Moodne Pere (November 2020) by Eesti Ekspress

NOVEMBER 2020

 SISSEJUHATUS 

Soovin sulle head!

ee aasta on olnud igas mõttes pisut isemoodi. Tõenäoliselt said end juba neada kõik need vanemad, kes olid jõudnud kurta vähese perekondliku aja üle. Nagu öeldakse, siis ole oma soovidega ettevaatlik – neil on kombeks täituda. Perekondlikku aega sai sel aastal kamaluga ja moel, mida poleks ehk oodanud. Teadmata ajaks koju jäänud lasteaialaps, oma tööarvuti jagamine kooliealistega, vägikaikavedu elukaaslasega, kelle kanda peaks tegelikult see või teine kodutöö jääma, ei olnud vist päris see, mida perekondliku aja all mõeldi. Selline see moodsa pere elu juba ükskord on – parajas annuses proovilepanekuid, aga kindlasti hoopis rohkem helgeid hetki. Vast tekkis selle kõige keskel ka mõistmine, et ega ikka ei ole paremat tagalat küll kui see oma perekond. Ka meie memmed-taadid, kellest olime ühekorraga ära lõigatud, aga kelle pühapäevased pannkoogid oleksid mõjunud just nagu pai hingele. Ikka veel luusib see ootamatu külaline maja ümber ringi. Pole kindel, et ta meid varsti jälle nelja seina vahele ei lukusta. Vähemasti astume talle seekord vastu juba kogenuma ja targemana. Häid ja positiivseid mõtteid sellesse pisut veidrasse aega leiab ka järgmistelt lehekülgedelt. Nii võtsime seekordse numbri tarbeks testida suurel hulgal lauamänge, et mitte vahvaid avastusi ainult enda teada jätta. Samuti räägime reisimisviisist, mida ei takista ei lendude ärajäämised ega hotellide sulgemised. Läheme külla ka Itaalias elavale noorele emale ja lasteaiaõpetajale Marile, kes võttis kevadel oma südameasjaks jagada enda loomingulisi mänge ja tegevusi ka teiste lapsevanematega. “Olen õnnelik juba siis, kui saan kas või ühe ema päeva natuke kergemaks muuta,” ütleb ta. Nüüd jagab ta oma mõtteid ka meie lugejatele. Veel teeme juttu laste toitumisest, treeningutest, aga ka kasulikest pereäppidest. Sellest kõigest ja paljust muust juba järgmistel lehekülgedel. Mõnusat lugemist! Ja tulles tagasi pealkirja juurde, siis soovin sulle head ... sest soovidel on kombeks täituda.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

 PERSOON 

Eestlanna Itaalias: olen õnnelik, kui saan kas või ühe ema päeva kergemaks muuta

Mari Härma on noor ema ja lasteaiaõpetaja, kes on oma elu praegu sisse seadnud Milanosse. Kuidas kulgeb elu mitmekeelses perekonnas, kus Mari ise räägib eesti keelt, pereisa Aleks itaalia keelt ja omavahel vesteldakse veel ka inglise keeles? Sellest kõigest, aga ka Mari õpetajatööst, loomingulistest ideedest ja väärtustest, mida lapse kasvatamise teekonnal oluliseks peetakse, juttu teemegi. Tekst: Riina Palmiste Fotod: Triine Tamm, erakogu

ugu sellest, kuidas Eesti väikelinnas üles kasvanud neiu Itaaliasse elama sattus, võib kõrvaltvaatajale paista nagu sisuliin mõnest moodsast muinasjutust või romantilisest filmist. Sellest rääkimiseks läheb Mari ise tagasi päris lapsepõlve. “Mu vanavanaemale meel4

NOVEMBER 2020

dis tohutult Axel Munthe “San Michele raamat”. Sealt tekkis tal armastus Itaalia vastu, mis pärandati tütrele ja tütretütrele edasi,” meenutab ta pere naisliini mööda liikunud Itaalia-vaimustust. Sestap olid õpingud Tallinna ülikoolis itaalia keele ja kultuuri erialal justkui asjade loomulik käik. Samamoodi õpingute kõrvalt võetud aastake Toscanas au

pair’ina ja vahetussemester igaveses linnas Roomas. “Huvitaval kombel kohtasin ma oma tulevast abikaasat aga hoopis Aasias ühel Taimaa üksikul saarel – päris tõsiselt!” naerab Mari. “Olime mõlemad päevasel paadiringreisil ja mul oli järgmisel nädalal tulemas itaalia keele eksam. Seega tegin midagi, mida ma endasuguselt introverdilt ei ootaks.” Tulevaseks eksamiks keelepraktika saamiseks purssis Mari härraga entusiastlikult itaalia keelt rääkida, arvates, et vaevalt ta meest enam kunagi elus näeb. Juttu jätkus pikemaks. Juhtuski nii, et innukast vestlusest kasvas välja kaugsuhe – Mari Tallinnas ja Aleks Hongkongis –, mis päädis sellega, et

kuus kuud hiljem pakkis Mari mehe palvel oma kaks kohvrit kokku ning lendas Araabia Ühendemiraatidesse.

Abu Dhabist Itaaliani Järgmised neli aastat elatigi üheskoos seal. Abielluti, sündis tütar Linda, kuniks mehe töö tõi nad Itaaliasse. Praeguseks on Milanos elatud pisut üle aasta. Seda, kas ja kui kauaks sinna püsima jäädakse, on Mari arvates veel vara öelda, sest soov maailmas ringi reisida ning erinevate kultuuridega tutvust teha ei ole kuskile kadunud. “Meile mõlemale meeldib reisida ja uusi riike avastada, kuigi ega see alati lihtne ole,” avaldab Mari, et eks maailmas rin-

Ka ei oleks ma arvanud, et imetan oma pisikest beebit Afganistani restorani meeste palveruumis.

 PERSOON  Aleks ja Linda

girändamisel ole ka oma varjukülg – uude kohta sisseelamine ja hüvastijätt vanade sõpradega. Lasteaiaõpetaja sai Marist juba Abu Dhabis. “Pärast keskkooli eriala valides tahtsin küll proovida midagi muud kui õpetajaametit, aga elu teeb ikka omad korrektuurid,” mõtleb ta tagasi otsusele alustada seal kaugel hoopis õpetajaõpingutega. “Olen loomult väga kannatlik ja tunnen, et see eriala on mulle täpselt õige. Nüüd olen väga õnnelik, et saan igapäevaselt laste arengut toetada ja sel moel panustada paljude perekondade ellu.” Araabia Ühendemiraatides veedetud aastaid peab Mari väga tähenduslikeks ka laiemas plaanis. “Sealne elu erines väga sellest, millega olin harjunud, ja need aastad tõid mind mugavustsoonist välja. Muutusin palju enesekindlamaks ja minu silmaring avanes tohutult.” Neidsamu väärtusi peab ta ka praegu oma lapse kasvatamisel väga tähtsaks. “Tahan ümbritseda last erinevate kultuuride, keelte ja inimestega, et tekiks austus, arusaamine ja suhtlemisoskus kõigi inimestega.” Just see on miski, mida Mari Eesti väikelinnas üles kasvades ise niimoodi ei kogenud ega osanud sellest ka unistada. “Kes oleks toona arvanud, et Sudaanist pärit taksojuhist noormehest, kes

mind tööle ja tagasi sõidutab, saab mu sõber ja tihtipeale inimene, kellele oma igapäevamuresid kurdan ning kes omakorda mulle oma eluunistustest ja päevastest sekeldustest jutustab? Või et saan endale justkui teise perekonna ühe emiraatide perekonna näol, kes mulle sügavuti kohalikku kultuuri tutvustavad. Kuigi oleme täiesti erinevaist paigust pärit, on nad täiesti minu inimesed. Ka ei oleks ma arvanud, et imetan oma pisikest beebit Afganistani restorani meeste palveruumis, mis on ühtlasi üks kõige veidramaid kohti, kus ma last toitnud olen,” muigab Mari. Õpetlikud on olnud needki olukorrad, kus on tulnud väga lähedalt näha jõhkrat ebavõrdsust. “Mulle jääb igaveseks meelde hetk, kui sain aru, kui privilegeeritud on minu elu. Olin siis umbes viiendat kuud lapseootel ja vestlesin ühe oma kolleegiga, kes oli samuti rase ning pärit Filipiinidelt. Mina olin läbi lugenud kõikvõimalikud artiklid ja raamatud beebiootusest ning muretsenud, kas võtsin ikka esimestel nädalatel piisavalt foolhapet, samal ajal kui mu abikaasa oli kohe pärast rasedusest teadasaamist otsinud välja linna parimad arstid. Küsides siis kolleegilt, kas ta juba teab lapse sugu, sain vastuseks, et ta ei ole veel arsti juures käinud, vaid läheb raseduse lõpus koju

Näiteks ei ole meie peres võimalik pesumasinat käima panna või nõusid pesta ilma lapse abita.

NOVEMBER 2020

 PERSOON 

sünnitama, et jätta laps vanavanematele ja ise esimesel võimalusel tagasi tööle naasta,” meenutab Mari üht näidet paljudest.

Keeled suhu Eri kultuuridega sõbrunemise kõrval on Mari pisikesel tütrel Lindal õnnestunud juba tutvust teha päris mitme keelega. Milline keel on siis mitmekeelses perekonnas praegu eelisseisus? “Kuna me mehega suhtleme omavahel tihti inglise keeles, kuuleb meil peres tõesti pidevalt kolme keelt,” avaldab Mari. “Oleme algusest peale mõlemad rääkinud Lindaga oma emakeeles ja Linda kuuleb meid omavahel inglise keeles vestlemas.” Selles, kuidas mitmekeelses peres kasvavat last ise vanemana toetada, on Mari sõnul palju abiks tulnud ka tema õpetajatöö kogemus. “Olen olnud õpetaja paljudele lastele, kes on pärit mitmekeelsetest perekondadest. Seega pidasin tähtsaks oma lapsega võimalikult palju rääkida ja talle laulda kohe pärast sündi. Raamatuid hakkasin talle ette lugema juba mõnekuuselt, et ta kuuleks veelgi rohkem eesti keelt.” Kuigi esimesed kaks aastat kasutas Mari palju eesti keelt, siis nüüd Itaalias elades kasutatakse kõik koos olles tihtipeale ikkagi itaalia keelt. “Seda aga tänu sellele, et olen praegu lapse kõneoskuses kindel ja mõistan, et ta eristab erinevaid keeli ning oskab neid vajadusel ladusalt tõlkida. Juhul kui näeksin, et laps vajab rääkima hakkamisel rohkem tuge, oleksin ka enda suhtes rangem ja kasutaksin ainult ühte keelt. Ilmselt välistaksin kolmanda keele esialgu üldse.”

Kõige tähtsam ongi Mari sõnul see, et kõik sellised sammud ja otsused oleksid hästi perekesksed. “Eks iga laps ja lapse keeleoskus ole erinev – nii nagu iga inimene on indiviid. Seega ei saa lapsi omavahel võrrelda.” Hoolimata sellest, et itaalia keel on Itaalias elades paratamatult eelisseisus, kuuleb eesti keelt peres siiski palju. “Meil on pooled raamatud eesti keeles, kuulame palju eestikeelset muusikat. Näiteks praegu on tütre lemmik Propelleri “Veel üks Linda”, mida ta osavalt kaasa laulab,” avaldab Mari, et kaasa aitavad ka perega tehtud videokõned. “Minu õetütar on isegi paar itaaliakeelset väljendit ja sõna Linda pealt õppinud ning nii nad omavahel tähtsalt jutustavad. See ongi minu jaoks peamine, et laps saaks oma Eesti perega vabalt eesti keeles suhelda.” Ka äsja kaheaastaseks saanud Linda jõudis hiljuti oma elus suure tähtsa verstapostini, kui alustas lasteaiateed ingliskeelses lasteaias. “On kuulda, et pärast kaht kuud seal ütleb ta juba päris palju fraase ja sõnu inglise keeles, kuigi suures osas sai ta inglise keelest juba varem aru,” on Mari rõõmus. “Eks tal vahepeal lähevad keeled omavahel sassi ka, aga see on praegu normaalne. Peaasi et ta proovib ja oskab end väljendada.” Õpetajana on lapse keele omandamise teekond Marile veel iseäranis põnev jälgida. “Olen alati hämmingus, kui laps oskab midagi ühest keelest teise tõlkida, kui mõistab, et teine inimene ei saa keelest aru. Mäletan, kui raske oli kooliajal keeli õppida, ja mõistan, milline väärtus see lapse tuleviku jaoks on.”

Mäletan, kui raske oli kooliajal keeli õppida, ja mõistan, milline väärtus see lapse tuleviku jaoks on.

NOVEMBER 2020

teisipäevast pühapäevani kell 10-19

 PERSOON  Leidlikud ideed lihtsatest kodustest vahenditest Õpetajana, kelle jaoks ei ole uute arendavate mängude ja tegevuste väljamõtlemine pelgalt töö, vaid suur hobi ja kirg, ei ole Mari kitsi oma ideid ka teistega jagama. Nii võib tema Instagrami kontolt leida rohkesti vahvaid loomingulisi ideid ja väljakutseid. “Alustasin sellega kevadel, kui jäime koroonaviiruse leviku tõttu mitmeks kuuks koju. Sain väga palju positiivset tagasisidet teistelt emadelt, kelle laste päevi aitasid need ideed sisustada,” teeb Mari südame siiani soojaks see, kui saab lisaks oma lapsele ja lasteaialastele olla kasulik teistelegi. “Eriti oluline ongi see just praeguses pandeemia olukorras, kus lapsed veedavad kodus palju rohkem aega kui muidu. Näiteks vanematele, kes peavad samal ajal ka kodus tööd tegema.” Eriti armastab Mari erinevaid sensoorseid tegevusi, mille planeerimisel püüab kasutada nii palju kui võimalik just naturaalseid materjale. “Lihtsate koduste vahenditega saab ju luua nii palju põnevaid tegevusi,” õpetab Mari, et eriti suur õnnestumine on see, kui saab äratada lapses huvi ka selliste mänguasjade vastu, mis on kappi seisma jäänud. Uusi mänguasju ostetakse nende peres seepärast pigem harva ja läbimõeldult ning eelistatud on alati keskkonnasõbralikud materjalid, eriti puit. Üks, millelt siiski kokku ei hoita, on raamatud. “Raamatuid on meil küll palju ja need on meil alati hinnas.” Üks lihtsamaid ja õpetlikumaid ühistegevusi on Mari sõnul aga näiteks hoopis see, kui kaasata pere pisikesi juba maast madalast kõikvõimalikesse kodustesse toimetustesse. “Näiteks ei ole meie peres võimalik pesumasinat käima panna või nõusid pesta ilma lapse abita.” Mari Instagrami postitused on ala-

ti väga ausad ja eesmärk on näidata, et seegi pole mingi häbiasi, kui lapsel pole tegevusest päris samasugune arusaam nagu vanemal endal. Vastupidi. “Tihtipeale tuleb laps hoopis ise oma idee peale, kuidas ette antud materjale mängus kasutada, mis ongi ju loomingu võit!” Niisamuti julgustab Mari mitte kartma samu tegevusi mitmeid kordi läbi teha. “Nii kinnistuvadki uued teadmised ning laps saab samu ideid läbi proovida ja katsetada. Õppimine toimub ikka läbi mängu.”

Nüüd, kus Mari põnevatele tegemistele on tekkinud juba oma kindel jälgijaskond, laekub talle ikka ja jälle küsimusi, kui palju ja mis sorti tegevusi peaks üldse lapsega tegema. Üht kuldset reeglit noorel emal jagada ei ole. “Minu soovitus emadele on hoopis see, et tehke täpselt enda enesetunde ja jaksu järgi. Kui ikka olete lapsega päeval õues palju aega veetnud liivakastis mängides, puude otsas ronides ja loodust vaadeldes, siis tegelikult ei olegi ju vaja toas hakata veel mingit

MARI TEGEVUSIDEE Meie pere suur hitt on isetehtud voolimismass. Sel korral tegin seda kahes erinevas toonis ja lisadena andsin lapsele musta värvi ube, kõrvitsaseemneid, kastaneid ja teokarpe. Lapsel jagus mängu kauaks ning ülejäägid panin külmkappi, et tegevus hiljem kohe uuesti käepärast haarata oleks. Vaja läheb 2 klaasi jahu 2 klaasi vett

1 klaas soola 1 lusikas õli toiduvärvi

Tee nii Sega omavahel kuivained ja pane vesi potti keema, lisa toiduvärv, õli ja kuivained ning sega tasasel tulel, kuni mass hoiab ühe pallina kokku. Võta voolimismass potist, lase jahtuda ja vajadusel sõtku juurde natuke jahu, et see sõrmede külge ei kleepuks.

10 NOVEMBER 2020

erilist projekti ette võtma, kui jaksu ei ole. Õues mütates on lapsed ise nii loovad ja loodus inspireeriv.” Samamoodi ei ole Mari hinnangul tarvis pärast pikka lasteaiapäeva tegevustega üle pingutada, sest seal on juba niigi lastega palju vahvat ette võetud. Sotsiaalmeediast rääkides soovib Mari siiski lapsevanemaid kuigi palju ka ettevaatlikkusele kutsuda. “Tahan rõhutada, et sotsiaalmeedias nähtu ei ole 100% tõsi ja kõik need perfektsed tegevused lastele, mis paljudelt kontodelt vastu vaatavad, ei ole laste enda tehtud. Teie laps ei peagi samamoodi mängima nagu Instagramis nähtu. Kõik lapsed on indiviidid, arenevad oma tempos ja neil on erinevad huvid.” Sama kehtib ka sotsiaalmeediast väljaspool. “Pealegi ei saa võrrelda erinevaid kodusid. Mõned vanemad on kodused, mõned vanemad tegelevad õpingutega, mõned vanemad käivad tööl. Mõnedel peredel puudub üleüldse tugisüsteem, aga olen kindel, et kõik proovivad parimat, mis nende tingimustes võimalik, ja armastavad oma lapsi.” Mari julgustab ikka tegutsema oma sisetunde järgi ning end ja oma lapsi mitte teistega võrdlema. “Kuigi see on raske. Minul on tihtipeale suured süümepiinad, et mu laps vaatab liiga palju telekat, aga samas kui saame sel ajal mehega söögi tehtud, tööd teha, kodu koristada, omavahel vestelda, siis see aeg on ju meie üleüldise pere heaolu tõttu tähtis aeg.” Mari eesmärk oma tegemiste ja ideede jagamise taga on tõepoolest üdini üllas ja soe – täpselt selline nagu tema isegi. “Olen õnnelik juba siis, kui saan kas või ühe ema päeva natuke kergemaks muuta. Nendel väärtuslikel minutitel, kui laps on keskendunud tegevusele, avaneb emal võimalus kas või natuke diivanile istuda ja vaikuses olla.”

 ÕIGUS  kutsutakse, seda pikem on kohtuistung ja sellele eelnev ettevalmistus. Tavapärased menetlused kestavad 1,5–2 aastat või veelgi kauem. Kohtukulud sõltuvad vaidluse keerukusest ja kestusest, kuid tavapäraselt on kulud ikkagi tuhandetes eurodes.”

Levinud valearusaam – “pole nagunii kasu!”

Perelepitus seab

esikohale lapse huvid Perekonnas ettetulevad ning lahutusega lõppevad konfliktid on kurnavad ja ebameeldivad igale osalisele, kuid enamasti jäävad suurimateks kannatajateks just lapsed. Kui lahkhelidele oma jõududega lahenduste leidmine on jõudnud ummikseisu, võib abi olla professionaalsest perelepitusest. Tekst: Uku Adrian Ilves

erelepituseks nimetatakse perekonnaõiguse advokaadi pakutavat professionaalset teenust pereliikmete tülide ja lahkhelide rahumeelseks lahendamiseks. Lepitaja rollis advokaat on erapooletu kolmas isik, kelle ülesanne on erimeelsustesse sattunud pereliikmeid toetada, võimaldada neil üksteise seisukohti ja vajadusi täpsemalt mõista ning soodustada parima lahenduseni viivat koostööd. 12 NOVEMBER 2020

Advokaadibüroo LINPõhilised tüliõunad Perelepituse levinumad DEBERG advokaadi vaidlusküsimused on Kardo Karoni sõnul seotud laste hoolduson perelepituse suuõiguse ja suhtluskorrim kasutegur ajalira, laste majandusliku selt ja rahaliselt äärtoetamise ehk elatismiselt kuluka kohraha küsimuste, lastumenetluse vältite elukoha, igapäevase mine ning selle aseelukorralduse (näiteks mel efektiivsema ja kiimillises trennis ja huvirema lahenduseni jõudringis laps vanemate lahutuse mine. “Lepituse käigus arvesAdvokaat tatakse igal ajahetkel laste pa- Kardo Karon korral käima hakkab) ning muude ühisvara puudutavate teemarimate huvidega, mis aitab lapdega. Karoni sõnul sõltub kõik konksevanematel laste vajadustest lähtureetsest kaasusest ja raskusastme järvalt parima kokkuleppe sõlmida. Pegi ühte teemat esile tõsta on keeruline. relepitus aitab siluda vanemate lah“Kõik teemad võivad olla omamoodi tukumineku tagajärgi kõigi asjasse puulised. Siiski tekitavad kõige sagedamini tuvate isikute jaoks,” ütleb Karon ning probleeme lapse hooldusõiguse ja laplisab, et kuna käesoleval ajal pole pesega suhtlemisega seotud küsimused.” relepitus veel kuigi populaarne, viivad vanemate erimeelsused laste hoolduKohtumenetlus on alati kulukas se ja muude õiguste osas tihti aastateKaroni sõnul kiirele ja odavale kohtupikkuse kohtuvaidluseni. “Perelepitust menetlusele loota ei maksa. Praktikas tasub alati kaaluda, kuna vanemad ei saavutatakse kõige kiiremad tulemukao lapse elust kuhugi ja perelepitused umbes poole aastaga ja sedagi vaid se eesmärk on aidata vanematel säilijuhul, kui vaidlus lõpeb esimeses kohtada omavaheline tsiviliseeritud suhttuastmes ehk maakohtus. Lõppastmelus, et nad mõlemad saaksid lapse elus ni ehk riigikohtuni vaieldes on ajaline ja edasi osaleda. Kohtuvaidluse puhul on rahaline kulu oluliselt suurem. “Samuti vanemate eesmärk teist vanemat kohon oluline mõju kohtule esitataval taottus võita, mistõttu mõeldakse vähem lusel. Näiteks tunnistajate ülekuulamilapse heaolule ja omavahelisele koosne – mida rohkem tunnistajaid kohtusse tööle,” soovitab Karon.

Vanematel võib laste hooldusõigusega seotud emotsionaalsetes vaidlustes ununeda, et kõige tähtsam on rahumeelne kokkulepe ja lapse huvide maksimaalne arvestamine. Tulised vaidlused võivad jätta kõrvaltvaatajatele mulje, et lapsi kasutatakse vanematevahelises tülis relvana. “Kindlasti ei tohi konflikti lahendamisel last ära unustada. Sageli jääb mulje, et vanemad vaidlevad üksteise suhtluskorra üle, mitte teise vanema ja lapse suhtluskorra üle. Loomulikult on ka näiteid, kus vanemad kohtus rahulikult parima lahenduse üle argumenteerivad. Kahjuks näeb aga rohkem, et last kasutatakse vahendina teisele vanemale omavahelistes suhetes toimunu eest kätte maksmiseks.” Karoni sõnul valdab perelepituse puhul inimesi sageli põhjendamatu eelarvamus, et sellest pole nagunii kasu ning et keegi kolmas ei saagi asja ära lahendada ja öelda, mis on nende jaoks õige. “Unustatakse ära, et perelepitaja roll on suunata pooli mõistmisele ja kokkuleppele, kuid sisulise töö teevad pooled ise ära ning kui neil on valmisolek ja avatus kokkuleppele olemas, siis on ka üsna suur tõenäosus, et saavutatakse rahumeelne kokkulepe.”

Kõige tähtsamad on laste huvid Perelepituse puhul on kõige tähtsam laste huvide esikohale seadmine, mis tähendab, et vanemad peavad püüdma omavahelised konfliktid kõrvale jätta. Kuigi vanemate kooselu lõppemine tähendab peaaegu alati mingit tüüpi konflikti, pettumust ning muid negatiivsed tundeid, on perelepituse kandev mõte leida mõlema vanema ja laste suhtes üles ühine keel. “Perelepituse tulemus peab olema piisavalt selge ja ka päriselus täidetav.” Küll aga ei ole professionaalne juriidiline abi iseenesest võluvits, vaid kõik algab isiklikust soovist asja paremaks muuta. “Perelepituse puhul on kindlasti oluline mõista, et selle eelduseks on poolte valimisolek ja vabatahtlik osalemine. Samuti ei tohiks poolte suhtetasakaal olla liiga kallutatud. Kaasustes, kus üks pool on väga domineeriv ja teine alandlik, või suhetes, kus esineb perevägivalda, kipub lepitusmenetluse edukuse määr olema mõnevõrra tagasihoidlikum, sest domineeriv pool on sageli liiga jäik ka lepituses ja teine pool hirmust domineeriva poole suhtes ei julge end avada ega usu lepituse edukusse,” võtab Karon asja kokku.

Meie advokaatidelt saab abi Tallinna, Tartu ja Pärnu kontoris ning samuti turvaliselt Skype, FaceTime ja e-posti vahendusel TALLINN

TARTU

PÄRNU

tallinn@abl.ee tartu@abl.ee parnu@abl.ee

www.ABL.ee 625 2000

KOHTUVAIDLUSED • PEREKONNAÕIGUS • PÄRIMISÕIGUS • KORTERIÜHISTUÕIGUS • KAASOMANDI KÜSIMUSED • EHITUS JA PLANEERIMINE LEPINGUÕIGUS • ÄRIÕIGUS • KAITSE KRIMINAAL- JA VÄÄRTEOASJADES

Miks eelistada perelepitusteenust kohtuvaidlusele? • Aitab vältida pikka ja kurnavat kohtuvaidlust • Kohtuvaidlusest kordades soodsam • Rahumeelne lahendus • Vähem konflikte tulevikus

LEPITUSTEENUS.EE Tallinn | Tartu | Pärnu

 PEREÄPID 

Telefon pole tüütu kiusupunn.

Kasulikud pereäpid

Kui lapsed majas, saad alles teada, mis asi on kiirus. Lastega sammu pidamine koos maailmaga, milles nad kasvavad, nõuab rohkem kui hommikust putru ja jooksutiiru paar korda nädalas. Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock

nneks elame ajastul, kui nutiseadmed on võimelised tegema pea kõike, miks siis mitte kasutada neid vidinaid oma lapse-

vanemaelu lihtsustamiseks. Õiget leida pole lihtne, ainuüksi Androidi tarbeks sünnib iga päev üle 6000 rakenduse – leia siis nende seast see õige. Et asi pisutki hõlpsam oleks, lubage soovitada kolme, mis hinna-

Head lapsevanemad! Raamat „Pisike puu“ on kingitus kõigile Eestis sündinud lastele. Kinkeraamat ootab teid kohalikus raamatukogus. Raamatus on valik luuletusi ja jutte meie armastatud lastekirjanike loomingust. Pildid on joonistanud Anne Linnamägi. Head raamatulapse kasvatamist! Laps loeb! www.elk.ee

 PEREÄPID 

Majja ilmus beebi Juba esimesest päevast, mil laps sulle sülle pistetakse, algab kaos. Aega, mida on harjutud elu ilusaimaks kutsuma, täidavad peale vastsündinu esimeste naeratuste kaootilist tõmblemist täis nädalad, sest jälgida päevaplaani on esiotsa üsna keeruline. Veel raskem on aga hoida silm peal oma pisikese arengul ja seda kõike meeles pidada. Mis kell ta nüüd sõigi? Millega mängis või kuidas oli tuju? Baby Connect on äpp, mis võimaldab salvestada ja jälgida lapsega toimetamisi, imetamist, uinakuid, mähkmete vahetust, olulisi verstaposte arengus, aga ka beebi meeleolu, temperatuuri, millist mängu ta mängib. Kuigi äpp on tasuline, saab kogu mängu jälgida ka kodulehel babyconnect.com, nii et vanaemal ei pruugi nutitelefoni ollagi. Lisaks varundatakse kõik andmed automaatselt veebirakendusse, nii et kui telefon kaotsi läheb, jääb kõik ikkagi alles ja on kasvuea analüüsimiseks suurepärane vahend.

Kus need lapsed luusivad? Find My Kids annab võimaluse jälgida lapse liikumist kogu päeva jooksul. Oled kogenud ostukeskuses või lauluväljakul seda tunnet, et laps läks kaotsi – jube mõelda. Seetõttu pole ühtegi teist olulisemat rakendust kui see, mis ütleb, kust oma juntsu üles leiab. Tänu Google Mapsi reaalajas kasutamisele on tema tee-

Eestis disainitud & käsitööna valminud kvaliteetsed ja nahasõbralikud beebiriided

www.mompi.ee Kõige pisematest beebidest kõige suuremateni Saadaval suurused 38-98

konna jälgimine väga lihtne. Võimalik on saada märguandeid näiteks kooli või koju jõudmise kohta. Kuulata, mis ümbruses toimub, kui laps kõnedele ei vasta, ja kasutada teisi kasulikke funktsioone. Luurata saab näiteks, milliseid rakendusi laps kooli ajal kasutab ja ega ta tunnis õppimise asemel hoopis ei mänginud. Kas pole vahva! Saab ka saata lapsele kiitusi. Rakendus on olemas nii Apple’i kui ka Androidi jaoks ja nutitelefoni peab sel juhul soetama ka lapsele.

Õhtusöögiks on kõik kohal Cozi on nagu pisikene karjakoer, kes on suuteline kogu pere lepitud ajaks ühte kohta kokku ajama. Asjad, mis varem olid kirjas köögikalendris või külmiku peal värvilistel märkmekleepsudel, saab selle rakenduse abil panna kirja kogu pere nutitelefonidesse ja tagada vähemalt olukorra, kus ükski vabandus stiilis “a ma ei teadnud” enam ei kehti. Tasuta rakendus aitab tänu jagatud kalendrile, ostunimekirjadele, ülesandeloenditele, retseptikogule ja paljule muule, nii et kõik saavad liikvel olles pereplaanidest kohe teada ning kaasa rääkida. Mis kõige olulisem, vahval moel. Näiteks kui isa on poes, saavad teised ostunimekirja jooksvalt täiendada ja nii ei naase ta kunagi koju umbes nii, et või tõi, aga seda, mille peale määrida, mitte. Olgu siiski kohe öeldud, et kõiki funktsioone tasuta versioonis ei sisaldu, kuid kui asi tööle saab ja meeldib, siis ehk kamba peale aastas need mõnikümmend eurot ka leiab.

Novembris Moodne Pere lugejatele soodustus -15% koodiga moodnepere15

tud kogu maailmas ja aitavad pereasju ajada mitmes eluetapis.

 MÄNGIME 

Sa ei kujuta ette ka, kui palju on

ägedaid lauamänge! Kui sa ei tööta just lauamängupoes või -tehases, ei kujuta sa suure tõenäosusega ettegi, kui palju on maailmas ägedaid lauamänge. Neli erinevat ettevõtet saatsid Moodsale Perele testimiseks valiku oma parimatest ja ägedamatest mängudest. Moodne Pere palus omakorda appi Mihkli, kes koos oma pere ja sõpradega neid mänge proovis ning neid lugejatele tutvustab. Tee ise Alias!

Alias: naised vs. mehed

Kui tihti oled mõelnud, et küll sina alles kasutaks sõnu, kui saaksid neid “Aliase” jaoks ise luua? “Tee ise Alias!” täpselt seda võimalust pakubki. Igale kaardile saad kirjutada sõna, mis etteantud teemal. Kui kaardil teema “September”, on sinu enda teha, mis septembriga seonduva sõna sinna kirjutad. Ja nii ongi sul võimalus seletada täpselt neid sõnu, mida oled terve oma elu tahtnud “Aliast” mängides seletada. Võidab see, kes võistlusraja esimesena läbib.

Mäng, mis pakkus ehk kõige vähem üllatusi, kuid samas oli ka absoluutselt kõige kiiremini mängitav – sest “Alias” on ju tuttav kõigile. Erinevus varasemast tuttava “Aliasega” seisneb asjaolus, et selgitamist vajavad sõnad on teadlikult ehitatud üles väikesele mees versus naine konfliktile: mehed peavad seletama naiste ja naised meeste igapäevaleksikasse kuuluvaid sõnu. Ja kui seda konflikti varem polnud, ei teki seda ka mängu mängides. Aga suunurgad on küll kõigil pidevalt ülespoole.

Pere arvab

He a m än g, m is su nn ib m õt le m a kastist välja, sest kes siis tahaks es ineda tavapäraste sõnadega nagu “k äru”, “karu” või “tamm ”. Kui on võimal us ise “Aliases” sõnu vä lja mõelda, siis tu leb seda võimalust ka kasutada ja kirju tada kaartidele “rulaator”, “Ursus arctos” või ho opis “kattemadratsikate”.

Ku i na is ed sa av ad ve el ku id ag i autoosade seleta misega hakkam a, siis ilutooted ja mehed käivad kü ll täiesti erinevat jalga. Seega on see mäng naistele võ imalus hiilata ja meestele õpikoha ks, mis maailmas need naised siis tegelikult ikkagi elava d.

www.insplay.eu

Rush Hour

Minu esimene puuviljaaed

Jälle üks tõeline lemmik nii suurtele kui ka väikestele. Mängu eesmärk on ette antud kaartide abil manööverdada mängulauale paigutatud sõidukite vahelt välja jäätiseauto. Ülesandeid on mitmes erinevas raskusastmes, mistõttu on parasjagu pusimist kõigile.

Tegemist on mõnes mõttes kõige lauamängulikuma lauamänguga kõige väiksematele. Mängu eesmärk on saada puude küljest kätte kõik puuviljad enne, kui tuleb ronk ja need ära sööb. Mäng õpetab lastele erinevaid värve, puuvilju ja lauamängude olemust, kuivõrd kasutada tuleb täringut!

Pere arvab

el. ik mitmel põhjus Hästi suur lemm s ku g, än m ne rvili Esiteks, lahe ja vä es ül on ks ise del. Te kandev roll auto es hookeerukad, nõud anded piisavalt oha, kuid samas jõuk likat nuputamist Nii lae pereliikmetele. sed väiksematel aastane ära kõihendabki ka kuue ülesanded, kuid ge keerukamad jänni ka 39-aastane jääb a. am mõne lihts ag

ega urte nuppud Värviline ja su lase us al nab võim tore mäng. An is m ja rn pi , mis on tele seletada t. es id rv vä rääkida on õun, ning et e, ir t ki Lisaks piisaval dineks. tü ei a är laps

www.insplay.eu

16 NOVEMBER 2020

www.insplay.eu

 MÄNGIME  Vastandid (sobilik alates 1. eluaastast)

Pere arvab Päris üheaastase ga seda ehk veel ei mängiks, kuid kaheaastasega võ ib juba küll ja kolm ene oleks selles mängus juba päris pr off. Kuid mida vä iksem mängija, se da põnevamad on mängu enda kõrv al jällegi pildid ja värvid, mis ait avad õppida tundma meid ümbritsevat.

“Vastandid” on tore kaardimäng pere kõige pisimatele. Mäng tutvustab erinevaid vastandeid (märgkuiv, suur-väike), kuid annab võimaluse rääkida ka värvidest ja näiteks loomadest. Kaardipakis olevad kaardid on jagatud vastanduvateks kaartideks ja nii tuleb pisikesel mängijal leida igale kaardile vastandkaart.

https://fun.dada.ee

Kuubiklinnud Mängu eesmärk on saada 110 kaardi seast kokku seitse erinevat linnuliiki või siis vähemalt kolmest linnust koosnevad kahe linnuliigi esindajaid kujutavad kaardid. Tegemist on kaardimänguga, mis nõuab teataval määral ka strateegilist mõtlemist, et oma kaasmängijaid võita.

Pere arvab id ll ei vaielda, ku Maitse üle kü g än m m ige ilusa tundub, et kõ pa le he Nõuab tä kogu valikus. in m ka id samas nelikkust, ku bine. Pigem so õn l gil määra ja e el st ele la lik suuremat anutele. sv ka is tä https://fun.dada.ee

Sõidukid Väikese mängija ülesandeks on panna kolmest kaardist kokku pilt, mis kujutab endast mõnda põnevat sõidukit, näiteks raketti või autot. Mäng oli kaheaastasele põnev ja pakkus tegevust pikemaks ajaks. Lisaks sõidukitele on mängijale võimalik tutvustada ka erinevaid värve.

Hunt Villemi tegevusraamat Suur mängude raamat on sõna otseses mõttes raamat, mis täis erinevaid tähelepanu ja keskendumist nõudvaid mänge. Nii on iga mänguraamatu lehekülg täidetud erinevate loomadega, kelle hulgast tuleb leida vastavalt ülesandele õige: näiteks saja siili hulgast lokkis okastega siil või siis madu, kel üks silm kinni. Igal lehel on mitu ülesannet, mis tagavad, et mängule saab keskenduda mõnusalt kaua. Kõige väiksemad saavad jällegi niisama pilte vaadata või õppida loomi ja loodust tundma

Pere arvab võtlemmik, mis, aashe res olevat ka tes arvesse pe iog lo suhteliselt tast poissi, on le te as ed on väikel line. Ülesand lased ja no ke parajalt jõukoh ke iks siis ra lele ei meeld ? le tid ja nnukid Veel üks suur

https://fun.dada.ee

Pere arvab Kahtlemata üks uutest ja suurtest lemmikutes t. Vähe sellest, et seda mängisid ko rraga nii 2-, 6kui ka 13-aastane , lõi tõsimeeli kampa ka 39-aas tane. Lõbus oli kõigil ja põne v ka.

https://fun.dada.ee

NOVEMBER 2020 17

 MÄNGIME  Magnetmäng “Reis kosmoses” (alates 6. eluaastast)

Pere arvab

Magnetmäng “Matamäng” (sobilik alates 7. eluaastast)

See on võistlus. Võistlus, kes on kõige parem kosmoserändur, sest just selle rolli võivad endale võtta 2–4 mängijat, kes mängus asuvad rännakule läbi päikesesüsteemi. Hea mäng õpetamaks koolieelikutele (aga miks mitte ka suurematele?) kõike seda, mis ümbritseb meie planeeti Maa. Mõnusalt kaasavõetav mäng on tänu magnetitele mängitav igal pool ja suurepäraseks alternatiiviks kõikidele nutiseadmetele.

id ainult lastele, va Lahe mäng mitte tiaa em at (m b da Aren ka suurematele. oidvaatamata tagasih list) mõtlemist ja saron erakordselt ha likule pakendile assuurepärases “t ti tekitav. Lisaks da is võimaldab se kusuuruses”, m : autos, lennumängida igal pool e ka metitt kis või miks m s. re ää sas lõkke

Pere arvab Mängu suurimak s eeliseks on tema kompaktsu s ja võimalus män gida seda igal po ol. Ja siis muidu gi ka põnevad fakt id, mida kohati ki puvad ka täiskas vanud unustama. Jääb lootus, et m ängu abil kasvab Eestist mõn i tulevane kosmoserändur.

Mängu eesmärk on arendada matemaatilist ja loogilist mõtlemist. Mänguväljakule tuleb luua ise tehteid vastavalt mängija veeretatud täringutel kujutatud numbritele. Näiteks veeretab mängija täringutel numbrid 2 ja 5 ning peab looma kaasasolevate magnetite abil tehte, mille tulemuseks on kas 25 või 10. Iga õige tehe toob kaasa punkti ja kel mängu lõpuks kõige enam punkte, ongi võitnud.

www.loovhoog.ee

Game of Life (Hasbro Gamin) Pere arvab Lapses tekitavad huvi pigem erinevad ro ngi elemendid ja värvid. Tä iskasvanule on see aga hea võim alus justkui möödaminnes lap se kõrvalt väike trenn teha.

Kas oled kunagi mõelnud, et tegelikult oleks pidanud ikka kohe pärast kooli tööle minema või hoopis, et oleks pidanud ülikooli minema? “Game of Life” aitab sul mänguliselt viibida mõneks tunniks paralleelreaalsuses. Mängu eesmärk on elada läbi elu noorukieast pensionini. Mängijal on teel mitmeid valikuid – töö vs. kool, kas üks amet või teine, suur Pere maja või väike –, mille kaudu on võimalik kasvatada oma varandust. Mängu vürtsitavad arv ab lustakad lisaülesanded ja võidab see, kes Lahe m pensioniks kõige paremal järjel. än

Joogarong (sobilik alates 2. eluaastast) Mäng on mõeldud ennekõike mängimiseks koos väikeste lastega. Koos lapsega tuleb ehitada erinevatest tükkidest, millest igaüks kujutab osa rongist ning millel mõni joogaharjutus, rong. Iga erineva tüki harjutus tuleks lapsega koos läbi teha ja kui kõik tükid üksteise järel kokku panna, ongi rong valmis ning saab teha pika joogakava.

www.loovhoog.ee

Monopoly Speed (Monopoly) „Monopolyt” tead? Ikka tead. Nüüd kujuta ette, et sa mängid sama põhimõttega mängu, aga igal mängijal on kinnistute ostmiseks ette nähtud loetud sekundid, kõik veeretavad täringut läbisegi ja laual on kõva häälega tiksumas kell, mis armutult aega mõõdab. See ongi „Monopoly Speed”. Mängu eesmärk – nagu ikka – koguda kokku võimalikult palju kinnistuid ja tulla võitjaks. Vürtsi lisavad erinevad ülesanded (näiteks koguda kokku kolm eri värvi kinnistut) ja võimalus kaasmängijatele ülesandekaartide abil kaikaid kodaratesse loopida. Võidab ikka see, kes aja lõppedes (mäng koosneb neljast järjest lühenevast etapist ega kesta kokku kauem kui 10 minutit) kõige rikkam.

18 NOVEMBER 2020

g, mis p gile mä ngijatele akub nalja kõi. Kuigi ju gedes t hendit undus t luegemis mängug t keeru a, siis te ka gelikult resti se on kõik lge ja o kiima uue se elug a lt ernatiiv a saad t e h a reaalsu mõnetu sest nnise k õrvalep õike. Lah e!

www.xsmanguasjad.ee

Pere arvab Võtsim e sõbrad appi ja selgus, et mäng eeldab kiiret nutti, parasjagu nahaalsust ja sisaldab endas peaaegu kõike „Monopolyst” tuttavat, lisades samas uut ja põnevat. Kui tahad teha ühe kiire „Monopoly”, siis on see mäng asendamatu. Kui tahad rahulikult maju ja hotelle ehitada (sest selles versioonis neid pole), on klassikaline „Monopoly” etem.

www.xsmanguasjad.ee

 MÄNGIME  Tik tak bumm (Piatnik)

Mistakos (Trefl)

Tikk-takk, pomm tiksub, aga sina pead hoopis mõtlema välja inimese, kelle nimi algab W-tähega, ja kõik Williamid, kes meenuvad, on juba ammu öeldud. Ja siis teeb pomm su käte vahel pauku ja oledki selle ringi kaotanud. Umbes nii võib hästi lühidalt “Tik tak bummi” kokku võtta. Kui sinu mõistus jookseb pinge all vähem kokku kui su sõpradel, oledki võitja.

Lauamäng “Mistakos” nõuab testitud mängudest mängijatelt kõige rohkem käelist osavust, sest mängijate ülesanne on ehitada kordamööda üksteise otsa toole ladudes torn nii, et võitjaks on see, kes esimesena oma toolidest lahti saab.

Pere arvab lt kõige gudest ilmse Mängitud män kes siis ei u pakkuv. Sest rohkem naer uce Willminäitlejat Br tea kuulsat fi Karpovit. nnisist Maria liamsit või te lliseid , mis siis, et se Kõik ju teavad pä. Juba naeru pole olemaski veel ja veel rast võiks seda da mängi .

Pere arvab Kui lapsed selle mängu võtsid ja sellega teise tupp a läksid, tekkis elutuppa pikaks ajaks vaikus. Ko ntrollimisel selgus , et kõik lapsed on siiski elu ja tervise juures ning käsil on “Mistakos e” neljas voor. See võiks toimid a piisava soovitusena.

www.xsmanguasjad.ee

Anti-Monopoly (Trefl)

Pere arvab

Mäng on põhimõtteliseks vastandiks tavalisele „Monopolyle”. Mängijate, kes jagunevad kaheks – konkurendid ja monopolistid –, eesmärgiks on koguda kokku suurim varandus, kuid selleks tuleb käituda vastavalt sellele, mis „tiimis” oled. Nii pead sa monopolistina saama enda valdusesse terve linna ja võid alles siis asuda raha koguma, samas kui konkurendina võid sa alustada väikeste summade kaupa raha kogumist juba ühe värvikaardi olemasolul.

Tavaline „Monop oly” on ennast nii võrd mällu söön ud, et uut tüüpi „M onopoly” mängim ine on natukene raske. Lahe mäng, m illele saab ette he ita (ainult) tagasih oidlikku kujundust, mis väideta valt taotluslik.

www.xsmanguasjad.ee

Quickomino (Piatnik)

5 sekundit / 5 sekundit juunior (Trefl)

“Quickomino” on nagu doomino ikka. Pead laual kaardid omavahel nii kokku saama, et üks külg oleks alati sama. Mäng on suhteliselt kiire käiguga ja seetõttu mõnus mängida ka lastega.

Mäng on ilmselt paljudele tuttav ja seetõttu eraldi pikka tutvustamist ei vaja. Mängu olemuseks on viie sekundi jooksul nimetada kolm asja, mida mängukaardid nõuavad. Võidab see, kes läbib mängulaua kõige kiiremini. Samasugune on ka juuniorversioon, vaid sõnad on lihtsamad.

Pere arvab

milmis nõuavad Kõik mängud, alaon e, kellaaja peal legi tegemist pole ks di naljakad. Eran ti kohutavalt errv io un it” või selle ju ka “5 sekund gi än m d ad paneva sioon. Mõlem oso va ris tuge jatele peale pä is tagab nalja m , rituspinge ile. ja naeru kõig

ei ole ta, et lapsed Võiks ju arva li ku lt ge te ik u d , ag a tä h el ep an el eism v se maja valit on küll. Meie ogo te ka ks vanuse ter tuli lõpu uan sv te täiska riast 10+, mit i Sobib kenast t. as te hulg s. ek kiireks ajaviit www.xsmanguasjad.ee

www.xsmanguasjad.ee

NOVEMBER 2020 19

 KASVATUS 

Kuidas pandi mõistust pähe

vaaremadele ja vaarisadele Füüsiline karistamine püsis sajandeid aktsepteeritava kasvatusvahendina. Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock

apsed on ulakust täis olnud juba aegade algusest peale. Seepärast kehtib juba tuhandeid aastaid sama skeem: sõna ei kuula, saad karistada. Aga kuidas? Karistusmeetodid on ajas muutunud vastavalt traditsioonidele, moraalsetele põhimõtetele ja viimasel sajandil õnneks ka kasvatusteaduste arengule. Veel hiljaaegu peeti vitsaraagu kapi otsas sama iseenesestmõistetavaks kui tuhatoosi lauaserval. Rääkimata vanemast ajast, sest vitsausku leiab hulgaliselt meie vanasõnadest. Mida armsam laps, seda kibedam vits. Vits ei riku konti. Küll kaasik kasvatab ja paju painutab. Ja eks kohta karmi kasvatust ka meie kirjandusteostes. “Isa käest sain täna – oma esimesed triibulised! Soojad punasetriibulised!” (Eduard Vilde “Minu esimesed triibulised”). 20 NOVEMBER 2020

Kepikasvatus vohas tsaariaja Eestis tegutsevates koolides, mille sügava usulise sisuga haridussüsteem karistas lapsi vähimagi kõrvaleastumise eest. Üks kasvatusvahendeid oli hernestele panek. Kuivatatud herned valati põrandale ja karistuse kandja pidi nendel põlvitama. Kuigi meetod hääbus tasapisi Eesti Vabariigi ajal, jäi vitsa ja

Lastekaitseseadus: füüsilist jõudu ei ole lubatud kasutada karistuse eesmärgil.

rihmahirm vähemalt kodudes kestma veel aastakümneteks. Vaevalt et praeguste vanaemade ja -isade seast leiab palju neid, kel poleks nooruses löödud sääri viilikirja (iseloomulik muster rauaviili pinnal) või vähemalt ähvardatud seda teha.

Mõistus pääseb lõpuks ikka võidule Praeguseks on selge – nuhtlemine kahjustab lapse minapilti ja selle tagajärjed kanduvad ka täiskasvanuikka. Miks siis seda ikka veel kodudes ette tuleb? Oskamatusest kasutada efektiivseid meetodeid ja nõrkusest. Just nõrkusest, sest vits pole midagi muud kui kark, millest suhtlemisväeti lapsevanem tuge otsib. Mida selle asemel ette võtta? Mis muud, kui minna ise kooli – kasvatamise tarkust jagavad mitmed perekeskused. Leia vaid aega, seda enam, et laste füüsiline karistamine on seadusega keelatud.

Füüsilisel karistusel on lapsele selge mõju Laps tajub, et vägivald on lubatud viis oma viha ja jõuetust väljendada ning hea vahend konflikti lahendamiseks. Löömine õpetab talle, et kel jõud, sel õigus. Ja see võib naasta bumerangina, kui jääd tast kunagi nõrgemaks. Füüsiline karistus kahjustab emotsionaalselt. Ka sind ennast. Halb enesetunne pärast tutaka andmist on pea igal lapsevanemal. Kahjustada saab lapse minapilt, alaneb eneseväärikus, sest laps mõistab, et viga on temas, mitte selles, millega hakkama sai. Hea on asuda arusaamatust lahendama, kui oled ise rahunenud. Väheneb tema usaldus ja lugupidamine nii sinu kui ka ühiskonna suhtes. Lugupidamise puudumine viib omakorda lapse probleemse käitumiseni. Kaob turvatunne. Veelgi enam, ta võib hakata seda otsima kodust väljastpoolt. Löömine välistab teised efektiivsed suhtlusvormid. Mis saab siis, kui ta saab hakkama veel suurema pahandusega? Mõtle sellele, enne kui tõstad käe. Alikas: familyeducation.com

 SB KESKKÜTTESEADMED 

Pellet – kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult.

õigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks, laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ning vikatile lüsi. Kütteks kasutati seda, mis üle jäi: hagu, poomkanti, kõverat ja kõike muud sarnast. Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbepuu ja kõik muu – see, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid – jahvatatakse ning pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu tänapäevane versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas.

Valik on laialdane Eestis toodetakse pelleteid kordades rohkem, kui me siin ära tarvitada suudame, seepärast ei ole muret, et kütus otsa lõpeb. Pigem on valik nii avar, et tekivad hoopis teistsugused küsimused: kas 6 või 8 millimeetrit, heledad või natuke tõmmumad, pikad või lühikesed, väikeses kotis või hoopis puhurautoga? Proovime nendele küsimustele vastata. Kui teil on tavaline pelletipõleti, siis ei ole vahet, kas kütta 6 või 8 mm pelletiga. Mida väiksema võimsusega on teie kütteseade, seda suurema tõenäosusega eelistab see 6 mm pelletit. Näiteks pelletikaminad töötavad 6-millimeetrise pelletiga stabiilsemalt kui 8-millimeetrisega. Heledad või tumedad – see oleneb väga palju maitsest. Reegel on selline, et kui olete leidnud pelletitootja, kelle pelletitega rahul olete, ärge minge 10-eurose säästu liimile, vaid kütke terviseks. Kas eelistada väikeses kotis pelleteid või puhurauto transporti? See sõltub sellest, milliseid otsuseid olete teinud maja ehitades – kui on võimalik puhutav punker kuhugi mahutada, siis on see väga mugav viis pelletite hoidmiseks. Eestis on igal suuremal pelletitootjal ja -müüjal olemas puhurauto, mis kaalub teile toodava pelleti 10 kilo täpsuse-

ga ja maksate ainult selle koguse eest, mis teile punkrisse mahtus.

Puhastamise olulisus Suurem osa pelletiga kütjaid kasutab siiski väikepakki ja nädalast mahutit. Kord nädalas tuleb pelleteid juurde valada ja kord nädalas oleks mõistlik ka põletit ja katelt puhastada. Nüüd jõudsimegi järgmise suure küsimuseni: kui tihti pean oma pelletikatelt puhastama? Reeglina ühe korra nädalas. Kui puhastate katelt korra nädalas, teenib teie katel teid kaua ja õnnelikult.

Ilus, tark ja kvaliteetne Juhul, kui olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale sellise pelletikatla, mis ise enesega hakkama saab, tuleb teil umbes korra kahe kuu jooksul tuhk katlast välja viia ja see ongi kõik, sest nii katla kui ka põleti puhtana hoidmisega saab masin ise hakkama. Heal juhul saab masin hakkama veel palju enamaga: kontrollib tõmmet, võimsust, põlemise kvaliteeti, kütuse kogust, toatemperatuuri, pumpade tööd, sooja vee tegemist ning soovi korral lülitab sisse ka sauna ja tellib pelleteid juurdegi. Just selline on ka Pelletikeskuse uus valge kodumasin – PK15. Ilus ja tark, nagu üks koduabiline peabki olema. Katel läbis eelmisel suvel katsetused Saksamaal DBI instituudis ja vastab oma põlemise kvaliteedilt kõige rangematele pelletikateldele esitatavatele nõuetele. Meie laiuskraadil ei saa kuidagi kütmata läbi – lihtsalt kliima on selline. Üleüldine kliima soojenemine ei ole veel õnne meie õuele toonud, viinamarjad küll juba kasvavad, veini juba tehakse, aga küttemured olid, on ja suure tõenäosusega ka jäävad. Küttemured, ütlesin? Mis mured need ka on? Tulge meile külla ja leiame parima võimaliku lahenduse!

Pelletikeskus, Sära tee 3, Peetri, Harjumaa.

NOVEMBER 2020 21

 LEMMIKLOOM 

Kassid ja kastid –

kes neid jõuaks lahuta? Laste kasvatamine on paras kunst. Siiski, üskõik kui isepäiseid tegelasi teie peres ka ei kasvaks, ei suuda ilmselt keegi pakkuda konkurentsi pere vaieldamatule kuningale – kassile. Vaevalt tuleb kellelegi võõras ette olukord, kus tassite oma kallile hiirekuningale koju järjekordse kalli pesa, aga tema valib ikka välja hoopis selle trööstitu pappkasti, mille sees kingitus koju tuli. Tekst: Riina Palmiste Foto: Shutterstock

ii pea kui mängu tulevad kastid, pole kasside kapriissusest enam mingit juttu. Kõlbab ükskõik milline. Peaasi et oleks papist. Sobib suur kast, sobib väike. Sobib lauamängukarp. Kaubaks läheb sellinegi, kuhu hiirekuningas end ka parema tahtmise juures kuidagiviisi ära ei mahuta. Pole hullu – küll siis on talle korraga jõle mugav ka selline pealtnäha üliebamugav asend, kus pool keha ripub üle ääre.

Tuletaks siinkohal meelde, et teie süles ei meeldi talle karvavõrdki. Mis siis ikkagi kasse neis pappkastides nii väga paelub? Nii nagu paljudele teistele kasside müstilistele käitumisjoontele, ei ole ka pappkastikiindumusele leitud üht adekvaatset selgitust. Tõsi küll, usutakse, et väga suur osa selles on kasside ürgsel instinktil – nad on sündinud kiskjateks ja nii on neile loomuomane otsida peidukohti, kust oleks hea saaki varitseda ning kuhu ka vajadusel taan-

duda. See üksi ei paista aga siiski kuigi tõsiseltvõetav põhjendus olevat.

Probleemide eest peitu Paljudest kasside käitumist uurinud teadustöödest on selgunud, et kassid leiavad stressirohketes olukordades pisikesest pappkastist lohutust. Seda kinnitas ka Hollandi käitumispsühholoogi Claudia Vinke uurimus, millega kontrollis varjupaigas elavate kasside stressitaset. Selleks jättis ta pooltele varjupaika toodud kassidele võimaluse pappkasti pugeda, teise poole jättis aga kastist ilma. Kassid, kellel oli võimalus pappkasti peitu pugeda, kohanesid ümbrusega rutem, nad toibusid stressist kiiremini ja olid rohkem huvitatud inimestega suhtlemisest. Enda varjamine on seega tegelikult lihtsalt kasside strateegia keskkonnamuutuste ja stressoritega toimetulekuks.

Pealegi on kassid probleemide eest ära jooksmises vaieldamatult maailmameistrid. Pappkast on hea turvatsoon, kuhu soovimatu tähelepanu eest – näiteks selle tüütu tähelepanuvajadusega perenaise eest – ära kaduda. See kõik on ju väga tore teada, aga ei anna ikkagi vastust küsimusele – mille võrra on siis sinu ostetud katusega pesa peitupugemiseks kuidagi kehvem kui pappkast? Oma osa võib siin olla temperatuuril. Teadusuuringud ütlevad, et kasside termoneutraalne tsoon ehk temperatuur, kus nad tunnevad end mugavalt ja kus neil ei kulu püsiva temperatuuri säilitamiseks energiat, on 30–36 kraadi. See vahemik on juhtumisi märksa kõrgem kui meie oma, mis seletab hästi, miks pole ebatavaline näha kassi kuumal suvepäeval asfaldil lebamas. See selgitab ka, miks paljud kassid võivad tunda rõõmu pisikestest pappkastidest ja muudest kummalistest kohtadest. Papp on juba ise hea isolaator, aga samal ajal sunnib kitsas ruum kassi end rohkem kerra tõmbama, mis omakorda aitab tal paremini oma keha soojust säilitada. Niisiis – kas küsid veel, mis võiks olla veel parem koht, kuhu magamiseks peitu pugeda ja kust siis aeg-ajalt peremeest ootamatult rünnata? Allikas: wired.com

RAAMATUD, MIS PANEVAD LASTEL SILMAD SÄRAMA!

Osta raamatupoest või telli mugavalt www.egmont.ee

 LIIKUMINE 

Kas müramisest piisab või

peaks laps ka trennis käima Iga lapsevanem soovib, et laps oleks terve. Pole ka saladus, et üks tervise alustalasid on liikumine. Kas aga igapäevasest mängust ja müramisest piisab või peaks laps esimesel võimalusel alustama regulaarsete trennidega? Tekst: Merilin Piirsalu, ajakiri Sport Fotod: Shutterstock

“E

esti liikumissoovituste kohaselt peaks laps liikuma regulaarselt iga päev vähemalt 60 minutit, osa liikumisest peaks olema kõrge intensiivsusega. Lisaks tuleks teha vähemalt kolm korda nädalas kõrge intensiivsusega luid ja lihaseid tugevdavaid tegevusi. Kehalised tegevused peaksid olema nii mitmekesised kui ka igat last köitvad,” selgitab personaaltreener Egert Oiov. Siiski ei arva ta, et laps peaks juba lasteaias käies osalema organiseeritud treeningutel. “Kui lasteaeda minnakse ühistranspordi või jalgrattaga ning lap-

sel on õhtul ja nädalavahetusel võimalus kodus ja õues mürada, ronida, joosta ning hüpata, ei pruugi eraldi treeninguks vajadust olla,” ütleb ta. “Kui aga laps viiakse-tuuakse lasteaeda autoga, kodus olles mängitakse pigem toas ning lapse liikumine piirdub lasteaias mängimise ja müramisega, siis võib soovitusliku minimaalse liikumisnormi täitmine osutuda väljakutseks. Sellisel juhul tasub mõelda mõne vaheldusrikka treeningu peale, kuhu laps suunata,” soovitab treener.

Teadlik tegevus on oluline Lähtudes eelöeldust, sõltub lasteaialapse treeningutel käimine või mittekäimine eelkõige pere eluviisist. Kui käite iga päev

TERVISETREENING LASTELE + TOITUMISNÕUSTAMINE Pakume lapse arengut edendavaid teenuseid: TERVISETREENING

Tervisetreening on mänguline üldfüüsiline treening igakülgse arengu toetamiseks ja tervisliku kehakaalu saavutamiseks.

basseinitunnid (Tartus)

Tervisetreeningu kümne korra pakett sisaldab ka toitumisnõustamist, kus nõustaja jagab personaalseid toitumissoovitusi lähtudes lapse elustiilist, toitumisharjumustest ning tervisest. Pakume toitumisnõustamist nii väikestele kui suurtele ja seda nii keskuses kohapeal kui Skype’i teel.

beebide ja väikelaste rühmavõimlemine

individuaalne füsioteraapia (alates 2. kuust)

beebikool-lauluring rühikool rehabilitatsiooniteenus

RÜHIRÜHM

eripedagoog

Rühirühma tund keskendub laste rühile, kõnnakule ja keha õigele hoiakule. Füsioterapeut valib ja kohandab harjutused vastavalt osalejate arengule ja probleemile.

logopeed tegevusterapeut

www.babysport.ee

Babysport Tallinn Ülemiste Valukoja 7, 11415 Tallinn telefon 699 9603 e-post: ulemiste@babysport.ee

toitumisnõustamine

Babysport Tallinn Kotka Kotka 12, 11315 Tallinn telefon 664 8947 e-post: tallinn@babysport.ee

Babysport Tartu Mõisavahe 34b, 50708 Tartu telefon 747 7066 e-post: babysport@babysport.ee

 LIIKUMINE  jalutamas, rattaga sõitmas, mänguväljakul turnimas või palli tagumas, ei ole põhjust kahelda, kas laps ikka liigub piisavalt. Küll aga võiks jälgida, et liikumine oleks mitmekesine. “Selles eas lapsed vajavad võimalikult mitmekülgset lähenemist liikumisele – ronimine arendab jõudu ja julgust; jooksmine ja hüppamine tugevdavad luid ja liigeseid; pallimängud arendavad koordinatsiooni, meeskonnatunnetust ning võimaldavad kõrge intensiivsusega liikumist; ratta või tõukerattaga sõitmine arendab tasakaalu ning on ideaalseks liikumisvahendiks,” loetleb Oiov. Tasub ka meelest pidada, et vahel teevad vanemad karuteene sellega, et piiravad kärsitusest lapse loomulikku uudishimu ja liikumisvajadust. Näiteks kui jalutuskäigul tahab laps millegi otsa ronida, kõndida vahelduseks äärekivide peal või proovida üle porilombi hüpata, siis võiks lubada seda teha – kulub küll rohkem aega, aga koguneb ka rohkem samme ja uusi oskusi.

Trenn arendab mitmes valdkonnas Kui lasteaialapse liikumisvajaduse eest saab vanem teadlikult ja läbimõeldult tegutsedes väga hästi ise hoolitseda, siis koolilapse puhul võiks kaaluda mõnda treeningut. Eriti siis, kui laps vabal ajal palju väljas ei käi, näiteks ei mängi sõpradega jalkat, ei sõida ratta või tõuksiga skate-pargis jne. Koolilapsed istu-

Personaaltreener Egert Oiovi soovitused NB! Liikumine ei ole ainult trenni tegemine. Õpetajad ja lapsevanemad saavad hea tahtmise korral lapsi suunata nii, et igas päevas oleks ka ilma trennita piisaval hulgal aktiivset tegevust. Lapsi tuleks suunata teadlikule ja turvalisele liikumisele kooli vahetundides. Viia sisse liikumisminutid koolitundides. Korraldada liikumisega seotud vaba aja ühistegevusi nii koolis kui ka lasteaias. Tunnustada väiksemaid lapsi spetsiaalselt lisaliikumise eest. Soodustada ronimist, hüppamist, jooksmist. Eelistada jalgsi või rattaga kooli, koju, lasteaeda minekut. Kaasata lapsed aiatöödesse ja kodu koristamisse.

vad päeval paratamatult rohkem kui lasteaialapsed ja pole mõtet ennast petta mõttega, et kehalise kasvatuse tundides liikumisest piisab, kuna need toimuvad reeglina vaid paar korda nädalas. “Üldiselt jääb alates koolieast liikumist vähemaks ja seetõttu võiks selles vanuses lapsele mõne treeningu leida,” soovitab Egert Oiov. Lisaks sellele, et trenn aitab olla paremas füüsilises vormis, on sel ka palju teisi positiivseid külgi. Sport tõstab enesehinnangut, rahuldab saavutusvajadust, õpetab töökust, distsipliini, eesmärkide poole püüdlemist. Psühholoogilisest seisukohast on oluline ka see, et trenn tugevdab positiivset enesehinnangut – füüsiliselt aktiivsed lapsed on üldiselt endaga rohkem rahul.

Eeskuju on kõige määravam Mida varem lapsi tervisliku elu poole suunata, seda suurema tõenäosusega saab sellest hea harjumus kogu eluks. Ükskõik, mitmes trennis laps käib, pole kahtlust, et kõige paremini töötab vanemate eeskuju. Mida väiksem laps, seda kergemini eeskuju nakkab. “Istuda vanemana õhtul diivanil telefoni skrollides või telerit vaadates ja öelda lapsele, et mine välja mängima, paraku ei toimi. Kui aga ise õue sportima lähed, tuleb laps suurema tõenäosusega hea meelega kaasa. Kui soovid, et laps liiguks, oleks aktiivne ja käiks trennis, siis tuleb seda ka endal teha,” tõdeb Oiov.

 TOITUMINE 

Sündinud magusasõbraks:

kuidas saada laps sööma “päristoitu”? Lapsevanemad teavad seda, et magusa toidu lastele pakkumine pole mingi kunsttükk, see lihtsalt süüakse hooga ära. Täiesti teine stsenaarium rullub aga koduste toidulaudade taga lahti siis, kui taldrikule on serveeritud kõrvuti juurviljad, liha ja mõni kaste. Lapsed ei leia neis mittemagusates roogades midagi nauditavat. Põhjus selliseks käitumiseks peitub meie kauges evolutsioonis.

musi ei saaks pärast “maitseakna” sulgemist enam muuta. Kuid alati on kergem sisestada olulisemad ja tugevamat impulssi andvad mälestused ning harjumused võimalikult vara. Mõttetera “ütle, mida sa sööd, ja ma ütlen, kes sa oled” leiab seega kinnitust varem, kui me seda arvatagi oskaksime: väikelaste toit ei ole lihtsalt kalorid ning vitamiinid, vajalik kogus mineraale ja antioksüdante, see toit on esimene keel, mille me selgeks õpime ning milles räägime kogu elu. Selleks, et oskaksime hinnata täiskasvanueas puhast toitu, peenemaid maitseid ning kvaliteeti üle kvantiteedi, tuleb hoolikalt beebide ja laste toidulaua komponente valida. Tunnustatud lastearst Reet Raukas kinnitab, et inimese toidutarkuste omandamine algab tõesti juba beebieas ning et lisatoiduga alustamisel tuleks valmistada lastele alati võimalikult puhtast ja kvaliteetsest toorainest toitu.

Tekst: Martin Hanson Foto: pixabay.com

oodus on karm koht, seal ei serveeri keegi tuubist moosi või grillilt võetud lihakraami, iga päev on võitlus toidu nimel. Miljonid aastad tagasi suutsid ahvid ellu jääda, süües magusaid puuvilju, mida valminumaid ja suhkrurikkamaid, seda parem – suhkur on ülikõrge kaloraažiga, annab kiiret energiat. Nagu ütleb Harvardi ülikooli evolutsioonibioloog Daniel Lieberman, siis on meie suhkruhimu iidset päritolu. Lisaks sellele aitab suhkur säilitada meie kehas rasva. Täpsemalt on suudetud tuvastada, et just puuviljades leiduv fruktoos annab kehale signaali, et rasvavarude kallale ei tohiks minna. Eelajaloolises maailmas oli see äärmiselt oluline, sest toidukorrad olid ebaregulaarsed, jahiõnn ei olnud pidev ja rasv inimese kehas oli alati õnn, mitte õnnetus. Arvatakse, et see muutus meie eellaste geneetikas toimus umbes 15 miljonit aastat tagasi, kui esimese suurema planeedi jahtumise ajal oli toitu vähe

Magusalembus on meisse kodeeritud, nii lihtne see ongi. 26 NOVEMBER 2020

Kuidas panna lapsed teistmoodi sööma? ja meie eellased muutusid suhkru suhtes täpsemini programmeerituks – iga väiksemgi suhkrukogus muundus kehas rasvaks. Lisaks sellele toimus ka teine muutus: aju hakkas suhkru toimel kehasse väljastama mõnuainet dopamiini, mis veelgi kinnistas meie soovi magusate toitude järele. Magusalembus on meisse kodeeritud, nii lihtne see ongi.

”Hea maitse” pärineb lapsepõlvest Olete aga kunagi mõelnud, miks armastate hapendatud kurki või maasikamoosi, samal ajal aga ei salli silma otsaski arbuusi või sellerit? Miks aga jumaldate keefirit, kuid tomatid jätavad suhteliselt külmaks? Vastus sellele on väga lihtne: need maitse-eelistused pärinevad lapsepõlvest. Hämmastav on mõelda, et see, mida ja kuidas lapsed oma esimestel elukuudel ning -aastatel söövad, määrab paljuski selle, millised on meie maitse-eelistused, söömisharjumused ja ka kaal täiskasvanuna. Toiduraamatute autori Bee Wilsoni sulest ilmus mõned aastad tagasi raamat “Esimene suutäis” (“First Bite”), kus autor toob välja tõsiasja, et lapsele antav toit ei ole vaid kõhutäide, see on mälestused, harjumused ja eelistused, mis võetakse kaasa ka täiskasvanuikka. “Vanematena oleme need, kellel on võime mõjutada laste toitumisharjumusi ning selle kaudu ka seda, mida nad täiskasvanueas söövad, mis omakorda mõjutab nende tervist ja kehakaalu. Meie

Küüslauk ja porgand meenutasid imikutele kodu ja turvalisust. eelistusi mõjutab loomulikult geneetika, kuid veelgi enam mälestused esimestest maitsetest ja noores eas omandatud toitumisharjumused,” ütleb raamatu autor ning lisab, et osaliselt saab toidueelistuse kodeerimine alguse juba sellel ajal, kui ema last ootab. Toitumisharjumustealased uuringud näitavad, et kui emad sõid last oodates palju küüslauku, siis oli ka lootevedelik väga küüslaugune, see omakorda kodeeris lapse küüslauku armastama. Samuti on leitud, et lapsed, kelle emad jõid imetamise ajal palju porgandimahla, eelistasid hiljem tahke toidu söömisel porgandiga toite. Küüslauk ja porgand meenutasid imikutele kodu ja turvalisust.

Kodeerime oma lapsed õigesti sööma Raamatu “Esimene suutäis” autori sõnul on imikud maitsetele ja nende talletamisele eriti avatud neljandast kuni seitsmenda elukuuni. See aga ei tähenda, et laste ja ka täiskasvanute harju-

Ameerika jalgpalli klubi Chicago Bears ja korvpallimeeskonna Chicago Bulls peadietoloog-toitumisnõustaja Julie Burns on lisaks 7-aastaste kolmikute ema. Toitumisnõustaja ütleb, et kui tundub, et on raske teha 130-kilosele jalgpallimängijale selgeks, et rämpstoit ei ole kasulik, siis 7-aastast suhkrust võõrutada on peaaegu võimatu. Kuid süsteemse töö ja alternatiividega on see võimalik. Burns pakub välja mõned konkreetsed ideed. Tehke toitumisplaan: lapsed vajavad 3–4 söökorda päevas, nii on võimalik ka vähest suhkrut sisaldavate toitudega palju energiat saada. Jäta väike valikuvõimalus: lapsed peaksid saama ise oma söögi valida, kuid alati peaks olema valikus ka mõni mitte nii kasulik toiduvariant. Ära kritiseeri: lastele tuleb selgitada, miks üks toit on teisest parem, ja kiita ka kõige väiksemaid muutuseid tema toitumises. Tutvusta uusi toite: alusta vaikselt, kuid too hommikusöögilauale pidevalt uusi roogasid, õpi neid valmistama nii, et nad oleksid maitsvad ja lapsed sooviksid neid süüa. Ole ise eeskujuks, ole järjekindel: söö ise ka tervislikult, targalt ja tee seda järjepidevalt – söö lastega koos sama toitu, alati! Allikad: parents.com, businessinsider.com, theguardian.com

 TERVIS 

Miks võiks eelistada

elektrilist hambaharja? Efektiivse hammaste hoolduse tagamiseks soovitavad suuhügienistid eelistada elektrilist hambaharja, sest see eemaldab võrreldes tavalise hambaharjaga enam hambakattu. Tekst: Einar Ellermaa Poodides on elektriliste hambaharjade valik viimaste aastate jooksul märgatavalt suurenenud – saadaval on erinevas hinnaklassis mudeleid ja sobiva toote valimine võib olla keeruline. Elektrilist hambaharja valides tasub jälgida nii selle funktsioone kui ka seda, millise puhastusvõimega on hambaharja harjased. Harjaseid on erinevaid ja ka nende funktsoon on erinev. Näiteks teemandikujulised, erineva kõrgusega harjased jne. Teemandikujulised harjased

sobivad hästi enamikule ja erineva kõrnata hari nii, et harjased puhastaks ka gusega harjased parodontiidi diagnooigeme äärt. siga inimestele. Oluline oleks vaadata, “Kui tavalise hambaharjaga tuleb et harjase pea oleks väiksem, siis päähambaid harjata vähemalt kolm minuseb hõlpsamini ligi ka tagumistele hamtit, siis elektrilise hambaharja kasutamimastele. sel piisab kahest minutist,” kinElektrilise hambaharja nitab Kulberg. “Et ajast kinharjased võivad olla õrna, ni pidamist mugavamaks keskmise või tugeva jäimuuta, tasuks valida taikusega. Sakala Hambameriga hambahari.” ravi suuhügienisti BriHammaste hooldugitta Kulbergi sõnul taseks ei piisa siiski vaid suks eelistada õrna jäivajalikust ajast kinnipikusega harjaseid. damisest. Oluline on ka “Tugevad harjased kahharjamise tugevuse surve justavad hambaemaili ja ige– tavalise hambaharja kameid, mistõttu need ei sobi sutamise harjumusest surukindlasti tundlike hammaste või Brigitta Kulberg vad paljud ka elektrilist hamigemevaevustega inimestele,” üt- soovitab elektri- baharja liiga tugevasti vastu list hambaharja leb Kulberg. hambaid. Hammaste pesemisel on olu- valides pöörata Uuemad mudelid näitaline kasutada õiget tehnikat ja ka tähelepanu nii vad, kas hambaharja surve seetõttu tasuks eelistada elekt- selle funktsioo- hammastele on liiga tugev ja rilist hambaharja, mis teeb õi- nidele kui ka see aitab kasutajal omandagete liigutuste korral kasutami- harjastele. da õige tugevusega tehnika se hõlpsamaks. Oluline on suuhammaste pesemiseks.

Surve tugevuse reguleerimine on eriti oluline just tundlike hammaste puhul. Brigitta Kulberg selgitab, et suuhügieenist saab igapäevase toimetamise oluline osa juba esimeste hammaste kasvamise ajal, mistõttu tasuks elektrilist hambaharja kasutada ka piimahammaste puhastamiseks. Et innustada lapsi hambaid pesema, on võimalik soetada spetsiaalselt lastele mõeldud hambahari, millel on lastepärane ja mugav disain. Eriti nutika hambapesu tagamiseks on uuemad elektrilise hambaharja mudelid võtnud kasutusele spetsiaalse hambapesuäpi, mis õpetab täpselt, kuidas hambaid harjata ja järk-järgult hammastepesu tehnikat efektiivsemaks muuta, ning premeerib ka õige kasutustehnika eest. Ka taimer aitab lapsel korralikku hambahügieeni omandada. Kui laps hakkab hiljem kasutama tavalist hambaharja, jäävad elektrilise hambaharjaga õpitud tehnikad endiselt kasutusele.

SPAAELAMUS SINU KODUS Tähetorni 21b, Tallinn +372 672 6867 +372 501 1733

28 NOVEMBER 2020

Rohkem Rohkem infot infot epood.meditsiinigrupp.ee epood.meditsiinigrupp.ee Medistiinigrupp Medistiinigrupp

 JÕULUKINK 

Kingi perele reis, mis toimub igal ajal Automatk on asi, mida ei takista ei lendude ärajäämised ega hotellide sulgemised. Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock

rvatavasti jäävad saabuvatel pühadel mitmeski peres soojamaareisid kinkimata. Aga reisimisest siiski loobuda ei maksaks. Reisida saab väga mõnusalt ka maad mööda, omaette, pere või sõpradega. Ja seda ka tehakse, sest üha populaarsemaks muutuvad automatkad, mille ette võtmiseks pole vaja muud kui pealehakkamist ja sõiduvahendit. Omal käel rändamine matkabussiga või haagissuvila auto sabas annab suurepärase võimaluse veeta aega üheskoos ilma tarbetu ajasurveta. Ei mingit õigeks ajaks majutuskohta ega lennule tormamist. Eriti meeldib see lastele, kelle jaoks on kella peale minek üks arusaamatu tegevus. Pealegi, suure tõenäosusega pole olemas last, kelle jaoks ei saaks reisi tipphetkeks sõiduvahend ise, kus võib nautida Muhvi elu, kapis jäätis ja voodiserval lemmikkoomiks. Ja usu või mitte, kui auto tagapingil on vahel keeruline isegi poodisõit, siis matkabussis võiks laps põrutada või teise ilma otsa.

Kummaga minna, bussi või haagisega? Kui plaan sõita kindlasse kohta ja veeta seal pikem aeg, siis saab väga hästi hakkama haagissuvilaga. Selle võib jätta kämpingusse või kindlasse kohta ja teha autoga tiir ümbruskonna vaatamisväär-

suste juurde. Arvestada tasuks, et suurema haagisega sõitmine võib olla keeruline kitsastel linnateedel ja kaupluste parklates. Reis, mille hulka kuulub pidev asukoha vahetamine, tasub aga ette võtta matkaautoga. Hästi läbimõeldud sõiduvahendis on olemas kõik eluks vajalik. Ja see pole liialdus, sest moodsad matkamasinad pakuvad samu mugavusi, mis kodus olles, ja sõltuvalt mudelist saab kaasa võtta hobivahendid alatest rulast kuni isegi mootorrattani.

Kust leida hea matkaauto? Eestis on mitmeid matkaautode pakkujaid, saab nii rentida kui ka osta. Kõige lihtsam on võtta masin mõneks päevaks rendile ja tiirutada siinsamas – nii saab pikapeale selgeks, missuguse autoga on kõige mõnusam reisile minna. Miks mitte juba sellel talvel. Põhajamaistesse oludesse loodud masinad on soojad ja mugavad ka alla 20-kraadises pakases, nii et Korvatunturile sõit pole muud kui käkitegu. Sellele tasub mõelda, kui kinki otsima hakkad. Ja arvutada ka, sest nendel reisidel ööbimise ja väljas söömise eest maksma ei pea. Suvereisi plaani tasuks aga pidada juba praegu, sest enamasti broneeritakse paremad masinad ära talvel või varakevadel. Alles juunis küsima minnes võib juhtuda, et autot enam ei saagi.

MATKA MAJAGA!

MATKABUSSIGA REISIMINE ON OHUTU JA RISKIVABA

Kas puhata kodus või minna hoopis reisile? Nüüd on ehtsas Põhjamaade traditsioonis võimalik suvitada aasta ringi kartmata palavat või külma! Rendi nelja- või kuuekohaline matkabuss ning veeda oma puhkus nii nagu ise tahad. Võimalused kasutada mugavalt voodit, kööginurka, WC-d ja dušši ning seda olenemata asukohast.

Matkaauto broneerimiseks helista telefonil 5691 6919 või küsi infot meili teel: info@autosuvilarent.ee

www.autosuvilarent.ee

V A R A A H A S A A UUS K S Õ N A M Ä N G!

! S U H Õ A T S I N JOO ! l i n a a r k e a t a a V

Lae alla eestikeele äpp, suuna kaamera joonistaja poole ja vaata kuidas kujutis tekib ekraanile. Kaasasolevad vihjekaardid annavad joonistajale teada, mida ta peab õhku joonistama. Teised peavad ära arvama, mida joonistatakse. Sobib mängimiseks alates 8. eluaastast.

LÕBUS AJAVIIDE PERE JA SÕPRADE SELTSIS! Maaletooja Rimonne Baltic • www.rimonne.ee