Väljaandja AS Ekspress Meedia
26. aprill 2017
kaamos.ee/hobemetsa
UUS VALIK KORTEREID NÜÜD MÜÜGIS!
BREEZE õuetoolid 280€
PURE õuelaud al 1040€
DEFINED õuevaip al 425€
ON-THE-MOVE abilaud al 249€
Juhtkiri
Foto: Hendrik Osula
K
ui tavapäraselt on meie põhilooks pilguheit ühte koju, siis seekord tutvume mitme kauni elamisega. Need kõik on puidust ehitatud moodul- või elementmajad, eramud või ridaelamud, masintoodetud või käsitööpalkmajad … Nimelt teeme ülevaate meie lemmikobjektidest “Aasta tehasemaja 2017” võistlusel. Küsisime puitmajaklastri juhi Lauri Kivili käest, miks puitmaja? Tema sõnul teist nii kiiret, kvaliteetset, energiatõhusat ja samal ajal keskkonda säästvat ehitustehnoloogiat lihtsalt ei ole. Võiduobjekti eestkõneleja Janek Paabuti sõnul usuvad nad siiralt Eesti puitmajade helgesse tulevikku, jätkates ise kindlalt meeskonda, tooteid ja tehnoloogiat arendades. Puidu kasutamise eest seisavad ka noore arhitekti preemia pälvinud Sille Pihlak ja Siim Tuksam, kes vastavad meie 11 küsimusele. Nendegi prioriteediks on jätta oma tegevusega võimalikult väike jalajälg. Nad on kahe tegutsemisaasta jooksul püüdnud võtta ette üksnes projekte, mis võimaldavad energiasäästlikku ja puidumaterjali innoveerivaid lahendusi. Samuti on nende arvates Eesti arhitektuuril vaja brändi. Noored usuvad, et see võiks olla kvaliteetne, keskkonnasäästlik ja nutikas puitarhitektuur. Ülevaate Milano messi värvikatest paladest ja kuumematest sisustustrendidest teeb sisearhitekt Lilia Kristianson. Moes on küll vist praegu kõik, kuid ikkagi õiges koguses, värvis, mustris ja materjalis. Jutu kõrvale pakub Lilia inspireerivat pildigaleriid! Kuna aiahooaeg on alanud, kirjutab aiadisainer Merilen Mentaal sellest, kuidas hoovis privaatsust tekitada. Mitte ainult võõraste pilkude eest, vaid kuidas üldse liigendada aeda nii, et tekiksid mõnusad alad: mängimiseks, raamatu lugemiseks, seltskonnaga aja veetmiseks jne. Hea lahendus on muidugi hekk või piire, aga see ei pea olema igav ega tavaline – võimalusi on palju! Inspiratsiooni pakuvad kindlasti ka disaininopped, mis on eelkõige valitud õueruumi jaoks, kuid nende seas on koht ka Aap Piho loodud uuel võrratu tooniga abilaual Palette. Kuulutame siis meiegi õuehooaja avatuks!
AASTA TEHASEMAJA 2017
Aasta tehasemaja 2017 – silmapaistvamad puitmajad Lk 10–18
INTERVJUU
11 küsimust: Noore arhitekti preemia pälvinud Sille Pihlak ja Siim Tuksam Lk 22–23
RUUM
Hekid – kasulikud ja kaunid vaheseinad Lk 24–27
Irmeli Karja, peatoimetaja
TRENDID Toimetaja: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadiliis.maidla@ekspressmeedia.ee, tel 5666 1049 Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall
Milano sisustusmess – värvi ja värskust! Lk 28–32 5
UUDISNOPPED
KÕIGE ALUSEKS ON MUGAVUS! 2017. aasta väliterasside trend. Mambo tool pakub ülimat mugavust, et nautida päikselisi suvepäevi ja -õhtuid, aga ka sooja kevadet ja sügist. Suur valik pehmendavaid patjasid annab võimaluse tooli oma maitse järgi isikupärastada. Hind ilma istmepehmenduseta on 65 eurot, koos pehmendusega 121 eurot. www.occo.ee
MOODSA JOONEGA JA ÕHULINE Aiamööblikomplekt SKIPPER on ilmastikukindel ja mõeldud välistingimustes kasutamiseks. Alumiiniumist raam, mis ei roosteta, on puiduimitatsiooniga ja näeb välja nagu puitmööbel. Ka padjad on sobilikud välistingimustes kasutamiseks, kuid nagu ikka, võivad meie suved üllatada ka pika vihmaperioodiga – siis võiks need parema väljanägemise säilitamiseks vihma eest varju panna. Hind: 599 eurot. www.home4you.ee
KÕIGE VÄRSKEM, UUEM JA OMA! Disainer Aap Piho oma uuest tootest: ei saa salata, et abilauad on ühed minu meelisobjektid. Need kompaktsed, olemuselt lõbusalt mängulised ja mis veelgi olulisem, erakordselt mugavad ning praktilised mööblitükid suudavad ühele ruumile anda ootamatult palju juurde. Sisearhitektitöö kogemus on mind ka disainerina pannud taotlema mingit sujuvat elukorralduslikku voolavust meie toimetuste vahel elu- või töökeskkondades. Hea elukondlik mööblitükk peab pakkuma uusi mugavaid võimalusi ajaveetmiseks ruumis. Madalad abilauad serveerivad nii põnevat lugemisvara kui ka lõõgastavat teepausi ühes suupistetega – elul on kohe jumet! Ka voodi kõrval on tarvis midagi, millele toetada valgusti, telefon ja muidugi nagu tarkadel inimestel ikka, raamatud. Ja kes ütles, et põhjamaa kultuuris ei ole värvidel oluline roll kanda? Just nendel ainetel Palette’i abilaud ongi kavandatud. Rohkem funktsionaalset mängulisust ja julgust värvitoonidega ümber käimisel meie halli kliimasse. Ja kohe on elu ilusam.
7
UUDISNOPPED
TÕSTA TAIMED ESILE! SANDSTONE’i lillepostamendid on valmistatud komposiitkivist ja jalad on vastupidavast akaatsiapuidust. Saavutatud on väga põnev kooslus ja valikus on eri suuruses postamente – üksikult võib selle panna näiteks väiksele rõdule, suurel terrassil saab efektse kombinatsiooni luua mitme lillealusega. Saabuvad müügile mai alguses. Hind: 47,5 cm – 29,90 eurot; 56,5 cm – 39,90 eurot. www.home4you.ee
MÖÖBLIKANGAD | KARDINAKANGAD DIIVANID | TUGITOOLID Aiamööbli kangad -20% Katete õmblus ja kangavahetus kanga ostjale -50%
Decotex Sisustussalong
Pärnu mnt.160E, Tallinn | E-R 10.00-17.00, L 11-15.00 | www.decotex.ee | FB: decotextrade
UUDISNOPPED
MEIE LEMMIK – KEHAKUMERUSI JÄRGIV KIIKTOOL! Taani õuemööblitootja Cane-line`i selle aasta uudistoodete seast leiab kiiktooli Parc, mis järgib kehakontuure ja on seetõttu ka pikemaks istumiseks väga mugav. Tiigipuu ja pulberkaetud alumiinium moodustavad kauni koosluse. Sobib nii väikesele rõdule kui ka suuremale õuealale. Sarja kuuluvad kiiktoolile lisaks pink ja söögitool. Hind: 775 eurot. Edasimüüja: ELKE Mööbel www.elkemoobel.ee
STIILNE JA MÄNGULINE! Hispaania tootja Kettal Maia sarja kuuluv ripptool Egg Swing on segu elegantsist, kergusest ja stabiilsusest. Autoriks on kuulus Hispaania disainer Patricia Urquiola. Alumiiniumraamile toetuv iste on tehtud uuenduslikust kangast, mis säilitab omadused ka õuetingimustes. Hind alates 5169 eurost. Edasimüüja: ELKE Mööbel www.elkemoobel.ee
AASTA TEHASEMAJA 2017
Aasta tehasemaja 2017 – silmapaistvamad puitmajad Eesti Puitmajaliit ja Eesti Puitmajaklaster valisid seitsmendat korda aasta tehasemaja. Puitmajaklastri juhi Lauri Kivili sõnul on eesmärk tutvustada ja tunnustada Eesti edumeelsemaid puitmajatootjaid ning nende parimaid puitmaju. See on hea võimalus tõsta üldist teadlikkust tehases toodetud puitmajade mitmekülgsusest, kvaliteedist ja puidu kui ehitusmaterjali võimalustest. Meie loos on luubi all võiduobjekt ja veel mõned eramud. Irmeli Karja
V
Aasta tehasemaja 2017 võiduobjekt. Ridaelamukompleks Rootsis.Puitpaneel/EstHus OÜ.
õistlusele saatsid oma objektid 22 puitmajatootjat, kokku 31 eriilmelist tööd nii Eestist, Austriast, Soomest, Norrast kui ka Rootsist. Delfi moodnekodu.ee veebilehel sai valida ka rahva lemmiku. Lauri Kivil meenutab, et kui võistlus oli algusaastatel eelkõige puitmajaklastri initsiatiiv, siis järjest enam tajuvad ettevõtted, et see on nende võimalus olla parimate tootjate hulgas, saada osa ühisturundusest ja panustada seeläbi kogu sektori arengusse. Võistlus aitab silma paista nii sektoril kui ka riigil, olla Euroopas tunnustatud ja usaldusväärne puitmajatööstusriik. Kindlasti on tegemist ka hea koostööprojektiga, kus majatootjad ja tarnijad leiavad häid uusi lahendusi. Miks puitmaja? Lauri Kivili sõnul teist nii kiiret, kvaliteetset, energiatõhusat ja samal ajal keskkonda säästvat ehitustehnoloogiat lihtsalt ei ole.
2017. aasta tehasemajaks pärjati Puitpaneel/EstHus OÜ ridaelamukompleks Rootsis. Ettevõtte juhatuse liige Janek Paabut:
FOTOD: TITANIA BYGG & VVS AB
10
Kuna projekti asukoht on looduslikult väga väärtuslik keskkond – asub järveäärses metsatukas –, seadis kohalik omavalitsus arhitektidele (Sandellsandberg Arkitekter AB) ja arendajale (Titania Bygg & VVS AB) kõrged ootused ja ambitsioonika väljakutse. Tulemuseks pidi olema unikaalne koht unikaalsete majadega. Töömaht oli väga suur, aga määratud tööaeg lühike, seega otsustas arendaja kasutada tehases toodetud lahendust ja sõlmis töövõtu-
AASTA TEHASEMAJA 2017 lepingu just Puitpaneel/EstHus OÜ-ga. Ajaline võit platsil ongi üks väga selge eelis tehasemajade puhul. Eesmärgini jõudmiseks pidime täitma järgmised tingimused: majad peavad olema energiatõhusad, lahendused jätkusuutlikud ja kestvad; arhitektuur peab olema atraktiivne, põnev ja midagi teistsugust; loodussõbralik lähenemine ja harmoonia ümbrusega. Projekti muutis keerukaks mitu asjaolu. Üldiselt valitses väga kiire töötempo ja logistika korraldamine nõudis kogemust – nädalas pidi püsti saama kolm ridaelamuboksi. Äärmiselt kõrged olid nõuded heli- ja tulekindlusele. Tähtis oli ka majade liigendatus. Ridaelamuboksid olid omavahel astmes nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt ning hoonete rida järgis nii kõrguslikku pinnavormi kui ka krundi kaarjat piiri. Võib öelda, et iga üksus oli ehituslikult unikaalne ja vajas eraldi osalist projekteerimist. Alustasime projektiga 2014. aasta lõpus ja lõpetasime lisatöödega 2016. aasta alguses. Ridaelamukompleksi Parkhouse&Townhouse eeliseks võib pidada väga suurt elamispinda – 7370 m2. Need kaks ridaelamugruppi moodustavad arhitektuurse terviku, mida iseloomustab eelkõige loodussõbralik kontseptsioon. Rootsi ehituskultuurile traditsiooniliste muldvärvidega (must-valge ja punane-valge) majafassaadid sobituvad ideaalselt kohalikku maastikku ja loovad väljapaistvalt kauni elukeskkonna. Ridaelamugrupid on liigendatud väga läbimõeldult, jättes majagruppide vahele suure roheala. Ruumilahendused on väga kasutajasõbralikud. Erinevad majatüübid annavad valikuvõimaluse erinevate huvide ja soovidega inimestele. Eriti eksklusiivsed on Townhouse’i teist tüüpi ridaelamud, kus maja kolmandal korrusel on klaasist talveaed koos suure terrassiga. Igal ridaelamuboksil on oma terrass koos panipaigaga, mis omakorda eraldab kavalalt naaberterrasse ja tagab oma ruumi. Samuti on igal ridaelamuboksil autovarjualune: Parkhouse’i ridaelamutel majade ees ja Townhouse’i ridaelamutel majade vahel. Kui rääkida, mida peaks ostja tehasemaja tellides tähele panema, siis esmane on muidugi kliendil endale selgeks teha, mida ta soovib ja vajab. Mida rohkem on maja enne tootma hakkamist kasutaja-tellija enda läbi mõeldud, seda parem on tulemus. Kõige parema tulemuse saab, kui on olemas eriosade projekt (elekter, vesi-kanal, ventilatsioon), et maja tootejoonistel saaks nendega juba arvestada. Kuna tehasemaja tootmise aeg on äärmiselt lühike (150 m2 eramul mõnest päevast mõne nädalani), on üldiselt tootmise käigus väga kulukas muudatusi teha või ei saagi neid enam teha. Eestis pakutava puhul soovitan kindlasti veenduda, mida see reaalselt sisaldab. Kui keegi lubab 15 000 euro eest tehasemaja, siis on ilmne viide ohule, et saate endale pigem hunniku ehitusmaterjali ja võib-olla mõned konstruktsioonid. Paha ei tee, kui vaatate, kas pak-
kuja riigimakse maksab, muidu võite ilma jääda nii oma rahast kui ka garantiist. Korralikus tehasemaja paketis peaks olema arvesse võetud nii soojus, heli, staatika kui ka sisekliima ning õhutiheduse faktor. Tehases saab näiteks välisseina konstruktsiooni paigaldada nii voodrilaua, tuuletõkke, soojustuse, aurutõkke ja kipsplaadi, rääkimata akendest ja elektri paigaldamiseks vajalikest karbikutest. See ju ongi tehases tootmise idee – teha soojas ja kuivas ära maksimaalselt palju tööd ning võita aega platsil. Võit on suurepärane tunnustus kõigile meie ettevõtte töötajatele tehtud hea töö eest, kuna projekti mahu tõttu oli hõivatud peaaegu kogu meeskond. See, et projekt tunnistati parimaks meile kõige olulisemates kategooriates, st parim tehasemaja ja puitkarkassmaja, on muidugi eriti meeldiv, arvestades konkursi kõrget taset. Sealjuures annab võit kindlasti positiivset tagasisidet ja enesekindlust, et teeme ikka õiget asja ja oleme õigel teel.
Eramu Norras, rahva lemmik ning eriauhind lemmik puitmajakarkassi ja kõige põhjamaisema puitmaja eest. Renee Mikomägi, EstNor OÜ tegevjuht: Meie võistlusele esitatud maja on tellinud Nor-
ra klient, kes sai kontaktid soovitajate kaudu, kellele olime varem maja ehitanud. Kliendil oli Norra arhitekti visioon olemas, aga see sai koostöös meie inseneriga päris palju ümber tehtud, et seda oleks reaalsem ehitada. Tellijal ja arhitektil oli kindel soov saada maja traditsioonilise välimusega, kasutades nii interjööris kui ka eksterjööris võimalikult palju puitu. Arhitekt soovis kasutada palju ka profiilseid elemente: postid, karniisid, liistud, mis polnud meie tavapäraste standardlahenduste hulgas. Kõige keerulisem osa oli katuse lahendus, mis koosnes paljudest neeludest ja vintskappidest. Projekteerisime katuse iga detaili korralikult läbi ja lõikasime root- ja tavasarikad ning pennid CNC-masinaga täpselt mõõtu, mis lihtsustas oluliselt katuseehitust objektil. Heaks väljakutseks oli ka igasuguste profiilsete postide, karniiside, soklite ja liistude lahendused – saime hästi hakkama. Maja elementide tootmine tehases kestis kolm nädalat ja objektil läks töödeks umbes kolm kuud, sest väga palju tuli teha objektil. EstNor ehitas maja otsast lõpuni valmis, välja arvatud vundamendi, elektri- ja torutööd. Puitkarkassist tehasemaja on võimalik tellida elementidest või moodulitest. Elementmajal suuri piiranguid ei ole, võimalik on ehitada peaaegu kõike, mida kliendid soovivad. Tehases valmis toodetud seina-, vahelae- ja katuseelemendid FOTOD: SVEN-OLOF ENGLUND XL-STUDIOS
Eramu Norras, moodnekodu.ee lehel valitud rahva lemmik ning eriauhind lemmik puitmajakarkassi ja kõige põhjamaisema puitmaja eest. EstNor OÜ
11
AASTA TEHASEMAJA 2017 tõstetakse kraana abil objektil kokku. Moodulmajade projekteerimisel peab aga arvestama transpordi mõõtudega, arhitektuursed lahendused on piiratud. Moodulmaja eelis on, et 90% majast ehitatakse tehases, kontrollitud keskkonnas. Töö valmib kiirelt ja säästlikult, tellijale on see väga mugav. Rahva lemmiku tiitel tähendab meile väga palju. Oleme väga õnnelikud, et just selle tiitli saime. Žürii valik on ainult kuue inimese arvamus, aga rahvahääletuses osaleb juba päris suur hulk inimesi. Ju siis pidi olema selles majas midagi, mis rahvale meeldis.
Parim masintoodetud palkmaja. Alar Anton, Finnlog OÜ tegevjuht: Finnlogi individuaalsed lahendused sünnivad koostöös arhitekti ja omanikuga. Esimesel kokkusaamisel kaardistame vajaliku ruumiprogrammi, selgitame välja detailplaneeringu või projekteerimistingimuste piirangud ning tutvume keskkonnaga. Leidsime ühise arusaama juba esimeste kavandite alusel ja liikusime edasi detailsemate lahenduste juurde. Ehitusperiood vundamendist lõppviimistluseni vältas ligi kaheksa kuud. Pererahva soovi järgi sai moodsa arhitektuuriga elamu lahendatud kahele tasapinnale, kus teine korrus on pererahva privaatne tsoon ning esimesel korrusel paiknevad elutuba, köök ja saunaruumid. Ruumide paigutusel on oluliseks nüansiks nende funktsionaalne seos ja ka paiknemine ilmakaarte suhtes. Samuti mängivad rolli pererahva enda harjumused ja elustiil: palju võõrustatakse külalisi, millised on hobid või ka näiteks saunatamise viisid. Mõnevõrra enam tähelepanu nõudis tehnosüsteemide integreerimine puidust kandekonstruktsioonidega. Selleks kasutati vahelagede kandekonstruktsioonina uudsemat positalade lahendust, mis võimaldas kommunikatsioonid (ventilatsioon, küte, vesi, kanalisatsioon, elekter) paigaldada mugavalt vahelagede sisse. Arhitektuurses plaanis võttis veidi rohkem aega kaminale sobiva asukoha leidmine. Lõpuks paigutati kahepoolse ekraaniga kamin elutoa, köögi ja söögitoa keskele. Nii on kamin hästi vaadeldav. Finnlogi eeliseks on individuaalsed lahendused, mis ei sea arhitektuursele lahendusele palju piiranguid. Puitmaterjalil on siiski mingid piirangud, mida tuleb projekteerimise faasis arvesse võtta. Tootmiseks vajalikud eelandmed lahendatakse juba projekteerimise faasis, et ettevalmistus ja ehitusprotsess oleksid sujuvad.
Õhupidavaima ja energiatõhusaima maja eriauhinna võitnud eramu Tähtvere vallas. Kristo Kalbe, Sense OÜ juhatuse liige:
Parim masintoodetud palkmaja. Finnlog OÜ
FOTOD: MARINA SUVOROFF
Õhupidavaima ja energiatõhusaima maja eriauhinna võitnud puitkarkass-elementmaja Tähtvere vallas. FOTOD: MALL KULLAMAA Sense OÜ
Kase-Juhani liginullenergiamaja tellija otsis võimalusi investeerida kinnisvarasse ja pärast telesaate Osoon videolugu energiatõhusatest ehitistest – sealhulgas Sense passiivmajadest – pöördus meie poole. Talle tundus mõistlik investeerida tulevikku vaatavasse tehnoloogiasse
13
AASTA TEHASEMAJA 2017
Parima valguslahenduse eripreemia, käsitööpalkmaja Laulasmaal. Tender Ehitus OÜ
ja ühepereelamu, mille aastane küttekulu jääb alla paarisaja euro, meeldis talle enim. Oleme juba kolm aastat seiranud oma varem ehitatud analooghoonetes energiakulu ja saame julgelt öelda, et ca 150 m2 köetava pinnaga ühepereelamu aastane rahakulu ruumide kütteks ja vee soojendamiseks on umbes 230 eurot. Kase-Juhani krunt asub looduslähedases kohas, ümbritsetud männimetsa ja turbapinnasega. Eesmärk oli luua kahe lapsega perele sobilik optimaalse vormiga väga energiatõhus hoone, mis sobituks keskkonda, aga oleks siiski modernne. Lähteülesanne andis selge suunise arhitektuuri loomiseks: tume turbapinnas ja männitüvedel vahelduvad punakaspruunid toonid andsid inspiratsiooni fassaadi kujunemisel ning päikese teekond määras akende paigutuse. Konstruktsiooni ja tehnosüsteeme puudutavas osas lähtusime muidugi juba väljakujunenud tavast liginullenergiahoonete loomisel – peamisteks märksõnadeks on väga hea soojapidavus, õhupidavus, külmasillavaba konstruktsioon, soojapidavad aknad ja kõrge soojustagastusega ventilatsioon. Ühtlasi muidugi elektrit tootvad päikesepaneelid.
Kõige keerukamaks osutus mändidest ümbritsetud asukohas päikesepaneelide elektritootluse maksimeerimine. Teadupärast on PV-paneelid varjutuse osas tundlikud ja kuigi paneelide nimivõimsuse järgi oli liginullenergiahoone loomiseks vajalik taastuvenergia tootlus igati piisav, siis täpne varjutusanalüüs näitas, et männirohkes asukohas on tingimused mõnevõrra ebasoodsad. Siiski leidsime lahenduse ja veendusime täiendavate analüüside järel, et piisav tootlus saab tagatud. Muus osas oli meie jaoks protsess küllaltki tavapärane ja kuna hoone arhitektuurne vorm on kompaktne, oli selle hoone ehitus oluliselt kiirem kui näiteks möödunud aasta energiatõhusaima tehasemaja tiitli võitnud Viljandi elamu puhul, kus hoone paiknes nõlval ja oli ka arhitektuuriliselt keerukam. Eriliste omadustena võib välja tuua tehases ettevalmistatud tampsavi siseseinu, mis summutavad müra, puhverdavad soojust, aga pakuvad suvel palavuse eest leevendust. Kogu siseviimistlus on looduslik ja maja heade omadustena võib välja tuua väga madala küttekulu. Meeldiv, sealhulgas soojuslikult mugav, puhas ja hästi ventileeritud, mürkainevaba inter-
FOTOD: SVEN-OLOF ENGLUND XL-STUDIOS
jöör on olnud üks meie peamisi prioriteete, samuti majaostjale sobiva arhitektuurse vormi loomine. Tõenäoliselt on viimase tõttu juhtunud nii, et ca 80% meie toodetud majadest on erilahendused. Kui rääkida tehasemaja ostmisest, siis see on võib-olla üks oluline infokild uue kodu soovijale – tehasemaja saab olla ka erilahendus. Tootja valikul võib saada määravaks, kas majatehas on keskendunud tüüpse masstoodangu või erilahenduste tegemisele. Nii tuleb leida endale sobivaim. Eriprojektide puhul oleme kokku puutunud väga keerukate konstruktsiooniliste olukordadega ning pidanud arendama väga palju erilisi tehnilisi lahendusi. See on andnud kogemuse tagamaks kõrget energiatõhusust ja õhupidavust – teemad, mis ei ole sugugi tavapärased ning jäävad tavapraktikas tihti kõrvale. Muidugi algab kõik siiski projekteerimisest ja seda juba arhitektuurse eskiisi loomisest. Kuna meil on meeskonnas arhitekt ja spetsialistid, kes suudavad ka ettevõttevälise arhitekti tegevust konsulteerida, saame kohe alguses õige suuna võtta.
Parima valguslahenduse eripreemia, käsitööpalkmaja Laulasmaal. Martti Soidla, Tender Ehitus OÜ tegevjuht: Keerukas oli meie projekti puhul kitsas ja kurviline juurdepääsutee krundile. Seal kasvasid põlismännid, mida ei tohtinud vigastada. See muutis keeruliseks seinaelementide ja pikkade detailide transpordi ehitusplatsile. Keerulisemaks võib nimetada ka katuse. Mansardkatus kahe väljaehitusega muutis kandekonstruktsiooni detailirohkeks. Katuse neelude ehitamine, erikujuliste sarikate valmistamine ning iga katusekivi nurga all lõikamine ja paigaldamine. Maja valmis ca poole aastaga. Konstruktiivse osa projekteerimisel sai võetud üheks lähteülesandeks kanda vahelaelt ja katuselt tulev koormus
15
AS TOODE KATUSEABI:
TELEFON: 659 9400, 800 7000
www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee
AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö.
AASTA TEHASEMAJA 2017 ainult esimesel korrusel palgist välis- ja siseseintele. Püstpostide ja mittevajuvate kandvate seinte kasutamine nõuab seoses palkmaja vajumisega 3–5-aastast järelhooldust. Seekord õnnestus liimpuidust peataladega vahelaes katuse punktkoormused vastu võtta ja esimese korruse palkseintele laiali kanda. Palkseinte ühtlasema vajumise tagamiseks on vajalik peale välisseinte kaasata katusekoormust vastu võtma ka palgist siseseinu. See õnnestus. Tehasemaja tellides peaks tähele panema projekteerimisfaasi tähtsust. Soovitatavalt tuleks alustada juba selles faasis koostööd tulevase palkmaja valmistajaga. Erineva keerukusastmega projektid on meile andnud tehniliste lahenduste pagasi. Need lahendused säästavad aega ja raha.
Puitkarkassmajade kompleks Norras. Sven Mats, Matek AS tegevjuht: Måltrostveien oli Mateki jaoks pikaajalise kliendi tavapärane “õunaaia” projekt. See tähendab Norra terminoloogias projekti, kus Oslo kesklinna ja Holmenkolleni suusakeskuse lähedal asuvas vanas ja eksklusiivses piirkonnas on arendaja ostnud kinnistu ja õunaaiaga vana eramaja. Kinnistule tehti uus planeering, kus leiti lahendusena nelja eraldiseisva ~250 m2 maja ehitus. Nagu tavaliselt ikka selliste projektidega, oli kliendi soov saada majad maksimaalse ehitusalase pinna ja kasutatava põrandapinnaga neljal tasapinnal. Viimane tingis päris olulisi uudseid insenerilahendusi koormuste jagamiseks ja seinte õhemaks tegemisel. Keeruline oli ka veoautodega ligipääs objektile ja laoplatsi puudumine, mis eeldas väga hästi planeeritud logistikat. Kuna tegemist on eksklusiivse piirkonnaga ja Norra mõistes päris kalli objektiga, mille müügihind oli üle 12 miljoni norra krooni (1,3 miljonit eurot), siis loomulikult olid nii tellija kui ka lõppklientide ootused kvaliteedile väga kõrged. Rõõmuga võime tõdeda, et need said täidetud. Kõik majad on elanikud leidnud ning kliendid on rõõmsad ja rahul. Hooned olid kavandatud madala energiatarbe majadena ja tavapärasest enam tuli pöörata tähelepanu sõlmede läbimõtlemisele ning tehnilisele lahendusele. Projekt kestis 11 kuud, millest 5 kuud kulus projekteerimisele, 2,5 kuud tootmisele ja paigaldusele ning viimased 2,5 kuud siseviimistlusele, sisustamisele ja kasutuslubade hankimiseks / majade üleandmiseks. Nagu iga ehitusprotsessiga, on ka tehasemaja puhul väga oluline kliendi, arhitekti, inseneri ja ehitaja igakülgne ning avatud koostöö.
Arhitektuuripreemia pälvinud puitkarkass-elementmaja Sakus. Madis Lobjakas, Timbeco Woodhouse OÜ müügijuht:
Puitkarkassmajade kompleks Norras. Matek AS
FOTOD: SVEN-OLOF ENGLUND XL-STUDIOS
Arhitektuuripreemia pälvinud puitkarkass-elementmaja Sakus. Timbeco Woodhouse OÜ FOTOD: SVEN-OLOF ENGLUND XL-STUDIOS
Suures pildis projekti juures väga keerulisi lahendusi ei olnud. Oli küll üksikuid keerukamaid detaile, kuid neid tuleb iga majaga ette. 2015. aastal enne külmasid sai tehtud vundament. Majakarp püstitati veebruaris ja sisse koliti juulis. Tehasemaja ei sea ostjale võrreldes kohapeal ehitamisega tegelikult mingisuguseid piiranguid,
17
AASTA TEHASEMAJA 2017
Masintoodetud palkmaja Võrumaal. Ritsu AS
ei arhitektuuris ega tehniliste lahenduste kasutamises. Erinevus kohapeal ehitamisega on see, et planeerimise protsess tuleb teha põhjalikum, kuna suur osa valmib tehases ja jooksvaid muudatusi on väga keeruline teha. Arhitekt Tiit Silla eesmärk oli koos kliendiga luua maja, mis oleks parem kui korter. Seal peab olema palju valgust ning elanikud peavad osa saama aastaaegade muutumisest ja meie muutlikust ilmast. Nad tunneksid, et elavad otsekui aias, mis on samas soe ja meeldivalt turvaline. Maja on projekteeritud nii, et sobib paljudesse piirkondadesse. Kasutatud ei ole väga kalleid lahendusi, sest tänapäevane ei pea alati kallis olema. Tellijal olid selged soovid ja aluseks oli tüüpmaja lahendus.
Masintoodetud palkmaja Võrumaal. Elari Kivisoo, Ritsu AS tegevjuht: Konkreetse projekti puhul oli tegemist meie jaoks ühe sellise olukorraga, kus kliendid tulid oma visiooniga ruudulisel paberil Ritsu kontorisse. Alguse sai koostöö meie arhitektiga – leida visuaalselt meeldiv ja põhiplaaniliselt funktsionaalne lahendus. Protsessis oli vajalik hea ja konstruktiivne diskussioon, et loodavas lahenduses oleks arvestatud kliendi soovide ja vaja-
18
FOTOD: SVEN-OLOF ENGLUND, XL-STUDIOS
dustega. Esimesest kohtumisest 2015. a juunis kuni tööjooniste valmimiseni 2016. a juulis kulus projekteerimisele kokku natuke üle aasta – põhjalik eeltöö on sageli vajalik maksimaalselt hea tulemuse saavutamiseks. Üldiselt on mõistlik iga tehases valmistatud puitmaja ehitamiseks plaanida keskeltläbi kuus kuud. Palkmaja puhul on vaja arvestada teatava vajumisega. See ei ole mingil moel puudus, vaid lihtsalt omadus, millega peab arvestama. Nii oligi ehk kõige suurem väljakutse kahekaldelise katuse lahendamine, kuna selle osad vajuvad erinevalt. Ülejäänu on tehtud Ritsu parima tehnoloogia järgi ja midagi ülemäära keerukat ette ei tulnud. Maja headeks omadusteks on arhitektuursele funktsionaalsusele lisaks loodussõbralikud materjalid, väga tervislik ja hubane sisekliima ning atraktiivne üldmulje. Ehituseelarve ja täpse pakkumise saab endale sobivas komplektis ja valmidusastmes küsida kõige mugavamalt just kogemustega puitmajade tootmisega tegelevalt ettevõttelt. Seejuures tasub oma soov esitada võimalikult detailselt, et olla kindel kõikide vajalike tööde ja sobilike materjalide hinnas sisaldumises. Kui on soov erinevate ehitajate pakkumisi võrrelda, on väga oluline jälgida, et võrreldavad pakkumised ka tege-
likult võrreldavad oleksid: kas need sisaldavad ikka samu materjale ja samas mahus töid. Paraku tegutseb ka Eestis ettevõtteid, kes proovivad n-ö pooltõdedega kliente püüda ja lubavad müügifaasis rohkem, kui hiljem reaalselt pakutakse. Ühtlasi tasub teenuspakkujalt üle küsida, mida peab veel ise tegema või milliste lisakuludega arvestama. Soovid tasub julgelt välja öelda, sest kui need on tehniliselt teostatavad, siis nendega üldiselt ka arvestatakse. Ehitajal on suur kogemus ja ta oskab anda head nõu, mida tasub arvesse võtta. Tänapäeval on materjalide ja tehniliste süsteemide valik väga lai ja ehitajalt tasuks kindlasti nõu küsida, milline on tema kogemustele tuginedes konkreetse projekti ja asukoha mõistes just parim või sobivaim lahendus. Edasi sõltub projekti teostamise etapp juba konkreetsetest soovidest: kas ja kui palju ta soovib projekti elluviimist ise juhtida ja kui palju kaasatud olla. Ritsu kogemused on erinevad. Järjest enam on kliente, kes jätavad ehituse professionaalide hooleks. Samas on väga levinud mudel, kus meilt tuleb projekt, ehitusloa taotlus, majakomplekt ja selle paigaldus; klient tellib meie tehtud jooniste põhjal vundamendi ehituse ning tegeleb pärast majakomplekti paigaldust eri- ja viimistlustööde tellimisega.
SISUTURUNDUS
Maaküttega säästad 75% oma kodu küttekuludelt Täielikult hooldusvaba maaküte on ökoloogiline lahendus, mis lõpetab sinu koormamise kopsakate küttearvetega. Maaküte varub soojust maast või veekogust selleks ette nähtud torustikuga, mille võib kaevata pinnasesse või lasta kaljusse puuritud kaevu. Torustikus ringleb jäätumatu, keskkonnasäästlik vedelikulahus, mida soojendab ümbritsev mass. Aurustis satub lahus kokku külmaainega ning kompressor tõstab gaasiks muutunud vedeliku temperatuuri. Kondensaatori kaudu siirdub soojusenergia maja küttesüsteemi ja akumulatsioonipaaki, et soojendada tarbevett. Elektrit vajab maasoojuspump vaid kompressori ja ringluspumpade tööks, seega saad ühe kasutatud kilovati kohta keskmiselt kolm kilovatti soojusenergiat, optimaalsetes tingimustes isegi rohkem. Parima kasuteguri saab maasoojuspumbast vesipõrandakütte või muu sarnase, madalal soojusel toimiva süsteemiga.
Tööpõhimõte kui külmkapil, aga ümberpööratult Lihtsalt selgitades on maasoojuspumba tööpõhimõte sama nagu külmkapil, kuid ümberpööratud kujul: külmkapp juhib toiduainetest saadud soojuse väljapoole, maasoojuspump aga siirdab
maas või vees oleva soojuse hoonesse. Saamaks teada, kas sinu olemasoleva või alles plaanitava kodu küttelahenduseks sobib maasoojuspump, tuleks teha maja ümbritsevale maale hürageoloogiline uuring. Selle abil selgitatakse välja, kas parima tulemuse annaks horisontaalselt paigaldatud maakollektor, vertikaalse puurimise teel kaevu paigutatud kollektor või hoopis kinnine kaev, kus soe vesi pumbatakse soojusvahetisse ühest kaevust ning jahutatud vesi suunatakse tagasi teise kaevu. Maaküttelahenduse tasuvus oleneb eelkõige maja suurusest, kuid üldiselt tuleb arvestada 3–7aastase tasuvusperioodiga. Üks ruutmeeter majapinda võrdub ühe meetri puurimisega ehk umbes 100ruutmeetrise maja puhul on tarvis puurida 100 meetrit. Ühe meetri puurimise hind jääb 35–50 euro vahele olenevalt pinnase geoloogilisest läbilõikest. Soojusvaheti ehk katlaruumi mineva seadme hinnad algavad 5000 eurost.
ga, mis selle omanikult rohkem jälgimist ei nõua. Ruum, kuhu paigaldatakse maasoojuspump, ei pea olema tulekindel ning maaküte ei vaja ka korstent. Lisaks sellele võtab Gebwelli maaküttelahendus ruumi vaid paar ruutmeetrit. Kuigi vertikaalsel puurimisel paigaldatav küttesüsteem tuleb pinnasekollektoril põhinevast veidi kallim, annab puurimine aasta ringi 5–6 kraadi soojusenergiat, samal ajal kui pinnasekollektor vaid 1–2 kraadi. Pinnasekollektor sobib kütma pigem suurema kinnistuga maja, kuid tuleb arvestada, et haljastuse ja viljapuude vahele on süsteemi keeruline paigutada. Edaspidi peab loobuma ka kaevamist nõudvatest aiatöödest ja juurviljakasvatusest. Muru kasvab küttesüsteemi peal meelsasti. Kuna maakütte planeerimine eeldab uuringuid ja projekti koostamist, on sobiv aeg alustada just sügisel. Nii on kevadeks kõik eeltööd tehtud ning maakütte paigaldamine võib alata.
Rohkem infot leiad:
Hooldusvaba aastakümneid
www.baltimaaküte.ee Harald Raid, tel 504 2999 info@baltipuurkaev.ee
Valmis ehitatud küttelahenduse puhul on tegu aastakümneid hooldusvabalt töötava süsteemi-
Balti Puurkaev OÜ Kadaka tee 82, Tallinn (Eesti Geoloogia Keskus)
Roostevabasid, graniit-, kunstkivi- ja isegi klaasvalamuid valmistatakse tänapäeval eri suuruses, värvis ja kujus. Valiku tegemisel lähtutakse nii toote hinnast kui ka visuaalsest sobivusest, ent vähem tähtis ei ole ka praktilisus. Neid kolme lähtekohta arvestades oleme turule toonud uued klaas-graniit- ja klaas-metallvalamud, mille mudelivalik on parajalt suur, et pakkuda lahendusi eri stiili köökidesse. Capella ja Pallas – uus klaasvalamute kollektsioon. Valamute pealispind on valmistatud 8 mm karastatud klaasist, mis on kuni viis korda vastupidavam kui tavaline klaas. Klaasi lisatugevuse tagab spetsiaalne lamineerimiskiht. Capella mahukas tehisgraniidist valamu on määrdumis-, kriimustus- ja kulumiskindel ning temperatuurimuutuste suhtes resistentne. Toonidest on saadaval alabaster ning must ja hall metallik. Pallase sarja valamud on tõestuseks, et roostevaba teras on aegumatu ja praktiline materjal, mis sobib kokku iga stiili, ruumi ja värviga.
Ruumilise efektiga valamumuster annab köögile lisaavarust ning loob täiusliku interjööri (Capella Alveole).
Valamu läikiv klaaspind on suurepäraseks vastukaaluks töötlemata poorsele betoonpinnale ning julgustab eri tendentside ühendamist ja kombineerimist (Capella Block).
Pealinna nimetusega valamu lisab köögile mängulisust ja taasavastamisrõõmu (Pallas City).
Lineaardisaini peegeldav vöötkood on tänapäeva iseloomustav aktsent (Capella Code).
Põhjamaa stiil ja valge värv on lahutamatud. Neutraalse valge taustaga klaasvalamu sobib ideaalselt trendikasse miljöösse (Capella White).
Tugevad aktsendid ilmestavad ideaalset köögilahendust. Valamu must klaaspind koos sellega ühilduva musta köögitehnikaga loob kordumatu harmoonia (Pallas Black).
Rohkem infot valamute kohta leiab Aquel Eesti OÜ kodulehelt www.aquel.ee.
TĂźri tn 6A, Tallinn
www.dever.ee dever@dever.ee
INTERVJUU
11 küsimust:
Noore arhitekti preemia pälvinud Sille Pihlak ja Siim Tuksam Eesti Arhitektide Liidu üld-kogul aprilli alguses kuulutas kultuuriminister Indrek Saar välja noore arhitekti preemia 2017 (NAP) laureaadid, kelleks on Sille Pihlak ja Siim Tuksam arhitektuuripraksisest PART. Noorte arhitektide eesmärk on võimalikult palju kohaliku toorainega ära teha ja näidata selle võimalusi ka kohalikule arhitektuurimaastikule. Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov noore arhitekti preemiat üle andmas. Foto: Madis Veltman
•
•
nud võtta ette ainult projekte, mis võimaldavad energiasäästlikku ja puidumaterjali innoveerivaid lahendusi. Oleme püüdnud hoiduda kommertsprojektide tootmisest (näiteks Eestis levinud alampakkumisega võistlused) ja pannud rõhku teaduse ning akadeemia koostööle puidutööstusega. Seega olemegi skaalas varieerunud (45 m nurgamastist linnaruumi jäätmesorteerimiskastideni), näitamaks võimaluste ampluaad.
Oleme püüdnud hoiduda rutiinist – see kaotabki loomingulise efektiivsuse. Juhindume mängulisest ja eksperimentaalsest lähenemisest arhitektuurile ja igapäevatoimetustele. Oluline on pigem, et oleks hea töötegemise koht ja seltskond. Selles on meil meeletult vedanud. Töötame Saarineni maja viimasel korrusel päikeseküllases avatud planeeringuga pinnal, kus peale meie on terve posu häid sõpru loomeettevõtjaid. Ja hästi palju rohelisi taimi.
•
•
•
•
Milliste sõnadega ennast tutvustaksite? Arhitektuuripraksis PART on tegelikult lühend nimest: Practice for Architecture, Research and Theory. Seega oleme arhitektuuripraksis eksperimentaalse, digitaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni uurimiseks ja rakendamiseks. Ideede rakendamiseks oleme leidnud enim arenenud masinapargi Eestis. Soovime väärindada puitu ja taastuvat loodusvara disaini kaudu. Kust kõik alguse sai ja mis on teinud teist selle, kes olete? 2014. aasta lõpp oli veidi vaiksem aeg. Mina olin lõpetanud just Veneetsia biennaali, Sille oli tulnud tagasi Los Angelesest arhitektuuribüroost. Välismaalt töö otsimise kõrval osalesime võistlustel. Nii möödus paar kuud ja tuli pakkumine hakata kureerima TABi peanäitust. Sellest sai alguse arhitektuuripraksis PART. Kuidas on möödunud teie loomingulised aastad noore arhitektina? Oleme kahe tegutsemisaasta jooksul püüd-
22
Milliste raskustega olete silmitsi seisnud ja kas on asju, mida oleksite soovinud teada juba karjääri alguses? Algus on ikka keeruline. Suur teadmatus, ei tunne veel õigeid koostööpartnereid jne. Katsetamist ja vastu näppe saamist on ette tulnud, aga üldiselt oleme Sillega parajad teerullid: kui oleme midagi mõttesse võtnud, siis teeme kõik, et see ka tehtud saaks. Kas on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline?
Kas mõtlete tööd tehes keskkonnasäästlikkusele? Kuidas? Kindlasti. See on teema, mida on võimatu vältida. 2020. aasta Pariisi konventsiooni kvoodiga peame arhitektidena võtma vastutuse kasvuhoonegaaside tootmise osas ja ehitama edaspidi üksnes liginullenergia maju. Seega on meie eesmärk võimalikult palju kohaliku toorainega ära teha ja näidata selle võimalusi ka kohalikule arhitektuurimaastikule. Kultuuriminister Indrek Saare noore arhitekti preemia (NAP) auhinnakõne oli suurele tun-
INTERVJUU
TAB 2015 kuraatornäituse “Keha ehitus” linnaruumiinstallatsioon Soolalao ees.
Foto: Tõnu Tunnel
mal määral seotud nende katsetustega, mida akadeemias teeme.
•
heliLAINE.
Foto: Tõnu Tunnel
nustusele lisaks kinnitus, et keskkonnasäästlikud teemad on riigi teemad, mida kõik koos lahendada püüame.
siis elu tekkimine on nii ebatõenäoline, et seda peaks iga hinna eest hoidma ja paigal tammudes seda ei tee.
•
•
Mis või kes inspireeerib? Töö. Mõtlen selle all tegevust, mis mingile eesmärgile lähemale viib, mitte seda, mida tehakse raha saamiseks (kuigi üks ei välista teist). Kui tööd ei tee, ega siis midagi iseenesest tule. Mida rohkem on teha, seda rohkem tekib ideid. Osa jõuab ka teostusse ja tekitavad materjaliseerumise valulikus protsessis uusi ideid.
•
Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovite meelde jääda? Tunnen kohustust rääkida kaasa selles, mida tähendab olla inimene. Muidu poleks sellel kõigelheliLAINE. mõtet. Ei ole võimalik luua ruumi, kui pole oma visiooni seda kasutavast inimesest. See on nagu demokraatias ikka: kui sa ei vali, siis ära mölise. Mina tahan valikuid teha ja kaasa rääkida. Kui natuke suuremas skaalas vaadata asju,
Kuidas elab meie arhitektuur ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu? Eesti arhitektuuril on vaja brändi. Usume, et see võiks olla kvaliteetne, keskkonnasäästlik ja nutikas puitarhitektuur. Kahjuks suhtuvad inimesed enamasti arhitektuuri kole kärsitult. Tahaks kohe midagi praktilist, mis müüks ja toimiks ning oleks ilus nagu vanasti. Tänapäeval toimib arhitektuur palju rohkem nagu teadus. On vaja uurida ja katsetada, tuua kokku õiged eksperdid. Miks füüsiku juures ei koputa kogu aeg tellija õlale, et millal nüüd seda Higgsi bosonit müüma saaks hakata? Õppejõudude, teadurite ja doktorantidena on meil muidugi privileeg üle poole oma ajast uurida puitmaterjalide kasutus- ja tootmisvõimalusi ning raaljuhitavaid ehk algoritmilisi protsesse arhitektuuris, disainis ja tootmises. Meie büroo projektid on vähemal või rohke-
Milline oleks teie soovitus arhitektuuriüliõpilasele? Arhitektuuriharidus on väga mitmekülgne ja laiahaardeline. Minu koolikaaslastest on päris mitmed saanud arhitektideks selle klassikalises tähenduses, aga on ka poliitikuid, nõunikke, kuraatoreid, tippjuhte, kunstnikke, disainereid, arendajaid. Sama on eeldustega, ei pea enam oskama perfektselt joonistada või tundma tehnilist mehaanikat. Olulisem on uudishimu ja tahtmine asju teha. Igasugused tehnoloogilised oskused tulevad tänapäeval muidugi kasuks. Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskond sai sel aastal esimese koostööroboti ja masinapargile on tulemas lisa. Saab katsetada materjalide ja masinatega, mida tähendab nüüdisaegne tootmine ja kuidas luua ebastandardseid lahendusi. Soovitaks katsetada ja otsida, mitte minna kindla, millegi tehtu peale välja. Kuni ollakse kaitsvate kooliseinte vahel, pole vaja meil mõelda eelarvele, kliendile ja muudele pärssivatele asjaoludele. Loomingulisi ideid on palju lihtsam pärast taandada kui kasvatada, seega loogem praegu endale pagas, millega arhitektuurimaailma siseneda.
•
Lemmikobjekt enda loomingust? Miks? Südamelähedasemad on ikka need, millega kõige rohkem vaeva on nähtud. Keha Ehituse installatsioon on kindlasti oluline, kuna tegu on esimese ehitatud objektiga, mis oli täielikult enda algatatud ja läbi surutud, kuid sai loa pikenduse hoopis linnakeskkonna ameti soovil. Mainimata ei saa ka jätta Eleringi disainmasti Soorebane, mis oli meie esimene konkursivõit ja on praegu projekteerimisel.
23
RUUM
Tõeline meistritöö on pügada pajulehine pirnipuu (pyris salicifolia ’pendula’) metallist raamile siledaks hallikasroheliseks seinaks. Puid on siin palju, umbes iga 50 cm tagant.
Põnevama vabakujulise heki saad heitlehise õitsva või marju kandva põõsaga (fotol viburnum nudum / sile lodjapuu ’brandywine’). Võid põõsa ette lisada rea rikkalikult õitsvaid püsikuid.
Hekid – kasulikud ja kaunid vaheseinad
Oled ostnud endale toreda maja või majaosa ja kõik tundub perfektne hetkeni, mil astud õue ja avastad end olevat kui naabri peopesal. Või oled aias ja aiaga elanud juba aastaid, kuid endiselt ei ole naabri kompostiala sinu grilliala kõrvalt ära kolinud. Või tahaksid omaenda aeda veidi liigendada ja mõne vähem atraktiivse ala põhilisest vaateväljast ära kaotada? Kuidas ja millega seda teha? Kui majas liigendavad ruume seinad, siis aias teevad sama töö hekid, müürid või muud vaheseinad ja sõrestikud. Merilen Mentaal, aiadisainer MentaalMaastikud
E
simesed hekid või vaheseinad on lihtne paika panna. Need peaksid aia peamise elu ja olemise ala privaatseks, enda omaks muutma. Kõige aktiivsem elu käib terrassidel. Kaaludes läbi sellelt alalt avanevad vaated, saab ära märkida, mis kindlasti hekki või mingit piiramist vajaksid. Kohe tuleks läbi mõelda piirde kõrgus, et tekiks turvaline oma aia tunne. Piirete kõrgus peaks jääma mõistlikkuse piiridesse, et ei varjaks täielikult näiteks naabermaja teise või kolmanda korruse aknast avanevat vaa-
24
det. Arvestada tuleb ka piirkonna seatud kitsendustega. Kui piirkond ei luba piirdeid, mis on kõrgemad kui näiteks 1,8 meetrit, siis nii on. Samas saab aeda sissepoole tuua puid, mis veidi kõrgemad vaated ära varjavad. Enamikus viimase paari aastakümne jooksul rajatud aedades on kasutatud esmase privaatsuse loomiseks elupuuhekke. Elupuu on küll piisavalt vähenõudlik ja kiire kasvuga ning annab aastaringse roheluse, kuid ei pruugi olla ainus võimalus. Pealegi muutub mõni liiga palju ka-
sutatud element lõpuks igavaks või lausa vastumeelseks. Enne kui kindla heki kasuks otsustad, mõtle, kui palju kõrvalt avanev vaade sinu tubast elu häirib. Aiaelu on aktiivne ajal, mil end väljas mugavalt tunneme – hilisemast kevadest sooja sügise lõpuni. Enne ja pärast seda on terrassil viibimise aeg üürike. Võib-olla ei pea hekk ilmtingimata igihaljast põõsast olema? Võid kasutada ka heitlehiseid põõsaid, mis on pidevas muutumises, pakuvad ehk õisi, erinevaid lehevärve või ka dekoratiivseid marju.
www.plaadipunkt.ee Tallinna müügisalong / Pärnu mnt 137, Tallinn tel 650 0720 / tallinn@plaadipunkt.ee Tartu müügisalong / Sõbra 54, Tartu tel 731 2444 / tartu@plaadipunkt.ee
RUUM
Spaleerpuud moodustavad kõrge alt õhulise heki. Ideaalne lahendus, kui pead veidi kõrgemaid vaateid varjama. Spaleerpuude alla saad rajada tavalise heki ning heki ja puudevahelise ava jätta täpselt nii suureks, kui soovid. Spaleerpuudeks sobivad näiteks pärnad ja pirnipuud, ka dekoratiivõunapuud.
Hekk ei pea alati aeda piirama. Pooleldi õhuline puidust sõrestiksein annab kohese privaatsuse ja mõjub dekoratiivse taustana kõigele, mis ta ette jääb. Terrassi ja sõrestiku vaheline ala on jagatud erinevateks aiaruumideks püsikute ja puuvormis sirelitega. Õisi jagub siin nii kevadel, suvel kui ka sügisel.
Kõrrelised saavad hoo sisse suvel, mil neist moodustub mõnus roheline kardinataoline hekk. Sügisel värvuvad nad beežidesse ja pruunidesse toonidesse ning püsivad vormis veel pikalt läbi talve. Sirged hekiread taga on pöögist, mille lehed jäävad pruunina põõsale kuni kevadeni. Pöögihekk ei jää kunagi päris paljaks.
Enne heki rajamist on oluline määrata, kui kõrgeks hekil kasvada lased. Selle järgi tuleb põõsad valida. Suhteliselt madalat, näiteks 1–1,5-meetrist hekki ei ole mõtet kõrgest kontpuust rajada, sest kontpuu tahab pigem kahe-kolme meetri kõrguseks kasvada. Ta on küll kiirekasvuline, millest on esimesel ja teisel kasvuaastal rõõmu, kuid mida aastad edasi, seda rohkem ja tõsisemalt tuleb teda pügada.
Mõned põõsad on jälle väga aeglase kasvuga, näiteks pöök või jugapuu. Kui sul jätkub kannatust sellise heki kasvamist oodata, siis hiljem on ta kindlasti piisavalt eriline, et välja paista. Hekist rääkides tuleb esimesena silme ette pügatud, ühest taimesordist rajatud hekk, kuid võimalusi on palju rohkem. Segahekid annavad võimaluse kasutada kahte kuni kolme taime, andes hekile veidi iseloomu juurde. Erinevad
taimed võivad olla eri värvi või suuruse lehega, miks mitte ka osaliselt igihaljad. Pügatav hekk annab konkreetsuse ja piiritleb aeda rohkem kui vabakujuline hekk. Vabakujuline hekk aga annab pehmust ja lopsakust ning mõjub näiteks looduslikumas keskkonnas loomulikumalt. Samuti annab ta hea võimaluse lindudele ja väikestele loomadele seal end mõneks ajaks sisse seada.
I.D. KANGAS
Stiilsed lahendused
• kardinad • kangad • seinakattematerjalid
I.D. KANGAS avatud E–R 10–18 Lootsi 3a, Tallinn tel 614 3334, 5687 9490 www.idk.ee
Uued tooted! • meriinovillased pleedid • linane voodipesu • puuvillased käterätid
RUUM di rohkem piiritletud aiaruumideks, kus iga ala saab konkreetsed jooned: terrassiala, muru- või pallimänguala, grilliala, laste mängumaa, tarbeaed, omaette olemise ala jne. Need alad võid ära piirata kõrgemate või madalamate hekkidega, puuderivi või hoopis kõrgetest püsikutest või kõrrelistest veidi sümboolsemate piiretega. Suurepäraselt mõjuvad ka dekoratiivsed sõrestikud, metallist seinaelemendid, klaas või mõni muu kunstipärane piire.
Piirdeheki puhul mõtle läbi Efektne kivisein väikese istumisala taustaks mõjub nii skulptuurse fookuspunktina kui ka väärika piirdena.
Väikese eralduse ilu- ja viljapuuaia vahele annab puidust ja vitstest meisterdatud lai värav, millel kasvab ronitaim aktiniidia.
Hekitaime suurus vali selle järgi, kui kiiret tulemust ootad. Kui soovid kohe tajutavat hekki, vali pigem võimalikult suured ja korralikud taimed. Saad neid ka veidi harvemalt istutada kui tibatillukesi istikuid, mille puhul ei pruugi alguses arugi saada, kuhu see hekk nüüd tekkima peaks. Ära unusta hekki – ka kõige madalamat – õigel ajal pügada! Korraliku heki saad ikka algusest peale õige lõikamisega. Mõni vabavormiline hekk ei pruugi lõikamist vajada, kuid enamik põõsaid tahab aeg-ajalt hekikääre näha, et tugevaks ja tihedaks sirguda. Heki- ja põõsaalad eralda murust kindlasti piir-
dega. See peaks olema võimalikult lai, metallist või puidust piire, mis jääb maa sisse. Nii on hiljem lihtne nii hekki kui ka muru hooldada. Kasta värskelt istutatud põõsaid esimesel hooajal hoolega. Nad vajavad vett isegi siis, kui tundub, et sajab piisavalt. Juurduvale põõsale ei pruugi sellest piisata. Ära unusta ka igal kevadel põõsaid väetada. Vaheseinad ja hekid on aias sees teretulnud elemendid. Ruum mõjub suuremana, kui sa ei näe terrassil olles aia piire. Läbi erinevate aiaruumide tundub, et aed on suurem ja seal on rohkem võimalusi, tegevust ja põnevust. Seepärast on hea jagada aed mõttelisteks või vei-
• • • • •
Kuhu peaks hekk tulema? Kui kõrge peaks hekk olema? Kas heitlehine või igihaljas hekk? Kas pügatav või vabavormiline hekk? Kas segahekk või ühest taimest rajatav hekk • Kui kiire kasvuga on valitud hekipõõsas, milline on tema lõplik kasvukõrgus? • Millise vahega hekitaim istutada? • Kui suure taime kasuks otsustada? • Millised taimed või tegevused tulevad heki ette? Kas hekk peaks mõjuma rahuliku taustana või hoopis ise välja paistma? Seda viimast piirdeheki puhul ei soovita, sest piirdehekk jäägu piirama, mitte endale tähelepanu tõmbama. Pigem säragu aiasisesed hekid ja põõsakooslused – neile tasub rohkem tähelepanu tõmmata.
Uued 2017
tekstiilid kohal! Suur valik ruloosid
Tel: 56 351 211
Liivalaia salong • Liivalaia 40, Tallinn
Pärnu salong • Akadeemia 1
Tel: 56 970 588
Rakvere salong • Haljala tee 4,Rakvere vald (Põhjakeskus)
Tel: 56 351 213
Järve salong • Pärnu mnt 238, Tallinn (JÄRVE KESKUS)
Tartu salong • Sõbra 54 (Turu Ärimaja)
Viljandi salong • Leola 53 (Home Gallery)
Kuressaare salong • Tallinna 30
Tel: 50 32 953
Mustamäe salong • Sõpruse pst 170, Tallinn
Tel: 58 281 928
Tel: 56 351 216
Tel: 56 351 217
Tel: 56 942 522
Jõhvi salong • Keskväljak 6 (Jõhvi Kaubakeskus) Tel: 56 351 218
TRENDID
Milano sisustusmess värvi ja värskust! Aprilli alguses toimunud Milano sisustusmess on kindlasti üks olulisemaid sellelaadseid üritusi maailmas. “Salone del Mobile. Milan” toimus juba 56. korda. Kuue päeva jooksul käis messil 343 602 külastajat 165 riigist. Üle aasta on mööbli ja sisustuse kõrval eraldi välja toodud kas köögid või valgustus. Sel aastal said tähelepanu just valgustid ja valguslahendused. Messi populaarsust ja aina kasvavat jõudu näitab ka see, et esimest korda ajaloos avas näituse ametlikult vabariigi president Sergio Mattarella. Tekst ja fotod: sisearhitekt Lilia Kristianson (KARM&KRISTIANSON)
M
ulle kui sisearhitektile on see iga-aastane väga oodatud ja suurt naudingut pakkuv inspiratsioonireis, kus saab tutvuda tippdisainerite loominguga, paremal juhul nendega isegi kohtuda. Sel aastal õnnestus kohtuda nii Marcel Wandersi kui ka Tom Dixoniga, kes tundsid huvi meie tootedisaini arengu vastu. Pärast sellist reisi on pea täis lennukaid ideid, mida sooviks kohe teostama hakata.
28
Messiala Rho Fiera on väga suur, sel aastal osales messil rohkem kui 2000 eksponenti. Loomulikult pole võimalik läbida tervet messiala ja see pole ka kunagi eesmärk olnud, aga iga külastaja võiks teha enne kodutööd, mis täpsemalt huvi pakub. Nii on kohapeal oluliselt lihtsam. Põnevat diasini ja külastajaid on nii palju, üritused toimuvad kogu Milanos, mitte ainult messialal. Linn on täis väljapanekuid, installat-
sioone. Hilisõhtuni on avatud disianisalongid, kus korraldatakse vastuvõtte, presentatsioone, kokteiliõhtuid jne. Kogu linn ongi sel ajal justkui üks suur disainikeskus. Kindlasti pole võimalik teha täielikku ülevaadet Milanos toimuvast, seda peaks disainihuvilised ise kogema, aga väike kokkuvõte tähelepanekutest, suundadest ja muust huvitavast annab aimu toimunust ja trendisuundadest.
TRENDID
1. Värvid: kerged pastelsed murtud toonid
3. Punutud ja nöörist mööbel. Detailid
Meil põhjamaades on sisekujunduses tunda pigem rahulikku ja monokroomset joont, mujal maailmas kasutatakse värve oluliselt rohkem. Eks meiegi oma töös julgustame inimesi rohkem toone ja mustreid lisama. Kui eelmisel aastal jäi silma sügav džungliroheline, siis sel aastal oli üldine pilt mitmekesisem: palju roosat, mündirohelist, lisaks vasekarva ja pruunikaid toone. Eriti jäid silma roosad diivanid ja toolid.
Mis eristab head väga heast – detailid. Nagu oma töös, nii ka messil ringi vaadates pööran palju tähelepanu detailidele, viimistlusele. Üks, kasvõi väike detail võib muuta lihtsa mööblieseme absoluutselt eriliseks. Sel aastal oli näha, et palju on kasutatud erinevat punumistehnikat ja kangasnööridetaile.
2. Julged mustrid ja värvid Pastelsetele toonidele vastukaaluks oli näha palju väga julgeid värvi- ja mustrikombinatsioone. Intensiivsed vääriskivide toonid, nagu rubiinipunane ja smaragdroheline, tungisid jõuliselt esile. Eelmisel aastal nähtud looduse rohelisus ja lopsakus oli ka sel aastal teemaks.
4. Materjalidest jäid silma erilist tooni marmorid. Looduskivi, klaas ja puit on alati hinnatud. Kui eelmisel aastal oli tunda väga tugevat valge looduskivi, nagu Calacatta ja Carrara marmori mõju, siis sel aastal olid ülekaalus eri värvides marmor- ning kivipinnad. Klaas oli inspiratsiooniks nii mõnelegi disainerile ja
31
MOOOI
MOOOI
TRENDID
juba eelmisel aastal detailides kasutatud soojad metallid, nagu messing, olid sel aastal veelgi tugevamalt oma koha leidnud.
5. MOOOI – “A Life Extraordinary” väljapanek väärib eraldi esiletoomist, kuna see on täiesti omaette elamus. MOOOI väljapanek köidab tähelepanu tervikuga: mustrid, värvid, sisustus. Iga detail on hoolikalt läbi mõeldud ja tulemus on lihtsalt jalustrabav. Üks võimsamaid vaatepilte oli n-ö valgustitemeri või pigem siis taevas. Koos MOOOI toodetega tutvustati seekord briti fotograaf Levon Bissi projekti “Microsculpture”. Tema tööd, millele on trükitud elusuuruses putukad, tõestavad, et ükski detail pole kunagi liiga väike ning et isegi kõige väiksemal detailil võib olla suur, isegi dramaatiline mõju.
32
6. Euroluce’i valgustid Nagu mainitud, siis sel aastal ekponeeriti messil mööblile lisaks eraldi valgusteid ja valguslahendusi. Olgu tegemist üldvõi meeleoluvalgustiga, siis kindlasti on valgusti sisustamisel väga oluline detail, millega saab rõhutada ruumi eripära ja toetada sisekujunduslikku kontseptsiooni. Valgustimaailm on tõesti väga lai ja Salone del Mobile Euroluce annab väga hea ülevaate sellest täiesti erilisest maailmast. Erineva disaini ja otstarbega valgusteid leidub messil kindlasti igat stiili era- või ühiskondliku interjööri tarbeks. Osa tootjaid ja disainereid ei tee teadlikult oma väljapanekut messialale, vaid leiavad selleks linnas mingi erilisema koha. Näiteks tõi Tom Dixon sel aastal Milanosse oma väljapaneku “Multiplex”, mida esitleti kinosaalis ja seda ümbritsevas väikeses ostugaleriis. Seal räägiti lugusid ja esitleti tema tooteid eilsest, tänasest ja homsest.
SISUTURUNDUS
Kuidas kaitsta kodu liigse sademevee eest? Kuigi elame kliimavöötmes, kus puudub pikem vihmaperiood, tuleb meilgi ette pikki vihmapäevi, mis muudavad koduõue pehmeks, uputavad eestlasele omase pühendumusega hooldatud muru või kastavad maja vundamenti rohkem kui sellele tervislik. Hea lahendus nende murede koduõuest eemale juhtimiseks on ACO Nordic OÜ pakutavad Plastmo vihmaveerennide süsteemid ning sademevete kogumise või pindadelt ära juhtimise lahendused, millega saad tutvuda allpool. Vihmaveerenn, mis kannatab kõike Plastmo vihmaveerenn on ainus põhjamaa kliimasse sobiv liimitav PVC-rennisüsteem, mida võib kasutada südamerahuga kogu Eestis. Isegi rannikualadel, kus meresoolane õhk kipub proovile panema metallrennide parimaid pinnatöötlusi. Peale soola taluvad taaskasutatud plastikust rennid õhusaastet, tolmu ja UV-kiirgust, mis küll pleegitab pisut värvi, kuid ei muuda aja jooksul renni toimivust. Kuna PVC säilitab niiskuskindluse ka kriimude korral, võib neid renne kasutada kõikide katusekatetega, ka abrasiivse kivipuistega, kartmata, et renn mingilgi viisil kahjustada saaks. Nagu mainitud, on Plastmo rennid ja liitmikud liimitavad, mis tagab lekkekindla vihmavee ärajuhtimise, miks mitte ka kokkukogumise. Kes ehitus- ja remonditöödega vähegi sina peal, tuleb Plastmo paigaldamisega vaevata toime. Mugavalt mõõtu lõigatavat renni ja liitmikke on kerge poest koju tuua ning süsteemi kokkupanek pole teab mis täheteadus ‒ piisab akutrellist, käsisaest, loodist ja redelist. Liim töötab ka viie külmakraadiga. 25-aastase garantiiga Plastmo on soodsam kui metallrenn. Tänu kolmele eri mõõdule leiab elegantse lahenduse ka väiksematele rajatistele koduaias. Toonivalik on lai. Kõige populaarsemat, katusepruuni, pakub Bauhof üle Eesti. Jõudsalt populaarsust koguvaid valget, grafiithalli ning teisi toone võib tellida kodulehelt www.aco.ee. Kaup jõuab kohale nädala jooksul. ACO kodulehelt leiab peagi ka kalkulaatori, mille abil saab arvutada välja vajalike detailide hulga ja maksumuse, mis jääb samaks kõigi toonide puhul. Kui lehtlale või kuurile kuluks peale uue vihmaveerenni ära ka valgust läbilaskev polükarbonaatkatus, tasuks tutvuda Plastmo ainulaadsete klick-ühendusega katusekatteplaatidega.
ACO Selfi kruusarest on kärgja struktuuriga matt, mis täidetakse kivipuistega. Nii fikseeritakse puiste kindlalt, säästes kalli täitematerjali laialivalgumist või vee poolt minema uhtumist. Kuna kivipuiste püsib paigal, ei teki ka roopaid, lohke või muhke. Paigaldamine on väga kiire ja lihtne, kärgmatid asetatakse kõrvuti tasandatud ja tihendatud pinnasele. Kruusaresti koormustaluvus on piisav kergliiklusega platside ja teede rajamiseks. Üksnes 38-millimeetrine puistekiht tihendatud alusel kannatab raskust 300 tonni ruutmeetri kohta.
ACO Selfi murukaitserest on kiire ja kerge lahendus, et tekitada pinnas, mis kannatab koormust. Reste kasutatakse käiguteede, parkimisplatside jms alade tugevdamiseks, luues lahendusi, kus ruumi ka rohelusele. Mururest talub sõiduautodega üle sõitmist, seda võib kasutada nii avalikel objektidel kui ka eraaedades ja rajatistes.
Kolm abimeest ümber tänapäevase maamaja ACO seeria Self tooted toovad maamajapidamisse mugavuse, millega linnasaksad on tänu kanalisatsioonile harjunud aastakümneid ‒ liigveest vaba koduümbruse. ACO Selfi sademeveerennid võimaldavad luua kompleksse pinnase kuivendamise võrgustiku ning muuta sillutatud garaaži sissesõiduteed, majaesised ja jalgteed täiesti lombivabaks. Polümeerbetoonist veerennid juhivad ära ka autopesuvee, pidades vastu soolale, õlile ja kütusejääkidele, taludes samas hästi pakast.
Vaata lisa www.aco.ee või küsi infot info@aco.ee.
SISUTURUNDUS jade puhul oleme kohanud arvamust, et piisab, kui korstnapühkija pühib ühised lõõrid ja korteritesse ei ole tal vaja minna. Aga taas lõppevad ka gaasimajades mitmed lõõrid just korterites ning nende tõmmet ei saa mujalt kindlaks teha.
Kui tihti peab lõõre hooldama?
Korstnapühkijale peaks olema tagatud juurdepääs kõikidesse korteritesse Korstnapühkija töö tundub paljudele üheselt mõistetav: ta pühib puhtaks kütteseadmed ja suitsulõõrid. Miks peaks olema korstnapühkija tööst huvitatud aga näiteks need mitmepereelamus või kortermajas elavad inimesed, kellel ühtegi kaminat või ahju ei ole? Korstnapühkija pühib ka ventilatsioonilõõre Kõikides elamistes on ventilatsioon ja üks osa korstnapühkija tööst on ventilatsioonilõõride puhastamine. Kui suitsulõõrid lõppevad enamasti keldris, siis ventilatsioonilõõrid kas vannitoas, WC-s või köögis. Seega on lõõride tõmmet võimalik kontrollida ainult nendes samades ruumides. Ventilatsioonilõõridesse koguneb samuti tolmu, ämblikud koovad võrke ja köögis olevas lõõris leidub ka rasva. See kõik takistab õhuvahetust korteris, vannituba on
34
kauem niiske ning toidutegemise lõhnad ei lähe köögist nii kiiresti ära, kui võiksid. Ühtlasi ka otsene tuleoht, sest nii tolm kui ka rasvajäägid süttivad kergesti.
Majad, kus on kasutusel gaas Eriti hoolsad peaksid lõõride puhastamise ja tõmbe kontrollimisega olema kortermajad, kus on kasutusel individuaalsed gaasisoojendid või ühise gaasitoru otsas olevad pliidid. Hea ventilatsioon ja tõmme lõõrides on eelduseks, et gaas tuppa ei lekiks. Ka selliste ma-
Seadus näeb ette, et mitmepereelamutes ja kortermajades peab lõõre puhastama vähemalt üks kord aastas. Rõhk on sõnal „vähemalt“. Kui majas on kütteseadmed, mis on igapäevases kasutamises, siis võib korstnapühkija ka ette näha, et pühkimistööd tuleb läbi viia hoopis iga kuue kuu tagant. Kes võib korstnapühkimistööd teha ja millise dokumendi peab ta väljastama? Igal kevadel ja sügisel tekib ajalehtede reakuulutustesse korstnapühkimise teenuse pakkujaid nagu seeni pärast vihma. Teinekord ei ole juures ei firma ega korstnapühkija nime. On üksnes number, kuhu helistada. Hind on neil ka tihtipeale soodne. Tuleb mees, teeb töö ära, võtab raha ja lahkub. Kui läheb hästi, väljastab ta isegi paberi, et töö on tehtud. Teie olete rahul, sest olete oma kohuse täitnud ja rahakottigi ei ole väga suur auk tekkinud. Seejärel läheb teil selle korstnapühkija väljastatud dokumenti vaja näiteks kindlustuse või panga jaoks või tuleb hoopiski päästeamet kontrollvisiiti tegema. Siis selgub, et teile antud dokument on kehtetu, sest selle väljastanud korstnapühkijal puudub kehtiv kutsetunnistus. Kortermajadel tasuks tähele panna, et mitte iga taseme korstnapühkija ei või neile teenust osutada. Korstnapühkijatel on kokku kolm taset. Kõigepealt tase kolm ehk korstnapühkija õpipoisi tase. Sellele järgneb tase neli ehk korstnapühkija ning kõige viimane on tase viis ehk korstnapühkija-meister. Kortermajades võivad teenust osutada neljanda ja viienda tasemekvalifikatsiooniga korstnapühkijad. Kutsetunnistust ja taset saab kontrollida Kutsekoja koduleheküljelt kutsekoda.ee. Kui internetti ei ole käepärast, võib helistada ka päästeala infotelefonile 1524.
Kontrollige, et saate korrektse ja kehtiva korstnapühkimise akti Uue tuleohutuse seaduse valguses ei ole süüd veeretada mitte kellegi teise kui ainult iseenda kaela. Töö tellijal on kohustus veenduda,
et teostajal on olemas vajalik kvalifikatsioon ning teha enne allkirjastamist kindlaks, et väljastatud dokument vastab kehtivatele seadustele ja normidele. Korstnapühkimise akti vorm on seadusega ette antud ning igasugused erikujundusega aktid ei pruugi olla hiljem seadusandja silmis kehtivad. Teie kui tellija kohustus on veenduda, et kutsutud korstnapühkija pakub teenust, mis on seadusega kooskõlas.
SISUTURUNDUS sisepind muudab Softubi hubaseks ja mugavaks nagu nahkdiivani, seetõttu võib seal ükskõik mismoodi istuda. 4. STIILNE Ilusad materjalid, moodsad värvid, stiilsed tarvikud – Softub on mullivannide disaini, stiili ja kvaliteedi lipulaev. 5. VAIKNE Softubid on varustatud Advanced Whisperi tehnoloogiaga, mis teeb neist maailma kõige vaiksemad spaad – nii võite istuda rahustavas vaikuses või kui soovite, vaikse muusika mängima panna ja lõõgastuda, ilma et töötava mootori heli teid segaks.
Mis on Softub? Softubi kümblustünnidel on unikaalne elegantsi ja praktilisust ühendav disain. Need on kergesti transporditavad, lihtsasti paigaldatavad ja ökonoomseimad kümblustünnid maailmas. Selles ainulaadses spaas on kasutatud tehnoloogilisi uuendusi, mis muudavad Softubi konkurentsitult energiatõhusaks. Softubi tünnid on varustatud intelligentse ja ökoloogilise soojuse taaskasutamise süsteemiga, mis hoiab vee pidevalt ideaalse temperatuuri juures (max +40°C), nii et võite ennast sisse kasta, millal iganes soovite, ilma et peaksite energiakulude pärast muretsema. Keskmine kulu elektrile on 15–20 eurot kuus! Oma valmistusmaterjali tõttu on Softubid kergesti teisaldatavad ja ühe inimese poolt paigaldatavad. Softube saab lihtsasti üles seada keeruka ligipääsuga aedadesse, katuseterrassidele ja rõdudele, kuid üheks vaieldamatuks eeliseks on Softubi kasutamine nii välis- kui ka sisetingimustes. Softub vastab juba praegu kõikidele tulevastele energianormidele ja on palju säästlikum kui tema konkurendid, võttes arvesse keskkonnasõbralikkust ja energiatõhusust.
Miks valida Softub? 1. ENERGIASÄÄSTLIK Softubi spaad on turuliidrid soojuse taaskasutustehnoloogia valdkonnas. Kompaktsesse Hydromate’i seadmesse kuuluvad pump, mootor ja radiaator. Vett soojendatakse ringluse ning filtreerimise käigus eraldunud soojuse abil, mis tagab võimalikult minimaalse energia kao ja tarbimise.
36
2. KAASASKANTAV Kaalult kerge, lihtne kasutada ja paigaldada. Kuna Softub on maailma kõige kaasaskantavam spaa, on seda võimalik piiranguteta paigaldada igale poole – magamistoast katuseterrassini. Puudub vajadus betoonaluse järele ja spaa paigaldamiseks piisab ühest inimesest. 3. MUGAV Mugavuse poolest on Softub mullivannidest parim. Pehmest, kuid tugevast Polybond-vahust
6. HÜGIEENILINE Softub Ozonatori automaatne puhastusfunktsioon tagab intensiivse ja hügieenilise veepuhastuse, nii et iga kord, kui vanni võtate, võite lõõgastuda kristallselges vees. 7. ILMASTIKUKINDEL Sadagu paduvihma või lõõmaku päike, olgu krõbekülm või kõrvetavalt kuum – tugev välismaterjal Leathertex peab vastu peaaegu igasugustele ilmastukuoludele. Softubi vastupidavad värvid ei tuhmu ka pikkade aastate jooksul. 8. MITMEKÜLGNE Softubi tooted on ruumikad ja nende ümar kuju võimaldab istuda igas asendis. 9. HOOLDUSVABA Softub vajab väga vähe hooldust – valitud temperatuuri hoiab ta ise, Sina pead kord nädalas vette puhastusvahendit lisama. Rohkem infot: info@softub.ee +372 501 7456 Softub Estonia OÜ www.softub.ee
SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS
Vahtklaas on tugevaim soojusisolatsioonimaterjal
Hoonete või ruumide otstarbest sõltuvalt lamekatus kas soojustatakse või ei soojustata. Soojustusmaterjaliks kasutatakse põhiliselt katusevilla, katusevahtu või kergkruusa – valik sõltub konkreetsest objektist. Vahtklaas on aga unikaalne ja tõhus soojustusmaterjal – pooridega klaas, mis paigaldatakse kuuma bituumeniga. Tulemuseks saadakse väga heade omadustega soojustuskiht. Vahtklaas on tugevaim soojusisolatsioonimaterjal ja selle peamine eelis villsoojustuste ees on suurem niiskuskindlus. Koosneb 100% klaasist, ei reageeri enamiku keemiliste ühenditega. Vahtklaas ei ole soodne elukeskkond seentele, vetikatele, mikroorganismidele, seda ei läbi taimede juured, närilised ega kahjurid.
Samuti ei mõjuta vahtklaasi mingil moel vesi ega tuli. Soojustusmaterjali deformatsioon halvendab soojusisolatsiooniomadusi, kuid vahtklaas ei deformeeru. See tähendab, et materjali on võimalik kinnitada kinnititeta ja nii ei teki täiendavaid külmasildu. Vahtklaasi saab väga hõlpsasti töödelda tavaliste puusepa lõikeriistadega. Materjali on võimalik liimida tavaliste ehitus- ja bituumenliimidega, kuna see nakkub põhiliselt kareda pinnaga sidumisel. Vahtklaasi kasutuse kohta võib tuua mitmeid huvitavaid näiteid: soojustustöödel, hüdroisolatsioonitöödel jm. Näiteks vahtklaasiga soojustatud Tartus asuva Kvartali keskuse lamekatus on üks esimestest objektidest Eestis, kus lamekatusetöödel kasutati suures mahus vahtklaasist soojustust. Vahtklaas hüdroisolatsioonitöödel. Näiteks keevitati vahtklaasist soojustusega katuse hüdroisolatsioonitööl kolmekihiline SBS-bituumenrullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht (s.o vettpidav). Paigaldati drenaažimatt, millele omakorda paigaldati soojustuseks Styrofoam 300 paksusega 100 + 100 + 100 mm. Styrofoami peale ehitati geotekstiilkangast kattekiht. Järgnevate kihtide paigaldamine oli tellija töövõtt. Muud tööd vahtklaasiga: vahtklaasi soojustusega lamekatuse vihmavee ärajuhtimiseks paigaldati katusekonstruktsiooni roostevabast
materjalist kaheastmelised katusekaevud. Ehitati vajalikud parapetid. Nagu näha, on vahtklaasil väga palju kasutusvõimalusi. Vahtklaasist plokkide eluiga ületab hoonete eluea üle 100 aasta. Uuringud objektidel on näidanud, et 50-aastase ekspluatatsiooni jooksul pole vahtklaasi struktuuris ja omadustes toimunud mingeid muutusi. Vahtklaasil on suurepärased heli- ja soojusisolatsiooniomadused ning allub kergelt mehaanilisele töötlusele.
Vahtklaasi head omadused: • väga suure survetugevusega soojustusmaterjal; • talub seinakonstruktsiooni raskust; • ei ima vett – töötab niiskus- ja aurutõkkena; • peaaegu ainus materjal külmasildade katkestamiseks vundamendi ja parapeti konstruktsioonis; • ei sütti ega põle – kuulub kõrgeimasse tuleklassi A1; • talub temperatuuri vahemikus -260 °C kuni +485 °C; • on püsiv soolase vee, bensiini, orgaaniliste lahustite, enamiku hapete ja nende aurude vastu.
Kas säästad või saastad loodust?
D o l c e Sti l N o v o E-Lux Kodutehnika Oü Mustamäe tee 24, Tallinn info@elux.ee | www.elux.ee | +372 50 24 000