Mida teha pensioniga? (märts 2021) by Eesti Ekspress

Mida teha PENSIONIGA? Väljaande koostas Ekspress Meedia sisuturunduse ja erilehtede osakond

Märts 2021

RAHANDUSMINISTEERIUM

Mida teha pensioniga?

Kümme asja, mida võiks teada II samba reformist teise samba maksed saab pensioni investeerimiskontole liigutada septembrist 2021.

Pea meeles, et kui kasutad pensioni investeerimiskontot, siis oled ise investeeringute otsustaja. Kuni sa pole otsust teinud, seisab raha lihtsalt kontol. Kui leiad mingil hetkel, et ise investeerimine pole siiski sinu jaoks, võid alati liikuda oma säästudega pensionifondi. Kui tahad rohkem riske hajutada, võivad sul olla nii pensionifondid kui ka investeerimiskonto korraga.

Siiri Tõniste, rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja

Kui uudised II samba reformist on su pea pulki täis ajanud, siis siin on kümme esmast asja, mis võivad su jälle järje peale aidata. Detaile on kaugelt rohkem, kui kümnesse punkti ära mahub, seega ära piirdu vaid ajalehest loetu või sõbralt kuulduga. Külasta kindlasti ka oma kodupanga või pensionikeskus.ee lehekülgi ja mõtle läbi, mis on sulle parim.

Pensioni sissetulekud on väga suurel määral iga inimese enda kujundada, sealhulgas ka otsus, kas koguda raha II sambasse või mitte. Kui sa ei tea, kas oled sellega liitunud või ei, milline on sinu pensionifond või palju on fondi raha kogunenud, siis uuri see välja pensionikeskuse lehelt, oma internetipangast või logi sisse eesti.ee lehele.

Kui oled II sambaga liitunud ja oma seniste valikutega rahul, ei pea sa midagi tegema. Siiski võiksid aeg-ajalt kas oma internetipangast või pensionikeskuse lehelt vaadata, kuidas su fondil läheb ja kas oleks vaja kaaluda uute maksete või ka juba kogutud raha suunamist teise fondi. Neid otsuseid saad teha internetis igal ajal. 2

MÄRTS 2021

Kes veel ei ole teise sambaga liitunud, võib seda teha. Kui oled noor, kes alles alustab oma esimesel töökohal, siis pane tähele, et liitud teise sambaga automaatselt, aga sul on võimalik seda soovi korral muuta. Saad seda teha igal ajal oma internetipangas või pensionikeskuse lehel.

Kui oled investeerimisteemadega kursis ja sul on oma visioon, kuidas pensioniraha võiks finantsturgudel paigutada, siis võid II sambas avada endale pensioni investeerimiskonto, kuid see ei tähenda, et lahkud II sambast. Pensioni investeerimiskontole võid kanda juba seni kogutu või alustada seal üksnes uue raha investeerimisega. Kontosid saab avama hakata aprillist 2021. Seni kogutud raha ja uued

II samba raha kogud sa oma vanaduspõlveks, kuid selle saab vajadusel võtta kasutusele ka enne pensionile minemist. Mõtle isiklikult enda jaoks läbi, kas sul on seda raha vaja täna rohkem kui homme. Arvesta, et välja tuleb võtta kogu seni kogutud kapital ja vastav otsus tuleb teha vähemalt viis kuud ette. Uuesti saad raha koguma hakata kümne aasta pärast. Kui otsustad raha välja võtta, siis tuleb sellelt maksta tulumaks 20%, sest II sambas olev raha on maksustamata. Väljavõetud raha ei mõjuta sinu maksuvaba tulu. Avalduse saad esitada igal ajal nii oma kodupangas kui ka pensionikeskuse lehel. Raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka maksete tegemise.

Kui sa ei taha II sambast enne pensioni raha välja võtta, aga sa ei soovi ka kogumisega jätkata, siis võid maksed lihtsalt peatada. Ka selle otsuse puhul saad maksetega uuesti jätkata kümne aasta pärast. Avalduse oma maksete peatamiseks saad teha igal ajal nii oma kodupangas kui ka pensionikeskuse lehel.

Kui oled II sambast raha välja võtnud või maksed peatanud, siis koguneb sulle pension üksnes I sambas, mis on solidaarne pensioniskeem. Kui soovid ka vanaduspõlves säilitada endale harjumuspärast elustiili,

siis leia võimalus, kuidas sambast väljavõetud raha tulusalt investeerida või sellega oma tulevikukulusid vähendada. Kui sul sellist plaani praegu pole, siis ära torma raha välja võtma, seda saad teha igal ajal. Seda, kuidas erinevad sambad sinu pensioni suurust mõjutavad, arvuta sotsiaalkindlustusameti kalkulaatori abil pensioniplaan.ee lehel või kasuta teisi internetis pakutavaid pensionikalkulaatoreid.

Pensioniikka jõudes võid vabalt otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada. Seejuures võid II sambast pensionile minna juba viis aastat varem, s.o riiklik vanaduspensioniiga miinus viis. Sõltumata vanusest saab pensionile jääda inimene, kellele on määratud puuduv töövõime. Eluaegne pension ja pikk tähtajaline pension on maksuvabad. Lühemate tähtajaliste pensionide ja ühekordse väljamakse maksumääraks on 10%. Väljamaksed, mida tehakse puuduva töövõimega inimesele, on samuti maksuvabad. Pensioniavalduse saad teha oma kodupangas või pensionikeskuse lehel, eluaegse või tähtajalise pensionilepingu sõlmimiseks pöördu kindlustusseltsi.

10.

Kui juba saad II sambast pensioni, siis kohalduvad kõik uued maksumäärad ka sulle. Kui oled rahul oma praeguse pensioniga, siis ei pea sa midagi tegema. Kui soovid katkestada fondipensioni, siis saad seda teha igal ajal, võttes ühendust oma kodupangaga või minnes pensionikeskuse lehele. Kui soovid lõpetada pensionilepingut, siis langeta otsus enne 2021. aasta märtsi. Võta selleks ühendust oma kindlustusseltsiga. Kokkuvõttes pakub II samba reform mitmeid uusi valikuid, seega kaalu hoolega, millised neist sulle sobivad ja millal oleks tark neid valikuid kasutada. Mõtle läbi ja loe lisa aadressilt pensionikeskus.ee.

Igal kapitalil on kodumaa!

Meil hoiustatud raha suunatakse laenudena edasi tublide Eesti ettevõtete laiendamisse, arendamisse ja innovatsiooni.

Pakume ausat ja väärilist intressi - kuni 7%!

Väldime rahapaigutuses liigse riskiga välisprojekte ning hoolitseme selle eest, et välja antud laenud oleksid perspektiivikad ja tagatud.

AA S

See raha hakkab kasvama siinsamas Eestis

Miks hoiustada Kodumaa Kapitali HLÜs?

TRESS K N I U TA

Oleme kogenud ja hästimajandav ühistu

Parima kindlustunde hoiustajale annab see, kui ühistu on jätkusuutlikult majandatud. Meil on kuus aastat kogemust ning stabiilselt kasvav liikmeskond.

HELISTAGE

686 4083

KÜLASTAGE MEIE TEENINDUSSAALI

VAADAKE LISA

Tallinn, Kawe Plaza I korrus, Pärnu mnt 15. E-R 9-17

www.kodumaakapital.ee

Tähelepanu! Tegemist on ﬁnantsteenusega. Tutvu tingimustega www.kodumaakapital.ee ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

KUS SINA HOIAD

175€ 140€

Vara valvur

310€ 250€

Yale Laptop YLB

190€ 145€

Yale Professional YSEM/520/EG1

NÄITED

Yale Oﬃce YSEM/400/EG1

ENDA VARANDUST?

LÄBI MÜÜDUD

Kampaania tingimused leiad www.palmett.eu Telli turvaliselt veebist www.palmett.eu ja Astri e-poest

Mida teha pensioniga?

SOLARFUND

Päikesepargid

on hea tootlusega investeeringuvõimalus roheliselt mõtlevale inimesele Kogumispensioni teise samba ümberkorraldamise teema on olnud päevakorral juba mõnda aega ja paljud, kes on otsustanud oma raha fondidest välja võtta, otsivad võimalusi selle investeerimiseks. Inimestele, kes hoolivad keskkonnast ja soovivad samas saada praegusest pensionifondi tootlusest kaks korda suuremat tootlust, on soovitatav mõelda investeerimisele taastuvenergiasse. „Tõepoolest pöördub meie poole aina sagedamini väikeinvestoreid, kes on huvitatud taastuvenergia arengust ja sellesse oma raha paigutamisest. Eelkõige räägime siin päikeseparkidest. Põhilised küsimused on seotud teemadega, et inimestel on raha, kuid pole maad ega teadmisi päikesepargi ehitamiseks, ja vastupidi – olemas on maa, ent puuduvad finantsid,” selgitab päikeseenergiasse investeerimisega tegeleva Solarfund OÜ juhatuse liige Jaak Urm. Ta lisab, et aina enam inimesi mõtleb roheliselt ja soovib astuda samme Eesti kliimaneutraalsuse saavutamiseks. „Taastuvenergia on uus normaalsus ning päikeseenergia on taastuvenergialiikidest kõige kiiremini arenev ja kogukondadele kõige lihtsamini kättesaadav. Samuti on viimase kolme aasta jooksul keskmine elektrihind oluliselt kerkinud ja pole ühtegi head põhjust arvata, et see püsima jääks või langeks.” Solarfund on ellu kutsutud just nende inimeste jaoks, kes sooviksid investeerida taastuvenergiasse ja tahaksid seda teha ühisrahastuse teel. Mudel on lihtne: kogukond investeerib päikeseparki, päikesepark müüb elektriener-

MÄRTS 2021

gia võrku ja saadud tulu jagatakse kogukonna vahel. Samas tunnistab Urm, et kui idee tasandil sobib selline mudel kõigile huvilistele, siis tasuvusest rääkides on osa inimeste ootused liialt lennukad. „Küsitakse, kui palju on päikeseparkide puhul võimalik tootlus. Meie kogemus ütleb, et see on 8–12 protsenti aastas, aga väikeinvestoritele tundub see vähe. Päikeseelektrijaama tootlikkus sõltub väga paljudest faktoritest. Esiteks, kui madalal suudetakse hoida alginvesteering: maa ostu- või rendihind, elektriliitumise maksumus ja päiksepargi taristu rajamise kulud. Järgnevatel aastatel on oluline, kui hea hinnaga oma elekter maha müükase. Ka siin on eksimise ja õnnestumise ruumi. Tihtipeale just siin jäävad taastuvenergiaärisse investeerinud inimesed hätta. Solarfundil on igaks etapiks asjatundjad võtta.”

Investeering olgu pikaajaliselt stabiilne! Esimene eeldus Solarfundiga koostööks on Urmi sõnul ideoloogiline soov paigutada oma raha just roheenergiasse. Teiseks peab mõistma, et tegemist on stabiilse tulukuse, aga mitte äkiliste ja ris-

Maakeral tarbitakse aastas umbes 21 000 000 GWh elektrit. Päike toodab sellise energiahulga vähem kui ühe tunniga. Päikeseenergia on taastuv, tasuta tarbitav ja sisuliselt ammendamatu energialiik. Päikesepaneelid on müravabad ega eralda keskkonnale kahjulikke jäätmeid.

kivate fondidega. Tulu päikeseenergiasse paigutatud finantsidelt on väga kindel ja stabiilne, pisikeste kõikumistega ning pikaajaline – vähemalt 25 aastat. Reeglina antaksegi päikesepaneelidele 25 aasta pikkune tootluse garantii. Samas väidavad mitmed tootjad, et päikesepaneelide eluiga võib tegelikult olla kuni 50 aastat. Päikesepaneelid on väga vastupidavad ja kaotavad ajaga väga vähe oma võimsusest; sõltuvalt tootjast 0,5– 1 protsenti aastas. Seega on päikesepaneelide tootlikkus väga pikaks ajaks ette prognoositav. Maksimaalse tootluse saamiseks on aga oluline koostöö oma ala spetsialistidega. „See, et ma kodus hästi süüa teen, ei tähenda, et suudaksin teenindada ära terve restoranitäie külalisi,” toob Urm näite. „Samamoodi on päikeseparkide ehitamisega – koduste elektritöödega

võib hakkama saada, kuid päikesepaneelide planeerimine, valik, tarne, paigaldamine ja ühendamine jäägu professionaalidele. Kehvasti ja hästi paigaldatud paneelide energiatoodangu vahe võib olla 30 protsenti, mis on tohutu. Nii et kui tausta ei tea ja kogemusi ei ole, võib möödalask suurt kahju tuua.” Vahel kaheldakse, kas Eestis paistab päikeseenergia tootmiseks piisavalt palju päikest. Tegelikult on Eestisse paigaldatud päikesepaneelide energiatootlikkus võrdväärne Kesk-Saksamaaga. Saksamaal on veidi rohkem päikest, kuid selle kompenseerib meie jahedam kliima, sest madalam õhutemperatuur on tootmist soodustav faktor. Samuti on meil valget aega oluliselt kauem. Eestis toodab päikeseenergiasüsteem kõige rohkem elektrit aprillist kuni augustini. 1 MW võimsusega päikesepargi rajamiseks on vaja umbes 2,5 hektarit maad. Värske kliimauuringu kohaselt on Eestis umbes 100 000 hektarit väheväärtuslikku põllumaad, lisaks sellele kümned tuhanded hektarid kasutult seisvat tootmis- ja jäätmaad. Samuti saab päikesepargi rajada hoonete katustele. Kindlasti ei soovita Urm aga rajada päikeseparke kvaliteetsele põllumaale. Huvi korral loe investeerimisvõimalustest lähemalt: www.solarfund.ee

Mida teha pensioniga?

LHV PANK

Kuidas investeerida oma II samba raha iseseisvalt? Pärast pensionireformi on paljud küsimuse ees, mida teha oma II pensionisambaga edasi. Üks vähem tähelepanu saanud võimalus on avada pensioni investeerimiskonto, mille abil saab kogujast oma isikliku pensionifondi valitseja.

Kokkuvõttes sobib PIK esmajoones inimesele, keda huvitab investeerimine, kes on teadlik riskidest ning tahab võtta oma pensionivara üle ise kontrolli ja vastutuse.

Millal saab PIK-i kasutama hakata?

Martin Mets, LHV jaepanga müügi- ja kanalite ning investeerimisteenuste juht Pensioni investeerimiskonto ehk PIK on pensionifondi alternatiiv. See on uus võimalus hoida ja ise kasvatada oma pensionivara II pensionisamba süsteemi sees. PIK on põhimõtteliselt üks eriline arvelduskonto, kuhu koguja suunab oma II pensionisamba regulaarsed sissemaksed. Tema 2% panusele lisab riik omalt poolt 4%. Lisaks saab PIK-ile kanda kogu seni II sambasse kogutud pensioniraha. II pensionisambasse kogutud raha PIK-ile suunamine erineb raha täielikust väljavõtmisest, sest PIK-ile kantavalt summalt ei pea maksma tulumaksu. Kui võtta seevastu pensioniraha II sambast lihtsalt välja, tuleb esiteks maksta väljavõetavalt summalt 20% tulumaksu ja teiseks ei saa see inimene kümne aasta jooksul II samba süsteemiga uuesti liituda.

Mida saab PIK-iga teha? Kui raha on jõudnud sinu PIK-ile, võid hakata seda ise investeerima kas noteeritud väärtpaberitesse (nagu aktsiad, võlakirjad ja indeksifondide osakud), investeerimisfondidesse või näiteks hoiustesse. Kui soovid, ei peagi sa seda raha investeerima – võid seda ka lihtsalt kontole koguda. Sel juhul tasub siiski arvestada, et sa riskid inflatsioonikuradile allajäämisega. Seega on PIK konto, mis annab sulle võimaluse juhtida oma pensionivara ise, st investeerida seda enda äranägemise järgi. PIK-i suurim eelis, mis kehtib ka pensionifondi investeerides, on riigi pakutav 200% võimendus. See tähendab, et kui sina suunad igal kuul 2% oma brutopalgast PIK-ile, siis koos riigi 4% panusega (sinu brutopalgast) sinu raha automaatselt kolmekordistub. Kui sinu kuupanus on näiteks 50 eurot, siis riik lisab sellele 100 eurot – see on päris hea viis oma vara kasvatada. Kui tahad, saad kogutud raha PIK-ist igal hetkel välja võtta. Nagu pensionireformiga sätestati, tuleb sellest soovist vähemalt viis kuud ette teada anda. Sel juhul lahkud sa ka II pensionisambast.

Lisaks on PIK-il olev vara pärandatav ja seal olevat raha saab kanda tagasi mõnda pensionifondi, kui selleks soov tekib.

Kellele on PIK mõeldud? PIK on mõeldud julgele, iseseisvale ja riske hinnata oskavale investorile. See võib olla hea lahendus neile, kes ei ole leidnud endale sobivat pensionifondi, kuid soovivad pensionivara kasvatamist II sambas jätkata, et saaks kasutada riigi pakutavaid soodustusi. Samuti sobib PIK neile, kes soovivad pensionifondist lahkuda, kuid ei ole veel otsustanud, kas võtta sinna kogunenud raha täielikult välja või hoopis jätkata raha kogumist PIK-ile. Lihtsalt niisama pole II sambast lahkuda mõtet, sest sinna koguda on soodne. Lahkumiseks peaks olema läbimõeldud, mõistlik põhjus ja ka arusaam, kuidas säästa tulevikuks omal käel.

LHV Pangas saab sõlmida pensioni investeerimiskonto lepingu juba praegu. Seejuures on sul valida, kas ja mis mahus soovid suunata PIK-ile oma senised pensionifondide varad ja tulevased sissemaksed. Kui esitad avalduse enne juuli lõppu, laekub raha sinu PIKile septembris. Seejärel saad juba hakata ise PIK-il tehinguid tegema. Samuti saad alates septembrist suunata oma igakuised 2% + 4% pensioni sissemaksed PIK-ile. PIK-i avamiseks mingit tähtaega ei ole: konto saad edaspidi alati soovi korral avada, nii et otsuse tegemisega kiirustada ei tasu. Samas tasub teada, et kui soovid tuua juba tänavu septembris vähemalt osa oma pensionifondidesse kogutud varadest PIK-ile üle, siis tuleks selleks avaldus esitada hiljemalt 31. juulil.

Palju PIK-i kasutamine maksab? LHV PIK-ile hakkab kehtima LHV investeerimisteenuste hinnakiri. Veebruaris langetas LHV veelgi välisaktsiate tasusid, nüüd on need 0,14% tehingusummast või vähemalt 9 eurot. 2021. aasta lõpuni kehtivad PIK-i väli-

Pensioni II sammas

Soovin kogumist jätkata

Soovin kogumist jätkata senisel viisil pensionifondis

Ma ei pea esitama ühtegi avaldust

Ei soovi kogumist jätkata

Soovin investeerida oma II samba raha ise

Esitan II sambast lahkumise avalduse, tasun kogutud summalt 20% tulumaksu ja võtan kogutud raha välja

Sõlmin pensioni investeerimiskonto lepingu, mille käigus muu hulgas valin, kas ja mis mahus suunan PIK-ile oma senised II samba varad ja tulevased sissemaksed

Kui sõlmin lepingu enne 31. juulit 2021, saan hakata PIK-il tehinguid tegema alates sama aasta septembrist

Uuesti saan II sambaga liituda siis, kui lahkumisest on möödunud 10 aastat

Pensionifondi ja PIK-i vahel saan oma vara liigutada enda soovi järgi igal ajal ilma teenustasuta

saktsiate tehingutele erandkorras sellest veel madalamad tehingutasud, nimelt 0,1% tehingu väärtusest. Balti aktsiatehingud on LHV PIK-i kaudu tasuta. Balti väärtpaberite hoidmine on pensioni investeerimiskontol samuti tasuta ja välisväärtpaberite hoidmine on tasuta kuni 50 000 euro ulatuses. Soodustasude eesmärk on võimaldada klientidel reinvesteerida oma pensionifondidesse kogunenud raha iseseisvalt parimatel tingimustel. Rohkem infot pensioni investeerimiskonto kohta leiab LHV kodulehelt: lhv.ee/pik.

PIK-iga automaatselt investeerimine LHV Pank on PIK-i luues mõelnud pensionikoguja mugavusele. Selleks, et pensioni investeerimiskonto omanik ei peaks ise jooksvalt tehinguid tegema, on tal võimalik kasutada automaatset investeerimist. Kuidas automaatne investeerimine töötab? Teenuse saab sisse lülitada LHV internetipangas. • Seejärel tuleb valida väärtpaberid, millesse investeeritakse, ja see, kui suur osa neisse investeerida. Investeerimisvalikud teeb klient ise. • Iga rahalaekumise korral ei pea klient ise midagi tegema: raha läheb automaatselt investeerimiseks ja LHV ostab kontole kliendi poolt eelnevalt valitud väärtpaberid. Tasub panna tähele, et automaatse investeerimise puhul on võimalik osta ka ainult murdosa aktsiast. • Automaatse investeerimise teenustasu on soodne, summast sõltumata vaid 1%. Usume, et võimalikult mugav lahendus aitab PIK-i klientidel edukamalt oma pensionivarasid kasvatada ja võimaldab keskenduda vaid kõige tähtsamale ehk investeerimisstrateegia valimisele. Sarnaselt on automaatselt investeerida võimalik LHV Kasvukontoga, mille pikaajalised kasutajad on saavutanud väga häid tulemusi just tänu pikaajalisele ja stabiilsele investeerimisele. Kuna pensionimakseid teeb inimene aastate jooksul iga kuu, on aktsiaostud ajaliselt hajutatud ja risk turu kõikumiste tõttu kaotada väiksem. Soovituslik on siiski oma investeeringud aeg-ajalt üle vaadata ja kaaluda, kas on põhjust investeerimisstrateegias midagi muuta või mitte. Finantsteenuste pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega ja riskidega aadressil lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. MÄRTS 2021

Mida teha pensioniga?

CHANGE GROUP

Kas ehitada oma teine pensionisammas bitcoin’ist? Praeguseks on paljudel eestlastel tekkinud küsimus, kas oleks mõistlik võtta oma teine pensionisammas välja ja see omal käel investeerida.

Kuidas investeerida bitcoin’i?

Kui sul on plaan oma kogutud raha üle kontroll võtta ja ise otsuseid teha või vaatad veel ringi kindlat plaani omamata, siis sellest artiklist leiad ülevaate, kas näiteks bitcoin’i investeerimine oleks sinule sobilik alternatiiv.

Mis on bitcoin? Bitcoin on digitaalne krüptoraha, mille lõi 2009. aastal anonüümne kasutaja Satoshi Nakamoto. Siiani pole teada, kes see kasutaja on. Pärast bitcoin’i võrgu käivitamist lõpetas ta ka suhtlemise foorumis, kus bitcoin’i koodi ühiselt loodi. Satoshile kuulub ligikaudu miljon bitcoin’i väärtuses ~40 miljardit eurot, mis ei ole siiani kontolt liikunud. Paljud spekuleerivad, et salapärane bitcoin’i looja on meie hulgast lahkunud ja tema valduses olevad bitcoin’id on igaveseks kadunud. Bitcoin ei ole füüsiline vara, nagu sularahakupüür, hõbemünt või kullakang, vaid informatsioon, mida hoitakse avalikul ja kõigile nähtaval kontol (ingl k public ledger). Kõik bitcoin’i kanded on verifitseeritud bitcoin’i detsentraliseeritud võrgus, mida hoiab töös oletuslikult miljon arvutit.

Mis annab bitcoin’ile väärtuse? Olulised küsimused, millele peaks iga investor leidma vastuse enne, kui ta investeeringu teeb, on järgmised. Mis annab antud varale väärtuse? Kui palju antud vara väärtus võib aja jooksul tõusta ja kas see annab parema tootluse kui mõni muu vara, mille arvelt investeering tehakse? Bitcoin’ile nagu ka igale muule varale annavad väärtuse inimesed, kes sellega kauplevad. Kui ühe bitcoin’i eest 42 000 eurot maksta tundub absurdne, siis tasub korraks mõelda turuväärtusele (ingl k market capitalisation), mitte ainult hinnale. Võrdleme bitcoin’i näiteks kullaga, mille turuväärtus on praegu ligikaudu kümme korda suurem. Kui oletame, et mõlemasse varaklassi investeeritakse aastate jooksul sama suur summa, siis ei oleks vale eeldada bitcoin’i hinna mitu korda kiiremat kasvu kullaga võrreldes. 6

MÄRTS 2021

(Bitcoin’i hind 45 542 €. Allikas: tradingview.com Bitcoin / EURO, 09.03.2021 15:31 EET) Mõned olulised punktid, mis annavad bitcoin’ile väärtuse ja selgitavad, miks bitcoin’i hind on viimase aasta jooksul kasvanud üle 400 protsendi: 1. Bitcoin on rohkem kui kümneaastase ajalooga tõestanud, et ta on sobilik raha väärtuse hoidja. Vaadates tervet bitcoin’i ajalugu, näeme, et 99,8 protsenti kõikidest päevadest, mil bitcoin’i on olnud võimalik osta, on praeguseks suutnud bitcoin oma väärtust hoida või kasvatada (lookintobitcoin. com, 2021). Kõige pikem aeg, kus investorid ei oleks olnud oma bitcoin’i investeeringuga kasumis, oli november 2013, kus bitcoin’i hind saavutas tipu 1100 USA dollari (~808,82 eurot) juures ja tõusis samale tasemele tagasi alles 2017. aasta novembris. 2. Bitcoin’i saavad raha hoidmiseks ja maksevahendina kasutada ka inimesed, kellel ei ole ligipääsu traditsioonilistele pangandusteenustele.

2017. aastal oli maailmas 1,7 miljardit inimest, kellel puudus pangakonto (wordlbank.org, 2021). 3. Bitcoin’i on panustanud ka tuntud ettevõtted, nagu PayPal, MicroStrategy ja Tesla, kellest viimane lubab hakata pakkuma ka võimalust osta oma elektriautosid bitcoin’i eest. 4. Erinevalt riigi väljaantavast rahast, mida trükitakse pidevalt juurde, on bitcoin’ide kogus piiratud. Uusi bitcoin’e tekib juurde vaid bitcoin’i kaevandamise (ingl k mining) kaudu, mis on vajalik bitcoin’i võrgu turvaliseks muutmisel, kinnitades võrgus toimuvaid tehinguid. Bitcoin’ide kaevandamine aeglustub iga nelja aasta tagant, kui toimub bitcoin’i pooldumine (ingl k halvening). See tähendab, et uued investorid, kes tulevad bitcoin’i ostma, ei pruugi leida piisavalt palju müüjaid teisel pool tehingut, mille tõttu hind ka ajas kasvab.

Oma esimese bitcoin’i ostmiseks on mitu erinevat viisi. Kui oled otsustanud teise pensionisamba raha eest bitcoin’i osta, siis üheks võimaluseks on sul avada pensioni investeerimiskonto (PIK) ja teha bitcoin’i investeering fondi kaudu (nt COINXBE). Sellisel juhul jääb sulle alles ka 20-protsendiline tulumaks, mille muidu peaksid pensioniraha välja võttes tasuma. Kui aga plaanid ise investeerimiskonto kaudu investeerida ja jätkad igakuist pensioni kogumist, siis kindlasti arvuta enne, palju sa hakkad maksma fondihaldustasusid ning teenustasusid ühekordsete ostutehingute pealt. Näiteks LHV kaudu COINXBE ostmisel tasud 0,14 protsenti (või minimaalselt 9 eurot) ostutehingult. Lisaks maksad haldustasu (hetkel 2,5 protsenti). Teine alternatiiv on võtta raha teisest sambast välja konto peale, millest 20 protsenti tulumaksu juba maha arvestatakse, ja investeerida see summa, kasutades investeerimisrakendust. Üks mugavamaid lahendusi on seda teha kodumaise mobiilirakenduse Change kaudu. Change’i kaudu bitcoin’i ostmisel tasud puuduvad ja bitcoin’i vahetuskurss on üks turu parimaid. Mitme erineva testi tulemusel oleme korduvalt näinud, kuidas sama summa eest saab rohkem bitcoin’i just Change’ist võrreldes teiste investeerimisrakendustega.

Miks investeerida otse ja mitte fondi kaudu? Tulumaksukohustuse tõttu maksad küll esialgu ära 20 protsenti oma rahast, kuid saad täieliku vabaduse mitte ainult bitcoin’i osta ja müüa, vaid seda ka oma sõpradele ja perele saata ning miks mitte ka juba enne pensioniiga kasutada. Näiteks annab Change sulle võimaluse tasuda igapäevane poeskäik bitcoin’is, kasutades selleks Change’i VISA maksekaarti. Lisaks saad Change’i rakenduses ligi teistele populaarsetele krüptorahadele ja võimaluse osta ka Change’i ettevõtte vahetusvõlakirja, mis annab õiguse vahetada see aegumisel Change Group OÜ osa vastu. Change’i mobiilirakendus on saadaval Google Play ja App Store’i poodides. Change’i investeerimise kohta saad täpsemalt lugeda aadressil www.changeinvest.com/investor.

Mida teha pensioniga?

SOLAR4YOU

Päikesepaneel on kasumlikum kui pensionisammas II pensionisamba keskmine tootlus*

3,60%

10 kW PEJ (päikeseelektrijaam) tootlus**

10,60%

* Tegemist on II samba pensionifondide kaalutud keskmise 10 aasta tootlusega, võttes arvesse fondi mahtu. Allikas: pensionikeskus.ee ** Tegemist ei ole investeerimissoovitusega. Tingimused võivad erineda olenevalt projektist. 10 kW näidispakett on maksumusega 11 000 eurot (koos käibemaksuga), aastane tootlikus umbes 12 000 kWh, millest 50% tarbitakse ise ära.

Kindel investeering tulevikku: koos päikeseenergiaga pensionile Otsus lasta pensioni II sammas Eestis vabaks toob ühel hetkel turule väga palju vaba raha, mis otsib rakendust ja investeerimisvõimalusi. Üks viis oma kogunenud raha tulevikuks teenima panna on investeerida see päikeseenergiasse. Täpsemalt päikeseelektrijaama oma tagaaias või maja katusel, mis toodaks tulu ka mitmekümne aasta pärast.

Päikeseparkide ehitaja Solar4you juhatuse liige Rando Simson ütleb, et nad tulid oma pakkumisega investeerida pensioniraha päikeseenergiasse välja seetõttu, et neilt hakati seda võimalust aina tihemini uurima. „Inimesed saatsid päringuid, kus andsid meile teada, et neil on vabanemas raha ja sooviksid sellega midagi mõistlikku peale hakata. Ning päikesesse investeerimine on tõesti üks viis ise oma pensioniaja sissetulekute eest hoolt kanda,” mainib Simson.

Stabiilsed sissetulekud aastakümneteks Firma projektijuht Risto Laan lisab, et soovi oma kodumaja katusele või aeda, maakodu taha põllule päikesepaneelid panna on üles näidanud tavalised Eesti inimesed, kes leiavad, et nende praegune pensionifond ei tooda piisavalt tulu ja otsivad sellele alternatiive. „Päikesest elektri tootmise puhul saab väga täpselt hinnata ja prognoosida oma iga-aastaseid sissetulekuid, lisaks on need sissetulekud väga stabiilsed ja pidevad,” lisab Laan.

Solar4you ei paku võimalust investeerida mõnda nende loodud päikeseenergiafondi ega firma ehitatud suuremasse päikeseelektrijaama. Firma pakub hoopis rätseplahendusena loodud individuaalseid päikeseparke, mis ühest otsas toodavad elektri kogu majapidamisele ja teisest otsast müüvad kasutusest ülejääva elektri eurode eest võrku. Nii saab pensioniks otsese sissetuleku elektri müügist, aga ka igakuiste elektriarvete kokkuhoiult. „Investeeringuga päikeseparki on võimalik tagada ka enda ja oma lähedaste elektrijulgeolek, sõltumatus välistest teguritest ja saada elekter majja ka kohtades, kuhu elektriliinid ei hakka kunagi ulatuma. Tähele tuleb panna meie pakutava investeeringu puhul ka seda, et ise toodetud elektril on alati üks hind, ajas muutumatu hind, börsil on see pidevalt liikuv. Lisaks sellele on sõltuvalt geopoliitilistest muutustest ja otsustest elektri hind ikkagi pidevalt tõusev. Näiteks kui lülitame end riigina Venemaa võrgust lahti, siis elektri hind kindlasti kasvab. Ise elektrit tootes ei ole need arengud liiga olulised,” selgitab Simson.

Pakuvad võtmed kätte lahendust Solar4you on 2012. aastal asutatud päikesepaneelide müügi ja paigaldusega tegelev ettevõte, mis nüüdseks on arenenud omas vallas Eesti üheks suurimaks terviklahenduse pakkujaks. Firma on projekteerinud ja ehitanud välja ligi 300 eramajadele mõeldud päikesepaneelilahendust, lisaks sellele veel sadakond tööstuslikku parki, millel võimsust rohkem kui 100 kW. Solar4you seisis partnerina ka Eesti senini suurima päikesepargi, Pärnus paikneva 4 MW pargi rajamise taga. Laan ütleb, et nende eesmärk on pakkuda oma klientidele võtmed kätte lahendust, mis sisaldab endas kõiki vajalikke lube, dokumentatsiooni, võrguühendusi, projekteerimist, paigaldust, elektritootmise seadustamist ja hiljem ka hooldusteenust. „Me pakume lahendust, kus ehitame

kliendile soovitud päikesepargi valmis enamasti 4–6 kuuga – ideest elektritootmiseni. Ise asju ajades ja lube taotledes võib see aeg väga lihtsalt kahevõi ka kolmekordistuda. Peamiselt tuleb meiepoolne kiirus sellest, et oskame orienteeruda seadusandluses ja võtame kogu bürokraatiaratta veeretamise kliendilt enda kanda. Kui päikesepargi enda ehitamine ei võta – olenevalt suurusest – liiga kaua aega, siis hoopis teine on lugu kohalike omavalitsuste ja võrguettevõtetelt lubade saamisega,” selgitab Laan. Projektijuht lisab, et nende senise kogemuse alusel saab väita, et 95 protsenti Solar4you projektidest on maksimaalselt kuue kuuga ka tootmisvalmis saanud. Huvi korral saab päikesest elektri tootmise kohta uurida lähemalt kodulehelt www.solar4you.ee.

MÄRTS 2021

TTJA

Mida teha pensioniga?

Raha sambast välja? Pension võib olla seetõttu kuni 30% väiksem Mari-Liis Aas ja Rain Meristo, TTJA kaubandustalituse juristid

Seoses läbiviidud pensionireformiga saavad kõik soovijad lõpetada II pensionisambasse raha kogumise ja võtta välja kogu sinna kogunenud raha. Esimesed II sambast lahkujad saavad oma raha kätte juba 2021. aasta sügisel. Kuigi II penisonisambast soovi korral lahkumise protsess juba käib, siis on asjakohane käia sellega seoses üle mõned tähtsust omavad teemad. Alustuseks olgu öeldud, et II pensionisambast lahkumine ei ole kohustuslik. Kui inimene ise investeerimise vastu huvi ei tunne, tal puuduvad sellealased teadmised ja soov neid omandada ning samuti puudub visioon, mida võtta ette II sambast välja võetud rahaga, siis võib-olla oleks kõige mõistli8

MÄRTS 2021

kum II pensionisambast mitte lahkuda. Kindlasti ei ole mõistlik II pensionisambast välja võetud rahaga katta oma igakuiseid jooksvaid kulutusi või teha toreduslikke kulutusi ehk elada tuleviku arvelt. Kui otsustad II sambasse kogutud raha enne pensioniiga välja võtta, siis tea, et: sinu tuleviku pension on Eesti Panga analüüsi kohaselt kuni 30% väiksem; enne 10 aasta möödumist ei saa II pensionisambasse uuesti koguma hakata; II sambasse kogunenud raha väljavõtmisel tuleb maksta 20% tulumaksu; raha tuleb välja võtta korraga. Samuti ei ole mõistlik II pensionisambasse kogunenud raha lihtsalt enda pangakontole seisma panna. Pangakontole või sukasäärde kogutud raha kaotab niisama seistes inflatsiooni tõttu oma väärtust. Asjad lähevad järjest kallimaks ja iga paari aastaga saab välja võetud summa eest endale järjest vähem lubada ehk mida aeg edasi, seda väiksemaks muutub pangaarvel seisva raha ostujõud. Võrdluseks, et pensionifondide keskmine tootlus on umbes 4–5% aastas. Seetõttu ei tasu investeerimise või vara soetamisega liiga pikalt venitada.

KAUR KAJAK, TTJA peadirektor:

„Kasuta oma raha targalt ja teadlikult“ Tark ja teadlik investeerimine on hea viis oma tulevikku veelgi paremini kindlustada. Investeerimisega alustades tuleks kindlasti lugeda selle teemalisi raamatuid, artikleid, blogisid, kuulata podcaste ning suhelda inimestega, kes juba investeerimisega tegelevad, alati võib küsida nõu ka panga spetsialistidelt. Täna on selleks just kõige õigem aeg, kuid kõige olulisem on investeerimisega algust teha ja esimene summa kusagile investeerida, sest pädevus tuleb ikkagi koos kogemusega. Alustada tasuks väiksemate summadega ning katsetada, et kas see üldse sobib sulle, kas pakub huvi. Alati tasub meeles pidada, et investeerimisega kaasnevad ka teatavad riskid, mis võivad realiseerudes Teid oma investeeringust ilma jätta või vähendada Teie investeeringu suurust. Üldjuhul kehtib põhimõte, et mida suuremat tootlust investeeringule lubatakse, seda suuremad on ka investeeringuga kaasnevad riskid.

Mida teha pensioniga?

Petukõnedest ja libainvestoritest II pensionisambast väljumise valguses On väga tõenäoline, et seoses pensionireformiga kasvab ka erinevate n-ö libainvestorite ja petukõnede tegijate arv märgatavalt. Petukõned võivad olla oma sisult erinevad, kuid suure ettevaatlikkusega tuleb suhtuda telefonikõnedesse, milles pakutakse võimalust investeerimiseks ja lubatakse väga kiiret võimalust teenida suurt kasumit. Alati tasub paluda investeerimispakkumine saata oma e-posti aadressile, et saaksid pakkumisega põhjalikult tutvuda. Seega ei tasu kohe tormata tundmatu ettevõtte pangakontole ülekannet tegema. Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt nii ongi. TTJA soovitab enne raha kandmist tundmatu ettevõtte kontole põhjalikult uurida tulusat investeerimisvõimalust pakkuva ettevõtte tausta. Samuti tuleb ettevaatlikult suhtuda telefonikõnedesse, milles esinetakse pangatöötajana ja pakutakse näiteks soodsaid võimalusi II pensionisambast lahkumiseks. On selge, et petukõne tegija soovib ligipääsu ohvri pangakonto andmetele (näiteks Smart-ID koodidele). Seega kindlasti ei tohi telefonile tulevaid autentimisteateid või allkirjastamisteateid kinnitada oma PIN-koodidega, kui klient ise samal ajal mingit tehingut ei tee. Kui seda tehakse, on reaalne oht, et kliendi internetipanka häkkinud kurjategija võib teha kliendi pangakonto rahast tühjaks. On äärmiselt tähtis, et küberturvalisuse olulisusest ning petukõnedega seotud ohtudest räägitakse ka oma vanematele ja sõpradele-tuttavatele.

PEA MEELES!

Kui sulle tehakse investeerimispakkumine, millega lubatakse suurt ja kiiret tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikkusega. Palu saata telefoni teel tehtud pakkumine ka e-posti aadressile, et saaksid seda põhjalikult analüüsida. Ära edasta võõrale inimesele oma ID-kaardi või pangakaardi PIN-koode ega krediitkaardi andmeid. Enne ülekande tegemist kontrolli konkreetse ettevõtte tausta. Kui oled saanud kõne, mis tundub sulle kahtlane, siis teavita sellest PPA-d telefoninumbril 612 3000. Teavita petukõne saamisest ka oma tuttavaid ja lähedasi.

Mida tasub teada enne hoiu-laenuühistus või pangas hoiuse avamist? Ajal, mil krediidiasutuste (pankade) pakutavate hoiuste intressimäärad on pea olematud, on paljud hoiustajad otsimas alternatiivseid võimalusi oma raha kasvatamiseks. Üheks selliseks investeerimisvõimaluseks on oma raha paigutamine hoiu-laenuühistute hoiustesse. Võrreldes pankade hoiustega räägib hoiu-laenuühistute hoiuste kasuks oluliselt kõrgem intressimäär, mis ulatub kuni 12%-ni aastas. Kuigi hoiu-laenuühistud pakuvad hoiustele oluliselt paremat intressi kui pangad, eeldab see ka hoiustaja suuremat valmidust võtta riske. Seega tasub enne valiku tegemist teada nende kahe hoiustamisviisi peamisi erinevusi.

HOIUSE AVAMINE Hoiuse avamiseks pangas on vajalik üksnes arveldusarve avamine vastavas pangas. Hoiuse avamiseks hoiu-laenuühistus tuleb aga astuda hoiu-laenuühistu liikmeks ning tasuda tuleb sisseastumismaks ja osamaks.

TAGATIS Hoiu-laenuühistute hoiused ei ole tagatud riikliku tagatisfondiga. See tähendab seda, et hoiu-laenuühistu maksejõuetuse korral ei garanteeri riik hoiustaja säästude säilimist 100 000 euro ulatuses iga hoiustaja kohta, nagu seda tehakse Eestis tegutsevate pankade hoiuste puhul. Sihtasutus Hoiuste Tagamise Fond (SA HTF) tagab hoiu-laenuühistutesse investeeritud hoiuseid 20 000 euro ulatuses. Tagatud ei ole aga kõikide hoiu-laenuühistute hoiused, vaid üksnes Hoiu-Laenuühistu Liidu liikmete hoiused, kes on fondiga liitunud ja kes teevad fondi regulaarseid makseid. Praegu on SA Hoiuste Tagamise Fondi poolt tagatud viie hoiu-laenuühistu hoiused: Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa ja Maaelu Edendamise HLÜ. Seega soovitab TTJA enne hoiustamist põhjalikult uurida hoiu-laenuühistu tausta. Investeerimisel hoiu-laenuühistutesse tuleb tähelepanu pöörata sellele, et ühistu pankroti korral võib hoiustaja tulenevalt riikliku tagatise puudumisest kaotada kogu oma raha.

JÄRELEVALVE Kõik Eestis tegutsevad pangad peavad saama Eestis tegutsemiseks Finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa. Lisaks alluvad kõik Eestis tegutsevad pangad Finantsinspektsiooni järelevalvele. Hoiu-laenuühistud ei vaja tegutsemiseks Finantsinspektsioonilt tegevusluba ja sellest tulenevalt ei allu nad ka Finantsinspektsiooni järelevalvele. Hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) alusel kontrollivad hoiu-laenuühistute tegevust ja varalist seisu küll revisjonikomisjon ning audiitor, kuid tegemist ei ole riikliku kontrolliga.

PEA MEELES!

Hoiu-laenuühistud pakuvad küll võrreldes pankadega suuremat intressi, kuid sellega kaasneb ka suurem risk. Hoiu-laenuühistute hoiused ei ole riiklikult tagatud, nagu seda on pankade hoiused. Hoiu-laenuühistutel puudub riikliku järelevalve tegija, kuid nende tegevust kontrollivad revisjonikomisjon ja audiitor.

Mida tasub teada enne krüptovaradesse investeerimist? Viimastel aastatel on saanud trendisõnadeks bitcoin, krüptovara, digitaalne rahakott, plokiahel jne. Krüptovara on vara tüüp, mis põhineb peamiselt krüptograafial ja hajusraamatu tehnoloogial (ingl k distributed ledger technology). Internetis levib hulk lugusid sellest, kuidas inimesed on ostnud bitcoin’e mõnesaja dollari eest ja nüüdseks on nende väärtus tõusnud mitme tuhande dollarini, muutes tehtud investeeringu hämmastavalt tulusaks. Seepärast on ka krüptorahasse investeerimine aina populaarsemaks muutunud. Kui olete otsustanud krüptorahasse investeerida, siis teadke, et see on riskantne ja edukaks investeeringuks on vaja ennast krüptoraha maailmaga kurssi viia. Krüptoturg on väga muutlik, mis tähendab, et täna tehtud investeering krüptovarasse võib

homseks kordi kasvada, kuid juba ülehomseks võib see olla kukkunud peaaegu nulli. Teisisõnu, tuhande euro väärtuses krüptovara eest ei pruugi sa nädal hiljem enam poest isegi leiba saada. Samas ei ole muutlikkus ainsaks riskiks. Riske kätkevad endas ka ettearvamatud olukorrad, nagu häkkimised ja riiklikud regulatsioonid. Krüptovarade puhul puuduvad nii tarbijatel kui ka investoritel reguleeritud finantsteenuste ja investeeringutega kaasnevad õiguslikud garantiid ning tagatised. See tähendab näiteks, et kui digitaalse rahakoti pakkuja lõpetab oma tegevuse ükskõik millisel põhjusel (küberrünnak, suutmatus täita eeskirju ja muud ärilised probleemid), ei pruugi kliendid saada oma krüptovara enam kasutada ega ka rahaks vahetada.

PEA MEELES!

Uuri põhjalikult, mis on soovitud krüptoraha eelis võrreldes teiste turul olevate konkurentidega. Leia mõni usaldusväärne platvorm, kuna see muudab kogu tegevuse märksa lihtsamaks ja turvalisemaks. Analüüsi krüptovaluuta taga olevat meeskonda. Küsi teiste arvamust (näiteks mõnest foorumist või Facebooki grupist). Analüüsi pidevalt graafikuid. Ära satu hasarti.

Mida tasub teada enne ühisrahastusse investeerimist? Ühisrahastus, tuntud ka kui P2P-laen (ehk peer-topeer), kogukondlik laen või laen inimeselt inimesele, on laen, mille puhul on laenusumma pärit teistelt inimestelt, mitte laenu andvalt ettevõttelt. Ühisrahastamine on projekt, kus vajalik summa kogutakse kokku paljudelt inimestelt väikeste summade kaupa. Ühisrahastus on praeguseks tuntud kui üks kõige lihtsamaid viise, kuidas alustada oma tulu kasvatamist passiivselt. Ühisrahastusplatvormile võib konto teha igaüks ja seejärel on võimalik investeerida erinevatesse projektidesse (nt laen, kinnisvara) ning teenida seejärel intressitulu, tavaliselt minimaalselt 11–12%. Võrreldes pangahoiuste tootlusega on tegemist märkimisväärselt kasumlikuma investeeringuga.

PEA MEELES!

Uuri ühisrahastuseplatvormi tausta. Vali platvormid, kus on tagatisfondi poliitika. Ühisrahastus ei ole Eestis veel korralikult reguleeritud. Igasugune investeering on risk (laenud kipuvad „hapuks” minema ehk sa ei pruugi oma investeeringut korralikult tagasi saada).

Eeltoodust lähtuvalt soovitab TTJA põhjalikult hinnata kõikide hoiustamisvõimaluste plusse ja miinuseid ning vajadusel konsulteerida asjatundjatega. Oluline on see, et soov teenida suurem tulu eeldab ka suuremat riskivalmidust.

MÄRTS 2021

Mida teha pensioniga?

TAVID

Kui palju on maailmas kulda? Kohati võib tunduda, et kuld on ressurss, mida on võimalik uusi maardlaid avastades lõputult juurde kaevandada. Viimase kümne aasta statistikagi näitab, et kulda kaevandatakse aasta-aastalt aina suuremates kogustes. Ennatlikke järeldusi ei maksa aga teha. Vaatleme lähemalt, kui palju kulda maailmas õigupoolest leidub – kui suur kogus kullast on juba maapõuest välja kaevatud ja kui palju on seda maa sees veel alles? Täpset maailmas eksisteerivat kulla kogust on raske määratleda, seepärast võivad ka erinevate ekspertide või allikate andmed mõnevõrra erineda. Kuna kuld ei hävine, siis võib kaevandatud kulla koguse arvutamiseks võtta abiks kulla tootmise statistika, mis ei pruugi aga alati olla absoluutne tõde, kuid annab sellegipoolest teatud indikatsiooni. Maapõuest veel kaevandamata kulla koguse kohta on võimalik aga saada aimu erinevatest geoloogiaalastest uurimustest.

Mitu olümpiabasseini

Maailma kullanõukogu (WGC) andmetel on kogu ajaloo vältel 2019. aasta lõppseisuga maapõuest kaevandatud ligikaudu 198 000 tonni kulda. See number on küllaltki hoomamatu, kui see ei ole seatud taustsüsteemi ja kui me ei võrdle seda endale arusaadavate objektidega. Toome näite millegi sellise abil, mida iga inimene suudab endale vähemal või suuremal määral ette kujutada. Võtame näiteks olümpiabasseini – 25 meetrit lai, 50 meetrit pikk, reeglina 2 meetrit sügav ja mahutab umbes 2,5 miljonit liitrit vett. Võttes arvesse kulla eritihedust, milleks on 0,0193 tonni liitri kohta, saame teada, et ligi 200 000 tonni kulda teeks liitrites veidi üle 10 miljoni. Seega, kogu maailma ajaloo vältel kaevandatud kuld täidaks ära vaid 4 olümpiabasseini. Kogu maailmas leiduva kulla kohta ei tundugi seda üleliia palju? Võime tuua näite ka mõne geomeetrilise kujundi abil. Kui korjame kokku kogu 10

MÄRTS 2021

maailma kulla ja sulatame selle puhtal kujul kokku, saaksime kuubi, mille serva pikkuseks on umbes 20,5 meetrit. Võrdluseks võib siinkohal tuua meile kõigile tuttava viiekorruselise paneelmaja, mille kõrguseks on olenevalt planeeringust 15–17 meetrit. Ei tundu samuti kuigi palju, arvestades seda, et kulda on kaevandatud erinevatel hinnangutel üle 7000 aasta? Niisiis saime teada, et kogu inimkonna ajaloo vältel kaevandatud kulda ei olegi nii ülemäära palju ja ruumilises ekvivalendis tundub see kogus sootuks väiksena. Lisaks võime siit teha ka järelduse, et tänu kulla unikaalsele erikaalule on kuld ka väga väikses koguses võimeline hoiustama väga suurt väärtust. Nii on näiteks ühe kilogrammi raskune kuldplaat, mille väärtuseks on praegu umbes 50 000 eurot, suuruselt tõenäoliselt väiksem kui sinu praegune nutitelefon ja mahub hõlpsasti keskmise suurusega püksitaskusse.

Kuld põhjustas palaviku

Ehkki kulda on kaevandatud juba umbes 7000 aastat, on 90% kogu maailma kullast kaevandatud pärast 19. sajandi keskpaika. Tõeline kullapalavik algas Californias 1848. aastal, kui Sutter’s Milli saeveski peamehaanik James Marshall kandis oma ülemusele Johann Sutterile ette ootamatust leiust. Et alguses seostas Sutter leidu needusega, palus ta töötajatel seda kiivalt saladuses hoida. Saladuse hoidmine ei õnnestunud – Sutteri naabrimees külastas leiukohast korjatud kullaga kolm kuud hiljem San Franciscot ning karjus: „Kuld!

Kuld! Kuld American Riveri äärest!” Loetud päevadega oli kogu San Francisco elanikkond Sutter Millis kaevamas. Asja tunnistajate sõnul jäid maha ainult haiged ja vigased. Piirkonda emigreerus uudise levides peagi ligi 300 000 inimest, seda nii ülejäänud USA piirkondadest kui ka välismaalt. Kulla kaevandamisest oli niisiis loetud aastatega saanud omaette tööstusharu ja kaevandatavad kogused kasvasid hüppeliselt. Ülejäänud, nagu öeldakse, on ajalugu.

Kulla kasutus

Kulda kasutatakse maailmas erinevatel otstarvetel, mille võib tänapäeval laiemalt jaotada nelja segmenti. Räägime siinkohal 2019. aastal toodetud kulla (ligi 3300 tonni) jaotumisest antud segmentide kaupa. Ehtetööstus moodustab kogu kulla turust umbes poole. Statista 2021. aastal avalikustatud 2019. aasta andmete kohaselt 48,49%. Ehtetööstuse toodang on meie jaoks ka igapäevaselt kõige kergemini märgatav kulla kasutamise viis. Huvitava faktina võib siinkohal välja tuua selle, et India majapidamised hoiavad enda käes hinnanguliselt 20 000–30 000 tonni kulda, mis moodustab üle 10% kogu maapealsest kullast! Kus siis aga peitub ülejäänud kuld ja millised on kolm ülejäänud segmenti, kus seda 2019. aastal enim kasutati? Samadele andmetele tuginedes oli suuruselt järgmine segment erainvesteeringud, mis moodustas tervest pirukast 29,19%. Järgmiseks suuremaks sektoriks olid riikide keskpangad, kes tarbisid 2019. aasta jooksul 14,84% kogu toodetud kullast. Investeerimiseks kasutati seega erasektori ja avaliku sektori poolt kokku 44,03% kogu toodetud kullast. Viimaseks suuremaks kulla kasutamise segmendiks oli tehnoloogiasektor, mis tarbis tootmiseks 7,48% toodetud kullast. Kui esimesed kolm peamist kasutamise viisi põhjalikumat selgitust ilmselt ei vaja, siis tehnoloogiasektori suur nõudlus kulla järele

on tingitud sellest, et kulla puhul on tegemist väga hea elektrijuhtivusega metalliga, mis on tänu oma inertsusele ka äärmiselt vastupidav materjal.

Kui palju kulda on veel leidmata?

Erinevate hinnangute kohaselt peitub maapõues hetkel veel umbes 50 000 tonni kulda – see on vaid umbes üks neljandik sellest, mis on aastatuhandete jooksul juba välja kaevatud ja umbes viiendik kogu maailma kullavarudest. Seega on suurem osa maailmas leiduvast kullast juba välja kaevandatud. Goldman Sachsi hinnangul tähendab see seda, et praeguse kaevandamise tempo juures saavad maailma kaevandatavad kullavarud umbes 20 aasta pärast otsa. Pärast seda jääb maapõue vaid väga väike kogus kulda, mille kaevandamine muutub väikeste koguste ja keerulise ligipääsetavuse tõttu majanduslikult ebamõistlikuks. Õnneks on kulla puhul tegemist praktiliselt hävinematu ja taaskasutatava maavaraga, mis tähendab seda, et maapõues leiduvate varade ammendumisel ei kao kuld meie elust kuhugi. Kaevandatava kulla varude vältimatu lõppemise puhul peame aga arvestama tekkiva hinnasurvega ning asjaoluga, et kõik sootsiumi liikmed ja majanduse subjektid hakkavad konkureerima ressursi eest, mida ei ole enam võimalik kuidagi juurde tekitada. Geopoliitilises plaanis tähendab see seda, et näiteks Hiina, Venemaa või USA ei saa enam oma kullavarude täiendamiseks avada uusi kaevandusi, vaid peavad hankima kulla mõnelt teiselt omanikult. Jälgides trende, näeme ka seda, et kullavarude müük ei kuulu ühegi suurriigi geopoliitilise strateegia juurde, mis tähendab omakorda seda, et varude lõppedes võib keskpankade kullapakkumine sootuks kokku kuivada. Nõudluse säilimine selles stsenaariumis tähendaks aga kulla hinna hüppelist kasvu.

1 oz Austraalia Kangaroo hõbemünt ~ 27,20 €*

1 oz Austria Philharmoniker hõbemünt ~ 27,30 €*

1 oz Austraalia Lunar härja-aasta kuldmünt 2021 ~ 1544 €*

1 oz Austria Philharmoniker kuldmünt ~ 1502 €*

1 oz Austraalia Kangaroo kuldmünt ~ 1495 €*

Suurbritannia Victoria sovrin ~ 370 €*

Hollandi Wilhelmina 10 kuldnat ~ 306 €*

Prantsuse Napoleon III 20 franki ~ 293 €*

100 g Valcambi Suisse kuldplaat ~ 4798 €*

1 kg Valcambi Suisse valatud kuldplaat ~ 47800 €*

1g Tavex kuldplaat ~ 52 €*

*hinnad arvutatud maailmaturuhindade pealt kuld 1430 €/oz ja hõbe 21.50 €/oz.

72-aastane staažikas hoiustaja: sukasääres raha ei kasva

KINDLUSTA OMA LAPSELE EDUKAS START