Maitsed (september 2017)

20. september 2017

rantslaslikult P elegantsed päevapraed VIRU LYONIS!

Hinnad alates 3.90, päevapraade serveerime 12:00 Asume Viru Keskuse pargipoolsel küljel sissepääsuga õuest. www.cafelyon.ee / Facebookis @Cafelyon

ARAVUSE KALAPOED:

Balti Jaama Turu kalasaal Pärnamäe keskus Näituse 5, Rakvere

Karamelle alustas šokolaadi tootmist Kawe kondiitrivabriku sajandivanuste retseptide alusel.

Karamelle OÜ Pärnu mnt 139 • Iga päev Aravuse kalapoe ahjus valmistatud see päris õige suitsukala.

• Hea valik jahutatud kala.

• Hea valik soolatud, marineeritud, kuivatatud ja suitsutatud kalatooteid.

Aravuse kalameistrid 2

20. september 2017

i n a a n a 2b ! s i k a p igas lsete a a r u t a N inetega a e s t i a m

svu

a 0 g transr

Naturaalsete Ăľlidega GMO-vabad b anaanid

Ei sisal da maitset ugevdaj aid

Gluteenivaba

d

Sä

Leia meid suurematest toidukaubakettidest.

www.mvtrade.ee mvtrade@mvtrade.ee

ain

s ilitu

ad

ab etev

sisuturundus

Tiit Veskus Kalaarsenali uksel koos Kolga lahest püütud lõhega.

Igal tööpäeval kell 13 saab värsket suitsukala!

Kalaarsenal erineb teistest kalapoodidest nii õhustiku kui ka pakkumiste helduse poolest.

K

alaarsenal on strereotüüpe murdev kauplus. Ei ole seal ebameeldivat lõhna, mis tihtipeale saadab väikesi kalapoode, ega anonüümset jäisust, millega tervitavad suurpoodide kalaletid. Ja loomulikult on seal suur valik tõesti väga head kala, mida müüakse nii värskelt, suitsutatult, soolatult kui ka marineeritult. „Tahtsime luua sellise kalapoe, kus oleks klientidel tore käia ja meil tore töötada,” jutustab Kalaarsenali üks juhte ja omanikke Tiit Veskus.

Omaloodud kalapood sai Tiit Veskuse juubelikingiks iseendale: seni tootmisjuhina töötanud mees otsustas 50. sünnipäeva eel, et kui ta tahab ettevõtlust proovida ja endale töötada, on nüüd selleks õige aeg. Õige pisut oli omapäi tegutsemist proovitud varemgi – Tiit Veskus müüs edasi Põlvamaa Karilatsi kalakasvatuse forelli. „Saatuse tahtel vahetas elukohta seal varem aastaid töötanud Indrek Hirmo, kellega käed lõime,” meenutab Veskus asjaolude õnnelikke kokkulangemisi.

Nii asutasidki Indrek ja Tiit Kalaarsenali – poe, mis toob rõõmu nii klientidele kui ka neile endile.

4

20. september 2017

Õdus kujundus ja ajalooga suitsuahi

Kalaarsenali nimi on seotud kaupluse asukohaga, Arsenali keskusega Põhja-Tallinnas, mida Tiit Veskus nimetab Tallinna stiilseimaks kaubanduskeskuseks.

Pood on omanäoline ja mõnus. Sissepääs on Tööstuse tänava poolses küljes peaukse kõrval eraldi sissekäiguga.

Tiit Veskus märgib, et otsustas Arsenali keskuse kasuks seepärast, et elab ise seal lähedal ning elas keskuse valmimisele mööda minnes kaasa.

Sisekujunduse tegemine usaldati professionaalidele ja laheda kujunduse lõi Kaari Metslang Lennuk Sisearhitektidest. Originaalsed käsitsi seinamaalingud valmistas hollandi noormees Tijn Nelemans.

Kalaarsenali sisekujunduse südameks võib pidada suitsuahju, mis on nutikalt mahutatud ajaloolisesse katlamaja korstnajalga, mis keskust renoveerides säilitati. Igal tööpäeval kell 13 on suitsukalasõpradel asja Kalaarsenalist läbi astuda – siis saab värsket suitsukala!

Värsket sõna kõige otsesemas mõttes. Tiit ja Indrek ostavad tarnijatelt kala väikestes kogustes ning fileerivad ja suitsutavad seda ise. „Külmutatud kala selles poes suitsuahju ei lähe,” lubab Tiit Veskus. Ning selgitab ka, et kala külmutamises pole midagi halba, kui tegu on värske kala ja õigete külmutusseadmetega. Kalaarsenalist saab osta näiteks külmutatud mereande ja krevette.

Põhirõhk on siiski kalal.

Turvalised tarnijad

Toit, mille puhul on täpselt teada, kust see tuleb, erineb anonüümse taustaga toidust.

Kalaarsenalis on kõik lihtne ja selge – kala ostes saab kuulda, millal ja kust ta püütud on. „Kala tuleb erinevatest Eesti nurkadest – väiketootjatelt, kalakasvatustest, järvedest, merest ja kaluritelt, kellelt saame alati kõige värskemat ja paremat. Näiteks Hiiumaalt tuleb sellisest vahvast ettevõtmisest nagu Hõbekala meile põhiliselt räime. Pakume ka Sõmerpalust Avo Leoki angrersäga tooteid, mida inimesed väga hindavad. Kolmandaks on meil ühe toreda Narva-Jõesuu tootja Sergei Gordejevi silmukapp,” tutvustab Tiit Veskus.

Meeldiv klienditeenindus

Kalaarsenal kätkeb eneses arhailisuse ja nüüdisaja parimad omadused. Vanad seinad, omad tarnijad ja kliente tervitavad peremehed ühelt poolt, kliendisuhtlus Facebookis ja kodulehel teiselt. Kalaarsenali sõbrad saavad ekraani vahendusel reaalajas uudiseid, kui poodi jõuab taas midagi eriti head ja eksklusiivset. Kohe-kohe alustab tööd ka Kalaarsenali e-pood, nii et maitsva kala saab köögilauale kodust lahkumatagi.

Hinnatase? Lausa hämmastavalt sõbralik, eriti kvaliteeditaseme peale mõeldes.

Veendumiseks kõik Kalaarsenali kontaktid: Erika 14, Tallinn, www.kalaarsenal.ee ja Kalaarsenal Facebookis.

Külasta kodulehte, vaata ja astu läbi kalasõber ei kahetse!

juhtkiri

September on aasta üks inspireerivamaid kuid. See on aeg, mil saab taas asuda tegelema õppimisega, mis – arvake, mida tahate – on üks olulisemaid ja põnevamaid tegevusi maailmas. Saada teada midagi uut, kogeda midagi uut, uurida midagi uut … ka maitsta midagi uut. Inimene areneb õppides, inimene nooreneb õppides, inimene muutub õppides huvitavamaks teistele, iseendale ja maailmale. Selleks, et õppida, on vaja tervist, energiat ja jõudu. Jõud tuleb aga suurimal määral toidust, mida sööme.

Kool ei ole ammu enam vaid tuim tuupimise ja tarkuste päheladumise koht. Kool on koht, kus lisaks õppimisele kogetakse uusi asju ja arenetakse selliseks, milliseks me tihti kogu eluks jääme. Kool on koht, kus pärast kodust lahkumist saame oma lõplikud tõekspidamised, väärtushinnangud ja ka harjumused. Gastronoomia valdkonnas toimetajana vaatan mina kooli ka kui kohta, kus sünnivad inimesed, kellel on toidu- ja joogialane kirjaoskus, teadmised ja harjumused õigesti toituda.

Kahjuks vaadatakse koolis toitu samasuguse pilguga nagu ülejäänud ühiskonnas: tülikat ja tüütut asja, mis takistab veel pikemaid koolipäevi ja tööpäevi legaliseerimast. Ilma toiduta me sureme, ilma hea toiduta oleme ebaaktiivsed ja suutmatud töötada, õppida. Kool peab asuma tugevamalt pakkuma toitumisalast koolitust kõigile, et inimestel tekiks arusaam, miks on hea süüa tomatit, kurki, aga ka liha ja kala, pähkleid ja seeni. Miks ühekülgne toit teeb nõrgaks ja uniseks ning kuidas arukas toitumine lubab klassivendadest/-õdedest kiiremini joosta.

Maitsev ja rikkalik koolitoit on selle gastronoomse hariduse ja kirjaoskuse esimene samm. Enamikus – julgen isegi öelda, et jõulises enamikus – koolides ja lasteaedades on lastele igapäevaselt serveeritav roog kvaliteetne ja rikkalik, just selline, mis annab pikaaegsel tarvitamisel aluse õigete toiduarusaamade ja -harjumuste tekkeks. Koolitoit ja koolisöökla on asjad, millest lapsed peavad saama inspiratsiooni, et ka kodus nõuda lauale rohkem juurvilju ja rikkalikumat einet.

Minu isiklik toidualane teekond algaski just koolist, kus keskkooli esimeses klassis pandi kokandustundi tüdrukutega kokku punt huvilisi poisse. Poisid läksid tundi alguses tüdrukute pärast, kuid armusid siis toidutegemisse ja edasi mindi kööki retseptide pärast.

Foto: Ilmar Saabas

Koolitoit kui toidukool

MARTIN HANSON, toimetaja

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia Ekspress Meedia prindieride tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Maksim Hrustaljov maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: AS Printall 20. september 2017

5

persoon

Vürtspoodnik Juta Raudnask Vürtspoe pidamine 21. sajandil ei tundu just töö, mis oleks paljude inimeste valikutes. Eriti kaugel on see ametina naiste valikutes. Seetõttu ongi äärmiselt põnev, et tartlanna Juta Raudnask on võtnud oma südameasjaks, et eestlased saaksid parema kvaliteediga pipart ja umami’t, õlisid ja kõike, mida vaja hea karri valmistamiseks. Nii piltlikult kui ka otseselt.

P

raeguseks juba kahte reaalset poodi ja veebiruumi Umami.ee haldav Raudnask võttis oma kiirest elust mõned tunnid ning vastas Maitsete ajakirja küsimustele.

ta raamatut nõukogude ajast?) roogasid valmistada. Ühtegi neist polnud võimalik päris mugandusteta valmistada, kuna ei saanud toorainet kätte, aga põneva peolaua saime tehtud küll.

Juta, kust sa pärit oled: kus sündinud, kasvanud, koolis käinud ja mida õppinud? On sul toidualane haridus?

Olen põline tartlane. Sündisin Tartus ja käisin Tartus koolis, kõigepealt 12 aastat Tartu Kunstigümnaasiumi kunstiklassis ja seejärel õppisin maastikuarhitektuuri Maaülikoolis. Ema on mul ka maalikunstnik, seega on näha, et loomingulisusel on kogu mu elu tähtis osa olnud.

Vanemad ütlevad, et kui olin väike, siis vastasin küsimusele, kelleks ma suurena saada tahan, et soovin kõrgharidusega kokaks saada. Ja kui arutlesin võimaluse üle, mida teeksin, kui võidaksin palju raha, siis ütlesin, et sõidaksin mööda maailma ning käiksin mööda kohvikuid ja restorane. Vaatamata sellele, et mul pole toidualast haridust, olen lõppkokkuvõttes vist umbes seda teinudki, mida ma väiksena lubasin.

Kui toiduteadlikust perest sa tuled – vanaema ja ema olid suured kokkajad?

Minu ema teeb suurepäraselt süüa. Ma ikka mõtlen, kuidas tal õnnestus nõukogude ajal, kui suurt midagi saada polnud, igal õhtul midagi hõrgutavat lauale panna. Ta on ka selline inimene, kes vaatab külmikusse, mis seal on, ja võib olemasolevast maitsva koogi küpsetada. Mina nii ei oska, mulle on küpsetamiseks retsepti vaja. Ema erilised leivanumbrid on supid. Vanaemast on mul meeles maailma parimad kuldsete äärtega praekartulid. Vanasti, kui isiklikku toidublogi pidasin, olid mu ema ja õde alati esimesed, kes paremaid palu oma kodus järele tegid.

Kuidas sa jõudsid gastronoomia ja toitudeni-jookideni?

See ei olnud hetkeline ilmutus, vaid selline samm-sammult toidumaailmale lähenemine, kui nii võib öelda. Mäletan, et ütlesin kunagi vanematele, et ei taha sünnipäevaks muud kui seda, et sünnipäevalaual oleksid erinevate maade toidud ja poleks ühtegi tavalist Eesti n-ö pika laua toitu. Küll me siis mässasime emaga, et raamatu “Rahvaste toite” (mäletate seda mustade kaantega ja piltide6

20. september 2017

Millised olid sinu suurimad gastronoomsed mõjutajad lapsena, teismelisena, täiskasvanuna? Üks suur mõjutaja on olnud abikaasa Henri. Sellises praktilises mõttes, et tema oli tänu oma ema-vanaema söögikohale kasvanud üles nii, et valis menüüst õhtusöögiks supi, prae ja magustoidu. Tänu sellele ei saanud piirduda ka meie pere õhtusöök näiteks piima-makaronisupiga. See võib olla eelroog, aga mitte õhtusöök. Prae kõrvale kuulub alati salat ja igal õhtul sama salatit süüa on ju igav, tuleb pea tööle panna ja uusi lahendusi katsetada. Nii see fantaasia lendu minna lastigi!

Suve alguses avati Umami vürtspood Balti jaama turul.

persoon

Raudnaski tee vürtspoodnikuks algas esimese lapsega kodus olles ja toidublogi pidama hakates.

Kuidas jõudsid Umami poeni? Kuidas tuli idee hakata just sellist kõige paremas mõttes vürtspoodi pidama?

Tegelikult olime juba pikemat aega mõelnud, mis võiks olla see äri, mille võiksime koos Henriga ette võtta ja mis vastaks meie endi seatud nõudmistele. Tahtsime midagi, mis pakuks huvi ja paneks silma särama, samas midagi, mida saaks teha ajast ja asukohast sõltumata. Pärast ümbermaailmareisi elasime mõned aastad Luksemburgis ja sealseid eksootilise toidukraami poekesi vaadates hakkas see Umami mõte tõsisemalt idanema.

Mis olid esimesed tooted, mida Umami poes müüma hakkasid? Kas Umami nimi sai kohe paika?

Umami nimi sai tõesti kohe paika. See on minu meelest ilusa kõlaga, samas eksootiline nimi ja sobib seega hästi meie poele, mis toob kokku maitsed kogu maailmast. Iseenesest on sõna pärit jaapani keelest ja tähendab seda viiendat põhimaitset, mida on keeruline eesti keelde tõlkida. Maitserohkus, aga see

pole ka päris hea sõna. Esimeste asjade seas sai Umamist kindlasti kõike, mida on vaja tom yum’i valmistamiseks.

Mis on olnud poe suurim hitt läbi aegade? Mis on kõige veidram toode, mis inimestele peale läinud?

Suurimad hitid on aastati erinenud, aga mõned võin siiski nimetada – tšiiaseemned, mandlijahu, kurkum, matcha-tee, kookosõli ja praegusel ajal kombucha teeseenejoogid. Veidrad, hm ... no veidraks võib pidada näiteks shirataki nullkalorinuudleid. Need on elevantjamsi ehk konnyaku juurest (eesti keeles on üldse korrektne väga luuleline nimetus Rivière’i titaanjuur) tehtud klaasjad nuudlid. Kindlasti ka vetikatest tehtud tšipsid, mis on joodirikkaks tervislikumaks alternatiiviks kartulikrõpsudele, need meeldivad tihtipeale nii lastele kui ka suurtele. Ja viimasest ajast võiks muidugi veel nimetada meie kombucha-joogid – paljud mäletavad senimaani neid koleda seenemütsiga häguseid purke vanaema sahvrinurgas hiiglama hapu vedelikuga, aga meie 20. september 2017

7

Umami müüb poes umbes 1000 erinevat toodet, veel 500 on “menüüs” eritellimusel.

oma on tehtud rohelise teega ja tänu oma mahedusele sobib hästi karastusjoogi asendajaks. Meie oma lapsed armastavad vaarika oma limonaadi asemel juua ja mis mul saab selle vastu olla.

Kuidas su päev poodnikuna väija näeb?

Minu päevad meenutavad vahel rallit. Hommikul vastad kiiretele meilidele; vaatad pangas üle, kas on laekumisi, mille kaup tuleb välja saata; lahendad probleeme, mis on tekkinud laotarkvara kasutamisel poodides või e-poe süsteemis; vaatad üle, kas on vaja kaupa tellida; koostad tellimusi; tellid transpordi. Kuna mul on pidevalt ees nimekiri plaanitavate uute retseptide ja blogipostitustega, siis püüan võimalusel kiirelt vajaliku tooraine varuda ja retsepte katsetada. Kui olen tulemusega rahul, siis lavastame pildistamise ja teeme uue retsepti tarvis fotosessiooni. Henri on meil ühtlasi see, kes teeb toitudest isuäratavad fotod kodulehe jaoks. Seejärel tuleb retseptid kodulehele üles panna või blogipostitused kirjutada.

Enamasti tahetakse oma gastronoomsete ideede väljaelamiseks kohvikut või kõrtsi. Pood on suhteliselt veider valik?

Pood on just selline valik, mis meile sobib. Aastate jooksul küsitakse meilt ikka ja jälle, et millal siis restoran või kohvik tuleb. Vastus on see, et suure tõenäosusega ei tule. Kui, siis vahel selline pop-up-variant, kus saab loovuse lendu lasta ja huvilistele elamust pakkuda. Selline Umami moodi pood/portaal on võimalus pidevalt midagi uut katsetada. Restoranis on üks ja seesama menüü pikemat aega, tuleb tegeleda paljude erinevate asjadega, mis ei ole kuidagi põnevate toiduelamustega seotud jne. Ühesõnaga, mitte meie jaoks, vähemalt hetkeseisuga.

Mismoodi on muutunud läbi Umami poe ajaloo inimeste/klientide eelistused?

Eks natuke on näha, et kui maailmas saab mõni tooraine eriti populaarseks, siis tuleb ka Eesti klient sellega kaasa. Kookosõlist ei teadnud kümne aasta eest keegi midagi.

Praegu on raske leida inimest, kes seda kas toidus või kehahoolduses ei kasutaks. Või näiteks kimchi, matcha-tee, kombucha, muidugi tšiiaseemned ja goji-marjad – need kõik on viimasel ajal ka meil populaarseks saanud tänu sellele, et kogu maailm neist räägib.

Kui palju erinevat kaupa sul praegu poes müügil on?

Jaemüügis on vast 1000 erineva nimetuse ringis. Ülejäänud 500 on sellised asjad, mida toome eritellimuste korral või konkreetsetele restoranidele. Meile meeldib hankida asju, mida on raske leida. See on asi, mis on Umami te-

gemise juures väga põnev. Seetõttu soovitame alati, et kui keegi vajab mingit toorainet, mida kuskilt ei leia, siis tasub meile sellest teada anda. Püüame teha, mis saame, et kõik maailma hõrgutised eestlastele kättesaadavad oleksid.

Mille alusel sa uut sortimenti poodi valid?

Kõigepealt valime selle järgi, et võimaldada erinevate maailma köökide roogade valmistamine. N-ö must-have-asjad erinevate köökide tarvis. Seejärel võtame aluseks klientide soovid ja eelistused. Ja siis kindlasti ka toidutrendid. Käime messidel ja vaatame, kuhu poole trendid liiguvad ning püüame selle põhjal oma tootevalikut täiendada.

Miks toit? Miks gastronoomia?

Põneva toidu valmistamine ja nautimine on minu meelest lihtsaim viis oma argipäeva põnevust lisada. See on ka võimalus omamoodi reisida, ise kodust lahkumata. Kuna vaheldus ja reisimine on meile olulised teemad, siis sobibki toiduvaldkond meile hästi. See on ka ammendamatult põnevust pakkuv valdkond, millega ei saa iial päriselt lõpuni kursis olla ning millel on alati midagi uut ja huvitavat pakkuda.

Millised on sinu kolm lemmiktoitu, milleta nädalat läbi ei saa?

Hommikusöögi osas olen ma üsna üksluine ja lähtun pigem tervisest kui seikluslikkusest. Praegu on mu lemmikuks täisteraröstsaiaviil koos purustatud ja küüslaugu-tšilli-soolaga maitsestatud avokaado ning praetud munaga. Siin on olemas nii süsivesik, rasv kui ka valgud ja see on päevale mõnus start.

Aga lisaks on meie pidevalt lauale sattuvateks lemmikuteks kana tikka masala, Vietnami pho supp ja Tai supp tom yum kung, samas ka täiesti kodumaised kotletid, kartulipuder, ahjukartulid läbikasvanud sealihaga jne.

Milline oli viimane maitse või kooslus, mis sind inspireeris?

Kui meile Umamisse tulid müügile sügavkülmutatud Hiina aurusaiad (teate ju neid küll, sellised nagu Balti jaama turul Baojaam teeb), siis hakkas mul kohe mõte tööle – Jaapani barbeque-kastmega tehtud rebitud sealiha; kerges riisiäädika marinaadis kurgitikud või kimchi; miks mitte praetud muna, kollane välja voolamas; kastmeks majonees sriracha-kastmega; üle puistatud seesamiseemnetega, mis on maitsestatud ume-ploomiga. Selline täielik fusion Aasia pealt kokku korjatud maitsetega. Kõlab ju hästi, või mis?

Pikemat intervjuud vürtspoodnik Jutaga loe portaalist Maitsed.ee!

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

fookus

Fleksitarist ehk nädalavahetuse lihasööja Igasugune äärmus on vähestel saavutatav ning ei suuda masse liigutada. Seda on gastronoomia valdkonnas selgelt näidanud veganlus ja paleotoitumine.

Kindlasti on mõlemal toitumissuunal suuri plusse, kuid 99% inimestest on end raske nendega siduda.

F

leksitarianismi puhul on tegemist realistlikuma lähenemisega taimetoitlusele, mis võiks muuta inimeste arusaama nii toidust, selle kasvatamisest/kasvamisest kui ka valmistamisest. Täpsemalt tähendab fleksitarianism seda, et süüakse küll peaasjalikult taimetoitu, kuid seda mitte täieliku embargoga lihale ja loomsetele toitudele.

Pärast suure kisaga tulnud ja üsna kiirelt ka kaduma hakkava 100% puhta toidu söömise hullust võiks paindlik suhtumine taimetoitu olla kindlasti võimalus panna inimesed rohkem juurvilju austama. Nagu ka nimi ütleb, tuleb olla paindlik ning näiteks süüa liha seesama nädalavahetusel või vaid pärast kella kuut õh10

20. september 2017

tul. Juba selline lihasaaduste vähendamine oma menüüs omab suurt mõju.

Uuringud on näidanud, et lihasöömise vähendamine parandab meie tervist ning hoiab meist eemale nii vähi, diabeedi kui südamepuudulikkuse. Olulisim ongi paindliku toitumise juures fakt, et tervist saab parandada ja riske maandada burgereid, steike ja muud lihakraami täielikult oma menüüst välja lõikamata.

Vastab Helsingi Ülikooli toitumise professor, fleksitaartoitumise järgija Mikael Fogelholm.

Mida tähendab olla fleksitarist? Mida see sulle tähendab?

Mulle tähendab fleksitarianism taimetoidule suunatud toitumist, kus ma igal

Professor, fleksitaartoitumise järgija Mikael Fogelholm.

võimalusel valin söögiks midagi taimset.

Kuid tegu pole mingi fundamentaalse ja piirava toitumisega, ma söön ka liha ja liharoa söömine on normaalne. Taimetoiduloogika mõttes olen ma lakto-vegetariaan ehk söön juustu ja piimatooteid, muna. Samas on ka täiesti 100% veganitoit mulle maitsev.

Mida ja kuidas sa sööd? Mida sööd nädala sees ja mida nädalavahetusel?

Minu söömisel ei ole nädala jooksul kuigi palju erinevust. Nädala sees söön ma tihti Helsingi Ülikooli tudengisööklas ning seal valmistatakse väga maitsvaid taimseid toite, eelistan neid. Vahel aga valin ka sealses einelas kala, kui see tundub maitsev. Nädalavahetusel tavaliselt

fookus söön ühel päeval kala, teisel aga vaid taimi. Liha jõuab minu lauale harva, 1–2 korda aastas.

Kuidas on fleksitarianism sinu tervist ja elu mõjutanud?

Väga raske on mul seda nii üheselt hinnata. Minu liikumine segatoidult fleksitarianismi on olnud pikk ja ühtlane. Lisaks sellele ma ei suitseta ja olen sportlik, aktiivne, mis muudab veelgi raskemaks toidust saadava kasu hindamise. Nii toit kui liikumine on hea tervise alused, koos. Lisaks olen ma olnud väga kvaliteetse ja tervisliku toidu sööja aastakümneid, tõenäoliselt kogu oma elu.

Miks peaks üks tavaline terve inimene hakkama mõtlema fleksitaartoitumisele?

Fleksitaartoitumisega on võimalik fookustada end rohkem taimsete ja puhaste toitude tarbimisele, samal ajal olemata äärmiselt mustvalge või ülimalt piirav. Väga vähese liha ja piimatoodete tarbimisega menüüd on lihtne järgida, sellel puuduvad negatiivsed tagajärjed ja kuna pole ülikarme reegleid – nagu seda on veganite puhul –, ei ole vaja ka tunda hirmu, kui täielikult ei saa mõnel ajal oma toitumiseelistusi järgida. Lisaks

Olulisim ongi paindliku toitumise juures fakt, et tervist saab parandada ja riske maandada burgereid, steike ja muud lihakraami täielikult oma menüüst välja lõikamata. tervisele on kasutegur maitses ja meie rohelises jalajäljes.

Millised on otsesed kasutegurid tervisele, kui võtta ette fleksitaartoitumine?

Oleme inimestena leiutanud palju erinevaid tervislikke toitumisviise, kuid fleksitarianism viib meid kõige lähemale ühele parimaks dieediks nimetatud toitumisele ehk Vahemere dieedile. Lihtsalt meie toidud, siin põhjamaades on rohkem kohalikud. Tugevalt, enamasti taimsel toidul baseeruv toitumine kuhu on lisatud ka teatav hulk liha, kala ja muud loomset, aitab kontrollida kaalu, kuid palju olulisemana eemaldada võrrandist erinevad südame- ja veresoonkonnahaigused, diabeet ja mõned vähiliigid.

Samas tuleb mõelda sellele, et ka taimetoidu juures on tervislikud ja ebatervislikud valikud. Kaks näidet siin: a)

teraviljad (näiteks leivas) peaksid olema menüüs tervete viljadena, mitte jahuna ja puhastatuna, b) kuigi kookosõli ja palmiõli saab liigitada taimeõlide alla, on nende rasvhapete osakaal vale ja neid tuleks vältida. Pigem tarvitada oliiviõli või viinamarjaseemneõli.

Tundub, et me oleme sisenenud veganluse ajastusse, see toitumisstiil on kõikjal. Reaalsus on aga see, et vaid imepisikene osa inimestest sööb veganloogika alusel. Miks inimesed aga oma toitu nii piiravad?

Enamikule veganitele on toitumisstiil eetiliste standardite väljendus, mis on sügavam kui nende keskkonna ja tervise vaated.

Loomulikult on alati tervislikum ja kasulikum süüa rohkem taimseid toidu-

fookus Foto: Veikko Somerpuro

aineid, mitte ülekaalukalt liha. Samas, veganlus ei ole ka lõpuni tervislik?

Veganitoidud on kindlasti tervislikud, kui need on õigesti kokku pandud. See reegel on sama, mis enamiku maailmas kasutatavate dieetide puhul. Samas on veganlusel riskid teised kui segatoitumisega menüüde puhul. Tähele tuleb panna asjaolu, et alla nelja-aastastel lastel näiteks võib veganlus tuua kaasa arenguhälbeid, kuna neil tekivad mikrotoitainete puudulikkused. See ei tähenda, et laps ei saaks veganitoiduga tervena

kasvada, tuleb vaid panna tähele ja olla hoolas, et menüüs on olemas kõik toitained, vitamiinid, mineraalid jne.

Alati tekib aga küsimus, kas veganism on pigem usk või toitumisstiil?

Tegemist on ideoloogiaga, usuks ja religiooniks seda kutsuda on ehk liiga karm.

Nagu ma ka varem mainisin, on veganluse tagamaaks eetilised põhjused, mille vastu on äärmiselt raske debateerida. Kas on moraalselt õigustatud tappa loom meie toiduks? Kindlasti ei ole siin

Päev on täisminekuga, kui alustad täisteraga

100% õiget või valet vastust. Vegantoitumine vähese lihaga oleks keskkonna vaatenurgast sama mõjuga, kuid kindlasti mitte fundamentaalse eetika vaatenurgast.

Võib-olla ma oleksin pidanud selle järgmise küsimusega alustama, kuid mis on sinu kui toitumiseksperdi silme läbi ideaalne või normaalne toitumine?

Normaalne toitumine on raske kontseptsioon, tundub, et seda peab vaatama kultuurilisest spektrist: normaalne on see, mida enamik inimestest meie ümber söövad. Samas, meie toitumisharjumused muutuvad pidevalt, jagunevad, muunduvad. Väga keeruline on öelda, mis oleks üks universaalne normaalse toitumise definitsioon.

Saaksid sa anda kolm kiiret juhist kohe paremini toituma asumiseks, ilma et peaks end räigelt piirama?

Esiteks, sööge võimalusel alati taimetoitu. Teiseks, valige alati täisteraviljad.

Kolmandaks, loobuge suhkrust, liigsest suhkrust, mida saame limonaadidest ja maiustustest.

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

sisuturundus

Tihti arvatakse, et tervislik toitumine on kallis ja õiged superomadustega toidud tulevad seitsme mäe ja mere tagant. Kindlasti ei ole see nii – tõestuseks on meie oma kodune kaerahelves.

I

ga tervislikust toitumisest huvituja on endale selgeks teinud, et kiudained on üheks läbimõeldud toidusedeli tähtsaimaks koostisosaks. Need hoiavad seedimise korras ja aitavad soolestikul normaalselt funktsioneerida.

Seda, et üheks lihtsaimaks viisiks igapäevaselt õige annus kiudaineid tarbida on aga hommikune kaerahelbepuder, kipume ära unustama. Tartu Mill tuli sellel sügisel välja uue, laiendatud putrude kollektsiooniga, kust leiavad õige pudru nii hommikused kiirustajad kui ka need, kel aega veidi rohkem ja isu kokata suurem. Lisaks peab kiitma uuenduslikku pakendit. Tartu Mill’i uued taassuletavad papist pakendid hoiavad

helbeid pudenemast ka siis, kui karp juhuslikult ümber kukub.

Meeldivaks üllatuseks on, et uude pakendisse pandud täistera- ja teisedki helbed on tehtud ehtsast Eesti kaerast. Ei ole vahet, kas tegemist on jämeda kaerahelbe või kiirkaerahelbega. Mõlemad on täisterasaadused. Lisaks tavapärasele moosi ja võiga pudrule võiks kombineerida kaerahelbeputru näiteks praemuna, peekoni ja avokaadoga, lisades linaseemned saab aga traditsiooniline hommikuroog veelgi tervislikku vunki juurde. Ka dessertides on kaerahelves asendamatu. Retseptide ideid leiate aadressilt tartumill.ee.

Täisteratooted on suurepärased

vitamiinide, mineraal- ja kiudaineallikad, sest neis on säilinud kestad ja kliid, milles kasulik energia tegelikult varjul ongi. Kuna see vägi imendub organismis pikema aja jooksul, jätkub hommikusel pudrusööjal energiat rohkemaks kui vaid teekonnaks maja välisukseni.

Rohkem infot uute täisterahelveste ja praegu käimasoleva kampaania kohta leiad Tartu Mill’i kodulehelt: tartumill.ee.

20. september 2017

13

vein Foto: Scanpix

Millist veini juua algaval sügisel?

Mullidest pakatanud ja meile roosa veini buumi toonud suvi on läbi ning saame hakata mõtlema lähemalt ja täpsemalt sellele, milliseid veine juua 2017. aasta sügisel.

Loomulikult tuleb puhuda maha tolm tummisematelt punastelt ja kärtsumatelt valgetelt. Kuid millised veinid seda sügist täidavad?

14

20. september 2017

K

ui eelmisel aastal vedas maailma veinitrende jahutatud punaste veinide ja purki pistetud veinide trend, siis 2017. aasta tervikuna, aga ka selle aasta sügis tuleb vähe teiste tuultega. Näiteks tegeles veinivaldkond sellel aastal aastatuhande generatsiooniga, kes paljude riikide seaduste silmis on jõudnud alkoholi, sealhulgas veinitarbimise vanusesse. Huvitaval kombel ei hooli tänapäeva 16–18-aastased, palju vein on vaadis “vananenud” (samal põhjusel kaob viskipudelitelt märge aged). Kõige olulisem on sellele generatsioonile veinide bränding ja pilt, samas on neil ka huvi rohkem uurida veiniriike ja -piirkondi, mis ehk tavaliselt tähelepanu alla ei satu.

Selle aasta sügist veinijoomist juhivad kindlasti – nagu alati – punased veinid. Seekord peamiselt Itaaliast ja Portugalist, mis, nagu ka Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president

Kristjan Markii ütleb, sobivad meie sügisese uluki ja seenega. Alati kehtib reegel, et mida jahedam ilm, seda punasem vein. Lihtne ja liiga lakooniline, kuid toimiv. Samas ei tasu mitte mingil juhul vaadata mööda ka valgetest tummistest veinivetest, mis sarnaselt oma tumedamate vendadega soojendavad sügiskülma kontidest ning suudavad end raskematest lihadest läbi närida.

Veel üks huvitav areng, mis on samuti juba aasta algusest veiniturge vedanud, aga võiks saada just sügisel tõelise lennu, on mulliga veinid, peamiselt cremant’id ja champagne’id.

Varasematel aastatel müüdi detsembris ligi kolm korda enam mulliga veine kui muudel kuudel, see trend on aga muutumas. Mulliga veinidest on saanud suvised hitid (2017. aasta suvel tuli neil muidugi jube tugevalt võistelda täieliku roosa veini invasiooniga), kuid tugevamad ja jõulisemad “mullid” sobivad ka sügisõhtutesse.

IMELINE ÕUNAAEG!

KRÕBEDA KATTE JA MAHLASE SISUGA KARDEMONINE ÕUNAPIRUKAS KAHEKSALE KUNI KÜMNELE INIMESELE

TAINAS: • Tainas: • 150 g toasooja võid • 1 dl Dansukkeri rafineerimata roosuhkrut • 1 muna • 0,5 tl soola • 0,5 tl küpsetuspulbrit • 4 dl jahu TÄIDIS: • 100 g võid • 2–3 sl jahu • 60 ml vett • 0,5 dl Dansukkeri rafineerimata roosuhkrut • 1 dl Dansukkeri fariinsuhkrut • 1 tl kardemoni või kaneeli • 50 g rosinaid ja tükeldatud Kreeka pähkleid • 2 sl mooniseemneid • 6 hapukat tükeldatud õuna

Sega ühes kausis omavahel kokku või, suhkur ja muna.

Teises kausis sega jahu, sool ja küpsetuspulber ning lisa või-muna segule. Kõige lihtsam on seda teha köögikombainis pulse-režiimi kasutades. Võid seda teha ka laual noaga koostisosasid peenemaks töödeldes, kuni saad ühtlase puruse massi. Suru mass kokku ja keera toidukilesse. Tõsta vähemalt pooleks tunniks külmkappi.

Rulli 3/4 kogusest tainapõhjaks ja kata sellega koogivormi (26 cm läbimõõt) põhi ja küljed. Ülejäänud tainas rulli õhukeseks ja lõika sellest pikad ribad, millega katta koogi täidis.

Täidise jaoks sulata pannil või. Sega sisse jahu, kuni moodustub pastataoline mass. Lisa vesi ja suhkrud ning lase keema tõusta. Alanda kuumust ning hauta veidi aega massi pidevalt segades. Lisa kaneeli või kardemoni.

Kalla juurde õunatükid, rosinad-pähklid ja mooniseemned ning sega need või ja suhkrumassiga läbi. Tõsta täidis pannilt koogivormi põhja laotatud taina peale. Lükka ühtlaselt laiali ja seejärel tõsta peale tainaribad.

Küpseta eelsoojendatud ahjus esmalt 220 kraadi juures 10–20 minutit. Alanda siis kuumus 170 kraadini ja küpseta veel 35–40 minutit, kuni õunad on läbi küpsenud.

ÕUNAMARMELAAD KADAKAMARJADEGA • • • • •

1 kg hapukaid õunu (koorituna ja tükeldatuna) 1 pk ehk 330 g Dansukkeri marmelaadisuhkrut 10 värsket kadakamarja (purustatuna) 2 sl džinni sidrunimahla

Tõsta kooritud ja tükeldatud õunad potti. Lisa 2 dl vett, kalla juurde purustatud kadakamarjad ja lase keema tõusta. Keeda vaiksel kuumusel umbes 15 minutit või seni, kuni õunad on pehmed.

Suru mass läbi sõela. Lisa marmelaadisuhkur, pigista sidrunist mahl ning lase keema tõusta.

Keeda vaiksel tulel 10 minutit, lisa siis džinn, kuumuta läbi ja tõsta marmelaad steriliseeritud kuumadesse purkidesse. Kaaneta kohe. Säilita jahedas.

Retseptide autor: TUULI MATHISEN

Rohkem maitsvaid retsepte ja muud inspireerivat leiate meie kodulehelt www.dansukker.ee või õhinapõhisest kokaraamatust www.d-kokaraamat.ee.

vein Eesti sommeljeede ja baarmenide komistuskiviks on nõrk esinemisoskus Istudes üleeile “Eesti parima sommeljee” võistlustel publiku hulgas ja jälgides võistlejate äärmiselt professionaalset tööd veinidega toimetamisel, ise iga minutiga end aina lollimana tundes, jäi kogu ilu juures kummitama üks ja ainus negatiivne nüanss: teadmiste hulga suurus, kogemuste ja veini/kokteili tundmise maht ei ole olulised, kui sommeljee komistuskiviks on nõrk esinemisoskus.

Introvertsete inimestena on eestlasel alati olnud end raske panna joviaalselt ja teatraalselt käituma, ilma et see ka teistele piinlikuna ei tunduks. Tulevad meelde need mõned korrad, mis on tulnud piineldes veeta koos improteatrite etendustega. Baarmenide ja sommeljeede, kelnerite ja ettekandjate puhul aga mängib teadmistega paralleelselt sama olulist rolli see, kuidas neid oskusi ja teadmisi kliendile parimal, kutsuvaimal viisil ette kanda/etendada.

Mõistan asjaolu, et võistlused on teine keskkond kui igapäevane töö restoranis või baaris, ülesannete täitmisel on ees tugevad ajapiirid ning perfektsus andmestikus, mida esitatakse, on esmatähtis. Samas oli ka Eesti parima sommeljee võistluse nelja finalisti esinemised äärmiselt erinevad, varieerudes piinlikust täpsusest joviaalse külalislahkuseni. Kuna mõlemad joogitundjad tegutsevad nii-öelda külalislahkuse sektoris, on oluline pigem emotsioon kui teadmised.

Varasemalt paljude baarmenide võistluste publiku või žürii hulgas istudes olen pannud tähele sama, et maailmatasemest ei erista meid oskus segada kokku parimaid kokteile ja teha seda elegantsiga, mis paneks ka baleriinid kadedusest punastama, mure on ikka ja alati keelelise väljendusega.

Nagu just mainisin, siis esinemisoskuse all ei pea ma silmas kehalist väärikust ja oskust elegantselt end liigutada. Küsimus on otseselt seotud verbaalse väljendusega. Ning seegi tase koliseb kiirelt allamäge, kui tuleb end väljendada muus kui emakeeles. See kriitika ei ole mõeldud kedagi solvama või kurvastama, see on antud edasi lootuses tõmmata tähelepanu ühele kitsaskohale, mille eemaldamise järel võiks Eesti baarmenid ja sommeljeed ka edukamalt maailmalavadel üles astuda.

Euroopa parim sommeljee on lätlane ning seda mitte teadmiste rohkuse, oskuste filigraansuse või lihtlabase õnne pärast, vaid kuna laval ringi “tantsides” tunduvad tema esinemine ja selgitused loomulikuna. Samamoodi nagu iga B-kategooria juhiloa omanik peaks liiklusest paremaks arusaamiseks omama kogemust nii A- kui ka D-kategooria juhina, võiks ka sommeljeed ja baarmenid käia läbi teatud hulga maad teatrikoolis, harjutada improteatrit ja lisaks veiniavamisele treenida ka puhast suhtlemist kliendiga.

Relaxy Snacks – tervislik tervest maailmast!

Kas kõht on tühi?

Iga kuu jõuab Sinuni tervislike snäkkide karp, kust leiad vahepalu, millest mõnda saab nautida paar ampsu ja mõnda lausa terve kuu. Iga kord on karbis uued tooted. Mis täpselt? See on alati üllatus! Snäkid sobivad hästi kaasahaaramiseks kooli, tööle, matkale ja sõbra juurde!

Tee endale kingitus ja telli Relaxy Snacks!

Toitumisnõustaja abiga hoolikalt valitud ampsud.

Armsalt kodumaised ja põnevad uued välismaised maitsed.

Maitsvad snäkid, mis on Sinu tervisele head.

vein Foto: Karl Anders Vaikla Foto: Tiit Mõtus

Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii Milliseid veine 2017. aasta sügis trendikaks peab ehk milliseid veine sellel sügisel juua?

Sügisel on meie toidulaud külluslik metsaandidest ja kergemad suvised toidud hakkavad asenduma rohkem täidlasemate ja tummisemate roogadega. Igal sügisel on meil ka alati teemaks olnud seened ja muud sügisannid.

Soovitaks nõtkeid ja elegantseid punaseid ning täidlasemaid valgeid veine. Burgundia nõtked ja komplekssed punased veinid Pinot Noiri sordist ja kreemised, täidlased valged Chardonnay’st, kuni veel neil vähegi mõistlik hind, kuna järgmiseks aastaks on jälle hinnad tõusnud. Nebbiolo viinamarjast Barolo ja Barbaresco on otsekui loodud kaaslasteks sügiseste roogadega ulukitest ja seentest. Itaaliast lisaks veel miskit huvitavat sarnases stiilis saab Nerello Mascalese viinamarjast, ning Portugalist Baga viinamari, mis ei väsi üllatamast.

Renessanssi teevad Portugali veinid.

Oskad sa tuua mõne konkreetse veini või piirkonna, millel sügisel silma peal hoida?

Portugal on nii-öelda tuhast tõusmas ning ei ole ainult insider’ite seas populaarne. Sealsed isikupärased ja erilised viinamarjad pakuvad avastamisrõõmu ning nende kvaliteet ja sisu on maailmatasemel.

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

sisuturundus

Veski Mati menüüväljakutse: kiirsöök välja, kiire söök asemele!

Septembris muutub tuhandete Eesti perede elurütm tuntavalt – muhedast suvisest sumisemisest saab kiire askeldamine, sest algavad koolid ja huviringid. Lõppevad puhkused ning lapsevanemad peavad arvestama töö kõrvalt ka kõikvõimalike erinevate koduste toimingutega hoopis suuremas mahus kui varasematel kuudel. Ühesõnaga muutub kogu varasema paari kuuga mõnusalt meeldivaks saanud suvine, puhkuseline ja rahulik elurütm.

K

iire tempo päeval sunnib inimesi mugavustest tulenevalt korrigeerima vastavaks ka oma igapäevast menüüd. Teab ju iga inimene õhtust vajadusest tulenevat kiusatust haarata perele kaupluseletilt kaasa juba midagi valmisletist. Või siis lõunasöök tööl? Selle asemel, et kodus koos perekonnaga üks tore kokkamise õhtu korraldada ning söök järgmisel päeval kodust kaasa võtta, kipub käsi ikka ja jälle lähima pirukaleti ääres saiakesi kotti pakkima. Kiire ja mugav? Kahtlemata. Tervislik? Pigem mitte. Oleks aeg väikeseks toidurevolutsiooniks. Ja seda just tervislikkuse koha pealt.

Sügis on absoluutselt suurepärane aastaaeg kasutada viimase võimaluseni ära kõik eestimaisest loodusest leitav – värsked viljad, seened, kala või kasvõi maitsetaimed. Kuid see on ainult üks osa. Teine, veelgi olulisem osa on saada võitu kiusatusest minna kergema vastupanu teed ja ehitada pere söögid üles erinevatele vähe vaeva nõudvatele toitudele, mis kaupluselettidel poolfabrikaatidena saadaval. Veelgi enam – olukorrad, kus näiteks laste tungival nõud18

20. september 2017

misel asendub tervislik ja maitsev õhtusöök mõne tuntud kiirsöögirestorani einega.

Siin ongi aeg esitada väljakutse: kiirsöök välja, kiire söök asemele!

On mõistetav, et kodune söögitegemine võib paratamatult olla aeganõudvam ja pisut rohkem pühendumist vajav kui purgisupi soojendamine. Kuid kui ütleme sulle, et see ei pea tingimata nii olema? Tervislikest toorainetest ja vähese vaevaga on võimalik valmistada mitmeid erinevaid ning tõeliselt maitsvaid sööke kogu perele. Selleks, et ka sina saaksid oma kodus viia läbi menüüväljakutse, pakub Veski Mati sulle järgnevalt välja mõned mõnusad ja lihtsad retseptid. Neid koostades on lähtutud kolmest põhitõest: tooraine olgu tervislik ja eestimaine, toidud olgu piisavalt hõlpsad valmistada, et neid jõuaks ning viitsiks valmistada ka pärast pikemat ja teguderohkemat päeva, ning kolmandaks – igas toidus olgu sees mõni ootamatu ja maitseüllatust lisav nüanss.

Seega esitame sulle siinkohal väljakutse: saada oma igapäevasest menüüst välja kiirsöök ja too sinna asemele ise-

tehtud kiire söök. Võta oma südameasjaks valmistada perekonna söögikorrad ise tervislikust toorainest. Jäta lõunased pirukad sinnapaika ning söö parem isevalmistatud toite, mis on kahtlemata tervislikumad ja maitsvamad. Juuruta seda mõttemalli ka oma lastes, lisades toitudele mõne huvitava kiiksu, mis pakub neile avastamisrõõmu ka juba tuttavates toitudes.

Kui nüüd arvad, et jääd ideedega hätta, siis ära muretse. Veski Mati kodulehel www.veskimati.ee on retsepte ning tooteid igaks söögikorraks. 100 erineva toote hulgast on võimalik leida lahendusi nii kiireks hommikusöögiks erinevate putrude või müsli näol kui ka miks mitte õhtusöögiks pasta näol. Ja seda kõike ikka selleks, et sul oleks lihtsam ja mugavam valmistada endale ja oma perele kiire ja tervislik söögikord.

Väljakutset vastu võttes lähed sa eesootavale hämarale ja sombusele sügisele vastu parema tujuga, tugevama immuunsüsteemiga ning mis kõige tähtsam – arusaamaga, et kiire toit võib olla heale maitsele lisaks tervislik. Head isu!

sisuturundus Sõmer kruubipuder Retsept: Veski Mati

Odrakruup on kõige toitvam tangaine odrast, sest eemaldatud on väga vähe toitaineid. Nii on tegemist tõeliselt toitva tervisest pakatava toitainega. Ka valmistamine ei võta liialt aega.

Koostisained: • 3 dl Veski Mati Odrakruupe • 75 g võid • 8 dl puljongit (vastavalt maitsele kas liha- või köögiviljapuljong) • 100 g peekonit Valmistamine Alusta kruupide pesemisest – tee seda sõela ja jooksva veega nii, et lõpuks oleks läbi kruupide voolav vesi puhas. Sulata potis või ja lisa sellele kruubid. Kuumuta kruupe võis mõned minutid. Samal ajal keeda valmis puljong ning lisa see kruupidele. Maitsesta ja hauta kruupe puljongis, kuni need on pehmed. See võtab umbes 45 minutit. Prae peekon pannil mõnusalt krõbedaks ning serveeri kruubid koos peekoniga.

Värviks ja maitseks võid soovi korral lisada midagi rohelist – näiteks rohelist sibulat.

Tatrapannkoogid Retsept: Veski Mati

Tatart loetakse üheks tervislikumaks tangaineks üldse.

Sellest saadava vitamiinide hulgaga ei ole võrreldav praktiliselt ükski teine. Tatrajahust valmistatud pannkoogid on seeläbi vanad tuttavad, kuid hoopis tervislikumas võtmes.

Koostisained: • 2 dl Veski Mati Tatrajahu • 2 muna • 3 sl palmisuhkrut • 5 dl keefirit Valmistamine Löö munad suhkru ja soolaga lahti ning lisa keefir. Sega hulka jahu ja küpseta pannkoogid õlis. Kasutada võid nii tavalist õli kui ka näiteks kookosõli – nii on tulemus veelgi tervislikum. Serveeri mõnusate värskete koduaiamarjade või moosiga. Lastele meeldiva „kiiksuna” võid pannkookide kõrvale lõigata hoopiski banaani. Ühtlasi võid pannkooke serveerida näiteks jäätisega.

Kaerakliipuder oliiviõli ja parmesaniga Retsept: Veski Mati

Kaerakliid on ülimalt tervislikud ja kiudainerikkad. Rohke hulk valke, süsivesikuid, mineraalaineid ning vitamiine tagab sööjale hea tervise ka salakavalate sügisilmadega.

Koostisained: • 2 dl Veski Mati Kaerakliisid • 4–5 dl vett • soolahelbeid • oliiviõli • riivitud parmesani Valmistamine Aja kergelt soolaga maitsestatud vesi potis keema ja lisa vaikselt sisse kaerakliid. Sega kõik ühtlaseks ning keeda putru rahulikul tulel umbes 5 minutit. Aseta potile kaas, keera potil tuli alt ära ja

jäta puder veel 10–15 minutiks järelhauduma. Vajadusel lisa vett, et saada soovitud paksusega pehme puder. Tõsta puder kaussi, puista peale soolahelbeid, nirista oliiviõli ja riivi või tõmba koorimisnoaga peale parmesaniribasid. Kui sööjate hulgas on ka lapsi, võid jätta parmesani nende portsjonitele lisamata.

www.veskimati.ee 20. september 2017

19

Kui otsid kohta, kus tähistada järjekordset imelist elupäeva – suurt juubelit või pisut väiksemat sünnipäeva, pulmapidu, klassikokkutulekut, poissmeestepidu või tüdrukuteõhtut, oled õiges kohas.

Saalis on olemas lava, moodne helitehnika ja valgus.

Kasutada saab 3 mikrofoni ja projektorit.

Korralda oma pidu meil!

LAVA, TANTSUALA, PEOLAUD KUNI 120 inimesele.

Pärast kella 19.00 kogu saal broneeritud Teie üritusele.

Olemas projektor, tellimisel DJ, akrobaatiline postitants jpm.

Turismigruppidele hommikubufee lõunasöögid õhtusöögid

www.seitsemerd.ee info@seitsemerd.ee tel 510 2299 Tallinna kesklinna Vanasadam, Sadama 8 / Kai 5

kärakas

Endine kohvikupidaja Inger Udeküll andis Eestile esimese toonikusiirupi Džinni ja tooniku kultuur on sama vana kui aeg, vähemalt nii tundub. See tekitab küsimuse, mida on nii tsementeerunud joogi – džinn, toonik, jää, sidrun – puhul võimalik muuta nii, et seda saaks pudeldada ja kasumiga maha müüa. Vastus sellele vähetähtsale küsimuste reale on, et tuleb luua toonikusiirup, mida saab vastavalt oma maitsele erineva mullitiheduse ja soolasusega veega pikendada. Täielik heureka neile, kellele GT (gin’n’tonic) on igaõhtuseks stressileevendajaks.

I

da-Virumaal sündinud, Rakveres kasvanud ning enamiku ajast Tallinnas elanud ja õppinud Inger Udeküll pidas aastaid Pärnus kohvikut ning töötas klientidest vabal hetkel oma hobi ehk toonikusiirupi maitsete ja retseptide kallal.

“Suvekohvikutega Pärnus alustasin juba kolm aastat tagasi. Kohvihoovik – aasta ringi lahti olev kohvik – sai alguse aasta hiljem, 2015. aasta kevadel.

Mixturiga alustamiseks andsid julguse just kliendid, kes toote väga hästi vastu võtsid. Kõige populaarsem on läbi aegade ikka džinn toonikuga. Teised joogid tulevad tasapisi järele ja neid tuleb lihtsalt ise rohkem tutvustada,” selgitab Udeküll.

Sama ootamatult, kui Ingeri ellu tuli kohvikupidamine, tuli ka siirup. Praegu on siirupist saanud aga kogu tema te-

Toonikusiirupini jõudis Udeküll läbi juhusliku “tutvumise” USAs.

gevuse kese. Seetõttu läheb kohvik sellest septembrist kinni ja kogu aeg hakkab kuluma siirupikeetmisele, uute jookide välja mõtlemisele ja katsetamisele.

Samas ei ütle naine, et kohvikut uuesti ei tule. Äkki toonikusiirupikohvik? Toonikusiirupikohvikute kett?

Kõik algas … juhusest

“Toonikusiirupiga sain tuttavaks 2015. aastal, kui olin reisil USA-s. Olin seal söögi-joogi avastusretkel. Külastasin üht väikest, aga edukat destillatsioonikoda, kes valmistab kvaliteetset kanget alkoholi ja on võtnud südameasjaks ka kokteilikultuuri arendamise. Nemad kasutavad kokteilides toonikut ainult siirupi kujul, ei mingit tonic water’it. Mõte toonikusiirupist tekitas kohe huvi, sealt ma pudeli kaasa ostsin (vaatamata krõbedale hinnale) ja kohe pärast esimest katse-

tamist armusin tootesse. Mujal kokteilimaailma mõttes edasijõudnumates riikides on toonikusiirupid üsna levinud,” selgitab Udeküll toonikusaaga algust.

Kohe Eestisse tagasi jõudnuna, siirupipudel taskus, hakkas naine mõtteid mõlgutama, kust hea kokteili tarbeks toonikusiirupit juurde saada. Kuna toode on üle keskmise kõrgemas hinnaklassis, siis uue pudeli tellimine USA-st oleks läinud väga kulukaks. Nii sündiski otsus, et Udeküll hakkab asja uurima ja proovib oma kokteilidesse ise uue siirupi teha.

“Vajalike ainete hankimine võttis omajagu aega, aga peamiselt kulus aeg siiski õppimisele. Kiniin, mis on tooniku peamine komponent, on alkaloid ja kasutusel ravimina. Selle kasutamine on reguleeritud, seega ei saa sellega uisa-päisa ringi käia. Eriti kui eesmärgiks

Foto: Erakogu 20. september 2017

21

kärakas on toote pakkumine ka teistele. Kasutan Mixturis naturaalset kiniini ehk ekstraheerin selle kiinapuukoorest vajaliku määrani ja just seetõttu on toote värv oranž. Katsetamine hakkas kohe pihta ja võttis aega oma pool aastat ning tegelikult jätkub mingil määral tänaseni, kuigi põhiretsept on paigas,” räägib Udeküll.

Igatahes, 2016. aasta suvel hakkas Inger oma kohvikus pakkuma klientidele džinni toonikuga ise valmistatud toonikuga. “Ega ma seda suurelt välja ei reklaaminud, aga džinni toonikuga hindavad inimesed peilisid oma lemmiku kiiresti välja ja hakkasid uurima, kas saaks toonikut ka koju kaasa osta. Tagasiside oli positiivne. Järgmine samm oligi pakendamine ja brändimine,” selgitab toonikumeister.

Toote lõpliku pakendamise ja tunnustamiseni jõudis naine aga alles käesoleva aasta esimestel kuudel. Nimeks sai jook Mixtur ja esimest korda oli see avalikkuse ees sommeljeede veinimessil, mis toimus veebruaris Kultuurikatlas. Omajagu õppimist ootas veel enne toote lõplikku pakendamist ja tunnustamist. Siirupitoonik on praeguseks müügil juba üsna mitmes poes, e-Drinksi kauplustest Bestwine’i veinipoodideni ning Sipi veini- ja õllepoest Kaubamajani.

15 liitrit siirupit nädalas

Aga algusse … mis asi on toonikusiirup?

Oleme üldjuhul harjunud, et toonikud kokteilide segamiseks tulevad valmiskujul ja ei mõtle eriti, kuidas need jookide pikendused algselt kokku “keedetud” on. Enamasti segatakse suurtes tünnides veega kokku kindla retsepti järgi valmistatud siirup, villitakse, lüüakse CO2-ga mull sisse ja toonik rändabki poodi. Udeküll on jätnud etapi vahele ning segab kokku ja villib just siirupit, mida iga inimene saab vastavalt oma soovidele, eelistustele “pikaks” segada.

Toonikusiirup annab toonikuga džinnikokteili tegemisel juurde mitmeid uusi alkeemilisi dimensioone: siirupiga saab vastavalt tujule muuta joogi magusust, mulliga siirupipikendajaks võib olla erineva mullitiheduse, soolasuse või maitsega vesi.

“Siirupi katsetusprotsessis üritasin saada peamiselt pihta sellele, millest siirup üldse koosneb. Ega ükski tootja ju oma retsepti täielikult kuskile kirja ei pane. Alguse sai kõik baasretseptist, mida hakkasin painutama vastavalt maitsele ja kuhu hakkasin lisama uusi komponente või neid ära jätma. Järgmiseks oli vaja paika loksutada koostisosade omavaheline tasakaal – see oli tagasi mõeldes ilmselt kõige raskem osa kogu arendusest. Nagu ma ise armas22

20. september 2017

Foto: Erakogu

asuda ka jookide tehnoloogiat õppima, et oma teadmisi täiendada. Tunnen, et kogu aeg tahaks aina rohkem ja rohkem teada,” mainib uue aja alkeemik.

Mikstuur ja mullivesi

Eesti esimene pudelisse villitud toonikusiirup.

tan enda kohta öelda, siis olen n-ö happefriik. Mind alalõpmata häirib, et jookides ja ka söökides pole piisavalt hapet.

Või on teine äärmus, hapet on liiga palju ehk kõik muu kaob ära. Siin tuligi see tasakaal leida. Usun, et sain hakkama,” mainib Udeküll.

Tagajärgedele otsa vaadates ei mäleta Inger näiteks, kui palju erineb pudelisse jõudnud siirup sellest, mis algselt kokku segatud sai. Siirupimeister ütleb ainult, et maitsed on paika loksunud ajapikku ja juurde on tulnud ka n-ö salajasi nippe, mis kõik lõppmaitsele midagi juurde annavad.

Mixturi toonikusiirup on käsitöötoode, mille valmistamine on suhteliselt aja- ja energiakulukas. Kvaliteedi hoidmiseks ei taha Inger kiirustada ning hoiab praegu joont, et valmistab 15 liitrit toonikut nädalas – piltlikult toodab täpselt nii palju, kui tellimusi on.

“Lõppenud suvel jäi tootmispool ja seetõttu ka siirupimüük tagaplaanile, sest minu kohvik Pärnus röövis kogu tähelepanu ja energia. Suur osa toodangut läks oma kohviku tarbeks ja tegelikult jäi isegi puudu. Siit ka otsus kohvik sulgeda ja pühendada end täielikult Mixturile ja potentsiaalsetele uutele toodetele. Plaanis on kasvada nii Mixturiga kui ka arendada uusi tooteid. Aasta lõpuks on kavas toodangut vähemalt kahekordistada. Sellest sügisest on mul plaanis

Mixturi “keedab” (selgemate ja puhtamate maitsete saamiseks Inger tegelikult siirupit ei keeda, vaid leotab ja segab kokku) Udeküll praegu üksi, abiks elukaaslane ja lähedasemad sõbrad/ kliendid. Nii nagu ikka väikeettevõtlus ja uue toote turuletoomine käib. Kuidas aga kolm aastat siirupi sees elanud Inger ise oma toodangut meelsaimini tarbib?

“Minu viimase aja lemmikviis on lihtsalt mulliveega segamini. Põhimõtteliselt lisan jääga täidetud klaasi siirupit ja pikendan mulliveega nii pikaks, kui parasjagu hea tundub. See ongi see võlu ise mängida. Sellisel kujul Mixtur pidavat olema ka ülimalt hea pohmellirohi.

Endal pole ammu sellist pohmelli olnud, et oleks õnnestunud katsetada. Enamik teisi joovad ilmselt Mixturi peamiselt džinnikokteilina, kuigi soovitan katsetada ka muude jookidega. Siin on nii palju võimalusi. Näiteks törts vahuveini sisse annab väga mõnusa nüansi. Üks hea kokteil on veel Mixtur Negroni. Proovige järele,” mainib Udeküll.

Praegu on Mixtur siiski pigem restoranides kokteilisegamisel saadaval, Tallinnas näiteks restoranis Leib. Samuti on Tartus asuva ööklubi Maasikas baarmenid pannud kokku VIP-ala nimikokteili, mis kasutab just Ingeri toonikusiirupit. Pidavat jube populaarne jook olema.

“Leiva restorani inimesed oskavad Mixturi väga hästi just ka alkoholivabana teha ja ühtlasi toidu kõrvale sobitada.

Kuna toodang on seni olnud pigem väike, siis aktiivne müügi- ja reklaamitöö on seetõttu tagaplaanil. Muidugi on toonik siirupi näol veel Eestis paljudele ka võõras. Minu enda kohvikus Pärnus on terve Mixturi kokteilimenüü. Pean tunnistama, et välismaalastelt olen Mixturile saanud eriti palju positiivset tagasisidet,” räägib Udeküll.

Toonikusiirupit tasub valida siis, kui tahad miskit erilist ja nautida häid hetki, mis on tulvil maitseid. Mixtur on väike luksus, millega käib kaasas emotsioon ning uhkus oma maitse järgi valmistatud joogi üle. Luksus, mida saab kontrollida, luksus, mis sõltub täielikult jooja ja segaja maitsest.

“Ma naudin seda hetke, kui näen, et keegi on omale Mixturist joogi valmistanud ja esimene emotsioon, mis minuni jõuab, on endamisi öeldud “Nii hea!”,” naeratab Inger.

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

sisuturundus

Bistroo Usin kutsub külla Tõenäoliselt ei ole ühtegi eestlast, kes ei oleks vähemalt korra elus nautinud Usina-nimelisi ehedalt koduse maitsega toite, mida usinad kokad valmistavad erilise hoole ja pühendumusega.

Usina toidud katavad tihti pidulaudu, aitavad lõunatunnil kiiresti kõhu hea ja paremaga täita või võimaldavad pereemal õhtuti lõõgastuda, ilma et peaks muretsema, kuidas perel ikka kõhu nurinata täidetud saab.

24

20. september 2017

P

raeguseks paljudele eestlastele tuttav ja kodune Usin alustas kulinaariatoodangu müügiga juba 1994. aastal ja kui alguses oli valikus kõigest kolm toodet, millega kaubandusse siseneti, siis aastatega valik laienes, tekkis palju uusi kliente ja kaubanduskette, kust Usina tooteid leida võib.

Populaarsuse kasvuga tekkis mõte avada ka päris endanimeline kulinaariapood ning nii avatigi aastate eest uued ja suured tootmisruumid Keilas koos poe ja kohvikuga. Peatselt järgnes sellele ka teise kulinaariapoe avamine Õismäel ja tänavu avas Tallinna kesklinnas uksed ka esimene bistroo Usin. „See otsus ja tahe tuli sellest, et aastatega, mil oleme tegutsenud Keila kohvikuga, oleme saanud väga palju positiivset tagasisidet ja julgust avada ka Tallinna kesklinna rahvale koduste toitudega bistroo,” selgitab Usina turundusjuht Katrin Mänd. „Pakume lihtsaid toite ning loomulikult soodsalt ja ilma ooteajata, mida kesklinnast tavaliselt ei leia.”

Bistroost leiab erinevaid kastmeid, pajaroogasid, suppe, lihapraade ja magustoite ning loomulikult kuulub valikusse ka lai valik maitsvaid Usina salateid, küpsiseid ja kooke. „Bistroosse võib tulla sööma juba päris vara hommikul, sest pakume ühtlasi hommikuputru ja soojasid saiakesi ning head kohvi. See on hea võimalus kiires-

ti kohvi ja saiake kaasa võtta ning kontorisse joosta,” räägib Katrin. „Ka kogu meie lõunamenüü on justkui soodsate päevapakkumiste menüü.”

Usinasse koos kolleegidega!

Bistroo Usin sobib hästi ka väiksema töölõuna või lihtsama sündmuse tähistamiseks. Garanteeritud on maitsvad toidud, mida kliendid on aastaid kiitnud ning loomulikult ka tasemel catering’i teenus. Bistroosse mahub kokku kuni 50 inimest ja ürituse korraldamine toimub ühiste läbirääkimiste teel olenevalt ürituse iseloomust (peied, sünnipäev, ärikohtumine vms). Koostöös kliendiga luuakse meeldejääv ja muredeta mööduv sündmus, mida veel pikalt meenutada.

Vaata lisa www.usin.ee või tule bistroosse häid toite nautima Narva mnt 7, Tallinn.

väiketootja

Mahetoidupoodnik: eestlane keerab maheusku aeglaselt Biomarketi mahetoidupoodide keti asutaja Priit Mikelsaar ütles intervjuus ajakirjale, et viimase kümne aastaga on mahetoidu tarbijate hulk kasvanud ehk protsendilt kahele. Jutt käib neist, kes püüavad elada täielikult mahetoitudest. Samas on aina enam inimesi, kes katavad osa oma toidulauast mahedalt.

Intervjuu Biomarketi mahetoidupoodide keti asutaja Priit Mikelsaarega.

pajatab maalikunstist ja muidu kunstist

O

led pikalt kohalikul maheturul tegutsenud. Kuidas on aastatega muutunud inimeste soovid ja eelistused toidu puhtuse valdkonnas?

Muutused on olnud viimastel aastatel senti- või millimeetrite haaval mõõdetavad. Ei tunne, et oleks viimasel kümnendil midagi revolutsioonilist juhtunud. Rahulik kasv. Teadlikkuse kasv on ehk olnud kõige suurem – teadlikkus toidust tervikuna on suurenenud, huvi toidu vastu on kasvanud. Seda on tagant tõuganud ka erinevad toidukriisid – Hollandi munakriis näiteks. Need annavad inimestele tõuke pöörduda aina enam mahetoodete poole. Samuti on veganid ning gluteeni ja laktoosi teemad-trendid pannud inimesi oma söödava toidu koostist vaatama ja uurima.

Mis asi on üldse mahetoit ja kuidas

seda eristada n-ö mitteökoloogiliselt puhtast toidust?

Mahe- ehk ökotoit on looduspuhas – vaba kunstlikest lisaainetest (värv-, lõhna- ja maitseained), ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme ning on seeläbi inimese tervisele ohutu ja kasulikum. Mahetoidul on suurem toiteväärtus, see sisaldab rohkem vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante ning maitseb ja lõhnab ehedalt. Mahetooted on naturaalse maitsega, kuna sisaldavad vähem saasteaineid nitraate ja nitriteid. Lõhna ja maitset kujundavate ühendite, nagu flavonoidide, fenoolide, tanniinide jt sisaldus on aga tavatoodetest kõrgem Millises osas on eestlaste teadlikkus mahetoidu osas enim muutunud, arenenud?

Teadlikkus on kasvanud kogu inimese toidusedeli osas, hoolitakse rohkem,

lood veinidest ja lõbustab Teid juttudega võluvate viisidega konjakitest gurmeeköögi tagamaadest kontrabassil

imeliste nootidega saksofonil

Lisaks nendele sarmikatele meestele naudime ka suurepärast õhtusööki koos konjakitega.

Hind 99,00 EUR in | Avatud ka härrasmeeste sigarisalong.

Kohtade arv on piiratud, vajalik ette broneerimine. Kersti.ilves@ammende.ee | tel 372 447 3888 | tel 372 56 260 365 | Mere pst 7, Pärnu

26

20. september 2017

väiketootja Foto: Visit Tallinn

püüdnud trendi luua, et mahetoit ja selle tarbimine poleks poos. See on aga küsimus, mida meilt alati küsitakse. Poosi trenditipp on möödas, praegu ostetakse mahedat ikka tervise tarbeks.

Mis olid sellel ajal, kui sina Biomarketiga alustasid, hitt-tooted ja mis on need praegu?

Raske hinnata. Aga kõige lihtsam selgitus on vist see, et alustades osteti palju eritoite – kookosõli, väetoite. Nüüd on populaarne kõige tavalisem toit – piim, munad, juurviljad, leib ja nii edasi.

mida süüakse ja kuidas. Seda tõukavad tagant ka maailmatrendid ja kampaaniad – me ju pidevalt loeme teraviljakampaaniatest, juurviljakampaaniatest ja nii edasi. Selge on see, et inimesed hoolivad aina enam oma toitudest. Näiteks spirulina pole masstoode, aga sellel on arvestatav müügimaht, kuna inimesed tahavad teada, kuidas olla paremini kõige vajalikuga varustatud.

Mida pead praegu peamiseks piduriks, miks Eesti maheturg aeglaselt areneb?

Pole poodi, kus oleks kõik mahekaup ole-

mas, igas sortimendis ja valdkonnas. Inimene on mugav ja läheb ühte poodi – kui sealt saaks osta korraga kogu õhtuse või hommikuse toidukraami, siis usun, et kõrgem hind ei oleks takistuseks. Samas on ka just mainitud hind selgelt probleemiks.

See on mahetoidul praegu krõbedam kui tavatoidul. Eks mahetoidu ostu osakaal on kogu maailmas selgelt ostujõuga seotud.

Kui palju on praegu mahetoidu tarbimises poosi?

Biomarket tahab tuua mahetoidu igapäevaseks igale inimesele. Me oleme

Mida näed mahevaldkonna tulevikus?

Kasvu mõttes arvan, et jätkub evolutsiooniline kasv. 5–10-aastases tsüklis arvan, et mahetoidu osakaal kasvab kogu toiduaine turust kahelt protsendilt neljani. Jääme aga ikka nišiks. Vaikimisi usun trendi jätkumist. Mahetoidu kättesaadavus kindlasti suureneb – supermarketisse tuleb enam mahetoitu. Sellele lisandub pidevalt kasvav internetikaubandus mahevaldkonnas. Lisaks kasvab otsetootjalt ostmine. Usun ka, et sissetulekute tõus ja jätkuv tervisest hoolimise trend aitavad kaasa mahetoidu laiemale levikule.

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

Meie tooted sobivad nii väikelastele kui ka kõikidele teistele oma tervisest hoolivatele ja kohalikust toidust lugu pidavatele inimestele.

TAARAPÕLLU TALU OÜ 5919 0227 info@taarapollu.ee www.taarapollu.ee

Vitami in pomm iotse metsa st!

sisuturundus

7ÜRTI – Maitseid

igast maailma otsast!

7

ÜRTI on 2016. aasta mais avatud pisike ja hubane restoran Kadrioru serval. Omanäoliseks muudab restorani see, et tegemist on tõepoolest pisikese, hubase ja koduse kohaga, kuhu on oodatud kõik – olenemata sellest, kas soovid teha kiire, kuid kvaliteetse lõunapausi või tulla õhtul kaaslasega tunnikeseks-kaheks restorani rahulikku atmosfääri lõõgastuma ning klaasikest veini ja imemaitsvaid toite nautima. Restoran on avatud iga päev ning rõhutakse sellele, et toit ja teenindus oleks tipptasemel ja mis kõige tähtsam – klient alati rahul!

Edu võtmeks kvaliteetne tooraine ja austus klientide vastu

Restorani omanik ja peakokk Janek Villermann on töötanud kokana üle 20 aasta, seda erinevates restoranides, ning lõpuks tekkiski idee, et oleks aeg avada ka oma restoran. Janek on reisinud läbi maailma, kogunud kokku hulgaliselt vapustavaid retsepte ja usub, et just erinevate maitseainete ja toorainete kombineerimine ning oskuslik ja uudne kasutamine köögis avab uusi ja seni varjatud maitseid, isegi meile väga tuttavate roogade puhul. Just toorainete kvaliteet on peakoka jaoks väga tähtis ja põhimõtteline küsimus, millesse suhtutakse tõsiselt, vastutustundlikult ning loomulikult suure austusega – inimene, kes

28

20. september 2017

7ÜRTI külastab, võib olla kindel, et tegemist on tõepoolest kvaliteetsest toorainest tervisliku ja maitsva toiduga.

Pidevalt uuritakse ja küsitakse klientide tagasisidet, et teada saada, mis meeldis, mida veel näha ja proovida tahaks. Loomulikult saavad kliendid toitude puhul ka ise valida, kas ja kui teravat toitu eelistatakse, lisaks, näiteks erinevate toitumiseelistuste puhul on võimalik alati teha roogades asendusi ja muu-

Lubage rohkem võrratuid maitseid enda ellu, Teie olete seda väärt! datusi kliendi soovidele vastavalt. Märkimisväärne on näiteks ka see, et restoranis on justkui sisustuselemendina vahvad kastikesed, kust külastaja võib vastavalt hooajale leida näiteks seeni, õunu või piparkooke – miks mitte viimaseid ka söögi ooteajal veidi nosida.

Midagi igale maitsele, igast maailma otsast

Menüü keskendub ja muutub vastavalt hooajale. Vaadatakse ringi ka turul – kui midagi värsket ja head leidub, võetakse see kasutusse. Samas tuuakse toorainet ka välismaalt, nii tuleb näiteks Prantsus-

maalt 2-3 korda nädalas värske kala otse restorani. Kõike tehakse nii, et oleks puhas, looduslik ja maitsed rikkalikud. Rääkides menüüst veel veidi täpsemalt, võib teha järelduse, et valikus on natuke midagi igast maailma otsast, kõik külastajad leiavad endale sobiva, kuid samas pole valik suur, vaid piisav. Peakoka kogemuse ja nägemuse põhjal valmib menüü, kus saavad kokku kõik koka lemmikud ja väga palju põnevaid maitseid ootab veel oma korda, menüü on pidevas uuenemises. Nii on menüüs hõrgutisi seinast seina ja riigist riiki – guacamole Mehhikost, borš Ukrainast, paella Hispaaniast, risoto Itaaliast või miks mitte hoopiski meie oma kultuuriruumile tuttav tatar. Mainimata ei tasu jätta sedagi, et toitu tuleb valmistada suure armastusega ja seda 7ÜRTI ka teeb. Juba koha nimi – 7ÜRTI – tuleb sellest, et kasutatakse väga palju ürte ning erinevaid külluslikke maitseid. Kuigi loomulikult võib restoranist leida harjumuspärased karastusjoogid, tehakse väga palju siiski ise kohapeal, n-ö omaloominguna. Igal hommikul küpsetatakse ise leiba, tehakse valmis morss, samuti valmivad kohapeal erinevad magustoidud, mida kliendid väga kiidavad.

Lisainfot vaata ka restorani kodulehelt www.7urti.ee või mine tutvu kohapeal – J.Vilmsi 45, Tallinn.

Oleme avara valikuga kÜÜgi- ja kodutarvete kauplus, mis soovib aidata Sul sellele vastust leida.

Tule uudistama!

Rocca al Mare Keskuse 2. korrusel, Järve keskuse 0-korrusel ja Rakveres Vaala keskuses. www.kodusvajalik.ee facebook.com/Kodusvajalik

Keila-Joa loss Schloss Fall | Pargi allee 5 | www.cherami.ee | tel 502 4023

mahetoit Maitsed.ee alustab sellest sügisest uut rubriiki, kus võtame vaatluse alla uued ja põnevad Eesti restoranid.

The Able Butcher:

liharestoran, mis vajab siiani lihakokka

Foto: Taavi Sepp

Dekadentsi ja hedonismi meile lubati ning seda me ka saime. Nii võiks iseloomustada aasta tagasi avatud Tallinna esindusliharestorani ühe lausega. Samas on see liiga lihtne, et võtta kokku restorani n-ö kabinetis sündinud kontseptsiooni olemus. Liha on, veini on, tippkokad on, kuid seda kirjeldamatut kõrgtaset, eksimatut gastronoomset lendu lõpuni ei näe. Miks?

A

asta tagasi restorani avamisel oli suurimaks mureks menüü arusaamatu kliinilisus, liigne soov paigutada ühtede kaante vahele toidusedel, milles oleksid olemas kõik maitsed ja road Siberist Sindini ning riisist T-Bone’i lihani. Toona kööki juhtinud pika hotellirestoranide manageerimise kogemusega Salvatore Coco oli restorani pantvang: selgus, et kogu The Able Butcheri kontseptsioon ja menüü oli pandud kokku uuringute tulemusel matemaatiliselt kuskil kabinetis, mitte peakoka peas või tööga. Coco oli üksnes kokk, mitte artist. Seda oli tunda, sest iga osa menüüst – olgugi et filigraansel tasemel valmistatud, maitserohke – oli igav ja üheplaaniline.

Aasta hiljem on pukis uus peakokk, kes on teinud oma menüü, kuigi kontseptsioon on tõenäoliselt jälle n-ö kabinetist. Tallinna restorani osas tuleb aga teha järeleandmine, kuna tegu on katsepolügoniga. Hiltonil on idee just nimelt Tallinnas oma liharestorani kontseptsioon paika lihvida, et saaks seda siis kloonida nii Nevadasse kui ka Saigoni. Arusaadav ongi oma nurga otsimine.

Kahjuks lähevad siin aga suusad risti: lubati Eesti parimat liharestorani, tulemus on aga ainult väga hea lihaeinela. Kindlasti on The Able Butcher Tallinna esikümnesse, kui mitte esiviisikusse kuuluv restoran, mis pakub elamusi, millega on keeruline võistelda. Eelroad, veel “hingavad” Tšarskaja austrid külma ve-

niva viinaga või kurgus kõditava maitsega carppaccio, loovad meeleolu; rippunud antrekoot, 8-ribiline lambakarree või sisefilee chimichuri, grillitud spargli, metsaseente ja miks mitte juustuste makaronidega jätkavad elamust; mõnuolemuse lõpetab üks praeguseid linna parimaid magustoite – tugevalt leivane jäätis värskete maasikatega. Tegemist on kulinaarse teatriga selle parimas olemuses.

Aga … The Able Butcheri kõige tugevam külg ja ühtlasi nõrgim külg on liha. Selle esiletõstmist rõhutab ka kokku pandud menüü. Menüü on kui pusle, mida hakatakse oma soovi järgi toitu valides kokku panema – esiteks liha, siis küpsusaste, seejärel lisandid, kastmed, vein ja leib/sai. Tundub ideaalne. The Able Butcheri praeguse peakoka Alexander Kaiseri sõnul on uue lähenemise eesmärk pakkuda restoranikülastajale põnevat, autentset ja täisväärtuslikku kulinaarset teekonda, kus esikohal troonib kvaliteetne liha. Liha olevat osa restorani DNA-st. Kasutusel on vabapidamisel kasvanud veiste liha. Peale Californiast Creekstone’i farmist pärit liha on menüüsse lisandunud Eesti liha.

Restoranikülastajad saavad osa väga omalaadsest teekonnast. Kõigepealt juhatatakse nad lihavaliku juurde, mis asub lihalaagerdamise ruumis (The Meat Cabinet). Seal saab valida endale meelepärase tooraine, millest meistrid rooga valmis-

tama asuvad. Laia valikuga veinitoas (Red Room) valitakse roa kõrvale sobiv ja selle maitsenüansse esile toov vein. Eriline rõhk on restoranis just punastel veinidel.

Selles kõiges lasub ka probleem: olgugi et lauda serveeritud road on igas aspektis tasemel, ei saa vaadata mööda asjaolust, et peaaegu tühjas restoranis einetades tulid kõikidele sööjatele lauda valesti valmistatud lihad. Sama probleem oli ka kõrvallauas, teises ainsas restorani rahvastatud lauas. Tundub “esimese Eesti murena”, toore virisemisena, kuid kui pjedestaalile ja nurgakiviks tõstetud tooraine on roa nõrgim osa, tuleb tunnistada probleemi. Tegemist on elamusega, millele tuleb kohalikus kontekstis panna magama suhteliselt kopsakas summa, millega ei taha ükski inimene riskida. Parim olgu parim, mitte ainult peaaegu!

NB! Maitsed.ee külastas restorani The Able Butcher Hiltoni hotelli kutsel!

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

20. september 2017

31

sisuturundus

Eesti suurim ja omanäolisim restoran Rae Meierei avas uksed dutrende alates arvukatest taimetoitudest kuni hoolikalt valitud farmidest pärit ja söeahjus valmivate mahlaste lihalõikudeni.

Toitude tooraine pärineb võimalikult palju just Eesti väiketootjate ja põllumeeste käest. Paljud road põhinevad loomulikult Rae Meierei juustutehase juustudel, kuid üldiselt iseloomustavad roogasid lihtsad, värsked ja puhtad maitsed. Kõik toidud valmivad külaliste silme all avatud köögis ning on terviklikud nii maitsete kui ka välimuse poolest.

Restoranis on avatud ka oma viina- ja veinitootmine, kus muuhulgas hakatakse õlle baasil villima maitsvaid majajooke.

Omad lemmikud leiavad ka kokteili- ja veinisõbrad, sest avatud on tipptasemel kokteilibaar ning lisaks pakutakse enam kui 130 sorti veini, millest 25 on võimalik ka klaasi haaval lauda tellida.

Tallinna vanalinnas Dunkri tänaval avas septembri keskel uksed uus 350-kohaline restoran ja juustutehas Rae Meierei, mille uudne kontseptsioon on unikaalne nii Baltikumis kui ka Skandinaavias.

B

eerhouse’i maja teisel korrusel asuv Rae Meierei on oma 350 istekohaga Eesti suurim restoran, mis jaguneb peasaaliks, väiksemateks saalideks, VIP-ruumideks ning mitmetasandilisteks rõdudeks. Suvisel ajal on avatud ka 100-kohaline päikeseline väliterrass. Restorani industriaalses sisekujunduses on rõhku pandud igale pisidetailile ja aeg-ajalt võivad loomalembelised leida saalides ringi jalutamas päris elusaid kitsi.

Restorani oluliseks osaks on tänapäevane, viimaseid tehnoloogiaid kasutav juustutehas, kus valmivad kogenud juustumeistrite käe all parimast kohalikust toorpiimast juustutooted. Iga päev valmistatakse rohkem kui 600 liitrist toorpiimast maitsvaid pehmeid juuste – erineva pehmusastmega mozzarella’t, koorejuust straciatella’t, juustupalli burrata’t, ricotta’t ja ahjus küpsetamiseks mõeldud halloumi’t. Põnevad juus32

20. september 2017

turoad on loomulikult esindatud Rae Meierei mitmekesises menüüs ja neid saab ka restoranist kaasa osta.

Menüüst leiab nii ohtralt taimetoite kui ka mahlast liha

Rae Meieri menüü on välja töötanud Eesti Maitsete Saatkonna saadik Mihkel Kalbus ja restorani brand chef Dmitri Rooz, keda on tunnustatud lugematute auhindade ja preemiatega nii Eestis kui ka ülemaailmselt. Menüüst leiab enam kui 60 ehedat ja omanäolist rooga, mis hõlmavad nii kodumaiseid maitseid kui ka ülemaailmseid toi-

Rae Meierei rõõmsameelne ja professionaalne kollektiiv ootab külastajaid alates 15. septembrist iga päev kell 12.00–00.00. Kohtumiseni!

RAE MEIEREI restoran Dunkri 5, Tallinn +372 5343 8366, info@raemeierei.ee www.raemeierei.ee

toidureis

Kõige maitsvam

UNESCO

maailmapärand Foto: Silvia Pärmann

Pinha raudteejaamas pole kunagi keegi kurb, kui rongist maha jääb. Ootesaalis tegutseb suurepärane veinibaar.

Samal ajal kui Itaalia pizzeria’d, Hispaania tapas-baarid ja Prantsuse bistrood panevad kõik Euroopa linnad maitsema natuke ühtemoodi, pole Portugali restorane eriti kusagil märgata. Atlandi ookean uhub pikka ja kiitsakat Portugali pea 1800 km pikkuse ranniku ulatuses. Mere maitset on tugevalt tunda selle maa köögis, nagu ka päikest, mis küpsetab valmis nii oliivid kui ka viinamarjakobarad. See kõik ei maitse mujal lihtsalt mitte kunagi nii hästi, nii et Portugali köögi nautimiseks tuleb sinna kohale sõita.

K

õik kohad on selleks head, aga kui oskate hinnata veini, siis on Porto ja Douro jõe org natuke paremad teistest. Porto kõrgub kahel pool Douro jõe suudme kõrgeid kaldaid. Paremale kaldale jääb kesklinn oma kireva elu ja pika ajalooga, vasakule aga portveinimajad ehk naudinguid täis päevad ja õhtud. Kaks kallast on omavahel ühendatud kahetasandiliste sildadega ja kes sellelegi vaatama ronimist pelgab, saab liuelda tasandite vahel ka funikulööriga või sõita üle jõe paadiga.

Kui tahate näha, kust kõik maitseelamused alguse saavad, jalutage Bolhão 34

20. september 2017

turule. Ei ole enam kuigi tavapärane, et talupidajad ise käiksid suurlinnaturgudel oma kaupa müümas või et mitmesaja tuhande elanikuga linnas juhtuks, et keegi südalinna turult elusa kana koju õhtusöögiks viiks. Aga Porto maitsete eheduse saladus just selles värskuses peitubki.

Kalaturud on loomulikult ka kohustuslikud. Kui ma enne kirjutasin, et kala jõuab lauale otse merest, siis siin on suureks erandiks portugallaste poolt palavalt armastatud tursk. Portugallaste tursaarmastus on silmatorkav ja esmapilgul arusaamatu. Portugal on maailma kolme suurema tursasööja hulgas koos

Islandi ja Jaapaniga – ainult et erinevalt ülejäänud kahest esikolmiku liikmest ei ole Portugali vetes mitte tursapoegagi ja absoluutselt iga kala tuleb ohtralt soolatuna tuua Norrast ning seda enne söömist päevi leotada. Pole siis ime, et Norra ise tursasööjate edetabelis ilma ei tee, neile ilmselt palju alles ei jää.

Samal ajal on portugallastelt väidetavalt 365 retsepti soolatud tursa valmistamiseks – ma olen kindel, et tegelikult on neid rohkem. Ent maitseelamuste vallas on tursk vist tõesti ainus asi, mida Porto ja Douro regioonis ise algusest lõpuni ei kasvatata.

toidureis Väikese riigi kohta valmistab Portugal hämmastavalt mitmekesist valikut veine. Täidlased punased ja puuviljased valged tulevad Douro, Dao ja Alentejo regioonidest, vahuveinid Bairradast, suvised vihno verde’d Portugali põhjaosast ning siis on muidugi veel kuulsad Madeirad ja veel kuulsamad portveinid Douro jõe kallastelt.

Alto Douro on ilmselt kõige täiuslikum veinipiirkond maailmas, kuhu peaks sõitma ka need, keda köidab (maastiku) arhitektuur, mitte üksnes veinihuvilised.

See veinipiirkond on UNESCO maailmapärandi nimistus ja seda pärandit tasub uurida.

Pikk veinitootmise traditsioon on kujundanud jõe kallastel kõrguvatele mägedele viinamarjaväljade maastiku – põllumajandus ei saa enam ilusam olla!

Veini on Douro kallastel tehtud üle 2000 aasta, ent 18. sajandil korraliku hoo sisse saanud tootmise tulemusena valmivad seal kuulsad portveinid ja ka suurepärased tavalised veinid. Iga veinimaja korraldab tuure oma keldrites ja valdustes ning võite sügisel kindlasti osaleda ka viinimarjade korjamisel. Degustatsioonid on selle maailma igapäevane osa ja kui tunnete juba ette kiusatust siiski mõned klaasid päris tühjaks juua, siis õnneks on paljude veinimajade juures ka mõnusad hotellid. Või minge näi-

Taimetoitlastel on Portugalis tihti nuputamist, mida peale magustoitude veel süüa saaks.

Fotod: Silvia Pärmann

Portugali köök on liharohke ja tahumatu põhja pool ning merehõnguline lõunas – Porto ja Douro jõe org jäävad nende kahe vahele.

Kook, milleta portugallased elada ei suuda PASTÉIS DE NATA Portugali koorekoogid Umbes 25 tk • 500 g või- või lehttainast (külmutatud) TÄIDIS • ½ l vahukoort • 2 viilu sidrunikoort • 1 kaneelkoor • 1 ¼ dl suhkrut • 2 tl nisujahu • 8 munakollast

•

•

PINNALE • Kaneeli KUIDAS VALMISTADA? • Sulata tainas pakil oleva juhendi järgi. Rulli tainas õhukeseks plaadiks (30 x 20 cm). Rulli see tihedalt kokku ja lõika poole sentimeetri laiusteks ketasteks. Suru tainatükk veega märjaks tehtud pöidlaga ½ dl mahutavu-

36

20. september 2017

•

•

sega küpsetusvormi põhja ja äärtele. Võid kasutada ka muffinipanni või väikeseid kartongvorme. Aseta vormid täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Mõõda koor, sidrunikoored ja kaneelikoor teflonpotti.

Keeda ja aseta kõrvale. Lase maitsetel seguneda umbes 20 minutit. Eemalda koored ja kaneel.

Sega nisujahu suhkruga ja ühenda kausis munakollastega. Klopi munasegu koore sisse ja kuumuta, kuni segu on ühtlane. Aseta kõrvale ja lase jahtuda.

Täida vormid ja küpseta 250 kraadi juures umbes 12 minutit.

Raputa küpsetiste peale kaneeli ja paku koos kuuma kohviga.

teks Qinta do Bomfimi (www.symington. com) idüllilises Pinhão linnakeses. Seal ei valmi mitte lihtsalt ühed parimatest veinidest – sinna saab Portost kohale sõita rongiga ning veinimaja on Pinhão raudteejaamast (mis on vaatamisväärsus omaette) paarisaja meetri kaugusel.

Kui raudteejaamad juba jutuks tulid, siis need on teine riigi hästi hoitud saladus toidu kõrval – ent sellega seotud. Kui Porto pearaudteejaam on lihtsalt kunstiteos, siis väikesed jaamad, mis Douroga paralleeleselt kulgeva raudtee äärde jäävad, ei meenuta mitte millegagi neid hüljatud, pisut räpaseid ja kahtlase seltskonna ajaveetmiskohana tuntud jaamu, mis nii paljudel riikidel maailmas ette näidata on.

Portugali raudteejaamad kipuvad olema pisikesed gurmaanide oaasid, kus ootesaalides on veinibaarid ja korraldatakse degustatsioone ning tõepoolest võib juhtuda, et mõni saabunud reisija raudteejaamast kaugemale ei jõuagi – ent samal ajal saab ta tõesti Portugali parimaid maitseid nautida. Pinhão raudteejaama veinibaar on unustamatu ning restorani Castas e Pratos Regua raudteejaamas peetakse üheks parimaks kogu regioonis.

SILVIA PÄRMANN

koolitoit

Lapsi mõjutab sööma maitse ja sõprade valikud Lastele toitumisalast nõu andva Madleen Simsoni hinnangul on lastele koolis või lasteaedades pakutava toidu söömise aluseks esiteks toidu maitse ja välimus ning alles siis see, kas grupp ehk sõpruskond on nõus seda sööma.

“P

alju on ju juhtumeid, kus lapsele toit meeldib, kuna seda kodus tarbitakse, kuid sõpruskond, kuhu kuulutakse, otsustab, et neile kogukonnana see toit ei meeldi. Tihti juhtub seda teismeliste tüdrukutega.

Samas suudab ka siin toidu maitse ja välimus selgelt seda trendi murda,” mainib toitumisnõustaja.

Järjekordselt valimiste eel fookusse tõusnud kooli- ja lasteaiatoit on üks teemadest, millel on ääretult suur mõju sellele, kelleks me kujuneme, kui aktiivsed oleme ja kuidas saame oma kooliõppega hakkama. Viimase kümne aastaga on koolitoit ja lasteaedades pakutavad eined paranenud valgusaastate võrra. Samas ei ole need toidud muutunud rikkalikumaks vastavalt meie uutele teadmistele ja harjumustele – ikka on rõhk pigem kastmel ja kartulil ehk mahul, mitte kvaliteedil.

“Lapse maitsemeele kujunemine on äärmiselt oluline läbi kogu elu. Tegelikult hakkab inimese maitsemeel ju arenema juba imikueas, kui tarbitakse ainult emapiima. Vastavalt siis sellele, mida ema sööb, sööb ka laps. Eks sealt tule esimesed eelistused ja tunded. Kõige olulisem muutus lapse toitumises tekib aga siis, kui laps hakkab tegelema maailma ja inimeste matkimisega. See tähendab, et laps sööb seda, mida söövad ema ja sõbrad,” selgitab Simson.

Toitumisnõustaja toob siin oma näite, kus nägi restoranis prantslastest lapsi, kes sõid vanemate näitel spargli-pastinaagisuppi. Seda oldi harjutud sööma, vanemad sõid.

“Veel üks suur ja oluline asi, mis mõjutab lapse toidunägemust ja edasist huvi on 38

20. september 2017

Laste söömist koolis mõjutavad väga palju sõbrad.

see, kui kaasata lapsed söögi valmistamisse, võtta nad köögis appi, selgitada, kuidas toit valmib ja lasta neil ise teha. Samamoodi näidata lastele, kuidas miski kasvab ja lasta neil ka ise toitu kasvatada,” mainib toitumisnõustaja. Üldiselt on võimalik inimese maitseeelistusi ja toiduvalikuid vabalt kogu tema elu muuta ja arendada. Küsimus on alati välises mõjus, eeskujudes ja alles siis toidu maitses, välimuses ja aroomis.

Viimasena selles, millest toit koosneb.

Toiduküllus ei tähenda head toitumist

Söömise eesmärk on saada kätte toitained, vitamiinid, mineraalid, kiudained, fütotoitained, antioksüdandid ja nii edasi.

Ainus eesmärk ei ole aga üksnes kaloraaži kättesaamine. Tänu söömisele on meil energiat, “pea lõikab” ja kool on huvitav, me pole väsinud ja fookus on paigas.

“Meie toiduküllusega maailmas on näiline, et lapsed söövad väga hästi – meil on saia ja piima lademetes, lihast pole puudus, kogused on suured. Samas kui vaadata, mida süüakse, siis on kooli- ja lasteaiatoit äärmiselt ühekülgne ning rõhutakse peamiselt leiva, saia ja jahu tarbimisele. Variatiivsust on vähe, laiemat vaadet maailmaköökidele on vähe. Samuti on lasteaiatoitudes äärmiselt palju suhkrut. Iga toidukord lõppeb magustoiduga. Puuduvad aga juurviljad, näiteks meie elu ja olu aluseks ole-

vad hapendatud tooted,” mainib Simson.

Veel üks probleem on kultuuride erinevuse mõju laste toiduvalikutele ja -soovidele. Eesti toidulaud on ka kodudes jõuliselt liha, leiva ja piima poole kaldus ning sama rada astutakse ka koolides.

“Mina olen kasvanud üles Prantsusmaal ja meil olid erinevatel nädalapäevadel väga erinevad toidud – oli isegi Hiina või muu Aasia toidu päevi. Kord kuus oli ka ameerikapärane hamburger menüüs. Meil oli väga variatiivne toidulaud, lisaks klassikalisele ja suhteliselt rikkalikule Prantsuse toidule. See kõik polnud ju restoranitasemel toit, kuid keegi ei pirtsutanud,” mainib Simson.

Kuidas aga olukorda parandada? See on miljoni euro küsimus, millega praegu tegeletakse. Simsoni hinnangul tuleks ikkagi jälgida nende toitude ja eriti toorainete variatiivsust, mida lastele pakutakse – suurendada juurikate ja puuviljade osakaalu menüüs, vähendada liha ja piima, leiba ja saia. Samuti tuua mängu maitseained ja ürdid.

“Vaatame ainult üle lahe Soome ning näeme, et nemad on viinud koolides ja sõjaväes sisse taimetoidupäevad. See on viis, kuidas anda lastele uus nägemus juurviljadest, samas vähendada liha söömise hulka. Hirm, et taimetoitu lapsed ei söö, on vale. Alati on küsimus, kuidas see on valmistatud,” mainib Simson.

MARTIN HANSON, maitsed.ee toimetaja

MEIE EESMÄRK ON AIDATA TEIL OLLA IGAS SUHTES TERVIKLIK JA TERVISLIK.

MEIE MEESKONDA KUULUVAD KEHALISE, HINGELISE JA VAIMULIKU TERVISE SPETSIALISTID.

FÜSIOTERAAPIA LASTELE

Füsioterapeut hindab lapse rühti ning pöörab tähelepanu korrektse lihastoonuse saavutamisele ja säilitamisele. Ta koostab lapse vajaduste järgi personaalse harjutuskava, mis on suunatud pinges lihaste lõõgastamisele ja nõrkade lihaste tugevdamisele. Halb rüht mõjutab lapse füüsilist hakkamasaamisvõimet, enesehinnangut ja siseelundite tööd.

Lapsepõlves omandatud harjumused panevad aluse meie tervisele kogu eluks.

SÜSTEEMNE PERETERAAPIA

Me kõik pärineme perest, olgu see siis tervete või katkiste suhetega. Päritolupere mõjutab kogu meie elu, kuid see mõju ei ole lihtne. Me õpime seal kõnelemist, kombeid, harjumusi ja seda, kuidas tajume maailma. Lisaks õpime, kuidas olla kõige lähedasemates suhetes ja kuidas armastada. Rasked peresuhted ei peaks tekitama lootusetust, sest suhete muster pole muutumatu. Ikka püütakse selle poole, et paremini hakkama saada ja õnnelikum olla.

Pereteraapia aitab saavutada pereliikmete vahel terved piirid, eduka kommunikatsiooni ja probleemide lahendamise, sügavama empaatia ja konfliktide vähenemise. See kõik on väga vajalik ka laste turvaliseks kasvamiseks.

LASTE PSÜHHOTERAAPIA

TOITUMISNÕUSTAMINE

Lastepsühholoogi juurde võib pöörduda järgmiste probleemidega: Nõustame järgmistel teemadel: • emade mure seoses beebi seisundiga juhul, kui perearst arstlikku probleemi ei näe • tervislik ja tasakaalustatud toitumine • väikelaste nutu- ja jonnihood ning uinumisraskused • kaalulangetamine • kasvatusküsimused • rasedus ja toitumine • arengulised probleemid (sh raseduse planeerimine) • lapse hirmud • kohanemisprobleemid kollektiivis • laste tervis ja toitumine • keskmisest aktiivsema või kartlikuma lapse toetamise võimalused ja oskused • soovitused liikumiseks ja stressi Pöörduda võib kuni 12–13aastaste lastega. maandamiseks

Terve Elu keskus Tondi 26, Tallinn tel 656 6682 info@terveelukeskus.ee www.terveelukeskus.ee