Juko-Mart Kõlar: üheksa soovitust kuidas oma ideid edukalt ellu viia

Juko-Mart Kõlar:

üheksa soovitust, kuidas oma ideid edukalt ellu viia

Kuna üle-eestilise noorsootöö nädala raames keskendume enesearengu ja loovusega seotud teemadele, on oluline arendada ka oskust ettevõtlikult asjade peale mõelda, genereerida hulganisti ideid ning teada saada, kuidas oma mõtteid ka päriselus teoks teha. See artikkel on valminud koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktori Juko-Mart Kõlariga, kes jagab lugejatega oma soovitusi, kuidas oma ideid tõhusalt ellu viia.

1. Leia enda ümber üks-kaks sõpra, kes suhtuvad ideesse samasuguse kirega nagu sina.

„Kui tahad kiiresti minna, mine üksi, kui tahad kaugele jõuda, mine koos,“ ütleb Hiina vanasõna. Üksinda oled liialt sõltuv isiklikest tujudest ja on oht esimeste raskuste korral kergemini alla anda. Koos saate üksteist innustada ja toetada, ülesandeid jagada.

2. Kutsu enda tiimi inimesed, kes on sisemiselt motiveeritud.

Motivatsioonil on suures plaanis kaks suunda – sisemine ja väline: esimene tuleneb huvist tegevuse enda vastu, teine on seotud väliste faktoritega (raha, staatus, auhinnad, karistused).

Väliste faktorite mõju on sageli lühiajaline, pikaajaliselt ei ole inimest võimalik motiveerida näiteks palga tõstmisega. Seega tuleks tiimi kutsuda inimesed, keda huvitab sisuliselt mingi probleemi lahendamine, millegi uue õppimine, idee elluviimine või teatud muudatuse esilekutsumine ühiskonnas.

3. Kaasa tiimi erinevate oskuste ja teadmistega inimesi.

Inimlikult on meil kalduvus lävida omasugustega, kes näevad maailma nii nagu meie, kel on n-ö sarnane perspektiiv elule. Tegelikult peaksime teadlikult kaasama just nimelt erinevate oskuste, isikuomaduste ja kogemusega inimesi, kes avardaksid meie perspektiivi, ning panema need inimesed ühiselt pingutama. Mõnikord räägitakse minimaalse elujõulise tiimi puhul kolmest H-st: hipster (tiimi liider, visionäär), hacker (tehnilise taibuga realist, kes suudab midagi päriselt valmis ehitada) ja hustler (keegi, kes suudab idee maha müüa).

4. Võta rahulikult aega visiooni ja eesmärkide formuleerimiseks.

Visioon annab kogu tiimile kompassi ja hästi sõnastatud eesmärgid annavad konkreetsed suunised igapäevasteks tegevusteks. Hästi sõnastatud eesmärgid lähtuvad SMART-mudelist ehk need on spetsiifilised (specific), mõõdetavad (measurable), saavutatavad (achievable), realistlikud (realistic) ja ajaliselt määratletud (timely). Kui visioon ja eesmärgid on ühiselt läbi arutatud ja selgelt kommunikeeritud, on nende saavutamine palju tõenäolisem.

5. Eeldamine on kõigi vigade ema.

Idee elluviimisel ei tohiks praktiliselt midagi eeldada, vaid kõiki eeldusi tuleks tegelikkuses kontrollida. See on sarnane teaduslike hüpoteeside kontrollimisega – meil on teatud oletused maailma kohta ja nüüd on vaja välja selgitada, kas need ka paika peavad. Sama kehtib ideede elluviimisel – see, et meie midagi arvame, ei tähenda, et asjad päriselt nii on. Peaksime kavandama sellised testid, mille abil saaksime võimalikult kiiresti ja odavalt teada, kas meie eeldused peavad tegelikkuses paika.

6. Räägi enda ideest võimalikult paljudele.

Mida rohkemate inimestega räägid, seda rohkem saad tagasisidet ja seda rohkem on võimalik õppida, aga ka nõuandjaid, poolehoidjaid ja toetajaid leida. Sa ei tea kunagi, kes võib sulle idee elluviimisel abiks olla. Võimalik, et jutt sinu ideest jõuab oluliste investorite või potentsiaalsete partneriteni. Mõnikord kardetakse, et keegi teine võib „idee ära varastada“. Mina seda ei kardaks – ideid võib olla igaühel, lõpuks on küsimus selles, kes idee päriselt ellu viib.

Foto: erakogu

7. Vii prototüüp võimalikult kiiresti turule, isegi kui see on toores.

Selle asemel, et lõputult lihvida „täiuslikku“ toodet, proovi prototüüp võimalikult kiiresti valmis saada ja kohe lõppkasutajateni viia. Esimene versioon ei pea olema täiuslik, sellest olulisem on koguda võimalikult kiiresti tagasisidet ja vastavalt tagasisidele toodet täiustada. Liiga palju aega, energiat ja raha kulutatakse sellele, et arendada tooteid ja teenuseid, mida tegelikult ei taheta ega vajata. Õppimine praktilise katsetamise kaudu on kõige tõhusam.

8. Ära anna alla. Mitte kunagi.

Kui ajakirjanik küsis Thomas Edisonilt läbikukkumise kohta, olevat ta vastanud: „Ma leidsin lihtsalt 1000 moodust, kuidas asi ei tööta“, enne kui ta elektrihõõglambi leiutas. Kõik edukad ettevõtjad on korduvalt kukkunud, kuid sellest hoolimata püsti tõusnud ja teekonda jätkanud. Eksimused võiks ümber mõtestada ja näha neid mitte lõpliku läbikukkumise, vaid arengu osana. Need, kes pole kordagi kaotusekibedust tundnud, pole tõenäoliselt ka midagi eriti olulist saavutanud. Ole nagu jonnipunn, see mänguasi, mida ei saa ümber lükata.

9. Ole uudishimulik ja avatud meelega, otsi võimalusi, mitte vabandusi.

Uudishimu on üks olulisemaid omadusi, mis soodustab ideede arendamist ja elluviimist. Huvi selle vastu, kuidas asjad töötavad ja kuidas maailm tervikuna toimib. Hoidu kinnisideedest ja stampmõtlemisest, mis pärsivad loovat mõtlemist. Ole alati avatud meelega, küsi „miks?“ ja „kuidas?“. Sihtkohta jõudmiseks on alati mitu teed, mida sa ei pruugi veel teada. Küsi ja uuri, millised need teed on ja millist võiks just selles olukorras kasutada. Mis peamine, ära otsi vabandusi ja põhjendusi, miks midagi teha ei saa, vaid mõtle, kuidas saab. Ära süüdista olukordi ja inimesi enda ümber, vaid võta vastutus ja mõtle, mis on parim, mida sa teha saaksid.

Artikli koostas Maris Praats, toimetasid noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlikud Helerin Leemets ja Daria Dmitrijeva