3 minute read

Luksuslikult autonoomne

Stockholmis asuva ettevõtte iOhouse disainmaja SPACE on maailma esimene luksuslik autonoomne kodu. See on loodud raamist välja mõeldes, uusi lahendusi otsides, seda nii interjööris kui ka eksterjööris. See on loodud inimestele, kes armastavad loodust ja keskkonnasõbralikku eluviisi – majas kasutatud uuenduslikud lahendused ja disainikeel austavad mõlemat. Tegemist on minimaalse süsinikujalajäljega koduga, kus iga detail on loomuliku eluviisiga kooskõlas.

Moodsa majakese saab liigutada kuhu iganes: mäeküljele, kauni järve kaldale, metsa või mere äärde. Maja loojateks on eestlased – arhitekt on Jaan Tiidemann, sisearhitektid Kuup Disaini duo Kerli Lepp ja Riin Kärema. Just viimastelt uurimegi, kuidas nad transporditava väikemaja sisekujunduse lõid.

Advertisement

Kohtun Kerli ja Riinuga nende loometoas. Erakordselt põikpäine ja punktuaalne punapea ning erakordselt kärme ja särtsakas brünett – nagu nad end iseloomustavad – maanduvad keset kiiret ja lennukat päeva minuga tumeda kontorilaua taha. Riin on duost jutukam. Kui meenutamiseks vaikushetk tekib, tuletab Kerli rahulikult märksõnadega protsessi meelde. „Üksteist ideaalselt täiendav duo,“ mõtlen neid vaadates.

Aga alustame algusest.

Peaaegu kümme aastat tagasi tuli duo juurde iOhouse’i looja Mario Ojalo. „Mees visiooniga,“ ütlevad naised. „See, mida me praegu näeme, on kõik tänu talle. Kiitused! Kui palju talle vastuseks „ei“ ja „nii pole tehtud“ öeldi. Ent tema oli lõpuni veendunud, et mõtleme midagi erakordset välja. Kindlameelne ja suure visiooniga inimene. Ega keegi ju ei küsinud seda maja. Steve Jobsile ka keegi ei öelnud, et maailm vajab iPhone’i. Tunnen, et see on siinkohal asjakohane võrdlus,“ sõnab Riin.

„Alustamiseks olidki meil vaid visioon ja gabariidid. Teadsime, et peab reka peale mahtuma. Disainimist alustasime seest välja, mis nii väikese pinna puhul oli igati õigus - tatud. Võtsime Kerliga gabariidid ette ja hakkasime katsetama, kuidas kõik vajalikud funktsioonid nii lühi- kui ka pikemaajaliseks elamiseks ergonoomiliselt paigutatud saaksid.

Projekteerimisprotsess ja ehitus kestsid kaua (peaaegu kümme aastat) ning palju sai läbi joonistatud, ent ikka tuli üllatusi. Eks see kõik oli suurem väljakutse eriosade projekteerijatele,“ seletab Kärema. „Konstruktsioon pidi olema võimalikult kerge ja kompaktne. Maja ise jälle nutikas. Lõpuks jõudsime kahe versioonini – üks skandinaavialik ja helgem interjöör, teine sumedam ja tumedam. Tegemisse läks esimene.“ On ju skandinaavialikult helget ja heledat igal pool ning päris palju, seepärast tunduski tumedam põnevam ka endale. Siin on elutuba-köök, esik, magamis- tuba, pesuruum ja kahel pool maja asuvad terrassid.

„Aeg tuli pigem kasuks. Leidsime paremaid lahendusi,“ ütleb Kerli.

„Mis olid teie jaoks suurimad väljakutsed?“ uurin. Järgneb mõtlik paus.

„Kõige suurem väljakutse oli ventilatsiooni projekteerimine,“ ütleb lõpuks Riin. „Eks ta on väljakutse tavamajade puhulgi, aga siin ... Tahtsime, et ventilatsiooniplafooni ega valgusteid ei oleks näha ja maja töötaks taustavalguse põhimõttel. Valgus tuleb, aga valgusteid näha ei ole. Palju murdsime pead, kuidas paigaldada varjatud kardinasiin kardinasiin, ventilatsiooniplafoon ja valguslahendus ning siis veel pinglagi. Pinglaega oli ka palju seletamist ja tegemist. Seda teatakse kui ilmetut läikivat lage, ent selles kohas oli ta ainuõige lahendus,“ kirjeldab Kärema ette tulnud murekohti.

Väga keerukas oli 60-ruutmeetrisele pinnale luua muljet avarusest. Valgusküllasele siseruumile annavad juurde arhitektuurselt loodud lennukad (kokku ligi 30 ruutmeetrit) terrassipinnad mõlemal pool maja. Ruumis olles tajud neid toa osana.

„Hoolikalt sai valitud siseviimistlusmaterjalide kontseptsiooni, mis tooks hubasuse ja paneks kliendid ennast esimesest hetkest koduselt tundma. Stilistiliselt oli meie eesmärk teha elegantne, vaoshoitud, ajas kaua püsiv interjöör, mis harmoneerub maja olemusega. Otsisime tooteid ja mööblilahendusi, mis oleks kompaktsed, energiasäästlikud, ergonoomilised, õhulised, tagaksid kõik mugavused

Nutikad

LAHENDUSED

Majja on peidetud mitmed silmale nähtamatud lahendused, mis aitavad igapäevaelu mugavamaks muuta või loovad just silma alt ära olles müravaba kodu.

• Ilmajaam

• TV-süsteem

• Stereosüsteemid

• Wifi

• Turvasüsteem

• Digitaalse võrgu turvalisus

• Turvakaamera

• Suitsuandur

• Veemonitor

• Automaatne GPS-positsioneerimine

• IO targa maja internetipõhine rakendusjuht

• Tehniline ruum ning täidaksid ka kõige nõudlikuma kasutaja ootused,“ lõpetab ta väljakutsete loetelu.

„Liimi valik oli ka väga keeruline. Otsisime sellist liimi, mis liiguks kaasa nagu laevadel,“ meenutab Kerli kavala pilguga.

„Jah. Oli ju vaja, et kogu konstruktsioon peaks ka transpordile vastu. Tüüpiline kipsseina lahendus polnud seal mõeldav. Laev oli üldse meile suur inspiratsiooniallikas.

Ka projekteerimise ajal tõime kogu aeg paralleele väikelaeva ehitusega. Laevas on ju kõik lahendatud – järelikult on võimalik!“ jätkab Kerli mõtet.

„Kui kõik peab transpordil põrutustele vastu pidama, siis mis materjale kasutasite?“ tunnen huvi.

„Materjalid pidid ühtima välisilmega,“ selgitab Riin. „Puidu valisime väliterrassi järgi. Mööblikilpi kasutasime palju, et väikesele vibratsioonile oleks ruumi. Iga sentimeeter oli arvel, mistõttu on seal 50 ruut- meetri peale arvukalt panipaiku. Vaheseinas on näiteks ühel pool kapid, teisel pool sahtlid. Paigutasime kõike kui keerukat puslet. Lisaks elamiseks vajalikele pindadele tuli ju ka küte, jahutus, ventilatsioon ja targa maja seaded ära mahutada,“ kirjeldab Kärema energiliselt.

Maja SPACE kasutamine on intuitiivne. Nutiseadme abil on kõik kaugjuhitav, see tähendab, et mugavalt saab juhtida kardinaid, terrassina toimivaid „tiibu“, elektrit. Majale on pandud päikesepaneelid, et saaks maksimaalselt päikeseenergiat ära kasutada, ning veevooluhulgad on dušil ja segistitel kontrollitud. Harjume ju üha enam säästlikult tarbima, mis on globaalses mõttes väga oluline.

„Maja disainides pidasime oluliseks, et tulemus saaks disaini mõttes ajatu, luksuslik, mugav ning sise- ja välisilme moodustaksid terviku,“ võtab Riin kogu protsessi kokku.

This article is from: