Moodne Pere (märts 2022)

MÄRTS 2022

LUXUM on pühendunud Eesti kõige eksklusiivsema kinnisvara rahvusvahelisele müügile.

Hindame ajatuid väärtuseid, unistusi, elu ilu ja seda, mis on tõeline. Sellele tuginedes oleme teie jaoks alati olemas kui soovite leida omale unistuste kodu või uue omaniku oma kinnisvarale.

WWW.LUXUM.EE

sisuturundus

Kevadiselt mahlased šokolaadimuffinid Põhi: • 300 g nisujahu • 250 g suhkrut • 50 g kakaopulbrit • 1 tl Dr.Oetker küpsetuspulbrit • ¼ tl soola • 2 suurt muna • 250 ml petti • 180 ml õli • 50 ml apelsinimahla • 1 tl Taylor & Colledge mahevanilli ekstrakti • 160 g šokolaadinööpe • 50 g Dr.Oetker apelsinisukaadi Kaunistamiseks: • 300 ml vahukoort • 1 sl Taylor & Colledge mahevanilli ekstrakti • 2 sl tuhksuhkrut • Dr.Oetker kollast toiduvärvi • Lase loovus valla – kaunistuseks Dr.Oetker meelepäraseid tordikaunistusi, näiteks pärleid või šokolaadisüdameid Dr Oetker’i tooted saadaval hästivarustatud poodides.

Taylor ja Colledge tooted saadaval Selverites, Coop’is, Kaubamajas ja Stockmannis.

Kuumuta ahi 180 kraadini. Sega kokku nisujahu, suhkur, kakaopulber, küpsetuspulber ja sool. Teises kausis vahusta munad, lisa pett, õli, apelsini mahl, vanilliekstrakt. Sega see kuivainetega aeglaselt kokku ning lisa šokolaadinööbid ja väiksemateks tükkideks hakitud apelsinisukaad.

Kata 12 muffinivormikest peaaegu ääreni taignaga ja küpseta 180-kraadises ahjus 20–25 minutit, kuni tikuga katsudes ei ole küpsetised enam seest vedelad. Ära lase ka väga kaua ahjus olla, sest siis muutub muffin liiga kuivaks.

Lase muffinitel jahtuda.

Vahusta vahukoor, lisades sinna tuhksuhkru, vanilliekstrakti ja toiduvärvi. Ära vahukoort üle vahusta!

Kaunista muffinid vahukoore ja endale meelepäraste kaunistustega.

Retsepti autor: Kadri Valsberg

Mõnusalt igapäevaselt

M

oodsa Pere selle aasta esimeses numbris tuleb juttu päris tavalistest asjadest: kodust, laste arengust, tervislikust toitumisest, õueskäimisest – kõigest sellest, millest perede igapäevaelu suures osas koosnebki.

Väikese Luka vanemad Tõnis Saar ja Kris Kose kinnitavad suures pereloos kui ühest suust, et ei vahetaks erinevate põlvkondade tarkust ja kohalolu millegi vastu. “Nemad on meie infoallikad. Uut saab peale luua vaid siis, kui oled oma juurtega sina peal,” kirjeldab Kris.

Kui pere vaatab kodu otsinguil ringi, siis missuguses suunas kiigata? Jagame mitmekesiseid soovitusi, millega koduotsingutel arvestada, et uus elukoht saaks olema selline, kus kasvavad õnnelikud lapsed, kel on rahulolevad vanemad.

Merce Välis, kes suure armastusega enda laste tubasid kujundas, räägib, millised on moodsad lastetubade sisustuselemendid. Ei olegi eriti vahet, kas sisustada poisi või tüdruku tuba, kui mööblivalikus lähtuda neutraalsetest toonidest ja naturaalsetest materjalidest, leiab Merce.

Kas lapsed tekitavad palju segadust ja selle kõige koristamine omakorda palju stressi? “Korras kodu nipp on Eve Kallaste selles, et kogu aeg tuleb järje peal olla – siis probleemi ei tekigi,” ütleb puhastusekspert Piret Palvadre, kes jagab seekordses numbris nutikaid nõuandeid, mis aitavad elamise korras hoida.

Pole vast lapsevanemat, kelle võsukesed ei räägiks lemmiklooma võtmisest. Ja kindel on, et koos lemmikuga kasvamine on lapsele hea – see teeb ta rõõmsamaks ja hoolivamaks, isegi tervisele mõjub hästi. Aga looma eest vastutab siiski täiskasvanu ja seetõttu tasub neil, kes karvase, sulise või lausa soomustega kaetud pereliikme võtmist kaaluvad, lugeda, mida enne lemmiku kojutoomist teada tuleb.

Elu peab lapsele kindlasti olema ka natukene seiklus.

Pakume ideid, kuidas suuremate kulutusteta aktiivne nädalavahetus veeta. Nüüd, kui kevad juba tasapisi lumevallide tagant piilub, on paras aeg viiendat aastaaega uudistama minna ning lapsesõbralikud matkarajad ja tasuta seiklusrajad üles otsida.

Mis siis ikka, ilmastikukindlad riided selga ja õue!

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallastei@ekspressmeedia.ee Reklaam: Katarina Sits, katarina.sits@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Sodiaagimärgid – Kalad. Niue 2021.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 1 unts Hind: 129 € tk

UUS! Kolm graatsiat Tristan da Cunha 2018.a Wedgwood portselanist münt Hind: 189 €

, st: .ee 88 oe ina 180 e-p eg 60 ta ar el i!

Os aure ni te ood w. foa le p ww tele õi tu lli v te

 SISSEJUHATUS 

UUS!

Sündinud Tiigri aastal 2022 – Hiina 2022.a värvitrükis hõbemünt Hõbe: 99.9% / Kaal: 15 g Hind: 119 € Sodiaagimärgid lastele – Jäärake.

UUS!

Ghana 2022.a värvitrükis hõbemünt Kaal: 15,5 g / Hõbe: 99,9% Unts õnne – Palau 2022.a kullatud Hind: 69 € hõbemünt ehtsa ristikheina lehega Hõbe: 92,5% / Kaal: 31.1 g Hind: 119 €

UUS!

“Meemesilane” - Salomoni saarte 2022.a osaliselt rodeeritud kuldmünt /ripats Kuld: 99.99% / Kaal: 2 g Hind: 319 €

d Unustamatuvateks e n ri kingitused evadeks! e ä tähtp UUS! Roosikimp.

Üks armastus – Austraalia 2022.a hõbemünt Hõbe: 99,99% / Kaal: 31,1 g Hind: 110 € Rwanda 2022.a kuldmünt Kaal: 1/200 untsi Kuld: 99,99% Hind: 79 €

“Armastuse tähtpäev – Jaapani kured.

Niue 2022.a bi-metallist hõbemünt vasest südamekujulise elemendiga Hôbe: 99,9% / Kaal: 37.4 g Hind: 129 €

Elu sümbol – Draakon.

Barbadose 2021.a kuldmünt hõbedast raamis osaliselt kaetud roodiumi ja platinaga (ripats) Kuld: 1 g / 99.99 % Hõbe: 9,1 g / 92,5 % Hind: 249 €

UUS!

UUS!

UUS! UUS!

2021.a euromüntide kataloog. Hind: 16.95 €

Tiigri aasta 2022 – Niue Saarte 2022.a hõbemünt osalise kullatisega Hõbe: 99,9 % Kaal: 5 untsi Hind: 699 €

Prantsusmaa 2022.a 2 € juubelimünt – Jacques Chirac Hind: 7 €

Vaaraode pärand. Cooki saarte 2022.a vaskmünt. 50 g.

Hind: 69 € Taskualbum euromüntide ja 2€ juubeliSloveenia 2022.a 2 € juubelimüntide kogumiseks. Hind: 14 € münt – Arhitekt Jože Plečnik 150. sünniaastapäev

Euromüntide kogumise album. Hind: 31 €

Hind: 7 €

Soome 2022.a 2 € juubelimünt – Soome rahvuslik ballett 100.a

Kauplus avatud: E-R 10 –17 • L 11–16 Vana-Viru 5,Tallinn 10111 • Tel: 6018088

www.aurearegina.ee

Hind: 9 €

 PERSOON 

Tõnis Saare

perekeskne gurmee

Krisi 35. sünnipäeva puhul korraldasid sõbrad talle üllatuspeo, kus koguneti lumisesse metsa grillima ja kelgutama.

Foto: Annika Metsla

Tõnis Saar Gastronomy kaubamärgi taga peidab end üks väga ühtehoidev perekond.

Tõnis Saar (29) ja Kris Kose (35) korraldavad õhtusööke, toitlustavad üritusi, nõustavad hotelle ja restorane ning kasvatavad kõige selle kõrvalt elavaloomulist pisipoega Lukat (3).

Tekst: Anne Soosalu

O

n täiesti loogiline, et Tõnise ja Krisiga istume intervjuud tegema söögilauda.

Täpsemalt ühte nende meelisrestoranidest, milleks Kopli lõpus asuv Barbarea, kust nad on värvanud mitmeid säravaid talente ka enda projektides osalema.

Meid võetakse vastu rõõmuhõisete ja kallistustega ning on sekundipealt selge, et see seltskond on veetnud õlg õla kõrval toitu valmistades kümneid, et mitte öelda sadu tunde.

Nagu emme ja issi, nõnda ka poeg Tõnise ja Krisiga võiks istuda ja rääkida tundide kaupa. Nii toidust kui ka kõigest muust. Täheldan ka resto-

ranipersonali soovi perekond Tõnis Saar Gastronomyga juttu ajada ja menüü uustulnukatele tagasisidet hankida. Krisi ja Tõnise näol on ikkagi tegu teada-tuntud leiutajate ja julgete katsetajatega, kelle ühiseks missiooniks pakkuda unustamatuid maitsee l am u s i p eal tnäha o o tamat ut est kombinatsioonidest. Sellistest, kus roa põhikangelaseks on mõni äge taimne tegelane ja aktsenti annavad hedonistlikud kastmed. Nii võibki Krisi ja Tõnise koostatud menüüdest leida näiteks homaari-bisque-kastmes magusmõrkja karamelliseeritud endiivi, siidise panna cotta sarapuupähkliõli ja musta kaaviariga või hõrgutava rabarberijäätise kuusevõrsevinegreti ja vahvlikrõpsuga. Kõiki neid hõrgutisi ühendab

austus puhta ja ausa tooraine vastu ning eriline poolehoid mereandidele.

“Mereannid meeldivad väga ka Lukale – kohe näha, et meie poeg. Ta pole nõus hommikuputrugi sööma, kui selles pole soolakala!” teatab Tõnis rõõmsalt. “Alternatiivina sobib lisandiks mõnikord ka banaan, aga kala on tõesti põhiline,” täiendab Kris. Üheskoos naljatavad nad, et kuigi Luka on tippkokkade järeltulija (Krisi onu on Eesti tuntumaid kokkasid Imre Kose – toim), sööb ta siiski võrdlemisi ootuspäraseid “väikese poisi toite”, nagu pasta juustuga või pitsa.

Lisaks maitsevad Lukale köögi- ja teraviljad. “Kuni ta sööb putru, kala, suppi ja toortatart, on minu süda rahul,” nendib Kris. “Ja no muidugi maitsevad talle ka viinerid,” lisab ta naerdes.

MÄRTS 2022

5

Värskes õhus maitseb toit paremini.

Foto: Kris Kose

Vallatu päikesepoiss Luka koos issiga restorani Tabac köögis leemekulpi liigutamas. Foto: Kris Kose

Kummalisel kombel ei istu Lukale aga üldse meie endi lapsepõlvest tuttavad road. “Näiteks hakklihakaste kartulipudruga – null! Absoluutselt ei lähe peale. Vanavanaema tehtud selged supid on aga täielik hitt. Näiteks värskekapsasupp lambalihaga. See on ühtlasi ainus viis saada ta liha sööma,” kirjeldab Kris. Muide, äsjamainitud suppi võiks Luka nautida kasvõi iga päev, kuna vanavanaema on kohe kõrvalt võtta.

Samuti vanaema, sest perekond KoseSaar elukorralduses elab nimelt ühe katuse all neli põlvkonda: “mamma” Tiia, “emme” Külli, Kris, Tõnis ja Luka.

Äratundmine esimesest silmapilgust Tõepoolest, Krisi ja Tõnise elukorraldus on ühest küljest eriline, teisalt äärmiselt traditsiooniline. Kui enne poja sündi nautis paar kesklinnaelu Kassisabas, polnud Luka saabudes küsimustki, kas ema ja vanaemaga Krisi Kakumäe lapsepõlvekoju kolida. Nad kinnitavad kui ühest

Tööhoos. Valmib homaari-bisque-kastmes karamelliseeritud kõrvits erinevate hõrgutavate lisanditega. Foto: Kris Kose

suust, et ei vahetaks erinevate põlvkondade tarkust ja kohalolu millegi vastu.

“Nemad on meie infoallikad, aitamaks hoida ka esivanemate retsepte aktuaalsena. Et me teaks täpselt, kuidas vanaema ehtsat puljonigit keedab, vürtsikilu teeb, lesta puhastab või silku soolab. Uut saab peale luua vaid siis, kui oled oma juurtega sina peal, ja kui me neid tarkusi üle ei võta, ei oska varsti keegi enam vanu olulisi toite valmistada,” kirjeldab Kris. “Äratundmine tabas Krisi perega kohtudes esimesest hetkest peale – nii soe, lugupidav ja ühtehoidev perekond.

Seal aktsepteeritakse 100% seda, kuidas sa ennast tunned ja mida mõtled. Samasugune äratundmine oli mul ka esimest korda Krisi kohates. Tegin silmapilkselt otsuse, et see on minu tulevik,” meenutab Tõnis. “Sellise “itaalia perekonnana” elades ütlen Lukale ja Krisile vist kogemata umbes 100 korda päevas, et armastan neid,” lisab ta laia naeratuse saatel. Kris punastab. On üsna selge, et

Pojaga kokkamine on mu lemmiktegevus.

Ta on mu parim sõber ja suurim abiline. selle paari vokaalsem ja emotsionaalsem pool on Tõnis ja ratsionaalsem pool Kris.

Ent seda vaid pealtnäha.

“Oleme tegelikult mõlemad parajad tulehargid,” kinnitavad nad kui ühest suust. “Ütleme alati üksteisele, mida asjadest arvame ja tunneme, otse ja ausalt. See põhjustab tihtipeale muidugi tuliseid vaidlusi, kuid ühtlasi vabastab pingeid,” kinnitab Kris ja Tõnis noogutab. “Just. Minu peres näiteks polnud selline asi kunagi kombeks.

Nüüd on elu aga viimased 5 aastat olnud senisest drastiliselt erinev ja see meeldib mulle tohutult,” kinnitab Tõnis. Ka Lukat kasvatades on nende soov, et poiss ennast täiskasvanutega võrdväärsena tunneks, olleks kaasatud võimalikult paljudesse tegemistesse.

Kasvanud üles restoraniköögis

Kolm põlvkonda kokkasid: emme Külli, Kris ja mamma Tiia. Foto: Annika Metsla 6

MÄRTS 2022

“Kuna minu lapsepõlv möödus emme töö juures Carina restoranis (Pirita teel tegutsenud legendaarne 90ndate fine dining-restoran, mille ruumides tegutseb praegu restoran Tuljak – toim), siis sealsed kelnerid olid heas mõttes mu lasteaiakasvatajad. Ses suhtes toimub Lukaga täielik ajaloo kordamine. Ma olin alati täiskasvanutega koos kõigil

Vabas õhus austreid söömas. Foto: Kris Kose

sündmustel. Ei tahtnud kunagi magama minna ja kuulasin salaja laua all suurte inimeste põnevaid jutte ja jäin sinna isegi magama. Meil on mõnes mõttes samamoodi. Luka muidugi ei maga laua all, aga ta on alati meiega, meie sõbrad on ka tema sõbrad. Lasteaias on isegi märgatud, et Lukale meeldib üle kõige täiskasvanute seltskond,” mõtiskleb Kris.

Lisaks seltskonda kaasamisele on poisil “käpp sees” ka köögis. “Pojaga kokkamine on mu lemmiktegevus. Ta on mu parim sõber ja suurim abiline. Kallab, lõigub, plätserdab. Pilte, kus me kokkame, on umbes sama palju kui jäädvustusi toidust. Me ei ütle kunagi Lukale, et ole tasa, suured räägivad, vaid tahame, et ta tunneks, et on võrdne, et tema arvamus loeb. Eks muidugi distsipliini ja hierarhiat peab olema, aga kui oleks minu teha, võtaksin ta igale poole kaasa,” tunnistab Tõnis. Kris poetab siiski vahele, et mingil hetkel tuli ennast korrale kutsuda ja selles osas mööndusi teha.

“Näiteks taheti meid hiljuti kaasata ühe prestiižse õhtusöögi korraldusse ning me päris tõsiselt kaalusime selle projekti läbiviimisele Luka kaasa võtta.

Mingil hetkel aga saime aru, et sellistel õhtusöökidel lapsed siiski ei käi (muigab – toim). Tal endal poleks hea olla, kui peenes hotellis keegi muudkui käib sabas ja undab, et ära tee seda ja ära tee teist. Taipasime tol hetkel, et on lapsega käigud ja emme-issi käigud,” kirjeldab Kris, ent poetab siiski juurde, et eks Lukaga koos ole ka tööd tehtud. “Organiseerisime Lõuna-Prantsusmaal üht villapidu, kui Luka oli 6-kuune. Ja vahepeal Põhjaka mõisa köögiga tegeledes paterdas ta seal kogu aeg, jooksis külalistele vastu ja hullas toas ning õues.”

 PERSOON 

Nupsusai Meie pere kindel lemmik pidusai on nupsusai ehk brioche’i moodi pehme, võine sai, mis oma nime saanud sellest, et armastame saiataignast vormida kenad ümarad “pallikesed”, mille asetame enne ahju panemist küpsetusplaadile üksteise kõrvale, nii saavad kõik endale sobiva “nupsu” murda ja nautida.

Sobivad suurepäraselt vanilliga vahustatud koore ja vaarikamoosiga vastlakukliteks, aga miks mitte ka burgerisaiana.

Vaja läheb 720 g nisujahu 350 ml piim 1 pakk kuivpärmi / 50 g värsket presspärmi 70 g suhkur 12 g soola 3 muna 100 ml rapsiõli / oliiviõli 100 g võid 15–20 g värskelt jahvatatud kardemoni Valmistamisõpetus Kaalu saiataigna tegemiseks kõik vajaminevad toorained välja. Nii läheb kõik ladusamalt, eriti kui kokkad koos lastega. Kuumuta piim umbes 40 kraadini, murenda sisse pärm, sega ning lase piima ja pärmi segul umbes 10 minutit settida. Seejärel sega omavahel nisujahu, suhkur, sool, värskelt jahvatatud kardemoniseemned ja õli ning vala juurde piima-pärmi segu. Lisa ükshaaval munad. Sega, kuni tainas lööb kausi seinte küljest lahti. Lisa osade kaupa toasoe või.

Sega, kuni tainas on ilus ja siidine.

Lase tainal umbes tund soojas kohas rätiku all kerkida, vormi kenad pisikesed “nupsukesed” ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Lase veel umbes 10–15 minutit kerkida, pintselda pealt munaseguga. Küpseta 180 kraadi juures 15–20 minutit.

Elamusõhtusöök Maidla mõisas.

Foto: Kris Kose

Ühe pikema ja põhjalikuma projektina võtsid Kris ja Tõnis ette Põhjaka mõisa köögis toimetamise, olles abiks sealsele peakokale Ott Tomikule. Foto: erakogu

Teekond iseseisvuseni

Külluslik, ent mitte pillav

Tõnise ja Krisi teekond iseenda tööandjaks on olnud kõike muud kui lihtne.

Mõlemad on töötanud aastaid teiste heaks, koidust ehani ja ninast veri väljas.

“Meie tutvumise hetkel töötas Tõnis üheaegselt Kotzebue pagariäris ja tegi ka üritusi. Teisisõnu, ärkas hommikuti kusagil 5 paiku, tegi pika päeva pagarikojas, põrutas seejärel mõnele üritusele kokkama ja siis tuli öösel veel mulle töö juurde tere ütlema. Vähemalt siis, kui ta Tabaci (Tabac Brasserie restoran tegutses Suur-Karja tänaval aastatel 2017–2020 – toim) peakokaks tuli, saime päeval koos olla ja tema öösel kauem magada,” naerab Kris.

Sealt edasi läks kõik juba ruttu ja kuigi korraks tundus, et COVID-pandeemia lõi hinge kinni kõigil restoraniäris tegutsejatel, otsustas värskelt lapseootele jäänud paar korraks aja maha võtta ning elu ja tegemised ümber hinnata.

Uueks eesmärgiks sai täita Eesti turul eksisteeriv unikaalne elamusõhtusöökide ja private dining’u nišš, millega nüüdseks saavutatud piisav kõlapind, et üha uusi kõrgusi vallutada. “Kuna restoranid olid kinni, polnud sugugi harvad juhud, kui saime korraldada väga erilise õhtusöögi näiteks ainult kahele külalisele nende enda kodus. Selliseid projekte teeme aeg-ajalt siiani,” kirjeldab Kris.

Krisi ja Tõnise pere- ning tööelu korralduses jääb Krisi sõnul veel tibake piiridest puudu, ent nad on selle poole teel. “Mina võiksin lõputult analüüsida ja nuputada, aga Tõnise sooviks on tõmmata selge piir isikliku aja ja töö vahele. Vähemalt ta üritab seda tõmmata, kuigi see on keeruline,” muigab Kris ning Tõnis noogutab. “Eks see ole projektipõhise elu puhul selline kahe teraga mõõk, et ühest küljest on võrreldes restoranieluga rohkem valikuvabadust ja põnevust. Igal tööl on konkreetne algus ja lõpp ning seetõttu oled maksimaalselt fookuses. Teisalt pead olema kohanemisvõimeline. Aga me usume endasse!” kinnitab ta veenvalt. “Jah, me püüdleme alati selle poole, et teha rohkem, kui oodatakse,” lisab Kris.

M ä r k a m a t u l t möödunud mitmetunnise õhtusöögi lõpetab igale lapsevanemale vägagi tuttav olukord – laps igatseb tuttu jäämisel issit. “Kui aus olla, oleme me praegu siin sinuga väljas üle pika aja esimest korda ilma lapseta. Eks me ikka proovime alati uued hot spot’id vähemalt korra läbi käia, aga peaksime võtma tihemini eesmärgiks koos aega veeta,” tunnistavad Kris ja Tõnis. Hüvasti jättes oleme kõik juba mõtetes enda laste juures.

Tippkokk Imre Kose on Krisi isapoolne onu ja talle nii isiklikus kui ka tööalases elus suureks toeks. Foto: Annika Metsla

Ütlen Lukale ja Krisile 100 korda päevas, et armastan neid.

Pärmitaignaga möllamas.

8

MÄRTS 2022

Foto: Kris Kose

Erinevate põlvkondade tarkus. Tõnis koos Krisi vanavanaema Tiiaga. Foto: erakogu

www.arugrupp.ee www.stair24.com

Aru Grupp on üle 25-aastase kogemusega rahvusvaheliselt tuntud akna-, ukse-, majaja trepitootja. Igal aastal täiustame oma tehnoloogiaid ja IT-lahendusi, et saaksime pakkuda oma klientidele parimat tulemust.

Nüüd avatud treppide veebiplatvorm STAIR24.

Leiate meilt kindlasti endale sobiva lahenduse.

 KODU 

Hea elukeskkond lastega peredele Koduotsingud on alati stressirohked, olgu tegu esimese päris oma koduga või juba mitmendaga, ideaalse koha leidmine ei lähe kunagi lihtsamaks.

Eriti keeruliseks muutub otsustamine aga siis, kui peab hakkama arvestama ka pisipere vajaduste ja soovidega.

Tekst: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

M

illine peaks olema lastega pere kodu, millised kriteeriumid koduotsingutele seada ja kuidas olla kindel, et kodu tundub sama hea ka mõneteistkümne aasta pärast. Siit leiate mõned soovitused, mis aitavad uue perekodu otsinguid lihtsustada.

1. Ruumi kasvamiseks Pere jaoks kodu otsides on tähtis mõelda enda perekonna suurusele. Igaüks meist vajab kohta, mida saaksime kutsuda enda omaks, mis tähendab, et iga pereliikme vajadused peab hoolikalt läbi mõtlema.

Nii välismaailmas kui ka perekonnas toimuv võib tekitada stressi. Pidev pead-jalad koos elamine suurendab seda tunnet veelgi, sest taastumiseks on meil kõigil vaja vahel üksi olla. Lisaks on oluline mõelda ka tuleviku peale. Suurem osa meist otsib kodu, kuhu jääda pikemaks ajaks. Seetõttu on kasulik mõelda 10–15 aastat ette. Näiteks on väikelapse vajadused ja soovid sootuks erinevad teismelise või noore täiskasvanu omadest. Seetõttu oleks hea, kui uues kodus oleks võimalus vajadusel luua lisaruumi või tubade planeeringuid ümber mängida.

2. Paindlik planeering Avatud planeeringuga kodud on väikeste lastega peredele parimad. Kui lapsed on väiksed, tuleb neil alati silma peal hoida.

Seetõttu on näiteks avatud köögi ja elutoaga elamispinnad väga head: lapsed saavad mängida nii, et neid on võimalik silmanurgast jälgida, ning vanemad saavad rahuliku südamega omi toimetusi teha, teades, et lastega on kõik korras.

Kui tundub, et ükski pakkumine ei vasta nendele kriteeriumidele, tasub alati uurida võimalust planeeringut mõne seina mahavõtmisega muuta.

3. Õueala Kuigi meile kõigile meeldib ilusate ilmadega õues aega veeta, on see laste puhul eriti suure tähtsusega. Õues jooksmine ja mängimine on iga lapsepõlve tähtis osa, mistõttu on suur aed või kodulähedane park väga oluline. Ideaalis võiks lastel olla võimalus mängida oma kodu hoovis.

Hoov võiks olla aiaga piiratud, muruga kaetud ja seal võiks olla vähemalt väike mänguväljak. Aiaga kinnisvara leidmisel tasub aga ka aed kriitilise pilguga üle vaadata. Paljud õuealad ei pruugi olla lastele ohutud. Hoovid, kus sõidab palju autosid või mis külgnevad tiheda liiklusega teega, võivad väikelastele ohtlikud olla. Parem on leida aed, mis on mängi-

miseks ja jooksmiseks ohutu või mida on võimalik selliseks muuta, sest ükski vanem ei taha olla pidevalt mures oma lapse ohutuse pärast, kui too sõpradega õue mängima läheb.

4. Asukoht Muidugi mängib uue kodu puhul suurt rolli asukoht ja lastega perele võib see olla isegi kõige tähtsam aspekt. Asukoht mõjutab pea kõike muud. Näiteks kui soovite, et lapsed hakkaksid ise käima koolis, trennis ja huviringis, siis tuleb hoolikalt läbi mõelda kodu asukoht teiste sihtpaikade suhtes. Ajal, mil püütakse autostumist vähendada, oleks hea leida kodu, mis ei eeldaks, et lapsi peab kõikjale viima ja tooma vanem oma autoga. Kui soov on leida elamine keskusest veidi väljapoole, siis peaks suurt tähelepanu pöörama ühistranspordiühendusele. Kui koduga hea ühistranspordiühendus puudub või ei ole see veel korralikult välja ehitatud, tähendab see tihti seda, et lapsed sõltuvad suuresti oma vanematest seni, kuni lõpuks ise autojuhilubade omanikeks saavad. Laste iseseisvusele mõjub hästi, kui nad saavad veidi vanemaks saades hakata oma käike ise planeerima ja liiklusest näiteks jalakäija või ratturina osa võtta.

5. Vaata üle garderoobid ja kapid See soovitus võib küll tunduda veidi veider, kuid lapsevanemad juba teavad, kui oluline on, et kodus oleks piisavalt 10 MÄRTS 2022

ruumi asjade hoiustamiseks. Lastega kaasneb alati meeletu kogus asju, olgu need lelud, riided, joonistused või meisterdused. Isegi kui see alguses nii ei tundu, siis aastatega koguneb neid asju, mis vajavad kodus oma kohta, üsna palju. Seepärast tuleks kodu vaadata pilguga, mis ütleb, kas seal on piisavalt kappe, panipaiku ja riiuleid. Sisseehitatud garderoobid on hoiustamiseks üsna mugavad, sest ei võta toas visuaalselt nii palju ruumi. Kui aga sisseehitatud kappe ei ole, tuleb näiteks mõelda, kas magamistubadesse mahuvad korralikud garderoobid ja kas pärast nende lisamist toas ka elamiseks piisavalt ruumi jätkub.

6. Lastel peab õues olema turvaline Lisaks sellele, et lastel oleks võimalus koduhoovis mängida, oleks hea, kui ka koduümbrus neile turvaline oleks.

Loomulikult ei saa eeldada, et kodust väljaspool tänavatel ükski auto ei sõida, kuid lastega peredele sobiksid eelkõige linnaosad, kus liikluskoormus on väiksem. Tihe liiklus toob endaga kaasa kaks suurt murekohta: esiteks muudab pidev autode vool tänavad lastele ohtlikuks ja teiseks mõjub autode tekitatud müra väga väsitavalt. Võib küll kõlada uskumatult, kuid tihe liiklus tekitab kõrge mürataseme, mis võib märkamatult hakata mõjuma väsitavalt nii lastele kui ka nende vanematele.

Allikad: whitegates.co.uk, upnest.com

 LAPSE ARENG 

Laste arengupsühholoog: lase lapsel ennast juhtida

Kõik lapsevanemad tahavad oma lapsele parimat.

Arengupsühholoog Astra Schults selgitab, mis see lapse arengu seisukohalt olla võiks.

Toimetas: Teele Teder Foto: Shutterstock

K

ui palju mängib meie väljakujunemisel rolli bioloogia ja kui palju määravad keskkonnast tingitud tegurid? Kui palju me selle kohta teame ja mis on teie isiklik arvamus?

Seda teemat on hästi palju uuritud, et millised omadused ja võimed on geneetiliselt vanemate poolt kaasa antud ja millised on meie võimalused keskkonna abil lapse käitumist muuta, suunata. Laias laastus on jõutud järeldusele, et mõju on enam- vähem pooleks: umbes poole saame geneetilise pagasiga ja pool tuleneb keskkonnast. Lapsevanema rollis olles on hästi oluline teadvustada, et olenemata sellest, mis on looduse poolt kaasa antud, saame kindlasti muuta seda, mida meie lapsed teavad ja oskavad. Ehk keskkonna ja kasvatuse roll on hästi suur. Näiteks kui looduse poolest on laps beebieas rahutu, ei pea hästi kinni söögi- ega magamisaegadest, siis on lapsevanematel väga suur roll sellist beebit toetada, et ta saaks oma unevajaduse täis, oleks puhanud ja saaks piisavalt palju süüa ja kasvada.

See, kui palju on looduse poolt antud ja kui palju keskkonna teha, ei mängi igapäevases kasvatuses muud rolli kui see, et osal lastel paistavad mingid oskused tulema nagu iseenesest ja teistel peame vanematena teadlikult

ja tahtlikult keskkonda kujundama, et laps saaks vajalikud oskused omandatud.

Mu isiklik arvamus käib ka kokku sellega, mis on õpikukaante vahele jõudnud. Seni, kuni mul oli üks laps, arvasin, et kasvatuse mõju on väga suur.

Arvasin, et kõik see, mis mu laps hästi teeb ja oskab, tuleb ometigi sellest, et mina olen talle heaks vanemaks olnud.

Pärast teise lapse saamist selgus, et päris suur roll on ka sellel, milline on lapse loomus. Kasvatusega saan pakkuda võimalusi, toetada ja aidata kaasa sellele, et lapse arengupotentsiaal kõige paremini avalduks.

Väikelapse aju on väga vastuvõtlik ja õpib juba ümbritsevat keskkonda jälgides iga päev meeletult palju. Kui oluline on teadlikult tegeleda lapse õpetamise ja suunamisega?

Lapsega igapäevane tegutsemine ja lapsele vahvate võimaluste pakkumine on oluline, aga sellega ei tasu liiale minna. Tavalistes kodudes on olemas piisavalt palju erinevaid tegutsemisvõimalusi ja stiimuleid, mis toetavad laste arengut täiesti piisavalt, ilma et peaksime ekstra võimalusi otsima.

Iseenesest õppimine ja igapäevasest keskkonnast oskuste, teadmiste omandamine on loomulik protsess, mille käigus laps õpib, kasvab ja areneb. Pigem on tänapäeval lapsele

parimat tahtval vanemal oht laps üle stimuleerida. Kui laps on ülestimuleeritud, võib ta õppimisvõime väsimuse tõttu hoopis kahaneda. Teine asi on, kui laps kuulub riskirühma ja arstid on soovitanud mingile tegevusele rohkem tähelepanu pöörata.

Kuidas saab lapsevanem kõige paremini kaasa aidata sellele, et tagada lapsele üleüldine eakohane kognitiivne areng?

Tore on see, kui lapsega tegeletakse.

See ei tähenda tingimata seda, et tuleb võtta ekstra tegevus, olla lapsega tundide kaupa koos ja muudkui tegeleda. Parima arengu tagamine võiks käia pigem last igapäevastesse toimingutesse kaasates, mängides lastega, vaadates koos raamatuid, ladudes koos klotsidest torne ja tehes selliseid asju, mida lastega tehakse. Eriti hea on, kui vanem enda ja lapse tegevust sõnadega kirjeldab. Lapse mõtlemise ja teadmiste arengu toetamisel on oluline pöörata tähelepanu sellele, mille vastu laps parasjagu huvi tunneb.

Kui laps tunneb huvi tähtede vastu, siis võiks hääldada neid tähti ette. Kui laps tunneb huvi mööduvate autode markide vastu, siis rääkida temaga nendest automarkidest, värvidest või suuruse erinevustest. Tihtipeale toetab lapse õppimist kõige paremini see, kui me laseme lapsel ennast

juhtida – pöörame tähelepanu sellele, mis talle huvi pakub, ja anname talle vastu eakohast informatsiooni, mida ta on valmis vastu võtma.

Kui lasteaias käivad lapsed õpivad aias kasvatajatega seal seatud õppekava järgi, kas lisaks sellele peaks ka kodus mingeid õppetegevusi tegema?

Minu isiklik arvamus on see, et lasteaiaealise lapse esmane arenguülesanne on õppida suhtlema erinevate inimestega erinevates olukordades nii, et kõigil on hea. Õppida väljendama enda tundeid nii, et laps ei tee endale ega teistele liiga, õppida teiste inimestega arvestama, püüdma nende tunnetest aru saada ja asjakohaseid käitumisviise rakendama. Näiteks kui laps näeb, et teine on kurb, mis ta teha saab. Sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine on lasteaialapse arengust olulisim osa. Kirjutamist, lugemist, arvutamist, geograafiat ja ajalugu jõuame alati õppida, aga lapsel on koolis oluliselt lihtsam, kui tal on head sotsiaal-emotsionaalsed oskused.

Kui mina lapsevanemana saan valida, kas pärast lasteaiapäeva lõppu minna lapsega näiteks mõnda uude kohta, kus saame harjutada, kuidas seal käituda ja olla, või teha töövihikust ülesandeid, siis valiksin selle esimese variandi.

Allikas: nupu.eu MÄRTS 2022 13

 LEMMIKLOOM 

Saabub uus pereliige Looma võtmine on otsus, millega kaasneb suurel hulgal praktilisi ettevalmistusi. Aga see kõik tasub ennast ära, sest lemmik toob perre palju rõõmu, lisaks mõjub loomaga koos kasvamine hästi ka laste tervisele.

Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock

O

lgu tulevaseks lemmik u k s k a s s , k o e r, jänes, näriline või mõni muu karvane, aga miks mitte ka suline tegelane, ettevalmistusi tuleb teha alati. Isegi kui uus pereliige võetakse lapsele, on siiski täiskasvanu see, kes lemmiku heaolu eest vastutab. Eesti Loomakaitse Selts toob välja olulised asjad, mis tuleb enne lemmiku võtmist läbi mõelda.

Lemmik vajab pere aega ja tähelepanu Kõik loomad vajavad uude koju minekul perega kohanemiseks aega. Kui loom vajabki õpetust näiteks puhtusepidamisel, ole oma ootustes looma suhtes mõistlik. Nagu inimestel, on ka igal loomal erinev iseloom.

Olenevalt liig ist kulub lemmikuga tegelemisele isegi mitmeid tunde päevas. Aega kulub tema eest hoolitsemisele (näiteks tema järel koristamine või puuri korrastamine) ja suhtlemisele.

Kui võtad koera, lisandub ajakulu jalutamas käimiseks ja koera õpetamiseks.

Parem on kulutada alguses rohkem aega looma koolitamiseks kui hiljem pahade harjumustega võidelda. Looma õpeta-

misel tuleb olla kannatlik, osutada talle palju tähelepanu ja näidata üles hoolivust. Võimalusel pöördu professionaalide poole ja mine koeraga koertekooli.

See on koerale ka hea võimalus teiste koertega tutvuda ja üldiselt sotsialiseeruda.

Koeraga tuleb käia vähemalt kord päevas minimaalselt tunnisel jalutuskäigul. See aitab rahuldada koera loomupärast uudishimu ja pakub vaheldust. Eriti oluline on looma vaba liikumine ja temaga tegelemine noores eas, mil omandatakse suhtlemisoskused ja pannakse alus tulevasele iseloomule Arvesta, et lemmikloom vajab oma pikaks ja õnnelikuks eluks turvalist kodu: järjepidevalt tuleb hoolitseda selle eest, et näiteks kass ei pääseks lahtisest aknast või rõdult alla hüppama, koer ei pääseks omapäi ringi jooksma ning väikeloomad elaksid turvaliselt kinnituvates puurides.

Loomaga kaasnevad rahalised kulutused Keskmiselt peab ühe lemmikloomaga käima veterinaarsel ülevaatusel korra aastas, vajadusel ka sagedamini.

Lisaks kulub raha loomale sobilike pidamistingimuste loomiseks ja kvaliteetse toidu ostmiseks.

Hoolitse selle eest, et sinu loom saaks vajalikku veterinaarabi ja oleks õigeaegselt vaktsineeritud. Koerte ja kasside marutaudi vastu vaktsineerimine on Eestis kohustuslik. Tungivalt soovitatav on neile teha ka kompleksvaktsiin viirushaiguste ennetamiseks.

Vaktsineerimine on oluline ennetav tegevus ja palju odavam kui hiljem raske haiguse ravimine.

Kaalu võimalust kindlustada oma loom õnnetusjuhtumite vastu, sest ootamatud ravikulud võivad olla väga suured. Ära jäta oma looma kunagi vajaliku veterinaarabita!

Loom vajab tasakaalustatud tervis-

Olenevalt liigist kulub lemmikuga tegelemisele isegi mitmeid tunde päevas.

likku toitu ja alati kättesaadavat puhast joogivett.

Lisaks tuleb hoolitseda looma välimuse eest: kui sinu lemmik on pikakarvaline, siis vajab ta tihti kammimist, et vältida karvapulstide tekkimist; olenevalt liigist või tõust võib osutuda vajalikuks ka looma regulaarne pesemine.

Kui sinu lemmik elab puuris, akvaariumis, kuudis või aedikus, tuleb ka selle puhtuse eest hoolitseda.

Ole kursis Mitmetes omavalitsustes on nõue registreerida koer ja tavaliselt ka kass kohalikus registris. Kasside ja koerte

Enne looma koju toomist Varu talle pesa või muu sobiv elupaik (puur, akvaarium, kuut, aedik).

Too koju vajalikud lemmikloomatarbed (sööginõud, kassile liiv ja liivakast, küülikule saepurugraanulid, hein, mineraalkivi jne).

Vali toit, millega looma seedimine on tema eelmises kodus või varjupaigas juba harjunud. Järsk toiduvahetus võib looma mikrofloora sassi lüüa ja tulemuseks on kõhulahtisus. Uue toidu kogused peaksid olema esialgu väikesed. Mingil juhul ei tohi looma toita talle mitte ettenähtud söögiga (nt joota koerale piima, sööta teda viineritega).

MÄRTS 2022 15

 LEMMIKLOOM 

Lemmikloom mõjub laste tervisele hästi Koduloomadega kokkupuutumine tugevdab väikelaste arenevat immuunsüsteemi, ütlevad teadlased.

kõrval soovitame kiibistada ka küülikuid, tuhkruid, merisigu jt liikuvamaid lemmikuid ning kanda kiibi, sh omaniku ja looma andmed vähemalt ühte (soovitatavalt mõlemasse) üleriigilisse elektroonilisse registrisse (loomaarsti kaudu lemmikloomaregister.ee ja ise riigiportaali eesti.ee kaudu).

Vaatamata mikrokiibi olemasolule peaks lemmikloom kandma alati kaelarihma, millele on kirju-

tatud omaniku telefoninumber, aadress ja looma nimi. Kiibistamine ja omaniku andmete olemasolu kaelarihmal võimaldab koera või kassi leidjal kiiresti sinuga ühendust võtta.

Looma täiskasvanuks saades, kui tegu pole just aretusloomaga, oleks mõistlik ta steriliseerida või kastreerida ja mitte lasta tal järglasi saada. Enamik veterinaare soovitab neid protseduure ka looma tervise huvides.

Beebidel, kes puutuvad regulaarselt kokku kassi või koeraga, on väiksem risk nakatuda ülemiste hingamisteede infektsioonidesse, ütlevad Soome teadlased. Seega, vastupidi levinud arvamusele tuleks väikelaste puhul steriilset elukeskkonda pigem vältida, kuna see takistab immuunsüsteemi kohanemist väliskeskkonnas levivate bakteritega.

Kuidas siis loomadega kokkupuutumine lapse tervist toetab? Mehhanism pole teadlastele täpselt selge, kuid nad oletavad, et kokkupuude erinevate mikroobidega õpetab beebide immuunsüsteemi varakult välja töötama kaitset levinumate allergeenide ja bakterirünnakute vastu. “Me arvame, et kokkupuude loomadega on väikelapse immuunsüsteemi väljakujunemisele positiivse mõjuga ja aitab lapse organismil mikroobidega võitluseks paremini ette valmistuda,” sõnas dr Eija Bergroth, Kuopio ülikooli haigla lastearst ja uuringu läbiviija.

Uuringu tulemused näitasid, et beebidel, kes jagasid kasvukeskkonda kas koera või kassiga, oli 44% väiksem tõenäosus kõrvainfektsioonide tekkeks ja 29% väiksem tõenäosus antibiootikumide võtmise vaja-

duseks kui neil väikelastel, kes kasvasid kodudes, kus lemmikloomi polnud. Kõige paremad tervisenäitajad olid lastel, kelle peres kasvas ka koer.

Teadlaste hinnangul oli paljutõotav fakt, et loomadega koos kasvanud laste seas oli vähem neid, kes vajasid hingamisteede infektsioonide raviks antibiootikume. Tänapäeval on antibiootikumide ülekasutamine suur probleem, kuna loob võimalusi antibiootikumiresistentsete bakterite arenguks, tehes võitluse bakteritega raskemaks.

Laste ja loomade kokkuviimisel on oluline ajastus. Senised uurimistöö tulemused on näidanud, et kõige efektiivsem oleks seda teha võimalikult varajases lapseeas, sest nii väheneb risk astma ja allergiate tekkeks. Esimesel eluaastal laste immuunsüsteem alles õpib ära tundma häid ja halbu mikroobe ning varajane kokkupuude erinevate loomade poolt tuppa kantavate mikroobidega aitab immuunsüsteemi “treenida”.

Kuid vaatamata headele uudistele pole kõigil lapsevanematel mõtet tõtata looma võtma. Lastel, kellel on tõsine eelsoodumus astma või allergiate tekkeks, võib elu loomaga sümptomeid hoopis süvendada.

Allikas: lemmikloom.ee

 TERVIS 

SOOVITUSED VANEMATELE

Maitsvalt ja tervislikult Pere toitumisharjumustel on suur roll selles, et kasvav laps oleks terve ja areneks hoogsalt. Mida siis silmas pidada, et lapse toidulaual oleks kõik vajalik kiudainetest oomega-3-ni välja? Tervise Arengu Instituut on kokku pannud soovitused, mida järgides võid olla kindel – sinu laps sööb mitmekesiselt ja kasulikult.

Toimetas: Eve Kallaste Tekst: Tervise Arengu Instituut Fotod: Shutterstock

L

apse esimesel eluaastal on vanemad väga hoolikad imikule sobiva toidu valikul. Mida suuremaks laps kasvab, seda rohkem unustatakse ära lihtsad tõed. Enamik lastest käivad lasteaias või koolis ning kodus ollakse vaid õhtuti ja nädala lõpus. Need toidukorrad peavad olema teadlike valikute kujundajateks. Vanemad saavad lastega koos olles arutada laste toidusoove ja neid suunata.

Olulisemad märksõnad lapse toitumise puhul Eeskuju Üheskoos söömine Sobiliku toidu kättesaadavus Selgitustöö Aeg Valiku- ja otsustamisvõimalus 18 MÄRTS 2022

Meeles tuleks pidada toitumist puudutavaid lihtsaid tõdesid L apsed lähtuvad oma toidueelistustes peamiselt kahest faktorist: kas toit on neile tuntud ja toidu maitse (magus). Alla nelja-aastaste laste puhul on olulisim see, et laps teab, millise toiduga on tegemist.

S eet õ t t u p ea k s uu s i toite tutvustama ettevaatlikult ja väikestes kogustes, näidates ise eeskuju. Uue toiduga harjutamine võtab aega. Tehes seda ettevaatlikult ja mänguliselt, on see lastele väga põnev. Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda ilusam ja isuäratavam see on ning seda enam

sisaldab ta erinevaid vajalikke toitaineid.

Tööpäevadel jääb lasteaias käivatel lastel koduseks toidukorraks üksnes õhtusöök, koolilastel aga 3–4 toidukorda. Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ja 1–2 vahepala. Millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast.

Organismi on vaja kindlustada vajaliku energiaga regulaarselt, mistõttu on oluline pidada kinni päevastest toidukordadest. Lastele tuleb pakkuda toitu päevakavaga kindlaksmääratud ajal, kusjuures söögikordade vaheaeg ei tohiks olla pikem kui 3,5–4 tundi.

Söömiseks tuleb lapsele planeerida aega vähemalt pool tundi.

Hommikusöök on päeva olulisim t o i d u ko rd – s ee va r u s t a b o rg a nismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud, näiteks värsked või kuivatatud puuvilj ad j a marj ad, köög iviljad, vähemagusad jogurt ja kohupiim, leib, mahl, kama, võileivad. Kui tundub, et laps sööb liiga vähe või liiga palju, tuleks pidada toidupäevikut – kirjutada paari päeva jooksul üles kõik, mida ja kui palju laps sõi ja jõi.

Tihti selgub, et muret ei valmista mitte söödud

Õhtusöök peaks perel olema kindel üheskoos söömise aeg.

Ole kursis lasteaia/kooli nädalamenüüga ja tee erinevaid valikuid koduseks lõunaks.

Värsked (tükeldatud) köögiviljad olgu kodus lapsele alati kättesaadavad.

Väldi koju maiustuste (kommid, küpsised) toomist ja nende laual hoidmist.

Janu kustutamiseks peaks vesi olema alati kättesaadav.

Valmista rohkem kartuli- ja köögiviljatoite ning kalaroogasid.

Kindlasti olgu lastel koduseks toiduks olemas piim ja/või teised vähemagusad piimatooted.

Harjuta last erinevate lihtsate salatitega, näiteks porgandi- või kapsasalatiga. Et aga laps harjuks erinevate maitsetega, katseta ka teisi salateid, näiteks hapukapsa-, kõrvitsa-, riivitud rõika, sibula(mugul- ja roheline) salatit.

Proovi erinevaid toiduaineid ja valmista neist erinevaid roogasid – sellega tagad toidu mitmekülgsuse ning vajalike toitainete saadavuse. Õpeta last valima tooteid eri toidugruppidest, et ta saaks aru, milles seisneb toidu mitmekesisus.

Anna lapsele võimalus teha ise oma toiduvalikuid sobilike toitude vahel: ühe või teise puuvilja, erinevate teraviljatoodete, köögiviljade vm vahel.

Loe infot toidupakenditelt! Lastele lubatud lisaainete kogused on väikesed. Ole ettevaatlik värviliste kommide, jookide, pika säilivusajaga küpsetiste, dessertide ja vorstidega.

Lapsi ei tohi kunagi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistusega premeerimisvahend. Last ei tohi sööma sundida, pigem tuleks meelitada. Sööma sundimine võib tugevasti mõjutada lapse psüühikat ja käitumist ning jätta negatiivse jälje edasiseks eluks.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Väikesest unistajast suurepäraseks saavutajaks Toetab aju arengut – ligikaudu 80% aju kasvust toimub esimese kahe eluaasta jooksul1

Aitab parandada tähelepanu- ja keskendumisvõimet2–3

Aitab parandada õpioskusi4–6

Toetab ajutegevust2–7

UUS!

Avatavad kapslid N30 KASUTAMINE: sobib lastele vanuses 6 kuud kuni 3 aastat.

Närimiskapslid N180 maasikamaitseline, magusainega Vaniljemaitseline vedelik 200 ml KASUTAMINE: sobib lastele alates 3. eluaastast ja täiskasvanutele.

Mitte kasutada toidulisandit mitmekesise toitumise asendajana.

Oluline on toituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult ning harrastada tervislikku elustiili.

1. https://faculty.washington.edu/chudler/dev.html; 2. Innis SM. J Nutr. 2007 Apr;137(4):855-9; 2. Sinn N and Bryan J. J Dev Behav Pediatr. 2007;28(2):82-91; 3.Sinn N et al. Prostaglandins Leukot Essent Fatty Acids. 2008;78(4-5):311-26; 4. Richardson AJ and Montgomery P. Pediatrics 2005; 115(5):1360–1366; 5. Johnson M., et al. J of Child Psychology and Psychiatry, 2016; 6. Parletta, N., et al. PLEFA 89(2-3): 71-792013; 7. Kidd PM. Altern Med Rev. 2007 Sep;12(3):207-27.

Saadaval hästivarustatud apteekides või maaletooja hinnaga www.kavalpea-apteek.ee Maaletooja: UAB Norameda Eesti filiaal, Akadeemia tee 21/3, 12618 Tallinn, Harjumaa

EQUA-02.22

 TERVIS  kogused, vaid hoopis toiduvalik. Ei ole hea haarata kohe vitamiini- ja mineraalainetetopsi järele – piisav, tasakaalustatud ja mitmekesine toit tagab vajalikud ained niigi. Õhtusöök peaks perel olema kindel üheskoos söömise aeg, kus saab vestelda päevasündmustest ja olla koos. Siis võib arutada järgmise päeva menüüd ja samuti teha ettevalmistusi nädalavahetuseks. Kõik lapsed on nagu täiskasvanudki, erinevad. Igal lapsel on toitude seas oma lemmikud ja ka need, mis üldse ei maitse. Teades lapse eelistusi, saab vanem teda vahel meelitada vähehaaval sööma ka neid toite, mida laps tavaliselt ei söö. Selleks võib panna külmkapi peale nimekirja toiduainetest, mida laps päeva jooksul kindlasti sööma peaks. Lasteaia- või algklassilaps võib neid toiduaineid ka ise joonistada. Siis on hea toiduvalikut jälgida ning lapsele tervislikku toitumist õpetada. Vanemad võiksid korraldada lastele lõunasöögi kas kodus või leppida kokku kõige sobivam koht väljas einestamiseks.

Lapsele on tähtis ka toidu välimus ja õige temperatuur. Laps sööb parema meelega siis, kui ta on näinud, millistest komponentidest toit valmistati.

Söömise ajal on olulised lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond (nt

Taldrikureegel: erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust; põhitoit, nagu kala või (linnu)liha, võiks moodustada umbes veerandi; lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid vms, ülejäänud veerandi.

Mida tuleks süüa rohkem: täisteratooteid (leib, pudrud) köögivilju, sh kaunvilju erinevaid puuvilju ja marju värskest, jahutatud või külmutatud kalast valmistatud roogi pähkleid-seemneid

kas televiisor mängib või kas on külalised) ning see, kas lapse kõht on tühi.

Lapsed kasvavad periooditi, mis tähendab, et võib olla aegu, kui laps sööb väga vähe, ja perioode, kui laps sööb rohkem. Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleks tasakaalus. Kui laps on väga aktiivne, peaks ta sööma rohkem. Karastusjookidest, kartulikrõpsudest, kommidest, saiakestest ja kookidest saab laps rohkesti nn tühja energiat, mida on

Tere, ma olen küpsis, superküpsis.

Tehtud supertoitudest, nagu pähklid, tooršokolaad ja seemned. Ma olen täitsa mahe, gluteenita ja vähendatud suhkruga.

energiavajaduse rahuldamiseks piisavalt või ülearugi, kuid samal ajal jäävad söömata teised toiduained (puu- ja köögiviljad, leib, piim, kala jne), mida on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks.

Parim janukustutaja on vesi. Siirupist valmistatud morss ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui ka hammaste tervise seisukohalt.

Mida tuleks süüa vähem: magusaid piimatooteid, nagu jogurtid ja kohukesed sea- ja veiseliha (eelkõige neist valmistatud küllastunud rasvhapete- ja soolarikkaid tooteid) magusaid ja soolaseid näkse suhkrurikkaid karastus- ja mahlajooke Allikas: Tervise Arengu Instituut

Vaata e-poest: www.metsaoru.com ja jälgi meid Instagramis: metsaoru_snacks

 VABA AEG 

Seikluslik nädalavahetus Kevadise nädalavahetuse kaks vaba päeva kujunevad eriti vahvaks, kui veeta need koos pere, laste ja sõpradega üheskoos lõbusalt seigeldes. Aga kuhu minna ja mida ette võtta?

Tekst: Eve Kallaste Fotod: Annika Haas, Andres Putting, loodusegakoos.ee, hiiumaa.ee Viienda aastaaja matk Viies aastaaeg märgib eestlastele üleminekut talvest kevadesse. See tähendab, et ojad ja jõed ei suuda jää ja lume sulamisel tekkivat veemassi enam endasse imeda ning suurveed ujutavad maastiku üle. Kui lapsed on juba pisut suuremad, tasub kogu perega kevadisi üleujutusi vaatlema minna.

Metsakanuumatk Soomaa rahvuspargis Viies hooaeg pakub ainulaadset võimalust kanuuga mööda metsa liuelda – muidugi erinevalt tavapärasest kanuumatkast tuleb sedalaadi retkel palju rohkem muskleid kasutada – puudub ju jõevool, sest sa kanuutad üleujutatud maastikul! Soomaa rahvuspark on sel ajal selliste ekskursioonide üks populaarsemaid sihtkohti.

Kui lapsed on kanuutamiseks veel liiga pisikesed, siis tasub matkama ja kevadist suurvett nautima minna mõne suure joa juurde.

Kaunis jalutuskäik Keila-Joal Keila juga asub Harjumaal Keila vallas j a on kuue meetri kõrgune ning mitmekümne meetri laiune. Pargist viib tee piki jõesängi üle kahe rippsilla joa juurde ja põnevat maastikku on võimalik

avastada 3 km pikkuse Keila-Joa pargi loodusrajal. Keila joal on ka renoveeritud hüdroenergiajaam ja läheduses on üks uhkemaid renoveeritud neogootikast inspireeritud mõisahooneid.

Pisut lapsemeelsed matkarajad Muidugi olete perega varemgi matkamas käinud, aga seekord tasuks välja otsida just need matkarajad, kus on põnev liikuda just väiksematel pereliik-

NUKUTEATRI– MUUSEUM

Avatud T—P kl 10—18 Nunne 4, Tallinn noorsooteater.ee/muuseum

PEREGA MEREMUUSEUMISSE

 VABA AEG 

Perepäev Paksus Margareetas 20.03. Fantaasialaeva meisterdamine 17.04. Vahvad lõngast kaheksajalad 15.05. Meisterdame mereteemalise koti

Perepühapäevad Lennusadamas 10.04. Merepääste põnev maailm 8.05. Emadepäev Lennusadamas Vaata lisainfot meremuuseum.ee Oodatud on huvilised igas eas!

Meie muuseumi perepilet kehtib kahele täiskasvanule ja kõigile pere kuni 18.a. lastele.

Aprillikuu koolivaheajal ootame 8–12aastaseid lapsi Linnalaagrisse Lennusadamas avastama laevamudelite põnevat maailma!

Registreerimine ja info: meremuuseum.ee/linnalaagrid

Kavadi järve matkarada metel. Näiteks Tartumaal Tartu-Jõgeva puhkealal peidab end pooleteise kilomeetri pikkune Haldjarada. Rajal on mitmed lastele huvipakkuvad kohad: seiklusrada, haldjate kujud ja nõiamaja.

Võrumaal Haanja looduspargis on kahekilomeetrine Kavandi järve matkarada, kus saab matkamisega samal ajal nutimängu mängida. Kui soovite looduses liikumist lõbusamaks teha ja metsa kohta põnevaid asju teada saada, siis Kavadi järve äärde on loodud interaktiivne nutimäng. Laadi Play poest või App Store’ist alla Loquizi äpp ning logi õpperaja alguses leitavate paroolidega mängu sisse või kasuta infotahvlilt ja lõkkekohast leitavat QR-koodi.

Tasuta seikluspargid üle Eesti Turnimine on lastele lausa sisse kodeeritud ja tasuta seiklusparke leidub üle Eesti. Ilma rahata seiklusradadel on üks omapära: need on madalad! Kuna treenereid pole ja turvavarustust rentida ei saa, on need ehitatud maast just nii kõrgele, et maha potsatades viga ei saaks. Siiski tuleb seal ettevaatlik olla ja lastel silma peal hoida.

Haldjarada Seiklusrajal ronimine parandab tasakaalu, koordinatsiooni, lihastööd ja aitab kaasa liikumisharjumuste tekkimisele: kogemused näitavad, et lapsed ei tüdine ja pigem naudivad seda pingutust.

Kohad, kuhu minna, leiad lehelt puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/tasuta-seikluspargid-ule-eesti.

Allikad: puhkaeestis.ee, loodusegakoos.ee

Sobivaid tegevusi väikelastele Matkimisharjutuste mängimine: kõndimine nagu kured (põlvetõstekõnd, käed kõrval), rebased (kõnd hiiliva sammuga) või kassid; hüppamine nagu konnad (kükist üleshüpped); lendlemine nagu liblikad; “seiklusraja” läbimine – roomamine laua alla ja ronimine üle mattide-patjade.

Sobivaid tegevusi kuni seitsmeaastastele Kõndimine mööda “takistusriba” (nöör põrandal).

Hüpped ühel ja kahel jalal üle põrandal asetseva nööri.

Matkimisharjutuste sooritamine: “sõudmine” (istest suure ulatusega kere kallutused ette-taha), “jalgrattasõit” (selililamangust jalgade sirutamine-kõverdamine).

Erinevatest asenditest (kõhulilamangust, selililamangust) jalaga või käega tähtede kirjutamine õhus.

Palli viskamine ja püüdmine erinevatest asenditest: istest põrandal, põlvitusest, kõhulilamangust, selililamangust.

Täpsusvisked märklauda pehme palli või liivakotiga. Ükskõik kui tavapärane või lihtne tegevus ka tundub, on laps teile tänulik iga koosoldud hetke eest.

Allikas: tarkvanem.ee

 KARUKELLA PUHKEMAJA 

Karukella puhkemaja –

kodu eemal kodunt

Lüganusel, vaid mõne kilomeetri kaugusel Kiviõli Seikluskeskusest, asub üks kena kollane täispuidust liimpalkmaja, mille puhul välise vaatluse järgi ei oska kohe eeldadagi, mis seal sees peitub. Kaheaastase avatud olemise jooksul teab juba päris arvestatav hulk inimesi, et seal asub Karukella puhkemaja ja oma seinte vahel peidab end tõeliselt moodne ja mugav nutimaja, kus pakutakse kontaktivabalt ka väga läbimõeldud ja personaalset teenust.

“Me jäime nii väga teie majaga rahule.

Oleme suured puhkemajatajad, kuid senimaani pole sattunud sellisesse majja, kus oleks viis kaheinimesetuba – keegi ei pea võõra perega koos tuba jagama. Algul ei osanud kuidagi suhtuda ka sellesse “helikindlusesse”, mille kohta kodulehelt lugesime, aga tõesti. Lapsed magasid üleval tubades ja all saime rahulikult poole ööni edasi tiksuda – midagi üles kuulda polnud. Ja kui juba kiitmiseks läks, siis meeldis ka pidevalt soe kuumaveetünn, mida ei pidanud kütma – saime sisse hüpata siis, kui soov tuli! Tuleme kindlasti tagasi!” Mare (42) Külaliste head emotsioonid tulevad ka teistmoodi seiklustest, millega on võimalus oma väljasõite vürtsitada – asutakse ju seiklusmaa südames.

“Suur, suur tänu meie väikese tiimi väljasõiduüritust organiseerimast, ise oleksime hätta jäänud. Esialgu oli ikka väike mure, kas lubatud transfeer on Püssi rongijaamas vastas. Imeline omal käel seiklusmatk mööda lumist matkarada ning parvega kanali ületamine – ilm ka ikka soosis täiega. Karjäärisafari võttis ikka kõige kõrgemas tipus päris

sõnatuks. Nii ilus ja nii valus on tööstusmaastikku näha ja kuulda neid lugusid seal taga. Ja päris lõpuks, kui bussijuht meid Karukella juures maha pani, ootas soe söök, kaetud laud ja kuum saun!

Parim kogemus ever!” Laila (38) Lastega peredele on Karukellas palju mõeldud, lisaks tavapärastele laste söötmistoolidele ja lauamängudele leiavad külalised söögisaali nurgast ka mänguköögi koos lastelaua ja toolidega, vetsudes on väiksed astmed, et ulatutaks kraanikausini, ning ka pissipott. Saunas vann, et saaks väikelapsega hõlpsasti duši all käia. Õues on mängumaja ja suvel ka päikesekuuma veega kummibassein.

“Veetsime perega ühe veebruarikuu nädalavahetuse Karukella puhkemajas ja võin juba etteruttavalt öelda, et tegu oli ühe päriselt puhkamist väärt nädalavahetusega. Tooksin võrdluseks spaapuhkuse, mida elukaaslasega ikka kord kuus harrastame – spaad külastades tekib inimesel muust sõltumata ikkagi päevakava. Millal sööma, millal ujuma, millal hoolitsused ja millal tagasi hotellituppa.

Karukella puhkemajas on võimalik end argipäeva elust, muredest ja rõõmudest

nii välja lülitada, et unustad korraga söömise, kellaaja ja parimal juhul ka ajaarvamise. Meile meeldis selle maja juures KÕIK! Ja meile meeldis, et me saime kõike ise teha. Tubade sisustamine, köögitarvikute lai valik, paberajalehtede olemasolu on üksikud näited sellest, kui palju maja peremees ja perenaine on sellesse kõike panustanud, et üks pere saaks sõita linnast välja ja lihtsalt puhata.” Heigo (25) Kodu eemal kodunt: kõik on olemas, kõik on koos! www.karukella.ee MÄRTS 2022 23

 NUTIKAS VALIK 

Lapse riietamine kevadel nõuab nutikust Kevad on heitlik, salakaval ja laste riietamise kontekstis kindlasti ka natukene tüütu – kord on palav, siis jälle külm ning võib isegi lund sadada. Ühel päeval tervitav soe päike ei ennusta veel järgmiste päevade kulgu. Riided peavad olema praktilised, aga võiksid ju ka ilusad ja moekad välja näha. Milliste nutikate nippidega arvestamisel leida lapsele kevadisel ajal just sobiv väliriietus?

Toimetas: Maret Luun Foto: Pexels

L

apsevanemate suurim kartus oma laste riietamisel on külm ja seega kiputakse lapsi tihti pigem üle- kui alariietama. See tekitab aga ebamugavust, palavust ega lase lastel ka piisavalt karastuda. Kõige pisematelt ehk beebidelt röövib see vankriune, veidi suurematel aga segab õues mängimisest ja rahmeldamisest täit rõõmu tundmast. Muidugi võib hooletusest ja ettevaatamatusest talitada ka vastupidi ning hoolimata päikesepaistest võib lapsel hoopis külm hakata.

Kolm kihti ja sobiv materjal Hommikul kodunt välja astudes on ilm tihtipeale külmem kui päeval, seda tajume ju lapsevanematena tihti ka ise ja sellest peaksime ka lapsi riietades lähtuma. Õnneks on täiesti võimalik oma laps piisavalt soojalt riidesse panna ilma teda kubujussiks tegemata. Üheks lahenduseks on kolmekihiline riietus: esimeseks meriinovillane soe pesu, selle peale korralik dressipluus või fliis ning viimasena vett ja tuult pidav jope. Kihiline riietus on lapsele väga hea valik. Peaaegu kõikidele lastele meeldib väljas mängida ja kihilise riietuse puhul saab soojemate kevadilmade korral ilma külma tundmata jope seljast võtta. Kui jope all on korralik fliis, ei lase see tuulel liiga teha, samas hingab piisavalt, et vältida palavust.

Väga oluline on õige materjal, mida tuleb enne riiete ostmist etiketilt uurida. Nii mõnedki käega katsudes mõnusa puuvilla või villana tunduvad riided ei pruugi seda tegelikult olla.

Parim materjal lapse alusriieteks on naturaalne materjal, milleks on siidi ja villa segust, orgaanilisest puuvillast, täisvillast või bambusest kangas. Õueriietuse all peaksid olema hästi hingavad ja ihusõbralikest materjalidest riided – pealmine kiht peab 24 MÄRTS 2022

pidama tuult ja vett ning alumine kiht ei tohi lasta lapsel külmetada ega higiseks saada. Lapse nahk ja enesetunne tänab selle eest. Enamik nii kevadeks kui ka sügiseks mõeldud väliriideid on õnneks vähemalt osaliselt vettpidavad.

Kas kombekas või jope ja püksid eraldi? Mõlemal on omad plussid.

Loomulikult peaks olema esikohal lapse mugavus. Juba koolis käivatel lastel on enamasti ka juba oma eelistus välja kujunenud ja kindlasti mõjutab see osaliselt ka lapsevanema eelistusi. Kombede kasuks räägib kiirem ja lihtsam selgapanemine ja äravõtmine. Püksid ja jope eraldi annavad aga rohkem erinevaid kombineerimisvõimalusi ning näiteks sagedaste autosõitude korral on ainult jopet kergem seljast võtta kui kombekat.

Õige suurus?

Korralikku liikumist ja õues mängimist hakkavad võrdselt häirima nii liiga väikesed kui ka liiga suured riided. Üheks näitajaks on see, kas lapsel on kombet või komplekti kandes mugav kükitada. Kui sujuval liikumisel ei lähe riided liiga pingule, on lapsel piisavalt ruumi mõnusalt ja mugavalt liikumiseks. Samuti peavad olema varrukad piisavalt pikad, et katta randmeid, kui käed on üles tõstetud, ja sääreosa peab katma pahkluud.

Mida vajavad imikud?

Omaette hoolt ja tähelepanu vajavad mõistagi kõige-kõige pisemad. Kuigi kõikides vanustes laste riietamisel kehtib üldisi reegleid, tuleks beebide puhul tähele panna ka spetsiifilisemaid tegureid.

Puuvillased bodid, pika ja lühikese varrukaga Bodid on kuni aastase lapse varustuses ülivajalikud ja kõige mugavamad

riietusesemed. Neid saab kanda jahedama ilmaga särgi või kampsuni all või lisades ainult püksid või seeliku, suvisel soojal ajal piisab ka ainult bodist. Bodi sobib nii palavaga kärusse jalutamiseks, põrandal mängimiseks kui ka voodis tudumiseks. Varu mõned pikkade varrukatega ja mõned lühikeste varrukatega hõlmikbodid päris alguseks, hiljem, kui ennast kindlamana tunned, hakkad ilmselt üle pea tõmmatavaid bodisid eelistama.

Kombekad, nii kinniste kui ka lahtiste jalaotstega Kombinesoonid on samuti väga mugavad ja praktilised riietusesemed.

Nagu eespool öeldud – eelista trukkidega kombekaid, mida saab kiiresti kinni ja lahti, ning väldi lukke ja nööpe.

Soojemad ja mugavamad on kombekad, millel on jalaotsad kinni, aga praktilisemad on lahtiste jalaotstega, sest neid saab laps kauem kanda. Juba seisvale ja kõndima õppivale lapsele meeldib paljajalu rohkem käia ja see on ohutum ka – pole nii libe.

Sokid Sokkide puhul pead jälgima, et sääreosa ei pigistaks, aga samas on oluline, et see poleks liiga lõtv, muidu siputab tita sokid kohe jalast ära.

Mütsid Kui laps sünnib suvel, on sul vaja paari puuvillast mütsikest, mille õmblused on väljaspool (siis nad ei hõõru lapse pead ega põhjusta ebamugavust). Talvemütsidest on kõige mugavamad nn müts-sallühes tuukrimütsid, mis käivad üle pea või mille salliosa on eest trukkidega suletav. Õuekad Nii kevad-, sügis- kui ka talvebeebile on muidugi tarvis ka soojemat varustust. Selle ostmine võib olla päris keeruline, kuid pigem võta number suurem talvekombe, et vajadusel saaksid rohkem rõivakihte alla panna ja lapsel oleks ruumi ennast liigutada. Uuri enne kindlasti tootjate suuruste tabeleid.

Beebide õuekombekatel on käe- ja jalaotsad pealekeeratavad, nii et eraldi kindaid ja saapaid tõenäoliselt tarvis ei lähe.

Sisustame lapse tuba “Sisustusfänn olen olnud kogu oma teadliku elu,” ütleb kahe lapse ema Merce Välis (43), kelle ruumikujundushobist sai alguse väike ettevõte.

Tekst: Eve Kallaste Fotod: tootjad, Shutterstock

L

apsena Mercel isiklikku tuba polnud, ta jagas kõike õega, aga tollased kujutluspildid päris oma ruumist on tal siiani meeles ja nendest inspireerus ta ka enda laste tubade loomisel. “Meie peres sattus laste tubade kujundamine perioodi, mil kolisime oma majja.

Ees ootas huvitav aeg! Natuke stressirikas, aga elevust pakkuv nii mulle kui ka lastele. Eestis lastetubade sisustustooted tol ajal nii kättesaadavad ei olnud.

Kaup tuli tellida kaugemalt ja sageli Eestisse soovitud tooteid ei saadetudki.”

Mercel tekkiski soov eripedagoogitöö pausile panna, et luua oma ettevõte, mis hakkaks vahendama just selliseid lastetubadesse mõeldud tooteid, millest ta ise puudust tundis. Praegu on tema lapsed Mona (15) ja Sander (10) juba suuremad, ent Merce soov just väikelaste ruumide jaoks sisustuselemente otsida pole kusagile kadunud ja enda leide vahendab ta Superkuu veebipoes.

26 MÄRTS 2022

Laps vajab mänguruumi Merce peres on mõlemal lapsel oma tuba ja kohe alguses oli perel soov, et laste toad peavad olema piisavalt suured.

“Keeruline on sisustada väikest ruumi, aga sama mure hakkas mind varjutama suure ruumi kasutusega. Kuidas muuta tuba võimalikult hubaseks? Kuidas täita lagedad seinad? Kuidas tuua ruumi mängulisus? Eelistasime lastetubades kasutada mahedaid toone, et tulemus jääks helge ja rõõmus, vältisime värvikirevat, mis võib jätta mulje segamini ja ülekoormatud toast.” Mööbli valikul eelistas naine tooteid, mis laste eale ja kasvule sobisid ning andis neile vabaduse iseseisvalt oma toas tegutseda.

Tänapäeval sisustatakse samamoodi, kui järgitakse Montessori pedagoogikat, aga Merce lähtus lihtsalt sisetundest. Kuna tegemist oli väga energiliste lastega, said lapsed tuppa ka vahendid energia väljaelamiseks. “Liikumine on laste sisemine soov ja need vahendid ei jäänud tolmu koguma, sõprade külaskäikude ajal olid need eriti populaarsed.”

Meeleolu saab luua väikeste asjadega Merce armastab pisikesi sisustusdetaile.

“Suures plaanis ei oma need asjakesed väärtust, aga milline võime on mõnel aksessuaaril panna tuba elama! Elavdasin lastetubasid armsate sisustuspatjadega, riputatavate kuumaõhupallidega, seinale või riiulitele kleebitavate nimefiguuridega, pisikesi mänguasju hoiustame sobivates toonides karpides, kohvrites, kasutasin lipukesi, mida saab ketina lae

Mis trendib lastetoas?

Praegu on trendikas lastetoa seintele värvida toon toonis sobivaid mäefiguure.

Eelistatakse ka minimalistlikke tapeete ja seinakleebiseid. Viimased on eriti mugavad, sest paigaldamisega saavad isegi lapsed hakkama.

Pilvetemaatikat on välja vahetamas vikerkaared – vikerkaarekujulised on mänguasjad, vaibad, vikerkaaremustrit on kangastel, tapeetidel jne.

Värvitoonid on soojad, eriti trendikad on sinepitoonid ja rohelised varjundid.

Materjalide suhtes eelistatakse naturaalset, hoogu on võtmas puhas puit.

Ka taaskasutus on lastetubades moes.

alla riputada. See maailm on nii põnev ja võluv! Ikka ja jälle suudavad tootjad mind üllatama ja ahhetama panna! Mõni sisustusaksessuaar on ka lastele nii kalliks saanud, et oleme pärast toa värskendust selle mälestuste karpi pannud.”

Tüdruku ja poisi tuba Ei olegi eriti vahet, kas sisustada poisi või tüdruku tuba, kui mööblivalikus lähtuda neutraalsetest toonidest ja naturaalsetest materjalidest, leiab Merce. “Erinevus ja põnevus lisandub alles aksessuaaride lisamisega. Kangad, vaibad, sisustuspadjad ja seinapildid loovad soole iseloomuliku tulemuse.

Piisab väga vähesest! Tuba muutub hetkega printsessitoaks, kui riputada voodi kohale baldahhiin, samas piraaditeemat saab arendada triibulise voodikatte ja temaatilise seinapildiga.”

Laste soovidega arvestamine on Merce meelest elementaarne. “Leppisime algselt vaid selles kokku, et kodule peaks jääma ühtne värvitoon, millele igaüks saab oma toas oma äranägemise järgi “vürtsi” lisada. Muidugi on lapse soov oluline!

Lapse tuba pole lihtsalt tuba, vaid eriline maailm, kus lapsest kujuneb isiksus.”

Laps kasvab, tuba muutub Sageli soovitakse kujundada lastetuba pikaks perioodiks, aga Merce soovitus on siiski sisustada vastavalt lapse eale ja lapse kasvades mõni mööblitükk sobivama vastu välja vahetada. “Voodi on üks lapse kasvamise verstapost. Kui uhke tunne on lapsel, kui ta kolib päris esimesse “suure lapse” voodisse. See

 SISUSTUS 

Üks tuba, mitu last Alati ei ole võimalik lastele eraldi tubasid pakkuda. Ruumi kokkuhoiu mõttes on parim viis kasutada narivoodit. Heaks alternatiiviks on ka väljatõmmatava lisavoodikohaga voodi. Kui lapsed saavad omavahel väga hästi läbi, vajavad nad siiski ka privaatsust. Kui ruumi suurus lubab, saab riiulite või volditava sirmi abil luua lastele oma ruumi. Asjade hoiustamine tuleb hoolega läbi mõelda. Kui neil on kindel koht, on lastel ruumi lihtsam korras hoida.

peaks olema paraja suurusega ja turvaline voodi, kuhu laps tahab minna.

Enamik sellised esimesed “suure lapse” voodid on varustatud turvapiiretega ja on keskmisest madalamad. Eriti popid on tänapäeval majavoodid, millele on antud ka mänguline väärtus. Uskuge mind, lapsed armastavad neid!” Merce soovitab lastevanematele kasvõi lühikeseks ajaks mänguline mööbel soetada – see jääb lastele meelde!

“Mõni teine mööbel on küll mänguline, aga on siiski pikema perspektiiviga kui eelnevalt mainitud majavoodi. Näiteks meenub mulle Superkuu veebipoe valikust üks kummut, mis pealtnäha ongi nagu tavaline väga hea

kvaliteediga kummut, aga sel on väike “lisa”. Sel kummutil on küljel salauks.

Kui osata näha väikeseid “lisasid”, siis saame oma laste fantaasiamaailma arengut toetada. Lapse kasvades muutub see kummut ilmselt kõige tavalisemaks pika kasutuseaga kummutiks.”

Merce rõhutab, et mõistlik on investeerida mööbliesemetesse, mis kasvavad ja muutuvad koos lastega!

Ajatud, ent nutikad valikud Lastetuba võiks Merce meelest olla pigem lihtne ja klassikaline. “Soovitan eelistada kaks-ühes-tooteid, näiteks pink-mänguasjakast, voodi koos hoiusahtliga, õpetlik seinapilt tähestikuga jne. Hästi planee-

ritud asjade hoiustamine on väikeses ruumis alati oluline, et tuba ei oleks ülekoormatud ja tekiks mõnus mängu- ja tegutsemisruum. Tähelepanuta ei tohiks jääda laste fantaasiamaailm – väikesed peidukohad, salataskud...”

Mercel on üks lemmik, mida ta ikka ja jälle soovitab ning sageli ka oma peretuttavatele lastele katsikuks või esimeste eluaastate puhul sünnipäevakingiks on viinud. “See on mõõdupuu!

Lapse enda nime ja sünniandmetega. Mõõdupuule saab lapse kasvades markeriga märkmeid teha ja kui laps on juba nii suur, et mõõdupuu ei ole enam vajalik, saab selle rulli keerata ja mälestuste karpi panna.”

Vastupidavad puidust mänguasjad Vahvad mänguasjad ja tarvikud laste lemmiktegelastega

Beebide mänguasjad ja tarvikud

www.lastelemmikud.ee • Tasuta tarne pakiautomaati alates 35 € ostust.

• Kõik tooted kohe olemas!

 HEA NÕU 

Koristusstressi saab vältida Kui kodus on ühtaegu kasvamas lapsed ja loomad, kasvab segadus üle pea. “Korras kodu nipp on selles, et kogu aeg tuleb järje peal olla – siis probleemi ei tekigi,” ütleb puhastusekspert Piret Palvadre.

Professionaali lihtsad koristusnipid Igapäevane asjade ärapanek aitab suurt segadust vältida.

Lihtsama koristamise saab teha ökoloogiliste puhastuvaheditega ja sel juhul saavad protsessis kaasa lüüa ka lapsed.

Kodune majapidamine vajab järgmisi koristusvahendeid:

Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock, erakogu

“P

ereliikmete koristamiseteemaline koolitamine tasub end igal juhul ära!” Piret on selles raudkindel.

Oma ettevõtet Koduteenused, mis pakub muu hulgas peredele koristusteenuseid, juhib ta juba paarkümmend aastat ja sellest, et kodu korrahoidmiseks tuleb panustada kõikidel pereliikmetel, sai ta aru juba siis, kui aastaid tagasi enda mehele õpetas, et igaüks suudab enda järelt asjad ära panna. “Põhikoristaja koormus on märkimisväärselt väiksem, kui igaüks, olgu ta siis suur või väike, jooksvalt enda panuse annab.”

Kohe on alati parem Kuidas see koristusstressi vältimine siis käib? “Väga lihtsalt,” ütleb Piret.

“Näiteks igaüks, kes kraanikaussi kasutab, kas siis käsi või hambaid pestes, tõmbab kohe ka peeglilt sinna tekkinud pritsmed ära ja ka segisti sanga piiskadest kuivaks. Ning paneb oma kohale hambapasta, harja ja rätiku.

Tõesti, igaüks, ka laps, saab sellega hakkama. See on harjumuse tekitamine. On täiesti võimalik oma tass ja taldrik kööki viia ning riided enda järelt kokku korjata.”

Läheb aega, et asjade oma kohale tagasipanek muutuks automaatseks, kuid see säästab väga palju korista-

Turblissi looduslik ja tõhus kosmeetika kogu perele • • • •

rabast inspireeritud ja maksimaalselt öko olematu või õrna lõhnaga testitud ja tõestatud toimega pärjatud üle 20 iluauhinnaga

EMADE LEMMIK Silmaümbruse geelpadjad 10 tk Puhta rabavee, kaktuseekstrakti ja taimse kollageeniga padjakesed, mis annavad kohe nähtava tulemuse.

ISADE LEMMIK Bioaktiivne näomask meestele 60 ml Mikrovereringet ja naharakkude kiiret taastumist stimuleeriv rabaturbamask piparmündi ja teepuuga.

LASTE LEMMIK KLAAR Skin Mojito 50 ml Varasele teismeeale loodud kiirelt imenduv ja nahka hooldav geelkreem rabavee ja osjaekstraktiga.

Loodusliku Virgin Mojito lõhnaga.

16.–31.03.22 sooduskoodiga MOODNEPERE kõik –25% turbliss.eu

tolmuimeja, hari, kühvel, põrandapesuhari lapiga; mikrofiiberlapid pindade puhastamiseks; põrandapasuvahend; klaasipesuvahend; köögipindade puhastamise vahend.

 HEA NÕU  mistunde, vahel isegi terveid päevi.

“Tihti on aga nii, et lapsed, kes lasteaias enda järel mänguasjad alati kokku panevad, unustavad kodus selle oskuse kohe, kuna ka vanemad ise pole eriti järjepidevad.” Piret ütleb, et kui laps harjub, et mänguasjadega mängitakse vaid ühes toas või kui mängitaksegi mujal, pannakse need mängu lõppedes kindlale kohale, on mitte üksnes tuba rohkem korras, vaid ka seal elavate inimeste meeleolu parem.

Eks ütlevad ju uuringudki, et organiseeritud ja korras ruum mõjub vaimsele tervisele hästi.

Lapsed ja koristamine

Kui kõik kasvab üle pea Koroonaaeg muutis kodukontorid normaalsuseks ja üsna paljud pered kogesid, et kui vanemad töötavad kodust, kus on ka lasteaia- ja koolilapsed, ning lisaks ajavad seal omi asju pere lemmikud, muutub kodu üpris kiiresti mustaks. Ja see on tõeliselt ebameeldiv. “Üks pereema ütleski koristusteenust tellides, et ta lihtsalt ei suuda tööd teha, kui ta on mustas kodus, kus on ka kõik asjad laiali,” meenutab Piret näidet, mis on rohkem kui tavaline. Kui olukord on sellisesse punkti jõudnud, on käes otsustamise koht. Kas pere jätab kõik muu kõrvale ja teeb oma elamise päeva-paa-

riga korda või kutsub koristaja. “Eks mõlemad variandid on head. Tihti tehaksegi praegu nii, et kodukontori perioodil püütakse ise igapäevaselt enam-vähem korda hoida ja seda ka teistelt pereliikmetelt nõuda, ent aeg-ajalt kutsutakse abiline, et see üks suurem koristus päevaga ära teha.”

Siiski – ei maksa endalt ja pereliikmetelt ka liiga palju nõuda. Kui inimesed on kogu aeg kodus, ongi ruumides alati mõningaid märke kiirel ajal elamisest. Kas siis tolmurulli, koristamata kassi liivakasti või küpsisepuru näol.

Laps õpib koristama siis, kui vanemad teda suunavad. Aga kuidas seda teha?

tema jaoks ka lihtsam ja ta ei tee seda nii vastumeelselt.

Alusta varakult Et hambaid pestakse, puhas särk selga pannakse ja mänguasjad kokku korjatakse, peaks saama harjumuseks juba väikelapseeas. Kui varakult ja järjekindlalt lapse korra- ja puhtuseharjumust kasvatama hakata, teab juba viiene, et oma toas olevate mänguasjade korrashoiu eest vastutab ta ise. Kui ta on umbes kaheksa, peaks ta hakkama saama kogu toa korrashoidmisega.

Lapse arusaam korras kodust tuleb kergemini, kui juba väikese lapsega heatujuliselt mänguasju korjata, poekotist koos asju kappidesse panna ja pesu sorteerida.

Enne koduuksest väljaastumist olgu asjad oma kohale pandud. Alati See eesmärk nõuab tihti isegi vanematelt suurt pingutust. Kiirustades välja tormates ja asju laiali jättes mõeldakse, et see on ainult täna nii, kuid tegelikult saab see alati nii olema, kui kogu pere oma harjumusi ei muuda.

Igal asjal on oma koht Ära muuda koristamist talle raskeks väljakutseks, nõudes küll korda, kuid tegelikult pole lapsel lihtsalt kohta, kuhu oma asju panna. Las tal olla nii riiul kui ka erinevates suurustes kastid-karbid, kuhu oma asju organiseeritult sättida.

Karpidel võivad lapse jaoks olla kas sildid või siis pisema mudilase puhul ka pildid. Kui lapsel on piisavalt kohti, kuhu oma asju panna, on koristamine

Õpeta laps ka välimuse eest hoolitsema Laps võib ise selle tõesti kahe silma vahele jätta, sest maailmas on tema jaoks palju asju, mis on huvitavamad kui kätepesu ja kammimine. Enese eest hoolitsemine hommikuti ja õhtuti peaks kujunema lapsele rituaaliks, mida vahele ei jäeta. Ja kutsu ta WC-sse tagasi, kui ta tavatseb vee tõmbamata jätta.

Lase tal proovida ka seda, mis tunne on olla keset segadust Lapsed ajavadki oma toa sassi ja sellest pole midagi hullu, kui nad selle mõne aja pärast ka ära koristavad. Ära torma lapsega riidlema, et tuba on segamini, kui tal on parasjagu vaba aeg ja ta näiteks koos sõbraga pleedidest laua alla onni ehitab.

Siin peab meelitama kanu, noori tibusid ja vanu, et ei oleks pesa tühi vastu kalleid munapühi.

Teie Linnu Talu

Kaupmees&Ko, Selver, Coop, Kaubamaja, A 1000 Market, OG Elektra

TUMEHALL

targalt disainides on võimalik ühe tooliga muuta maailma paremaks ja õnnelikumaks Meie disainimaailma üks tegijaid on kahtlemata Oot-Oot Stuudio. Nad tulid, et olla ja jääda ning kõnetada eestlast mõnusalt põhjamaise disainikeelega. Ühe brändi taga on muidugi terve meeskond, kuid teeme juttu brändi looja, disaineri ja tegevjuhi Marko Alaga.

Millised olid ideaalid sinu mööblimeistrikarjääri alguses ja kuidas on need ajas muutunud?

Alguses oli minu jaoks oluline, et toodaksime mööblit võimalikult nii, nagu seda tehti umbes 50ndatel. See oli aeg, kus mööblitislerite käsitööoskus kohtus seeriatootmise põhimõtetega.

Täna paelub aga ennekõike, mil viisil saaks pakkuda kõrget kvaliteeti parima võimaliku hinnaga, nii et väärt mööblit saaks omale lubada rohkem inimesi.

Kas ja kui palju on muutunud tehnoloogia, materjalid?

Meie tõeline kirg Oot-Oot Stuudios on efektiivsus. Disainime ja konstrueerime oma tooteid nii, et nende tootmine, transport ja järelteenindus oleks efektiivne ja ratsionaalne. Rohkem oleme hakanud kasutama metalli, mis võimaldab luua täpsemaid ja tugevamaid konstruktsioone.

30 MÄRTS 2022

TUMEHALL

paremaks ja õnnelikumaks. Sest mis võiks olla veel mõnusam kui pärast pikka tööpäeva haarata oma lemmikraamat ja asuda seda lugema ühes ütlemata nägusas ja mugavas tugitoolis, mis on toodetud ressursisäästlikult ja keskkonnateadlikult. See inspireerib!

Milline töö osa on kõige põnevam? Ühe toote taga on ju pikk jada etappe.

Prototüüpide loomine on alati põnev!

See on osa, kus idee hakkab kuju võtma ja muutub käegakatsutavaks. Samas pakub naudingut ka kogu protsessi juhtimine. On väga huvitav, kuidas efektiivne tellimuste haldamine ja näiteks hea e-poe kujundus muudavad lõppkokkuvõttes toote kliendile soodsamaks.

Kirjelda ühe toote sünnilugu. Kust tuli idee, kes otsustas, millised peavad olema materjalid, disain, kas oli ka tuliseid vaidlusi jne. Ava natuke köögipoolt.

Alustame lähteülesande loomisega.

Sisendi saame selleks turuanalüüsist ja meie klientide tagasisidest. Vast selles faasis ongi kõige rohkem kirglikku arutelu. Selle käigus panemegi paika ka materjalid ja alles siis hakkab vormiloome ja sealt edasi juba see magus prototüüpimine. Üks suurimaid väljakutseid on aga tootmisesse juurutamine.

Prototüübi võid luua küll, aga tulemus peab olema selline, et seda saaks ka mõistlikult ja efektiivselt toota.

Kui oma kodu sisustad, siis mis on kolm peamist asja, mis peavad olemas olema või mis mitte mingil juhul sinu koju ei mahu.

Ennekõike on minu jaoks oluline materjalivalik. Eelistan ehedaid, väärikalt vananevaid materjale, nagu puit, metall, kivi. Igasugu plaste püüan pigem vältida.

Kas olulisem on materjal või disain?

Kas mingi idee on jäänud ellu viimata selle tõttu, et need kaks ei sobi mingil põhjusel kokku?

Mõlemad on olulised ja peavad käima käsikäes. Meie esimese tugitooli VOOG prototüüp oli puitraamil. Kuid saime peagi aru, et niivõrd keerukat ja sealjuures õhulist vormi on mõistlik luua siiski metallraamile. Meil on palju lennukaid ideid, mis laual justkui oma aega ootavad. Et millal leiame hea tehnilise lahenduse või õige materjali selle teostamiseks. Üldiselt võtab heade asjade tegemine lihtsalt aega!

Jaga põnevaid müüte pehme mööbli kohta, mida on sinult küsitud või sulle öeldud.

Kord oli huvitav lugu meie salongis.

Naine tuli mehega ja osutas: “Näe, see ongi see COSMO diivan, mida ma mõtlesin, proovi!” Mees aga turtsatas: “See? See näeb ju nii ebamugav välja, ma ei hakka seda isegi proovima!” Kui naine eemale läks, võttis mees siiski istet, et jalga puhata. Hetk hiljem hakkas mees kiitma: “Kuule, sa seda proovisid, see on nii mugav, täpselt seda meil ongi vaja!”

Seega, pehmet mööblit tasub ikka ise järele proovida!

Mis uue toote loomisel kõige enam mõjutab või inspireerib?

Soov luua paremaid lahendusi! Mulle meeldib see, kuidas targalt disainides on võimalik ühe tooliga muuta maailma

MÄRTS 2022 31

BRONEERI KODU ÜHE KLIKIGA! LÕIME TULEVIKU STANDARDI

501 1157

invego.ee uusjarvekula.ee

luccaranna.ee

tiskreoja.ee