20. oktoober 2011 Toit • Lapsed • Arst • Jurist • Reis
E-vaba valmistoit see on võimalik! Kõigil meist on mälestused vanaema küpsetatud pannkookidest ja pajaroogadest. Paljudel meist aga pole enam sellist vanaema, kelle toitude järele igatseda. Paar aastat tagasi turule tulnud Mamma valmistoidud täidavad selle lünga suurepäraselt. Mamma valmistoidud maitsevad hästi, sest need on valmistatud täpselt samadest toiduainetest, mis Eesti perede koduköögis. 2009. aastal tunnistasid toidueksperdid Mamma pannkoogid parimaks valmistoiduks Eestis. Valmistoidu põlgajatele teadmiseks, et Mamma toidud ka lõhnavad isuäratavalt ja näevad välja isuäratavad. Kes ei usu, proovigu järele. Mamma missiooniks on edendada tervisliku valmistoidu turgu Eestis ja ta panustab oma suurköögis E-vabadusele. Säilitamise eesmärgil ei lisata toidule ühtegi ainet, toit säilib värske hoopis läbi kaasaegse tehnoloogia. Rapla külje all asuv Saarioinen Eesti tehas on üks vingemaid siinmail, põhiinvesteeringud on suunatud hügieeni ja steriilsusesse. Laste lemmiksöögid nüüd pakendis Mõeldes lastele, kellel pole koolist tulles kodus ootamas ema või vanaema sooja toiduga, hakkas Mamma sellest sügisest valmistama spetsiaalseid lasteroogasid. Valikus on riisipuder, lihapallid makaronidega ja pannkoogid šokolaadiga. Selline toodete valik pole sugugi juhuslik.
„Šokolaadikastmega pannkoogid maitsevad ju kõigile. Samuti ei tea last, kes ei armastaks makarone. Lihapallid sinna kõrvale oli juba Karlssoni valik,“ tutvustab uusi tooteid Saarioineni turundusjuht Iiris Viitmaa. „Riisipuder sai aga valitud sellepärast, et kiirputrudega saab hakkama igaüks, aga on vähe peresid, kes hommikusöögiks vaevuvad tervet tundi riisipudru keetmisele kulutama.“ Aga Mammal on aega ja ta on kiirustavale perele maitsvad toidud valmis vaaritanud. Jääb üle vaid portsjon minutiks mikrouuni pista. Miisu pildiga E-vabad lasteroad Mamma lasteroad on täiesti E-vabad, kõik toidu valmistamiseks vajaminevad toor- ja maitseained toodetakse samuti E-vabalt. „E-vaba šokolaadi tootja leidmine oli tõeline välja-kutse, aga hakkama saime,“ tunneb Iiris Viitmaa saavutuse üle uhkust. Mamma lastesari on esimene E-ainetevaba valmistoodete sari Eestis. Mamma lasteroad on pakendatud just lapsele sobivaks portsjoniks ja nende kirev pakend torkab lettidel kaugele silma. Mammal on nüüd kass Miisu, kes on E-vabade lasteroogade kaanekangelane. Praegu käib vahva kampaania! Kõigi lasteroogadega saab kaasa A- või M-tähe külmkapimagneti. Kogu nendest tähtedest MAMMA kokku ja tee pilti. Kõik pildisaatjad saavad auhinnaks Miisu värviraamatu. Täpsem info kampaania kohta www.mamma.ee.
... sest Mamma uued lastetoidud on maitsvad ja E-vabad!
Tiit Blaat
3
Šokolaadi-kohv kirssidega viiele Vaja läheb: 2 munakollast väike tass espressot (kanget kohvi umbes 12 cl) 40 g suhkrut 80 g kohvikoort 90 g tumedat šokolaadi 200 g vahukoort 100 g värskeid või külmutatud kirsse 20 g suhkrut 10 g värsket tšillikauna Valmistamine: Sega munakollased kange kohviga ning lisa juurde suhkur ja kohvikoor. Kuumuta pidevalt segades, kuni munakollased on küpsed ja tekib paraja paksusega mass. Nüüd on aeg pott tulelt tõsta ja šokolaad lisada. Sega, kuni šokolaad on sulanud, ja jahuta. Vahusta vahukoor ja sega šokolaad munaseguga. Seejärel eemalda kirssidelt kivid. Kuumuta kirsid ja tšilli nii, et marjad jääksid terveks. Serveeri saadud särtsakas moos koos magusa espressovahuga. Aseta martiiniklaasi põhja mõned kirsid, tõsta peale šokolaadivaht. Pane dessert korraks külma. Serveerimisel võid kaunistada näiteks kirsside ja melissilehega või hoopis tuhksuhkruga.
Hõrgud ja krõbedad baGuette’id Sügisene peet on eriti mõnus saia sees, nagu ka röstitud paprika. Just sellise mõnusa baguette’ina, mis maitseb iseäranis hästi kitsejuustu ja linaseemnetest silmadega. Vaja läheb: 500 g nisujahu 10 g pärmi 1 tl soola 1 sl suhkrut 350 ml vett Paprika-halloumi-baguette Täidiseks: 1 ahjus röstitud paprika 50 g halloumi juustu Peedi-feta-baguette Täidiseks: 100 g fetajuustu 85 g toorest peeti 2 sl linaseemneid
Valmistamine: Sega leigesse vette pärm, lisa sool ja suhkur. Sõtku vähehaaval hulka jahu, nii et saad tihke taina. Lase tainal kaetuna soojas kerkida. Vahepeal
Toimetajad Anne-mari Alver, annemari.alver@lehed.ee Margit Kirsipuu, margit.kirsipuu@lehed.ee
pese ja koori peet ning riivi jämedalt. Järgmiseks murenda kitsejuust. Jaga kerkinud tainas kaheks võrdseks palliks. Lõika varem ahjus röstitud paprika hästi peenikesteks ribadeks ja sega kokku halloumi juustuga. Saadud täidis sega kokku poole tainakogusega. Teisele tainaosale sega hulka riivitud peet ja pudista sõrmede vahelt sisse fetajuust. Vormi jahuga üle puistatud laual kaks ilusa kujuga baguette’i. Tõsta need võitatud ja riivsaiaga üle puistatud vormidesse ja lase enne ahjupanekut veel räti alla kerkida. Pintselda saiu õliga ning riputa üle kitsejuustu tükkidega, paprikahalloumi pätsike aga linaseemnetega. Keera ahi 175–200 kraadi peale ja küpseta umbes 40 minutit kuni tund aega. Vabalt võib osast tainast ka väikesi pätsikesi vormida ja juustuga ülepuistatuna samas ahjus valmis küpsetada. Ahjust võetud saiadel lase veidi jahtuda ning end vormi küljest lahti lasta. Lõika viiludeks ning serveeri värske püreesupi kõrvale.
Reklaam KÜLLI KRUUSANDI, tel 669 8237, kylli.kruusandi.elts@lehed.ee EE lisade juht PiRET TAMM, piret.tamm@lehed.ee Väljaandja AS Eesti Ajalehed, Tallinn, Narva mnt 11e
4
Fantaseerida, ronida, joonistada, mängida
L
apse jaoks omaette ruumi sisusta kompositsioonegi luua. Mängust saab Laps on külaline meie mine on privileeg, mida ehk kõik juba tulemusele orienteeritud loomingu elus, puhas leht, pinnas, meie hulgast ei saagi endale luba line tegevus. mida soovime kaitsta ja da. Beebi palju ei vaja – pesukorv, häll targalt harida, et sealt või pulkvoodi. Hiljem eraldatakse laps 2 – värvikaos võrsuks mitmekülgne ikka enamasti oma nurka või tuppa, pea Probleem number kaks on aga koloristili isiksus. Kuid lastel on üks miselt seetõttu, et tema elutegevusega ti ne – mänguasjad on enamasti võimatult värvilised, eeldusel, et lastele meeldivad kub kaasnema kaos. viga – nad kasvavad. Ja värvikad asjad, ja selged värvid annavad üsna kiiresti, kui vaadata 1 – mänguasjakaos maailmast selge pildi. Või midagi sellist. Samas, üks-kaks samades toonides asja sisustuse aspektist. Pikapeale tekib mänguasju aina juurde. Ja selles peitubki probleem number üks: mänguasju nõnda hallata, et mängunur gast mööda minnes ja mõne lelu peal li bastudes konte ei murraks, on keeruline. Kui laps juba oma toa saab, peaks ta ka ise varakult õppima oma asju korras tama, õigemini – elama korras, mitte se gamini toas. Selleks et kogu pererahvas mõistust ei kaotaks, peaks vähemalt va hetevahel saama kõik lapse asjad silma alt ära panna. Kasuks tulevad mängu asjakastid ja -kapid. Kui laps juba suurem on, suudab ta ehk teatud hulga asju oma enda käe järgi riiulitele paigutada, neist
mänguasja korraga vaateväljas on pii sav. Aga neid on enamasti mustmiljon ja nad tekitavad võimsa värvide kakofoo nia. Ainus võimalus on hoida toa pinnad neutraalsed, heledad, kui ruum ei ole just päevavalgusega üle ujutatud. Siis aga näib tuba üksluine. Mis on sel juhul lahendus? Võimalusi ja teid on mitu.
Neli teed kaosest välja Esmalt ei pea terve ruum olema ühes too nis, mõni sein võiks olla tapeeditud, kas või paar paani ruumi ilmestamas. Ja nen de valik ajab praegu lausa silmad kirjuks.
5 Teiseks, seinad võivad olla ka hoopis erksamas toonis. See sõltub lapse ise loomust, kas ta vajab ergutust või pigem rahu. Erksatoonilised või koguni tume dad seinad ei tee ruumi küll avaramaks, ent samas justkui kaovad seinad sootu maks, võimaldades kujutluspilte, nagu hämarduv mets. Kolmandaks võib seinale maalida ku jundeid, sinna võib kanda lausa kunsti teose – ja võimalusi on lõpmatu hulk grafitist maalini, sümbolkujundist pee ne graafikani. Kindlasti tunnete kedagi, kellel vähemalt teiste arvates joonistami ne hästi välja tuleb. Mõelge koos paberil välja, mida ja kuidas seinale joonistada – teostada on juba märksa lihtsam. Neljandaks – kastid, riiulid ja sahtlid. Eesmärk on taltsutada visuaalset müra – võrrelge mõttes seinatäit riiuleid, kuhu on rividesse laotud palju pehmeid mängu asju, ja samu mänguasju nurka kuhjatu na. Või siis hoopis suurde kasti peidetuna.
Kui soovite enamat Fantastilisi ideid, kuidas lastele põne vat keskkonda luua, leiate suurel hulgal Miia-Milla-Manda muuseumist Kadri orus, mille värvika sisustuse projekteeri
sid Maile ja Eliina Grünberg. See on nagu lapsevanemate näitlik õppevahend – saa te proovida, mis teie lapsukest vaimustab ja mis mitte. Kui teil on mitu last kasvamas, tasub mänguasjakasti kõrval kindlasti ära ka mõni suurem ehitis. Miia-Milla-Mandas olev „multimajake” on suurep ärane mänguplats nii poistele kui ka tüdruku tele. Selle üks külg on kui kahekordne
nukumaja. Maja sees saab mängida, sel le otsa ronida ning sealt alla lasta. Kindlasti teeks osavam issi sellise ise ka valmis, kuid tore oleks, kui mõni puu sepafirma selliseid majakesi valmistama hakkaks. Usun, et tellijaid oleks. Kadri oru muuseumiletis võiks juba homme päev hakata nimekirja koostama. Anneliis Aunapuu
6
Rinnapiim sai otsa
P
Rapla maakonnahaigla sünnitus osakond.
erearst soovitas rinnaga toita vä hemalt kaheksa kuud, veel parem aasta või kauemgi. Kolme aasta eest taas emaks saades nii plaanisingi. Al lergilise lapse puhul oli pikem imetamine ka meditsiiniliselt põhjendatud. Väideta valt vähendab 1–2 aastat imetamist rinna vähki haigestumise ohtu. Lapse aastast sünnipäeva tähistasime pikemal reisil viibides ja see oli ka põhjus, miks lükkasin rinnast võõrutamist pide valt edasi. Kordades mugavam on lapse ga reisida, kui värske, steriilne ja õige tem peratuuriga toit esimesel vajadusel kohe pakkuda on. Laps saab kasulikku toitu ja kogeb turvatunnet, mis võõras keskkon nas eriti tähtis on. Pikemalt reise ette plaa nides teadsin, kui erinev on minu vaikselt rinnal suikuv laps neist rahututest lennu kis lärmajatest. Imedes ei teki kõrvas valu tegevaid rõhuaistinguid ja laps mõnuleb rinnal enamiku lennuajast. Õlasalli, ime tamislina ja sobiva riietusega saab kõike seda diskreetselt korraldada. Pärast esimest eluaastat pole imetami ne lapse tervisele enam oluline ja isegi tut tavad kipuvad võõristavalt vaatama. Tun netasin seda isegi, kuid mugavus sai eba mugavusest siiski võitu. Reiside sujumise nimel venitasin rin nast võõrutamist teise eluaastani.
Pärnu haigla ämmaemandad, tel 447 3537.
Tasapisi tissist priiks
On naisi, kel piisavat kogust rinnapiima ei tekigi. Seda müüti uskudes liigitasin end just nende hulka ja loobusin esimese lapse toitmisest rinnaga. Elu oli toona stressirohkem ning aega ja kannatlikkust nappis. Piimaasendajat käes hoides lohutasin ennast, et ega ma seetõttu veel kehvem ema pole.
Kui oled võõrutamisega hädas, saab abi imetamisnõustajalt: OÜ Päikesetants perekool Tallinnas, Harjumaal ja Tartus. Pelgulinna naistenõuandla (www.synnitusmaja.ee). Erahaigla Fertilitas, tel 605 9605. Ravi tn 18, Ida-Tallinna keskhaigla naistekliinik.
Võrumaa Lõuna-Eesti haigla sünnitusosakond, tel 786 8540 (www.vh.ee). Tartu SA TÜK naistekliiniku naiste nõuandla. Tartu SA TÜK lastekliinik (www.kliinikum.ee/lastekliinik). Põlva haigla sünnitusosakond, tel 799 9127.
Mõistagi on iga laps ainulaadne nagu ka iga olukord. Vältimatu ravimikuur, uus rase dus või otsas jaks – kõik võivad olla imeta mise lõpetamise põhjuseks. Pisikese käitu misest saab välja lugeda, kas ta on võõruta miseks valmis. Ema lahkumisel paanikasse sattuv ja viril laps, kes topib kõike ettesat tuvat suhu, ei ole ilmselgelt valmis rinnast
loobuma. Sel juhul soovitatakse edasi ime tada ja mõne aja pärast uuesti proovida. Võõrutamine läks loomulikku rada pidi, sest rinnapiim polnud ammu enam põhitoiduks ja lapse uni sellest ei sõltu nud. Sagedamini sai laps rinda siis, kui oli tõbine või kui sai kukkudes haiget, aga ka siis, kui nägin, et tal on raske oma emot sioonidega toime tulla. Järk-järgult muutus rinnaga toitmine harvemaks. Kadus päevane toitmine, siis hommikune ja lõpuks õhtune, mille järe le laps kõige enam vajadust tundis. Kahe aastasele saab ka sõnadega selgeks teha, et piim sai rinnast lihtsalt otsa. Kui laps õhtuti rinda soovis, läksime hoopis vanni. Vahel juhtisin mõne mängu või pildiraa matuga ta tähelepanu kõrvale. Teinekord meenus lapsele rinnapiim ka päevasel ajal, aga siis läksime õue. Riietusin nii, et rinda anda ei saaks, ja laps pidi tuppa jõudmist ootama. Piimakogus vähenes sujuvalt ja ega lapski rinnapiima ärajäämisest suurt numbrit ei teinud. Kaheaastane sööb perega sama toitu ja joob tassist ning rinnapiim talle üldjuhul söögiajal ei meenugi. Vahepeal aga tasub pakkuda lapsele lemmikpuuvilju ja mui dugi põnevat tegevust. Kõige keerulisem oli loobuda õhtusest tissitamisest, milleks tuli muuta unerituaa le. Kergemini läksid need korrad, kui laps oli päeva jooksul füüsiliselt palju liikunud ja ohtralt lähedust kogenud. Õhtuks oli ta lihtsalt väsinud. Aitab ka õues jalutamine, basseinis ujumine, massaaž ja võimlemine. Magamapanek koos lugemise või lihtsalt rääkimisega võiks nüüd jääda isa ja lapse õhturutiiniks. Isa jaoks on see hea võima lus suurendada oma osa lapse maailmas. Margit Kirsipuu
Beebide gaasivalusid leevendab Espumisan 100 mg/ml
Simetikoon Simet tikoon
ka
su tad
a
m ugav
Ohutu* - ei imendu seedetraktistt Banaanimaitseline Näidustus: kõhugaasidega seotud seedetrakti vaevuste sümptomaatiline ravi. Annustamine imikutele: 10 tilka igal toidukorral. Võib panna pudelitoidu sisse või anda lusikaga enne imetamist. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege palun tähelepanelikult pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimisel või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Täiendav teave: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, Tallinn.
*Mehra IV et al. US Pharmacist 1993; 18(2): 40-58 and 101.
8
Krooniline valu ja usaldus
Valutunnetus sõltub isiksusest
Mida emotsionaalsem ja mida kõrgema intelligentsustasemega inimene, seda madalam võib olla tema valulävi. Selgitab Ida-Tallinna keskhaigla valuteenistuse juht dr Boris Gabovitš. Vahel teeb miski inimesele haiget. Valuga minnakse arsti juurde – tava liselt on esmaseks valikuks perearst. Kui arst probleemi üles leiab ja inime se terveks ravib, siis valu kaob ja kõik on korras. Kui aga juhtub, et problee mi ei leita või kui pärast ravi valu ikka alles on (näiteks trauma järel)? Valu vaigistite võtmine võib olla abiks, ent mis saab siis, kui ka kõige tugevamad käsimüügiravimid leevendust ei too? Lahenduseks võib olla pöördumi ne valuarsti poole. Ida-Tallinna kesk haigla valuteenistus on üksus, mille eesmärk on tagada kõikidele patsienti dele valuvaba ravi ning kroonilise valu ravi. Analoogsed valuravikabinetid on Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas ning Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. Viimane alustas tööd tänavu 10. ok toobril. Valuteema on aktuaalne ka väl jaspool Eestit. Nii näiteks on Euroopa Liidu selleaastane valunädal pühenda tud seljavalule, mida väga sageli kipu takse käsitlema kui „mittespetsiifilist”.
Krooniliseks valuks loetakse valu, mida on kannatatud vähemalt kolm kuud, sageli aga enne valuarstile jõud mist talutud juba pool aastat või roh kemgi. Valukabinetti võib jõuda mitmel põhjusel. Kõige sagedamini minnak se perearsti saatekirjaga või haigla arsti suunamisega. Sel juhul on pat siendil varasemad uuringud tehtud ning valuarsti töö sedajagu lihtsam. Isetulijate mureks on sageli muu hulgas see, et perearsti ei usaldata pii savalt ning seetõttu valu teemal temalt abi ei otsita. Sel juhul tuleb patsient suunata uuringutele. Õnneks on ise tulijate arv viimasel ajal vähenenud, tänu millele võib loota, et usaldus esmatasandi arsti vastu on tõusnud. Tähtis on teada, et arsti ja patsiendi suhe ei saa toimida ilma usalduseta. Kui perearsti ei suudeta nii palju usal dada, et talle oma muresid kurta ning temalt valu korral abi otsida, tuleks leida endale sobivam perearst.
Valu on läbinisti subjektiivne tunne Inimeste valutaluvus ning valusse suhtumine on väga erinev ning kee gi teine ei saa öelda, kui valus või va lutu peaks üks või teine seisund ole ma. Valuarstid teavad hästi, et valu on subjektiivne tunne, mida tunneb see, kellel valutab. Objektiivselt võttes on valu vaid elektriline impulss, mida inimese aju interpreteerib oma kogemuse alusel kui valu. Kes seda ja mis ulatuses tun neb, on aga läbinisti subjektiivne ning reaktsioon valule on alati individuaal ne. Oma osa valutunnetusest sõltub isiksusest: mida emotsionaalsem on inimene ning mida kõrgem on tema intelligentsustase, seda madalam võib olla valulävi – seda tugevamalt võib ta tunda valu. Valuarsti juurde minnakse mit mesuguste valudega, mille algpõhjus on sageli täpselt määratlemata. Eran diks on Ida-Tallinna keskhaiglas pea valud – nende puhul on õige otsida abi
neuroloogilt, mitte valuarstilt. Ka reu mavaluga oleks õigem pöörduda reu matoloogi, mitte valuarsti poole. Väga sagedane põhjus, millega valuarstilt abi otsitakse, on seljavalud ning veresoonte haigused. Sageli on valuarsti külastusele eelnenud lõikus, mis lahendas algse probleemi, kuid mille tagajärjel tekkis krooniline valu. Väga tugevate valude käes kan natavad vähihaiged, kuid onkoloogi liste probleemidega patsiente on Ida- Tallinna keskhaigla valuarsti nimekir jas umbes kümnendik, Põhja-Eesti re gionaalhaiglas seevastu valdav osa.
Kolm rühma patsiente Väga tinglikult võiks patsiendid nen de suhtumise järgi jagada kolme rüh ma. Ühe rühma liikmed käivad ars ti juures selleks, et tõestada – tegeli kult on õigus neil, mitte arstil. Selli seid inimesi pole kahjuks võimalik ai data, sest nende kindlus oma visiooni õigsusest on tugevam kui võime arsti usaldada. Õnneks on seesuguseid pat siente üsna vähe. Kõige rohkem on n-ö tavalisi pat siente, kes kuulavad, mida arst neile ütleb, ning lähtuvad sellest. Neid on kerge aidata, sest nende suhtumine ei sega arsti tööd. Kolmanda rühma patsiendid on mõjutatud meditsiini puudutava test legendidest: antidepressandid on mürk, valuvaigistite võtmisel pole mõ tet. Selle rühma inimesed peaksid kõi gepealt suhtlema psühholoogiga ning alles siis, kui nad on söandanud mõne suhtumise ümber hinnata, minema valuarsti juurde. Praegu selline võima lus enamasti puudub, mis tähendab, et arstil tuleb ka see töö ise ära teha. Kahjuks on Eestis väga suur hulk nn sotsiaalse probleemkategooria pat siente – neid, kel pole ravimite ostmi seks raha. Juhul kui patsiendi elukva liteet eeldaks ravimi võtmist elu lõpu ni, ei saa valuarst teda aidata, kui ta väljakirjutatud ravimeid osta ei saa. Siin võib olla abi odavama ravimi ka sutamisest või pöördumisest elukoha järgse sotsiaaltöötaja poole.
EE-150411-149
Kiire ja usaldusväärne Toimeaine: ibuprofeen. Näidustused: Nõrk kuni mõõdukas valu.Valulik menstruatsioon. Palavik.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Nycomed SEFA AS, Jaama 55B, 63308 Põlva
10
Ülalpidamise taotlemine on raske teekond
Ülalpidamisega on Eestis keerulised lood. Ehkki seadus sätestab, et alaealisi lapsi peab igal juhul ülal pidama ning lahutatud abikaasat peab ülal pidama teatud juhtudel, eelistavad ülalpidamiskohustusega isikud tihti sellest kõrvale hiilida. Selgitab jurist Maarika Pähklemäe. Lisaks sellele, et pereelu on rõõm ja ja gamine, tuleb vahetevahel kokku puu tuda ka selle problemaatilisemate kül gedega. Üks selliseid on ülalpidamis kohustus, kui pere on mingil põhjusel lagunenud. Kõige levinum ülalpidamiskohus tus on elatise maksmine eraldi elava le alaealisele lapsele. Siinjuures tasub meeles pidada, et vanemate omavahe lised suhted (abielus, vabaabielus või üsna lõdvalt seotud) pole lapse kasva mise ja kasvatamise seisukohalt täht sad. Oma kohustused on mõlemal va nemal.
Vaesusel on üksikvanema nägu Ideaalis kasvatavad last tema armas tavad vanemad. Ent midagi hullu pole
ka selles, kui vanemad elavad eraldi. ühise lapse hooldamise tõttu ise enda Sel juhul peaks olema nii, et üks va ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta nem kasvatab last ja teine toetab seda teiselt lahutatud abikaasalt nõuda en rahaliselt ning saab lapsega koos aega dale ülalpidamist kuni lapse kolme veeta, tema arengust osa saada ja aastaseks saamiseni. seda suunata. Sellist mudelit toetab Ka siis, kui lahutatud abikaasa ka perekonnaseadus. ei suuda kas oma vanuse või tervise Praktikas aga on elatise maksmise seisundi tõttu pärast lahutust ise enda ga lood kohati üsna kehvad. Tihtipeale ülalpidamise eest hoolitseda ning va kasvatab last üks vanem, teine aga teeb nusest või terviseseisundist tingitud kõik, et elatist mitte maksta. Ka sel ju abivajadus oli abielu lahutamise ajaks hul, kui last kasvatav vanem on pöör olemas, võib ta nõuda endale ülalpida dunud kohtusse ning kohtulahend ela mist teiselt lahutatud abikaasalt. Va tise maksmise kohta on olemas. nuse või terviseseisundi tõttu võib tei Tihti tugineb elatise maksmisest selt lahutatud abikaasalt ülalpidamist kõrvalehoidja sellele, et meie riigis ja nõuda ka juhul, kui terviseseisundist terves maailmas on masu. Võtab end tingitud abivajadus oli olemas ajaks, töötuna arvele ja laiutab käsi – raha ei millal lõppes õigus saada teiselt lahu ole. See, et tal on maja, korter ja liisin tatud abikaasalt ülalpidamist muul gud, ei tähenda ju ometi, et ta suudaks seaduses sätestatud alusel. elatist maksta… Ülalpidamise suurus määratakse Lapse seisukohast vaadates on see kindlaks ülalpidamist saama õigusta väga rumal käitumine. Teisel vanemal tud abikaasa tavapärasest eluvajadu tuleb panustada kahe eest: kasvata sest lähtudes ning arvestades ka abi da üksinda last, lahendada kõik te kaasade varalist seisundit ja elutingi maga seotud probleemid ning teeni musi abielu ajal. Kohus võib jätta abi da kahe eest raha. Masust hoolimata. kaasade senise varalise seisundi arves Kannatajateks on sellises olukorras nii se võtmata või arvestada seda ainult üksikvanem kui ka laps. Mitte asjata teatud ajavahemikku silmas pidades, ei öelda, et Ees kui senisest tis on vaesusel varalisest sei üksikvanema sundist läh nägu. tumine kogu Elatise nõudmisele Oluline on vastatakse tihti oma nõudülalpidamis märgata, et kohustuse ajal mistega, näiteks suhtluskohtus käimi ei oleks abielu graafiku tellimisega. ne, tõestamaks kestust ning oma absoluut majapidami set suutmatust se ja sisse lapsele elatist tuleku hanki maksta, nõuab mise korral omajagu aega ja raha. See, kes reaal dust arvesse võttes mõistlik. selt last kasvatab, pole sageli suuteli Kohus võib vabastada lahutatud ne samaga vastama ning lõputult prot abikaasa ülalpidamiskohustusest, pii sessima. rata kohustust ajaliselt või vähendada Üheks levinud võtteks, millega ela elatise suurust, kui elatise maksmine tise maksmisest kõrvalehiilija vastas oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades poole elu keerulisemaks saab teha, on muu hulgas õigustatud isiku hooldada anda kohtusse nõue lapsega suhtlemi või kasvatada jäetud ühise lapse huve, se graafiku loomiseks või muutmiseks. kui abielu on kestnud lühikest aega, Ka sel juhul, kui sinnamaani pole lap kui õigustatud isik on süüdi kuriteos sega suhtlemise vastu huvi tuntud. ülalpidamist andma kohustatud isiku enda või tema lähikondse vastu, kui Lahutatud abikaasa ülalpidamisvajadus on tekkinud õi ülalpidamine gustatud isiku ebamõistliku käitumise Alaealised lapsed pole ainsad, keda tõttu, kui õigustatud isik on enne abi võib olla vaja ülal pidada. Perekonna elu lahutamist pikema aja jooksul jä seadus võrdsustab ülalpidamise seisu medalt rikkunud oma kohustust pere kohast lapsed ja abikaasa. Kui lahuta konna ülalpidamisele kaasa aidata või tud abikaasa ei suuda pärast lahutust kui selleks on muu kaalukas põhjus.
„
”
reklaamtekst
Miks on nii tore ehitada torn ja see siis pikali lükata, ikka uuesti ja uuesti? Ärge muretsege. Teie põnn ei ehita võib olla just Pika Hermanni torni, aga juba Lego Duplo klotsidega tegelemine annab ta arengule palju juurde. Klotsikolin ja siis: „Uuh, oh! Torni pole!” Poolteiseaastane Markus mängib oma Lego Duplo klotsidega. Isegi kui teile tundub see rohkem purustamismängu moodi, meeldib Markusele tegeleda klotsidega väga. Väikesed lapsed õpivad ehitamise ajal palju, nad testivad, mis töötab ja mis mitte. Nii arenevad motoorsed ja kognitiivsed oskused, mis on sama tähtsad kui sotsiaalsed oskused. Silma-käe koordinatsioon ja motoorika Lihtne klotside ladumine nõuab väikeselt lapselt päris suurt silma-käe koordinatsiooni ja motoorseid oskusi. Seda on juba vaadateski näha: intensiivselt kontsentreeritud pilk, kui ta ühe klotsi teise otsa tõstab. See vaikiv imetlus, kui torn tõesti püsti seisab. „Ma sain hakkama!” Lapsed, kes Duplo klotsidega juba väga varajases eas mängivad ja nendest ehitavad, saavutavad parema kontrolli oma käte ja sõrmede liigutuste üle ja õpivad kiiremini ise sööma. Värvide tundmine Lastel on säravate värviliste asjade vastu loomupärane uudishimu. Kast värvilisi Duplo klotse pakub lapsele huvi tundideks: võtta välja eri värvi klotse, neid maitsta… Aidake lapsel värve õppida, nii et näitate talle klotsi ja samal ajal kordate selle värvi: punane klots, sinine klots jne. Kaheaastaselt võite paluda tal leida klotsikastist punane klots, sinine klots ja nii edasi.
Loovus Alates lapse esimesest kahest rohelisest klotsist tehtud „koerast” kuni nelja torniga suursuguse lossini – Lego Duplo klotsid pakuvad oma väljamõeldiste ehitamiseks lõputuid võimalusi. Mänguasi, mida saab muuta iga kord, kui põnev idee pähe torkab, julgustab last avastama uusi võimalusi ja ehitama üha keerukamaid ehitisi päev päeva järel. Koertest dinosaurusteni, majadest lossideni. Ehitamine stimuleerib kujutlusvõimet ja loomingulisust. Kannatlikkus ja enesekindlus Ümberkukkunud torni viiendat korda uuesti ehitamine õpetab nii mõndagi kannatlikkusest. Kui kannatlikkus lõpuks ära tasub ja torn valmis on, kasvab teie lapse enesekindlus. Olla uhke ise ehitatud maja, auto või suure kaelkirjaku üle ning saada selle eest veel kiita, on igale lapsele parim enesekindluse tõstja. Jagatud rõõm Ehitamine koos sõbra, vanema venna või emaga on parim. Lapsed õpivad teistega koos mängides tähtsaid sotsiaalseid oskusi. Nii peavad nad jagama, kompromisse tegema ja töötama koos nagu üks meeskond. Aidake lapsel arendada oma võimeid Duplo klotsidega ja tundke koos ehitamisest rõõmu.
VÄRSKENDAV ENERGIA!
LAHUSTUVAD JOOGITABLETID VITAMIINIDEGA! Tegu on toidulisandiga, mida on soovitatav tarvitada, kui tekib vitamiinivaegus külmetusest, ebaregulaarsest toitumisest, suurest pingest või stressist. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tervislikku toitumist.
Lahustuvad joogitabletid on saadaval kõikides suuremates kauplustes! www.dtl.ee
12
Loodusega lähedaseks Sügiseses metsas tundub aeg olevat justkui seisma jäänud. Looduse värvid on lummavad ja eemalt kostab lahkuvate lindude häälitusi. Emotsioon sügisvärvides looduse keskel on nii võimas, et väärib hoolikat valmistumist.
K
ogu oma pesakond kokku ja mine vaata, kuidas sü gis Eestimaal võimust võtab. Ära lase end tinahallist taevast ja tuulisevõitu ilmast häirida, vaid võta soo jad riided ja seljakott proviandiga ning sõida näiteks Lääne maale. Noarootsis Saare külasse Sutlepa mere äärde on ra jatud vaatetorn, lõkkeplats ja vaateplatvorm koos kahe pilli roost matkamajaga. Vaatetornide juurest algab 7 km pikku ne laudadest ehitatud roostikurada. Seal koged, kuidas tõe line sügisetunne hinge poeb, ning lisaks saad hea ülevaate loodusmaastikest ja roostikus pesitsevatest lindudest.
Tiit Blaat
13
Kõik huuleohatise ravimid ei ole ühesugused!
Fenivir 1% kreem pentsikloviir
Fenivir kreem (pentsikloviir) – ainus huuleohatise ravim, mille tõhus viirusevastane toimeaine pentsikloviir mõjub nii enne kui ka juba tekkinud villi puhul. Fenivir kreem (pentsikloviir) blokeerib viiruse kiiresti ja selle levikut takistav toime on kliiniliselt tõestatud. Läänemaal asuv Silma looduskaitseala hõlmab aga Haapsalu tagalahtesid ja endise väina piirkonda, mis eral das kunagist Noarootsi saart mandrist. Linnud on siinne kõige silmatorkavam loodusrühm. Nende lauluoskus ja sulestiku kirevus pälvivad tähelepanu küll aasta ringi, aga nüüd on kätte jõudnud aeg, mil ta sub linnuvaatlusretk siiski ette võtta. Sellel väikesel alal on linnuliike loendatud kaugelt üle kahesaja.
Blokeerib kiiresti viiruse
O N
HN H 2N
N
N
CH2OH CH2OH
Likvideerib ohatise
Sügisene linnuvaatlus Huvitavamad elamused linnuvaatlusretkedelt võiks tulevi ku tarvis üles tähendada. Kirjelda näiteks päikesetõusust päikeseloojanguni kohatud linnuliike nende välimuse, hää litsuste ja käitumise järgi. Professionaali juhtnöörid ja sel gitused aitavad loodusvaatluse veelgi põnevamaks muu ta. Silma õpikojas peamiselt lastele loodus- ja linnuvaat lusi korraldav Marko Valker on veendunud, et loodusest hooliv laps peab lugu ka inimestest enda ümber. Selleks et aidata mõista tasakaalu vajalikkust inimese ja looduse va hel, soovitab ta tuua lapsed loodusele lähemale: nii tekib isiklik suhe kõige elavaga enda ümber. Valker ise tundub valdavat linnu- ja loomakeeli. Ka tasase piiksatuse või säut su omaniku ja tähenduse oskab ta jalutuskäigu ajal jooksu pealt identifitseerida.
tsikloviir Pen
Oktoobris 20% allahindlus apteekides
Peatab viiruse paljunemise Kiire ja efektiivne!
Rahustav puudutus
pentsikloviir
Herpes simplex infektsioon nahal ja huultel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. NCH-FEN-EE-09-0911
14
Silma õpikoda Loodushuvilisele lapsele on Silma loodusekoolil palju põnevat pakkuda. Kursustel keskendutakse peamiselt Läänemere ja selle rannikualade loodusele ning keskkonnakaitsele. Linnu tornist vaadeldakse linde binokliga, õpitakse eristama liike ning seda, kuidas neid laulu ja häälitsuste järgi ära tunda. Juhendaja Marko Valkeri abiga õpitakse kuulama loo duse- ja linnuhääli ning seda, kuidas ja kuhu linnud rända vad. Õpitakse loendama linnuparvi ja uuritakse, kuidas lin nud just oma rändetee leiavad. Looduse kõrval püütakse linnalapsi juhatada sinna, kust me tegelikult pärit oleme – maale, traditsioonilise lihtsa elu viisi juurde. Metsaretkedel otsitakse seeni ja õpitakse neid määrama. Ikka selleks, et teada, millised on söögiseened ja millised need kõige ohtlikumad mürkseened. Seente ehitust ja eripärasid õpitakse tundma aga mikroskoobi kaasabil. Silma õpikoja avarasse klassi mahub korraga ruumitäis loodusehuvilisi. Põrandal istudes kaks korda rohkemgi. Loo dusega tutvumiseks on lastel kasutada korralik tänapäeva tehnika: vaatetorud, binoklid ja mikroskoobid. Õppeklassi merepoolne klaassein võimaldab lihtsamaid loodusvaatlusi korraldada ka ruumist lahkumata. Vee-elustiku tundmaõppimiseks Silma looduskoolis on kokku pandud programm, mille raames saavad lapsed püüda veest selgrootuid ja vaadelda mikroskoobis putukaid. Kooli õpilastele mõeldud loodusõppe- ja looduslikest vahenditest meisterdamise päevad toimuvad siin septembrist maikuuni välja. Huvi korral saab sellisest aktiivõppevormist lähemalt lugeda aadressilt www.silmalk.ee. Margit Kirsipuu
Kaltsimag
Letsitiin
Oluliste mineraalide kolmikjõud tervete luude, südame-veresoonkonna, juuste, naha ja küünte tarbeks
Mälu ja kontsentratsiooni naturaalne parandaja Letsitiin edendab närvisüsteemi korrektset tööd ja aitab parandada kontsentratsiooni ning mälu. Ta on vajalik kasvamisel ning nii mentaalseks kui füüsiliseks arenguks. Letsitiin aitab tugevdada keha immuunsüsteemi ja tagada südame-veresoonkonna normaalset toimimist. Lisaks eelnevale aitab letsitiin hoida kolesterooli normaalsel tasemel.
Kaltsimag Forte sisaldab olulisi inimkeha toimimiseks tarvilikke mineraale. Kaltsium ja magneesium on vajalikud hoidmaks hambaid ja luid tervete ning tugevatena. Samuti aitavad nad säilitada vererõhu tervislikul tasemel ning toetavad närvi- ja lihassüsteemi toimimist. Tsink aitab kaasa immuunsüsteemi tööle ning on vajalik naha kvaliteedi parandamiseks. D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist ja aitab sellega hoida organismi kaltsiumitaseme õiges vahekorras, mis omakorda on tugeva luustruktuuri aluseks.
Letsitiin: • Parandab mälu ja kontsentratsiooni
Kaltsimag Forte: •
Aitab tugevdada luid ja hambaid
•
Toetab südameveresoonkonna normaalset tööd
•
Soovitatav raseduse ja imetamise ajal, samuti tervise taastumisel ning suurenenud kehalise aktiivsuse korral
• Aitab organismis säilitada normaalset kolesteroolitaset • Aitab hoida südameveresoonkonna normaalselt toimimas • Edendab närvisüsteemi korrektset tööd
S A A D AVA L A P T E E K I D E S J A E - P O E S w w w. w a l m a r k . e e , M A A L E T O O J A : O Ü R E M E D E X , H A R J U M A A , w w w. re m e d e x . e e
Tervis Eestis leiutatud ja teaduslikult tõestatud
1. nädal
2. nädal
50g juustu päevas
+25G
JUUSTU
3. nädal