Maitsed (märts 2017)

15. märts 2017

Juba aastast 2000 on Kapten Grant pakkunud kalatooteid ja mereande kauplustes üle Eesti.

Meie tooteid kasutavad ka paljud restoranid ja hotellid.

Krabimaitselised pulgad on maitsvaks vahepalaks nii väikestele kui suurtele. Proovi ka teisi Kapten Grant kalatooteid ja mereande. Lihtsalt parim viis rikastada oma pere söögilauda.

2

15. märts 2017

juhtkiri

Mis tähendab „süüa”?

Toitu saab jagada kaheks – naudinguks ja energiaks.

Fakt on see, et eristust ei tee mitte toit, vaid inimesed oma harjumuste, eelistuste ja vajadustega. Osale inimestest on toit elu mõte, nauding ja miski, mille osas kompromisse ei tehta. Teisele grupile inimestest on toidupood ja restoran üksnes „tankla” ning toit energia, millega end täites muude asjadega edasi minna. Söömine on kõigest mure, millega peab kolm korda päevas tegelema.

Eesti toidu grand old man Dmitri Demjanov ütles ühes intervjuus, et inimesed peavad omale aru andma, et nii imelise kui ka halva toidu tegemine võtab täpselt ühe palju aega.

Mõelge sellele natukene pikemalt. Pliidi juurde astudes panete piltlikult stopperi käima ning teil kulub lõpuks täpselt sama aeg, olenemata, kas keerate pannil kokku maitsetud makaronid lihaga või proovite valmistada hõrku paika timmitud olemusega kodust gurmeed. Gurmee ei pea olema kallis, eepiliselt keeruliste töövahenditega tehtav või kasutama üksnes „Võõrsõnade leksikoniga” dešifreeritavaid toiduaineid. Hea toit on mõtteviis ja planeering.

Sellest Demjanovi mõttearendusest lähtudes ei ole mingisugust põhjust kellelgi „toiduga mängida” ehk valida söögiks midagi väärtusetut ja laiska. Minus räägib väga tugev toidualane diskrimineerija, sest ma ei mõista, miks inimesed ei võta toitu tõsiselt. Söögita pole head elu, väärtuslikku elu, aktiivset elu ja mis peamine – pole pikka elu. Palun ärge võtke toitu lihtsalt või iseenesest mõistetavana. Investeerige ennast ja oma aega toitudesse, kas või need piiratud mõnikümmend minutit päevas poes ja pliidi taga. Tulemuseks on täiesti uus arusaam naudingust.

Defineerime siis „söömise”. See on toidu suukaudne konsumeerimine, mälumine energia imendamise eesmärgil. Kuid kindlasti mitte ainult. Söömine on nauding, tervis – see on elu. Mõelge sellele, kui oma järgmist õhtueinet planeerite. Avage mingi raamat, vaadake mõne kuulsa telekoka klippi ja ärge nõustuge olema üksnes assistent oma kõhule. Olge selle peakokk. Kõhuorjus massidesse!

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia Ekspress Meedia prindieride tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Gerli Aasmaa, gerli.aasmaa@ekspressmeedia.ee, tel 5880 3319 Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall 15. märts 2017

3

persoon Denis Zoppi on üks uutest tulijatest, tõusjatest Itaalia baari- ja kokteilimaastikul, keda kolleegid ja kliendid kutsuvad õigusega mustkunstnikuks.

Itaalia nr 1 baarmen: baarimustkunstnik Denis Zoppi Eestis käis kuu aega tagasi show-baarmenite kooli esindaja, World Class Italy varasemate aastate võitja ja 2012. aastal World Classi finaalvõistlusel silma paistnud Itaalia baarmen Denis Zoppi. Baarmen toimetab endale kuuluvas baaris Torinos. Tema firmamärk on kaunid ja täpsed liigutused ning multisensoorika. Tallinna saabumise põhjus on lihtne – jagada oma kogemusi Eesti joogisegajatele.

Z

oppi on üks uutest tulijatest, tõusjatest Itaalia baari- ja kokteilimaastikul, keda kolleegid ja kliendid kutsuvad õigusega mustkunstnikuks. Baarmen suudab oma maitsekombinatsioonide ja äärmiselt unikaalsete serveerimisstiilidega inimesi öödekaupa lõbustada. Nagu baarmenid ise ütlevad, siis baarmeni töö ongi lõbustada, panna ahhetama … ja alles siis tulevad maitseelamused kokteilidest.

Maitsed.ee istus maailma kokteilinduse uut suunda esindava Zoppiga maheda alkoholivaba õlle taha maha, et vestelda pisut joomisest, kokteilikunstist, trendidest ja kodusest destilleerimisest.

4

15. märts 2017

Denis, millised on 2017. aasta maailma kokteilitrendid?

Trende on keeruline kuulutada, kuna maailm muutub niivõrd kiiresti. Tänu internetile liiguvad mõtted ja praktikad kiiresti mööda maailma laiali. Kui minna tagasi 2000. aastasse, siis toona oli kõik teistmoodi – inimesed kartsid muutuda, tulla oma harjumuspärastest ja turvalistest kastidest välja. Praegu on inimesed, ka baarmenid, oma käitumises vabad, isegi hullumeelsed. Võtame näiteks kõige tavalisema kokteili ehk Bloody Mary.

Baarmenid lähevad sellega aina julgemaks – lisavad uusi vürtse, ürte, katsetavad teiste alkoholidega kui ainult viinaga.

Varasemalt tegid baarmenid seda

tööd pigem selleks, et saaks nalja. Tänapäeval on baarmeni amet taas selgelt tõusuteel – väga peen, oluline ja glamuurne. Kui 1950–60-ndatel oli baarmen sama oluline inimene kui insener või jurist, siis vahepeal läks baarmen tööle ööklubisse ja temast sai üksnes alkoholiserveerija, pullitegija. Oleme hakanud jõudma tagasi sellesse faasi, kus baarmenit usaldatakse – joogile tullakse kindla baarmeni pärast ning palutakse just temal pakkuda midagi uut ja huvitavat. Baarmenid hakkavad jõudma samale tasemele kui peakokad.

Praegune baariskäimise traditsioon on samuti muutunud. Enam ei tulda baari end segaseks ja purju jooma, tul-

ORANGE SPIRIT

persoon lakse ikkagi emotsiooni saama, seltskonda nautima ja midagi erakordset kogema. Seisukoht on pigem selline, et mul on raha ning ma tahan seda kulutada võimalikult kvaliteetselt ja põnevalt. Maht ei ole enam oluline.

Tänapäeval on võimalik valida baare oma tuju, maitseeelistuste ja baarmenite käekirja järgi.

Kui rääkida aga jookidest, siis usun, et mezcal (Mehhikos peaasjalikult fermenteeritav ja destilleeritav agaavi-kaktusenaps – toim) on muutumas trendikaks alkoholiks. Samas ei saa see jook iial nii suureks kui näiteks viin või džinn. Selleks on väga lihtne põhjus. Kuna mezcal’i valmistatakse metsikust agaavist, mis kasvab aastaid, et saavutada õige valmimisaste, ning traditsiooniline alkoholitootmine on Mehhikos väga töömahukas ja raske, jäävad mahud alatiseks üsna väikeseks. Näiteks 1000 liitri mezcal’i valmistamiseks võib kuluda viis päeva rasket tööd.

ŠO

KO

LAA

DIPOO

D - CHOCOL

AT E

SH

OP

Kust saad/võtad/ ammutad oma kokteilide loomiseks inspiratsiooni?

Mina saan inspiratsiooni igalt poolt. Saan öelda, et enim inspireerivad mu kodulinna Torinot ümbritsevad mäed, õhk ja loodus. Samuti Jaapan, mis on mul südames. Kui soovin aga tutvustada inimestele Torinot, siis tahan neile anda nuusutada selle linna õhku, lähimetsade sambla ja seente lõhna.

Saan inspiratsiooni nii Taist kui ka Indiast. Jaapanist ehk kõige enam.

Näitena võib tuua minu Jaapanist inspireeritud joogi „Campai”, mis tähendab austust, tervitust.

Kasutan seal wasabi’t, et anda joogile teravust, virsikulikööri, kirsiõite vett ja kohalikku Jaapani džinni. Segan läbi ja

Pärnu mnt 139, Tallinn E–R 10–18, L 11–15 tel 628 3895 e-post karamelle@hot.ee Facebookis: Karamelle

Seesamihalvaa: seesamiseemnemass, suhkur, glükoosisiirup, šokolaad, seebilillejuure ekstrakt, aroom ja maitseained.

olemas. Jaapan otse klaasis – kerge, värskendav, selge. Üks huvitav mõte, mis hakkab trendiks muutuma, on kokteilidele ampsude, tapade juurde pakkumine. Vanasti vaadati joogigarneeringut kui … garneeringut.

Praegu aga hakkame vaatama sellele toidulisele lisandile otsa pigem kui kokteili osale. Me tahame joomise vahele anda inimestele ka midagi hammustada ning iga uue lisandiga – pähklid, kokteilisibulad, oliivid jne – muutub ka kokteili maitse ja emotsioon, mis sellega saame. Väikese liigutuse ja lisandiga on võimalik samale kokteile, näiteks Bloody Maryle või Martinile, anda piiramatu arv uusi nurki.

Kui hakkad kokteili või jooki looma, siis kuidas see protsess välja näeb?

Ma alustan üldiselt joogiretsepti ja selle kontseptsiooni loomist ühest kindlast ideest. Vahel on selleks alkohol, millest tahan kokteili teha.

Teinekord aga hoopis emotsioon või tunne, mida tahan edasi anda. Val-

ESIMENE SUUTÄIS

Kuidas me sööma õpime Bee Wilson

Me teame hästi, mida tuleb süüa ja mida mitte.

Aga me ei tee nii. Mis ja millal läks valesti?

Nõustudes, et söömine on õpitud käitumine, saame aru, et raske pole infot mõista, vaid uusi harjumusi omandada. Briti toidukriitik Bee Wilson aitab selles raamatus söömisega rahu teha. Ta ei ütle, et üks toiduaine on vale ja teine õige, ega soovita millestki loobuda. Ta näitab, et nii täiskasvanutel kui ka lastel on tohutu potentsiaal õppida uusi tervislikke toitumisharjumusi.

Punase veini marmelaad: punane vein, suhkur, tardeaine, piimhape.

Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo poodides.

6

15. märts 2017

persoon mistasin näiteks joogi, mille inspiratsiooniks oli minu hommikusöök – hakkasin mõtlema, mida söön ja kuidas seda joogina edasi anda. Praegu on minu suurim inspiratsioon jookide loomisel igasugune tehnoloogia. Näiteks olen ma tugevalt sous-vide-masina küljes kinni ning üritan ekstraheerida maitseid võimalikult veidratest toitudest ja asjadest.

Siin on huvitav erisus mängus: vesivannil ja vaakumis toidu valmistamisest on saanud peaaegu et reegel restorani maailmas ning seda on ülitihedalt kasutatud juba viimased viis aastat. Kokteiliärisse jõudiski see masin kolm aastat tagasi World Classi võistlusel, kuid praegu kasutavad seda masinat ainult vähesed. Eriti põnev on selle juures see, et saan maitseid segada ja ekstraheerida joojate silme all. Panen otse baarileti taga kotid likku ja avan siis, kui need on valmis. Oivaline lisand õhkkonnale, mida igal õhtul baari luua.

Teine masin, millesse oma baaris Torinos (Smile Tree – toim) investeerisime, oli destillaator. Selle masinaga olen ülimalt rahul, kuna avardas minu maailma inimese ja baarmenina meeletult. Muutes temperatuuri, rõhku ja seda, millest destilleerime, sõltub ka kättesaadav maitse.

Milline oli viimane destillaat, mille ise valmistasid?

Hm … ma destilleerisin palmilehti. Sain kätte kergelt kookoselise maitse. Ma ei fermenteerinud neid, vaid lihtsalt keetsin, kuna soovisin saada kätte üksnes lehtede maitset. Samamoodi destilleerisin ma habanero-pipardest nende maitse. Aga me ka fermenteerime ning seejärel destilleerime erinevaid vilju ja veidrusi.

Selge on, et destilleerimine pole igaühele. Kui sellega aga tegeleda, siis süvitsi. Masin maksab umbes 15 000 eurot ja seda raha pole mõtet mõne joogi tegemiseks kulutada. Destillaatoriga saab kätte uskumatuid uusi maitseid ja nii on võimalik kokku panna just neid emotsioonidest tulenevaid kokteilikontseptsioone.

Näiteks destilleerisin ma üheks World Classi presentatsiooniks Taliskeri viskist välja vee, õigemini eraldasin need … serveerisin Martini nii, et kõik osised – vesi, alkohol ja nii edasi – olid algselt Taliskeri viskist valmistatud.

Mitu inimest sinu Torino baaris töötab?

Praegu on peale minu tööl kolm baaridaami ja üks baarmen. Tänapäeval on suur trend, et naised tulevad baari tööle. Ma olen sellega vägagi nõus ja see on hea trend – naised on baaris palju puhtamad, töötavad paremini ja on ka silmale ilusamad vaadata. Naisbaarmenid on praegu väga suures kasvus. Vaata kas või Tallinnat, siingi on naised leti taga aina tihedamini.

Mis on järgmine samm maailma baaridele ja baarmenitele?

Ma usun, et järgmise paari aasta jooksul tuleb eetrisse näiteks „MasterChefi” kokteilide ja baarmenite versioon. Inimesed saavad aina enam aru nii kokteilidest kui ka sellest, mis need baarid tegelikult on – teatrid, lõbustus- ja emotsiooniasutused. Tuleb näidata, milliseid uskumatuid jooke kokku segatakse.

MARTIN HANSON Maitsed.ee toimetaja

Kauplustesse on jõudnud Eesti Pagari uued täisterajahust säilitusainetevabad palaleivad – PeediPorgandi-PastinaagiPihlaka Pehmik ja Kanepiseemne-Tatra Pehmik.

Värskeimad, pehmeimad ja maitsvaimad Pehmikute perekonna liikmed hellitavad sind maitsvate lisanditega. Õhulise tekstuuri ja pehme koorikuga Peedi-Porgandi-PastinaagiPihlaka Pehmikule lisavad maitsenüanssi krõmpsuvad köögiviljad ja röstitud mooniseemned. Kanepiseemne-Tatra Pehmik sisaldab kanepi-, päevalille-, lina- ja kõrvitsaseemneid, huvitavat maitsenüanssi lisavad ka idandatud tatra-, nisu- ja rukkiterad.

Proovi kindlasti!

15. märts 2017

7

fookus

Külli Holsting:

soolestik on meie teine aju Diplomeeritud toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul mängivad soolestik ja seal peituvad bakterid väga olulist rolli inimese hea enesetunde tagamisel.

“S

oolestikku nimetatakse inimese teiseks ajuks. Seal toimuvad protsessid ei mõjuta mitte ainult seedekulgla tervist ja võimet omandada vajalikke toitaineid, vaid hea soolestiku tasakaal parandab ka inimese keskendumis- ja õppimisvõimet ning tagab rahulikuma närvisüsteemi funktsioneerimise. Leidub uuringuid, mis kinnitavad, et soolestikus elavate bakterite hulk ja tasakaal tagavad terve ja ilusa naha, mõjutavad kolesteroolitaset ja vererõhku, aitavad ennetada rasvumist ja kaaluprobleeme, allergiat ning isegi südamehaiguste teket,” selgitas Holsting.

Konkreetselt need laused olid öeldud kommenteerimaks piimhappebakterite kasutegurit inimesele. Erinevate probiootikumide suurim teene on inimese immuunsüsteemi tugevdamine ja haiguste ennetamine, nendesse panustamine. Sellepärast lisavad ka tootjad meelsasti näiteks piimhappebaktereid oma toodetesse, et sööjad saaksid neid tarbides suuremat tervisekasu.

Seedimine on kui hea vanaema, kes hoiab töös kogu majapidamist (praegusel juhul inimese organismi): käib poes, valmistab süüa, koristab nõud, kraamib tube, teeb pai ning ka kurjustab, kui on vaja. Välistest teguritest mõjutabki meie heaolu ja enesetunnet kõige enam just see, mida ja kuidas joome/sööme ja hingame, palju liigume, puhkame, kuidas tuleme toime stressiga jne.

“Meie heaolu sõltub sellest, kui hea on kõhu seisukord ja seedimine: kas kõht on kinni või lahti, valutab, puhitab või lausa müriseb. Muutused seedimises näitavad, kas meil on stress. Pingeseisundis muutub seedimine teisejärguliseks ja kõht läheb kergesti korrast

ära. Keha on holistlik süsteem, mille kõik osad peavad koos toimima ja seedimine on selle üks olulisemaid kooshoidjaid,” lisab Holsting.

Toitumisega on Holsting tegelenud teadlikult ligi kümme aastat, kui tema esimesel lapsel ilmnes tugev toiduallergia, mille tõttu pidi loobuma piimast, munast, nisujahust jt argipäevastest toiduainetest. Et asjast paremini aimu saada, lõpetas Holsting toitumisnõustaja õppe ja jätkab hetkel õpinguid toitumisterapeudi õppes. Ta usub, et tervislik toitumine on kõige lihtsam viis muutuda ilusamaks ja energiast pakatavamaks, ennetada vananemise ilminguid ning elada tervet ja õnnelikku elu.

Mida tähendab täpsemalt, et soolestik on inimese teine aju?

Holsting ütleb, et nagu kõik teavad, saab toitumise kui ka treeninguga oma tuju parandada.

“Hea toit ja mõõdukas treening aitavad meil kindlasti end paremini tunda, vastupidiselt mõjub liigne treening ja toiduga liialdamine. Toidu ja treeningu15. märts 2017

9

fookus ga saame mõjutada oma soolestiku mikrobiootat ehk mikroorganismide kooslust, mis vastutasuks mõjutab meie närvisüsteemi toimimist, immuunsust, mõningate vitamiinide tootmist jne.

Depressioonis, stressis või halva enesetundega inimestel võib olla probleem ka seedimisega. Paljude toitainete puudus mõjutab otseselt meie kognitiivset võimekust, kui me ei tarbi häid rasvhappeid, pelgame rohelist või värsket toitu, piirame oma toiduvalikut ei anna me ka kütust oma ajule. Toitainete puudus mõjutab kõigi organsüsteemide funktsioneerimist sh ka soolestiku.

Meeleolu ja ärkust mõjutab serotoniin, millest suur osa toodetakse soolestikus ja selleks on vaja toidusedelisse trüptofaanirikkaid toiduaineid aga paremini mõjuvad nad koos süsivesikurikka toiduga. Oluline on mitmekülgsus ja tasakaalustatud toiduvalik, mainib Holsting.

Naine lisab, et alati on vaja süüa mitmekesist toitu. “Parimad süsivesikute allikad on kiudainerikkad taimsed terviktoidud (ing. k whole food ). Oluline on jällegi mitmekesisus. Ei ole hea süüa üksnes täisteraleiba, vaid tuleb tarbida ka juurvilju, kaunvilju ja puuvilju. Kuidained aitavad langetada kolesterooli, parandada kõhukinnisust ja lahtisust, reguleerida veresuhkru taset aga nad on ka toiduks meie mikrobiootale.Mida mitmekülgsem toit, seda parem on toitainetega varustamine, mis mõjutab ka meie vaimset tasakaalu,” lisab toitumisnõustaja.

Kuidas oma seedimist paremaks muuta?

Üks asi, mida toitumisnõustaja kindlalt soovitab, on mitte oma seedimise pärast ülemäära muretseda.

“Muretseda pole vaja. Muretesemine viib meid stressini, millel on otsene negatiivne mõju meie seedimisele, mikrobiootale ja sellest tulenevalt ka heaolule. Saan aru, et meil on tavaks kõike muretseda – lapsed muretsetakse, diivan muretsetakse ja ka ilma pärast muretsetakse. Toit on meile ka naudinguallikas ja seda ei tasuks unustada,” selgitab Holsting.

“Peaks hoiduma kõrge rasvasisalduse ja liigse suhkrusisaldusega toitudest. Poolfabrikaate

10

15. märts 2017

ja valmistoite, mis on liigselt töödeldud, ei tasuks tarbida. Piirama peaks alkoholi, nikotiini ja teiste toksiinide tarbimist,” mainib toitumisnõustaja.

“Selge on see, et vajame kõiki vitamiine ja mineraale, fütotoitaineid, valke, rasvu ja süsivesikuid. Meil on avaldatud riiklikud toitumissoovitused, mis annavad suuniseid kuidas oma menüüd koostada.

Kõike tuleb tarbida mõõdukalt ja just meie baasvajadusi arvestades – õigetes kogustes õigeid vitamiine ja mineraale, valke, rasvu ja süsivesikuid. Kindlasti võiks olla menüüs rohkem klorofülli sisaldavaid toiduaineid – ürte, rohelisi salateid, puu- ja juurvilju. Eriti talvisel ajal. Neil toitudel on selge positiivne mõju tervisele. Kindlasti tuleb tarbida rohkem C-vitamiini rikkaid toite. Samuti soodustavad seedimist paljud ürdid, vürtsid, mida võiksime julgemalt kasutada,” lisab toitumisnõustaja.

Loomulikult tervislikud ka kõik hapendatud toidud: jogurtid, keefirid, hapupiimad, hapukapsas ja soolakurk, soolaseened ja teised hapendatud köögiviljad. Uutest tulnukatset meie toidulauale on sojast tempeh ja natto aga ta tamarinikaste, populaarsust võidab kolbucha jook, vesi- ja piimaseenekeefir.

Veel peaks kindlasti sööma kala, millest saame nii oomegarasvhappeid kui ka siinsel laiuskraadil pidevalt puuduolevat D-vitamiini.

Selge on see, et võrreldes 100 aasta taguse ajaga on inimese kõhu mikrobioota liigilisus vähenenud ja hulk kasinam. Uuringud näitavad seda ja püüavad leida praktilisi lahendusi. Selge on aga, et meie keskkond on muutunud palju puhtamaks, hügieen teinud sajanditaguste aegadega võrreldes suuri edusamme. See aga meie seedimisjõule kasu ei too.

“Näiteks väga halvas olukorras on võimalik inimesse ka terve mikorbioomi koosluse taastamiseks väljaheiteid siirdada. Haigused, eriti antibiootikumide kuurid, on need, mis kahjustavad sooleelustiku olukorda. Samuti alkohol ja suitsetamine. Põnevad uuringud on tehtud aga näiteks meie kiudainete tarbimise teemal. Kui tavaline inimene, mees või naine, tarbib päevas 25/35 grammi kiudaineid, siis on ka neid vihmametsade asukaid, kes söövad 100 grammi kiudaineid päevas. Nii nagu meie esivanemad. Praeguses toitumises pole me aga sellise kogusega enam harjunud ja pole ka mõistlik nii suuri koguseid tarbida.

Kiudainete koguseid tasuks tõsta järk järgult ja mitte liiale minna, sest nende liig pidurdab teatud mineraalainete omastamist,” lisas Holsting. Üldiselt kujuneb meie mikrofloora välja teiseks või kolmandaks eluaastaks ja nii jääb see piltlikult eluks ajaks.

Seda olukorda muudavad muidugi pikemad elamised teises kliimas või toidupiirkonnas. Näiteks on uuringud näidanud, et Indias pikalt elanud eurooplastel on palju kordi rikkalikum seedebakterite variatiivsus.

“Kõige taga on ikka toiduharidus, -kogemus ja –harjumus, mille saame kaasa varasest lapsepõlvest. Head harjumused tagavad terve soolestiku ja üldise hea enesetunde. Soomes viidi näiteks lasteaias läbi programm, kus näidati, kuidas toitu kasvatatakse, valmistatakse ehk kuidas see lauale jõuab.

Need lastest, kes programmis osalesid ja omasid suhet toiduga, olid paremas kaalus ja parema tervisega. Nad teadsid, mida, kuidas ja millal süüa,” lisab Holsting.

MARTIN HANSON Maitsed.ee toimetaja

sisuturundus

Värskenduskuuri läbinud Hiiu Pubi üllatab täiesti uue atmosfääriga!

Hiiu Pubi nimi on tuttav pea kõigile tallinlastele, aga vähesed teavad, et koht on aastaga läbinud suured muudatused.

Eelnevalt pigem traditsioonilise spordilokaali mainet omanud pubi pakub nüüd oma külalistele hoopis trendikamat ja hubasemat keskkonda, kus mõnusalt aega veeta.

N

õmme tuiksoonel asuv Hiiu Pubi on leidnud oma tee iga nõmmelase südamesse, pakkudes taskukohase hinnaga heatasemelist toitu ja teenindust. Küll aga pole enam tegemist kohaga, kuhu minna ainult külma õlle ja sportmängude pärast. Senisest enam rõhutakse toidu- ja teeninduskvaliteedile, pakkudes ka Nõmme piirkonnas tipptasemel elamust. Pubi uuenenud atmosfäär sobib hästi ka sõbrannadega veini ja maitsvate suupistete nautimiseks koos naistele omase suminaga.

Kord kuus kehastub pubi ümber pop-up-peopaigaks, kus esinevad hetke kõige kuumemad artistid – Genkast ja Paul Ojast Smilersi ja Karl-Erik Taukarini välja. Pubis on võimalik korraldada ka lõbusaid erapidusid. Alumisele korrusele mahub istuma kuni 120 inimest, ülemisel korrusel asuv piljardisaal pakub laialdasi peokorralduse võimalusi kuni 100 inimesele.

Uuri lähemalt www.hiiupubi.ee

KERGED JA TERVISLIKUD TOIDUD

WWW.VARRAK.EE

veini pimetest

Jookidega punases Vaadates kliima-, majandus-, tehnoloogia- ja identinteedimuutustes sipleva maailma veinindust, on ilmselge, et kõige rohkem võidavad veinisõbrad, kes lasevad lahti väljakujunenud harjumustest ja kaubamärkidest. Need, kes hülgavad kas või ajutiselt armsaks saanud veinikeldrid ja viinamarjad ning lepivad sellega, et veini tehakse või juuakse kas uuel harjumatul kombel või nii vanamoodsalt (orange või natural wine), kui on võimalik seda jooki lõplikult ära rikkumata valmistada.

R

osé pole mitte üksnes autsaiderist armastatud igapäevaveiniks muutunud, vaid sisenenud luksusveinide segmenti (nagu snoobim veinikoguja öelda armastab). Roosat teeb ka hinnatud Brunello maja Biondi-Santi. Provance’ist leiab hõlpsalt juba peaaegu sajaeuroseid rosé’sid. Pretensioonika nimega California butiikveinitootja Sine Qua Non (ehk siis miski, „mis on hädavajalik”) paavsti selga eksponeeriva sildiga „lihtsa” Pontiffi hind kõigub kättesaadavusest sõltuvalt kusagil 400 ja 600 euro vahel ning on saanud hakkama sellega, et nende 1995. aasta pudel Queen of Heartsi müüdi mullu winebid.com’i internetioksjonil maha enam kui 40 000 euroga. Mõnes mõttes puudutab luksust servapidi ka Brad Pitti ja Angelina Jolie 700-hektarine Miravali roosa veini maja, mida nad vaatamata kahjurõõmsatele kuulujuttudele siiski lahutusveskisse ei visanud.

Keskmisest palavam 2016. aasta suvi paneb pingutama: tavapärasest alkohoolsemad veinid ei ole enam päris need, mis

peaksid olema. Kes toimetavad mäenõlvadel, roomavad viinapuuridadega ülespoole. Kes all orus, hakkavad mõtlema sortide väljavahetamisele. Kõige enam võidavad ilmselt lähiaastatel (kogu oma armastuses jääkarude vastu ei tahaks selle trendi jätkumisele mõeldagi) viinamarja-äärealadel asuvad majad. Saksa spätburgunder on rammusam kui eales varem, Uus-Meremaa Pinot Noir lopsakas ja maasikamagus. Brexiti ootel Sussexi ja Kenti talumehed võtavad karjamaad viinapuude kasuks vähemaks, sest ka mulliveinimüük on planeedil tõusuteel, ja mitte ainult Prosecco-tootjate armust või hiinlaste janust. Tõenäoliselt on n-ö Järgmine Suur Asi Kesk-Itaalia kuiv ja tugevalt alavääristatud Lambrusco, mis pole juba praegu enam ainult punane.

Lisandunud kraad(id) on muutnud Austria grüünerid paksemaks, Rheingau’ riislingid kangemaks, Loire’i oru valged ja punased isikupärasemaks, Burgundia veinid ihaldusväärsemaks ning šampanjad aina enam aastakäiguväärsemaks.

Kallimaks muidugi ka.

Eelmainitud jahedate ja kargete rosé’de kiiluvees, aga küllap ka soojade suvede tulemusel sündinud magusate ja ülipuuviljaste viinamarjade nutikaks kasutamiseks on tarkpead hakanud järjest enam tootma jahedalt või külmalt serveeritavaid punaveine. Üks neist jõudis ka meie degustatsioonilauale. Enam pole cool jää peal juua mitte üksnes magusat Moëti. Ei tasu jahmuda, kui eeloleval suvel rõdudele ja sealt edasi ööklubidesse ilmuvad jääkuubikutest kolksuvad puna-

Keskmisest palavam 2016. aasta suvi paneb pingutama: tavapärasest alkohoolsemad veinid ei ole enam päris need, mis peaksid olema.

15. märts 2017

13

veini pimetest se veini klaasid. Vein peab muidugi õige olema ja paksu lõuna-aafriklasega ei tasu seda proovida. Alustuseks ehk mõni kergem ja magusam Pinot Noir? Võib-olla ongi Beaujoulais’ pohmell väiksem, kui juua külmalt? Ja hästi vähe.

Minu talvine veiniretk Uus-Meremaale näitas, et pisipudelis käsitööõllede jõudsa pealetungi vastu on kasvava ühisrinde moodustanud (alumiinium)purgiveinid, mille käive on Bloombergi andmetel viimase aastaga kasvanud 125%. Jutt ei ole odavatest vahuveinidest, mis pole

enam mingi uudis, vaid kergetest „pärisveinidest” (Pinot Noir, Chardonnay, Pinot Gris, mistahes rosé või isegi Merlot), mida on hea kuumal suvel külmkapist jahedana võtta. Korgitseri ei pea kaasas kandma.

Ja iga purgi vahele võib juua purgi mineraalvett – erinevalt juba avatud pakiveinikarbist on purkidega hea arvet pidada.

Samuti pääseb sinna, kuhu klaastaaraga või viieliitrise BIBiga ei lubata või ei mahu.

Ja nii edasi.

Võtsimegi mõned täiesti uued ja väga unustatud vanad punaveinid proovida.

Hindajate lemmikud:

Tosca Italian Collection 2009, 14,5%, Morgenster, Stellenbosch, LAV

Aroom: Jõuliste ja intensiivsete veinide armastajatele sobilik lopsakas, külluslik ja võidunult vürtsine, puidu ja palsamiäädikaga ääristatud, Worcesteri Tosca Italian Collection 2009, Morgenster kastme, nelgiõliste apteegitinktuuride ja kirssidega-rosinatega uhkeldav bukett. Nelk, loorber, tubakas. Lagrits ja šokolaad. Jõhvikas. Lilled.

Maitse: Pigiselt šokolaadine, meeldivalt tasakaalukas, pikk, ploomine ja küpsemisest veidi metsakõduste nüanssidega soe vein.

Köharohuse lagritsa ja mahlase aroonia duetti täiendab järelmaitses peene tanniini turbane mõrkjus. Omapärane ja super-Toscana’likult ekspressiivne: Sangiovese, Cabernet Sauvignon, Merlot, Petit Verdot, Cabernet Franc … westcape.net 3,8

Kogesime pimetesti professionaalset põnevust, saime mitme uue veini osas selgust ja teada, et meie tubli ja tunnustatud sommeljeegrupp oskab head ja halba eristada. Samuti seda, et kuulume tõepoolest veel peaaegu et igijääs Skandinaaviasse – vaimustust pälvisid matsakad ja külluslikud veinid, millel on pikk arenemisvõime.

KALLE MÜLLER, sommeljee

Siir Aglianico del Vulture BIO 2013, 13%, Az. Agr. San Martino, Toscana, Itaalia Aroom: Sügavas ploomiliköörises õhustikus segunevad vanill, pohlad, mustad sõstrad, kuivatatud lilled, nõgeSiir Aglianico del Vulture BIO 2013, Az. Agr. San Martino sed ja tumedad pojengid, mille vahele mahub roosat ja musta pipart, musta šokolaadi ja lõpuks ka nahkset animaalsust.

Maitse: Kuigi alguses domineerivad magusad tammevanillised tanniinid, areneb vein klaasis kiiresti nauditavalt tasakaalukaks. Enne lõppmaitse sigarit, musta ploomi kompotti ja magusat pigisust tunneme täidlast kooslust punastest kirssidest, jõhvikatest, kookosest (!) ja tubakasest lagritsast. Selle kõige peale veel ka näputäis jahvatatud pipart. Noor ja inspireeriv. vinorossoco.com 3,6

Romeo Vino Nobile di Montepulciano BIO 2013, 14%, Massimo Romeo, Toscana, Itaalia

La Pantalera Barbera D`Alba Superiore 2013, 14,5%, Famiglia Marrone

Aroom: Rikas ja suitsune aroomivalik on luksuslik ja vanapuiduselt antiiknegi. Õhetavad ürdid ristuvad lagritsa, Romeo Vino Nobile di Montepulciano BIO 2013, Massimo Romeo rosinate, magusate vürtside ja likööris ploomidega. Mõru šokolaad ja tuntav leivasupi röstine hõng.

Maitse: Jõuline, kuid meeldivalt maitsetesse põimunud tanniin on happeste arooniate ja põldmarjade ning kuivatatud puuviljadega tasakaalus, vürtsid hellitavad suulage ja röstitud kreeka pähklid ning pliiatsipuit kestavad pikas küpses järelmaitses pikalt. vinorossoco.com

Aroom: Küpsete põldmarjade, punaste sõstarde ja kirsside-maasikate veidi suitsune La Pantalera Barbera D`Alba Superiore 2013, aroom on mõrkjasmagus ja lagritsane.

FamigliaÕhkub Marrone sojakastet, palsamiäädikat ja ohtralt musti kuivatatud ploome. Soe, kutsuv ja sügav.

Maitse: Elegantne, kergelt joodav, maasikamagus ja särisevalt reipa happega vein. Üleküpsenud punaseid marju ja pehmeid, siidiseid tanniine saadab kerge vürtsikus. Priiskav puuviljasus kestab väga pikalt ja püsib säravas tasakaalus järgmise sõõmuni. Kaunis oma lihtsuses ja selguses, suupistelaua kuningas! manipenny.ee 3,6

14

15. märts 2017

sisuturunduspromo

Michelini-maitseline restoran Joyce meelitab Tartusse Tartus, Aleksandri tänava alguses, Kvartali keskuse 1. korrusel avati peakokk Mihkel Mangluse käe all restoran Joyce, mille eesmärk on pakkuda tartlastele Michelini klassi maitseelamusi, aga tehes seda vabas õhkkonnas ja kohalikust puhtast toorainest. Rõõm maitsete valikust peitub nii restorani nimes kui menüüs.

“T

ahaksin, et Joyce oleks selline õdus restoran, kuhu võiks kõik, kes otsivad tavapärasest erilisemaid maitseelamusi, sisse astuda, ilma et peaks liigset pidulikkust kartma,” ütleb peakokk Mihkel Manglus. “Samas ei tee ma ühtegi järeleandmist kvaliteedis. Otsime pidevalt teistmoodi lahendusi ja valmistame siin kohalikust toorainest nii põnevaid asju, mis on ka mu enda jaoks piisavalt maitserikkad.”

Joyce’i eesmärk on teha menüüs valikuid, et külalised saaksid alati elamuse, mida nad mujal ei kohta. Isegi Lõuna-Ameerika väiketootjatelt ostetud kohviubade röstimine toimub Tartus kohapeal, et pakkuda võimalikult värsket ja erilist maitset. Lisaks pakub Joyce mitmeid mõnusaid tõlgendusi eestlasele ammu tuttavatest toorainetest. Nii võid Joyce’i menüüst avastada hõrgu süsimusta pardiburgeri või peedi sisse peidetud ilusa rahvuskala.

Peakokk Mihkel Manglus on enne Joyce’i avamist omandanud kogemusi 3 Michelini tärniga pärjatud restoranides Geranium Norras ja La Vie Saksamaal. Lisaks on Manglus olnud kokana tööl ka Belgia restoranis In De Wulf, millel 1 Michelini tärn.

“Töö Euroopa tipprestoranide

köökides on andnud mulle palju ideid, milline peaks mu enda restoran olema. Joyce’i kööki sisustades valisin nii söegrilli kui suitsuahjud just selleks, et ükski idee tehnika taha ei jääks. Nüüd ootan vaid inimesi meie menüüd proovima ja tagasisidet andma. Kui tahame teha Tartu mõnusaimat kohta, siis tahan kuulata ka meie külaliste arvamusi.”

Restoran Joyce’i köök on avatud ja ootab uudishimulikke gurmaane iga päev keskpäevast kuni 22.30ni. Külalised saavad tulla lausa kolmest uksest: peauksest Aleksandri tänavalt, autoga saabujatele on parim ligipääs tulles liftiga läbi V spaahotelli administratsiooni, ning Kvartali kaubanduskeskuse külastajad saavad tulla läbi 2. korrusel asuva V Café külgtrepi. Restoran ise mahutab kahel tasapinnal kokku kuni 150 inimest ning sobib ideaalselt ka privaatsete ürituste korraldamiseks.

Lisainfo ja broneeringud: Tel.(+372) 53 217 500 E-mail: restoran@vspahotel.ee Web: www.joyce.ee

15. märts 2017

15

tervisetoit

Dieet on paast, paast on puhastus Eesti rahvakalendri järgi algas vastlatega pooleteise kuu pikkune paast, mille lõpetab aprillis otsekohese nimega aeg – lihavõttepühad. Paastu seostatakse üldiselt usuga.

Seda on mainitud nii Vanas Testamendis, koraanis kui ka paljudes teistes religioossetes tekstides. Mis on paast ning millised on maailma parimad dieedid?

P

aastumine ei ole sama, mis lihtlabane nälgimine. Paast on, ja on alati olnud, väga teadlik protsess, mida ette võttes tuleb end üsna karmiks kannatuseks ette valmistada. Soovitatakse leida inimene, kellel on teadmisi paastus n-ö käehoidja mängimiseks.

Toitumisspetsialist Mai Maser nimetab erinevaid paastumise vorme: tuntud on täispaast, vedelikupaast (juuakse vett, mahla, biojogurtit), monopaast (süüakse üht toiduainet pikema aja jooksul, nt värsket puu- ja köögivilja) või kindla toidu (liha) söömist keelav paast. „Paast võib kesta ööpäeva (24 tundi), 3–8 päeva või 14–15 päeva kuni 25 päeva.

Paastu pikkus määratakse kuuri käigus.

Paastukuuri soovitatakse korrata kakskolm korda aastas või teha igal nädalal ööpäevast paastumist. Esimest paastu võiks alustada kergemalt, näiteks regulaarsete koormusvabade päevadena, mis võetakse ette kolmel-neljal korral 8–10 kuni 10–12 päeva järel. Koormusvabadel päevadel tuleb süüa 400–800 g puuvilju ja juua kaks kuni neli tassi taimeteed. Võib juua ka juurviljapuljongit.

16

15. märts 2017

Puuviljad tuleks jagada päeva peale ja süüa iga 1–2 tunni tagant.

Oluline on hoolikas mälumine, mis aktiveerib suu limaskesta ja muid kudesid, eemaldab suuõõnest ebameeldiva lõhna ning elavdab soolestiku peristaltikat (soolesisaldist edasilükkav soole liikumine),” selgitab Maser.

5:2-nimeline paast on saanud viimasel ajal küllaltki populaarseks. Kahel päeval nädalas kärbitakse tarbitavate kalorite hulk neljandikuni tavalisest kalorite hulgast (umbes 600 kcal meestele ja 500 kcal naistele). Samal ajal tuleb tarbida ohtralt vett ja taimeteesid. Üle-

jäänud viiel nädalapäeval toitutakse tavapäraselt. Selline paast ei ole kuigi kurnav, kuid nädalast kalorite sissesöömise bilanssi arvestades söövad mehed ikkagi umbes 1,5 päeva ehk ca 3800 kilokalori võrra vähem.

Veel on teada paast, kus ühe ööpäeva jooksul hoitakse mittesöömise aega pikana. Varajase õhtusöögi ja hilise hommikusöögi vahel on võimalus lubada seedesüsteemile puhkust, isegi kuni 18 tundi. See tekitab kehas olukorra, kus tarbitakse säilitatud varurasvu. Piirates enda söömise aja ööpäevas umbes kaheksale tunnile, vähene-

tervisetoit Mis asi on paast?

Võib öelda, et paast on sama vana kui meie. Seda toidust hoidumist on kasutatud tervise hoidmise ja parandamise eesmärgil nii Vana-Kreekas ja Lähis-Ida riikides kui ka kõigis muistsetes kultuurides. Suured pühakud, nagu Kristus, Buddha ja teised, pidasid tekstide järgi paastust lugu. Eesti vanarahva seas oli paastul oluline tähendus nii hinge kui ka keha puhastamisel. Suure paastu ajal ei söödud liha, muna, piima ega ka kala.

Kuna loomi tapeti toonastel aegadel üksnes sügiseti mihklipäeval, langes paastuaeg kokku liha otsasaamisega vastlapäeval ja kestis kuni lihavõttepühadeni ehk umbes seitse nädalat.

tas tõenäoliselt kaasa selle väga maitsev toiduvalik.

3. MIND-dieet

Dieet, mille eesmärk on parandada mälu ja aju. See on piltlikult segu kahest esimesest dieedist. Esile on tõstetud aga loogikad ja toitumisideed, mis aitavad parandada mälu, ajutegevust, mõtteja keskendumisvõimet. Selleks et aidata hoida ära näiteks Alzheimeri tõbe ja muid ajuhaiguseid, süüakse palju marju, pähkleid, oliive, rohelisi juurvilju, salateid ja nii edasi.

4. Fleksitaardieet Fotod: Shutterstock

vad põletikulised reaktsioonid ning paranevad tuju ja mälu. Seda seetõttu, et veresuhkru tase ei kõigu ja aju kasutab energiaks glükoosi asemel lühikese ahelaga rasvhappeid.

Viis maailma parimat paastu ehk dieeti

Igal aastal tehakse nimekirju ja järjestusi, millised on maailma kõige edukamad paastud ja dieedid. U.S. News on kokku pannud ka 2017. aasta nimekirja neist toitumisloogikatest, mis võiksid tagada parema elu. Nimekirja olulisim tingimus on see, et dieet ei oleks lihtsalt kaalu langetamiseks. Vaade on laiem – see on suunatud heale elule, mille oluline osa on õige toitumine, korras kaal ja mõnus olemine. Vaatame järele, milliseid toitumisreegleid 2017. aastal järgida.

1. Dieet DASH

Seitsmendat aastat järjest maailma parimaks dieediks valitud DASH tähendab inglise keeles dietary approaches to stop hypertension. See on toitumissuund,

mille idee on vähendada hüpertensiooni ehk kõrget vererõhku. Dieedi idee on äärmiselt lihtne: vähendada tugevalt soola söömist koos toiduga. Plaan on süüa päevas mitte enam kui 2300 milligrammi soola (viil pitsat sisaldab näiteks juba ligi 700 milligrammi soola) ning toituda peaasjalikult puuviljadest, juurviljadest ja teraviljadest. See polegi otseselt dieet, vaid üks pisike muudatus oma toidusedelis. Vähendatud sool paneb meid valima parema maitsega värskeid toite.

Sellele dieedile tõigi võidu lihtsus ja loogilisus. Loobu soolast ja asjad laabuvad praktiliselt iseenesest.

2. Vahemere dieet

Meilgi väga tuntud Vahemere dieet võtab šnitti sellest, mida süüakse Vahemerd übritsevates riikides. Menüüs on palju kala ja mereande, värskeid puuja juurvilju ning teraviljatooteid. Taaskord äärmiselt lihtsa ja selge ideega dieet, mille suund on pigem aktiivsuse suurendamisele kui räigele kasinusele ja embargole. Dieedi teisele kohale ai-

Aastaid on olnud trendiks fleksitarianismist lähtuv dieet, mille pani kirja toitumisteadlane Dawn Jackson Blatner. See on dieet, mis on mõeldud inimestele, kes sooviksid olla taimetoitlased, kuid ei taha või suuda lihast täielikult loobuda.

Mõte on süüa võimalikult palju taimseid toite ja lihaasendajaid, nagu tofut, läätsi, ube ja nii edasi. Samas, kui vahel süüakse ka liha – näiteks õhtusöögiks või nädalavahetusel –, pole sellest ka midagi hullu. Oluline on olla rahul nii toiduks oleva juurika kui ka lihaga.

5. Mayo Kliiniku dieet

Rochesteris Minnesota osariigis asuv Mayo kliinik on töötanud välja dieedi, mille esmane mõte on asendada halvad harjumused heade harjumustega – seda siis toitumises. Väikeste ümberkorraldustega saavutatakse suuri elustiilimuutusi. Seda aga aegamisi. Mõte on süüa suuremas koguses vähese kalorsusega toite, nagu juurvilju ja puuvilju, kuid samal ajal mitte keelata endale ka liha, maiustusi, pastat ja muid mõnusamaid toite.

MARTIN HANSON Maitsed.ee toimetaja 15. märts 2017

17

kohvikukultuur

Fotod: Katrin Veiksaar

Kohvikukultuur:

Kolm (kevadist) kirjanduslikku kohvikukülastust Firenzes Igas linnas on kohvikuid, mis on jätnud oma jälje ajalukku, poliitikasse ja kirjandusse. Kohvikud, kus on alguse saanud kultuurilised liikumised, sündinud uued ajakirjad, kirjutatud luuletusi, följetone ja filmistsenaariume. Need kütkestavad paigad, kus räägitakse vaikselt aurava kohvitassi taga kirjanduse ja kunsti võludest.

C

affè letterario tähendab kirjanduskohvikut – kohta, kuhu ajalooliselt kogunesid kirjanikud, ajakirjanikud, luuletajad ja kunstnikud. Paljud neist olid sealsed igapäevakunded, nii mõnedki kirjutasid ja töötasid seal. Sageli käis sinna nende isiklik post. Traditsiooniliste kirjanduskohvikute õitseaeg jäi Euroopas 19. ja 20. sajandisse. Andunud kohvikukülastajad olid näiteks Charles Dickens, Marcel Proust, Gabriele D’Annunzio, Friedrich Nietzsche, Jean Paul Sartre, Matilde Serao ja Oscar Wilde.

Veneetsias kogunesid kirjanikud kohvikusse Caffè Florian ja Napolis Caffè Gambrinusesse. Firenze üks kuulsamaid kogunemiskohti on aga Caffè Giubbe Rosse, mis asutati aastal 1896. Piazza della Repubblica ääres asuva kohviku publik oli rahvusvaheline – laudade taga võis istumas näha futuristi Filippo Tommaso Marinettit, luuletajat Mario Luzit ja kirjanik Eu18

15. märts 2017

Itaalia kirjanik Enrico Falqui on kirjutanud kohvikust nii: „Kohvik peab olema endas säilitanud midagi ka sadamast ja vaksalist, elutoa salongist ja kinnisest klubist, /.../ poe tagaruumist ja vitriinist”.

genio Montalet. Seal sündisid nii mõnedki Firenze futuristide ajakirjad, kusjuures kohvik toimis ka ajakirjade toimetusena.

Praegu on kohviku seinad kaetud kunagiste kundede fotode, joonistuste ja ajalehe väljalõigetega. Kelnerid kannavad endiselt tollaste Viini kohvikute stiilis punast pintsakut või vesti, giubbe rosse, mis kohale omal ajal nime andsid. Piazza della Repubblica ääres asuvad veel kaks ajaloolist kirjanduskohvikut: suurepärane Caffè Paszkowski oma kaunite põrandate, väärtpuidust seinade ja art déco stiilis kaunistustega, ja vaimustav viimane Firenze belle epoque stiilis säilinud kohvik Caffè Pasticceria Gilli.

Kirjanduskohviku idee pole Firenzest kuhugi kadunud. Praegused kirjanduskohvikud sünnivad sageli raamatukogude, raamatupoodide ja kunstigaleriide juurde. Panimegi neist teile kokku mõned.

Suutäis seiklust

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol vþib kahjustada teie tervist.

kohvikukultuur

Caffetteria delle Oblate

Todo Modo

Kolm (kevadist) kohvikukülastust Firenzes Caffetteria delle Oblate

Oblate kohvik on mõnus hingetõmbekohake Firenze südames. Kohvik asub kohe Duomo* taga endises Oblate nunnade kloostris. Siin elasid 1936. aastani haigete abistamisele pühendunud ilmalikud nunnad. Hoone on pärit 13. sajandist.

Saanud inspiratsiooni Georges Pompidou keskuse ideest Pariisis, restaureeris linn nunnakloostri kümme aastat tagasi ja majutas ühte hoonesse mitu erinevat sektsiooni – linnaraamatukogu, selle lugemissaalid ja trükikirjanduse arhiivi, kultuuri- ja multimeediakeskuse, konve-

rentsisaali ning Firenze Eelajaloomuuseumi. Kolme korruse vahel sõidab nüüd lift.

Sissepääs on via dell’Oriuolo tänavalt. Sinna jõudmiseks tuleb Duomost paremat kätt mööda jalutada. Veel edasi ja kunagine kloostriõu oma pinkide ja kõrgete puudega haarab su mõnuga oma kaissu. Peasissepääsust sisenedes otsi silmadega caffetteria silti. Kõige lihtsam on sõita liftiga teisele korrusele.

Kohvikusse jõudmiseks jaluta läbi raamatukogu eesruumist ja kloostriterassilt. Sinna jõudes ... naerata. Keera kohvikutool suunaga Duomo poole ja tunne, kuidas vaatepilt sind üleni endasse haarab – teist samasugust vaadet Bru-

nelleschi kuplile sa juba ei leia. Müüakse kohvi, kannuteed, snäkke ja küpsetisi. Õhtuti degustatsioonid, džässkontserdid ja raamatuesitlused. *Duomo – toomkirik Via dell’Oriuolo 24 E 14–19, T–L 9–24, pühapäeval suletud

Todo Modo

Todo Modo on tegelikult üks väike ja mõnusalt kodune raamatupood. Raamatupoe nimi pärineb 1976. aastal sitsiillase Leonardo Sciascia romaani ainetel valminud Elio Petri samanimelisest filmist. Koht ise pole kaugel Santa Maria Novella väljakust, mis asub Firenze pearaudteejaama lähedal.

Niliske talu kodumaine must sõstar – palju vitamiine ka talvisel ajal.

www.nilisketalu.ee 20

15. märts 2017

Meie tooteid leiad Ökosahvrist, Tallinna Kaubamaja Toidumaailmast, Rimi „Talu toidab” müügialadelt Haaberstist ja Ülemistest ning Facebookist.

kohvikukultuur

Roberto Cavalli kohvik

Todo Moro on indie-raamatukauplus, kus on üle 15 000 nimetuse.

Kohalikele lisaks armastavad siit läbi käia Firenze inglased. Sisse astudes ära kaota pead, vaid liigu raamatupoe sisemuse poole. Raamatupoe kohvik kannab samuti kirjanduslikku nime, Uqbar, Jorge Luis Borgese samanimelise lühijutu järgi. Koht on hubane: põrandal puitparkett, raamaturiiulid seinast seina, istumiseks mõnusad tugitoolid, hea valgustus ja laest alla rippuvad taimed. Piilu ka kõrvalsaali, mida nimetatakse teatriks ja kus toimuvad raamatuesitlused.

Proovi nende espressot (kui natukese piimaga, siis küsi: un caffè macchiato,

per favore) või cappuccino’t. Aperitiiviks pakutav veinivalik pole lai, aga kvaliteetne. Veinikaardilt leiad ka pimesi kohaliku Chianti Classico. Võta istet ja tunne, et oled õigel ajal õiges kohas.

Via dei Fossi 15 E 12–20, T–P 10–20

Caffè Giacosa

Moekunstnik Roberto Cavalli on tuntud eksootiliste mustrite, tikandite ja patchwork’i poolest. Hermès ja Pierre Cardin olid esimesed, kes tema tööde vastu huvi hakkasid tundma. Sünnilt firenzelane, avas Cavalli 2002. aastal via Tornabuoni ja via della Spada nur-

Beer Garden Uue kuue saanud Beer Garden on suurepärane koht, kus tähistada sünnipäevi, elada teleri vahendusel kaasa spordimängudele ja korraldada mitmesuguseid muid üritusi.

Pakume oma külalistele suupisteid, pearoogi ja magustoite – oma lemmiku leiab kindlasti igaüks!

Meie joogikaardis on 14 sorti vaadi- ja 25 sorti pudeliõlut.

Nüüdsest saavad oma menüüd nautida ka taimetoitlased!

Oleme avatud P-N 11-23+, R,L 11-02+ Aia 10 / Inseneri 1, Tallinn Info ja laua broneerimine: tel 688 0013 info@beergarden.ee www.beergarden.ee TallinnBeerGarden

gal oma esimese très chic kohviku Caffè Giacosa. Hea strateegiline koht, sest Tornabuoni kaubandustänaval on avatud enamik itaalia kõrgmoeloojate kauplustest: Gucci, Armani, Ferragamo, Versace, Prada ja tema ise, Roberto Cavalli.

Caffè Giacosa asutati siin tegelikult juba 1927. aastal. Sellele lokaalile kuulub kuulsa Negroni kokteili sündimise au.

Roberto Cavalli restaureeris ruumid ja lisas Firenze ajaloolise kohviku õhustikule oma loomingulise mõõtme.

Hea koht hommikusöögiks Firenze kesklinna kärarikastel poetänavatel.

Toolid ja lauad on väljas ka tänaval. Väidetavalt linna parim kohv, armastusväärsemad baarmenid ja linna parim šokolaad. Lihavõtete ajal on traditsiooniliselt müügis Roberto Cavalli stiilis loomamustrilised šokolaadimunad.

Kes teab, äkki saab sinustki habitué?

Lähimad Cavalli kohvikud asuvad Saint Tropezis ja Dubais.

Via della Spada 10 E–R 7.45–20.30, L 8.30–20.30, P 12.30– 20.00

KATRIN VEIKSAAR, toiduajakirjanik ja -blogija (Köök.Cucina)

sisuturundus

Best Beans toob Eestisse maailma parimad kohvimaitsed!

Kohv sisaldab mitmeid inimesele vajalikke mineraale ja loomulikult ka ergutavat kofeiini.

Selleks et kohv oleks maitselt mahe ja nüansirikas, tasub eelistada kvaliteetseid kohviube.

Oad peaksid olema üleni terved, sama kuju ja suurusega, et küpseksid röstimisel ühtlaselt.

B

est Beans müüb väikefarmidest pärit värskelt röstitud kohviube.

Peamiselt Honduurase, Brasiilia, Etioopia, Keenia ja India päritolu kohvioad on imevärsked ning kuna tooroad on alati pärit sama aasta saagist ja röstitud vastavalt tellimustele, on suurepärane kohvielamus tagatud. Parimad maitsed ja aroomid on saavutatud käsitsi aeglasel meetodil röstides.

Best Beansi sarja kuulub kolm erinevat toodet: Classic, Supreme ja Superiore. Classic, nagu nimigi ütleb, pakub klassikalist kohvinaudingut. Keskmisest madalama happesuse ja pika järelmait-

22

15. märts 2017

sega kohvisegu sobib kõikideks kohvivalmistusviisideks. Supreme on keskmiselt elava happesuse ja šokolaadise järelmaitsega kohvisegu, mis sobib nii presskannu, filtermeetodiks kui ka espressomasinasse. Itaaliapärasust silmas pidades loodud Superiore on jõuline, täidlane ja rikkaliku järelmaitsega, sobides täiuslikult kõikidesse espressopõhistesse jookidesse.

Kohvitootja rõõmustab oma pikaajaliste püsiklientide üle, sest just nende olemasolu näitab, et tehakse õiget asja. Senine tagasiside on olnud positiivne. Paljud on pakendilt tootjat uurides

imestanud, et nii head asja osatakse teha just Eestis. Kvaliteetsed värskelt röstitud kohvioad on Best Beansi kirg. Kogu äri saigi alguse isiklikust huvist, millest on kasvatud orgaaniliselt ja loomulikul teel üle-Eestiliseks ettevõtmiseks.

Vahet ei ole, kas jood kohvi hommikuse ajalehe kõrval, lõunapausil meelte värskendamiseks või hoopis pühapäeval „ideaalset hetke” nautides – kohv peab olema nauding. Best Beansi värskelt röstitud kohviube saad usaldada.

Peen maitse, rikkalikud aroomid ja värske röstimine tagavad imelise kogemuse.

Väärt proovimist!

toidukuulsus Foto: Shutterstock

Paljas kokk: toidumisjonär

Jamie Oliver

Kes on see müstiline mees, kes on välja andnud 23 ülimenukat raamatut, mida on müüdud üle 37 miljoni eksemplari? Tema kokanduskunsti vastu tuntakse huvi enam kui 50 riigis, kus jälgitakse tema retseptinippe televiisori vahendusel. Tal on üle 35 eduka restorani üle maailma. Mees on hääletatud ka muide seksikaimaks kokaks televisioonis. Loomulikult ei keegi muu kui Jamie Oliver!

J

amie Oliver, pärisnimega James Trevor Oliver, sündis Inglismaal 1975. aasta 27. mail. Tema uskumatult edukas karjäär algas juba varases lapsepõlves, kui poisil oli võimalik toiduvalmistamises kätt proovida vanemate asutatud restoranis. Poiss veetis lapsena pikki päevi restorani seinte vahel, kogudes erinevaid teadmisi, ja nõnda otsustaski ta 16-aastaselt suunduda Westminister Cateringi kolledžisse õppima. Pärast kooli asus noormees oma oskusi täiendama Prantsus-

maale. Inglismaale naastes hakkas Jamie tööle The Neal Streeti restoranis. Mõnda aega hiljem suundus aga River Cafésse, kus arendas oma oskusi Rose Gray ja Ruth Rogersi juhendamisel. Jamie oli töötanud River Cafés juba kolm ja pool aastat, kui juhtus tore vahejuhtum, mis avas Jamiele kogu maailma uksed.

Ootamatult telestaariks BBC tuli algselt River Cafesse dokumentaalfilmi filmima. Peagi märkasid

kõik saatetegijad aga hoopis nipsakat kokka, kelle toidutegemiselt oli raske silmi pöörata. Päev hiljem helistati Jamiele ja ta sai koguni viis koostööpakkumist. Jamie otsustas oma esimese telesarja kasuks, milleks oli „The Naked Chef”, mille järgi sai ta endale ka humoorika hüüdnime Alasti Kokk. Ei möödunud kaua, kui Jamie saade muutus ülipopulaarseks ning tema kokasaatest sai Inglismaa vaadatuim saade. Pärast seda jätkas Oliver oma karjääri erineva15. märts 2017

23

toidukuulsus te saadete juhtimise ja loomisega ning praeguseks on ta teinud üle 23 erineva saate.

Aastal 2000 sai Jamie supermarketi Sainsbury reklaamnäoks. Nad kuulutasid ta aasta parimaks peakokaks. Selle tehinguga pani Jamie tasku ka oma esimese suure summa – koguni kaks miljonit naela.

Eeskujuks lastele Aastal 2005 tegi Jamie midagi imelist.

Nimelt otsustas mees koostöös valitsusega parandada laste kooli toitumisharjumusi, võttes ülesandeks veenda koolilapsi kiirtoidust loobuma ja julgustada tegema valikuid tervisliku toidu kasuks. Jamie missiooni saatis suur edu ning paljud koolid astusid pärast seda suuri samme, et parandada toidukvaliteeti ja pakkuda mitmekülgset tervislikku toidumenüüd. Jamie ise ei jäänud aga rahule. Mehe sõnul on Suurbritannias suhtumine, et teadlik tervislik toitumine ja laste heade toiduvalikute tegemist peetakse ülbeks keskklassi hobiks. Jamie soov on olla sellegipoolest eeskujuks kõigile USA ja Ühendkuningriikide lastele, valides toitumiseks just tervislikke toite.

Jamie Oliveri tee maitseteni Jamie on oma loomu poolest energiline, veidi nipsakas, kuid alati kahe jalaga maa peal. Tema toiduvalmistamises väljendub sageli enda iseloom. Mitmekülgsus, teravad maitsed ja tasakaalustatud toit ei puudu Jamie köögist.

Toit on Jamie sõnul üks elu suurimaid naudinguid – elueliksiir, millega on võimalik mitmel moel mängida.

Tal on südamest kahju, et toidumaailmas, kus on võimalik nii palju erinevate maitsetega eksperimenteerida, on paljud teinud söögist hoopis oma vaenlase.

Jamie jumaldab tervislikke hooajatoite ning tema toidufilosoofia on nautida kõike tasakaalukalt ja kuulata oma keha – mõnikord tahadki midagi lahjat ja kerget, teinekord aga midagi sooja ja toitvat.

Jamie Oliveri edu saladus Kindlasti on elus vaja õnne – olla õigel ajal õiges kohas. Ennekõike tuleb aga oma energia ja kirg suunata sellele, mis tõeliselt inspireerib ja meeldib.

Jamie on juba lapsepõlvest saati kummardanud tervislikke valikuid, rohelisi maitseid ning teab, kui olulist rol-

Teenindajaid pole sellepärast, et nad kulutavad parasjagu oma aega ja jalgu saali ja köögi vahet jooksmisele, et uurida, kas järgmiste kundede toit on juba valmis. Nii teenindajate kui ka klientide elu muudaks palju lihtsamaks kutsungisüsteem – klient saab paluda teenindaja ühe nupuvajutuse abil lauda just siis kui vaja ning köögist saab teenindaja piiparile märku anda roogade valmimisest. Kliendi saab kutsuda toidu järele ühe nupuvajutusega.

SISUTURUNDUS

Kutsungisüsteemist võidavad kõik. Teenindajale muutub töö lihtsamaks ja efektiivsemaks. Klient saab kiirema ja mugavama teeninduse. Kasu on sees ka omanikul, sest selle aja jooksul, mis teenindaja kulutas varem köögi ja saali vahet jooksmisele, saab ta nüüd saalis olla ja lisamüüki teha.

Eriti kuluvad kutsungisüsteemid ära suuremates söögikohtades, kus köök asub saalist kaugel või kus teenindajatel tuleb joosta eri korruste vahel. Ka väikeses kohvikus on kutsungisüsteem nii teenindajale kui ka kliendile vägagi väärt abimees.

KOLM KUTSUNGISÜSTEEMI 1. TEENINDAJAKUTSUNG Köök annab ettekandjale teada roogade valmimisest.

2. TEENINDUSKUTSUNG

Klient kutsub nupuvajutuse abil teenindaja.

3. KLIENDIKUTSUNG

Piipar informeerib klienti toidu valmimisest.

KAS VAJATE KUTSUNGISÜSTEEMI? 1. Kliendid kaebavad, et lauda toodud supp või praad on jõudnud juba külmaks minna.

2. Saaliteenindajad kurdavad, et peavad liiga palju tarbetult köögi ja saali vahet jooksma.

3. Vahetusevanemad nendivad, et töökorraldus köögi ja saaliteenindajate vahel pole efektiivne.

4. Juhatajad tahaksid saaliteenindajaid juurde värvata, aga see on kulukas, ja häid teenindajaid tuleks nagunii tikutulega taga otsida.

Kui vastasite kas või ühele küsimusele jaatavalt, on teie ettevõttes teenindaja- või kliendikutsungisüsteemist kindlasti kasu! Veendumaks, et süsteem teile tõesti sobib ja kasu toob, võite enne seadmete rentimise lepingu sõlmimist kutsungisüsteemi mõnda aega proovida. Kogemus näitab, et kes kord seda kasutanud on, ei kujuta ilma selleta tööd enam ette.

24Downbeat 15. märts 2017 OÜ

– Parema teeninduse nimel!

tel: 5558 4333

info@downbeat.ee

www.downbeat.ee

toidukuulsus Foto: Shutterstock

li mängib õige ja tasakaalustatud toitumine inimese tervises ja üldises heaolus. Ka meisterkoka endanimeliselt veebilehelt jamieoliver.com leiab mitmeid nõuandeid tervislikuks toitumiseks ja elustiiliks.

Järjekindel võitleja tervisliku elu nimel Aastal 2013 võitis armastatud kokk lahingu ka maailma ühe suurima toiduketi McDonald’si vastu. Oliver väitis, et hamburgerite valmistamisel kasutatavat loomaliha pestakse ammoniaakhüdraadiga ja enne seda protsessi on liha inimtoiduks kõlbmatu.

Ettevõte küll keeldus kinnitamast, et nende retseptimuutus on seotud Oliveri kampaaniaga, kuid tunnistasid, et enam nende kotlettides ammoniaaki ei kasutata.

Nüüd üritab Oliver paljastada suhkrutööstuse alatuid võtted. Nimelt on armastatud kokk sihikule võtnud kõik end tervislikena reklaamivad tooted, mis tegelikkuses sisaldavad ülemäära palju suhkrut.

Kuna Jamie Oliver on olnud alati äärmiselt Itaaliameelne oma kokanduses, ei ole üllatav, et tema impeeriumi üks olulisi nurgakivisid on restoranikett Jamie’s Italian.

5.–6. mail kell 11–18 Tallinna Lauluväljakul www.toidumess.ee

9.–10. juunil kell 11–23 Pärnu Vallikääru aasal www.grillfest.ee

Sissepääs tasuta!

Korraldaja:

MAILY MAU

Kehtib valitud väljumistel Tallinna–Helsingi liinil.

Broneeri kuni 31.03, reisi kuni 30.04.2017. *Lisainfo: Vikingline.ee

toidureis

Helsingi Michelini tärnide sajus Kadajanokka linnaosa Michelini soovitusega restoran Nokka kutsub igal tööpäeval lõunale.

10-eurose investeeringu järel on võimalik istuda lauda ja süüa eineid, mille panevad taldrikule kokad, kel rinnas maailma olulisema restoranigiidi heakskiidutempel. Äärmiselt argine, samas sümpaatne.

Fodo: Restoran Demo

S

ee pole aga veel Michelini tärn, sest Michelini restoranigiid annab peale kolme tärni välja ka soovitusi hea köögiga restoranidele ja neile, kes suudavad alla 40 euro pakkuda õhtusöögiks midagi imelist. Helsingis praamilt maha astudes saab einestada 25-s Michelini giidi soovitusega einelas. Üksnes neljal neist on aga ette näidata tärn – see gastronoomiamaailma maagiline autasu. Kas ja mida Michelinid Helsingile tähendavad?

Ennekõike loomulikult prestiiži ja nii-öelda Valgesse Maailma kuulumist, gastronoomses ja toidukultuurses mõttes. Mõistagi on toidukultuur osa üldisest kultuurist ning neli Michelini tärni näitavad riigi, linna, piirkonna arengut suuremas plaanis. Heast toidust lugupidajad austavad ühtlasi muud kuju-

tavat ja kirjeldavat kunsti/kultuuri. Samas eeldab selline tärnide arv ka sööjaid, sest olgem ausad, küsida osatakse nende menüüde eest rikkalikult.

Helsingi särab tärnides?

Selge on see, et kõrgkultuur ja -kunst, kuhu kuulub selgelt ka gastronoomia, on väheste inimeste, jõukamate ja haritumate, pärusmaa. Vähene klientide arv (inimesed, kes maailma parimast toidust lugu peavad) ei ole muidugi ainult meie, Eesti, „tragöödia”. Helsingis asunud kahe Michelini tärniga restoran Chez Dominique pani oma uksed kinni 2013. aasta 5. oktoobril. Hans Välimäki, kes sai 1998. aastal asutatud restoranile 2001. aastal esimese ja 2003. aastal teise Michelini tärni ning viis restorani 2009. aastaks maailma parimate restoranide nimekir-

jas 21. kohale, väsis lihtsalt ära. Maailma parimate hulka pääsemine on kergemini saavutatav, kui leida maailma tasemel nõudlus ja hoida restorani samal tasemel.

Peakokki, kes on raske koorma all murdunud või Michelini tärnist ilma jäädes endale jahipüssi või nöörijupiga otsa peale teinud, on rohkem kui ühel käel sõrmi.

Siiski on Helsingis praegu neli Michelini tärniga restorani, mille hinnaklass ei erine meie tipprestoranide omadest just liiga palju. Põhjus on lihtne. Isegi Soome turg ei ole piisavalt suur. Selleks et tärni saada, pead suutma pakkuda mõistliku hinnaga midagi erilist. Vaadates praeguseid Helsingi restorane, kellel tärn rinnas – Ask, Olo, Demo ja Chef & Somlelier –, on nende hinnaklass varieeruv. Ei ole vaja alati nii-öelda raha puuga seljas kohale vedada.

15. märts 2017

27

toidureis Fodod: Restoran Demo

Helsingi kõige pikema ajalooga Michelini restorani Demo avasid 2007. aastal kaks sõpra, kes tahtsid pakkuda lihtsalt head toitu.

Tõsi aga on, et sööjaid napib: peale mainitud Chez Dominique’i on oma tärnid kaotanud ja uksed sulgenud varasemad Michelini restoranid Luomo ja Postres.

Soomes on toimunud kaks huvitavat – samasugust, kuid eri valdkonnas – arengut: kui Nokia ennast kokku pakkis ning tööta jäi tuhandeid arendajaid, insenere ja IT-inimesi, lõi elama, õitsema Soome mängutööstus. Loodi Angry Bird ja sadu muid start-up-firmasid, mis pakkusid maailmale uusi vingeid tooteid.

Chez Dominique oli Soome gastronoomia „Nokia”, sest sellest tipptoitlustuse haudejaamast väljusid kokad, kes asutasid järjest Helsingisse järgmisi Michelini tärne noppivaid restorane.

Just nii sündis praegu ühte tärni omav restoran Ask, mille üks omanik Filip Langhoff, kes toitlustas Tallinnas einestajaid suvel kraanaga taevasse tõstetuna ja märtsi lõpus Gurmeeteatris, pärines just Hans Välimäki „tallist”. Neid on veel: ka pikalt Michelini tärni hoidnud Luomo resto-

Rebaseonu.ee EESTI ESIMENE ja seni AINUS

tunnustatud, kodus TRADITSIOONILISEL viisil maasuitsuliha valmistav ettevõte.

Meie missioon on valmistada hoole ja armastusega lisaaineteta suitsuliha, rukkileiba ja teisi kodutooteid, mis koosnevad päris toidust.

Saadaval Rebaseonu Talupoes Tabasalus ja müügiletis Kristiine keskuses, Tallinna Kaubamajas, Tallinna ja Tartu Selverites, Rimide lettidel „Talu toidab”, Stockmannis, NOPi gurmeepoes ja väiksemates talupoodides.

rani looja Jouni Toivanen õppis enda sõnul toidu selgeks just Chez Dominique’is.

Kas tasub võtta ette teekond üle lahe „einele”?

Otsekohesele küsimusele otsekohene vastus: jah, kindlasti tasub. Küsimus on alati aga, mis on selle hind ja mida oodatakse. Kui vaadata nelja restorani menüüsid, siis imelisi maitseid on leida kamaluga – maailma gastronoomiaklassika Soome ja Põhjamaises kastmes ning keermes. Hind

toidureis on samuti varieeruv – 62 eurost 109 euroni, olenevalt, kas viie- või seitsmekäigulise õhtusöögina. Kui on soov ka veini või muid sommeljeede spetsiaalselt einete kõrvale sobitatud jooke nautida, tuleb rahakotiraudu aina laiemale ajada. Midagi pole teha, emotsioon on väärt igat senti.

Kindlasti ei tee need neli tärni Helsingi restorane Tallinna omadest paremaks. Kuulsa rehvitootja restoranikaardid ei ole lihtsalt võtnud ega plaani võtta oma areaali endiseid sovietiriike, sealhulgas Baltikumi. Arvamus on, et kui võtaks, oleks Tallinnas aasta või paariga samal hulgal kuldseid tärne kui naabritel 80 kilomeetri kaugusel. Kvaliteeti on Tallinnas roppu moodi, kuid see on põhjanaabritest erinev ja nagu teame, siis erinevus rikastab.

Loomulikult ei taga hind kvaliteeti.

Kokk ja tema meeskond on need, kes toidu valmistavad, maitsete suuna kätte annavad ja sööjale naudingu korraldavad. Selge on see, et ainult toidu pärast ei ole paslik praamile ronida ja oma raskelt teenitud eurorahasid naabrite köögis õgides raisata.

Uudishimu Helsingi maitsete järele peaks olema ikkagi see, mis üle lahe veab.

MARTIN HANSON

Mis need Michelini tärnid üldse on?

Michelini tärnid on ihaldatuimad gastronoomiamaailma tunnustused, mida jagatakse salajastel testimistel kogutud informatsiooni alusel. Autokummifirma Michelin on tärne jaganud enam kui 80 aastat, toona loodud ja siiani kasutuses oleva restoranide hindamissüsteemi järgi. Restorane hinnatakse nelja kriteeriumi alusel: toidu maitse, disain, peakoka „käekiri” ehk köögi isikupära ning hinna ja kvaliteedi suhe.

Kõige enam on tärne Prantsusmaal, kust ka tärnisüsteem pärineb. Tärnide jagamine algas koos autokummide tootja Michelini tunnustatud maanteekaartide The Michelin Guide turuletulekuga eelmise sajandi alguses. Algselt juhtisid tärnid autoreisijate tähelepanu mõnele söögikohale, kuhu peaks kindlasti minema. Ajapikku on tärnidest saanud täiesti lahutamatud kvaliteedimärgid.

Prantsuse rehvitootja Michelini maanteekaartide algne idee oli loomulikult rohkem autokumme müüa, kuid 1926. aastal anti maanteekaartidele lisaväärtust restoranide ühe-tärnilise hindamissüsteemiga. Kuna prantslased oma sügava kulinaariaaustusega olid toona ainus rahvus, kes oleks võtnud toidu nimel ette pikki sõite mööda riiki, laiendati 1936. aastaks restoranidele antavate tärnide süsteemi kolme tärnini.

Tärnidele anti ka selged tähendused, mis lihtsustatud keeles võiksid tähendada järgmist.

• Üks Michelini tärn tähistas restorani, millesse tasub sisse astuda, kui ollakse söögikoha lähistel.

• Kaks Michelini tärni tähendasid, et lähipiirkonnas asudes tasuks kindlasti selle restorani menüüd maitsma minna.

• Kolm Michelini tärni andsid mõista, et kohe ja nüüd tuleks jätta kõik, mis teoksil, ning sõita restoraniga tutvuma.

Maitsed.ee toimetaja

sisuturundus

Pagarikoja Pagar Võtaks

maitsvad ökotooted viivad keele alla!

Pagar Võtaks on 2012. aastal Tallinnas sündinud kodumaine ökopagarikoda, kus valmivad üksnes puhtast ökoloogilisest toorainest tooted. Pagarikoda pakub nii maitsvaid leibasid, küpsiseid kui ka teisi pagari- ja kondiitritooteid ning kogu nende valmistamiseks vajalik tooraine pärineb Eesti ja kaugema kandi kontrollitud ökoloogilisest põllumajandusest.

P

agarikoja valikust leiab näiteks klientide vaieldamatu lemmiku, käsitööna valminud leiva (kanepiseemnetega, köömnetega, seemneleib, suhkruvaba rukki- ja tatraleib), erinevat sorti küpsiseid (kaeraküpsised, kaneeliküpsised speltajahust, rukki- ja juustukreekerid) ning nisujahuvabu tooteid (tatranööbid šokolaadiga, tatraküpsised rosinatega ja kookoshelbeküpsised).

Pagarikoda ja pood Pagar Võtaks asub Tallinnas aadressil Vana-Lõuna 17.

Lisaks leiab pagarikoja tooteid ka üle Eesti Biomarketi kauplustes, suuremates Selverites, Solarise toidupoes, Viimsi

Delice’i ja Pärnu Delice’i kauplustes, Tallinna ja Tartu kaubamajas, Sadama turul, Rimide „Talu toidab” alal ning väiksemates mahekauplustes. Tooteid saab tellida ka kodulehelt.

Väike pagarikoda alustab tööd ka uues Balti jaama turu Biomarketi kaupluses, mis avatakse mais.

Koduleht: www.pagarvotaks.ee Facebook: www.facebook.com/PagarVotaks Telli tooteid info@pagarvotaks.ee või telefonil 600 5502

15. märts 2017

29

toimetaja veerg

Soodsad

kodused toidud Facebookis on grupiga „Soodsad kodused toidud” liitunud 17 500 inimest, kelle soov on saada inspireeritud lihtsast ja odavast toiduvalmistamisest ning seejärel serveerida seda kodus endale ja perele, külalistele ja sõpradele. Geniaalselt lihtsa/odava/maitsva toidu ja ebanormaalse õuduse vahel on aga väga õrn piir. Kust see jookseb?

V

Foto: Shutterstock

anaemad olid ja on peremudelite selgelt kõige innovaatilisemad tegelased. Mäletan enda vanaema, kes suutis ka Nõukogude aja „viljakates” oludes panna alati lauale rikkaliku katte, mille tooraine kasutusgeniaalsus oli pool lõuna- või õhtusöögi võlust. Iialgi ei olnud arutluse all söögikorra vahelejätmine. Alati oli midagi võtta – vaja oli ainult mõelda, planeerida, asendada. Kuna olud olid kitsamad, tuli olla leidlikum. Leidlikkus on üks neist oskustest, mis on külluslikus kapitalismis meis kaduma läinud.

Ise toidu valmistamine, selle õige planeerimine ja heast mekist kõrvuni tõusnud suud söögilaua taga on põhjused, miks seda tagasihoidlikku käsitöölist oskust maailma olulisimaks pidada.

Hea toit ei jäta kedagi külmaks, kellegi tuju tõstmata. Samuti on hea toidu jä-

rele lõhnav kodu kutsuv ja soe paik, kus keegi pole üksi.

Mis peaks tegelikult olema „soodne kodune toit”?

Vaadates selvehalli kassajärjekorras Eesti inimeste toidukorvi, kandikulõunaid pakkuvates einelates taldrikule tõstetavat või veebiretseptides soovitatud sööke, tahaks manitseda, et nad lõpetaksid kõige selle ebavajaliku söömise.

Poolfabrikaadid, sai, küllastunud rasvad, samas liiga vähe juurvilja, puuvilja, kala, piimatooteid. Me lähtume hinnast, mitte kvaliteedist. Ostame poeketi turunduslubadust, mitte ei lähtu sellest, mis on organismile tegelikult kasulik. Kuhugi on kadunud see vanaemade tarkus, mis ütleb, et söö seda, millele vaadates saad aru, millega tegu. Me oleme oma kiire elutempoga

kaotanud usu kodusesse toiduvalmistamisse, värskesse toorainesse ja sellesse, et toit saab olla maitsev ka seda juustu, majoneesi või vahukoorega küllastamata. Loomulikult ei ole kõik sellised ning nemad vajavad kiitust. Küll on aga enamik vastava kirjelduse totaalsed arhetüübid.

Kodune soodne toit peaks olema kodus valmistatud ning tulus tervisele, tujule, heaolule ja maitsemeeltele. Soodne ei saa iial tähistada esmajärjekorras odavat hinda. Sellest loogikast lähtudes võiks hakata kohe paralleelselt koguma ka kirsturaha. Kui asendame hinnast lähtuvalt tailiha sardelliga või juurviljad saiaga, hoiame raha kokku lühikeses perspektiivis, kuid kaotame pikas. Kodus ei tohiks toitu valmistades endale valetada, lauale tuleb panna väärtuslik (soodne) söök.

Kuidas kodust söögitegemist alustada?

2008–2009 aastatel läbi viidud kohaliku elaniku terviseuuring näitas, et 32% eestlastest on rasvunud ja kehamassiindeksi järgi ülekaalus. See tuleb söögist, vähesest liikumisest, halvast unerütmist ehk elustiilist. Eelmisel nädalavahetusel toimus üle Eesti tasuta veresuhkru mõõtmise kampaania, mille käigus leiti 18% juhtudest normist kõrgem veresuhkru tase. Põhjus oli jällegi vale toit ja vähene liikumine. Tervist annab toiduga parandada. Seda saab aga teha ikkagi siis, kui teame, mida sööme.

Selle garanteerib kodune toidutegu.

Kodune toidutegu algab, nagu sport või ümbermaailmareis, esimesest sammust – tuleb riskida läbikukkumisega ja valmistada see esimene toit, mille saab kas koerale sööta või ära visata. Õppimine on küll kallis, kuid toiduteo algtõed saavad üsna ruttu selgeks. Hakkame mõistma oma pliiti ja ahju, panne ja kastruleid. Siit edasi on maitsete ja aroomide tase ainult kasvutrendis. Julgege riskida, lugege raamatuid ja katsetage. Valmistage süüa koos laste või elukaaslasega. Midagi, mis mõlemaid inspireerib. Uskuge, meis kõigis on peidus kokk.

Armastus KÄIB kõhu kaudu!

MARTIN HANSON Maitsed.ee toimetaja

30

15. märts 2017

SISUTURUNDUS

Innovaatilised lahendused toidutootmise ohutuse määramisel!

EESTIS

Tootearendus ja innovatsioon on muutnud toiduohutuse analüüside tegemise väga lihtsaks ja finantsiliselt vähem kulukaks. Tootja ei pea enam mõtlema keerulise analüüsisüsteemi ülespanekule, sest loodud on juba toimivad innovaatilised lahendused, mis muudavad diagnostika lihtsaks, kiireks ja endisest soodsamaks. Mis aga põhiline, saadud tulemused on usaldusväärsed!

O

lenemata sellest, kas oled juba kogenud suur- või väiketootja, alles alustad tootmist või puutud muul viisil kokku toiduainete käitlemisega, on toiduohutus väga oluline osa sinu igapäevasest tegevusest. Selle asemel aga, et investeerida suurtesse laboritesse ja spetsiaalse väljaõppega inimestesse või osta teenust väljastpoolt, tasub pöörata pead innovatsiooni poole, mis ei nõua enam põhjalikke mikrobioloogilisi teadmisi, vaid on disainitud nii, et lõpptulemuse lugemine on lihtne ja kiire. Peale selle on tegemist ka väga keskkonnasõbraliku viisiga, sest kokkuhoid on tohutu nii energialt, töömahult, ajalt kui ka jäätmetelt.

Innovaatiliste lahenduste puhul on tegemist edasiarendustega Petri tassidest, mis on mõõtmetelt ja ruumalaliselt väikesed ning vastav spetsiifiline sööde on juba valmis kantud. Kasutaja ülesanne on pakendis olevale Petrifilmile proov peale panna peale ja asetada analüüs inkubatsioonikappi. Saadud informatsiooniga tagatakse, et valmistoodang ei läheks riknema ja seda ei peaks tagasi kutsuma ning spetsiaalsete kiirtestide abiga on võimalik koguda ka informatsiooni allergeenide või allergeenide jääkide kohta. Peale selle saab reaalajas kontrollida ka tootmise puhtust – ruum, käed, vesi vms.

Tegemist on usaldusväärsete ja sertifitseeritud innovaatiliste lahendustega.

Valmis innovaatilised lahendused on

Pädevusvaldkonnad: • • • • • • • • •

mikrobioloogilised külvid; toiduainete diagnostika; kliiniline diagnostika; molekulaarbioloogia; enesekontroll ja hügieen; narkootikumide määramine; uuring; kontrollkultuurid; seadmed ja tarvikud.

summa-summaariumilt kindlasti odavamad keerulistest analüüsisüsteemidest, aidates raha kokku hoida nii kulutatud tööajalt, energialt, materjalidelt, meeletutelt inkubatsioonikappidelt ja ruumilt ning ka jäätmetelt. Areng toimub lihtsuse, kiiruse ja finantsilise kokkuhoiu suunas.

1997. aastast Eestis tegutsev bioteaduste ja biotehnoloogia spetsialist Labema Eesti OÜ aitab sul leida kõige mõistlikuma lahenduse, juhatades sind läbi otsustusprotsessi. Lai ampluaa võimaldab teenindada nii suur- kui ka väiketootjat, klassikalise mikrobioloogilise analüüsi eelistajat kui ka innovaatilistest valmislahendustest huvituvat klienti.

Loe lisainformatsiooni kodulehelt www.labema.ee

Baar-kohvik Seitse C

Tallinnas, Lauteri 7C, hotell Olümpia kõrval, Heliloojate Liidu majas Avatud E-L 10-22, P kokkuleppel Telefon 5649 8169, 560 76767, illro@hot.ee

Iga päev erinev menüü

Supid, praed, magustoidud ja salatid igale maitsele.

Hinnad soodsad söömismõnu ohustamata.

Korraldame üritusi

Peied, sünnipäevad, juubelid, pulmad, firmaüritused.

Kella 23ni rendivaba, peale selle tasu kokkuleppel.

Tellite meilt banketi, lubame kaasa võtta oma alkoholi ja muusika.

Pakume ka erinevaid esinejaid, kes teie peo igati meeldejäävaks teevad.

Catering

Telli head ja paremat koju, kontorisse, tööle. Erinevad variandid kokkuleppel.

www.seitsec.ee