OLÜMPIAEKSPRESS (jaanuar 2014)

OlümpiaEkspress 30. jaanuar 2014

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Maratonil kohtume!

Kui suusarada ootab, aga kurk on kare või nina kinni, võta appi CARMOLIS tilgad! Need on valmistatud 10 taime eeterlikest õlidest ning aitavad lisaks külmetusele ka täiskõhutunde ja puhitiste korral või kergete pea- ja lihaspingete vastu. Pärast sõitu aga pole midagi mõnusamat kui tilgutada Carmolist leilivette!

Carmolis tilgad ja karamellid ekides on saadaval apteekides ilma retseptita!

Karmeliitide vennaskonna munkade unkade poolt erlikest õlidest loodud preparaat 10 taime eeterlikest AASTAST 1610 0

www.carmolis.ee

TEGUTSE TARGALT - ÕPI TUNDMA OMA GEENE!

SA POLE RAHUL OMA KEHAGA?

Infot saab ka Tallinna spordiklubidest Scala Fit F Fitness itness itn sC Cl Club ub jja a Arig Arigato, r rig samuti OÜ-st Figuurisõbrad Südameapteekidest. amuti tti OÜiguu isõbra r d ja Biokliinik ning ra g Süda pteekidest Toote kasutamiselToote lugegekasutamisel tähelepanelikult kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteerige spetsialistiga. lugege tähelepanelikult kasutusjuhendit

ja vajadusel konsulteerige spetsialistiga.

OLümpiaekspress

Lõputu mõõduvõtt, seekord Sotšis

Fotomontaaž

M

is on olümpia? Aasta tähtsaim suurvõistlus ja suurim spordipidu, vastate tähtsalt.

Citius, altius ja teadagi, fortius, lisate enesekindlalt. Seda küll, aga tundub üha, et võistlus ei käi üksnes sportlaste vahel, medalite ja au nimel.

Olümpia, see on suur mõõduvõtt ka kõiges muus. Võib-olla just eriti kõiges muus.

Nagu me teame, on Venemaa oma Sotši mängudega juba võitnud võistluse „Kõige kallimad olümpiamängud!“.

Olümpiarajatistesse, mängudega seotud kinnisvarasse ning taristusse ehk betooni on maetud enam kui 37 miljardit eurot. Seda on kordades enam, kui on kulutatud mis tahes senistel talimängudel läbi ajaloo. Seda on rohkem, kui on kulutanud ükski riik olümpiale üleüldse. Väidetavalt isegi rohkem, kui kulutasid hiinlased Pekingis, kuigi toona tundus, et rohkem pole võimalik! Võimas!

Näis, kas Sotšist tulevad ka sportlaste, ajakirjanike ning spordihuviliste silmis läbi aegade kõige mõnusamad talimängud. Eks igaühe peas käi sellinegi tagasihoidlik mõõduvõtt.

Või siis, kas Sotši mängude avashow teleülekanne, mille õnnestumises muide on oma kõva sõna öelda ka paaril tublil Eesti spetsialistil, tuleb ägedam kui näiteks Londoni olümpia avamine 2012. aasta suvel? Kas staare ja tulevärki on rohkem?

Huvitav, kas meie arvates päris kenad Montoni vormiriided Eesti koondislaste seljas jäävad teistelegi silma ning kannavad muu maailma rõivatootjatega võrdluse välja? Äkki saab neist jopedest pärast olümpiat müügihitt üle ilma. Nagu Bosco loodud Vene koondise rõivaist mõned aastad tagasi. Unistada ju võib. See oleks siis rõivatootjate ja moeloojate võistlus.

Kuhu sekkub omal kombel ISC ehk siis tore Tartu spordirõivaste tootja Ilves Extra Sport. ISC ei saa sel aastal ehk liiga palju loota, et eestlased sel olümpial sageli pjedestaalile tõusevad ning Eesti firma suurepäraseid rõivaid esitlema pääsevad. Aga äkki aitavad Tartu rõivatootjaid võistluses teiste kuulsate spordibrändidega võimas Poola suusataja Justyna Kowalczyk või Läti bobisõitjad, kes samuti ISC rõivaid kannavad.

Rahvasportlane tahab kanda seda riiet mida meistrid. Ja tahab sõita suuskadel, millel sõidavad olümpiavõitjadki. Võit on mõjus müügiargument. Sestap teatab kuulus suusatootja Fischer iga suurvõistluse järel uhkusega, mitu tiitlit seekord nende „laudadel“ võideti. Viimasel ajal annavad nad konkurentidele vähe sõnaõigust nii spordi- kui üleilmsel jaemüügivõistlustel. Näis, kuis kulgeb suusabrändide mõõduvõtt Sotšis.

Ja veel. Kui seni oleme saanud võrrelda meie telemeeste taset soomlaste, ehk ka venelaste või Eurospordi kommentaatoritega – võisime torisedes omasid kiruda või kõigest hoolimata neid armastada, närviliselt pulti klõpsida või kanalil püsida –, siis Sotši olümpial on meil mõnus võimalus või koguni kohustus jälgida ja hinnata ERRi ülekandeid võrdluses Viasat Spordi eestikeelsete ülekannetega. Ma tean, et Viasati omad pingutavad kõvasti. Mõõduvõtt võib kujuneda pinevaks.

Jah, saab seegi kord olema palju neid mõõduvõtte kulisside taga ja ees, millest otsesõnu ei räägita ning mille pärast justkui olümpiat ei korraldata.

Ent ärgem unustagem põhilist – sportlast ja sporti.

Oleks tore mäletada võitja nime ja tšempioni stiili.

Oleks viisakas hoida pöialt meie omadele, kuigi, nii see paraku on, võidušanssidest pole tänavu põhjust kõnelda.

Huvitav, kas meedia räägib Sotši olümpia aegu rohkem võitjatest või keskendub hoopis kurioossete ja kuulsate luuserite tegemistele, nagu kipub olema viimase aja moeasi? Kas rohkem tähemärke ja eetriaega kulub jutule inimõigustest, julgeolekust, korruptsioonist ja Venemaale iseloomulikest veidrustest või siiski tuleb rohkem juttu võimsatest sooritustest, uskumatutest eneseületustest ning sportlikust õnnest.

EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee.

Toimetaja: Raul Ranne, raul.ranne@ekspress.ee Reklaam: Maris Kristjuhan, maris.kristjuhan@lehed.ee, tel 669 8330 Keeletoimetaja: Katrin Hallas Kujundaja: Marju Viliberg

3

Ilusat olümpiat!

Raul Ranne

OLümpiaekspress

Kogemused maksavad: Räägitakse, et Sotši olümpia laskesuusavõistlustel hakkavad ilma tegema kogenud sportlased. Meie Indrek Tobreluts on just selline mees, kel võiks lõpuks ometi olümpial hästi minna.

Foto: Delfi/Eesti ajalehed

Vanad spordiässad räägivad olümpiast Mida arvavad Sotši olümpiast, Eesti sportlaste reaalsetest võimalustest seal ning favoriitidest n-ö eestlaste aladel endised kõvad talispordimehed?

Sotsiaalmeedias võis märgata üllatust väljendavaid hõikeid, kui selgus, et 23-liikmelisest Eesti olümpiakoondisest koguni 9 on laskesuusatajad – Kauri Kõiv, Roland Lessing, Indrek Tobreluts, Daniil Steptšenko ja Kalev Ermits ning naistest Kadri Lehtla, Grete Gaim, Darja Jurlova ja Johanna Talihärm.

Ons laskesuusatajatega seotud ka me kõige suuremad lootused ja ootused Sotšis? Omaaegne Eesti parim laskesuusataja Even Tudeberg ütleb sissejuhatuseks, et tänapäeval on olümpiast saanud väga laialivalguv ja raskesti haaratav nähtus. Alasid, millel

võisteldakse ja medaleid jagatakse, on tohutult. „See supp on aasta-aastalt kuidagi lahjem, iga ala tähtsus ning olümpiavõidu kaal on mu meelest devalveerunud,“ mõtiskleb ta.

Tõsi ta on, kui näiteks 30 aastat tagasi toimunud Sarajevo olümpial, kus Tudeberg võinuks vabalt N Liidu koondise eest võistelda, jagati medaleid 39 võistlusel, siis Sotšis läheb jagamisele koguni 98 medalikomplekti. Meie suhteliselt arvuka laskesuusakoondise kohta ütleb Tudeberg, et ei oska midagi konkreetset loota ega ennustada.

Tegelikult on endine tippmees tänaste laskesuusatajate suhtes üsna kriitiline. „Ma ei näe professionaalset suhtumist. On palju seletamist, selgitamist 4

ning Facebookis žongleerimist, aga paraku mitte eriti palju tulemusi,“ räägib ta. „Ainus, mida ma Sotši olümpialt oskan loota, on, et äkki saan näha tõsist spordimehelikku suhtumist.“ Võimalikke kohti Tudeberg pakkuma ei hakka.

Ei hakka endine tippmees loetlema ka võimalikke favoriite. „Päris selge on, et kõik viimaste aastate tipptegijad, kes kohale tulevad, on olümpiaks oma parimas vormis. Kaldun miskipärast arvama, et Sotši olümpial saavad määravaks kogemused,“ räägib Tudeberg.

Ehk siis, miks ei võiks äsja 40 saanud kuuekordne olümpiavõitja Ole Einar Bjørndalen oma (kuld)medalite kogu täiendada?

nutikas aktiivsusmonitor Jälgi oma aktiivsust 24/7

Polar Loop märkab iga su liigutust: see ütleb sulle, kui aktiivne oled olnud ja tuletab meelde, kui oled olnud pikka aega väheaktiivne. See salvestab une kestust ja hindab selle kvaliteeti.

Saavuta oma eesmärk

Jälgi oma saavutusi

ja et sinu aktiivsus tugitoolisportlasena ei langeks.

Lisa südame löögisagedus

Saa tagasisidet ja nutikaid juhiseid oma treeningu kohta, kui kasutad lisaseadmena saadaval olevat Polar Bluetooth Smart vööandurit.

Märka, kuidas sinu valikute abil saab täidatud igapäevane liikumisvajadus. Saa praktilisi nõuandeid, kuidas olla iga päev liikumises.

Polari nutikas randmevõru jõuab müügile veebruaris.

Tutvu lähemalt polarestonia.ee

OLümpiaekspress

„Ma arvan küll, et võib,“ vastab Tudeberg. „Tema on seda klassi mees, et pisimgi nüanss ei jää tähelepanuta ning kui vähegi võimalus antakse, võtab oma ära isegi praeguses vanuses.“

Noorte meeste suur võimalus

Foto: Eero Vabamägi

Tiirmaa. „Eks ma ju saan aru, et need meie kahevõistlejad on olümpial suurte tegude tegemiseks ehk pisut toored veel,“ nendib 1988. aasta Calgary olümpiamängude kahevõistluses individuaalse pronksi võitnud A llar Levandi. „ Aga samas, kui anti võimalus olümpial osaleda, siis tuleb meie poistel võtta sealt parim.

Ma loodan väga, et nad seda teevad ning lõpetavad võistlused, pakun, näiteks kohtadel vahemikus 15.– 20. See oleks nende taset arvestades väga korralik tulemus.“ Mis puudutab maailma kahevõistluse tipptaset ehk olümpiavõistluse favoriite, siis Levandi sõnul on väga selgelt näha, kuidas on jõuliselt peale kasvamas uus põlvkond. Tõsi, mõned vanad on samuti pildile jäänud. „Silma hakkab tendents, et ruulivad eeskätt just kõvad sõidumehed, mitte niivõrd hüppajad.“ Sotšis on Levandi sõnul rõõmustav see, et kirkamatele medalitele pretendeerib selgelt rohkem mehi kui paar favoriiti. „Sakslane Eric Frenzel on kõva, prantslane Jason Lamy Chappuis, vana kaval, kuigi pole täna-

Jelena tantsib: Kui kõik hästi välja tuleb, siis võiks Eesti parim iluuisutaja Jelena Glebova jõuda 15 parema hulka.

Eesti kahevõistlejaid läheb Sotši kolm: Han Hendrik Piho, Kristjan Ilves ning Karl-August

vu eriti säranud, võib olümpiaks tippu tõusta, ning näiteks päris mitu norrakat, kes vahepealsetel aastatel kippusid ära vajuma, on taas võimelised kullaheitlusse sekkuma,“ loetleb Levandi.

Muide, Norra hetke kõige teravam mees Håvard Klemetsen oli aastaid tagasi juuniorieas Levandi õpilane. „Ta oli siis ka hea sportlane, aga mitte peajagu teistest üle. Hea näide sel6

lest, et kui on tahtmist ja sihikindlust, võib jõuda kaugele,“ ütleb Levandi.

Rääkides suusahüppaja Kaarel Nurmsalu võimalustest Sotši mängudel, märgib Levandi, et kahjuks on vigastused Kaarli hooaega ja olümpiaks valmistumist seganud. „Tahaks väga loota, et ta leiab olümpiaks taas hea hüppevormi.“ Arvestades, et olümpiavõistlusse lastakse vähem võistlejaid kui näiteks MK-etappidele, on siiski vägagi reaalne, et meie kutt tuleb Sotšis 30 hulka. „Tähendab, ma arvan, et väiksemat eesmärki tal seal olla ei tohiks,“ ütleb Levandi. Lisaks Nurmsalule osaleb Sotši mängudel ka suusahüppaja Siim Tanel Sammelselg.

Võimalikke olümpiavõitjaid prognoosides pakub Calgary pronksimees, et tõenäoliselt mingid senitundmatud üllatajad Sotšis võitu ei saa. „Muidugi, kui üllatajaks enam mitte pidada austerlast Thomas Dietharti, kes pani kinni (siis tõelise üllatajana) tänavuse traditsioonilise nelja hüppemäe turnee. Ma vaatasin ta hüppeid. Need olid väga heas stiilis sooritatud. Tema võib ka Sotšis võita,“ räägib Levandi.

Suur küsimärk suusatajate kohal Oleme harjunud, et meie olümpiakoondise tuumiku moodustavad murdmaasuusatajad. Nendega on olnud seotud me suurimad ootused-lootused. Sel aastal on nii, et olümpiale läheb viis meest – Aivar Rehemaa, Peeter Kümmel, Karel Tammjärv, Algo Kärp, Raido Ränkel – ning ainsa naisena Triin Ojaste. Mida me võime sellelt koondiselt loota? Kunagine tippsuusataja Pavo Raudsepp ütleb sissejuhatuseks Sotši olümpiast üldisemalt rääkides, et küllap teevad võõrustajad ehk siis venelased neil mängudel puhta töö. Tähendab, võidavad kõige rohkem medaleid. „Nii ka suusatamises. Eeskätt just mehed,“ ennustab Raudsepp. „Ilmselt kerkib Sotšis medalivõitjate hulka ka senisest rohkem endiste liiduvabariikide tegijaid – Ukrainast, Kasahstanist, Valgevenest…“

OLümpiaekspress

Sest Sotšis, olgugi et venelased on mängude õnnestumisse võimsalt panustanud, tuleb Raudsepa arvates kõigest hoolimata kokku puutuda n-ö vene spetsiifikaga, millega lääneeurooplased ei pruugi nii hästi kohaneda kui endiste liiduvabariikide sportlased, kelle jaoks oleks see kõik siiski tuttav värk.

Aga kuidas läheb Sotšis Eesti suusatajatel? Raudsepp ei hakka meie suusatajatele liiga suurt lootuste-ootuste koormat laduma. „On täitsa selge, et ükski sportlane ei taha olla olümpial niisama turist, kõik tahaksid midagi korda saata,“ arutleb ta. „Kui konkreetsemalt rääkida, siis Peeter Kümmel on tänavu näidanud nii palju sisu, et kui ta teeb olümpial oma parima sõidu, jõuab poolfinaali, s.t 12 parema hulka. Kui kõik klapib, siis miks mitte rohkemgi. Tal on omad võimalused.“ Aga teised? „Väga raske on prognoosida. Näiteks Aivar Rehemaa võib vabalt tulla seitsmendaks, aga võib ka 70. kohal lõpetada. Sõltub asjaoludest, sõltub, kas on tema päev. Tegelikult käib see teiste kohta samuti. Väga ta-

Foto: Rauno Volmar

Hüpe edasi: Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu võiks Sotšis tulla 30 parema hulka.

haks loota, et Sotšis pigem on,“ ei kaota Raudsepp lootust.

Kes võimutseb jäähallis?

Kunagi Eestit olümpial iluuisutamises esindanud Margus Hernits ütleb, et kui Jelena Glebova teeb Sotši olümpiajääl nii head sõidud, nagu ta tegi hiljutisel EMil, ja teda saadab mõningane sportlik õnn, võib ta lõpetada korralikul 15. kohal. Viktor Romanenkovi kohaks meeste üksiksõidus pakub Hernits hea sõidu puhul 24. Miks mitte rohkem? „Paraku jääb mõlemal meie uisutajal puudu tehni-

liselt keerukamate hüpete arsenalist, et kõrgemasse konkurentsi sekkuda,“ vastab Hernits.

Aga kes jagavad Sotšis iluuisutamises medalid? Kas domineerivad kodujääl venelased, kes hiljutisel EMil juba võitsid kõige rohkem medaleid? „Jäätantsus on vahest kõige teravamad konkurendid USA ja Kanada paar, venelased kohe nende järel. Paarissõidus jahivad kirkaimat medalit eeskätt Vene paarid, ehk ka Hiina paar. Kui korealanna Yu-Na Kim teeb omal tasemel vigadeta sõidu, peaks ta olema üsna kindel võitja naiste üksiksõidus, samuti nagu meeste üksiksõidus on puhta ja veatu sõidu puhul peamine favoriit kanadalane Patrick Chan,“ loetleb Hernits.

Jajah, meilt lähevad olümpiale ka kaks mäesuusatajat – Triin Tobi ning Warren Cummings Smith. Hoidkem neile pikemalt seletamata pöialt ja lootkem, et ju teevad mõlemad Sotšis oma senise elu paremad sõidud.  Raul Ranne

Škoda jäähall kutsub: TULE UISUTAMA! Hea võimalus veeta sportlikult aega pere või sõpradega uisutades!

Pakume soodustusi peredele ja koolidele. Perepääsme hind 2 täiskasvanule ja 2 lapsele koos uiskude rentimisega maksab näiteks 22 eurot (tavahind 28 eurot).

Koolidele/klassidele kehtivad soodsad hinnad tööpäevadel enne lõunat, v. a koolivaheajal.

Pakume firmadele laste jõulupeo korraldamiseks erinevaid võimalusi.

Täpsem info: www.icearena.ee

Pärast uisutamist saab kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta.

OLümpiaekspress Foto: Marko Mumm Uskumatu lugu: Eesti suurim medalilootus Sotši olümpial on poolatar Justyna Kowalzcyk. Tema suuski määrivad Eesti määrdemehed.

Eesti suurimad medalilootused Ja h, suu sa ko ond i s on mustas augus. Jah, meil pole reaalset medalilootust. Ent aitab eestlaslikust muretsemisest, et pole kellelegi pöialt hoida. Mitme medalipretendendi ürituste juures on tõeline Eesti mekk man.

Kuidas hakkavad libisema Justyna Kowalczyki suusad? Mitu murdmaamedalit saavad peoperemehed? See sõltub suurelt osalt meist, eestlastest!

Või siis täpsemalt järgmisest nimekirjast abilistest.

semaks ja Venemaa tegi mulle rahaliselt parema pakkumise.“ Mihhail Lukertšenko, Eero Bergman, Margo Pulles, Sergei Lopuhhin – Välbe ei läinud Venemaale üksinda.

Lukertšenko, Bergman ja Pulles tulid temaga kohe kaasa. Ikka selleks, et venelaste suusk õiges kohas libiseks või peaks. Esialgu sõlmiti määrdemeestega leping aastaks, seejärel lisandus töösuhtesse veel kaks aastat, mis peaks tänavu kevadel lõppema. Esimese aasta jooksul liitus seltskonnaga veel Lopuhhin.

Venemaa koondis

Justyna Kowalzcyk

Urmas Välbe – Venemaa suusakoondis meelitas endise tippsuusataja enda meeskonda 2011. aasta kevadel. Olulist rolli mängis seejuures ka Välbe endine abikaasa Jelena, kes selleks ajaks oli tõusnud idanaabri suusaföderatsiooni juhiks. „Venemaa pakkus mulle rohkem raha, kuid see pole esmatähtis,“ kommenteeris toona Välbe. „Pärast tähtsuusatajate tippspordist loobumist jäi Eesti Suusaliidu eelarve väik-

Are Mets, Peep Koidu – eelmise kümnendi suusameeste suure edu taga võib leida ka hooldemeeste Metsa ja Koidu nime. Ent 2009. aastal neid enam Eestis ei vajatud – ei meestekoondis ega ka Šmiguni tiim neile kohta ei leidnud.

Mis seal ikka – mehed seadsid sammud Poola poole. Justyna Kowalczyki meeskonnas on kokku kuus meest, kellest ülejäänud on kõik poolakad.

Kowalzcyki koduleht nimetab Metsa 8

tõeliselt silmapaistvaks suuskade ettevalmistajaks. Koidu kohta öeldakse lihtsalt, et oma ala parim. Eelmisel olümpial suutis poolatar eestlaste määritud suuskadel võita 30 kilomeetri sõidu.

USA koondis Oleg Ragilo – 2011. aasta kevadel lõppes Kristina Šmiguni pikaaegse hooldepealiku Ragilo töö Eestis. Järgmisel hooajal määris mees suuski juba ookeani taga. USA suusakoondis oli Ragiloga tuttav juba varasemast, sest 2001. aastast määrdemeistrina töötanud Ragilo pidi Šmiguni perelisa saamise ajal samuti endale väljaspool Eesti piire töökoha leidma. Šmiguni tagasitulek Vancouveri olümpiaks tõi tagasi ka Ragilo.

USA suusakoondis on Ragiloga koos tegemas ajaloo parimaid hooaegu. Suurimad lootused heale tulemusele peaksid olema maailmakarikas 10. kohal oleval Kikkan Randallil.  Dannar Leitmaa

Tallinn • Tartu • Narva • Pärnu • Viljandi

paketid alates 25€/kuu

myfitness.ee

UUE ENERGIAGA UUDE AASTASSE!

OLümpiaekspress

Olümpia hokiturniir – spordigurmaanide pidu

Samavõrd kolossaalse ajaloolise tähendusega nagu jalgpalli MMi toimumine Brasiilias on jäähoki olümpiaturniiri jõudmine Venemaale.

Niivõrd eriline staatus ja saavutustejada on neil aladel vastavates riikides.

Sotši hokiturniiri – kui mitte kogu olümpia – teeb tähelepanuväärseks ennekõike Venemaa koondise võidukohustus, mis on nõnda suur, et seda on keeruline sõnadesse panna. Võib siiski üsna julgelt väita, et isegi kui hokikuld peaks jääma ainsaks, jääks venelased olümpiaga rahule. Ning vastupidi – tehku suusasprinterid või iluuisutajad pealegi puhas töö, hokimeeste kullata jäämisest jauraks laiad rahvamassid ja ajakirjandus veel aastaid.

Jäähoki tähtsus vene rahvale on määratult suur. Kui Kanadas, Tšehhis või Soomes ajasid siksakiliseks löödud hammastega mehed litrit taga nagu sportlased ikka, siis Venemaal omandas Suur Punane Masin rahva silmis rahu ajal maailmavalitseja staatuse.

Mis sest, et superriigis jäädi hätta kinni püsiva uksega külmkapi leiutamisel – Bobrovi, Ragulini, Harlamovi, Fetissovi, Makarovi ja Tretjaki imeteod panid iga õige venelase tundma, et talle pole maailmas vastast.

Tõsi on, et „CCCPi“ koondise totaalne ülemvõim (seitse olümpiakulda üheksast võimalikust ning üüratu hulk MM-tiitleid) oli suuresti illusioon – kui ROK NHLi mängijad lõpuks olümpiale lubas, hakkasid võitma hoopis teised. Ent katsugu keegi mõne tõsiuskliku vene hokifänniga vesteldes sellise argumendiga lagedale tulla…

Tõsi on seegi, et viimati rändas olümpiakuld Venemaale 22 aastat tagasi (võitis SRÜ, sh paar mittevenelast).

Finaalis mängiti viimati 1998. aastal…

Koduseinad ei ole Vene hokimeestele armulised olnud – 2007. aasta MMil lepiti pronksiga, aastal 2000 kaotati

Piiteris Lätile(!) ja jäädi 11ndaks. 1986. aasta MM-kulda ei sobiks selle häbi kõrval mainidagi.

Seega – uhket ajalugu ja publiku vankumatut usku kõrvale jättes ei tohiks Vene koondist isegi suurfavoriitide hulka liigitada. Või siiski? Koondis kubiseb kuulsustest – ainuüksi ründajad Pavel Datsjuk, Aleksandr Ovetškin, Jevgeni Malkin ja Ilja Kovaltšuk on kõigeks võimelised. Ning ega kaitseliin ja väravavahid eesotsas Semjon VarlaSuur võitlusväli: Näis, kas Vene hokikoondis eesotsas Aleksandr Ovetškiniga peab pingele vastu ning lööb Sotši olümpia jääl kõik vastased uppi? Nii loodab kogu Venemaa.

10

moviga poisikesed ole. Või kui praegu siiski sõnasabast võtta, tasub silm peal hoida suurel tulevikulootusel, 18aastasel Valeri Nitšuškinil.

Peatreener Zinetula Biljaletdinovil on tõestamist küllaga – tema mängis legendaarsel Lake Placidi olümpial.

Ent kes võiks Venemaa seekord kullata või lausa medalita jätta?

Neli aastat tagasi võitnud Kanada on samavõrd näljane kui võõrustajad.

Mõlemad jäähoki suurvõimud on seni

Alagrupid A Venemaa, USA, Slovakkia, Sloveenia B Kanada, Soome, Norra, Austria C Rootsi, Šveits, Tšehhi, Läti Pärast alagrupimänge reastatakse kõik 12 võistkonda kohtade, punktide ja väravate vahe põhjal. Neli esimest pääsevad otse veerandfinaali.

võitnud kaheksa olümpiakulda – mis oleks magusam, kui just Venemaal venelastele tõestada, kes kõigi aegade parima tiitlit väärib. Ka viimase Venemaal peetud suurvõistluse – 2007. aasta MMi võitis just Kanada. Kolm toonast võitjat on rivis nüüdki.

Vancouveri olümpiafinaalis võiduvärava löönud Sidney Crosby elas vahepeal üle karjääri ohtu seadnud vigastuse(d), ent jõudis tippu tagasi. Olümpia-eelsele pausile minnes on ta NHLi punktitabeli ülekaalukas liider. Seda küll söötude arvelt, sest väravaküttide arvestuses pole vastast Ovetškinile. Ka punktitabeli kaks järgmist – John Tavares ja Ryan Getzlaf – on Kanada koondises. Kui alates 90ndate algusest on eurooplased tihtilugu NHLi resultatiivsustabelis kõrgetel kohtadel olnud, siis omamoodi nähtusena ei mahu hetkel Foto: Shutterstock

OLümpiaekspress Foto: Shutterstock

Ulmeline jäähall: Selles kosmiliselt kallis ja ulmelise väljanägemisega jäähallis peetakse kõik olümpiamängude hokilahingud.

punktitabeli esikümnesse kedagi peale kanadalaste ja jänkide.

USA koondis šokeeris mullusel MMil venelasi, ent see – vabandage väljendust – oli hoopis teine spordiala, sest MMidel on koondised ideaalkoosseisust kaugel. Nüüd, kus kõik parimad kohal, on USA koondis – Vancouveri hõbe – ilmselgelt võimeline kõiki võitma ilma, et see üllatuseks kvalifitseeruks. Jaromir Jagr.

Teemu Selänne.

USA edu võtmeks on väravavahid eesotsas neli aastat tagasi olümme Välk“ osaleb olümpial kuuendat korpiaturniiri parimaks mängijaks nimeda. Mõelda vaid – kui ka Lillehammetatud Ryan Milleriga. Väljakumängiris oleks profid kaasa teinud, püstitaks jatest peaks enim panustama Chicago Selänne Sotšis absoluutse rekordi, sest täht Patrick Kane ja NHLi palgaedetaseitsmel taliolümpial pole veel keegi beli üks tippe, kaitsja Ryan Suter. osalenud!

Tšehhi ja Soome saavad usutavasti Erinevalt Jagrist pole Selänne paljude nostalgiakalduvusega hokisõpkoondise tasemel kunagi kulda võitrade lemmikuteks, sest mõlemal on rinud. 2007. aasta Stanley Cup on ilmvis põlvkondade-ülene staar. Tšehhide selt piisav lohutus, ent Soome tänavuJaromir Jagr saab olümpia ajal 42aasne koosseis, eriti väravavahtide valik, taseks. Mees, kellele kuulub üle kümannab siiski lootust. ne NHLi kõigi aegade rekordi(!), läheb Kevadel veenva ülekaaluga maaoma viiendale olümpiale hiilgavas vorilmameistriks tulnud Rootsit peavad mis, olles koduklubi New Jersey Devilmõnedki vaatlejad suure vastasseisi ülekaalukas skoorikunn. 1991 ja 1992 su Venemaa-Kanada foonil tegelikuks Stanley Cupi võitnud, 1998 olümpiavõitsuursoosikuks. Eeskätt andvat neile jaks kroonitud ja mullu taas NHLi fieelise kõige kergemasse alagruppi satnaalis mänginud Jagr on siiski poisike tumine, mis tähendab, et kuni poolmeie põhjanaabrite iidoli Teemu Selänfinaalini peaks meeskond kulgema ne kõrval. Suvel 44aastaseks saav „Sooenergiat eriti kulutamata.

12

Kui MM kujunes vendade Henrik ja Daniel Sedinide triumfiks (kaksikute esimene MM-tiitel Torino olümpiakulla kõrval), siis olümpial tasub hoolega jälgida ka 26aastast Nicklas Bäckströmi, 23aastast kaitsjat Erik Karlssonit ja 21aastast Gabriel Landeskogi. Põhiväravahiks on NHLi üks hinnatumaid mehi Henrik Lundqvist.

Kahtlemata väärivad tähelepanu ka Vancouveris neljanda koha saanud Slovakkia (nelja aasta tagustest põhimeestest on taas rivis väravavaht Jaroslav Halak, kaitsja Zdeno Chara ning ründajad Marian Hossa ja Marian Gaborik) ja MM-hõbe Šveits (eesotsas suurepärase väravavahi Jonas Hilleri, kaitsja Roman Josi ja noore ründaja Nino Niederreiteriga). Ent olgem ausad – ainuüksi esinelikusse pääsemine oleks mõlema puhul üllatus.  Janar Filippov

Eesti pole lootuski Olümpiapiletit jahtis ka Eesti koondis. Novembris 2012 mängiti Kiievis Ukraina, Poola ja Hispaaniaga ning kaotati kõik kolm mängu väravate vahega 4 : 23. Tugevamatest hokiriikidest jäid olümpialt kõrvale Saksamaa, Valgevene, Taani ja Prantsusmaa.

KIIREMINI SUUSATAMISE TULEVIK

KERGE KAAL 860 G/PAAR

PERFORMANCE

ÜHEOSALINE 360° SÜSINIKRAAM

SOBIVUSE UUS AJASTU

PATENTEERITUD 3D EELVORMITUD VOODER CUSTOM FIT LAB VOODER

VASTUPIDAVUS

VAHETATAV VOODER JA VÄLISTALD

JÄRGMISE PÕLVKONNA VOODRID TAGAVAD KOHESE SOBIVUSE

ENNEOLEMATU JÕUÜLEKANDE JA SUUSATUNNETUSE TASE

3D EELVORMITUD VOODER

CUSTOM FIT LAB

ÜHEOSALINE 360° SÜSINIKRAAM

• 3D KONSTRUKTSIOON TRADITSIOONILISE 2D LÕIKE ASEMEL

• 100% SOBIVUS TÄIELIKULT TERMOVORMITAVA VOODRIGA

• KASUTUSEL ON UUSIMAD SÜSINIKUVORMIMISE TEHNOLOOGIAD

• ANNECY DISAINIKESKUSES VÄLJA TÖÖTATUD PATENTEERITUD EELVORMIMISE TEHNOLOOGIA

• VORMITAV KANNAST VARVASTENI

• VORMITUD ÜMBER ÜHEOSALISE 360° SÜSINIKRAAMI JA TÄISSÜSINIKUST MANSETI

• LAHENDAB PAHKLUUDEST JA ERINEVATEST JALAKUJUDEST TINGITUD PROBLEEMID

• OTSEÜHENDUS RAAMI JA MANSETI VAHEL

• LAHENDUS SURVEPUNKTIDELE HÜPPELIIGESE JA KANNA ÜMBER • PAKUB AINULAADSET JALAPIDET

OLümpiaekspress Foto t ter : Shu stock

Veel 17 asja, mida võiksid Sotši taliolümpiast teada Peale olümpial startivate sportlaste nimede on veel hulk mõnusaid fakte, tõsiasju ning detaile, mida on tulevase olümpialinna või mängude kohta üldisemalt lihtsalt hea teada. Järgmises loetelus on ära toodud mõni neist.

1.

Sotšist saab taliolümpiamängude kõige soojem korraldajalinn. Lähistroopika põhjaosas asuvas Sotšis on aasta keskmine temperatuur päeval 18,4 ja öösel 11 kraadi. Kõige külmematel kuudel ehk jaanuaris ja veebruaris küündib temperatuur päeval kümne ja öösel kolme kraadini.

Sotšis toimuvatest mängudest saab suurim taliolümpia. Võistlustel debüteerib 12 uut ala ja kokku jagatakse välja 98 medalikomplekti.

Uute alade tulek olümpiaprogrammi viitab selgelt ekstreemspordi tähtsuse kasvule. Klassikaliste talispordialade edasiarenduste kõrval – laskesuusatamise segateatesõit, kelgutamise teatesõit, võistkondlik iluuisutamine, naiste suusahüpped – võisteldakse esimest korda sellistel aladel nagu lumelaua paralleelslaalom, vigursuusatamise rennisõit, vigursuusatamise pargisõit ja lumelaua pargisõit. Šotsi mängud on olümpiaajaloo kalleimad. Väidetavalt läheb olümpiaehitiste ja infrastruktuuri rajamine ning korraldus kokku maksma 37 miljardit eurot. Seni kulukaimaks peetud Pekingi olümpiamängude kogumaksumus oli arvatavalt 30 miljardit eurot. Kui Venemaa veel olümpiamängude korraldusõiguse eest võistles, prognoositi korralduskuludeks ligi 9 miljardit eurot. Mängude kriitikud väidavad, et kulusid on märgatavalt mõjutanud korruptsioon. Arvatakse, et ametnike taskusse on rännanud kuni paarkümmend miljardit eurot.

Disainer Asif Khan ja Venemaa mobiilioperaator MegaFon esitlevad Sotšis suurprojekti „Megaface“. Olümpiamängude spordiväliseks vaatamisväärtuseks kujunev teos seisneb 46,5ruutmeetrises ekraanis, mis koosneb 10 000 teleskoopilisest silindrist. Nende abil kuvatakse ekraanil 3D-kujutisi olümpiamängu-

2.

3.

4.

5.

de külastajatest. Seejuures vahetuvad näod iga 20 sekundi järel.

Sotši 2014. aasta olümpiamängude tõrvikujooksust saab olümpiaajaloo pikim. Jooks algas 7. oktoobril Moskvast ja läbib 123 päeva jooksul 2900 Venemaa asulat. Kilomeetreid koguneb tõrvikujooksul koguni 65 000.

Sotši olümpiamängudeks püstitatud ehitised läksid maksma miljoneid eurosid. Samas ei saa tehtud kulutusi vaadata vaid olümpia kontekstis. Näiteks umbes 445 miljonit eurot maksma läinud Fišti olümpiastaadion leiab rakendust ka 2018. aastal, kui Venemaal toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused. Siis saab olümpiastaadionist üks MMi matšipaiku.

Sotši olümpiamängude kahebobi võistlusel tasub jälgida Ameerika Ühendriikide meeskonda Steven Holcomb – Chris Fogt. Nimelt on nende sõiduvahendi disaininud ja testinud autotootja BMW. Holcomb ja Fogt usuvad, et suudavad kõrgtehnoloogilise bobi abil kuldmedali Ühendriikidesse viia.

Olümpiamängudel, ja eriti kui need toimuvad Venemaal, on külastajate ohutuse tagamine üks peamisi prioriteete. Seepärast hoolitseb turvalisuse eest koguni 37 000 turvatöötajat. Seejuures abistab venelasi ameeriklaste FBI, mille 30 ametnikku mängude ajal Venemaal viibivad.

Olümpiamängudel pakutakse sportlastele ja külalistele borši. Väidetavalt valmistatakse seda ühtekokku 265 000 liitrit.

Sotši olümpiamängude teleauditooriumi suuruseks ennustatakse kolm miljardit vaatajat.

Olümpiamängudest püüavad omal moel kasu lõigata ka teised Sotšis asuvad mee-

6.

7.

8.

9.

10.

11.

12.

14

lelahutusasutused. Vaalakaitsjad väidavad, et Sotši akvaariumisse on toodud Ohhoota merest kinnipüütud mõrtsukvaalad, keda olümpiamängude ajal kavatsetakse külalistele näidata. Akvaariumi esindajad pole kuulujutte kommenteerinud.

Sotši 16 000 olümpiatõrvikut valmisid samas tehases, kus pannakse kokku Sineva tüüpi ballistilisi rakette. Tõrvikute valmistamise maksumus oli 5,1 miljonit eurot.

Sotši olümpiamängude viis maskotti – lumelaudurist lumeleopard, jääkaru ja iluuisutajast jänes tavaolümpial ja Lumehelbeke ning Valgusekiir paraolümpial – valiti välja üleriigilisel telefonihääletusel. Maskoti kandidaadiks seati üles ka näärivana, kuid komisjon oli sunnitud ta konkursilt kõrvaldama.

Ametliku olümpiamaskotina oleks näärivana tegelaskuju saanud Rahvusvahelise Olümpiakomitee varaks, aga seda venelased ei tahtnud.

2008. aasta konfilikti tõttu pidi Gruusia algul Sotši olümpiamänge boikoteerima. Pärast üle-eelmisel aastal toimunud valitsuse vahetust otsustas Gruusia siiski olümpial osaleda. Küll ei saadeta Sotšisse ühtegi riigimeest, vaid ainult sportlased.

Korterid Sotši olümpiaküla jaoks ehitatud korrusmajades pannakse pärast mänge müüki. Väidetavalt algab ruutmeetri hind korterites 2500 eurost.

Olümpiamängude keerisesse on haaratud ka tennisetäht Maria Šarapova, kelle lapsepõlvekodu asub Sotšis. Seekord näeb Šarapovat uues rollis – nimelt telekorrespondendina.

Ja mitte mõnes Vene kanalis, vaid hoopis USA telehiius NBC.

13.

14.

15.

16.

17.

Rain Pruul

Lรถfbergs Lila on Tartu Maratoni ametlik kohvipartner

Lรถfbergs Lila 500 g kohvipakiga kaasa helkur Helkuriga kampaaniatooteid on piiratud koguses