähtu mugavusest. Kallis kiiver kaitseb sõitja pead täpselt sama hästi kui odav kiiver.

Algajal uisutajal tasuks soetada ka kaitsmete komplekt ehk käe-, küünar­­nuki- ja põlvekaitsmed. Ent kui sõitja tunneb, et ta kõike ei vaja, on igat kaitset võimalik ka eraldi osta. Valikul tuleks jälgida, et kaitsmed oleks õige suurusega ega piiraks sõitja liigutusi.

Väsinud, valusad või turses jalad...

Kas kõlab tuttavalt? Kas teadsite, et jalaprobleemide põhjus on seotud teie veenidega? Pikaajaline istumine, seismine, kuum ilm ja ülekaal võivad nõrgendada veene. See halvendab omakorda vereringet ja teie jalad lähevad paiste ning tunduvad raskete ja valusatena.

Avastage Venoruton 1000 mg kihisevad tabletid (rutosiid)!

Esimene kahetoimeline lahustuv tablett: • tugevdab veene seestpoolt, • parandab vereringet.

Venoruton 1000 mg kihisev tablett (rutosiid) leevendab valu, paistetust, väsimust või raskustunnet, muutes teie jalad jälle kergeks.

Millist varustust valida?

Oma esimese uisuvarustuse valimisel peab lähtuma sellest, et varustus oleks võimalikult mugav. Tuleb läbi mõelda, millistele tingimustele tulevased uisud vastama peavad.

Rasedad naised võivad seda kasutada alates neljandast kuust. Täiendava ravimina jalaveenide kroonilisest puudulikkusest tingitud turse korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

NCH-VEN-EE-15-0410

14

Päikeselise pärastlõuna retseptid Vaid hetke aias istudes tungib ninasõõrmetesse magus kevadelõhn. Puud hakkavad tasapisi lehte minema ja linnud laulavad end oimetuks. Juba võib pärastlõunase einega pikalt värskes õhus mõnuleda ja grillipeod saavad elustiiliks.

Valge kala ja hiidkrevetivarras neljale Vaja läheb: 400 g kohafileed (valget kala) 300 g hiidkrevetisabasid 1 pakk Santa Maria kahvrilaimi ja ingveri kuivmarinaadisegu Kastmeks: 100 g majoneesi 150 g ingveri ja seesami BBQ-kastet 1 tl laimimahla õli Valmistamiseks määri kalafileele ja hiidkrevetisabadele õli ning puista üle kuivmarinaadiga. Lõika kalafilee paari sentimeetri laiusteks ribadeks, keera rulli ja lüki vaheldumisi hiidkrevettidega grilltiku otsa. Küpseta vardaid keskmisel kuumusel ahjus või sütel paar minutit. Serveeri majoneesist ja BBQ-kastmest segatud kastme ning salatilehtedega.

Grillitud banaanid jäätisega neljale Vaja läheb: 4 kõvemat banaani 4 sl suhkrut 100 g vanillijäätist Valmistamiseks lõika banaanid pikuti pooleks ja säti fooliumiga kaetud ahjuplaadile. Raputa lõikepinnale suhkrut ja tõsta 5 minutiks kuuma grillahju või grillile. Suhkur peab kergelt pruunistuma. Jälgi hoolega, et kõrbema ei läheks. Kuumad banaanid libista taldrikule ja serveeri koos jäätisepalliga.

Suitsused grillribid Vaja läheb: 1 kg searibisid 1 dl õunamahla 1 pakk Santa Maria universaalset kuivmarinaadisegu Santa Maria Kentucky viski BBQkastet Valmistamiseks sega marinaad õunamahlaga, määri ribidele ja lase vähemalt paarkümmend minutit maitsestuda. Küpseta ribisid 100 kraadi juures umbes 1–1,5 tundi, seejärel pintselda BBQ-kastmega ja grilli, kuni liha pind on kena ja küps.

Beebide naer on emmede rõõm!

Beebi organism on täiskasvanu omast erinev. Beebi sünnib väljaarenemata immuunsüsteemiga. Immuunsus hakkab tugevnema rinnapiima toel ning kokkupuutes inimeste ja ümbritseva keskkonnaga. Vahest võivad ümbruses levivad bakterid olla õrna beebi jaoks liiga tugeva mõjuga ning beebi tervis annab sellest märku kas kõhulahtisuse, -kinnisuse, -gaasidega, oksendamise või muu tervisehäirega. Imiku mikrofloorat tuleks siis tugevdada kasulike bakterite e. probiootikumidega.

Protexin Restore on ainulaadne lahustuv probiootikum imikutele ja lastele. Sisaldab 7 kasulikku piimhappebakterit, kaasaarvatud Bifidobacterium infantis (lastele omane), mis hoiab korras teie lapse seedetegevuse, vähendab kõhugaase. Loob heaolutunde kõhus ja tagab, et teie beebi on terve ning õnnelik.

Tootja: Probiotics International Ltd, Lopen Head, Somerset, TA13 5JH, United Kingdom

Esindaja Eestis: Hortus Medicus OÜ, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn

Saadaval veebipoes www.hortusmedicus.ee ja apteekides