OLÜMPIA (26.07.2012) by Eesti Ekspress

OLÜMPIA

26. juuli 2012

VA LG U S

MÕISAKOOL

SPAA

ENERGIAAKEN

TULEKOLLE

OLEN SINU SUVERÕÕM

Osta Nikon COOLPIX S3300

store.nikon.ee 800 22 38 +372 59190076

Nikoni suvekomplekt: Purgi jahutaja, veekindel rannakott fotokale või mobiilile, mängukaardid.Pakkumine saadaval kõigis hästivarustatud foto- ja elektroonikakauplustes.

s Väärtu 12€

Kampaania kestab 31. juulini või kuni kaupa jätkub.

London 2012

Milline oli sinu esimene olümpia?

fotomontaaž

ui legendaarsele telemehele Lembitu Kuusele intervjuuks küsimusi moodustasin, tuli muu hulgas meelde ka üks kaunikesti tüüpiline küsimus – millised olümpiamängud olid esimesed, mida ta mäletab. Lembitule meenub Melbourne 1956. Kui ma enda mälus pikemalt sobran, siis avastan, et kõige vanemad on napid ja hägusad pildid 1976. aasta Innsbrucki taliolümpiast. Mitte niivõrd võistlustelt, vaid olümpiatseremoonialt. See toimus justkui suuhüppemäe jalamil. Mäletan, kuis riikide delegatsioonid kaamera eest läbi kulgesid, ning nad olid riietatud korralikku palitusse ning kandsid mütse. Just palitu ja korralik karvamüts, mitte kerged ja värvikirevad spordijoped ja kootud suusamütsid. Võimalik, et palitutes ja karvamütsides olid vaid üksikud koondised. Ma polnud siis ju veel viienegi mitte. Mälu on teinekord nii petlik. Tänavu möödub sada aastat sellest, kui Martin Klein Eestile olümpiamängudelt esimese medali – hõbeda tõi. London on esimene linn, mis kolmandat korda suveolümpiamänge võõrustab – varem siis 1908., ja 1948. aastal. Hea aeg olümpiaajaloo peale mõtlemiseks, justkui. Siin erilehes on mitu lugu, mis endisi aegu meenutavad ning kunagisi suuri sangareid silmas peavad. Ma vaatan imelist fotot 1948. aasta Londoni olümpiasangarist Fanny Blankers-Koenist ning leian end mõttelt, et miskit ilusat on nende pikkade aastate jooksul olümpiamängude ja selle kangelaste palgelt kaduma läinud. Siiras ja vahetu sport on asendunud … ei teagi, millega. Mõelge, 1908. aasta Londoni olümpia eelarve oli 1330 korda väiksem kui tänavuste mängude eelarve. Ons olümpia tänapäeval üksnes ettekääne ehituseks, riigi massiivseks enesereklaamiks? On see, mis olümpial toimub, enam sport või hoopis meeletu haardega telesõu, milles sportlik alge aina vähem rolli mängib? Peatselt Londonisse oma 13. olümpiale tööle siirduv Lembitu on veendunud, et siiski sport on peamine. Te lugege ta toredaid ja eeskätt positiivseid mõtteid olümpia ja spordi rollist tänapäeval, parematest hetkedest enne ja nüüd. Lembitu on teadagi suurepärane jutustaja. Muide, kas teadsite, et võib-olla on Londoni olümpia viimane, kus korvpalliturniiril osalevad parimad NBA profid? Võimalik, et tulevikus neid ei lubata profiliigast vabal ajal tiitlivõistlustele tervist rikkuma. Ka sellest on ses olümpialehes juttu. Ning eelmise olümpia suurtest kangelastest Usain Boltist ning Michael Phelpsist - kas löövad nad seegi kord platsi puhtaks? Või annavad konkurendid suursoosikutele ninanipsu. Saab siis draamat näha. Raul Ranne, toimetaja (pildil) OLÜMPIA Toimetaja Raul Ranne, raul.ranne@ekspress.ee Reklaam Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, tel 669 8236 EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee

Kujundus Anneliis Aunapuu Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Printall

foto Terje Lepp / EPL

London 2012

Võimalik medalimees: 2010. aasta epeevehklemise maailmameister Nikolai Novosjolov on tunnistanud, et just olümpiamedal on ta eluunistus. Ka paljud ennustuskontorid pakuvad teda medalivõitjaks. Näis, mida toob elu.

Mida suudab Londonis Eesti olümpiakoondis (konkurentidega võrreldes) nääpsuke Anna osaleb ka lõppvõistlusel, mis algab 11. augusti õhtul kell 19. Kevadel USAs oma ülikooli tiimi eest võisteldes ületas Marek Niit terve igaviku püsinud Eesti 400 m jooksu rekordi. Juuni lõpus Helsingi EMil (osales 200 m jooksus) väga veenvat hoogu polnud ning mehe jutt vormi asjus oli pigem ettevaatlik. Londoniks tahaks paljud Niitu taas kevadises vormis näha. 400 m eeljooksud algavad 4. augustil kell 10.35. Helsingi EMil vägevalt esinenud 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi võistlus algab 3. augusti ennelõunal kell 11.15. Mine tea, kuhu EMil viienda koha võitnud sitke noormees kogu maailma parimatega võisteldes lõpuks jõuab On raske öelda, milline on märtsis Istanbuli sise-MMil tõkkejooksul kukkunud ning tõsiselt viga saanud kümnevõistleja Mikk Pahapilli praegune tegelik vorm. Olümpiamängude eelda-

“Meie ootus ja lootus on, et Eesti oleks jätkuvalt medalisaajate riikide hulgas,” sõnastas ettevaatlikult Eesti olümpiakomitee president Londonisse sõitva koondise eesmärgi. Rahvusvahelised agentuurid ennustavad meile pigem kahte kohta esikolmikus. Optimistlikuma pilguga meie koondisele otsa vaadates võib näha suisa nelja medali võitmise võimalust.

Kergejõustik Londoni olümpiamängude kergejõustiku programm stardib 3. augustil. Eesti olümpiakoondisse kuulub 11 kergejõustiklast. Kohe 3. augusti hommikul kella kümne paiku asub naiste seitsmevõistluses starti Grit Šadeiko. Hiljutisel Helsingi EMil näitas noor mitmevõistleja hiilgavat minekut – tegi üksikaladel ridamisi isiklikke rekordeid ning püsis kogusumma arvestuses Eesti rekordi kursil. Paraku vigastas ta end teisel päeval pisut ning jättis võistluse

igaks juhuks pooleli. Näis siis, kuivõrd vigastusest taastumine ta vormi on rikkunud. Paljude jaoks siiski üllatuslikult olümpiale pääsenud maratonijooksja Evelin Taltsi start on 5. augusti hommikul kell 11. On raske ennustada, mitmenda rea pealt me Taltsi nime lõpuprotokollist leiame, kuid kui aeg on isikliku rekordi lähedane, oleks see igal juhul kordaminek. Eesti parima naiskõrgushüppaja Anna Iljuštšenko eelvõistlus algab 9. augustil kell 9.30. Ta senine areng ning varasemad tulemused lubavad loota, et

tavalt kõrgetasemeline kümnevõistlus stardib 8. augusti hommikul kell 10.10. Näis, kas Pahapill osaleb ja kuidas tal läheb. Kuulitõukaja Raigo Toompuu kvalifikatsioonivõistlus algab 3. augustil kell 10. Tema puhul oleks väga-väga korralik tulemus juba see, kui ta jõuaks sama päeva õhtul kell 20.30 algavale lõppvõistlusele. Meie peamised medalilootused on selgi olümpial seotud meeste kettaheitega. Tiitlikaitsja Gerd Kanteri, mullusel MMil 4. kohaga üllatanud Märt Israeli ning paljude jaoks suhteliselt ootamatult olümpiarongile pääsenud Ateena OMi pronksi, vanameister Aleksander Tammerti kvalifikatsioonivõistlus algab 6. augustil kell 10.00. Miks mitte loota, et kõiki kolme saab näha ka järgmise päeva õhtul kell 19.45 algaval lõpp-võistlusel. Pekingi olümpiavõitja Kanter pole ju teinud

London 2012

saladust, et läheb Londonissegi medali peale võistlema. Küllap leiab end pärast ebaõnnestunud EMi ka Israel. Londonis viiendat korda olümpial võistlevale Tammertile usaldati Eesti delegatsiooni lipukandja austav roll avatseremoonial. Küllap on lipukandjal omad šansid ka kettaheitevõistlusel. Kettaheide on kogenud meeste ala. Odaviskaja Risto Mätas viskas juuli alguses korralikud 82.10 meetrit ning täitis olümpia A-normi. Oleks vägev, kui mees midagi sarnast ka olümpial suudaks ning lõppvõistlusele 12 parema hulka pääseks. Odaviskajate eelvõistlus algab 8. augusti õhtul kell 19.05, lõppvõistlus toimub aga 11. augustil kell 19.20. Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägi sõnul oleks alaliit rahul, kui kõik sportlased, kes Londonis stardivad, suudaksid saavutada maksimaalselt oma võimetele kohase tulemuse. Eks võistlus näita, kui kaugele selline sooritus lõpuks viib.

Rattasport On väga raske öelda, mis võimalused on meie ratturitel olümpial. Grete Treier on öelnud, et käsil on tal tõenäoliselt viimane aasta tippspordis. Just Londoni olümpia on olnud see, mis teda, kahe lapse ema, seni jätkama on motiveerinud. Kuid kas suudab Treier pärast hiljutist kukkumist ja eemaldamist Itaalia velotuuril end piisavalt särtsakasse sõiduvormi saada? Ja kas Rene Mandri üksi jaksab midagi teha muu maailma meeskondade vastu? Seis pole liiga hea. Treieri start on 29. juulil kell 12 ning Mandril 28. juulil kell 10. Meie maadlejatest osalevad olümpial kuni 96 kg meeste hulgas võistlev Ardo Arusaar ja kuni 120 kg hulgas võistlev 2006. aasta maailmameister Heiki Nabi. Maadlusliidu peasekretär Mehis Kard ütles, et nagu spordimehele kohane, lähevad mõlemad mati mehed olümpiale ikka medalimõtetega. Väga kohane mõtlemine, teades, et just tänavu tähistame me 100 aasta möödumist Eesti esimese olümpiamedali võidust. 1912. aasta olümpialt Stockholmis tuli hõbemedaliga koju maadleja Martin Klein.

tubli naine võitis EMil kuuenda koha ning osaleb täie õigusega olümpial. Võistleb õhupüssiharjutuses 3 x 20 lasku ning ka õhupüssi 40 püstilasu harjutuses. Võistlused toimuvad vastavalt 4. augustil ning 28. juulil. Kusjuures kolme asendi laskeharjutuses poleks Voronova finaali (8 parema hulka) jõudmine kõige uskumatum ime. Väike ime siiski küll.

Aga teadagi on Londonis medalisoovijaid palju, medaleid vähe. Miinimum eesmärk, märgib maadlusliidu tegevjuht, võiks olla koht 10 parema hulgas. Nabi võistleb 6. ja Arusaar 7. augustil.

Ujumine Ujumises esindavad Eestit möödunud aasta parim naissportlane Triin Aljand ning Martin Liivamägi. Ujumine on olümpiamängudel kord juba sedavõrd konkurentsitihe, et isegi rahvusrekordi püstitamine ei pruugi tähendada suurepärast kohta. Ujumisliidu president Evelyn Sepp ütleb, et Aljandi jaoks oleks väga suur kordaminek oma seekordsel põhialal – 50m vabalt – koht poolfinaalis ning ka rekordiparandus. 100s liblikas oleks hea, kui tuleks korralik aeg. Liivamäel on seekord põhiala 200m kompleksi ja uus Eesti rekord oleks väga hea ning 110% õnnestumisel ka koht poolfinaalis. 100 rinnuli ujumises oleks Eesti rekordilähedase aja ujumine väga hea. Aljandi 50 m vaba- ning 100 m liblikujumise eelringi stardid on vastavalt 3. augustil ning 28. juulil. Liivamäe 100 m rinnuli ning 200 m kompleksi eelujumised 28. juulil ning 1. augustil.

Sulgpallur Raul Must, kelle turniir algab 28. juulil, ütles neli aastat tagasi, et Pekingi olümpia, mis tema jaoks esimese ringi kaotusega otsa sai, oligi pigem kogemuste kogumine Londoni olümpiaks. Mida ta sellelt olümpialt loodab? Oma kodulehel ütleb Must: “Eesmärk on Londonis murda alagrupist välja ja võidelda pääsu eest veerandfinaali.“ Selge.

Purjetajaid sõidab olümpiamängudele soliidne seltskond: Anna Pohlak (paadiklassis Laser Radial), Ingrid Puusta (purjelaual RS:X), KarlMartin Rammo (Laser), Deniss Karpak (Finn) ning Johannes Ahun (RS:X). Eesti jahtklubide liidu peasekretär Ott Kallas ütleb, et pole eriti mõistlik ennustada nii konkurentsi tihedal alal, nagu seda on purjetamine. Aga reaalselt olukorda hinnates võiks meie viimase aja edukaimalt purjetajalt Karpakilt loota medalit. Rammo puhul oleks suur kordaminek koht esimese kümne hulgas. Teiste purjetajate jaoks oleks väga hea, kui nad lõpetaksid võitluse n-ö võistlejaterivi esimeses pooles. “Kui nii peaks minema, oleks see väga-väga suur kordaminek,” märgib Kallas. Olümpiaregatt algab 29. juulil ning lõppeb 11. augustil.

Vehklemine

Sõudmine

Epeevehkleja Nikolai Novosjolov on 2010. aasta maailmameister ning tänavuse EMi hõbe. Sel aastal on ta võitnud kaks maailmakarikavõistluse etappi. Arvatavasti piisab sellest, et öelda – Novosjolov on üks maailma parimaid. “Aga selliseid parimaid on vahest kümmekond. Ja kõik nad tahavad olümpial medalit,” rahustab kogenud vehklemistreener Tõnu Nurk. “Nikolai on ise öelnud, et ta elu eesmärk on olümpiamedal, ja me kõik loodame seda, ent enne olümpiat talle kohta ennustada ei taha. Kuid vehklemine on tihtipeale väga ettearvamatu.“ Olümpiamängude epeeturniir toimub 1. augustil alates kella 9.

Eesti sõudeliidu presidendi Rein Kilgi hinnangul on meie paarisaeruline neljapaat – Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo – üks kõige võimsama potentsiaali ja tasemega tiime üleüldse. Kõik neli on varasematel tiitlivõistlustel medaleid võitnud, kõigil on olümpiakogemus. Pisut vähem kui aastaga, mil see paatkond kokku sai, pole nad rahvusvahelistel võistlustel kuuendast kohast kehvemat tulemust näidanud. Lühidalt, see on ka stabiilne tiim. “Eks kõik saavad aru, mida me sellelt paadilt loodame,” vihjab Kilk.

Sulgpall

Judo Raskekaalu judoka Martin Padar läheb Londonis võistlustulle 3. augustil. Ja kuigi Padar on kogenud tegija, meediale hästi teada spordimees, on peaaegu võimatu prognoosida, mis kohta ta sel olümpial on valmis saama. “Ta on erakordselt andekas inimene ja samas täiesti ettearvamatu,” ütles Padari kohta möödunud olümpia eel kahekordne olümpiapronks Indrek Pertelson. “Võib võita kõiki ning samas kaotada kohe esimeses ringis mõnele pealtnäha selgelt nõrgemale. Kõik sõltub sellest, mis tujuga mees konkreetsel päeval tatamile läheb.” Ju kehtib see ütlemine selgi korral.

Vibulaskmine Nooruke vibulaskja Reena Pärnat ütles pärast olümpianormi täitmist, et oleks ülirahul, kui jõuaks Londonis 30 parema sekka. Oma sisu kinnituseks võitis Pärnat juulikuus juunioride EMil hõbemedali. Naiste vibu laskmise individuaalvõistlus algab 27. juulil kell 13.

Laskmine Kes tunneb laskurit Anžela Voronovat? Ilmselt väga vähesed. See

Purjetamine

Paarisaerulises kahepaadis astuvad võistlustulle Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild – tänavused Euroopa noortemeistrid. Kõvad poisid, ent meeste absoluutne tipp on siiski midagi muud. “B-finaal oleks väga võimas kordaminek,” sõnab Kilk. Olümpia sõuderegatt algab 28. juulil. Niisiis, mitu medalit saite? Vaadake olümpiat ja loeme pärast uuesti. Raul Ranne

London 2012

Olümpiamängude võistluspaigad Londonis Olümpiapark

Vettehüpped, ujumine, kujundujumine, veepall, moodne viievõistlus (ujumine, vehklemine), korvpall, käsipall, BMX-jalgrattasõit, maahoki, jalgratta trekisõit, kergejõustik Paraolümpiaalad: ujumine, ratastooliragbi, väravpall, ratastoolivõrkpall, jalgpall 7-le, jalgpall 5-le, jalgratta trekisõit, kergejõustik, ratastoolitennis

Ratsavahtkonna paraadiväljak Rannavõrkpall

Wembley areen

Sulgpall, riistvõimlemine

King’s Crossi/St. Pancrase’i rongi- ja metroojaam

Hyde Park 1

Wembley staadion Jalgpall

Big Ben

Stratfordi rahvusvaheline raudteejaam

Canary Wharfi linnaosa

ExCel 12

Toweri sild

Kesklinna tsoon

Vibulaskmine

11 London Eye vaateratas

Earls Court Võrkpall

Raudteejaam Londoni metroo

St. Pauli katedraal

Trafalgari väljak

Wembley

Lordi kriketiväljak

Olümpiaküla tsoon

Triatlon, avaveeujumine

Battersea elektrijaam

Docklandi kergraudtee Raudtee

10 Tate’i moodsa kunsti muuseum

Kuninglik kahurväe kasarmu

Laskmine Paraolümpiaalad: vibulaskmine

Põhja Greenwichi areen

Korvpall (finaalid), võimlemine (iluvõimlemine, trampliin) Paraolümpiaalad: ratastoolikorvpall

Wimbledon

Greenwichi park

Tennis

Võistluspaik

Poks, judo, vehklemine, taekwondo, lauatennis, tõstmine, maadlus Paraolümpiaalad: bocciapall, jõutõstmine, lauatennis, judo, ratastooli vehklemine, istevõrkpall

Ratsutamine, moodneviievõistlus (ratsutamine, jooks, laskmine) Paraolümpiaalad: ratsutamine

Väljaspool Londonit asuvad võistluspaigad

Olümpiapark

A Lee Valley (kärestikusõidukeskus) – kärestikuslaalom

DLR

B Eton Dorney – sõudmine, aerutamine

Stratfordi jaam NEWHAM

WALTHAMI METS

C Hampden Park – jalgpall D Millenniumi staadion – jalgpall

DLR

E Hadleigh Farm – jalgrattasport (maastikusõit)

Olümpia- ja paraolümpiaküla

F Old Trafford – jalgpall

Greenway transpordisõlm DLR

Greenway värav

Stratfordi värav

G St. James’ Park – jalgpall H Weymouth ja Portland – purjetamine

Eton Manori värav TOWER HAMLETSI LINNAOSA

London

HACKNEY

Victoria värav meetrid 0

200

graafika Maret Müür

I Coventry linnastaadion – jalgpall

Palju maksis olümpiamängude korraldamine 1908, 1948, 2012?

foto arhiiv

1908. aastal Londonis toimunud olümpiamängude maksumus oli 75 000 naela, mis praeguses rahavääringus võrduks 7 miljoni naela ehk 8,86 miljoni euroga. Sõjajärgsed olümpiamängud peeti 1948. aastal Londonis aga väga tagasihoidlikes tingimustes. Mängude korraldamine maksis 750 000 naela (praeguses

vääringus 23 miljonit naela ehk 29 miljonit eurot), kuid võistluspaikadena kasutati juba olemasolevaid ehitisi, samuti ei ehitatud olümpiaküla. Sportlased elasid enamasti sõjaväebaasides, koolides ja kolledžites – mehed ja naised eraldi. Kuna toiduportsud olid normeeritud, võtsid rikkamate riikide, näiteks USA sportlased oma toidu kodumaalt kaasa.

Sportlased kasutasid tavalist ühistransporti ning nii mõnedki Briti atleedid pidid võistluspäeval ka oma päevatööl rabama. Siiski tõid 1948. aasta mängud kaasa ühe suure muutuse – esimest korda tehti olümpiamängudest teleülekandeid, millest nüüd on saanud korraldajate peamisi sissetulekuallikaid. 2012. aasta olümpiamängud pole küll nii absurdselt kallid kui

Pekingi mängud (43 miljardit dollarit ehk ligikaudu 35 miljardit eurot!), kuid kallid siiski. Ja nagu maailma suurimale spordiüritusele omane, ületavad kulud olulisel määral algset eelarvet. 2005. aastal lubas korraldusmeeskond, et Londoni mängude maksumus jääb 2,4 miljardi naela piiresse, kuid 2007 suurendati eelarve juba 9,3 miljardi naelani (11,77 miljardit eurot).

13 olümpia mees Tähtis vahemees: Ligemale veerand sajandit on alati positiivse hoiakuga teenekas telemees Lembitu Kuuse eestlastele olümpiamänge ning muid spordisündmusi vahendanud – suure spordi taustu avanud ning alade olemust selgitanud.

foto priit simson / pM / Scanpix

London 2012

Õige pea Londonisse oma 13. olümpiamängudele tööle sõitvat aina suurepärast vormi näitavat Eesti televisiooni sporditoimetajat Lembitu Kuuset (62) võib liialdamist pelgamata nimetada legendiks. Tänu temale on superspordiüritus olümpia Eesti televaataja jaoks olnud meeldiv, hasartne ja tegelikult ju ka hariv etendus.

embitul on kiire. Olümpia on kohe-kohe algamas. Õhtul on tal vaja teha intervjuu maadlejatega, järgmise päeva varahommikul sõidab ta Viljandisse sõudemeeste treeningule, et seal järjekordne lugu teha. Ma vaatan ta statistikat – väsimatu Lembitu on kajastanud 7 suve- ning 6 taliolümpiat. Kahtlemata lugupidamist ja austust väärivad numbrid. Aga mitte ainult. Need on ju ka mälestused, elamused, emotsioonid. Ma pean temaga enne olümpiat rääkima. Ja Lembitu on nõus. “Püha ürituse nimel, alati,” ütleb ta, nagu ikka, nakatavalt optimistlikul toonil. Sõidame siis, nagu öeldakse.

Lembitu, mis aasta olümpiamänge üldse esimesena mäletad? Miks? Olümpiamängud jõudsid minuni siis, kui olin kuueaastane poisipõnn ning Rakveres Pagusoo ja Purgi mäe jalgpalliplatsidel spordikirega ära nakatunud. Ema sõbranna ja töökaaslase poeg, tubli noor kõrgushüppaja Peeter Vihmar sai siis ilmselt väikese poisi spordihuvist aimu või pidas ta ise seda kinkimise vääriliseks – igatahes sain

ma temalt kingituseks Melbourne’i olümpiamängude ajaleheartiklite vihiku. Lood olid kõik ilusasti välja lõigatud ja lehtedele kleebitud. Lugemine oli mul mõistagi käes – Paul Kerese “Malekool” salaja juba läbi uuritud –, nii et põnevust jätkus. Hiljem sai Peet Soosaare olümpiaraamat arusaadavalt n-ö kapsaks loetud ja on minu raamaturiiulil olümpiaraamatute reas aukohal.

Moskvas, Ostankino tele-raadiokeskuses. Tollal polnud lihtsalt teada, kui palju otsepilti võib televisiooni kaudu Tallinna jõuda, ja nii mindi kindla peale välja ja tehtigi seda Moskvast. Tegelikult elasime Sŏuli ajarežiimis – kell pool kümme õhtul pärast uudisteprogramm “Vremjat” läksime magama ja nelja tunni pärast pool kaks öösel tuli tõusta ning söösta Ostankinosse. Nii valvuritele kui kohvikudaamidele olime peagi head tuttavad – jälle need hullumeelsed eestlased… Aga suurim trikk oli Sŏuli ajal see, et tegime otseülekandeid ilma stardiprotokollideta! Internetist ei osanud keegi veel unistadagi ja kohapeal meil ju kedagi polnud. Aga ära tegime!

Aga mis aasta olümpiamängud olid esimesed, mida ajakirjanikuna kajastasid? Reporterina olid minu esimesed olümpiamängud 1988. aastal, kui kadunud Gunnar Hololei kutsus mind, tollal Tartu Riikliku Ülikooli spordifüsioloogia kateedri õppejõudu Calgary talimängudeks Eesti Raadio olümpiameeskonda. Suusaaladest siis ülekandeid Kreutzwaldi tänava raadiomajast Erik Lillo ja Rein Küttimiga tegingi. Ja kohe tulid otsa ka sama aasta Sŏuli suvemängud, mida Tiit Räägu, Harri Matskini ja Rene Rinaldoga katsime Eesti Raadio jaoks hoopis

Oled käinud olümpiamängudel väga erinevates maailmanurkades, erineva kultuuri ja (olümpiasse) suhtumisega riikides – kus on olnud kõige ladusam korraldus ning parim fiiling? Olümpia on olümpia. Seal tunned end alati hästi. Eri rahvaste omapära lisab lihtsalt asjale vürtsi. Uskumatu oli

Lillehammeri talimängude korralduse tase ja muidugi kogu see õhkkond, nagu Sydneyski. Üksikasjadeni läbi mõeldud oli kõik ja austraallased ilmselt kas tahtlikult või alateadlikult üritasid kogu maailmale näidata, et nad pole mingid röövlite ja ühiskonna heidikute järeltulijad. Ja raske on ilmselt ületada Pekingi taset, aga niimoodi on võimalik olümpiat korraldada vahest ainult totalitaarriigis. Muidugi me teame Hiina taustu, aga tulemus oli ju vägev – see, mis puudutab võistluste elluviimist. Samal ajal ameeriklased 1996. aasta Atlanta olümpial suurriigile omaselt ei kaasanud ettevalmistusse ja korraldusse ehk muu maailma asjatundjaid, ise jalgratta leiutamine pole aga üldiselt edu toonud. Nii oligi Atlantas probleeme alates transpordist kuni kas või staadionil just naiste tualettruumide taga looklevate lõputute järjekordadeni. Kus on sugudevahelisi erinevusi mõistetud – nagu näiteks neli aastat hiljem Sydneys –, neid järjekordi polnud. Muide, kas on ka selliseid mänge,

London 2012 mida väga hea sõnaga meenutada ei saa ega taha? Ei – halba pole meenutada mitte ühegi olümpia kohta. Igal pool ei pruugi kõik nüansid ehk olla paigas. Kuid see, et sa pead paar tundi hommikul vara loksuma bussis võistluspaika ja pärast lõunat millalgi jälle samad paar tundi tagasi, on vaese riigi poolt lähetetava puhul normaalne – nagu näiteks Naganos või Salt Lake Citys. Võrdluseks – nii Torino kui Vancouveri mängudel elasime peaaegu et parimas võimalikus kohas, kui neid huvitavaid võistluspaiku silmas pidada. Ja kohanema pead sina ise! Kuidas sulle tundub, kas tänapäeva olümpiamängud on pigem suur spordipidu või telesõu? Tänapäeva olümpiamängud on ikka eeskätt suur, kuigi suvemängude puhul juba üksjagu aega tervikuna hoomamatu spordipidu. Ja tuleb tunnistada, et televisioonil on selle maailma rahvaste suurima ühise ettevõtmise inimesteni toomisel meeletult suur roll. Telesõu? See vahest ei kõla õigesti. Olümpiamängud on siiski eeskätt spordiv õ i s t l u s e d. Sõud tasub mujalt otsida. Aga selge see, et kes maksab, tellib muusika. Ja nii polegi midagi imestada, kui telekompaniid nõuavad parimale televaatamise ajale ka olümpialt parimaid palu. Aga ühel pool maakera on sel ajal öö, mujal keskpäev… Teine asi on spordialade “telegeenilisus”. Kõik tahaksid saada rohkem ekraanile. Reeglite muutused on teinud näiteks võrkpalli telekavasse planeerimise suuresti lihtsamaks, totaalselt on muutunud maadlus – Martin Kleini 100 aasta tagust 11 tunni ja 40 minuti pikkust medaliheitlust ei kujuta keegi isegi enam kõige halvemas unenäos ette. Aga samal ajal – on kaks rikast ja populaarset üleilmset spordiala, kus aastakümnete jooksul vaid kosmeetilisi muudatusi tehtud. Need on jalgpall ja tennis. Kuidas üldse suhtud tõsiasja, et mõned klassikalised alad kipuvad olümpiaprogrammist kaduma, sest pole n-ö telegeenilised ning asemele tulevad pilkupüüdvamad n-ö ekstreemalad? Ajad muutuvad ja tekivad ka uued spordialad. Kas näiteks BMX-kross pole vägev ja atraktiivne ala? Rannavõrkpallist rääkimata. Moodne viievõistlus on küll ka kõvasti uuenenud, aga kunagine ohvitseride kanguse proov pole võib-olla tõesti mõne

jaoks enam moodne. Aga mitmekülgsust, lausa uskumatut mitmekülgsust nõuab ta ikka. Eks siis peavadki alade edendajad nuputama, et just nende ala ajale jalgu ei jääks.

juures siiski spordiala, mida sa parema meelega ei kommenteeriks? Mida üldse ei kommenteeriks? Kadunud Urmas Ott ütles mulle “Happy Hour’” saates 2005. aastal, et “sa oled niisugune vend, et kui pilt ette antakse, siis suudad sa autopiloodil ära kommenteerida ükskõik millise ala”. Jah, erinevaid alasid on tulnud teha küll. Kuid ega tühja taskuga, ette valmistamata ei saa kunagi eetrisse minna. Aga kui nüüd mitte ülearu tõsiseks minna, siis endise kolleegi Raul Rebasega moodustasime kahemeheklubi – me ei põkkunud kordagi toreda olümpiaala softball’iga, me polnud mitte sekunditki näinud softball’i ja meil õnnestus võidukalt lõpuni vastu pidada – seda ala enam olümpiakavas pole.

Kuidas sulle tundub, kas spordiajakirjanikule on olümpiamängud pigem suur pidu või ränk töö, kus hool ja hoobil vahet pole? Olümpiamängud on spordireporteri jaoks kindlasti oodatuim aeg. Jah, see on töö, kus tõesti hoo ega hoobi vahet reeglina pole. Aga sellisest tööst sa unistadki! See ongi spordireporteri töö! Sa oled valmis tegema kolm ala päevas, lülitad end jälle uuele lainele – ja edasi. Tegelikult tunnen ise, et kui ikka pikka aega pole mujal maailmas saanud suurematel võistlustel ringi sõita, muutun närviliseks. Mis teha…

Mis sa arvad, kuidas läheb meie sportlastel Londoni olümpial? Mis on sinu arvates hea saavutus – kas näiteks kuus neljandat kohta on vägev saavutus? Või maksab spordis vaid medal? Paraku maksab tippspordis vaid võit. See on nii. Võimalik, et oleme medalitega ära hellitatud. Võimalik, et tähtsustame medaleid üle. Aga spordis võidu peale ju võisteldaksegi. Tõsi, vaimustuda tasub igast eneseületamisest, aga selleks peab sporti natuke tundma. Aga ma millegipärast usun, et me võime heal juhul isegi mitu medalit saada. Kuigi, tänapäeva hirmkõvas konkurentsis pole midagi imestada, kui näiteks üldse tühjade pihkudega koju tuleks… Seda ma siiski ei usu.

Aga pärast olümpiamänge, kui oled need kaks ja pool nädalat tõsiselt tööd teinud, kas oled teinekord spordist sedavõrd küllastunud, et ei taha ühtki võistlust näha, veel vähem kajastada? Kui spordist enam vaimustust ei tunne, kui see enam huvi ei paku, tuleb hakata muud tööd otsima. Et väsimus kallale võib tulla, on mammutvõistluste puhul loomulik. Näiteks kui Atlantast tulles, pärast üle ookeani lendu, magamata ööd ja olümpialaste vastuvõtult tehtud otseülekannet kohe Võsule sõitsin, siis sellest autosõidust on mul üksikud pildid meeles. Autopiloodi peal sõitsin. Paar päeva tahtsin rohkem magada, pluss saun, sporditegemine ja hea seltskond - see paneb su varsti jälle sadulasse!

Muide, kas mõnusam on kommenteerida olümpiamängude ava- või siiski lõputseremooniat? Avatseremoonia on korraldajariigi vägevuse demonstratsioon. Kõik ootavad, millega seekord maailma rabatakse. Avamine vallandab nagu paisu tagant olümpiatunde, olümpiaemotsioonid. Lõpetamist on aga mõne kandi pealt isegi mõnusam teha. Jah, kõigil on töö tehtud, ka võistlejatel, pidu käib, aga sina paned veel n-ö bensiiniaurude pealt viimase välja ja hõiskad need kolm või neli tundi lõpuni. See on omaette mõnu, mida tunneb kas või näiteks jooksja või suusataja, kes väsimuse ületamist, kannatamist juba nautida suudab. Aga lõppude-lõpuks pead sa igas töös, igas ülekandes leidma midagi, mis just selle töö sinu jaoks kõige olulisemaks, kõige rohkem rõõmu pakkuvaks teeb – vastasel juhul ei tule ka tulemust.

Tean, sul on ajakirjanikuna sellele küsimusele ebamugav vastata, ent kui rääkida suveolümpiamängudest, siis mis on su lemmikalad? Ma ei kuulu nende hulka, kes kipuvad n-ö mitte enda alasid halvustama. Ei, tunnustust on väärt iga ala meistrid, kuigi teame kõik, et alade kandepind ja koht siin maailmas on erinev. Lemmikalad? Kunagise jooksumehena muidugi kergejõustik ja eriti jooksualad. Aga see ei kuulu minu töövaldkonda. See-eest sõudmine küll. Väga haarav ala, kus pinge üha kulmineerub ja lahenduse saamine ei kesta lõputult kaua - nii kuus-seitse minutit. Ja mis peamine – meil on sellel alal, kellele kaasa elada! Või võrkpall – väga kiire ja tark mäng. Aga kas on su rikkalike kogemuste

Küsimusi esitas Raul Ranne

Edukamad riigid ja sportlased Ameerika Ühendriigid võivad end õigusega pidada olümpiamängude ajaloo edukaimaks riigiks. Kokku on võidetud 4081 medalit, neist 1954 kuldset. Nõukogude Liidu sportlaste poolt võidetud medalite lõpparvuks jäi 2049 (kuldmedaleid 838). Mõneti üllatuslikult on kolmandal kohal Itaalia. Suurbritannial on küll medalite koguarv (1439) saapamaast suurem, kuid olümpiaedu mõõdetakse kuldmedalite järgi. Itaalia sportlased on aga võitnud 460 kuldmedalit Briti sportlaste 453 vastu. Olümpiamängude edukaimaks sportlaseks võib pidada nii Larissa Latõninat kui Michael Phelpsi. Nõukogude Liitu esindanud, kuid Ukrainas sündinud riistvõimleja Latõnina võitis 1956.–1964. aastal 18 olümpiamedalit, millest 9 olid kuldsed. Ameerika Ühendriikide ujuja Michael Phelps on kahtedelt olümpiamängudelt võitnud 16 medalit, kuid koguni 14 neist on kuldsed. Suure tõenäosusega purustab ta Londonis Latõnina senise rekordi ka medalite koguarvu osas.

Varasemate OMide ja tänavuse OMI medalid 2012. aastal Londonis jagatavad olümpiamedalid on mängude ajaloo raskeimad, kaaludes 375–400 grammi. Viimastel mängudel Pekingis kaalusid medalid 200 grammi. Ka läbimõõt 85 mm on suurem kui eelmiste mängude medalitel. London 2012 olümpiamedalid on kujundanud Briti kunstnik David Watkins. Medalitel kujutatakse vanakreeka võidujumalannat Niket, taustal paistab Panathinaiko staadion, kus peeti 1896. aastal esimesi nüüdisaegseid olümpiamänge. Medali tagaküljel on kujutatud Londoni olümpiamängude logo ja Thamesi jõge. Tihti uuritakse, kas olümpiamängude kuldmedalid on ikka puhtast kullast. Vastus on ei. Viimased puhtast kullast kuldmedalid jagati välja 1912. aasta olümpiamängudel, Londoni kuldmedalid koosnevad peamiselt hõbedast, kulda on õhuke kiht. Võitjatel soovitatakse medaleid mitte liiga tugevasti hammustada, sest kulda on neis vaid 1,5%. Aprillis arvutas ajakiri Economist, palju üks kuldmedal võiks maksta. Toonaste kullahindade juures sai väljaanne vastuseks – 706 USA dollarit.

London 2012

Usain Bolt.

Michael Phelps.

Bolt ja Phelps – ka superkangelased on inimesed K as möödunud olümpia kaks kõige silmapaistvamat staari, inimvõimete piire senisest märksa kaugemale nihutanud Usain Bolt ja Michael Phelps teevad imet ka Londonis? Kui veel kevade alguses avaldas Jamaica välejalg Bolt enesekindlalt, et kavatseb Londoni mängudel võita kolm kulda nagu neli aastat tagasi Pekingis ning tõusta elavaks legendiks, siis viimasel paaril olümpiaeelsel kuul lubavad tema tulemused selles vähemalt pisutki kahelda. Mais, Ostrava võistluste eelsel pressikonverentsil jõudis ta juttu teha isegi uutest maailmarekorditest, kuni plahvatas tõeline pomm! Esimest korda pärast 2009. aastat ei suutnud ta joosta aega alla kümne sekundi. Kelmikas raeggae-rütmis võidutants ja eneseuhkus asendusid hoobilt konkurentide tunnustamisega. Pärast seda suutis jamaikalane end küll Rooma Teemantliiga etapil korraliku jooksuga rehabiliteerida, kuid küsimused jäid õhku. Seda enam, et kodustel katsevõistlustel jäi ta suurüllatusena alla nooremale kaasmaalasele Yohan Blake’ile nii 100 kui ka 200 meetris, lõpetades mõlemad jooksud teisena. Vahetult enne olümpiat pidanuks Bolt võistlema ka Monaco Teemantliiga etapil, kuid jätab selle siiski vahele katsevõistlustel saadud pisivigastuse tõttu. Mõnel pool on aga arvatud, et enne olümpiat madalat profiili hoida on Bolti uus taktikaline käik. Niisiis, küsimus pole enam selles, kas keegi suu-

dab Bolti võita. Seda on nüüd nähtud, muinasjutt sai läbi! Mustanahaline mees, kes varem naerusui omaenese püstitatud rekordeid lõi, on siiski alistatav. Tänavune hooaeg tõestas, et ka teda ohustavad vigastused või lihtsalt halb päev. Hoopis intrigeerivamalt kõlab: kusmaal tuleb ette inimvõimete lagi? Kas 9.58 ongi kõik? Või on Homo sapiens siiski võimeline enamaks? Siin aga, räägitagu mis tahes, lõppevad konkurentide šansid ja algab puhtalt Bolti soolo – võitlus loodusseadustega. Keskmise korvpalluri mõõtu Boltile on karjääri vältel omajagu peavalu valmistanud jooksutehnika, eelkõige start. Just enneaegse lähte tõttu diskvalifitseeriti ta mulluse Daegu MMi finaalis ning jäi sellega sisuliselt juba talle kuulunud tiitlist ilma. Endise sprindiässa Michael Johnsoni hinnangul lubavad Bolti võimed tegelikult joosta 100 meetrit 9,4 sekundiga. Tommie Smith, kunagine 200 meetri jooksu rekordiomanik, ütles hiljuti end uskuvat, et kui jamaikalane parandab oma lähtekiirust, pole võimatu isegi maagilise üheksa sekundi piiri alistamine.

Suurim konkurent on kaasmaalane

Kuidas leida motivatsiooni, et minna Londonisse, kui auhinnakapis on juba 14 olümpiakulda, küsis Michael Phelps endalt peagi pärast üliedukaid Pekingi mänge. Ja täiesti õigustatult – 22 maailmameistritiitli ja 37 maailmarekordi juures näiks iga edasine võit vaid tilgana sügavas statistikameres.

Kristjan Pihl

Esimene mustanahaline

Fanny Blankers-Koen – sõjajärgne kangelanna Rahvusvahelise kergejõustiku liidu poolt 20. sajandi nais sportlaseks valitud Fanny Blankers-Koen võitis 1948. aasta olümpiamängudel neli kuldmedalit. 100 ja 200 meetri jooksus, 80 meetri tõkkejooksus ning 4 x 100 meetri teatejooksus triumfeerinud hollandlanna oli tol hetkel 30aastane kahe lapse ema. Võimsate jalalihaste poolest tuntud Fanny oli uskumatult mitmekesine atleet, püstitades maailmarekordeid nii sprindis, kõrgus- ja kaugushüppes kui ka tõkkejooksus. Sobivate tingimuste korral oleks ta võinud olümpiamängudel võita ka kõrgus- ja kaugushüppe,

Phelps sõlmis enesega kokkuleppe: veel viimast korda, ja siis lasen elul lihtsalt minna ning tegelen sellega, millega parajasti heaks arvan. Olümpiapääsmete lunastamise nimel osales Phelps juuni teises pooles USA katsevõistlustel. Nelja aasta tagusega võrreldavat minekut mees seal aga ei näidanud. Kogu võistluste vältel pidas ta võrdne-võrdse duelli mulluste maailmameistrivõistluste kuldse poisi Ryan Lochtega. Kui avapäeval võidutses 400 meetri kompleksujumises Lochte, siis kaks päeva hiljem sai 200 meetri vabaujumises napi võidu juba Phelps. Phelpsi treeneri Bob Bowmani vastus küsimusele, milliseid võimalusi ta näeb Pekingi kaheksa kulla kordamiseks, oli üsna napp: “See saab nüüd kindlasti palju raskem olema.” Miks? Sest Lochte seisab seekord tee peal ees. Motivatsioonist Lochtel kahtlemata puudust ei tule. Viimastel võistlustel saavutatud pisikesed võidud ala senise valitseja üle annavad pigem hoogu juurde. Võimalik, et olümpiabasseinis kibeda konkurendi paika panemine, soov korraldada miljonite televaatajate silme all rivaali n-ö avalik hukkamine ongi see, mis motiveerib Phelpsi ka Londonis jällegi pingutama ning neid “tüütuid” kuldmedaleid võitma.

olümpiavõitja

kuid võistluste toimumisaegade kattumise tõttu osutus kõikidel aladel osalemine võimatuks. Blankers-Koen oli kodumaal suur kangelane. Kuigi toona kehtinud reeglid keelasid suures osas sponsorlepingute sõlmimise, kinkis Amsterdami linn talle olümpiavõitude eest jalgratta. 37aastasena sportlaskarjää ri lõpetanud Blankers-Koen teenis olümpia järel ära hüüdnime “Lendav koduperenaine”, kuid koduperenaise tüübist oli ta siiski kaugel. Armastuse väljanäitamine oma kahe lapse vastu osutus emale ületamatult raskeks, ütleb ühes intervjuus Fanny tütar Fanny Blankers Jr.

Fanny Blankers-Koen.

Kes küll kujutaks tänasel päeval ette mõnda sprindiala ainult valgenahaliste sportlaste osalusel? Võimatu. Mustanahaliste jooksjate võidukäigule pani 1908. aastal toimunud Londoni olümpiamängudel aluse John Baxter Taylor, kellest sai esimene afroameeriklane, kes esindas USAd rahvus- John Baxter Taylor. vahelisel spordiüritusel. Jõuka ärimehe lapsena oli Taylori elu Ühendriikides märksa kergem kui teistel temasugustel. Ta sai hea hariduse keskkoolis, mis oli tugev kergejõustikus. Taylorist sai üks kiiremaid sprintereid riigis. Ta valiti USA olümpiakoondisse. Londoni vihmases ilmas ei suutnud haigestunud Taylor näidata oma õiget kvaliteeti. Siiski sai ta kuldmedali teatejooksus. Vähem kui viie kuu pärast suri Taylor tüüfusest põhjustatud kopsupõletikku.

SINU DIGIPOOD

Uus ja võimsa sisuga sülearvuti tööks ja meelelahutuseks! KLICKis on nüüd saadaval eriti võimsa sisuga HP kõige uuem mudel. Lisaks tavapärasele kasutusele saad nautida ka uuemaid arvutimänge. Kallite äriklassi sülearvutite parimatest omadustest on HP ka uude mudelisse lisanud ProtectSmart tehnoloogia, mille 3D andur kaitseb kõvaketast põrutuste eest. Kvaliteetse heli tagab Altec Lansing koos Dolby Advanced Audio helisüsteemiga ja failide eriti kiire edastuse eest hoolitsevad USB3.0 liidesed. Valikus pakume nii musta kui punase korpusega mudeleid.

Kui ostate Windows 7 opsüsteemiga arvuti, saate Windows 8 Pro ainult € 14.99. Pakkumine kehtib vahemikus 2. juuni 2012 kuni 31. jaanuar 2013. Täpsemat teavet küsige müüjalt või

SÜLEARVUTI

külastage veebisaiti www.windowsupgradeoffer.com

HP Pavilion g6-2036sy / g6-2037sy võimas Intel Core i3-2330M protsessor

599.-

ülivõimas Radeon HD 7670M graafika 6GB mälu, 750GB kõvaketas • ekraan 15,6” LED • kuni 3738MB/1GB eraldiseisev videomälu • DVD-kirjutaja • Windows 7 Home Premium SP1 • WiFi • 2xUSB3.0 • 1xUSB2.0 • HDMI • VGA • kaal 2,48 kg • aku kestvus kuni 5 tundi ja 45 minutit • garantii 3 aastat

UUS!

Äriklassi kvaliteet uskumatu hinnaga!

kuumakse alates 48 kuud

-25%

18.84€

799€ Kuni 15 tundi meelelahutust!

Võimsa 2,1GHz protsessoriga sülearvuti!

TAHVELARVUTI

Acer Iconia Tab A510 Olympic

SÜLEARVUTI

TASUTA

Samsung NP300E5A-A07E

KOTT

SÜLEARVUTI

saadaval ka hõbedane

-20%

HP 635 / 630 -37% • ekraan 15,6” anti-glare HD LED • protsessor: AMD Dual-Core E-450 / Intel Celeron B815 • graafika: kuni 1917MB ATI Radeon HD 6320 / kuni 1696MB Intel HD • 4GB mälu • 500GB kõvaketas • DVD-kirjutaja • pritsmekindel klaviatuur • aku kestvus kuni 5 tundi • Bluetooth 3.0 • WiFi • 3xUSB • HDMI • VGA • kaal 2,46 kg • Windows 7 Home Premium SP1

379.kuumakse alates 48 kuud

11.92€

599€

Soodne pakkumine, piiratud kogus! Saadaval vaid Klick’is!

• ekraan 15,6" LED Anti-Glare • Intel Pentium B950 protsessor 2,1GHz • 4GB mälu • 500GB kõvaketas • DVD-kirjutaja • kuni 1696MB Intel HD graafika • WiFi • Bluetooth 3.0 • 3xUSB • HDMI •VGA • kaal 2,3 kg • Windows 7 Home Premium • aku tööaeg kuni 6 tundi • garantii 3 aastat

32"

• 16 MP • 3"/7,6cm 460k punktiga detailne ekraan • 10x opt. suum, lainurk, (24-240mm), stabilisaator • 720p HD video, filtrid • jälgiv autofookus • 3D pildistamisreziim

99.-

KÕIK ÜLE 500 EUROSED TOOTED JÄRELMAKSU INTRESSIGA 0%

139€

48 kuud

13.18€

599€

4-tuumaline protsessor Android OS 4.0 Ice Cream Sandwich

46"

UUS!

117cm

1920x1080p

MP3 JPG

Energiasäästlik teler pöörase hinnaga!

299.kuumakse alates 48 kuud

12.55€

499€

LED LCD-TV

DVB-T/C

Grundig VLE7131BF

digituunerid

400Hz PPR

USB VIDEO

USB MEEDIA

48 kuud

SALVESTUS

FullHD

-29%

kuumakse alates

USB

LED LCD-TV

DVB-T/C

399.-

• ekraan 10.1", 1280x800 pikslit • Nvidia Tegra3 QuadCore 1,3 GHz protsessor • mälu 32 GB; 1GB RAM • WIFI • Bluetooth • GPS • MicroSD mälukaardi pesa, kuni 32GB • microUSB • microHDMI • 3,5mm audio • 5MP fotokaamera • videokaamera • kaal 680 g

Samsung UE32EH4003 digituunerid

-29%

kuumakse alates

80cm

DIGIKAAMERA

Olympus D-750

-30%

419.-

Eurosport Player rakenduse tasuta testperiood Londoni olümpia lõpuni!

aku kestvus kuni 15 tundi

MKV DivX HD MP3 JPG

9.40€

419€

0% intress kehtib kõigile juulis sõlmitud Klick ja Liisi järelmaksu lepingutele pikkusega 6-12 kuud, tingimusel et järelmaksu lepingu summa on vähemalt 500 eurot või suurem. 0% intressiga järelmaksu lepingu sõlmimise tasu on 28.5 eurot. Järelmaksu pakkujad on Kaupmehe järelmaks OÜ ning Koduliising OÜ. Tutvu tingimustega lähemalt www.klick.ee/jarelmaks. 500 eurose järelmaksu lepingu krediidikulukuse määr on 10.87% aastas, tingimustel, et sissemaks on 0 eurot, lepingu pikkus on 12 kuud ning lepingutasu 28.5 eurot.

-34%

Olümpiamängude vaatamiseks korralik suur teler!

659.kuumakse alates 48 kuud

20.73€

999€

Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 03.07.2012 - 31.07.2012. Kaupa on piiratud koguses. Kõik pildid on illustratiivsed

TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; Pirita Selver 6668158 | pirita@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; Lõunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.

London 2012

Nautige, kuni veel võimalik! Seekordne olümpia korvpalliturniir võib jääda viimaseks, kus NBA tähed osalevad.

lümpiamängude korvpalliturniiri eel on suurimad kired lõkkele löönud korvpalli sünnimaal. Suured, rasked ja teenekad legendid Michael Jordan ja Charles Barkley peavad veidrat sõnasõda tänapäeva korvpalli ühe säravaima tähe Kobe Bryantiga. Viimane pidas ühes hiljutises usutluses vajalikuks märkida, et tõenäoliselt on USA praegune koondis tugevam kui 1992. aastal Barcelonas triumfeerinud Dream Team. Praegused koondislased on võimsad nagu võidusõiduhobused, Barcelonas aga mängisid oma karjääri loojangu lävel olnud superstaarid, vatras Bryant.

Endised tähed...: USAs on käimas pentsik vaidlus – kas ikka 1992. aastal Barcelona olümpiaks kokku pandud kõige suuremate korvpallistaaride meeskond Dream Team eesotsas legendaarse Michael Jordaniga (pildil õhus) on tugevam kui tänavuse olümpia unelmate meeskond.

kui publiku jaoks) mõjutavam arutelu käib teemal, kas NBA tähed ikka peaks olümpial osalema.

“Ma naersin. Naersin nagu hull, kui seda kuulsin,” kommenteeris Jordan. “See ei ole jõumeeste, vaid tarkade meeste mäng. Seepärast poleks praegusel satsil meie vastu lootustki.” Teine 90ndate staar Charles Barkley aga kostis, kui oli naermise lõpetanud, et 1992. aasta meeskonda mahuks USA praegusest olümpiakoondisest vaid kolm meest – Kobe ise, hetkel maailma parim tegevmängija LeBron James ning Kevin Durant. Samale järeldusele jõudis ka enamik USA korvpalliajakirjanikke, kes leidsid, et 1992. aasta ja tänavuse satsi peale kokku kombineeritud tosinasse mahuks koguni üheksa meest algupärasest Dream Teamist. Pealegi puudub praegusest koondisest eri põhjustel vähemalt viis meest, kes seal kohta vääriks (värsked NBA meistrid Dwayne Wade ja Christ Bosh, NBA parim keskmängija Dwight Howard, pealtpanekumasin Blake Griffin ja Chicago Bullsi täht Derrick Rose.

NBA peadirektor David Stern näib olevat tüdinenud sellest, et korvpall peab olümpiamängude tihedas supipajas konkureerima tähelepanu pärast… nojaa, ega neid konkurente palju ei ole, aga siiski… 100 meetri jooksu, mõne kaheksat kulda püüdva ujuja ja… vähemalt miljardi inimese (mandlikujulistes) silmis ka võimlemise ja lauatennisega. Nõnda siis on Stern vihjanud, et korvpall peaks eeskuju võtma jalgpallist, kus MMturniir on üks ja ainus ning olümpia tähtsus on pigem sümboolne. “Arvan, et tulevikus võiks olümpial mängida kuni 23aastased korvpallurid,” sõnas Stern aprillis, jättes lahtiseks, kas ta näeb vaimusilmas täiesti uut korvpalliturniiri või piirduks olemasolevale MMile panustamisega… Sternile assisteeris üks NBA kuulsamaid ja jõukamaid klubiomanikke (talle kuulub Dallas Mavericks) Mark Cuban, kes sõnas kategooriliselt: “See on lolluse kehastus, et me lubame mängijatel suvepuhkuse ajal tasuta mängides vigastustega riskida ainult selleks, et olümpiakomiteedele rasket raha teenida.” Ka Mavericksi kuulsaim mängija Dirk Nowitzki kallas õli tulle, mööndes, et mullustel Euroopa meistrivõistlustel mängimine oli suur viga. “Tegin seda oma kodumaa heaks, kuid [klubi-]hooajale jättis see tugeva jälje,” sõnas kuulus sakslane. Nii et kokkuvõttes: šanss, et tõeline Dream Team ja NBAs leiba teeniv eurooplaste koorekiht mängivad olümpial (mõneks ajaks) viimast korda, on päris suur.

Heakene küll. Ainest lõbusateks, kuid mitte kuhugi viivateks vaidlusteks andis Bryanti avaldus niisiis piisavalt. Ent märksa murettekitavam ja korvpalli tulevikku (meie

Seda enam, nagu öeldud, tuleb nautida tänavust olümpiamängude korvpalliturniiri. Pekingis võidetud tiitlit asuvad kaitsma juba mainitud James, Bryant ja tunamulluse

London 2012 MMi suurim täht Durant, alati koondises säranud Carmelo A nthony, mängujuhid Chris Paul ja Deron Williams, parim valgenahaline mees koondises Kevin Love ja eelmisel hooajal USA üliõpilasliigas publikut vapustanud Anthony Davis, kui mainida parimatest parimaid. Koondise nõrgimaks küljeks on korvialune tsoon. Kuid pole teada, mil määral vastased seda ainsat puudust ära kasutada suudavad. Igatahes lausus Hispaania koondise ainus mittehispaanlane, Kongos sündinud keskmängija Serge Ibaka hiljuti, et “USA on päris hea, neilgi on meeskonnas omajagu talente nagu meilgi”. Ibakal on hea rääkida – tema ei kuulunud Hispaania koondisse kaks aastat tagasi, kui MMil, mille USA kindlalt võitis, kõigest kuuendaks jäädi. Küll domineeris Ibaka korvi all mullusel EMil. Koos vendade Pau ja Marc Gasoliga moodustatakse maailma parim eesliin, iseasi, kuidas pall nendeni jõudma hakkab. Neli aastat tagasi Pekingis (ja mullu sügisel, kuni ränga vigastuse saamiseni) imelisi sooritusi teinud mängujuht Ricky Rubio paraku olümpial ei mängi ja kogu vastutus on José Calderoni õlul. Lisaks mainitutele on Hispaania põhijõududeks juba tuntud mehed Juan Carlos Navarro, Sergio Llull ja Rudy Fernández. Kui olümpiamängude viimasel võistl uspäeval peetavas finaalis peaks areenile astuma mõni muu paar kui USA-Hispaania, on tegu kahtlemata suurüllatusega. Nii et vähemalt paberil võib ülejäänud meeskondadest rääkida kui pronksijahtijatest. Viiel olümpial järjest(!) esinelikusse jõudnud Leedu šansid seda imetabast seeriat jätkata ei tundu kõige säravamad. Hiljutisel valikturniiril kaotati alagrupis Nigeeriale ning kindlustati olümpiapilet tänu ülinapile võidule Puerto Rico üle. Koondise parimad olid sel turniiril Linas Kleiza ja Jonas Mačiulis, suuremaid muudatusi võrreldes mulluse EMiga pole. Oma neljandale olümpiale läheb mängujuht Šarūnas Jasikevičius. Huvitav on näha, mida suudab oma esimesel olümpial 20aastane Leedu populaarseim sportlane Jonas Valančiūnas. Märksa suuremad lootused Londonis medalit saada on Venemaal, Argentinal ja Prantsusmaal. Venelased eesotsas Andrei Kirilenko

ja hiljuti NBA-lepingu saanud tagamängija Aleksei Švediga läbisid valkturniiri pealtnäha muretult. Argentina koondises on kohal enamik juba 2004. aastal olümpiavõitjaks kroonitud “vanameistritest” – Manu Ginóbili, Luis Scola, samuti NBAsse värvatud Pablo Prigioni ja Andrés Nocioni. Prantslased hingasid kergendatult, kui nende vaieldamatu liidri Tony Parkeri hiljutine silmavigastus piisavalt kergeks osutus. Suureks tagasilöögiks on aga keskmängija Joakim Noah’ eemalejäämine. Ülejäänud meeskondade, sh Austraalia, Brasiilia, Suurbritannia, Hiina, Nigeeria ja Tuneesia laeks jääb ilmselt parimal juhul veerandfinaal, halvimal osavõturõõm – mine tea – ehk viimasest tõeliselt suurest korvpalliturniirist, mida olümpial nähtud.

…ja tänased staarid: Tegelikult võib juhtuda nii, et LeBron James (pildil) ja ta kuulsad kaaslased on viimased NBA supertähed, kes olümpiamängude korvpalliturniiril mängivad.

Naiste turniir saab märksa vähem tähelepanu, ent põnevust jätkub sinnagi. Kahjuks ei lunastanud olümpiapiletit viimastel EM-turniiridel sümpaatselt esinenud lätlannad. Neli korda järjest olümpiakulla võitnud USA (eesotsas Sue Birdi, Diana Taurasi, Candace Parkeri ja Maya Moore’iga), kolmel viimasel olümpial hõbeda pälvinud Austraalia (liidriteks 31aastased Lauren Jackson ja Penny Taylor) ja praeguse Euroopa meistri Venemaa (kus taas rivis ameeriklanna Beckie Hammon, aga ka Eestist pärit Ilona Korstin) vahel saab kindlasti toimuma väga kirglik kullajaht. Janar Filippov

Kui palju oli (ja on) eri Londoni olümpiamängudel osalejaid 1908. aasta olümpiamängudel osales 2008 sportlast, naisi oli nende hulgas vaid 37. Teise maailmasõja järel toimunud mängudest võttis osa juba 4104 atleeti. Sel korral on osalejate arv kasvanud 10 500ni. Võrdluseks: eelmistel olümpiamängudel Pekingis astus üles 10 708 sportlast.

Kuidas on London kasvanud? Ametlikel andmetel oli Londoni rahvaarv 1901. aastal 6,5 miljonit, 10 aastat hiljem aga juba ligi 7,2 miljonit. Seega võib oletada, et olümpiamängude ajal küündis Briti pealinna rahvaarv peaaegu 7 miljonini.

Kui mitmest riigist olid osalejad

1948. aasta mängude ajal elas Londonis ametlikult 8 miljonit inimest – Teise maailmasõja tagajärjel oli sealne rahvaarv 20. sajandi jooksul esimest korda vähenenud ja seda umbes poole miljoni võrra.

Olümpiamängudel osalevate riikide kasvav arv annab aimu maailmas toimunud killustumisest. Esimestel Londonis toimunud mängudel võistlesid ainult 22 riigi sportlased. 1948. aastal olid Londonis 59 eri riigi esindajad. Nüüd, aastal 2012, on riike koguni 204! Põhjusi tuleks otsida nii Aafrika dekoloniseerimisest 50ndatel-60ndatel kui ka Nõukogude Liidu lagunemisest.

2010. aasta seisuga oli Londoni populatsioon ligikaudu 7,75 miljonit inimest. Suurbritannia statistikaameti prognoosi kohaselt jõuab suurlinn aastaks 2020 aga 9 miljoni elanikuni. Tegelikult on siiski keeruline hinnata, mitu miljonit inimest Londonis ühel tavalisel päeval viibib – seda külastab 15,3 miljonit välismaalast aastas ehk rohkem kui ühtegi teist linna maailmas.

OLÜMPIA SINU MOBIILIS Lae alla Delﬁ app´i uuendus ja olümpiatulemused jõuavad sekunditega sinuni.

Delfi kasutab olümpia kajastamiseks Live-Score e. online tulemuste rakendust, mis toob tulemused koheselt sinu mobiili või arvutiekraanile. Selleks lae alla Delfi mobiili appí uuendus iTunesíst või Android Marketist - lisatud QR koodid viivad otse kohale. Lisaks saadavad Delfi ja Eesti Päevaleht Londonisse olümpiat kajastama rekordarvu ajakirjanikke ja fotograafe, et olümpiamängudelt kõik olulisem nii sõnas, kui pildis lugejani tuua.