SUP-laudur Tiiu-Triinu raskeimad kilomeetrid

Tiiu-Triin Tigas on noor tegus SUP-laudur, kes on osalenud mitmel võistlusel ja sel aastal alustas ka SUPi-klubi Supster vedamisega. Uurisime Tiiu-Triinult lähemalt nii spordiala enda kui ka tema kogemuste-soovituste kohta.

Räägi veidi endast.

Olen lihtsalt suur aerulaua ehk SUPi (stand up paddleboard) fänn.

Mulle meeldib see mitmekülgsus ja vabadus, mida suppamine mulle annab. Võimalus sõita erinevatel veekogudel, panna end proovile erinevatel distantsidel, joogatada või nautida imelist päikeseloojangut.

See on lihtsaim ja kättesaadavaim viis pääseda veele ning end argipäevast välja lülitada.

Mulle on vesi alati meeldinud. Väiksena olin kõik suved emaga kuskil järve või jõe ääres ja mina hommikust õhtuni vees. Kui Tallinna kolisin, käisin igal võimalusel mere ääres. Ujumiseks on meri suuremal osal aastast külm ja tol ajal polnud talisuplus veel väga populaarne. Märkasin sügisel rannas lohesurfareid ja see tundus mega lahe võimalus vees olla. Lohesurfiga tegelen siiani, aga tuule järgi elamine mulle nii hästi ei sobi. Suppama saad minna siis, kui ise tahad – harva on ilm selline, et mitte kuskil supata ei saa.

Kuidas suppamiseni jõudsid?

Ei meenugi, kus ma suppamist esimest korda nägin, aga igal juhul oli mul pikalt soov seda proovida.

Samas tundus see keeruline ja matkale ma minna ei julgenud – äkki ei saa hakkama või jään maha. Siis sain juhuslikult tuttavaks ühe vana suppajaga, kes mind

SUP-laudur Tiiu-Triin Tigas

FOTO: ERAKOGU

Mida tuleks kindlasti algajana meeles pidada?

Ei tohi unustada, et vesi on ohtlik element. Jala ümber peab kindlasti olema turvanöör ehk leash ja seljas päästevest või paukvest (isetäituv päästevest). Alati peab veele minnes kaasas olema piisavalt joogivett ja pikematel sõitudele snäkke. Suvel tuleks nahka kaitsta veekindla päikesekreemiga.

Väga ohtlik on minna merele maatuulega ehk kui tuul puhub maa pealt merele – sellise tuulega ära suppama mine.

Kui tunned ennast halvasti, haige või väsinuna, jää kaldale. Parem, kui sa ei lähe üksi – võta kaasa sõber või mine mõnele matkale.

sõitma õpetas, ja temaga hakkasingi esmalt aerutamas käima. Praegu mõtlen, et olen kolmandat suve ise matkajuht ja pole veel näinud inimest, kes sellega üldse hakkama ei saaks. Milline on olnud sinu meeldejäävaim seik seoses suppamisega?

Raske on ühte konkreetset seika välja tuua. Iga kord on omamoodi eriline. Mega kihvt oli põneva Hara allveelaeva sadama juures, kui järsku tuli hästi imelik vaikus ja siis rahe. Üle vee oli näha joont ja kuulda, kuidas suur raheterade sadu meile lähenes.

Rummu karjääris on tuulevaikse ilmaga (siis vesi ei virvenda) põnev vee all olevaid puid ja ehitisi vaadata.

Hiiumaal seiklesime vanas kalakasvanduses, mis oli rohkem kinni kasvanud, kui arvasime, ja pidime seal korralikult läbi pilliroo murdma ja ka maa peal matkama.

Tegelikult on iga SUPi-sõit omamoodi eriline – tuleb olla vaid avatud seda märkama. Minul pole veel merel kahte identset sõitu olnud. Alati on miskit teisiti, sest mõjutajaid on mitmeid, näiteks tuul, laine, päike ja aastaaeg. Ühel korral läks veidi jamaks tõesti. Läksime veele ebasoodsa tuulise ilmaga. Ilmateade näitas, et umbes tunni aja pärast tuul vaibub, aga seda ei juhtunud. Sõitsime suure hooga allatuult ja kui märkasime, et oleks aeg tagasi tulla, olid tugev tuul ja laine meile vastu. Kuna kõik kaasas olnud olid kogenud sõitjad ja kõigil olid turvanöörid ümber jala, said kõik ka kukkumisel kiirelt lauale tagasi. Tegelikult oli see üks mu elu raskemaid kolm kilomeetrit. Sellises olukorras oleks pidanud helistama numbril 112 ja abi vastu kutsuma.

Esmapilgul tundub suppamine väga lihtne. Kas tegelikult ka on?

Suppamine on jõukohane kõigile. Mõned nipid ja trikid, mida võiks teada, on näiteks see, milline on õige sõiduasend, kuidas aeru õigesti hoida ja milline on õige aerutamistehnika, et jaksaks ka pikemalt supata.