“Lihtsalt tunnen, et see on vale!”

“Lihtsalt tunnen, et see on vale!”

Tegime intervjuu Tallinna Ülikooli osaluskultuuri professori Katrin Tiidenbergiga, kes on sotsiaalmeediat uurinud üle 10 aasta. Uurisime, miks levib valeinfo seoses COVID-19 viirusega ja mis seda põhjustab.

Mis on valeinfo?

Kindlasti on oluline teada, et ka valeinfot on erisugust. On olemas kogemata valeinfo ja justkui enam-vähem kahjutu valeinfo. See tähendab, et põhimõtteline sõnum või uudis on tõene, aga mõni fakt selles on vale – inimestel jäävad asjad valesti meelde või ununevad. Ja siis on nimelt manipuleerimiseks mõeldud ja reaalselt ohtlik valeinfo. See võib külvata paanikat ja väärarusaamu.

Kuidas tunda ära, et tegemist on valeuudisega?

Tegelikult ei ole selle jaoks ühte kindlat reeglit või valemit. Kui mingisugused taktikad valeinfo levitajate poolt nii-öelda lahti hammustatakse, siis muudavad nad kohe oma taktikat. Kogu aeg leitakse üha uusi viise, kuidas valeinfot levitada. Aga üks võimalus on jälgida oma reaktsiooni ja proovida aru saada, kuidas infot omandatakse või milliseid tundeid see tekitab. Teame, et internet toimib just nii, et isegi naljadena jagatud asjad võivad kellelegi tõena tunduda või keegi jagab neid faktidena edasi.

Miks levib vaktsineerimisega seoses palju valeinfot ja kuidas teada, mis on õige ja mis vale?

Vaktsineerimisega seonduv valeinfo ei ole kuidagi eraldiseisev üldisest infokorratusest. Põhimõtteliselt on meil praegu usalduskriis, mis on seotud nii info kui ka infoallikatega.

Mis seda põhjustab?

Üks põhjus on, et üle nelja miljardi inimese maailmas kasutab sotsiaalmeediat, aga nad kasutavad

Katrin Tiidenberg

Foto: erakogu

umbes kümmet platvormi, mis kuuluvad umbes viiele suurettevõttele. 20 aastat tagasi oli internetikasutus rohkem killustunud. Oli palju erinevaid lehekülgi, jutukaid, foorumeid. Platvormid on ehitatud nii, et nad teeniks nende ettevõtete ärihuve. Nii ongi meil täna sotsiaalmeedia, mis ei soosi rahulikku arutlust, vaid just emotsiooni tasandilt rapsimist, kuna rapsimine hoiab meid kauem platvormil.

Üldiselt jõuab väärinfo Eestisse ingliskeelse sisu kaudu otse USAst ja pikema kaarega ka Venemaa kaudu.

Vaktsineerimine ja vaktsiinid on olnud kasutusel juba pikka aega. Miks levib valeinfo just seoses COVID-19-ga?

Ühelt poolt muidugi see, et COVIDi-pandeemia on enneolematu ja üleilmne, kohati ka täiesti elu ja surma küsimus. Muidugi on inimestel teema vastu kõrgendatud tähelepanu ja kiiresti tekib ka mustvalge seisukoht. Info tarbijana võib tunduda, et teema on liiga oluline, et selle üle pikalt mõelda, peaks justnagu väga kiiresti otsustama, mida ma usun.

Teine aspekt on seotud ülemaailmastumisega – me teadlastena näeme palju, et väärinfot taastoodetakse. Üldiselt jõuab see Eestisse ingliskeelse sisu kaudu otse USAst ja pikema kaarega ka Venemaa kaudu. Kuna teema on ühine, saavad kõik väärinfo levitamisest huvitatud osapooled taaskasutada mujal popiks osutunud meeme, müüte, pseudoarstide videoid, vandenõuteoreetikute “tõestusvideoid”. Väärinfot luua on COVIDi kontekstis väga lihtne, sest materjali on palju. Võib ka väita, et COVIDi-vaktsiin on väärinfole haavatavam kahel põhjusel. Esiteks sai see tõesti üsna kiiresti valmis. Siin tuleb aga mõista, et kuna kriis oli erakordne, panustati vaktsiini loomisesse ka erakordselt suur hulk teadusuuringu raha ja toimus enneolematu koostöö valitsuste, ettevõtete ja teadlaste vahel, mis võimaldaski protsessi kiirendada. Aga põhimõtteliste vastaste puhul loogilised argumendid ei päde. Seetõttu kasutatakse vaktsiiniinfo kohta mõistet “tajutud tõde” – ma lihtsalt tunnen, et see on nii, ja seda sellepärast, et reageerin infole läbi mingisuguse hirmu või eelnevate traumade-teadmiste.

Kuidas suurendada ühiskonnaliikmete usaldust õige info vastu?

Siin on mitu tahku. Ühelt poolt on öeldud, et erinevad mindfulness’i tehnikad ja emotsionaalse intelligentsuse arendamisele suunatud tehnikad aitavad inimesel endalt küsida, miks ma ei usu, miks ma ei usalda. Need aitavad ka aru saada, millal mul lülitub sisse n-ö kiire, rapsiv ja ärritunud mõtlemine ja millal suudan kasutada aeglast mõtlemist. Kas ma olen näiteks oma valitsuses pettunud ja kannan selle pettumuse üle kõigile teistele institutsioonidele? Kas see on minu pettumus või on see kodust päranduseks saadud pettumus?

Kuidas saan kujundada oma arvamust, ilma et peaksin kartma, et see on kellegi poolt kallutatud?

Ei saagi. Seda ei saa mitte keegi maailmas mitte kunagi, sest niimoodi ei tööta aju, kultuur, mälu, ajalugu ega identiteet. Tähendused ja arvamused luuakse ja taasluuakse pidevas suhtluses teiste inimeste ja nende ideedega. Täiesti iseseisvalt omandatud ja mitte kallutatud arvamust lihtsalt pole olemas. Oluline on mõelda, millistest tellistest ma oma arvamuse ehitan.