Maitsed (aprill 2017)

19. aprill 2017

sisuturundus

Konjak – jook, millest saavad oma osa ka inglid Sarnaselt šampanjale, mida valmistatakse ainult ühes maakonnas Prantsusmaal, on enda päritolu järgi nime saanud teinegi maailmakuulus jook – konjak, mida toodetakse rangete reeglite järgi Cognaci maakonnas Prantsusmaal.

Tunnustatuima jaeturu uuringu ACNielseni andmetel müüdi 2016. aastal Eesti jaekaubanduses ainuüksi ligi 56 erinevat konjakibrändi.

Kuidas sellises külluslikus konjakivalikus orienteeruda ning leida endale see ainus ja õige?

2

18. aprill 2017

V

enemaal pärisorjuse kaotanud keiser Aleksander II õukond armastas tarbida parimat konjakit. Selleks, et keisri õukond saaks nautida parimaid konjakeid, võtsid 19. sajandi keskpaigas kaks venda,Auguste-Christophe ja Gustave Meukow ette kaubareise Venemaalt Prantsusmaale Cognaci linna. Nood sattusid Cognaci linnast ja piirkonnast aga nii suurde vaimustusse, et ei naasnud enam kunagi kodumaale.

Selle asemel asutasid nad 1862. aastal ettevõtte A.C.Meukow & CO. Maailma üks kuulsamaid ja erilisemaid konjakitootjaid Meukow oligi sündinud.

Läheme aga Venemaa õukonnast tagasi konjaki enda loo algusesse. Konjakisõbrad teavad, et konjaki ehk viinamarjaveini destillaadi valmistamisel kasutatakse üksnes valgeid viinamarju. Eesti ühe juhtiva alkoholi maaletooja ja hulgimüüja Dunker Estonia OÜ tootejuht Maire Lilienbergi sõnul on Eesti konjaki koguturg viimas-

tel aastatel püsinud üsna stabiilne. Võidutsevad viis suuremat konjakibrändi, mis moodustavad tervelt 82% kogu konkjakiturust. Need on kõigile tuntud kuulsad nimed: Hennessy, Courvoisier, Larsen, Meukow ja Martell. Iga konjakit iseloomustab oma lugu, iseloom ja kordumatu eripära, mis muudab just konkreetse konjaki selle austajatele eriliseks.

Cognaci maakonda Prantsusmaal on õnnistatud hea geograafilise asukohaga, mida läbib laevatatav jõgi Charente. Kuna jõgi tagab ligipääsu Atlandi ookeanile, muutis see piirkonna erinevatele kaupmeestele atraktiivseks kaubamekaks juba keskajal. Muu hulgas eksporditi Cognac´ist ka veini. Selleks, et jook säilitaks oma kvaliteedi, hakkasid, Inglise ja Hollandi kaupmehed seda destilleerima. Meukowi konjaki tootejuhi sõnul pajatab legend loo tundmatust rüütlist, kes näinud unes vanakuradit. „Too ähvardanud rüütli keha kaks korda läbi kee-

sisuturundus ta, et rüütli hinge kätte saada. Selleks, et tuua välja joogi tõeline hing ja olemus, sündiski idee veini kaks korda destilleerida”. Peagi avastati kanget veinidestillaati laevatades, et joogi omadused paranevad aja jooksul kokkupuutel tammevaadiga. Sel moel sündiski jook – konjak –, mis sai nime enda päritolu järgi. „Valgete viinamarjade, millest konjakit valmistatakse, saagi koristus algab enamasti oktoobri alguses ja saagist pressitud viinamarjamahl kääritatakse. Kolme kuni nelja nädalaga saavutab see 9% kanguse. Kasutades jõe nimetust, millel on konjaki ajaloos märgiline tähtsus, destilleeritakse toorveini Charente meetodil kaks korda. Esimese destillatsiooni tulemusena saadakse 27–30% alkoholisisaldusega vedelik ja teistkordse destillatsiooni tulemusena valmib toorkonjak, mille alkoholisisaldus on 68–72%. Saadud praktiliselt värvitu ja lõhnatu destillaat pannakse minimaalselt 24 kuuks tammevaatidesse küpsema,” selgitab Lilienberg põhjalikult konjaki valmistamise meetodit. Huvitav asjaolu on ka nimelt see, et tammevaatidena lubatakse kasutada üksnes Prantsusmaa tammedest tehtud 270–450-liitriseid vaate. Esimestel aastatel kasutatakse uusi vaate, et saada kätte õige värv ja mahendada maitset, kuid samas lisavad tammevaadid ka vanillisust ja vürtsikust. Seejärel valatakse konjak pikaajalisemaks laagerdumiseks ümber vanadesse vaatidesse, et mitte lasta konjakil muutuda liiga tammiseks. Selles staadiumis lisandub rohkelt erinevaid aroome ja maitsenüansse, nagu vanilli, erinevaid puuvilju, tubakat, nahka, puitu, lillelisust, lagritsat, vürtse jne. Lilienbergi sõnul on Meukowi konjakid stiililt mahedad ja meeldivalt puuviljased.

Omaette maitsenüansi annab konjakile laagerdumine kas niisketes jõeäärsetes või kuivades keldrites. Otsus, milliseid vaate, keldreid ja perioode konjaki laagerdumiseks kasutada, lasub konjakimeistril, kes on konjakimaja väärtuslikem inimene. Tema otsustab, milline on iga konjakimaja stiil ja millised peened maitsenüansid konjakipudelisse püütakse. Konjaki stiil peab olema järjepidev ja äratuntav. Seega ükski konjak ei sarnane teisega. „Iga konjak on justkui omaette meistriteos, mis on oma kunstniku ehk konjakimeistri nägu,” täiendab Meukowi tootejuht selle pika ajalooga joogi valmimise kõige olulisemat faasi. „Kui traditsiooniliselt peavad konjakimeistri ametit mehed, siis Meukowi konjakikeldrites kuulub see roll juba 2007. aastast Anne Sarteaux’le,” valgustab Lilienberg Meukowi konjaki valmimise telgitaguseid.

Rääkides konjakist, räägime sageli ka inglitest. Nimelt kaotavad konjakitootjad igal aastal väidetavalt 20 miljonit pudelit konjakit põhjusel, et tammevaadid ei ole hermeetilised. Seetõttu aurustub aastas 3–5% konjakist ja seda osa nimetatakse „inglite anniks”.

See, mis aga inglitest üle jääb, kuulub juba meile nautimiseks sobivas õhkkonnas ja meeldivas seltskonnas.

Juba kümme aastat Meukowi konjakimeistri ametit pidav Anne Sarteaux otsustab, milline on Meukowi konjakimaja stiil ja millised peened maitsenüansid pudelisse püütakse.

Kahekordse Pack d’Ori disainiauhinnaga pärjatud unikaalse Meukowi pantripudeli looja Michel Coste (pildil vasakul). Praegu juhivad firmat Philippe Coste ja tema kaks õde Marie-Laure Brugerolle ja Céline Viard (pildil paremal) 18. aprill 2017

3

juhtkiri

Aprill, aprill … Naljakuu murrab oma lõpupäevadel talve, kuna hakkab meile pakkuma vähehaaval erinevat värsket looduses kasvanud toidukraami. Pisitasa, kuid siiski. See tähendab, et saame vähehaaval alustada hooajalist toitumist. Lähtume sellest, mis on turul, poes ja looduses saada ning inkorporeerime need toiduained kohe oma menüüsse. Kui pea pistab välja esimene karulauk või rabarber, laseme sellel kohe hea maitsta. Minge ja pange kaskedele voolikud külge ja võtke viimane mahl, mida januga juua. Kui näeme metsas kuusevõrseid tekkimas, korjame ära ja pistame suppi või hautisse, kruvime maitsevõid ja nii edasi.

Peaasjalikult aga tuleks hakata vaatama suvesse ning mõtlema sellele, kuidas õige hooajalise toidukraami saabumisel oma menüüd ja toidukombestikku muuta. Püüdke paigutada end ajastusse, kui kasvuhooneid ja -lahuseid ei olnud, kui isegi teisest linnast toodud toidukraam oli kallis ja kõike tuli ise kasvatada. Selliselt mõeldes on võimalik saavutada tunnetus, mille järgi käitudes tarvitamegi tomati tulekul seda vitamiinirikast ja maitsvat vilja kümnel erineval moel. Sama värske kurgi, kartuli ja lillkapsaga. Täpselt samal moel tuleks toimida ka ulukilihaga ja merest püütuga. Minge turule või tüüdake oma tuttavat kalurit küsimusega, mida hetkel lastakse või püütakse.

Ja tooge koju just praegu laialt saada olevat lihalist.

Hooajaline toitumine ei tähenda loomulikult, et võiks langeda toidualane variatiivsus, kuid tõstke sesoonne kaup taldrikul kuninglikku keskmesse. Loomulikult tundub aprillis tomatist kirjutamine absurdina, kuid peame harjutama end selle mõttega ja muutuma õhinapõhiseks. Kaubahallid on harukordselt head kohad, kust toitu muretseda, kuid hakkame aina tihedamini taas käima turul, laadal ja uurima „käest kätte” toiduvõrgustikes pakutavat. Mõistan, et talv on muutnud meid mugavaks ja laisaks, nüüd aga on aeg raputada tolm maitsemeeltelt ning süüa talupoeglikult.

Foto: Ilmar Saabas

Alustame hooajalist toitumist

MARTIN HANSON, toimetaja NB! Teise ooperisse sukeldudes – ajakiri Maitsed kutsub kõiki oma lugejaid järgmisel nädalal Kultuurikatlasse, kus toimub Eesti esimene kohvifestival. Tallinn Coffee Festival toimub 28.–29. aprillil Kultuurikatlas ning Maitsed on seal väljas oma letiga, kus saab kohvile lisaks pirukat, kooki, konjakit ja lehti lugeda!

Armastuse jumalanna Aphrodite juust

kaupmees.ee e.kaupmees.ee

Filos halloumi

Prae, grilli või naudi niisama!

Halloumi sobib suurepäraselt salatite ja pastaga, täidetud leiva vahele, suupisteks ja desserdiks puuviljade ja marmelaadiga.

Halloumi juustu valmistatakse päikeselisel Küprose saarel, kus austatakse sajanditevanuseid traditsioone.

Tule proovi halloumi juustu Kaupmehe telgis:

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia

Reklaam: Maksim Hrustaljov, maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste

Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Väljaandja: AS Ekspress Meedia Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

5.-6. mail Eesti Toidumessil - Sööma! Tallinna Lauluväljakul 27. mail Kuressaare Tänavafestivalil Kuressaares 9.-10. juunil Hea Toidu Festivalil – Grillfest Pärnu Vallikäärus

Küsi kõikidest hästi varustatud kauplustest. facebook.com/KaupmeesKO

persoon

Sandra Sentjurin – kes teeb, see jõuab Juba viis aastat igapäevaselt küpsetamisega tegelenud 24-aastane Sandra Sentjurin on selle aja jooksul jõudnud luua oma pagariäri, õppida poolteist aastat Birminghami ülikoolis söögikunsti ja töötada aasta Dubai nooblis toitlustusfirmas peakondiitrina.

Nagu sellest veel vähe oleks, on hakkaja neiu sulest ilmunud juba kolm kokaraamatut „Magustoitudega ümber maailma”, „Magusakunst” ja „Tervislikult maiustades. Taimsed magustoidud ja reisijutud kõrbest”.

Fotod: Rauno Volmar

P

raegu jagab Sandra oma päevi kondiitriettevõtte Cakery by Chef Sentjurin ja erinevate põnevate üle Euroopa toimuvate toiduprojektide vahel. Tellimustööde täitmisele lisaks valmistab tema töökoda ahvatlevaid kooke Rotermanni kvartalis asuvale teemajale Tea Wan. Varavalges algavad ja sageli keskööni venivad tööpäevad aga ei vähenda Sandra entusiasmi ega armastust küpsetamise vastu, vaid tekitavad huvi järjest uusi asju katsetada.

Kooliajal tantsimise ja teiste treeningutega tegelenud Sandra tundis ühel hetkel, et aeg on muutuseks küps ning tegi päeva pealt tantsimisega lõpparve. Kuigi esialgu ei olnud edasised plaanid veel päris täpselt paigas, leidis Sandra end varsti huvilistele kooke ja torte valmistamas. Ettevõtlik küpseta6

18. aprill 2017

ja otsustas peagi edasi areneda ja oma teadmisi Inglismaal täiendada. Mida Sandra seal õppis ja kuidas näeb praegu välja tema argipäev, sellest Sandraga vestlemegi.

Palun räägi oma õpingutest Birminghamis. Mida sa Inglismaal ülikoolis õppisid ja sealt endale kasulikku said?

Kas rakendad õpitud teadmisi igapäevaselt köögis?

Suundusin Inglismaale Culinary Arts Management kraadi omandama, kuid suutsin ülikoolis püsida poolteist aastat, enne kui end Dubaist töötamas avastasin. Ma ei ole kindlasti üks nendest, kes arvab, et karjääri tarvis on diplomit seinale vaja, aga samal ajal olen ma uskumatult tänulik seal õpitule. Õpe toimus suuresti kooli õppeköökides ja kõik õppejõud on siiani toitlustusmaailmas ak-

tiivsed. Mulle oli nende kirg ja armastus toidu vastu eriliselt inspireeriv ning arvan, et just seal sain ma aru, et soovin end täielikult toidukunstile pühendada. Olen siiani kontaktis mitme õppejõuga, kes tahavad minu käekäiguga alati kursis olla. Olen südamest tänulik koolis õpitud tööeetikale, köögi üleval hoidmise põhimõtetele, toiduohutuse tagamisele, töö ajal puhtuse hoidmisele (st tõelist pedantlikkust silmas pidades), toiduraiskamise vastasele suhtumisele. Võin uhkelt öelda, et minu praegune kondiitriköök põhineb suures osas zero waste põhimõttel ja see toimib praktikas väga hästi. Samas mõistsin Inglismaal olles, kui väga ma soolase köögi poole peal töötamist vihkan. Millegipärast jäin alati esmaspäeva hommikuti, kui toimus töö kooli restorani soolase poole peal, müstiliselt haigeks.

persoon Rabarberivaarikavõidetartlett Tainas: 215 g nisujahu näpuotsatäis soola 90 g margariini 8 sl külma vett Vaarikavõie: 200 g vaarikaid 30 g suhkrut 20 g tärklist 20 g margariini Rabarberimoos: 300 g puhastatud rabarberit, kuubikuteks tükeldatud maitse järgi suhkrut 1 vanillikaun, seemned välja kraabitud Kreemid: 2 pakki kaeravahukoort 1 sidrunikoor Sega jahu hulka sool, näpi hulka margariin ja vesi. Sõtku ühtlaseks ja aseta 30 min külmkappi. Rulli tainas õhukeseks.

Vooderda 20–22 cm läbimõõduga küpsetuspaberiga kaetud pirukavorm või väikesed vormid tainaga. Torka kahvliga põhja augud ja küpseta 180-kraadises ahjus 15–20 minutit, kuniks tainas tõmbub kuldpruuniks. Kui tainas küpsedes paisub, torka hambaorgiga põhja paar

mast raamatut „Tervislikult maiustades.

Taimsed magustoidud ja reisijutud kõrbest” ning valmis plaan luua Eestis esmaklassilisi 100% taimseid kondiitritooteid pakkuv firma.

Kuidas sa Birminghamist Dubaisse tööle sattusid? Ülikoolis veedetud pooleteisest aastast käisin viimased kuus kuud juba ühes sealses chocholaterie’s täiskohaga tööl, et ka selle kunsti peensusi õppida. Kui aga sõbranna juurde Dubaisse puhkama sattusin, sain aru, et see oleks koht, kus oleks tore end proovile panna. Saatsin mõnda söögikohta oma elulookirjelduse, käisin intervjuudel ja proovipäevadel ning peagi andsin ülikoolis sisse avalduse akadeemilise puhkuse võtmiseks. Aastapäevad tööd populaarse toitlustusettevõtte peakondiitrina, kus tuli pidevalt erinevaid keerulisi desserte valmistada, et omaniku igapäevaselt muutuvaid soove rahuldada, ja samal ajal ka teisi töötajaid välja koolitada, oli väga arendav ning võimas proovikivi. Dubais olles hakkasin kirjutama oma vii-

Miks just vegan?

1. Tahtsin kummutada eelarvamust, et kõik tervislikud taimsed maiused on ilmetud. Ka ainult taimsest toorainest on võimalik luua silmale ilusaid väga maitsvaid magustoite või torte.

2. Veetsin aasta riigis, kus iga viies kodanik põeb diabeeti, 75% rahvastikust on ülekaalus ning kunstlikke toiduvärve, suhkrut ja rammusat koort kallatakse piiramatult kõige võimaliku hulka. Sellised šokeerivad faktid, mis end Inglismaa tänavapildis ilmutasid, panid paratamatult mõtlema, kuidas saaks olukorda oma igapäevatöös parandada.

3. Veganiraamatu kirjutamine oli mulle suur proovikivi ja kuna raskused mulle meeldivad, siis õigustas idee end igati. Ka mina olen harjunud iga päev tööl torte ja magustoite luues kasutama piimatooteid, eelkõige võid ja vahukoort ning rafineeritud valget suhkrut. Sattu-

auku – nii langeb tainas taas alla. Lase tainakestal maha jahtuda.

Püreesta vaarikad ja aja läbi sõela.

Sega hulka suhkur. Kuumuta püreed keemiseni. Sega tärklis vähese külma veega ja vala püree hulka. Kuumuta samal ajal segades, kuni püree pakseneb. Eemalda tulelt ja vispelda hulka margariin. Kata võide pind toidukilega.

Lase maha jahtuda.

Keeda rabarberitest suhkru ja vanilliseemnetega moos. Vahusta kaeravahukoor (soovi korral lisa suhkrut) ning jaga kaheks. Esimese osa sisse sega vaarikavõie, teise ossa riivi sidrunikoor.

Kata tainakesta põhi rabarberimoosiga.

Pritsi vaheldumisi peale vaarika- ja sidrunikreemi. Serveeri kohe.

24–26 cm läbimõõduga ümmarguse vormi kasutamisel korruta retseptis toodud kogused 1,5-ga.

sin alternatiivide otsimisel lausa hasarti ning avastasin põneva maailma, mida vähesed professionaalsed kondiitrid on seni puudutada jõudnud.

Mille poolest sinu küpsetised teistest erinevad?

Cakery by Chef Sentjurin pakub modernse Prantsuse kondiitrikunsti stiilis veganitorte ja -küpsetisi, st neis ei kasutata muna- ega piimatooteid ehk mitte midagi loomset päritolu. Olen valinud veganiküpsetiste ja muude maiuste arendamise, sest usun, et see on õiglane.

Minu töö kondiitrina on väga kaugel inimestele igapäevaseks eluks vajaliku toidu pakkumisest ning seetõttu ei peaks ükski loom mind mu magusa kunsti loomise protsessis teenima.

Millised sinu tööpäevad praegu välja näevad?

Valmistan nii era- kui ka äriklientidele torte, desserte ja küpsetisi ning igapäevaselt on minu tooted müügil Tea Wani kohvikus Rotermanni kvartalis. Samuti pühendan suure osa ajast enda oskuste arendamisele šokolaadiga töötami18. aprill 2017

7

persoon sel. Hiljuti sai minust Mallorcal asuva maailma juhtiva European Vegan Gastronomy Academy instruktor, samuti teeme koostÜÜd tootearenduse valdkonnas. Praegu „mängime� kartuliproteiiniga (kartulist pressitud proteiin, milles on 97% valku ja mis ei anna energiat ehk kalorisisaldus on 0). Ennustatakse, et sellest saab suur hitt veganitoidu maailmas, kuid hetkel on see ainult suurte toidutÜÜstuste mänguasi. Kartuliproteiin asendab nii munavalget kui ka -kollast ja aitab gluteenivabade kßpsetiste tekstuurile kaasa. Minu kÜÜk näeb tihti välja nagu labor, sest väikestes kotikestes sildistatud toidupalad on erinevatel temperatuuridel oma saatust ootamas. Kui siiani on munavalget palju asendatud kikerherneste keetmisest ßle jäänud vedelikuga, siis veega segatud kartuliproteiin annab lausa munavalge maitsega tihke massi, millest saab edukalt beseed vþi makroone kßpsetada.

Arvatakse, et järgmiseks suureks allergeeniks inimkonna seas saabki olema talumatus erinevate herneste ja ubade vastu, see on end juba palju nt Kagu-Aasias ilmutanud. Ăœhtlasi on alati käsil projekte toiduajakirjadega Ăźle maailma ning ees ootab palju esinemisi ja live perfomance kokkamisi erinevatel toiduĂźritustel Ăźle Euroopa. Loomulikult jääb seitsmest päevast nädalas selleks kĂľigeks väheseks, aga hea kohv aitab ka kĂľige raskematel päevadel vastu pidada. See emotsioon ja adrenaliin, mida iga Ăľnnestunud projekt kaasa toob, muu-

dab väsinud jalad, karedad käed ja valusa turja olematuteks.

Mida ise igapäevaselt sÜÜd?

Ma vþin ßhte torti ka 12h järjest nikerdada ja pärast pool tundi nþusid pesta, aga soolase toorainega olen väga laisk kokkaja. Kui mu lþuna valmistamine vþib aega vþtta ßle 15 minuti, annan juba eos alla. Sama kehtib nþudega – kui pärast soolase sÜÜgi valmistamist on vaja rohkem kui kaks potti vþi panni pesta, siis ma ei taha seda enam väga teha. Seega just kiiresti ja lihtsalt valmiv igapäevane toit vþidab minu poolehoiu.

Minu toidulaualt leiab sÜÜke Ăźle kogu maailma. Ăœldiselt on mul perioodid kindla rahvuskÜÜgi eelistamisega. Nädal veedan India toite sßßes, järgmine nädal valmib alati mĂľni kerge pasta ja seejärel jätkan Hispaania rĂźtmides. Toidulaud on kirev ja värviline, aga laisk. Praegu on minu sÜÜk 100% taimne, v.a juhul, kui pean tÜÜ tĂľttu midagi degusteerima vĂľi muud moodi toi-

Parim suhkur

kĂźpsetamiseks ja

k gi si e!

persoon päeva lõpuks minu kõhtu kahe tordiviilu jagu magusat kindlasti. Seega ei ole ime, et tahaks alati midagi soolast süüa. Seda enam, et olen köögis seitse päeva nädalas hommikust õhtuni.

dumaastikuga tutvuma. Oma klientidele parima tulemuse pakkumiseks pean ühel või teisel moel siiski teadlik olema, mis ja kuidas praegused populaarsed kondiitritooted maitsevad.

Kas maiustad palju enda valmistatud dessertidega? Armastad sa magusat?

Ma ei ole ise üldse suur magusasõber, eelistan alati soolast toitu, kuid oma töö tõttu söön väga palju magusat. Köögis tuleb kõike maitsta, isegi kui tegu on tavaliste retseptidega. Marjade magusus- või küpsusaste ei ole kunagi sama ja tundlike tarretusainete või paksendajatega töötades võib mõne toorema vilja ensüüm saatuslikuks saada ning tort ei tahenegi. Ma arvan, et väikeste teelusikasuuruste ampsudega koguneb

Kuidas end vormis hoiad?

Piinlik tunnistada, aga viimati panin uhked trenniriided ja tossud jalga Dubais, kui väga entusiastlikult 40-kraadise ilmaga jooksma läksin. Jooks kestis kaks minutit ja olin toas tagasi. Seega minu viimane trennilaadne liigutamine jääb mitme aasta tagusesse aega. Mind hoiabki vormis minu töö, mis on muidugi väga irooniline, arvestades, millega tegelen. Päevad läbi ringi sahmides, raskeid toorainepakke tassides, tainast sõtkudes, vispeldades ja muidu kulinaarseid jõu- ja ilunumbreid sooritades püsib hea vorm justkui iseenesest. Kui termomeeter jõuab üle kümne kraadi, meeldib mulle palju jalutada ja rattaga sõita, aga pigem mõnusas rahulikus tempos. Eks mingil määral võib selle ju trenni alla liigitada küll. Pärast Dubais elamist sai minust väga külmakartlik eestlane. Talvel lähen õue ainult siis, kui muud võimalust pole ja siis ka otse autosse või jalutan kirudes lähimasse poodi.

Olen juba kaks talve kodus tagasi olnud ja muutust paremuse suunas pole märganud.

Lugejatega jagab Sandra ühe kevadise rabarberikoogi retsepti.

SILJA LUIDE, toiduajakirjanik ja -blogija

SUITSUAHI RATASTEL

Suitsuahi on ette nähtud liha ja kala suitsutamiseks kodustes tingimustes. Ahi kujutab endast kvaliteetsest 2 mm külmvaltsplekist valmistatud risttahukat.

Ahjus on kolm suitsutusvõrku. Rattad tagavad mugava ja kiire teisaldamise, näiteks muru niitmisel.

tel 785 1261, 514 8718 urmas@ahjud24.ee

http://ahjud24.ee www.facebook.com/ahjud24.ee

VÄIKE SUPERGRILL

Grilli korpus on valmistatud 2 mm paksusest kvaliteetsest külmvaltsterasest. Pliidiosa malmist keeduplaat ja tuharest tagavad grillile pika tööea.

Grillil on neli kasutusvõimalust: välipliidina, söegrillina, suitsuahjuna ja BBQ-na.

fookus

Baari pidamise

A&O

Paljudel inimestel on korra peast läbi käinud mõte, et peaks avama kas kohviku, baari või restorani. Keegi ei mõtle, kui lihtne/raske seda tegelikult teha on, kuid kindlasti peaks. Raske harjutusel, kergem lahingus.

R

omantiline mõte oma väikesest „oaasist” keset suurt loksuvat merd imponeerib paljudele, kuid vähesed võtavad ette selle raske koorma üks baar või kohvik tegelikult käima lükata. Uurime kolmelt baarmenilt, kes on oma „jootmisaugu” avanud, miks ja kuidas nad seda tegid.

Laua taga istuvad kolm praegu maailma kõige hinnatuma kokteili- ja baarivõistluse World Class osalist (kes baarmenina, kes baarmeni treenerina). Kolm baarmeni, kes peavad või on pidanud baari, jootnud kliente, korraldanud igapäevast laoseisu, majandanud alluvaid ja lugenud kuu lõpus raamatupidamistarkvaras ridu kokku. Need mehed on teinud otsuse, et enda nimega baar annab võimaluse näidata oma käekirja ja pakkuda klientidele midagi unikaalset. Kas see tasus end ära?

Küsimuste ema: millest alustada baari rajamist?

2015. aastal World Classi kuue maailma parima baarmeni hulgas olnud Tšehhi baarmen Viteslav Cirok, kes igapäevaselt juhib Prahas baari nimega L’Fleur, ütleb, et baari pidamine tuleb väga hästi välja siis, kui iga viimnegi detail on läbi mõeldud ja alles siis töösse pandud. „Baari – tegelikult ükskõik millise äri – alustamine raha teenimise nimel tuleb ära unustada. Eriti kehtib see reegel just baari pidamise osas. Esiteks ei ole baar asutus, mis hakkab sulle palju raha sisse tooma. Kui see on eesmärk, võiks kohe visata peast mõtte avada asutus, mille ülesanne on pakkuda jäägitut rahulolu ja külalislahkust. Baar tuleks avada ikka seetõttu, et on soov pakkuda maailmale midagi uudset ja vinget. Lõpuks jõuab ka raha sinuni ja saab baari pidades rahulikult ära elada,” mainib Cirok.

Raha aga on vaja, sest olenevalt sellest, mis baari avada soovitakse, kulub inventarile palju raha. „Rääkimata sellest, kui tegu on kokteilibaari10

18. aprill 2017

Fotod: Shutterstock

fookus de, alkoholivaliku ja muu stiilini – peab olema selge ja paigas,” mainib Kazakov.

Cirok assisteerib öeldes, et vahet pole, mis stiil on – kas klassikaline, ajastutruu või fusioon, modernne –, aga see peab olema läbi töötatud ja mõeldud. „USA-s on ülivinge baar, mis on segu spordibaarist, kokteilibaarist ja ööklubist. See toimib, sest on selge, milline stiil millisel kellaajal päevast töös on: lõuna ajal saab süüa head lõunat kokteilidega ja vaadata sporti, kella üheksast alustab kokteilibaaris oma tööd baarmen ja südaööl lükkab DJ plaadid keerlema. Selge idee ja kontseptsioon,” mainib Cirak. ga, kus on vaja muretseda ka sous-vide-masin, kodune destillatsioonisüsteem, dehüdraatorid ja nii edasi. Kõik selleks, et pakkuda klientidele midagi uudset ja aina innovaatilisemat,” mainib Tšehhi baarmen.

Baarmen ütleb ka seda, et raha baari alustamiseks tuleks leida inimestelt, kes mõtlevad sinuga samamoodi. L’Fleuri rahastab ärimees, kes on huvitatud ainult rahast ja see, mida baarmenid soovivad saavutada, on sekundaarne. See pole ideaalne lahendus. Parim oleks leida raha omast taskust, kuid alati pole see võimalik, lisab Cirok.

Idee ja teostus

Nagu ikka, on ka baari asutamisel kõige olulisem kontseptsioon. Endine baari omanik ja praegune World Classi kaaskorraldaja Andrei Kazakov mainib, et temal on tänu tööle olnud vaja käia ja kohtuda inimestega enamikus Eesti kokteilibaarides. „Mõnes kohas saad küsimusele, miks te baari avasite, lühikese vastuse, et tundus lahe mõte. Ma keeldun nendega koostööst, kuna ei usu nende pikaealisusse. Väga selge peab olema, mida tehakse. Baari kontseptsioon – tualeti kujundusest, baari seina värvi-

VÕRUMAISED KANEPITOOTED

Inimesed on edu võti

Kuu aega tagasi Eestit väisanud Itaalia esibaarmen Denis Zoppi ütles, et tema valib oma baari leti taha tööle pigem naised, sest naisi on kenam vaadata.

Nad on oma töös sama osavad kui mehed, aga toimetamistes palju puhtamad. „Lojaalne meeskond ja kõrgel tasemel töötajad on kindlasti baariäris edu võti. Inimesi, keda suudaks 100% usaldada ja kes teeksid tööd sama isukalt kui sina ise baariomaniku või -juhatajana, on raske leida, kuid kui nad on olemas, tasub neist kinni hoida. Fakt on, et baaritöö nüansse ja kokteilisegamist on või-

TILLI-KÜÜSLAUGU-KANEPIMÄÄRE 1 tass kooritud kanepiseemneid 2 küüslauguküünt 3 sl sidrunimahla 2 sl piima (või maitsestamata mandli- või sojapiima) 2 sl hakitud tilli 1/4 tl soola Lisa kanepiseemned, küüslauk ja sidrunimahl köögikombaini, mikserda segust pasta. Lisa piim, till ja sool ning töötle uuesti, et tekiks ühtlane kreemjas segu.

Sobib hästi määrimiseks röstitud saiale või leivale.

Retsepti autor: Connoisseurus Veg

Kasvatatud ja toodetud Eestis.

Eesti kooritud kanepiseemned, naturaalsed kanepiseemned, kanepiõli, kanepijahu ja kanepiproteiinipulber.

12

S a t iva To o t ed O Ü • w w w. s a t iva . ee • t e l 5 3 4 5 0 9 7 8 • e - p o s t m e r l e @ s a t iva . e e

18. aprill 2017

Pärl Sinu laual!

Juba aastast 2000 on Kapten Grant pakkunud kalatooteid ja mereande kauplustes üle Eesti.

Meie tooteid kasutavad ka paljud restoranid ja hotellid.

Krabimaitselised pulgad on maitsvaks vahepalaks nii väikestele kui suurtele. Proovi ka teisi Kapten Grant kalatooteid ja mereande.

Lihtsalt parim viis rikastada oma pere söögilauda.

Kapten Grant

www.mereannid.ee

fookus malik selgeks õpetada. Kindlasti ei ole aga võimalik selgeks õpetada head iseloomu, sõbralikkust, soovi panna enda ümber olevaid inimesi end hästi tundma. See peab olema loomulik osa inimesest,” mainib teine Tšehhi baarmen, World Classi eelmise aasta esikuuiku liige Adrian Mihalcik.

Asukoht, asukoht, asukoht

Enne oma praegust ametit pidas Kazakov partneritega mitu aastat Tallinna kõige unikaalsemat jootmisasutust. Nad avasid Magasini tänaval, Tallinna vangla taga tööstuslikul tühermaal, baari Dissident Cocktails & Curiosity ja said ülipopulaarseks, kuna olid perifeerias paiknev tippbaar, mis päeval toimis kui labor uute ideede arendamiseks. „Meie kontseptsioon oligi asukoht. Inimestele tundus äärmiselt vägev tulla nii kaugele Tallinna serva kokteilijahile. Püsikliendid leidsid meid üles. Meil oli alati teada, kes tuleb ja kui palju inimesi on oodata,” mainib Kazakov ja lisab, et asukoht on see, mis hakkab paljuski dikteerima ka klienti. See hakkab omakorda pisut korrektuure tegema üldises kontseptsioonis.

Iseenesest on baari avamine ju lihtne: otsid koha, võtad rendile, pesed põranda, värvid ära seinad, tood tuppa toolid-lauad, baarileti, pistad pudelid ja klaasid kappi ja riiulisse, joonistad sildi ning paned sotsiaalmeediasse kirja, et „OLEME AVATUD!”. Selleks aga, et teha tõeliselt vinge ja omanäoline joogiasutus, tuleb enne neid liigutusi ragistada peas ringi ja asjad paika sättida!

MARTIN HANSON, Maitsed.ee toimetaja

Andrei Kazakovi baari avamise 7 käsku Eesti üks omanäolisemaid baarmene annab enda seitse soovitust, mis peaksid olema 100% läbi mõeldud ja paika sätitud, enne kui on soov baari, kohvikut, kõrtsi või restorani avada.

Kazakov annab samad soovitused nii neile, kes on baarmenina oma järgmist sammu planeerimas kui ka neile, kes tahavad täiesti uuena lahkussektoris kätt proovida.

Kontseptsioon: Kõige olulisem on läbi mõelda, mis on sinu baari idee ja kontseptsioon. Selle hulka kuuluvad nii baari kujundus, joogikaart, stiil kui ka nägemus.

Meeskond: Baari kõige olulisem vara on lojaalne ja tööd armastav meeskond, kellega saab iga kell arvestada.

Raha: Ei pea olema enda raha, kuid materiaalsete vahenditeta head baari ei tee. Samuti tuleks arvestada minimaalselt kahe aastaga, enne kui investeering end tasuma hakkab.

Asukoht: Baari asukoht määrab, kes su klient olema hakkab: kas pead panustama pigem püsiklientide koolitamisele või astub tänavalt sisse janune klient.

Külalislahkus: Baari pidamine on hospitality business ehk lahkusäri, kus põhiline, mida müüakse, on elamus, külalislahkus, sõbralikkus. Alles seejärel joogikaart ja menüü.

Kliendid: Mõelge, kes on baari kliendid, mis on nende sugu, vanus, eelistus. Sellest hakkavad kujunema ka kontseptsioon ja joogimenüü.

Oskused ja baasteadmised: Baari avamise eel võiksid olla omandatud kindlad baasteadmised nii baaritööst kui ka kokteilisegamisest. Või tuleb need sisse osta. Siin jõuame otsaga tagasi meeskonna juurde.

veini pimetest

Kips ja kivid keelel ja meelel: mõtteid valgete veinide pimetestilt Iga seltskonnaürituste korraldaja teab, et kui koos on palju inimesi, tuleb neile kohe anda pokaalid ja piisavalt veini ning ülejäänuga saavad nad ise hakkama.

E

esistujamaaks muutunud Eestis saab lähiajal toimuma palju koosviibimisi, ning võib juhtuda, et saatus heidab teidki, veinipokaal näpus, tundmatusse seltskonda, kus te ei oska joogi headuse kohta midagi arvata ega soovi võimalikku vestlust kas selleteemalise väitlusega alustada või oma rumala kommentaariga vaigistada. Kuidas püsida eemalt vaadates nii imelihtsa small-talk’i tavaliselt pehmel, kuid teie jaoks mülkasel pinnal, kui veinides orienteerumine pole kaugeltki teie tugevaim külg?

Juhatage vestluskaaslane kohe hallile alale, udu ja virvatulede vahele. Märkige nagu muuseas, et parasjagu maitstav vein on „mineraalne”.

See on hetk, kust tagasiteed ei ole ja teil on nüüd kaks võimalust.

Esimene. Kui teie partner teab veinidest õnneliku juhuse tõttu veel vähem kui teie, jätate uudse ja huvitava sõnakasutuse tõttu väga haritud ja asjatundliku mulje isegi siis, kui võõrustaja on kooner ning see vein teile mõlemale pehmelt öeldes ei istu. Teie veinipimeduses partner igaks juhuks nõustub, jutu alustamise eestlaslikult ränk hetk on möödas ja edasi läheb kõik nagu lepase reega.

Teine. Kui teie kontaktisikuks on sattunud mõni (ise)õppinud veinikorüfeedest, siis vaevalt ta teile vastu vaidlema hakkab. Saate serveeritava joogi kohta järgnevate minutite jooksul veel palju huvitavat teada ja esimese hingetõmbe hetkel avaneb teil võimalus teemad sobivamaks kanaliseerida.

Esimese variandiga on kõik arusaadav. Aga kuidas teil ometi õnnestus üheainsa sõnaga veinitundja käima tõmmata? Mis on mineraalsus?

Kes veini rohkem kui korra maitsnud, teab, et selle maitses on haput, magusat ja suud kuivatavat tanniinisust, mis pole ka tegelikult miski muu kui lihtsalt veel üks hape, parkhape. Loomulikult peab vein maitsema puuviljaselt, muidu me seda ei jooks, kui just veinis magusa ja vürtsika õhetusena avalduva alkoholi peal väljas ei ole.

Kõigi nende ülalnimetatud komponentide habrast tasakaalu hindab meiegi igakuine äärmiselt asjatundlik veinikomisjon ja paneb oma tähelepanekud degustatsioonilehtedele kirja. Üsna sageli tõuseb aga valgete või roosade veinide lõhnas ja (järel)maitses esile miski, mis kord on nagu merevesi, kord märg maakivi. Kord nagu kuiv kruusarand või Cyproci seinaplaat või betoontala, mida me küll igapäevaselt ei laku ega nuusuta, kuid mis meile vähemalt lapsepõlvest, kui kõik suhu käis, meelde jäi.

Selliseid iseäralisi aistinguid, mida võetakse kokku sõnaga „mineraalsus”, hakati veinide maitsmisel märkama alles kaheksakümnendate keskel. Küllap seetõttu, et veinide valmistamise tehnoloogia läks sedavõrd heaks, et lõppproduktis ilmnesid ka senitundmatud õr-

nad nüansid. Kõiki neid üht- või teistpidi mere, kruusa ja kaljudega seotud kogemusi hakati nimetama mineraalsuseks. Üldlevinud teooria kohaselt kantakse pinnases olevate vees lahustunud mineraalainete (kaltsium, kaalium, magneesium, naatrium jne) ioonid juurte kaudu viinapuu marjadesse. Nii jõuavad need vaatamata veini valmistamisega kaasnevale tehnilisele väntsutamisele lõpuks muutumatult meie keelele ja meelele ning tekitavad mineraalveele omaseid aistinguid. Mis mineraalid esile kerkivad, sõltub veini päritolust: mõnes pinnases ja maitses on rauda, mõnes kruusa ning kuskil mujal joodi soolasust.

Maitse on petlik – me arvame end kogevat maitseid, mis jõuavad teadvusse hoopis nina kaudu.

Mõistatusliku mineraalsuse uurimisel jõuti Californias isegi katseteni, kus viinamarjakasvataja Randall Grahm leotas veini täis tsisternides erinevaid kivimeid.

Vein vahetas maitset juba seetõttu, et kivid muutsid happese veini aluselisemaks.

Teisenesid nii veini tekstuur, suutunne kui ka maitsete tasakaal, koostis ja pikkus. Tõestada õnnestus midagi, mida kõik vist niigi teadsid: vähimgi muutus veini keemilises koostises muudab veini maitset … Kuid vee, pinnases elavate bakterite ja viinapuu juurestiku kompleksses koostöös veini jõudvate komponentide toime

veini pimetest

Hindajate lemmikud: Sadie Family Palladius 2010, 14,5%, Swartland, LAV

Aroom: Külluslik, lopsakas ja vaheldusrikas valik münti ja eukalüpti, valgeid sõstraid ja tikreid, kollaseid ploome ja õunu, mett ja Sadie Family 2010 kasekoort, kukeseeni ja vanilli, vahukoort ja Palladius, merevett.

Troopikaviljad vahelduvad pärmiste toonidega.

Maitse: Meistriteos, milles tasakaalustuvad veel rahunemata saepurune tammevaadipark, palava maa puuviljad ja särtsuv happesus. Värsket puuviljasust tihendab kreemisus, tsitruseid rahustavad ürdid ja apteegirohud, mesi ja angervaks. Sulnilt pikka järelmaitset vormib suitsulooris soolakas sidrunimarmelaad. Soliidne, aga ikka veel liiga noor. westcape.net

Champagne Cossy Brut Rosé Elegance NV, 12,5%, Prantsusmaa Aroom: Elegantne parfüümne aroomibukett alustab vaarikate, maasikate ja punaste kirssidega, arenedes kiiresti põnevalt punametsamarjaseks.

Champagne Cossy Brut NV Jõhvikate ja pohlade taustalt aimub kaneelikoort ja muskaatpähkleid, magusat vanilli ja asjakohast pärmisettelist šampanjarösti.

Maitse: Suurepäraselt tasakaalustatud lopsakas šampanja, kus keskmisest tugevam hape toimib kahasse tugeva, kergelt tanniinise marjasusega. Pohlad on täpselt nii parasjagu mõrkjad, et sobida magusate maasikate ja kirssidega. Marjane ja mahlane järelmaitse kestab kaua. veinipood.ee

Donovan Rall Vaho’s White 2015, 14,5%, Stellenbosch, LAV Aroom: Rikkalik ja elegantne disainvein, milles on nii äädikat ja võid kui ka kollaste ploomide reibast puuDonovan Rall Vaho’s White, 2015 viljasust. Vein areneb pokaalis apteegiselt rohuseks, aegamööda lisandub õunu ja troopikavilju ning kooreiiristeni küündivat karamellist magusust.

Maitse: Palava ilma mesine, mahlane ja valgete lillede vahase täidlusega tihe ning ergas vein. Tammevanilli ja -tanniini on noorele veinile omaselt palju, üldmuljelt kreemise veini särtsakas ja alkoholipiprane lõppmaitse lubab suurepärast tasakaalu juba paari aasta pärast. westcape.net 18

18. aprill 2017

erineb lihtsa kivivannitamise efektist muidugi märgatavalt. Päriselus on mineraalsed nihked vaevutuntavad, nii haprad, et rammusamate veinide puhul ei paista väljagi. Alles siis, kui jook on õhuline, vähem puuviljane ja õrnema happega, saame täpselt aimu määramatutest maitsetest, mida põhjustab toitainevaene kaljune või kriidine maapind, mis muuhulgas mõjutab viinamarjade kaudu ka veini kääritavat pärmi. Käärimisel tekkivad aromaatsed komponendid (eriti osa, mis puudutab salapäraseid väävliühendeid) mõjutavad tuntavalt veini lõhnu, mida samuti mineraalsetena kirjeldatakse. Kuidas saaks muidu tunda vees mittelahustuva ränikivi lõhna?

Meil on vaba voli tõlgendada asju nii, nagu mäletame.

Evolutsioon otsustas erinevalt koertest inimese haistmismeele kirkama ja detailsema nägemise ohvriks tuua. Maitsmismeelel läks veel kehvemini. Sellele vaatamata on meie haistmine siiski tundlikum ja suurema lahutusvõimega kui maitsmine, lõhnamälu täpsem ja kustumatum, kui arvame. Kehva suuvärgi kompenseerimiseks paneb meie aju sõna otseses mõttes ühte patta nii keelelt kui ka ninast tulevad aistingud. Maitse on petlik – me arvame end kogevat maitseid, mis jõuavad teadvusse hoopis nina kaudu. Nagu sellest veel vähe oleks: meil on vaba voli tõlgendada oma peas asju nii, nagu mäletame või tunneme end mäletavat või kuidas tundub meile kasulik. „Mineraalsus” on olnud veinitundjate seas juba kolmkümmend aastat popp ja poliitiliselt korrektne sõna, mille alla on iga selle sõna pruukija sobitanud soola, kiltkivi, betooni ja graniidi ning jumal teab, mille veel. Paraku saame oma mälusoppidest nime leida ainult neile asjadele, mis on tuttavad. Seetõttu käsitleb iga inimene mineraalsuse mõistet meelevaldselt, paigutades sinna kõik, mis ei mahu tuttavate hapete, suhkru, puuviljamaitsete või õrnalt tulitava piiritusvine alla. On tõeline ahvatlus veinide kirjeldamisel kõik arusaamatu mineraalsuse patta panna.

Nii ongi, et kui ütlete seltskonnas veini kohta „mineraalne”, siis tõlgendab teie vestluskaaslane seda just nii, nagu talle meeldib, ja teie olete üks lõpmata armas inimene, kes temale olulisi seoseid märkab.

KALLE MÜLLER, sommeljee

Valgeid veine maitsesid Tallinna restoranis Spot Ketri Leis, Eesti parim sommeljee 2016 Oskar Pihlik, sommeljee Indrek Poolak, sommeljee Kristiina Tiitus, Kaubamaja ostujuht Hannes Aedla, sommeljee Aron Rahu, sommeljee Tiina Linna, veinitundja Kalle Müller, sommeljee

NATURAALSE VEINI TUTVUMISKOMPLEKT Naturaalne vein: • on valmistatud orgaaniliselt või biodünaamiliselt kasvatatud marjadest • pärineb madala saagikusega põldudelt ning marjad korjatakse alati käsitsi • käärib õhus lenduva metsiku pärmiga, kultuurpärmi ei kasutata • valmib ilma keemilise sekkumiseta • on selitamata ja harilikult ka filtreerimata • valmib käsitööna väikestes mahtudes ja suurima austusega looduse vastu Ça Gazouille Pétillant Naturel 2014 Punastest Mourvèdre marjadest valmistatud kerge ja mineraalne vein. Pudeldamine toimub enne käärimisprotsessi lõppu, mis annab veinile hõrgu mulli. Otsepressi tõttu on kontakt marjakestadega lühike, andes joogile õrnroosa värvitooni.

Touraine Sauvignon 2015 Aromaatne valge vein on valminud hiliskorje marjadest.Väga ainulaadse iseloomuga Sauvignon Blanc. Maitses on tunda küpseid puuvilju ja magusamat nooti.

La Chaussée Rouge 2015

Kerge ja väga marjane punane vein ei vaja kõrvale toitu, samas sobib hästi igale poole, kuhu tummisel punasel asja pole. Grolleau, Cabernet Franci ja Cabernet Sauvignoni marju hoitakse õhukindlas anumas, käärimine algab tervete marjade sees.

Lühikese kestakontakti tõttu on värvus hele ja ergas.

Tasub kergelt jahutada!

P'tit Piaf Rosé 2015 Grenache’i ja Mourvèdre marjadest tehtud kuiv roosa vein on õrnalt floraalse aroomiga. Käärimine ja küpsemine toimub peenel pärmisettel. Maitsest leiab värskust ja mineraalsust.

Sobib hästi ka toiduveiniks.

Tutvumishind

45€

(sisaldab transporti Tallinna piires)

Tellimine: nave@nave.ee

Tooteid on piiratud koguses. Tegu on kahe sõbra väikeettevõttega, mis keskendub ainult naturaalsele veinile.

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST!

toidukuulsus

Roppsuu Gordon Ramsay: kõike, mida teed, tee kirega

Esimest korda võis Ramsayt näha Inglismaa televisioonis juba 1990-ndate lõpus, kuid 2004. aastal tegi mees enneolematu debüüdi.

Kes on see temperamentne, kõva sõnaga saatejuht, kellelt on lausa raske silmi pöörata? Mees, kes on kirglik maratonijooksja, gastronoom, Michelini tärniga pärjatud Briti tippkokk, kirglik telekokk, 22 raamatu autor ning seejuures veel tubli abikaasa ja nelja lapse isa? Ei keegi muu kui imeline Gordon Ramsay.

G

ordon James Ramsay sündis 8. novembril 1966 Johnstone’is Šotimaal teise lapsena neljalapselisse perekonda. Tema lapsepõlv oli täis valusaid pisaraid ja karme õppetunde.

Gordoni isal oli suur alkoholiprobleem, mille tõttu pidid lapsed taluma vägivalda, väärkohtlemist ning hoolimatut käitumist. Gordoni ema püüdis aastaid olukorda päästa, vahetades selleks elukohta, et taaskord uuesti alustada ja proovida.

16-aastaselt sai Gordonil sellest kõigest küllalt ning ta otsustas välja kolida ja oma elu alustada. Maksku, mis maksab.

Kaks kõva kivi head jahu ei jahvata

Teda inspireeris aga tõeliselt temperamentne kokk Marco Pierre White, kelle käe alla ta ka peagi tööle sai. Pärast kaht aastat ja kümmet ränka kuud restoran Harveys muutus Ramsayle tõeliselt väljakannatamatuks Marco Pierre White’i temperament. Küllap just White’i temperamenti kasutas ka Gordon edaspidi oma toiduvalmistamisel.

Luhtunud jalgpallikarjäär

Enne toiduvalmistamist oli Ramsay suur kirg hoopis jalgpallimäng. Gordon käis noorena järjepidevalt trennis ning 15-aastaselt võeti ta vastu Šoti jalgpalliklubisse Rangers, kus ta sai oma jalgpallioskused proovile panna liiga välistel mängudel. Pärast paari kuid intensiivseid treeninguid oli Ramsay edu igati paljutõotav, kuid noormeest tagas ootamatu tagasilöök: ta vigastas oma põlve nõnda tõsiselt, et ei suutnud enam mängida.

19-aastaselt oli Ramsay oma suu 20

18. aprill 2017

jalgpallikarjäärist puhtaks pühkinud ja talle pakkus tohutult huvi hoopis kokakunst. Et oma karjääri kuidagi alustada, otsustas mees astuda Põhja Oxfordshire Tehnika Kolledžisse. Oma erialaks valis Ramsay catering’i (peoteeninduse), mida mees hiljem nimetas kohutavaks veaks. Sellegipoolest alustas ta pärast õpinguid tööd kokana, sest toidumaailmas ei jookse ükski oskus mööda külgi maha. Tema esimene tööpositsioon Šotimaal oli vastutav kokk restoranis-pubis Wickham Arms, kust ta peagi ka lahkus. Nimelt tekkis noormehel kuum afäär restorani omaniku abikaasaga. Ramsay kolis seejärel Londonisse, kus proovis kätt mitmes erinevas restoranis.

Et edukaks saada, tuleb vaeva näha. Palju!

Hoolimata nooruses jalgpallis saadud vigastustest, fännab Gordon siiani tulihingeliselt jalgpalli ja armastab joosta maratoni.

Ramsay otsustas, et tahab oma karjääris edasi liikuda ja teda huvitas kogu tõde Prantsuse köögist. Peagi avanes võimalus Gordonil töötada kogemusterikka ning kuulsa Albert Rouxi käe all Le Gavroche restoranis. Peakokale avaldasid Ramsay oskused muljet ning ta tegi me-

Kompaktne mudel, soovitatav väiksematele seltskondadele (kuni 5 inimest). Sobib suurepäraselt väljasõitudeks loodusesse või väiksematel terrassidel kasutamiseks.

Kõige populaarsem mudel, mõeldud suurematele peredele ja seltskondadele (kuni 10 inimest).

Suurepärane valik eramu õue, ridamaja terrassile või maakoju.

Kõige suurem mudel, mõeldud suurtele seltskondadele (üle 10 inimese).

Sobib suurepäraselt ka restoranidele ja baaridele. On eriti mahukas ning varustatud kõigi BONO MEDIA funktsioonidega.

KAMADABONO WWW.KAMADOBONO.EE

toidukuulsus hele põneva pakkumise: töötada kolm aastat Hotell Diiva restonis, mis asub Prantsuse Alpides. Allaandmatu ja edasipüüdlik Ramsay võttis pakkumise otsekohe vastu.

Pärast põnevaid kogemusi tunnistas Ramsay, et teda Prantsusmaal alpides juhendanud Guy Savoy oli talle täielik mentor. „Ta õpetas ja treenis mind täpselt nii, kuidas vaja, et olla valmis. Ta õpetas, kuidas tulla toime vaimse ja füüsilise stressiga. Ta valmistas mind maailmaks ette.”

1993. aastal Londonisse naastes pakuti Ramsayle peakoka positsiooni kolme Michelini tärniga restoranis La Tante Claire Chealseas. Samuti avanes tal võimalus töötada koos mitmete Michelini tähtedega pärjatud kokkadega. Pakkumisi tuli uksest ja aknast – nii partnerlust kui ka peakoka tööd prestiižsetes restoranides –, kuid Ramsay suurim unistus oli loomulikult avada iseenda restoran. 1998. aastal tal see ka õnnestus. Koos isa, mentori ja mitmete sõprade abiga saigi avatud restoran Gordon Ramsay. 2001. aastal pärjati Ramsay restoran kolme Michelini tähega, tehes Gordonist esimese šotlase maailmas, kes on suutnud seda saavutada.

Esimest korda võis Ramsayt näha Inglismaa televisioonis juba 1990-ndate lõpus, kuid 2004. aastal tegi mees enneolematu debüüdi. Ramsay kogus enim kuulsust telesaadetega „The F Word”, „Hell Kitchen” ja „Ramsay’s Kitchen Nightmares”, mida võib nimetada kokkade tuleprooviks ning mille reitingud olid enneolematult kõrged. 2012. aastal jätkas Ramsay telekarjääri Ameerika pinnal, osaledes tema varasema saateformaadi järgi valminud USA versioonis „Põrgulikud köögid”, kus superkokk aitas virelevatel restoranidel taas tuhast tõusta.

Ramsay oma naise ja nelja tütrega.

Fotod: Shutterstock

Ramsay tee maitseteni

Gordon Ramsay on mees lihast ja luust ning üheltki õigelt toidulaualt ei tohi puududa liha. Seda tõde rõhutas Ramsay aastaid ning oli taimetoitluse vastu äärmiselt negatiivselt meelestatud.

Pärast hirmsat kogemust seakasvandusfarmis muutus veidi Ramsay maailmavaade ning mees leebus: „Küllap on see ikka igaühe enda otsus, kas olla taimetoitlane. Ma polegi ju kunagi olnud taimetoidu vastu, kuid ei suudaks iialgi loobuda äsjavalminud lihatüki maitsest. Kes mind tunnevad, teavad, et ma pole dieediusku. Küll aga olen veendunud, et suudan valmistada ja pakkuda tervislikku toitu, tegemata seejuures järeleandmisi maitses ega märkimisväär-

seid muudatusi oma toiduvalmistamismeetodites.”

Gordon tänasel päeval

Ramsay restoranide impeerium laienes pärast esimese restorani avamist kiiresti. Tal on maailma eri paikades kokku 25 restorani, millest 12 on pärjatud kokku 14 Michelini tähega. Ajakirja Forbes sõnul on Ramsay sissetulek üle 60 miljoni dollari aastas, mis asetab ta suurima sissetulekuga kuulsuste edetabelis 21. positsioonile. Hoolimata nooruses jalgpallis saadud vigastustest, fännab Gordon siiani tulihingeliselt jalgpalli ja armastab joosta maratoni.

MAILY MAU

RETSEPT: Suus sulav šokolaadikook ehk Mississippi mudakook Gordon Ramsay retsepti järgi Põhi: 200 g Digestive’i küpsiseid 60 g vähese soolaga võid 60 g kvaliteetset tumedat šokolaadi Kreem: 180 g tumedat šokolaadi 180 g magedat võid 4 suurt muna, kergelt vahustatud 90 g tumedat toor-roosuhkrut 90 g heledat toor-roosuhkrut 200 ml 35% koort Kate: 100 ml 35% koort 2–3 spl tuhksuhkrut šokolaadilaaste

22

18. aprill 2017

Purusta Digestive’i küpsised. Sulata veevannil või ja šokolaad. Vala segu purustatud küpsistele ja sega ühtlaseks.

Suru segu 23 cm diameetriga eemaldavate servadega vormi, mille põhjas küpsetuspaber. Nii saab koogi kergesti kätte. Pane külmkappi tahenema. Pane ahi 180 kraadi peale sooja.

Kreemi tegemiseks sulata veevannil šokolaad ja või ning jäta segu jahtuma.

Vahusta munad suhkruga, kuni vaht on paks ja poole mahukam. Mikserda segusse koor ning lõpuks ka sulanud šokolaadi ja või segu. Vala kreem põh-

jale ning küpseta ahjus 45–50 minutit.

Lase koogil enne vormist välja võtmist täielikult jahtuda.

Katte tegemiseks lõika noaga šokolaaditahvlist peened laastud, riivi lisaks peenikest puru. Vahusta koor suhkruga, pane see täielikult jahtunud koogile.

Peale lisa hulgaliselt šokolaadilaaste.

Serveerides pane lauale ka värskeid maasikaid, mis tasakaalustavad koogi magusust.

Allikas: Gordon Ramsay „Maailma Köök”.

Juust – iga piima unistus!

Unistus on elada unistuste elu kesk unistuste täitumist. Just lõpptulemusena. Tee selleni on täis kõike. Kergemat ja raskemat, meeldivat ja vähem. Meie õnn on aidata lehmal toota esmaklassilist piima, millest saab valmida klassikaline eeskujulik juust.

Loomast loodud. Meie loomad on meile õpetanud hoolivust, siirast ja tingimusteta. Ükskõik miks või mis on sinuga kaasas, astu looma juurde ja vaata tema hoolivust. Ta näitab oma lõputut siirust ja usaldust. Toetades end sinu vastu, näitab ta, kuidas pead toetama ennast ja teisi inimesi. Ta lohutab sind oma rahuliku hingamise ja suure turvalise kohalolekuga. Õigel hetkel müksab ta su minekule.

Ja ma lähen. Lähen teadmise ja tahtmisega anda edasi kestvat hoolivust. Viin värske piima juustukotta ja teen juustuks. Hoolivusega. Mõeldes lehmale, kes andis piima ja inimesele, kes sööb juustu. Iga päev juustu keerates ma hoolitsen iga juustukera eest. Õigel hetkel jõuab ta järgmise inimeseni. Ma ei tunne teda ehk veel täna, kuid tean, et ta saab osa turvalisest hoolivusest. See on juustus. Nooremas ja vanemas. See avaldub värvis ja maitses. Juust sulab suus, hoolivuse ja hoituse tunne valguvad mööda ja ümber keha.

Elame ja toimetame oma Mummudega* Tartumaal Kambja vallas.

18 aastat tagasi alustasime 20 lehmaga. Täna on laudas lüpsilehmi 180. Oleme koos oma loomadega kasvanud ja arenenud. Pea kaks aastat tagasi saavutasime kindluse, et oleme võimelised jagama oma vastastikkust hoolivust loomadega ka teistele inimestele. Alustasime meierei rajamisega. Käisime õppimas Hollandis ja Itaalias. Eelmise aasta suvel alustasime juustu valmistamist Meie juustukojas valmib klassikaline Hollandi Gouda tüüpi juust.

Laagerdusaeg annab erinevad maitsed ja elamused.

Meie eesmärk on valmistada Eesti piimast juustumaailma tasemel juuste. Oma juustude taseme teadasaamiseks oleme osa võtnud mitmetest võistlustest.

Rahvusvahelise Maitse ja Kvaliteedi Instituudi (The International Taste & Quality Institute – iTQi, www.itqi.com) korraldataval pimedegustatsioonil 2016. aasta kevadel pälvis meie juust Andre Grandi maksimumi – kolm kuldtähte – ning Andre Prima kaks kuldtähte.

2016. aasta sügisel osalesime oma juustudega suurel Hispaania juustufestivalil World Cheese Award 2016–2017 (www.gff.co.uk/awards/world-cheese-awards), kus kõik meie kolm aastase laagerdusega juustu said tunnustatud hõbemärgiga. *Mummudeks kutsume üldise hellitusnimega oma lehmi Tegelikult on neil igaühel ka oma nimi.

Täpsemat infot on võimalik leida: www.andrefarm.ee

sisuturundus

Kulinaarhuligaanid Kadriorust Et kogeda, kuis toidust on võimalik rääkida nii tulisel pilgul, mis annab silmad ette isegi pealinna kõige kuumematele grillidele, tasub põigata restorani Salt ja küsida perenaist Tiinat.

S

isenedes kitsukesse keldriruumi Vase ja Faehlmanni nurgal, jõuad pigem hubasesse avatud köögiga koju kui asutusse, mida oled harjunud restoraniks pidama. Tiina Treumann toimetab siin, ja restoraniäris üldse, alles neljandat aastat ning on ehe näide sellest, et elamusterohke söögikoha tegemiseks on usinast õppimisest kokakoolis hoopis olulisem jonnakus oma asja ajamisel ja heade inimeste leidmine. Just viimaste üle tunneb ta erilist rõõmu, olgugi et sarnaselt talle teeb nii mõnigi neist toidumaailmas oma esimesi samme. Aga mitte komistades! Nordic White Guide, Põhjamaade restoranide teejuht, paigutas Salti juba üsna tegutsemise alguses 100 parima toidukoha hulka meie regioonis.

Köök on kui kulinaarne katselabor

„Saltist ei saa kunagi valgete linadega fine dining restorani, kus iga detail mikrogrammi pealt paigas ja millimeetriga mõõdetud. Me tahame pakkuda prog24

18. aprill 2017

ressiivset seltskondlikku toitu ja teha seda nii, et restoranikülastus oleks käik parima sõbra juurde. Muidugi on meie menüüs maailma klassikuid, kuid vahel üsna hullumeelses võtmes, sest meile meeldib miksida,” räägib perenaine ja annab kiire ülevaate kohtadest, kust saltlased ideid ammutamas käivad. „Reisime uute maitsete otsinguil maailmas palju ringi, silmad avali ja suu toitu täis – nii püsibki menüü pidevalt värske.”

Toit muutub siin tõesti pidevalt, tõugatuna tagant toorme hooajalisusest ja uutest ideedest, mis töö käigus esile kerkivad. Siiski leiab ka Salti kokaraamatust kolm vaala, mida ei liiguta paigast ka kõige äkilisem loomepuhang: risoto, grillitud kaheksajalg, sinimerekarbid – need on siin üle linna, räägivad kliendid. Muus osas on toidulaud kirev ja vaheldusrikas nagu tivoli lõuna öös. Ja juhib seda ulakust täis maitsete lõbustusparki avatud meelega peakokk Vladimir Proskurnin, hiljutine restorani Kadriorg köögipealik ja vahel Eesti edukaima chef du cuisine’i Andrei Šmakovi õpilane, kes praegu Moskva viietärnihotellis Metropol oma restorani Savva peab. Moskvas, maailma kahekümne viie parima hulka kuuluvas restoranis White Rabbit, täiendas end hiljuti ka Vladimir, seda Vladimir Muhhini käe all.

Salti köögi üks voorusi on kindlasti toitude jagamise võimalus. See annab võimaluse nautida menüü ülemist otsa ka õhtutel, mil raha ehk vähem taskus kui nädal pärast palgapäeva. Aga hinnad

pole siin perenaise sõnul kindlasti Kadrioru klassist, sest tagasihoidlikum toidukord kahele jääb kolmekümne euro kanti. Kui on võimalus kulutada poole rohkem, on õhtusöök lausa luksuslik.

Linna kõige ekstreemsem terrass

Kohe kui ilmad vähegi lubavad, avab Salt taas oma terrassi, mis laiub otse telemaja taga. Jällegi omamoodi, sest nagu heas kodus ikka: kui on vaja seltskonnaga õue minna, ei ehitata selleks mitte viimse pinnuni loodis tantsuplatsi, vaid võetakse kõik mugavaks olemiseks vajalik kraam lihtsalt toast kaasa. Nii võib Salti suveterrass hooletul vaatamisel meenutada pigem üürivõlgade eest tänavale tõstetud seltskonda kui üht linna parimat tänavatoitu pakkuvat restorani, kus saab alati ruumi juurde teha.

Seega võta julgesti ühendust, isegi kui tundub, et pole lootustki kohta saada. Ka talvel.

Restoran Salt, Vase 14, Tallinn www.saltrestoran.ee

Pane tähele • Tuppa lastakse ka lemmikloomaga • Lastele põnevad eripakkumised Mahlapakett. Oma mahl iga käigu kõrvale • Väheseid kohti, kus avastada oranži veini

itaalia maitsed

FOTO: SHUTTERSTOCK

Pasta

(al pomodoro), mu arm Itaallased armastavad pastat. Pasta on ehk kõige universaalsem Itaalia toidukultuuri embleem: täiuslik oma vormis ja lihtsuses. Rääkida pastast tähendab rääkida Itaalia ajaloost, kultuurist ja ... ühtsusest.

J

uba kreeklased, etruskid ja roomlased tundsid lasanjesarnast lihaga valmistatud kihilist pastarooga. Avastanud teravilja, küpsetasid põlluharijatest etruskid jahust ja veest valmistatud tainast kuumaks aetud kivil. Etruskiaegsest Cerveteri nekropolise seinamaalingutel Rooma lähistel on kujutatud pastataina töötlemiseks kasutatud tööriistu. Sealt edasi oli kord roomlaste käes: Cicero ja Orazio ülistasid laganum’it taevani.

Väide, nagu oleks pasta Itaaliasse jõudnud Hiinast, pole siiski täpne. 1292. aastaks, mil Marco Polo Hiinast tagasi Veneetsiasse purjetas, oli pasta Itaalias juba ammu tuntud. On kirjalikke teateid selle kohta, et pasta jõudis Itaaliasse 827. aastal Sitsiilia vallutanud araablaste kaudu. 1154. aastal kirjeldab Araabia geograaf ja kartograaf Al-Idrīsī „ribakujulist, jahust valmistatud” toitu, mida valmistatakse Palermo lähedal Trabias ja transporditakse laevadega Vahemere teistesse piirkondadesse ja poolsaare põhjaossa. Kirjeldus viitab spagettidele, kuid algselt nimetati pea kõiki pastasorte makaronideks (kreeka k tähistab macaria kindlat tüüpi tainast).

Esialgu polnud pasta mujal Itaalias eriliselt hinnatud: kui sitsiillasi haka26

18. aprill 2017

ti kutsuma makaronisööjateks, siis lombarde kutsuti peedisööjateks, toskaanlasi oasööjateks ja napollasi (kapsa)lehesööjateks. Napolisse ja Genuasse tekkisid esimesed pastatöökojad 13. sajandil, sealt edasi ka Toscanasse ja Pugliasse. Need on ka piirkonnad, mille soe, kuiv ja tuuline kliima soodustab pasta kiiret kuivatamist õhu käes. Ja muide, sõna maccheroni kohtame esimest korda Giovanni Boccaccio 1344. aastal ilmunud Dekameronis.

16. sajandil tekkisid esimesed pastatootjate gildid, kuid pasta tõusis hinda sajand hiljem, kui ülerahvastatud Napolit tabas näljahäda. Erinevalt lihast ja lehtaedviljadest on pastal pikk säilivusaeg ning seda oli lihtne ladustada, säilitada ja transportida. Ühtlasi aitas pasta populaarsusele kaasa puidust pastapressi leiutamine: pasta hind langes ja makaronid said kättesaadavaks ka vaesematele.

1641. aastaks olid pastatöökojad sedavõrd levinud, et paavstil Urbanos VIII tuli Roomas reguleerida pastatöökodade kaugust: kahe pastatöökoja minimaalseks vahemaaks määrati 24 meetrit. Selleks ajaks oli Ameerikast Euroopasse jõudnud ka tomat, kaasaegse Napoli köögi üks tähtsamaid koostisaineid, ja selle kasutamine

Milline on pasta tulevik?

Eelmisel aastal Parmas toimunud rahvusvahelisel toidumessil Cibus rääkis Itaalia suurim pastatootja Barilla tuleviku pastasortidest, smart pasta’dest, mille valmistamisel võime ise valida vormi, värvi, maitse ja koostisained, ning esitles esimest 3D-printeri prototüüpi – seadet, mil kulub mõned minutid, et kolmemõõtmelist värsket pastat valmistada. Koos Hollandi rakendusliku teaduskeskusega Tno on katsetusfaasis oldud umbes viis aastat. Hetkel on Barilla kodulehel väljas vaimustavad pildid uutest pastasortidest.

Peamiselt räägitakse kolmest uuest tootmisse minevast sordist: roosikujuline Rosa (disainer prantslane Loris Tupin), täiskuukujuline kraatritega Luna (disainer itaallane Alessandro Carabini) ja pöörisekujuline Vortipe (Cagliari disainerid Danilo Spiga ja Luis Fraguarda). Aga idee on suuta toota erineval hulgal geomeetrilisi vorme ja suuri suuruseid, mida traditsiooniliste tootemasinataga on võimatu valmistada. Barilla on juba alustanud koostööd erinevate peakokkade ja restoranidega. Ja mida on meil, toidugurmaanidel, ees oodata? Lähitulevikust rääkides võime ehk juba õige pea koju osta kompaktse 3D-printeri ja ise smart pasta’t valmistama hakata.

hakkas lihtrahva seas kiiresti levima.

Enam ei kutsutud napollasi lehesööjateks, vaid makaronisööjateks. Makaronidena saavad napollased tuntuks ka krahv Camillo Cavouri kirja läbi, kes 1860. aasta juulis, Itaalia ühendamise ajal, kirjeldab Costantino Nigrole, Piemonte suursaadikule Pariisis, sündmuste arengut ja nimetab Sitsiiliat „lauale toodud apelsinideks” ning Napolit „makaronideks, mis pole veel pehmeks keenud”. 7. septembril, Giuseppe Garibaldi sisenemisel Napolisse, kinnitab Cavour: „Makaronid on pehmeks keenud ja me hakkame sööma”.

Kirglikuks makaroniarmastajaks

itaalia maitsed pidas end ka näiteks itaalia helilooja, „Siviglia habemeajaja” autor Gioachino Rossini. Rossini armastas end defineerida kolmanda klassi pianistiks, aga universumi parimaks gurmaaniks. Uute maitsete otsingul tellis ta oma Napoli sõpradelt regulaarselt makarone.

Kui kuni 18. sajandini nimetati makaronideks peaaegu kõiki pastasorte, siis 1842. aastal sündis Napoli kirjaniku Antonio Viviani sulest sõna spaghetti. Esmakordselt registreeritakse termin spaghetti Tommaseo-Bellini sõnaraamatus „Dizionario della Lingua Italiana” 19. sajandi teisel poolel. Spago tähendab nööri, spaghetto lühikest nööri,

Kui kell lööb lõunat, siis peavad spagetitaldriku taga istuvad poolsaare elanikud end itaallasteks, nii nagu teisel pool väina peetakse end tee joomise ajal inglasteks.

nöörikest. Sõna spaghetto kasutatakse ka pika ja kõhna inimese kirjeldamisel.

Kuidas spagette süüa? Neljaharuline kahvel, kuumade ja libedate spagettide söömisel ainuvõimalik köögiriist, sündis Napoli õukonnas 18. sajandil. Siiski sõi Lõuna-Itaalia lihtrahvas spagette veel kaua kätega. Kuulus on Antonio de Curtise spagetisöömise stseen filmis „Miseria e Nobilità” (1954). Samas kui pärast filmi „Brooklyn” (2015) esilinastust räägiti Itaalia ajakirjanduses pikalt spagettide söömise etiketist. Itaallased ei söö nimelt spagette kahvli ja lusikaga nagu filmis, vaid ainult kahvliga, see on nende savoir faire – nii see lihtsalt on.

Kui jahedama kliimaga Põhja-Itaalias oli hinnas eelkõige värske munapasta ja täidetud pasta (tortellini, tortelloni, cannelloni, ravioli), siis pärast Itaalia ühendamist 1861. aastal sai tomatikastmes pasta al pomodoro kuulsaks igal pool Itaalias. Esimesed hüdraulilised pressid ehitati Napolis 1870. aasta kandis ja pastatööstus levis üle kogu riigi.

Mis puutub erineva kujuga pastasortidesse, siis on neid tänapäeval üle 300.

Itaallaste vaieldamatud lemmikud on spagetid, mis moodustavad 14,4% kogu Itaalias ostetud pastast. Nagu öeldud sobivad spagetid kokku basiilikuga maitsestatud to-

Esialgu polnud pasta mujal Itaalias eriliselt hinnatud: kui sitsiillasi hakati kutsuma makaronisööjateks, siis lombarde kutsuti peedisööjateks, toskaanlasi oasööjateks ja napollasi (kapsa) lehesööjateks.

matikastmega, kuid sama kuulus on Rooma köögi klassika spaghetti alla carbonara, mille koostisaineteks on seapõsk, munad, pipar ja lambapiimajuust pecorino romano. Teiselt kohalt leiame penne rigate 8,5 protsendiga. Nimi tuleb hanesulest penna d’oca, mida vanasti kasutati kirjutamiseks ja mille ots oli lõigatud diagonaalselt. Pasta-

Leibur toob sel kevadel maitsvat ja tervislikku värskendust Kuldse ja Ruksi tooteperedesse Uus Kuldne täisterasepik sisaldab 51% täisterajahu, mis on piisav organismile kasuliku mõju avaldamiseks, samas säilib mahe maitse.

Täistera on sepikus eriti peeneks jahvatatud ja maitseb suurepäraselt lastele.

Uus Ruksi pala seemnetega pakub rikkalikku maitseelamust.

Seemnerikas pala sisaldab tervelt 20% seemneid.

Röstimine rikastab selle maitseomadusi veelgi.

itaalia maitsed Kuidas pastat keeta? Kuigi pasta keetmine tundub lihtne tegevus, siis tegelikult eksitakse ka peamiste reeglite vastu.

FOTO: SHUTTERSTOCK

sort sündis Genuas 1865. aastal, mil patenditi seade, mis suutis pastat diagonaalselt lõigata. Klassikaline roog on vürtsine penne all’arrabbiata, mille koostisaineteks on tomat, küüslauk, neitsioliiviõli ja paprikapulber. Itaallaste paremusjärjestuse kolmandal kohal on aga araabia päritolu spiraalikujulised fusilli’d (7%), mis on eriti levinud Lõuna-Itaalias. Fusilli’d sobivad hästi kokku aedviljakastmega.

• Pange keedunõusse küllaldaselt vett. Iga 100 grammi pasta kohta soovitatakse pisut rohkem kui liiter vett.

Pidage silmas, et keemisel vesi aurustub.

• Keetmiseks valige piisavalt suur keedunõu. Pastal peab keemiseks ruumi olema.

• Pastavee maitsestamiseks kasutage jämesoola.

Soovitatav kogus on 7 grammi iga 100 grammi pasta kohta.

• Sool lisatakse hetkel, mil vesi keema läheb. Selliselt ei aura sool ära (see juhtub siis, kui maitsestatakse liiga vara) ja sel on küllalt aega, et pasta ära maitsestada.

• Keemise ajal soovitatakse pastat mõned korrad kergelt segada, et see kokku ei läheks.

• Keetke pastat kõrgel tulel.

• Kaas olgu peal ainult kahe kolmandiku ulatuses, nii saab aur välja tulla ja pasta keeb ühtlaselt.

• Itaallased söövad pastat al dente. See tähendab, et väljast on pasta pehme, aga seest pisut kõva. Pastat tuleks keeduaja lõpus maitsta ja hinnata selle valmidust.

• Kui pasta kurnamisel keeduvett veidi järele jätta, saab seda hiljem lisada liiga kuivaks jäänud pastaroale.

• Kaste tuleks lisada kuumale pastale kohe pärast pasta kurnamist.

KATRIN VEIKSAAR

toiduajakirjanik ja -blogija (Köök.Cucina)

Goji-marjade kvaliteet sõltub nende kasvupiirkonnast

sisuturundus

se põhjal vähem pestitsiidide jääke. Üldiselt määrab goji-marjade hinna ära just nende kasvupiirkond ja kvaliteet. Suuremad marjad on Esimesed andmed goji-marjadest pärinevad üle kallimad. Väiksemad, mida 2000 aasta tagasi Kollase jõe orust. Juba siis leidub meie poodides laialdaselt, maksavad vähem. Hind peeti neid hinnaliseks looduslikuks ravimiks ja oleneb ka sellest, kas tegemist praeguseks on neist saanud suuresti tarbitav on uue hooaja saagiga. Seega, alati ei tasu valida kõige soodsupervili. samaid pakutavaid marju, sest need ei pruugi olla kõige tera praegu kasvavad goji-marjad just rinevad kogemuse põhjal Kasuta vislikumad ja kasulikumad.

Hiinas Kollase jõe kallastel ja suu- just Tiibetist, kus marjade veebipoes ELEXIRi tootevalikusre tõenäosusega pärinevad sealt kasvatamistingimused mäelexir.ee ka enamik Eestisse jõudvatest marjadest. gedes on sobilikumad ja marjade sooduskoodi goji15% se kuulub üle 20 erineKüll aga on selle piirkonna muldade vil- valmimine võtab rohkem aega, ja saad goji-marjade va mahetoote, nagu toorostult 15% kakao, spirulina tooted, jakus oma aastatepikkustega vähene- andes neile piisavalt aega omansoodustust! maca-pulber, mooruspuunud ning samuti goji-marjade toiteaine- dada ja säilitada kõik vajaliELEXIRi marjad, kookosõli ja palju muud. te sisaldus üldiselt väiksem kui Tiibeti go- kud toitained. Samuti on tooteid leiab Hoolikalt valitud kvaliteetsed ELEXIji-marjadel. Ka muldade suurema väeta- Tiibetist pärit goji-marka Solarise Ri goji-marjad pärinevad Tiibeti alamise vajaduse tõttu võib neis olla rohkem jad mägede nõlvadel toidumaailmast, delt, olles suuremad, magusamad ja pestitsiidide jääke kui Mongooliast ja Tii- rohkem päikest saaViimsi Delice’ist ja säilitusainetevabad. Hetkel on saabetist tulevatel marjadel. ELEXIR on üks nud ning seetõttu ka hästivarustatud apteekidest ja daval ka limiteeritud koguses maheesimesi goji-marjade pakkujaid Eestis, pisut tumepunasemad, loodustoodete dad goji-marjad tavaliste goji-marjaomades kogemusi kõigi kolme piirkonna suuremad ja magusamad poodidest. de hinnaga! goji-marjadega. Seni parimad marjad pä- ning sisaldavad kogemu-

K

18. aprill 2017

29

sisuturundus

Kohvikeskus – püsiklientidele parimad hinnad!

Kohvikeskus on kohvile spetsialiseerunud pood, mis toimetab Eesti turul aastast 2015. Joogiekspert OÜ-st välja kasvanud Kohvikeskus sai loodud eelkõige soovist pakkuda erakliendile väga head kohvielamust. Seetõttu on sortimendis lai valik erinevate tootjate espressomasinate mudeleid.

Kuna Kohvikeskus on üks Eesti suurimaid JURA ametlik edasimüüja, moodustavadki suure osa väljapanekust JURA masinad.

L

aiale espressomasinate valikule lisaks pakutakse ka kohviube, teed ja hooldustarvikuid, mis pikendaavad espressomasinate tööiga. Kohapeal saab abi nii sobiliku kohvimasina valimisel kui ka masina hoolduse ja kasutuse osas. Kuna Lõuna-Eesti JURA ametlik hoolduskeskus asub just Kohvikeskuse Tartu esinduses, saab siit oma espressomasinale vajadusel ka hooldusteenuse.

30

18. aprill 2017

Olles spetsialiseerunud üksnes kohvimasinatele, on Kohvikeskus just õige koht neile, kes otsivad suuremat sortimenti ja põhjalikumaid kohviteadmisi, kui suudab pakkuda koduelektroonikakauplus. Kuna kohv on suur osa kõigi igapäevaelust ja inimesed ostavad kohvimasina järgnevaks kaheksaks kuni kümneks aastaks, soovivad nad õige valiku tegemiseks saada professionaalset nõu. Kohvikeskuse meeskond on veendunud, et suudab pakkuda kõigile klientidele sobiliku lahenduse. Olgugi et tegeletakse eeskätt eraklientidega, ei jäeta täiuslikest kohvilahendustest ka ärikliente.

Millest kohvimasinat valides lähtuda?

Ikka sellest, et soetatav masin vastaks täielikult omaniku nõudmistele. Kohvikeskuse masinapargi valik on lai. Siit leiab JURA, Nivona, Melitta, Siemensi ja De`Longhi ning 2016. aasta lõpust tuldi välja ka enda kohvimasina brändiga iBarista.

Valiku põhikriteeriumideks on, et masinat peab olema väga

lihtne käsitseda ja hooldada. See peab olema töökindel ning valmistama kvaliteetseid kohvijooke. Valikut tehes tuleks arvesse võtta ka kohvimasina kasutajate arvu, disaini, kasutajamugavust ja mürataset.

Hea kohv algab eelkõige hooldatud masinast ja kvaliteetsest kohvioast – siin ei saa midagi juhuse hooleks jätta. Kõik Kohvikeskuse pakutavad oasegud on kokku pannud inimene, kellel on kohvimaailmas töötamise kogemust 20 aastat ning kes töötab sealsamas.

Sortimendis on spetsiaalselt eestlaste maitseeelistuste järgi röstitud mahedamaid oasegusid, mis on keskmise röstiastmega. Kindlasti leiab ka kõige nõudlikuma maitsega kohvisõber meie valikust endale meele- ja maitsepärase kohvioa.

Kohvimasinatega saab tutvuda ja kohviube valida Kohvikeskuse esindustes Tallinnas Uus-Tatari 23, Tartus Riia 35, Rakveres Tallinna tänav 16 ja Pärnus Pae 1, või külastades e-poodi www.kohvikeskus.ee, kus püsiklientidele on alati soodsaid pakkumisi.

Parima hinna saamiseks registreeri end püsikliendiks Kohvikeskuse kodulehel!

kohvijook FOTO: SHUTTERSTOCK

Kohvimaailma trendid 2017:

populaarseks muutuvad lämmastikkohv ja purgijoogid Kes oleks võinud arvata, et selline lihtne jook nagu kohv hakkab täielikult turgu domineerima ja saab üheks enim tarbitud joogiks maailmas?

Kohvis leidub rohkem järelmaitseid kui veinis ning siiani võlub see tarbijaid oma lõpmatu komplekssusega.

Pakendatud kohv

Kiire elutempo muutub veelgi kiiremaks ja kohvikultuur peab sellega sammu pidama. Tarbijad tahavad värskendavat ja energiat andvat jooki tarbida teel olles.

Uus generatsioon ei taha jookide valmistamisele aega kulutada, seega aastal 2017 näeme eelvalmistatud ja purkidesse/pudelitesse pakendatud kohvi nõudluse kasvu. Selle turu mahuks on juba praegu 2,4 miljardit dollarit ning see kasvab jätkuvalt. Arvatakse, et karastusjookide kahanev populaarsus USA-s on üks peamine põhjus, miks joomiseks valmis kohvijookide turuosa kasvab.

Vaadikohv

K

ohvikultuur on jätkuvalt arenev.

Igal aastal avastavad ja esitlevad tootjad uusi viise, kuidas nautida kohvi peeneid nüansse. Täpselt nagu sisekujundus- või moemaailmas, seavad kohvitootjad ette trende tulevaks aastaks. Niisiis, vaatame selle aasta innovatsioone kohvimaailmas.

Üks uusimaid trende, mis alles leiab teed kohviaustajate südametesse, on lämmastikkohv, tuntud ka kui nitrokohv.

Lämmastikkohvi serveeritakse vaatidest. Selle tekstuur on üsna kreemine ning lubab vahele jätta piima ja suhkru, kuna jook on üsna mahe ja sel ei ole kibedust. See ei ole ainult unikaalne ja huvitav viis kohvi tarbida, vaid on kõigele lisaks tervislik. See trend laieneb vaik-

selt, aga kindlalt ka kohvikutesse. Kohviaustajad kogevad midagi tõeliselt erilist, kui proovivad nitrokohvi.

Külmpruul on jääkohvi uuendus

Jääkohv on kuumadel suvepäevadel väga populaarne, kuid uus generatsioon on valiv ja muudab selle trendi millekski uueks. Külmpruuli populaarsus on praeguseks juba mõnda aega kasvanud – 2011. ja 2016. aasta vahel tõusis nõudlus selle järele umbes 580%. Eksperdid ennustavad, et 2017. aastal nõudluse kasv jätkub. Kui jääkohvi valmistatakse lihtsalt espressot jääle valades ja neid kokku blenderdades, siis külmpruulitud kohv on midagi palju keerulisemat. Kogu protsess võtab aega umbes 12 tundi või isegi rohkem. Kohviubasid leotatakse pikka aega vees, nii et vesi omandab lõpuks kohvi maitse ja aroomi.

Päritolumaakohv

Kohvisõbrad hindavad kohvist saadavat maitseelamust enam kui kunagi varem. Seetõttu pole odava kohvi ostmine enam nii oluline. Järgmisel aastal

kohvijook peaks päritolumaakohvide osakaal ulatuma 55%-ni kogu kohviubade jaemüügi turust USA-s, mis rahalises vääringus tähendab umbes 48 miljardit dollarit. Selle trendi arenedes hakkavad mõned brändid, kes pakkusid muidu ainult traditsioonilisi segusid, välja andma ka päritolumaakohvide sorte.

Kohv või tee?

Kohvi- ja teesõprade vahel on alati olnud mingi vastasseis: kumb on parem, kas tee või kohv? Mõlemal on oma plussid ja miinused, kuid viimasel ajal on turul näha uut fenomeni. Tundub, et rivaalid on jõudnud huvitava kompromissini: tee koostisosadega kohv ja kohvilisandiga tee. Kujutlege: kerge röstiga Peruu kohviuba saab kokku rohelise tee, kaneeli või vanilliga. Võib-olla sooviksite tassikest lateteed? Kõlab huvitavalt? See on kohvijook, mida kõik uusimate kohvitrendide jälgijad sel aastal naudivad.

Kohvikasvatajad

Võime tihti kuulda Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia või Etioopia kohvist, kuid kas olete kuulnud Austraalia, Taiwani või Tai kohvidest? Värskeimate uudiste kohaselt on need riigid juba liitunud maailma kohvikasvatajate ja eksportijate ridadega.

Eestlased on hakanud kohvikutes cappuccino’t eelistama.

KAFO kohvikoolitaja Kaspar Grossfeldt ütles Maitsed.ee-le antud intervjuus, et eestlased joovad küll ainult poole kohvist, mida tarbivad põhjanaabrid, kuid positiivseid arenguid on meilgi. Eestlased on hakanud eelistama kohvikutes cappuccino’t, kodus aga täisautomaatset espressot. Oodata on ka ainult kohvile orienteeritud kohvikute tekkimist linnapilti. „Eesti kohvikutes on valdavalt populaarseimad piimaga kohvid. Kui kolm aastat tagasi oli enim serveeritud kohv caffè latte, siis praegu tundub, et seda kohta on hõivamas cappuccino,” mainib Grossfeldt.

Päritolu

See trend on levinud üle kogu toiduainetööstuse, kaasa arvatud kohviturul. Aina rohkem on inimesi, kes hoolivad, kust nende toode tuleb ja pärit on, kus kasvatati või valmistati. Spetsialiseerunud kohvikud ja kohvimüüjad katsuvad selle trendiga kaasas käia, juhtides tähelepanu iga toote päritolule. Kohvigurmaanid on selle teabe üle väga rõõmsad, kuna saavad avastada oma lemmikkohvifarme ja nende kohta rohkem teada, ning samas ka mõelda sellele, mida järgmiseks proovida.

KU I KVA LIT E E T O N ES MAT ÄH T I S !

Caffe Melton OÜ Juhkentali 15, 10132 Tallinn tel 626 2775 kontakt@caffemelton.ee

32

18. aprill 2017

Kontor on avatud E–N 10–16, R 10–14 CaffeMeltonOu www.caffemelton.ee

Keskkonna- ja inimsõbralikkus

Ökotoodete järele on jätkuvalt suur nõudlus ja see kehtib ka kohvi kohta.

Kohvisõbrad huvituvad, kas nende lemmikjoogis on GMO-d ja kas pakend on keskkonnasõbralik. Inimesed hoolivad ka, kas brändid, kelle tooteid nad ostavad, kasutavad ära kohalikke farmereid või mitte, või kas nad saavad tehtud töö eest õiglast tasu.

Vee kvaliteet

Veel on eriliselt oluline osa kohvi valmistamisel. Lõppude lõpuks on see üks põ-

Aravuse kalapood Pärnamäe keskuses, Pärnamäe tee 4a

Iga päev otse ahjust suitsutatud forell, tuur ja angersäga terve kalana ja steikidena. Kalašašlõkid forellist, tuurast ja angersägast.

Hea valik jahutatud kala ja marineeritud kalatooteid.

kohvijook Populaarseks saavad erinevad pähklipiimad ja kardemonilate

FOTO: SHUTTERSTOCK

hikomponente, olles sama oluline nagu kohvioad. Kohviaustajad teavad, et isegi parimates kohviubades ei avaldu nende maitsed ja aroomid täielikult, kui kasutada madala kvaliteediga vett. Seega on parima kvaliteediga vee kasutamine äärmiselt oluline.

Kohalikud ärid

Kuigi tundub, et kohviturul domineerivad suured jaekaubandusketid või kohvikud, siis inimesed on järjest rohkem huvita-

tud ka väiksemate kohalike äride toetamisest. Nad teavad, et seal saavad nad alati sõbralikumat ja meeldivamat teenindust, ausaid nõuandeid ja professionaalide soovitusi kohvide valmistamiseks. Väikesed ärid saavad pöörata rohkem tähelepanu detailidele, mis on igale kliendile olulised, ja inimesed hakkavad sellest lõpuks aru saama.

Tanel Kalmo kohviekspert

Londoni kohvifestivali peakorraldaja ja kohviajakirja London Coffee Guide toimetaja Jeffrey Young ütles Monocle Radio saates „The Diet”, et 2017. aasta kohvitrendid on peamiselt peidus kohvijoomise individuaalsuses. Fakt, et aina enam hakkab joojate seas populaarseks muutuma enda kindla kohvijoogi valimine, mitte üldsuse ja äkktrendidega kaasa jooksmine. „Kohv on äärmiselt individuaalne jook. Seepärast ongi põnev vaadata, et kohv saab joogiks, mis hakkab seda individuaalsust igast inimesest edasi kandma. Teine põhiline uuendus sellel aastal on uute piimade kasutamine kohvi valmistamisel. Kuna oleme ikkagi piimapõhise kohvi joomise kultuur (õhtumaad – toimetus), siis kohvile piima lisamine on niikuinii reegel. 2017. aastal saavad suureks trendiks mittelüpstud piimad, nagu mandlipiim, rukkipiim, India pähkli piim ja nii edasi. Sojapiim hakkab seetõttu aga taanduma,” selgitab Young.

Eksperdi sõnul on baarides ja kohvikutes selle aasta selge märksõna tervislikkus, mis tähendab, et menüüdesse jõuavad erinevad uued joogid sellest vaatest. Youngi hinnangul võiks olla kohvijookide seas huvitavam areng kardemonilate tugev tõus. „Algselt kohvikokteilina tuntuks saanud joogid, kus ei kasutata enam põhijoogina kohvi, on selle aasta trend – kardemonilate on siin hea näide,” mainib Young.

toidureis

Kus on sushi?

Esimestel päevadel Jaapanis oli kõik nii eriskummaline ja huvitav ning toidu mõttes ka külluslik, et alles kolmandal päeval hakkas tunduma kahtlane, et läänemaailmas peaaegu et Jaapani rahvusroana esitletavat sushi’t pole mitte kusagil.

R

eisi alguses Fukuokas, kuhu ilmselt nii mõnedki gurmaanid tänu Finnairi suvistele otselendudele satuvad, keerleski elu toidu ümber.

Kyushu saar on Jaapani köögiviljaaed ja sealsed väikesed magusad tomatid on kuulsad üle kogu Aasia. Fukuokat peetakse Jaapani gurmeepealinnaks ning kohalikud räägivad toidust vaimustunult ja heal meelel – jõudes iga kord välja selleni, et jaapanlaste pika eluea saladus peitub tofus.

Näiteks giidi ja tõlgina töötav viiekümnendates eluaastates proua Fumiko rääkis, et tema vanaema on juba 101-aastane ja täiesti tegus proua, kes lihtsalt jumaldab tofut.

Lähemal uurimisel selgus, et see ei olegi Fumiko pärisvanaema, sest too suri noorelt, 80-aastaselt. Vanaisa tundis ennast üksikuna ja abiellus uuesti endast paar aastat vanema naisega, kellega on kogu perekond selle ligi 20 aastaga ära harjunud.

Tofuga on raske kellegi, kes on korra elus sushi’t maitsnud, südant võita.

Pealegi, kevadel, kirsside õitsemise ajal, mis käivitab üleriigilise hulluse, värviti ka kogu serveeritav tofu vahukommiroosaks. See ei teinud asja üldse mitte paremaks.

Kui aga keskenduda sashimi’le ja ohtratele grillimisvõimalustele, on iga toidureis Jaapanisse kindel õnnestumine. Erinevalt legendist, et Jaapanis on kõik kohutavalt kallis, on toit täiesti ratsionaalse hinnaga. Inimesed söövad palju ja hästi ning on ikka kohutavalt kõhnad.

Nagu Lõuna-Koreaski, hämmastas mind kõigi valmisolek minna õhtul restorani ja hakata seal endale ise toitu küpsetama. Väga paljude restoranide laudadel hõõguvad aga grillid ja menüüst saab endale tellida grillimiseks kõike: baklažaanidest kuni mitut sorti lihani. Minu umbusk õhtusöögi õnnestumisse – sest Eesti kultuuriruumist tulles olen ma ju pärit kesk34

18. aprill 2017

Õhtusöök kahele.

Võimalik, et see arhitekt Kengo Kuma loodud Starbucks Fukuokas on keti kõige ilusam kohvik kogu maailmas.

FOTOD: SILVIA PÄRMANN

konnast, kus grillimine on meeste töö – osutus põhjendamatuks. Kogu tooraine on lihtsalt nii hea, et pole olemas käpardit, kes suudaks selle õhtusöögi ära rikkuda. Pealegi hõljuvad laua ümber alati kohalikud teenindajad, kes vajalikul hetkel haaravad sööjal käest vale kastme ja pakuvad asemele õige kausikese, milles on maitsed täiuslikuks lihviv kaste või lisand.

Ent ühel hetkel, kui sushi’t ikka tõesti mitte kusagil näha polnud, hakkas kasvama kerge sportlik hasart see siiski üles leida. Mu Kyoto hotelli vastuvõtus töötav tütarlaps ulatas abivalmilt kaardi, kuhu olid märgitud ümbruskonna restoranid – neist üks ka sushi-restoran. Pärast pingsat otsimist ja tänaval inimeste küsitlemist ei õnnestunud koos ühe väga kogenud reisiajakirjanikust tuttavaga seda siiski mitte kuidagi leida. Väsinult kukkusime esimesse teele jäänud sashimi-restorani, mis osutus suurepäraseks. Jaapanis tundus üldse olevat keeruline halvasti süüa saada, vähemalt siis, kui valida mõistliku hinna-

EL ND KI A LI AA IT T EE IT AL KV

NR.1

enim ostetud pasta Eestis*

Priisle tee 10, Tallinn 13914 Harjumaa Tel. +372 6805 647, Fax. +372 6013 039

mvtrade@mvtrade.ee www.mvtrade.ee

*Nielseni Eesti jaem端端gi uuringu andmetel, 2016 aasta m端端gimahu alusel

toidureis klassiga pisikesed restoranid, mille ukse taga kohalikud tunglevad.

Samas peab säilitama ka mõningase kriitikameele, sest pikim järjekord, mida oma elus üldse kunagi näinud olen, vookles suhkruvatikioski ukse taga.

Ehkki nii tempura’st kui ka toorest kalast ja tundmatutest köögiviljadest ei ole võimalik Jaapanis ära tüdineda, piinas sushi-mõistatus mind ikkagi väga. Turisti parim sõber Tripadvisor leidis kiiresti Kyoto kuulsaima sushi-restorani, mis suure avastuse tegemise päeval oli küll suletud, kuid muidu minu hotellist ainult paari kilomeetri kaugusel.

Vahepealne aeg tuli siis veeta süües midagi muud ja sellest muust Kyotos ega mujal puudust ei tule. Kyotos peaks kõigile olema kohustuslik jalutuskäik Nishiki turule. Seal müüakse absoluutselt kõike söödavat, mida suudate endale ette kujutada (loomulikult mitte sushi’t): pakutakse kuuma saket apelsinimahlaga, küpseid kastaneid, pulgakommina vardasse aetud kalu ja varblasi (!), ning seal asuv söögipulkadele spetsialiseerunud pood on peaaegu sama suur kui Tallinna Kaubamaja Kodumaailm. Maitsnud enam-vähem kõike peale varblas-

te, asusin reisi eelviimasel päeval lootusrikkalt sushi-restorani poole teele.

See pidi olema avatud, aga lukustatumat ust pole ma oma elus näinud. Naaberrestorani töötajad kehitasid nõutult õlgu – jah, see peaks olema lahti, neil pole õrna aimugi, mis juhtus.

Samas peab säilitama ka mõningase kriitikameele, sest pikim järjekord, mida oma elus üldse kunagi näinud olen, vookles suhkruvatikioski ukse taga.

Kyoto toiduturult leiab Aasia hõrgutisi, mida maitsta ei söandagi.

Päeva lõpus löödult läbi vihma tagasi oma hotelli poole lonkides leidsin läbi pimeduse helendamas siiski ühe imepisikese sildi, mida polnud poodide ja restoranide rivis varem märganud. Sushi! Suur oli minu üllatus, kui sisse astudes leidsin eest vaba lauda ootavad järjekorras seisvad jaapanlased ja mitte ühtegi turisti.

Nad siiski armastavad sushi’t!

SILVIA PÄRMANN, Reisijuht.ee

SUPERSERVICE.EU KONTORITE TEENINDAMIST AASTAST 1998

MASTERCHEFi esmaabitarbed tootja esindajalt Liimivaba rullplaaster 5,0 m hind 15 €/tk (3 rulli 36 €)

Esmaabikohver seinale (kõik sinine) hind 30 € Hinnad sisaldavad käibemaksu!

toidureis Kohvikultus jõuab teemaale

Jäätis, eriti rohelise tee jäätis, on Jaapanis päikesepaistelisel nädalavahetusel pooltel inimestel käes

Jaapanisse jõudes üllatuvad ilmselt paljud, kuuldes ja nähes, et tegemist on ühe suurema kohvijoojate riigiga.

Traditsiooniliselt teeusku olnud Jaapanis on juba mitu aastat asjad muutumas kohvi kasuks. Ja ehkki kohvi Toiduvalmistamise jälgimine on hakati Jaapanis jooma alles sama põnev ja mõistatuslik kui söö1970-ndatel aastatel ja võrmine isegi. reldes Euroopa või araabia maadega on Jaapan oma kohvikultuuri mõttes alles beebieas, ei kajastu noor iga nende suhtumises kohvikutesse mitte kusagil. Ühtviisi suure kirega suhtutakse rahvusvahelistesse kohvikettidesse, nagu Starbucks, Tully’s, Doutor, ning kohaliku hipsterimaailma ettevõtmistesse kohvi röstimise ja pakkumise valdkonnas. Mõlemat tehakse jaapanlastele omase suurepärase stiilitunnetusega.

Tavaliselt ei pühenda staararhitektid ketikohvikute eksterjöörile ja interjöörile ülemäära tähelepanu. Ent jaapanlased ei suuda elada keskpärase disainiga. Võimalik, et arhitekt Kengo Kuma (kes on ka 2020. aasta Tokyo olümpiamängude staadioni autor) loodud Starbucks Fukuokas on keti kõige ilusam kohvik kogu maailmas.

Suurepärast kohvi leiab aga nii pisikestest, kuni kümme inimest mahutavatest perekohvikutest kui ka koolimajasuurustest kohvikumekadest. Kyoto kesklinnas tegutseb üks selline: vana koolimaja klassiruumides on end sisse seadnud ülitrendikad kohvikud, kontserdisaalid ja kinod.

Udon või ramen? Selles on küsimus!

Saadaval veel palju eri tooteid!

Külasta meie müügisaali: Väike-Paala 1, Tallinn

tel 6501 6015 pood@superservice.eu www.superservice.eu

Plaastriautomaat seinale, 70 sinist plaastrit – hind 20 €

Põletusjärgsed plaastrid 25 tk – hind 30 € Hinnad sisaldavad käibemaksu!

toimetaja veerg

Päevapakkumised 2.0 Igapäevased lõunad ei ole üksnes energia laadimiseks.

Need on väikesed ja regulaarsed ekskursioonid maailma peenkokakunsti. Tekib aga küsimus, mille järgi head lõunaeinet valida, millise summa raha peaks selleks kulutama? Olulisim on kulgeda põnevatel maitseradadel ja hoiduda argisest ja igavast, korduvast toidust.

M

e kõik sööme lõunat selleks, et elada ja toimetada, et oleks mõnus. See, kuidas seda teeme, on paljuski seotud meie loovuse, maitseeelistuste ja üldisema vaatega.

Samuti sõltub valik sellest, kas lõuna on üksnes tüütu ja kohustuslik energia laadimine või on tegu sooviga avastada midagi uut, kogeda teistsugust viisi kõht täis saada. Pidage meeles, et kõhule lisaks vaimu inspireeriv söömaaeg paneb täiesti teise rütmi meie astumise ja päevakava. Ilusa ilmaga on piknik Linnahalli katusel mõnus vaheldus, ära ei tasuks põlata autokauplusest või kioskist kvaliteedikontrolli läbinud toidutuutu kontorisse tagasi viimist.

Iga ihurakk minus – need, kes minu kirjutisi ka varasemalt lugenud on, teavad seda kui pooleldi maniakaalsust – soovib, et inimesed sööksid paremini, huvitavamalt ja valitseksid oma gastronoomset käitumist. Toit on emotsioon ja rahulolu. Rahulolu on aga kogu elu aluseks. Inimesed reisivad, teevad trenni ja kohtuvad inimestega üksnes selleks, et pärast kodus pimedas kokteili juues oleks hea ja rahulik olla.

Iga lõuna ise riigis

Tallinn, aga ka teised Eesti linnad, on täis einelaid, pidulikemaid ja argisemaid, kus on võimalik end allutada kõhuorjusele, mille autoriteks on kodumaast kaugele kolinud maailmagastronoomia esindajad.

Igas lin-

38

nas on võimalik end leida söömast head India, Hiina või Vene kööki, samamoodi Jaapani maitsepalasid, head Itaalia, Prantsusmaa või ka Hispaania kööki.

Elame äärmiselt põneval ajal, kus kõik toiduga tegelevad asutused – kohvikust ja bistroost tipprestoranideni – on mõistnud lõunapakkumise turujõudu ja kaotanud ära häbitunde pakkuda lõunaks erimenüüd või oma a la carte valiku nii-öelda vaesemat venda. Restoranid on mõistnud, et lõunapakkumine toob inimesed sööma, kasvatab nende lojaalsust ja pakub peale kõhutäite vaimset kütust.

Tänu sellele saab esmaspäeval astuda sisse mõne hotelli einelasse, teisipäeval nautida roogi kohalikus kohvikus, kolmapäeval aga konutada burgeriputka aknaaugus. Neljapäeval külastada Jaapanit, reedel Argentiinat. Nädalavahetused veeta aga Bergamos, Nizzas ja Mallorcal, Kyotos või Mombassas. Miks mitte ...

Wolt ja take away

Alati on variant ka toit enda juurde tellida, selle asemel et minna linnapeale head ja paremat jahtima. Kui varasemalt oli toidukullerlus või kaasaostuteenus peamiselt Hiina toidu ja pitsa levitamiseks, siis viimastel kuudel on mööda linnu näljasteni haka-

nud vurama väga eriilmelisi roogi paikadest, mis varasemalt suvatsesid sööta ainult kohaletulijaid.

Toidupakkide laialivedaja Wolt andis äsja teada, et on vedanud laiali kümneid tuhandeid toiduportsjone ja enimeelistatud roogade esikümnes esines nii pastat, pitsat, Aasia toite, aga ka burgereid, salateid jne. Äsja andis turule tulekust teada ka Eesti kapitalil põhinev Epic Foods, mille eesmärk on sama: toita inimesi kodudes ja kontorites neile toitu ette vedades. Ikka ja jälle selleks, et meie variatsioon lõunalaual avarduks.

Praeguse tempoka argikulgemise jooksul on hea anda toiduga toimetamine kellegi teise kätte ja saada alati eineks värske, äsja professionaalide valmistatud maitsev ja toitev kõhutäis.

Kodune toit karbiga kaasa?

Häbenemine kontoris toidukarp avada ja kodust kaasa toodud lõunat süüa võiks kuuluda möödanikku. Tuleb tunnistada, et aina enam kuulubki. Toidu taaskasutus ja korduvtarbimine on praegu äärmiselt kuum teema ja üks selle osa on ka eelmisel õhtul valmistatud toidu söömine järgmisel päeval.

See tundub äärmiselt loogilisena 30+ generatsioonile, kuid veider noorematele. Samas saab eelmisel õhtul lihaliuale jäänud kanafileele või ahjuroale anda maitseainete ja tooreste juurviljadega uue elu, muutes õhtuse ahjukana, Burgundia paja või praekala aromaatseks salatiks. Näiteks.

MARTIN HANSON

Maitsed.ee toimetaja

18. aprill 2017 FOTO: SHUTTERSTOCK

AVASTA EHTSA BURGERI JA EESTI MAHEVEISE MAITSE Lugu sai alguse 2012. aastal Tallinnas Kadriorus, kus grillisime burgereid väljas ja kliendid pidid toidu valdavalt kaasa ostma. Kuuldus ühest parimast burgerist levis terves pealinnas. Aastal 2014 avasime sisekohana pererestorani Estonian Burger Factory.

Kõik meie burgerid on valmistatud kvaliteetsest Eesti maheveiselihast, käsitöökuklist ja värsketest köögiviljadest.

Meid tuntakse küll peamiselt burgerite järgi, ent ka salati- ja taimetoidusõber leiab meie valikust nii mõndagi. Lastele meeldib loomulikult laste burger koos friikartulitega. Pakume veel käsitsi tehtud friikartuleid ja käsitööna valminud juustupalle, maitsvaid sibularõngaid ja grillitud kanapooltiibasid. Menüüst ei puudu ka maiustused.

Toidu kõrvale pakume Eesti Lehepruulikoja käsitööõlut, Eesti käsitöösiidrit, ÖKO siidrit, ÖKO veine, Eesti ÖKO limonaade ja mahlasid.

Menüüst ei puudu ka käsitööna valminud Eesti kodukali. Klientide lemmik kuum jook on Eesti põldudelt korjatud mahe taimetee.

OOTAME TEID KÜLLA!

Restoran on avatud iga päev kell 12–22.

Pärnu mnt 41a, 10119 Tallinn tel 5908 2626 info@ebf.ee Estonian Burger Factory