PERE JA LAPS (september 2016) by Eesti Ekspress

SEPTEMBER 2016

Beebikoolide ja huviringide kasulikkus: beebiga muusika- ja loovustundi Muusika-ja loovustundidesse saab tulla juba poole aastase lapsega. Mida põnnid muusika- ja kunstiklubis õpivad?

Muusikaklubis mängitakse pilli, lauldakse ja õpitakse kehapilli kasutama. Olulisel kohal on ka kuulamisülesanded, mis õpetavad last erinevaid helisid kuulatama ja arendavad tähelepanu koondamise võimet. See rikastab ka lapse kuuldeaistingute maailma ja arendab rütmitunnetust. Rütmipille mängides arendame peenmotoorikat ja koordinatsiooni. Lapsevanem ei pea kartma, et kui ta ise laulda ei oska, siis ei saagi tunnis käija. Vastupidi, on näiteid, kus laps omandab musikaalsuse, kuna talle on tasapisi tutvustatud seda maailma. Aastasele lapsele meeldib istuda omasugusega koos väikese laua taga väikesel toolil, meeldib asju katsuda, rebida, guaššide, näpuvärvide või vesivärvidega maalida, pliiatsit pihku võtta ja ära panna, kriipse teha ja emme joonistatud asju üle värvida. Seda kõike saabki laps kunstiklubis teha. Oluline on pöörata rõhku laste loomupärasele uudishimule ja maailma avastamisele. Selleks ongi vaja erinevaid helisid, hääli, võimalust vaadata, katsuda, kuulata, tähele panna.

Kuidas muusika mõjutab lapse arengut?

Lapse muusikalise arendamise tulemusi ei näe kohe ja lapsevanem ei pruugi neid ka märgata. Tundides osalemise tulemusel areneb kõne, keelelised oskused, tähelepanu, sotsiaalsus, muusikalised võimed. Läbi rütmi ja tantsude

arendab muusika ka lapse matemaatilisi võimeid. Muusika stimuleerib aju ja annab õnneelamuse. Õnnelik laps aga õpib palju ja kiiresti. Tundides õpivad nad teiste laste ja vanematega koos olema ning ennast väljendama, muutudes seeläbi ka julgemaks. Areneb ka lapse emotsionaalne intelligentsust. Tunnis on palju mängulisi momente, kus me peame millestki loobuma, midagi jagama ja teistega arvestama. Paneme mõne mängulooma magama, laulame talle, tantsime temaga ja teeme talle pai. See kõik õpetab hoolima ja märkama kaaslast oma kõrval ja arendab koostegutsemise oskusi. Jõudes lasteaia ikka on beebiringides käinud lapsed enamasti organiseeritumad. Nad ei jookse ühe tegevuse juurest teise juurde ja suudavad oodata ka oma järjekorda. Ka on neil lastel parem tasakaal, kordinatsioon ning käte ja silmade koostöö.

Mida beebiklubis käimine vanematele annab?

Beebiklubis käimisest saavad kasu ka emad-isad. Lapsega tegeletakse põhiliselt ikka kodus, sest emme ja issi on enne kolmeaastaseks saamist kõige tähtsamad. Aga vahel saavad ideed otsa ja siis on hea, kui korra nädalas saab käia kusagil tunnis. On põhjust seda päeva oodata ja sinna minnakse rõõmuga: endalgi elu palju põnevam. Tundides tegeletakse vaikselt ka vanemate koolitamisega. Tunnis õpetaja suunab lapsevanemat ja lapsevanem omakorda suunab last – annab talle kätte vahendid ja õpetab neid käsitlema. Siin vanem ka näeb kui suurt pingutust nõuab lapselt mõne väikese asja tegemine ja oskab seda vääriliselt hinnata. Vanem saab tulla oma kodurutiinist välja – saab teiste vanematega oma rõõmudest-muredest rääkida. Tekkivad sõpruskonnad, kes käivad koos ka hiljem. Järjest rohkem tuleb klubides-

se isasid, et olla osaline lapse igapäeva tegemistes ja koos tegusalt aega veeta.

Mida teha, kui laps pelgab alguses huviklubisse tulla?

See on väga loomulik, kui laps esimene kord veidi pelgab. Vanem peab olema mõistlik, rahulik ja järjekindel. Tal tuleb sel hetkel lihtsalt lapse kõrval olla. Keegi ju ei eeldagi, et väike laps kohe avaneb ja kõik kaasa teeb. Seepärast soovitame lapsevanematele, et ärge andke kohe, isegi kui laps jälgib tundi eemalt ja istub ainult ema süles. Tähtis on, et vanem oleks aktiivne ja julgustaks last kaasa tegema. Samas ei tohiks olla käskiv. Kui vanem tahab tundidest maksimaalset tulemust ja unustab lapse eripära, siis kokkuvõttes viib sundimine trotsini ning vanem pettub tunnis. Kõik lapsed on erinevad ning seetõttu on ka laste tempo uue vastuvõtmisel erinev. Oluline on, et laps lahkub positiivse emotsiooniga.

Mida lapsevanematele soovitada?

Olge julged ja mängige oma lastega! Beebikool innustab vanemate ja laste vahelist emotsioonide vahetust. Lapsed on pärast seda rahulikumad. Ja kui laps on rahus, on ka ema rahus. Laulmine, liisusalmide lugemine ja laulumängude mängimine on parim viis lapsega emotsionaalse kontakti saavutamiseks. Mitte miski ei asenda seda. Beebiklubis käimine on puhas lapse ja vanema vaheline kvaliteetaeg – üks-ühele hetkes olemine, mis on eriti oluline just tänapäeval, kui kõigil on kiire. Tundides käimine võiks anda mõtteid, mida koos kodus veel ette võtta ning see on tore koht, kus veeta aega koos oma kõige kallima inimesega.

OLE KAH KÄPP! Igalt ostetud Mesikäpa tootelt läheb 2 senti liikumispuudega laste toetuseks.

Kampaania periood 1.9.–31.10.2016 / www.kalev.eu

TOIMETAJA VEERG

SISUKORD Heidi Hanso laste teistmoodi lapsepõlv – metsik ja õnnelik ere, hea lugeja! Hoiad käes Pere ja Lapse esimest trükiväljaannet. Veebis oleme nii pereks kasvamisest kui ka sellest, kuidas kasvatada õnnelikke, julgeid ja tarku lapsi kirjutanud juba paari aasta jagu. Lugejanumbrid on järjest kasvanud ja nüüdseks teame juba päris hästi, millistel teemadel Eesti lapsevanemad kõige meelsamini kaasa mõtlevad. Me soovime kogu südamest oma lastele head – et nad kasvaksid edukaks, valiksid õige eriala, tuleksid elus hästi toime ja oskaksid teenida palju raha – ning selle kõige nimel hakkame neile varakult tähti õpetama ja viime neid kooli kõrvalt huviringidesse. Aga kui paluda vanematel öelda see üks asi, mida nad oma lastele kõige rohkem soovivad, siis on vastus selline: „Ma soovin, et minu lapsed oleksid õnnelikud!” Just sellest, kuidas kasvavad õnnelikud lapsed, räägime tänases numbris kõige rohkem. Sest see on kõige tähtsam. See, kas meie kodudes kasvavad lapsed on praegu õnnelikud või õnnetud, kujundab selle elu, mida elatakse meie maal juba paarikümne aasta pärast. Näiteks Heidi Hanso laste kätte julgeksin mina oma tuleviku usaldada küll, sest Heidi on osanud Uma ja Raju jaoks luua kodu, mida suudab luua ainult see ema, kellel puuduvad oma lapsepõlvest pärit kammitsad, mis raamidesse suruvad. Meie avalugu ongi Heidi kirjutatud ilus, aus ja isiklik mõtisklus sellest, kuidas ta on loonud oma lastele teistmoodi lapsepõlve. Kuid õnnelikud lapsed kasvavad neil vanematel, kes oskavad ka ise õnnelikud olla. Paarisuhte õnnest ja sellest, mis juhtub siis, kui see õnn käest libisema hakkab, räägime psühhoterapeut Katrin Saali Sauliga. Tänasest numbrist on ehk päris huvitav lugeda ka uuringute kohta, mis kirjeldavad, missugustes kodudes kasvavad õnnelikud lapsed. Oma rubriik on ka meie populaarse isablogi autoril Henry Jakobsonil, kes arutleb seekord meeste ja naiste teemal. Üle ega ümber ei saa ka kooliteemadest, sest on ju septembrikuu, kui kõik on uus – ka meie ajakiri. Head lugemist!

Eve Kallaste

Pere ja Lapse toimetaja

Seitse saladust õnneliku lapse kasvatamiseks

6 13

Aitame lapsel kooli- ja lasteaiaeluga paremini kohaneda

Trendikad ja mugavad kooliriided lase lapsel endal valida

Henry on mees, kes julgeb oma naiselt vabandust paluda

Õpime beebikeelt: just nii näitab beebi, et armastab sind

Terapeut selgitab: millest sõltub, kas sinu paarisuhe on õnnelik või õnnetu?

Koolis ja lasteaias pole vaja peatäide pärast enam piinlikkust tunda

Lapsed, kellel on kodus lemmikloomad, on õnnelikumad, tervemad ja saavad elus paremini hakkama

14 uskumatut muutust, mis raseduse ajal naise kehas toimuvad

Nipinurk: õpeta oma lapsele, kuidas ise pabereid õpikutele ümber panna

Väljaande koostas AS Ekspess Meedia teemaveebide ja prindieride osakond. Toimetaja Eve Kallaste eve.kallaste@ekspressmeedia.ee Reklaamiprojektijuht Sirle Kübar sirle.kybar@ekspressmeedia.ee Kujundus Tarmo Rajamets Korrektuur Kairit Lehtpuu EE lisade juht Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee Veebis: http://perejalaps.delfi.ee/

Toredad ja kvaliteetsed mänguasjad ja lastetarbed www.mikumanni.ee Laheland OÜ epood@mikumanni.ee www.laheland.eu

SEPTEMBER 2016

PERSOON

Teistmoodi

lapsepõlv Heidi Hanso jagab oma mõtteid ja kogemusi suurest elumuutusest: kolimisest maale, osalemisest teleseriaalis ning oma loomafarmi rajamisest. Ja muidugi on tema päeva suurim kordaminek kvaliteetaeg ja huvitavad ettevõtmised kahe toreda lapsega.

Autor: Heidi Hanso Fotod: Irina Mägi

ina ja minu lapsed − kolmene Hendrik Raju ja kuuene Uma Säsil − elame maal. Saaremaa metsade vahel väikeses ja pooltühjas külakeses. Merest siiski piisavalt kaugel, et mitte kuulda lainete kohinat ja tunda meretuult. Meil on armas kollane taluke, mille jaanuaris laenu abil soetasin, ja vähe raha, et siin asju ühe soojaga valmis ehitada. Veel on meil kolmkümmend looma-lindu. Meie elust ja tegemistest oli suvi läbi ekraanil tõsielusari „Meie pere ja muud loomad”. See oli saatesari, kus lapsed end pidevalt õues mängides ära mäkerdasid ning kus mina ja mu lähikondsed, ka täiesti võhivõõrad inimesed, kaamerate ees ja taga meeletu hulga tööd ära tegime. Samuti avasime saate kaudu tänapäeva maaelu erinevaid tahke: argielu sümbioosi vanast ja uuest. Sain saadete ajal palju põnevaid kirju. Küll selle eest, et ekraanile on tulnud üks ehe ja vahetu saade maaelust, nagu ta tänapäeval on. Samuti selle eest, et ma lasen oma lastel mustaks saada ja õues möllata nagu muiste. Et mu lastel on samasugune lapsepõlv, nagu mina ja minu eakaaslased ning märksa vanemadki on kogenud. Isegi selle eest sain kiita, et mu lapsed oskavad õige koha peal mõne kä-

SEPTEMBER 2016

redama sõna öelda. Võhivõõrad kirjutasid, et olen kange naine ning kasvatan oma lastest terved ja tugevad inimesed.

Eranditega reeglid Muidugi on see, kui sind tunnustatakse, maailma parim tunne, aga natuke teeb see häbelikuks ka, sest tegelikult ma ju ei tee oma lastega mitte midagi erilist. Ma ei oska neid kahte ju tegelikult kasvatada, sest minus puudub süstemaatilisus ja igasugune metoodika. Ma ei ole suutnud kehtestada ühtegi reeglit, millel ei oleks erandit. Muidugi mu lapsed teavad, et isegi putukaid ei tohi ilmaasjata tappa, aga kui sipelgas mööda sääri üles ronib või herilane tuppa lendab... Ma palun neil tungivalt oma järelt koristada ning panna ühed mänguasjad ära enne, kui nad järgmised võtavad, aga ometi on igaks õhtuks nende tuba nagu pisike lahinguväli, kus on just plahvatanud mänguasja- ja riidepomm. Segaduse seest võib leida ka näritud porgandijuppe ja õunasüdameid, sest mitte kuidagi ei suuda ma neile selgeks teha, et magamistoas ei sööda. Või et voodisse ei minda otse liivakastist, kui taskud on just äsja liiva täis topitud. Kui nad õue lähevad ja ma toonitan, et täna on veevoolikuga mängimiseks liiga halb ilm, võin ma kindel olla, et kui nad tagasi tuppa tahavad tulla, tuleb mul nad enne sellesama surveveega üle las-

Iga päev koos Uma ja Rajuga on Heidile uus seiklus ja katsumus.

PERSOON

“Ma ei oska neid kahte ju tegelikult kasvatada, sest minus puudub süstemaatilisus ja igasugune metoodika.”

ta, sest nii mudaseid ja poriseid lapsi ei saa isegi mina tuppa lasta. Liiati, et koos nendega pressivad end tuppa ka mudamängudes tahtlikult või tahtmatult osalenud hani ja koerad ning isegi kass. Minu arusaam äsjaostetud diivani hoidmisest on ilmselgelt teine kui Umal ja Rajul. Kui ma ütlen, et diivanil ei söö ei külmutatud herneid, mustikaid ega musti sõstraid, võin olla veendunud, et lapsed peavad mu palvest kinni maksimaalselt 20 minutit. Siis on jälle kõik kausid ja mustikased näpud minu tutt uuel (olgu, tegelikult siiski enne aastaid kasutatud) diivanil. Ma ütlen ainult „oeh” ja kärgin natuke. Rohkem muidugi moe pärast, sest ega nad mind minu hääle tõustes tõsisemalt ei võta. Ise muidugi loodan, et järsku lihtsalt lõpuks jääb meelde, et diivanil ei sööda... Aga mis seal salata, jätan isegi oma tuppa riided laiali ega pane söögitegemiseks kasutatud nõusid kohe kraanikaussi, vaid jätan kasvõi mitmeks päevaks vedelema, sest midagi tähtsamat tuleb lihtsalt vahele. Eks lapsed on tõepoolest kodu peeglid ja just seetõttu ma ei saa neile kogu seda korralagedust ette heita. Eks me kõik siin vaikselt püüame koristama õppida, ainult et mina olen juba 32...

Heidi, mitte „emme”ˮ Võib tunduda, et ma ei kehtesta end piisavalt, ja kindlasti see nii ka on, aga ma ise tunnen, et need on valdkonnad, mis ei määra elus mitte midagi. Minu prioriteedid laste „kasvatamisel” on hoopis teistsugused. Mustad voodilinad ma pesen ära ja diivanikatted ka. Magamistoa saan ju ära koristada, mis siis, et see on üle mõistuse tüütu. Kui mu köök ükskord valmis saab, on mul nõudepesumasin ja mustad nõud kogunevad sinna, mitte kraanikaussi... Aga muul moel kui paraja segaduse ja melu keskel ei oska ma oma väänikutest arutlevaid, kümneid küsimusi küsivaid, loovaid, suhtlevaid ja fantaasiaküllaseid mängulisi lapsi kasvatada. Ma loodan, et mu lastel ei ole ühtegi küsimust, millega nad minu poole pöörduda ei julgeks. Vahel on muidugi tüütu, SEPTEMBER 2016

PERSOON kui pean veerand tundi jutti vastama küsimustele, mis algavad sõnaga „miks”. On tulnud rääkida sellest, miks vett täis voolikust lendab vett, kui ühest otsast sisse puhuda. Olen pidanud seletama, miks kukk kanale selga ronib ja miks just sellisest munast tibu tuleb. Olen pidanud ära rääkima, kust ja kuidas sünnivad inimlapsed ning miks inimesed ei paaritu, vaid seksivad. Kanakitkumise kõrval olen lastega rääkinud elust ja surmast ning matnud maha auto alla jäänud kassipoja. Olen neile unejuttu lugedes nii südamest nutnud, et nad ei saa mu sõnadest aru. Siirad emotsioonid, olgu nad head või halvad, nukrad või ärevad, on kõik Pajuvärava talus lubatud. Kõikidele. Kasutan Uma ja Rajuga rääkides samu sõnu, nagu räägiksin teise täiskasvanuga, võrdse inimesega. Ma ei tea, kas just sellise võrdse suhtumise tõttu, või hoopis sellepärast, et ma pole Uma ja Rajuga kunagi rääkinud kolmandas pöördes, ütlevad nad mulle „Heidi”, mitte „emme”. Ja see sobib mulle, kuigi teistele tundub pisut võõras.

Kui Raju elaks linnas, näeks ta ehk teistsugune välja, kuid Pajuvärava talus on ta enamasti just selline.

Mahlakas suuvärk Mulle meeldib, et Uma teab, millal öelda „kurat” või „nüüd on kõik perses”. Neid asju tuleb öelda siis, kui koht ja olukord seda nõuavad. Lasteaias on teised reeglid ja seal nii öelda ei tohi ning ega koduski

SEPTEMBER 2016

Poolmetsik kasvamine Pajuvärava talus on Uma jaoks tavaline elu.

PERSOON pole alati lubatud. Lapsed teavad, millal võib ja millal mitte. Aga kui kass on hanetibu ära söönud, siis on sellised sõnad omal kohal isegi kuuese suust. Küsisin just hiljuti Rajult, et mis talle meie uue kodu juu“Täpselt res meeldib. Ta ütles, et see samasugused väikene kollane mängumaja, mis nad koos Umaõnnelikud murjamid ga ise ära värvisid. Ta lisas, nagu minu Uma et ta ei saa sinna kahjuks ja Raju, on ju ise sisse minna, sest meie hani sittus selle täis. Nii sadade teiste Eesti ongi. Kuna mul ei olnud maaperede hanele alguses ühtegi muud lapsed.” kohta, panin ma ta öösiti sinna majja kinni ja tõepoolest on selle majakese põrand nüüd kakane. Raju sõnakasutus ilmestas minu jaoks nii ehedalt kogu tema kahe jalaga maa peal maailmavaadet ja asjade elementaarsust. „Kakas” poleks pooltki seda mõtet nii ehedasti edasi andnud. Toonitan siiski, et ropendamine ei ole meie kodus sage ega kiiduväärt, lihtsalt ilmestan, et lapsed peaksid minu arvates teadma, milliseid sõnu on olemas ja mis hetkel neid kasutada sobib.

Mida ei tohi? Ma tegelikult ei mäleta, kui palju piire mulle kehtestati, kui ma laps olin. Kas

Uus käsiraamat „Isetervendamine: kunst ja praktika”, tooted eestimaisest mahedast toortatrast (küpsised, krõpsud, halvaad, tangud, jahud), tatramesi jt. Müügil kauplustes üle Eesti ja e-poes: www.remedyway.ee

SEPTEMBER 2016

PERSOON ma võisin koos õdede-vendadega tube mänguhoos segi ajada või end soojal suvepäeval pealaest jalatallani mudaga kokku määrida? Küllap võisin, sest kurjustamist ma nende tegude eest ei mäleta. Oli muidugi kurjustamist ja situatsioone, kus sain aru, et nüüd olen üle piiri läinud. Need olid sellised kaine mõistuse ja elementaarse viisakuse proovikivid. Olukorrad, kus sa näed teise inimese reaktsiooni tekitatud segadusele või öeldud sõnale. See on vastutuse võtmine ja selle andmine. Tegelikult mäletan oma lapsepõlvest kõigest ühtainsamat korda, kui ma emalt tõeliselt pragada sain – see oli siis, kui ma teda hammustasin. Miks, ei mäleta. Aga seda, kui ärateenitud tunne see pragamine oli, mäletan selgesti. Ma olen oma vanematele sellise lapsepõlve eest maailmatu tänulik.

Teistsugune kasvatus kiiduväärt Ma lasen oma lastel niimoodi poolmetsikult kasvada, sest minu loodud keskkond toetab sellist arengut. Ma saan väga hästi aru linnalaste emadest, kes ei saa lasta oma rüblikutel pealaest jalatallani poriauku mattuda või mängida kõigega, mis pargis kätte juhtub. On karm tõde, et poriaugus on klaasikillud ja roheliste lapikeste servadel on koerte

jäetud miiniväljad, samuti suitsukonid ja süstlanõelad. Ma saan suurepäraselt aru emadest, kes hoiavad oma lapsi nii füüsiliselt kui ka vaimselt rohkem kui mina ning see on armas ja kiiduväärt. Lihtsalt mina pole selline ema. Kui ma elaksin linnas, oleks ka “Ma loodan, minu kodu puhtam (aga kindlasti mitte korras, sest kaos on minu et mu lastel ei ole loomuses), korteris ei elaks ühtegi küsimust, koos meiega tervet loomaaeda millega nad minu ja mu lapsed käiksid samuti iga päev mitmesugustes huviringipoole pöörduda des, mida nad siin Saaremaal veel ei julgeks.” ei tee. Tõenäoliselt oleks neil käes ka mõni nutividin, mida meie kodus peale minu telefoni ja sülearvuti ei olegi. Aga tõenäoliselt kutsuksid nad mind siiski Heidiks ja tõenäoliselt vastaksin ma endiselt kõikidele nendele küsimustele, mis neil pähe tuleb. Ma lasen neil saada mustaks, sest maal ei saagi teistmoodi. Siin pole ju mõtet elada nagu linnas. Täpselt samasugused õnnelikud murjanid nagu minu Uma ja Raju, on ju sadade teiste Eesti maaperede lapsed. Hästi raske on mõelda, mis asi on teistmoodi lapsepõlv, sest see on ju igas Heidi, Raju ja Uma peres tavaline ja olude tõttu välja kuju- jaoks kuuluvad nenud, kuidas oma lapsi kasvatada. Eks loomad loomuliku me kõik püüame neile oma võimaluste ja eluviisi juurde.

t us

A J N A A P R PEETE LIND WENDY E G L A V

as perelav u g o k e alin muusik

ro ilvia So a teater) ie S r r d a i t B s . k M al te autor J. eerija ja laulu Oleg Titov (Ug s f i t a a a dram r eo g r ja ja k o lavasta Feliks Küt t a muusik Liina Tepand Vaigur k i n t ar g u s k un s stnik M ina Tik ka n ald, u k s u Ter ge Leev Anderson, valg l a e j a H d e n u m jpt j t ane, Fa o Seeman, Ago Oskar Seeman v id eo k u b e R r e Sand oog, , Sep osades nnik, Kati Ong esepp, Priit L ä e Ireen K eling, Lauri M S Tambet

stal: a a l e s us t kell 11 d n 1 e 1 t . 3 e kell 11, vaid 3 0 1 . 5 , ll 19 17.09 ketri Suures saalis ilmas ja Piletilevis a Endla te En Piletid

tim as, Pile s s a k a dl

endla.ee

PERSOON

Ah, mis mõnus puhkehetk koos sõbraga!

unistuste piires parimaid tingimusi luua ning pingutame, et võsukesed meie, täiskasvanute, otsuste sees end hästi tunneksid. Iga päev koos oma lastega, nende väikeste metslastega, on mulle uus seiklus ja katsumus ning erinevate olukordade lahendamine. Ma ei oska vanemana kehtestada reegleid, millel ei oleks erandeid. Ma ei oska planeerida oma päevi nii, et soe toit oleks samal kellaajal laual. Minu elu lihtsalt ei ole selline, sest tänapäevane maaelu oma liikumises, karjääri tegemises ja inimeseks jäämises ei ole selline.

SEPTEMBER 2016

LAPS

Kuidas kasvatada

õnnelikku last? Uuringud on selgelt näidanud, et õnnelikud ja optimistlikud lapsed tulevad õnnelikest ja optimistlikest kodudest. Mida siis teha, et luua kodu, kus sinu lapse õnn õitsele puhkeks?

Toimetas: Eve Kallaste Tõlked: Kairit Kütt

õige parem viis oma lapse eluaegse emotsionaalse heaolu kindlustamiseks on luua turvaline side lapse ja lähedaste vahel. Seda nii sinu enda, teiste pereliikmete, sõprade, naabrite, õpetajate kui ka isegi koduloomadega. „Tugeva emotsionaalse sidemega lapsepõlv on õnneliku elu võti,” ütleb lastepsühhiaater ja raamatu „The Childhood Roots of Adult Happiness” autor Edward Hallowell. Ta viitab hiljuti tehtud uuringule, kus osales 90 000 teismelist. Sellest ilmnes, et armastatuse tunne, mõistmine, hoolimine ja tunnustamine olid kõige suuremad kaitsvad faktorid enesetapumõtete ja riskantsete käitumismustrite − suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarbimine − eest. Kuidas saavad vanemad lapsele õnnelikuma elu kindlustada? Hallowell kutsub

seda hullumeelseks armastuseks, mis kestab igavesti. „See kõlab naiivselt ning tihtipeale arvatakse, et see tuleb iseenesestmõistetavalt ja loomulikult,” sõnab ta. „Kuid kui lapsel on vähemalt üks inimene, kes teda tingimusteta armastab, on see tema jaoks parim viis masenduse vastu võitlemiseks.” Lihtsalt armastamisest aga ei piisa, sinu laps peab seda ka tundma. Hoia oma last süles nii palju kui võimalik. Ole kaastundlik, kui ta nutab. Loe talle raamatuid ette. Söö, kaisuta ja naera koos temaga. Samal ajal loo talle soodsaid tingimusi ka teiste inimestega lähedasemaks saamiseks, soovitab sotsioloog Christine Carter, California Ülikooli Berkeleysi Greater Good Science Centeri tegevdirektor. „50 aastat kestnud uuringud on tõestanud, et sotsiaalsed sidemed on õnne saavutamiseks väga olulised,” sõnab Carter. „Asi pole lihtsalt õnne kvaliteedis, vaid ka sidemete loomise kvantiteedis. Mida rohkem sidemeid sinu laps loob, seda parem.” SEPTEMBER 2016

LAPS Ära püüa oma last jõuga õnnelikuks teha

tusteta langeb ta võidutabelis allapoo- le väljakutsetele entusiastlikult ja optile ja vanemad ei armasta teda enam.” mistlikult vastu astuda. See on õnneliKõlab küll vasturääkivusena, aga pa- Kindlate iseloomuomaduste kiitmine ku elu võti. rim asi, mis aitab sinu lapsel pikaaja- võib samuti lapse üldisele enesekindlulist õnne saavutada, võib olla see, et sa sele hiljem negatiivselt mõjuda. Ta kas- Anna lapsele tõelisi kohustusi ei püüa teda kõigest väest lühiajaliselt vab üles teadmisega, et teda hinnatakse „Õnn sõltub suuresti teadmisest, et õnnelikuks teha. „Kui paneme oma lap- millegi alusel, mis ei allu tema kontrolli- meie tegevused loevad ja teised hindale ja mis on suure tõenäosusega hää- vad neid,” ütleb Murray. „Ilma selle tunsed mulli sisse elama ning anname buv. igale nende soovile ja palvedeta tekib hirm, et meid võidakse grupist Kui kiidad oma last es- välja jätta. Paljud uuringud on teinud jäle järele, siis nad õpivadmajoones näiteks see- relduse, et inimesed kardavad kõige rohki seda ootama. Päris Hoia oma tõttu, et ta on ilus, kem hüljatust ja millestki väljajäämist.” maailm nii ei toimi,” siis mis saab, kui ütleb Bonnie HarTeisisõnu, inimestel on alateadlik valast süles nii palju suureks saades see jadus olla vajatud. Seega, mida rohkem ris, organisatsiookui võimalik. Ole ilu kaob? Kui mit- oma lapsele sisendad, et tema panus teie ni Core Parenting kaastundlik, kui mes näohooldu- perekonda on ainulaadne ja oluline, ning asutaja ja raamases peab ta käima, mida varasemast east seda teed, seda tu „When Your ta nutab. Loe talle et end jälle väär- rohkem ta ennast väärtustab ja seda õnKids Push Your raamatuid ette. tuslikuna tunda? nelikum ta on. Juba kolmeaastased lapButtons: And Söö, kaisuta ja naera Uuringute kohaselt sed mängivad peres tähendusrikast rolli, What You Can Do muutuvad lapsed, teab Murray. Ükskõik, kas selleks on kasAbout Itˮ autor. koos temaga. kelle intelligentsust on sile kuivtoidu andmine või iseenda mähkÜlepoputamise alati rõhutatud, ajapik- mete valmispanek enne magamaminekut. vältimiseks on oluline ku haridusalaselt arglikuks. Kui vähegi võimalik, anna oma lapsele mõista, et sina ei ole oma Nad kardavad, et neid võidakse ülesanne, mis vastab just tema hetkelilapse õnne eest vastutav, toonitab Harris. Vanemad, kes arvavad, et on pidada rumalamaks ja vähem väärtus- sele võimekusele. Näiteks kui väiksekeseoma lapse emotsioonide eest täielikult likumaks, kui nad milleski ebaõnnestu- le meeldib asju organiseerida, anna talle vastutavad, seisavad silmitsi tohutute ma peaksid. ülesanne kahvleid ja lusikaid sorteerida. Selle vastumürk on mitte kiituste pii- Kui ta on eriti hooliv, palu tal sel ajal, kui raskustega, lubamaks oma lapsel tunda viha, kurbust ja pettumust. Me hakkame ramine, vaid nende ümbersuunamine. sina õhtusööki valmistad, oma väikest kohe tegutsema, et nende näole naera- Kiida loomingulisust, rasket tööd, vas- õde või venda lõbustada. Mida rohkem tust tagasi tuua, või lahendame ükskõik tupidavust ja sihikindlust, mis loevad sa näitad, et tunnustad tema panust pemis probleeme, mis neile parasjagu pa- saavutusteni jõudmisel rohkem kui saa- rekonda, seda rohkem suureneb lapse sihameelt valmistavad. Harris hoiatab, et vutus ise. Uuringud tõestavad, et eda- dususe tunne ja enesekindlus – kaks pükahjuks need lapsed, kellel ei lasta ku- siarengule suunatud lapsed on eduka- siva õnne tähtsat koostisosa. nagi negatiivseid emotsioone tunda, mad ja naudivad oma tegevusi rohkem, seisavad nooruki- ja täiskasvanueas sil- sest nad ei muretse, mida inimesed Harjuta loomupärast tänulikkust mitsi ohuga, et need emotsioonid mur- neist arvavad, kui nad ebaõnnestuvad. Õnneuuringud seostavad pidevat emotravad neid täielikult. sionaalset heaolu tänulikkusega. CaliKui sa mõistad, et sa ei saa panna Luba nii edukust kui ka läbikukkumist fornia Ülikoolis tehtud uuringust selgus, oma last õnne lihtsalt tundma (või te- Kui soovid oma lapse eneseusku eri- et inimesed, kes peavad iga päev või iga gelikult ükskõik, missugust emotsioo- ti tõsta, keskendu vähem komplimen- nädal päevikut selle kohta, mille üle nad ni), tunned sa vähem ka kohustust eri- tidele ja rohkem sellele, et patänulikud on, on optimistlikunevaid emotsioone „parandadaˮ. Suure kud talle võimalusi uute mad, suudavad paremini tõenäosusega astud sammukese tagasi oskuste õppimiseks. oma eesmärke järgida ning lased lapsel ise oma toimetuleku- Oskus, mitte kiitus ja tunnevad end oma Mida rohkem oskusi ja vastupidavust arendada, et ta on üks tõelisemaid elus paremini. Muioma lapsele sisendad, suudaks rasketel hetkedel jalgele jääda e n e s e h i n n a n g u dugi võib päevining sellest võitjana väljuda. ku pidamine olla tõstjaid, kinnitab et tema panus lapse jaoks ebaHallowell. „Suuteie perekonda on reaalne, kuid üks rim viga, mida Kiida õigeid asju ainulaadne ja oluline, viis, kuidas lapPole üllatus, et uuringud leiavad üha head vanemad sele tänulikkust rohkem seoseid enesehinnangu ja õnne teevad, on see, et seda õnnelikum ta õpetada, on küvahel. Meie lastel ei saa olla üht ilma tei- nad teevad oma on ja seda rohkem ta sida ise või paluda seta. See on miski, mida juba alatead- laste eest enamik ennast mõnel pereliikmel likult teame, ja see muudab paljud va- asju ise ära,” ütleb lapse käest küsinemad üliagarateks kiitjateks. Laps Hallowell. väärtustab. da, mille või mis asjaJah, on raske oma kritseldab midagi paberile – sa ütled de eest ta tänulik on. See kohe, et ta on uus Picasso. Ta lööb vä- last talle keerulises oluon harjumus, mis annab laprava ja on automaatselt uus Beckham. korras vaadata, kuid nad ei sele rohkelt positiivseid emotsioone Liidab ühele kaks ja on maailma kõige tunne kunagi rõõmu uue oskuse üle, targem matemaatikageenius. Seesugu- kui me ei luba neil kunagi läbikukkumi- ja mis võib viia püsiva õnnetundeni.” ne saavutuste ülekiitmine võib ühel het- sega riskida. On vähe oskusi, mis saavad juba esimesel korral täiuslikud olla. Allikad: Edward Hallowell „The Childkel kurjalt kätte maksta. „Oht peitub selles, et laps mõtleb, et Tõeline oskus tulebki lastel harjutami- hood Roots of Adult Happiness”, Bonnie ta peabki midagi suurt saavutama, et se kaudu. Selle oskuse kordamise kaudu Harris „When Your Kids Push Your Butsinu kiitust välja teenida,” selgitab Mur- saavutavad nad pealehakkaja suhtumise, tons: And What You Can Do About It”, ray. „Ta hakkab kartma, et ilma saavu- mis annab neile tulevikus julguse uute- parenting.com 14

SEPTEMBER 2016

LAPS

Laps läheb esimest korda lasteaeda või kooli

Fotod: Erakogu, Shutterstock

Mida väiksem laps, seda rohkem võtab tal aega uue keskkonnaga kohanemine. Igal lapsel on ka erinev võimekus uue olukorraga toime tulla ning vanem peaks aktsepteerima lapse tempot. Siis on ka sisseelamine sujuvam. Auli Andersalu-Targo

Gord oni perekooli koolitaja, Audentese erakooli ja spordigümnaasiumi koolipsühholoog 1. Mis aitab lapsel kiiremini kooli ja lasteaiaga kohaneda? Kohanemist toetab uue kohaga tuttavaks saamine. Selleks võiks vanem lapsele lasteaeda tutvustada – käia seal aegamööda mängimas ja suuremas seltskonnas olemist harjutamas. Ka koolimajaga, kooliteega ja koolipäeva ülesehitusega varasem tuttavaks saamine aitab lapsel uudse olukorraga harjuda. Pere igapäevaelus võiksid säilida senised rutiinid, et lapsel ei oleks vaja korraga mitme uue asjaga harjuda. Vanem saab aidata lapsel kohaneda ka nii, kui ta jätab igaks õhtuks rahuliku aja, näiteks 20−30 minutit, et lapsega kahekesi olla. Siis saab ta last kuulates ja tema tundeid peegeldades arutada, kuidas päev möödus. Soovitatav on suhelda ka õpetajaga, kes näeb, kuidas lapsel kohanemine läheb, ja kes saab soovitada, kuidas kohanemine võimalikult valutult kulgeks. 2. Mida teha, kui laps keeldub hommikuti kooli või lasteaeda minemast? Vanem peaks sellises olukorras meeles hoidma reeglit, et kõige paremini saab ta oma last aidata siis, kui ta on ise rahulik ega satu suurde ärevusse seetõttu, et laps ei taha hommikul lasteaeda või kooli minna. Rahulik vanem aitab ka lapsel rahulikumaks muutuda ja närvis vanem muudab ka lapse ärevuse või hirmu suuremaks, sest laps ei oska ise veel piisavalt hästi end pingelises olukorras rahustada ning ta ootab vanemalt olukorrale leevendust. Kindlasti peaks vanem last aktiivselt kuulama ning talle tema tunnet tagasi peegeldades ütlema midagi sellist: „Sa 16

SEPTEMBER 2016

võiks vanem püüelda selle poole, et pere hommikud oleksid piisavalt rahulikud, samuti võiks vajaduse korral varem ärgata, et pere saaks meeldivalt, mitte kiirustades päeva alustada.

Auli Andersalu-Targo: vanemad võiksid väärtustada oma last just sellisena, nagu ta on.

ei taha täna lasteaeda minna ja tunned end halvasti, oled võib-olla isegi hirmul.” Loomulikult peaks vanem lapselt uurima ka seda, mis teda häirib või hirmutab ning võtma lapse muret tõsiselt. Lastel on ka üsna erinev võimekus uue olukorraga kohaneda ja vanem peaks aktsepteerima lapse tempot. 3. Kas see on normaalne, kui laps hommikuti lasteaeda minnes nutab? Kui kiiresti peaks laps kohanema? Väikesele lapsele peaks andma kindlasti pool aastat kuni aasta aega uue eluga harjumiseks. Väiksema lapse elus võib see olla esmakordne kogemus emast nii pikka aega eemal olla ja seetõttu tunneb laps eraldumisärevust. Kuna laps ei oska oma pingega veel hästi toime tulla, kasutab ta nuttu selle maandamiseks. Vanem võiks lasta lapsel veidi aega nutta ja öelda talle, et ta saab aru, et lapsel on praegu raske üksinda lasteaeda jääda. Kinnitada tuleks ka seda, et vanem tuleb talle lasteaeda järele ja õhtul on pere jälle koos kodus. Hea oleks arutada seda olukorda õpetajaga, kes võiks lapsele hommikul sõbralikult ja hoolivalt vastu tulla ning toetada teda teiste lastega mängu või tegevusse lülitumisel. Koduses elus

4. Mida teha, et aidata esimesse klassi läinud last, kes näib kõike unustavat? Kooliasjad jäävad koju, riided ja õpikud ununevad kooli. Kõigepealt peaks vanem arvestama sellega, et lapsel võib olla raske kõiki uusi tähelepanu nõudvaid kohustusi meeles pidada, sest tal on endaga päris palju tegemist. Lapsega koos võib paberile teha koolipäevade kaupa mõne tabeli või nimekirja neist tegevustest ja asjadest, mida laps kooliskäimisega peab meeles pidama. See võiks asuda lapse kirjutuslaual nähtaval kohal ja olla kaasas koolipäevikus või pinalis, et laps seda koolipäeva jooksul näeks. Ka õpetajaga võiks rääkida sellest, kuidas laps saaks koolis olles oma asjade eest vastutamist meeles hoida. 5. Kuidas aidata lapsel koolis ja lasteaias uusi sõpru leida? Vanem võiks iga päev tunda huvi selle vastu, kes on lapse uued kaaslased ja mis on nende nimed. Samuti võiks vanem need koos lapsega selgeks õppida, et lapsel oleks kergem teiste laste poole pöörduda. Vanem võiks julgustada last teisi lapsi külla kutsuma ja laps võiks osaleda ka koolis toimuvates huviringides või käia pikapäevarühmas, kus ta saab teiste lastega vabas õhkkonnas suhelda.

M M A HA H D D A BBA S S U U U U S S PEAOSA MÄNGID JUST SINA:

A B C D

Jood janukustutajana vett Pesed hambaid hommikul ja õhtul Külastad hambaarsti üks kord aastas Tuletad vanematele meelde, et hammaste kontroll ja ravi on haigekassa lepingupartnerite juures alla 19-aastastele tasuta

Kampaaniat korraldab:

LAPS

Mida pidada silmas lapse kooligarderoobi valikul? Kuidas saavutada seda, et koolilapse riided oleksid ühtlasi ilusad ja mugavad? Päris lihtsalt, kui paari asja silmas pidada. Tekst: Anna Elisabeth Kaljuvee Fotod: Lindex

us kooliaasta on alanud, mis tähendab, et on aeg kriitilise pilguga lapse garderoob üle vaadata ning veenduda, et seal oleks olemas kõik kooliks sobilik ja vajalik. Suvel „kukekaks” jäänud püksid või mahapestamatute mustikaplekkidega pluusid tuleks välja sor-

Las laps otsustab ise oma riiete trendikuse üle.

Soe pesu ja riided kogu perele

www.joha.ee Maaletooja Martomi OÜ, Saku 15, Tallinn

LAPS

teerida ja asendada uute mugavate rõivastega. Rõhk on sõnal mugavus, sest lapsed peavad neis riietes veetma märkimisväärse osa oma päevast. Miks mitte läheneda sel sügisel koolirõivastele vähe uuemal ja julgemal viisil. Möödas on ajad, kui dressiriie kuulus ainult võimlasse. Etteruttavalt tasuks mainida, et klassikalises dressi komplektis ei tasu last siiski koolipinki saata, küll aga on tavalistest teksadest palju mugavamad pehmemast puuvillast püksid. Nendega on mugav nii pingis istuda kui ka vahetunnis ringi joosta (ahjaa, koridorides jooksmine on vist tegelikult keelatud?). Edevamate laste rõõmuks võivad need olla ka julgemate mustritega, näiteks triibulised, ruudulised või hoopis värvilaigulised. Ka poiste tavateksad võiks asendada pehmete puuvillaste teksaimitatsiooniga pükstega, milles on pehmem ja mugavam nii istuda kui ka astuda. Hea valik on jalanõud, mida saab kanda sügisest kevadeni.

Rohkelt kihte, tuult ja vettpidav Kindlasti peaks lapse riidekapis leiduma rohkelt kihte, mida saab vajaduse

korral lisada või eemaldada. Selle asemel, et panna alussärgi peale üks paks kampsun, võiks mõelda õhemale pluusile või T-särgile, mille peale sobib vajaduse korral lisasoojust andev sviiter, džemper või kardigan. Sel sügisel on eriti moes põnevate lõigetega kardiganid, olgu need siis pikema alläärega või kergelt oversized. Miks mitte segada omavahel dressimaterjali ja kudumeid, et luua mõnusaid ja pehmeid tekstuurikombinatsioone. Mis puutub dressipluusidesse, siis lapse rõõmuks võiksid need olla lahedate piltide ja mustritega. Üleriided võiksid kindlasti olla võimelised hülgama nii tuult kui ka vett. Meie sügiskliimas on see lausa hädavajalik. Sügise alguse poole, kui talvejope ajab veel liialt higistama, võiks vaadata kergema lendurijaki poole. Eriti kihvtid on veidi pikemad versioonid, mis hoiavad ema-isa autot või bussi ootava lapse kenasti soojas. Kuna tegu on praktilise esemega, soovitaks siinkohal eelistada tumedamaid toone, näiteks musta, halli, tumesinist ja rohelist. Nii ei pea iga nädal heledalt esemelt poriplekke välja küürima.

ISA BLOGI

Vabandamine ja abi otsimine ei ole nõrkus

inu nimi on Henry ning ma püüan anda natuke mehepoolset vaadet teemade kohta, mis puudutavad suhteid ja perekonda. Mõlemad on igapäevased teemad, mis saadavad kõiki inimesi, kuid siiski kuuleme sel teemal arvamusi eelkõige naiste suust, sest mehed ju ei räägi. Eriti Eesti mehed. Eestis nähakse mehe tugevust selles, et ta ei kurda ega väljenda enda pahameelt. Ma ei ole küll ekspert, kuid pea kõikidel mu lähedastel tuttavatel, kel on suhted karile jooksnud, võib näha sama probleemi − inimesed ei räägi omavahel. Just need asjad, mis rääkimata jäetakse, on need, mis jäävad vinduma ja pahatihti suhte lõpetavad. Umbes-täpselt aasta tagasi tähistasime abikaasaga oma kuuendat pul-

ma-aastapäeva. Õigemini ei tähistanud, vaid asjaolude kokkulangemise tagajärjel oli ta sel päeval lapsega maal ja mina üksi kodus. Mulle oli see loomulikult fantastiline lahendus, sest see tähendas puhkust mürast ja kohustustest ning võimalust natuke üksteisest puhata. Minu naine seda aga selliselt ei näinud ning kaheksandat kuud rasedana, kes ei tunne end ilusana ja on pidevalt väsinud, tegi ta loomulikult enda peas erinevaid järeldusi alates minupoolsest mittehoolimisest ning lõpetades kahtlustamisega, et ega mul äkki armukest ei ole.

Sama olukord, aga teine vaatenurk asjale Kaks inimest, täpselt samas olukorras, kuid täiesti erinev tunne ja vaatenurk.

Õnneks see, kel eemal oldud ajast paha maik suhu jäi, oli naisterahvas ning naised on agaramad enda tunnete väljendamisel ja nendest rääkimisel. Eriti minu naine, sest ta räägib tõepoolest palju. Jumal tänatud telefoni eest, sest muidu peaksin mina tema vestluspartner olema. Ma saan enda jutustamise doosi kätte juba olulistest asjadest rääkides, kõik muu loovutan ma meeleldi ta sõbrannadele ja õdedele. Kui paha tunne jääks mehe sisse, siis tõenäoliselt neelataks see lihtsalt alla ning tehtaks mingeid järeldusi, mis alla surutaks. Tavaliselt tulevad need üles mõne täiesti kõrvalise tüli käigus või alkoholijoobes ning siis võibki mõnest täiesti triviaalsest tülist alguse saada suurem sõnavahetus, sest välja tulevad kõik sügavale peidetud pettumused ja pahameel. See on teine asi, mis on meie üpriski eduka suhte saladus − me tülitseme. Õigemini me lahendame erimeelsusi. Enamik suhteid, mis meie sõpradel on hapuks läinud, on selle tagajärg, et ei tülitseta. Erimeelsused surutakse alla ning need kogunevad ja kogunevad. Kui negatiivsed emotsioonid kasvavad, siis mingil hetkel kaob austus, siis armastus ja peagi on ebameeldivus suhte igas etapis positiivsed noodid ületanud. Siis on juba tark otsustada, kas otsida väljastpoolt abi või minna lahku.

Abiotsiv mees on tugev

Illustratsioon Leo Lätti

Abi otsimine on samuti üks asi, milles meeste puhul nõrkust nähakse. Tegelikult on olukord 180 kraadi vastupidine − mees, kes otsib abi, on tugev, sest ta seisab silmitsi probleemidega ja on valmis enda ego alla suruma, et neile lahendust leida. Mees, kes hambad ristis keeldub abi otsimast, ei ole julgenud veel probleemidega silmitsi olla. Probleemi tunnistamine on raskeim osa probleemi lahendamisest. Kolmas soovitus suhte jätkumiseks on vabandamine. Järjekordne asi, mis meestel tihtipeale üle huulte tulla ei taha. Vabandamises nähakse taas justkui nõrkust ja olukorda, kus ego kannatab. Tegelikult on vabandamine ainult tugevate inimeste rida. Nõrgad ajavad enda õigusi taga ja tihti võidavad nad suure hulga väikseid lahinguid, kuid kaotavad selle tagajärjel sõja (loe: suhte). Meil on suhtes pidevalt tõuse ja mõõnu, kuid nii mina kui ka mu naine oleme enda suhtes väga kindlameelsed, sest peale austuse ja armastuse me pidevalt tülitseme, räägime asjadest, mis häirivad ning me vabandame. Kui sa võid oma naisega samuti neisse kolme kasti linnukese teha, siis tõenäoliselt olete ka teie koos ja kindlad enda suhtes.

SEPTEMBER 2016

PERSOON

September

on lastele! 9.–30. september 2016

Lasteraamatud, filmid, mängud ja mänguasjad

www.apollo.ee SEPTEMBER 2016

BEEBI

Õpime beebikeelt:

Just niimoodi näitab sinu beebi sulle, et armastab sind Toimetas: Eve Kallaste

ui sa beebi eest hoolitsedes tema märguandeid lugema õpid, saad aru, et ta ei tunne rõõmu mitte lihtsalt sellest, et pepu on kuiv, vaid ta tõesti vastab sinu piiritule armastusele ja annab sellest oma „beebimoel” sulle ka teada.

Ta eelistab alati sind „Beebid tunnevad oma ema ära ja eelistavad teda alati teistele inimestele,” ütleb dr Alison Gopnik, raamatu „The Philosophical Baby” autor ja California Ülikooli psühholoogiaprofessor. Beebil pole sugugi ükskõik, kes tema eest hoolitseb. Ta eelistab alati oma ema. Ühes uuringus pandi beebi kahe eri rinna vahele, millest üks kuulus lapse ema-

foto: Shutterstock

Muidugi oleme oma beebidest hullupööra sisse võetud! Aga kuidas me teame, et ka nemad meid vastu armastavad? Neil on selle väljendamiseks hulgaliselt erilisi, armsaid ja naljakaid viise.

PERSOON

Simetikoon

le. Ema piima lõhn oli beebile piisav, et ta teeks otsuse ema kasuks.

Ta naeratab sulle, kasvõi sekundiks On eksperte, kes arvavad, et su beebi varajased naeratused on lihtsalt täiskõhutunde või mõne refleksi tagajärg. Hilisemad uuringud on aga leidnud, et beebi kasvatab sinuga alateadlikult sidet, et sa temasse kiinduksid ja tema eest hoolitsema hakkaksid.

Ta meelitab sind oma kelmikate pilkudega suhtlema Juba ühe kuu vanusena hakkavad beebid naeratama ja emale mitmesuguseid ilmeid näitama. Sinu beebi mängib seda mängu meelsasti − ta vaatab sulle otsa, siis jälle kõrvale, siis jälle otsa ja naeratab kelmikalt. Need kelmikad pilgumängud on kiindumuse loomisel sama olulised kui beebi füüsiliste vajaduste täitmine.

Sinu laps jälgib sind pidevalt Juba sünnist saati suudab beebi ära tunda oma ema näo, hääle ja lõhna. Järgmine samm on nende lõhnade ja häälte, mida ta usaldab, seostamine millegagi, mida ta näeb. See ongi põhjus, miks ta sinu nägu põhjalikumalt uurima hakkab, justkui üritades seda igati meelde jätta. Ta salvestab enda jaoks näo, mis tagab talle armastuse ja hoolimise.

Ta jagab sulle musisid Umbes üheaastaselt hakkab sinu beebi sulle matsuvaid musisid andma − need pole just kõige korralikumad musid, kuid siiski annab ta endast parima, et oma armastust väljendada.

Sinu beebi oskab nüüd oma suurt kiindumust mitmel üpris armsal viisil näidata:

Ta hoiab oma käsi üleval, et sa ta sülle võtaksid Kui sinu laps on kellegi teise süles ja sina satud tema vaatevälja, siis pöörab ta oma keha sinu poole ning sirutab käed välja, et sa ta sülle võtaksid. Beebidele meeldib algusest peale, et neid vanema lähedal hoitakse, kuid neil võtab umbes kuus kuud, kuni nad omandavad oskuse käsi tõstes küsida, et neid sülle võetaks. Ta näitab oma kehakeele kaudu, et usaldab sind, ja see teeb muidugi südame soojaks.

Ta tõmbub sinust eemale ja siis jookseb tagasi Seda mängu hakkad nägema siis, kui sinu beebi roomama õpib. „Sina oled oma lapse soe, mugav ja turvaline baas. Kuid kuna ta oskab juba roomata, saab ta vahepeal ka maailma avastada. SeeSEPTEMBER 2016

BEEBI tõttu tahab ta sellest n-ö baasist väljapoole, et muid asju näha,” selgitab Gopnik. „Seda ta teebki, kuni muutub ebakindlaks, ja siis tahab ta kindlaks teha, et ema on ikka seal, kuhu ta avastusretkele minnes jäi.’’

Sinu saabudes korraldab ta uhke vastuvõtu

Ta püüab sind kõiges jäljendada Matkimine on kõige siiram viis näitamaks, et sa meeldid talle. Ta tirib kohvrit trepist alla või hoolitseb nuku eest, sest ta näitab sellega, kui oluliseks ta sind peab. Nagu kõik inimesed, kaasa arvatud täiskasvanud, jäljendavad mudilased nende inimeste, keda nad kõige rohkem armastavad, tegevusi ja isekuidas gi liigutusi.

Viis, kuidas su Viis, laps käitub siis, su laps käitub siis, kui ta pole sind kas paar tunTa kurdab sulle kui ta pole sind kas paar di või paar mioma pisemadki tundi või paar minutit nutit näinud, mured näinud, võib panna sind võib panna sind See, et su laps ennast rokk jookseb oma kriiennast rokkstaarina staarina tundma, muga sinu juurde tundma. sest laps on sind lohutust otsima ja nähes alati väga õnpärast seda oma pinelik ja elevil. See ei sarad ära pühib ning ole ainult lapse väga arrõõmsalt minema jookmas reaktsioon, vaid ka märk seb, tähendab, et ta armassellest, kui tugevaks on muutunud teie- tab ja vajab sind. Kui ema on eemal ja vaheline ema-lapse side. Sellises va- laps kriimu saab, siis pole tavaliselt selnuses lapsed näitavad oma emotsioo- lest ka erilist draamat, sest siis tuleb tal ne väga ilmekalt. Kui lahkud, annab ta ise hakkama saada. mõista, et ta süda on purunenud, ja kui tagasi tuled, valdab teda hiiglaslik eu- Ta käitub halvasti ainult sinuga fooria. Sellise käitumise puhul on üks Kõik emad on kindlasti lapsehoidjatelt ja asi kindel − sa oled armastatud. kasvatajatelt kuulnud, millised inglikesed

SEPTEMBER 2016

nende lapsed kogu päeva olid, kuid juba mõne minuti pärast muutub see inglike emaga koos olles tõeliseks põrguliseks. Oma stressi elab laps välja kõige turvalisema inimese peal, keda ta teab − sinu peal! See ei ole muidugi kõige meeldivam viis näitamaks, kui palju ta sind armastab, aga just niimoodi ta seda teeb.

Ta kiindub kindlasse esemesse Umbes üheaastaselt valivad lapsed endale tihtipeale lemmikeseme, näiteks kaisukaru või tekikese. See ei tähenda sugugi, et laps on sinu asemel endale turvalisema kaaslase leidnud, kellelt ta julgustust ja tuge saab. Need esemed sümboliseerivadki just sind ja sinu kiindumust, mis selgitab ühtlasi tema ülevoolavaid emotsioone, kui peaksid juhuslikult lemmikeseme ära pesema ja ta ei saa seda ühel õhtul kaissu võtta või kui sellelt kaob talle tuttav lõhn. Kui võimalik, lase oma lapsel lemmik eset lähedal hoida sellistes olukordades, kus ta võib end ebakindlalt tunda. Üpris kindel on, et oma pulmas sinu laps mööda vahekäiku kaisukaru käes ei kõnni, kuid olgem ausad, enamikul meist on siiski lapsepõlvest mõni karukene kapinurka ära peidetud. Allikas: perejalaps.ee

PERSOON

MA ARMASTAN “OMA PALMER’SI

KÕHTU” - KRISTI ROOS

Palmer’si müügiesindaja, ootab kolmandat last

VENITUSARMIDE VASTASTE TOODETE LOODUSLIKUD KOOSTISAINED:

• argaaniaõli • mandliõli • shea-või • elastiin • kollageen

www.felicity.ee palmers.eesti

HÜPOALLERGEENNE • PARABEENIDE JA FTALAATIDE VABA DERMATOLOOGILISELT TESTITUD

IRI INFOSCAN 52 WEEKS ENDING 7/12/15 F/D/Mx UNITS

PERSOON

PSÜHHOLOOGIA

fotod: Ester Vaitmaa, Shutterstock

Millest sõltub, kas sinu paarisuhe on õnnelik või õnnetu Kooselud algavad suurte lootustega ja paljud armunud paarid jõuavad ka abieluni. Paraku jõuavad pooled abielud omakorda ka lahutuseni. Millest sõltub, kas jäädakse kokku või mitte? Millest sõltub pereelu õnn ja missugustes peredes kasvavad õnnelikud lapsed? Katrin Saali Saul on paarikümne aasta jooksul näinud oma psühhoterapeudi töös palju paare, kelle suhe oleks võinud kulgeda pikalt ja kaunilt mööda õnnerada, kui nad oleksid osanud seda õnne õigel ajal kasvatada.

Eve Kallaste Katrin, millest üldse inimese õnnetunne sõltub? Kõikide positiivsete tunnete − rõõm, õnn, armastus − baastunne on meelerahu. Me ei saa rääkida õnnest, kui puudub meele- ja hingerahu. Meie subjektiivne õnnetunne baseerub üldiselt neljal ilmasambal: - tervislik seisund; - materiaalne turvatunne; - eneseteostus näiteks töö või hobide kaudu; - hea suhe oluliste inimestega (see ei tähenda ainult paarisuhet, vaid ka näiteks lapse suhet vanematega). Kui miski nendest neljast tekitab probleeme, siis õnnetunne vähenebki. Mis neist neljast on õnne ja meelerahu seisukohalt kõige olulisem? Hea suhe lähedastega või siis hea paarisuhe ongi nendest neljast pea et kõige olulisem, sest näiteks hea paarisuhtega inimeste tervislik seisund on parem, aga halb paarisuhe kajastub varem või hiljem kehvas tervislikus seisundis. Kehva tervise tagajärjel ei saa hästi tööd teha ja lõpuks võib see jälje jätta ka materiaalsesse olukorda. Hea suhe iseenda ja lähedastega on õnne tunnetamisel vast tõesti kõige olulisem. Tunne, et ma olen mõistetud, ja tunne, et minu jaoks on

keegi olemas − see on asi, mida inimesed kõige rohkem igatsevad. Kuidas üldse aru saada, et suhe hakkab allamäge minema? Mida siis teha? Minu kogemuste põhjal võib öelda, et Eesti inimene jõuab teraapiasse kuus aastat hiljem, kui oleks pidanud. Ta teab juba need kuus aastat, et asjad pole enam päris hästi, kuid teraapiasse minek võtab ikka aega. Kuidas aga saadakse aru, et suhe pole hea? Tavaliselt väljendub see selles, et ei taheta ennast enam teisega jagada, samuti ei huvituta üksteise vajadustest. Kaob lähedus ja seetõttu tekib solvumine ja viha. Paarisuhetes on palju nõkse, kuidas oma viha välja näidata: saab mitte rääkida, mitte kallistada, mitte hoolida, mitte seksida, mitte kuskil väljas käia ja lihtsalt elada teineteise kõrval. Need paarid, kes minu juurde jõuavad, on seda kogenud − nende vahel puudub intiimsus, nad ei puuduta teineteist, nad ütlevad, et neid ei mõisteta, et suhe on pragmaatiline ja külm, neil ongi tihti ainult logistiline liit, mis tähendab, et elatakse pragmaatiliselt koos ja kasvatatakse lapsi. Mina vaatan suhet sellest mättast, kas inimene tunneb, et tal hing laulab, kas ta õitseb. Inimese õnnelikkuse jaoks pole kindlasti valemit. Oluline on see, kas inimene tunneb, et selles suhtes tema hing laulab – kas ta tahab hommikul oma kaaslase kõrval ärgata ja mõelda, et nii tore, et sind jälle näen. Samuti tulla õhtul koju tundega, et nii tore on jälle tema juurde minna ja ma ei jõua ära oodata, millal saan oma päevast rääkida. Kui hing teise inimese kõrval laulab, siis on suhe õnnelik. Aga et suhe püsiks õnnelikuna, on suhet vaja toita kahelt poolt. Milline on nende paaride omavaheline suhtlemine, kes võiksid juba abi otsida? Minu tööpraksis on 20 aastat ja tänapäeval ei ole enam nii, et terapeudi juurde tulevad ainult need täitsa murtud tiivaga inimesed, kelle jaoks on kõik juba kadunud. Õnneks tulevad nõustamisele ka need, kellel on alles asjad halvaks läinud, kuid kelle omavaheline suhtlemine on selleks ajaks tõesti muutunud. Doris Kareva on öelnud, et armastus pole sõna, armastus on olemise viis − selles olemises, mis on nõustamisele tulevate paaride elus, selles olemises pole need armastuse märgid enam nii tugevad. On teised märgid. Kui me näiteks käitume oma partneriga mingil teatud viisil, mis võib olla ka ebameeldiv, siis on see ikka selleks, et anda talle märku, et ta üles ärkaks, mind kuulaks ja mulle näitaks, et minu vajadused talle korda lähevad. Kui

SEPTEMBER 2016

PSÜHHOLOOGIA siis hakatakse suhet parandama, siis veel saab suhtest asja. Paariterapeudid ütlevad, et nii kaua, kuni paar veel naerab, ja nii kaua, kuni on seksuaalelu, pole veel hilja, et suhet parandada. Millised asjad viitavad suhte lõppemisele? See on lai küsimus ja raske on üheselt vastata, kuid lahutatakse siiski väga erinevate põhjuste pärast. Üldiselt saab põhjused jagada kuude kategooriasse: materiaalsed põhjused, spirituaalsed põhjused, seksuaalsete vajaduste mitteklappimine, intellektuaalse elu mittesujumine ja sotsiaalsete vajaduste erinemine (üks tahab olla seltskonnas, teine omaette). Enamasti lahutatakse siiski seetõttu, et ei tunta enam vastastikust sidet. Lahku lähevad need, kes ei tunne enam, et nad on emotsionaalselt seotud. Aga armastus? Keegi pole suutnud defineerida, mis see armastus üldse on. Selleks et olla õnnelikus suhtes, tuleb elada nii, et mõlema partneri vajadused on rahuldatud. Õnnelik suhe on vastastikune vajaduste rahuldamine. Inimesed ajavad väga tihti alguses selle vererõhku tõstva ja põlvist nõrgaks tegeva seksuaalse tunde armastusega segamini.

Et kui armumine saab läbi, siis on suhe läbi? Tihti on see nii jah. Armumine on esimene romantiline faas ja sellele järgneb argipäev, mille käigus õpime inimest ja tema vajadusi põhjalikumalt tundma. Siis selgub, kas ma tunnen huvi tema vajaduste vastu, kas ma tean, mis teeb teda õnnelikuks, kas tema ise teab, mis teda õnnelikuks teeb ja kas ta üldse räägib sellest. Oluline on, et tekiks vastastikune vajaduste teenimise liit. Mees on suhtes õnnelik, kui tema naine on õnnelik. Inglastel on ütlus: happy wife, happy life, mis tähendab, et kui naine on kodus õnnelik, siis on ka tema mees õnnelik, ja kui naine on õnnetu, siis ei saa õnnetu naise kõrval ka mees õnnelik olla. Õnneliku suhte nimel tuleb siiski mõlemal tööd teha. Paljud ütlevad, et õnne suhtes küll pole, kuid nad elavad koos laste pärast. Kuidas sellesse suhtuda? Siin meenub see vana lugu, kuidas üheksakümnendates paar läks lahutama ja kui küsiti, et miks siis nüüd, vastasid nad, et ootasid lahutusega, kuni lapsed on surnud. Aga mis puudutab laste õnne, siis perekonnad, kellel on probleeme, jagunevad kolmeks.

On need, kes saavad piisavalt hästi läbi. Nende konfliktid ei ole avalikud ja sellise perekonna lahkumineku korral on lapsed väga üllatunud, sest nad pole näinud kodus märke, mis viitaksid eelolevale lahutusele. Selline perekond toimib päris hästi, sest nad siiski austavad üksteist. Kuigi nende vahel pole lähedust, see suhe siiski mingil määral toimib. On ka selliseid suhteid, kust on elu välja voolanud ning kus mikrokliima on külm ja kauge. Kolmas tüüp on kõrge konfliktsusega paarid. Seda tasuks laste nimel koos elades silmas pidada, et lapsed ei tee vahet, kas nad tajuvad oma vanemate vahel emotsionaalset või füüsilist vägivalda ehk vanemate vahelise emotsionaalse vägivalla nägemist tajub laps kui füüsilist vägivalda iseenda vastu. Enamik paare, kes lahutavad, ei kuulu aga mitte väga kõrge konfliktsusega paaride hulka, vaid esimese kahe hulka. Kui vaadata laste seisukohast, siis kas tasub nende pärast kokku jääda või oleks mõistlikum lahutada? Õudne pole lapse jaoks lahutus, vaid see, kui vanemate suhtlemine enne ja pärast lahutust on vaenulik. Suhe ei tohiks pärast lahutust kujuneda selliseks,

Dr Organic – looduslik

bioaktiivsete komponentidega kogu pere nahahooldussari Inglismaalt!

Dr Organicu filosoofiaks on „Terves kehas terve vaim!”. Terviklik lähenemine tervisele ja heaolule eeldab, et loodusliku ja puhta toidu söömise kõrval on sama tähtis kasutada looduslikku ja puhast kosmeetikat. Dr Organicu tooted sisaldavad vaid kõige paremaid orgaanilisi tooraineid tervest maailmast. Kasutades uusimaid teaduslikke meetodeid koos bioaktiivsete koostisainetega kindlustatakse tõeliselt funktsionaalne tootevalik. Dr Organic pakub meile täiuslikke sarju nii naha- ja juuksehoolduseks kui ka suuhügieeniks. Muidugi ei ole Dr Organicu toodetes parabeene, SLS-sulfaate, sünteetilisi lõhna- ja värvaineid, mineraalõlisid ega teisi inimorganismile kahjulikult mõjuvaid aineid. Hellita ennast ja oma peret Dr Organicu suurepäraste toodetega!

www.drorganic.co.uk

PSÜHHOLOOGIA et mees ütleb, et mina ei anna raha, ja naine ütleb, et mina ei anna lapsi. Tuleb osata ka ilusasti lahku minna, kui suhe ei toimi. Ameerikas tehti 20 aasta jooksul uuring nende laste hulgas, kelle vanemad on lahku läinud. Intervjueeriti nii lapsi kui ka vanemaid. Laste koha pealt selgus, et nende jaoks on igal juhul parem, kui vanemad, kelle vahel armastus puudub, lähevad lahku, kumbki läheb oma eluga edasi ja lastel tekib kärgpere. Õnneliku lapse kasvatamiseks on vaja mõlemat vanemat – olgu nad koos või lahus, aga nad peavad mõlemad lapse jaoks olemas olema. Lapse jaoks on kõige tähtsam teadmine, et vanemad armastavad teda tingimusteta. Selleks et vanemad oskaksid tõeliselt oma last armastada, tuleb neil aga kõigepealt õppida armastama iseennast ja oma partnerit. Vestlus psühhoterapeut Katrin Saali Sauliga on salvestatud Paide Arvamusfestivalil. Täispikkuses arutelu, kus osales ka Taavi Jakobson, vaata Pere ja Lapse veebilehelt perejalaps.ee (rubriik Pere).

TERVIS

Peatäid on igasügisene piinlik teema

kasuta ainult isiklikku kammi, juukseharja ja -kumme; ära kanna võõraid peakatteid; teavita täidest kooli ja lasteaeda, et takistada nakkuse levikut; ravi kõiki nakatunuid ja nendega kokku puutunud inimesi; desinfitseeri kindlasti kõik täidega kokku puutunud esemed; täide leviku vältimiseks tuleks lasteasutustes ja -laagrites kõiki lapsi profülaktiliselt kontrollida.

Kuidas nakatutakse peatäidesse? Täidega nakatumiseks on vaja otsest peakontakti inimesega, kellel on täid. Nakatuda võib ka tema kammi, harja, mütsi või

Kuidas ära tunda, et inimesel võivad olla täid? Täidega nakatunu tunneb oma peanahal kerget kõdi ja mõningast liikumist. Tundlikuma peanahaga inimesed tunnevad ka sügelust, mida tekitab täi sülg. Milliseid ravivõimalusi on täide vastu? Peatäide raviks on apteekides müügil erinevad dimetikooni sisaldavad preparaadid – õli, lahus ja šampoon. Dimetikoon poeb sügavale täide ja tingude hingamissüsteemi ning selle tulemusel täid lämbuvad. Kuna see toimemehhanism on füüsikaline, ei ole ka võimalik, et täidel tekiks selle toimeaine suhtes resistentsus.

Peatäide nakkuse vältimiseks:

vanud emane täi on helepruuni värvi ja umbes kolme millimeetri pikkune. Ta kinnitab tingud ehk täimunad oma kehanõrega ükshaaval peanaha lähedale juuksekarva külge. Tingud on valkjad või kollakad, ovaalse kujuga ja ühe kuni kahe millimeetrise läbimõõduga. Kaheksa kuni üheksa päeva pärast kooruvad munadest täiskasvanud täide sarnased, kuid neist väiksemad uued täid ehk nümfid. Täi elutsükkel kestab 15-35 päeva ja üks täi jõuab muneda ligi 150-300 muna. Nümf areneb täiskasvanuks 9-12 päevaga. Noored täid peavad ellujäämiseks saama 24 tunni jooksul verd imeda, muidu nad hukkuvad.

salli kasutades. Bussi või rongiga sõites on oht nakatuda peatugede kaudu. Kõige enam ollaksegi täidega hädas lasteasutustes, kus nakkus levib väga kiiresti. Arvamus, et täidesse nakatumine on tingitud mustusest, on ekslik ja sellest ei tohiks lasta ennast heidutada. Täid ei hooli sellest, kas juuksed on puhtad või pesemata!

sto er

Triinu Entsik-Grünberg Lasteasutustes levib nakkus Südameapteegi peaproviisor väga kiiresti, eriti väikeste tüdrukute hulgas, sest lapsed Mis parasiidid on peatäid? puutuvad mänguhoos palju Peatäi on verd imev parasiit, kes elab inimese peas juustega kaetud alal. Täiskaspeadpidi kokku.

Sh ut t

PERSOON

SEPTEMBER 2016

TERVIS

Lapsed, kellel on kodus

lemmikloomad, on õnnelikumad, tervemad ja saavad elus paremini hakkama On palju põhjusi, miks vane mad lemmiklooma koju võtta ei soovi, ja on kümme põhjust, miks seda siiski teha võiks. Shutterstock

poole võrra väiksem kui neil lastel, kes on kasvanud ilma lemmikloomata.

4. Laps on liikuvam ja rõõmsam Lemmikloomad, eriti just koerad, tahavad liikuda, joosta ja mängida. Need lapsed, kes loomadega hullavad, on paremas füüsilises vormis, tervemad ja rõõmsamad. Pered, kus on lemmikloomi, veedavad rohkem aega õues ja värske õhk ning ühine lõbus ja aktiivne ajaveetmine loovad lapsele ettekujutuse meeldivast ja tervislikust perekondlikust kvaliteetajast, mida laps hakkab hindama ka tulevases elus.

5. Loomaga koosolemine rahustab last

1. Laps õpib vastutama Lapsed, kellel on lemmikloom, õpivad juba varakult hoolimist, hoolitsemist ja vastutamist teise elusolendi eest. Lemmikloom vajab pidevat tähelepanu, toitmist, mängimist ja õpetamist. Lapsed, kes palju oma lemmikloomaga tegelevad, kasvavad empaatilisteks ja kaastundlikeks. Nad õpivad oma lemmiklooma eest vastutama ja see oskus on vajalik ka hilisemas elus, et teistega häid suhteid luua.

2. Lapse enesekindlus suureneb Koos looma eest hoolitsemise oskusega suureneb lapse usk oma võimekusse, seega kasvab ka lapse enesekindlus üldiselt. Kui laps looma eest edukalt hoolitseb, siis on ta oma saavutuste üle uhke ja usub enda võimekusse ka muudes valdkondades.

3. Väheneb lapse vastuvõtlikkus allergiatele ja astmale Paljud uuringud on tõestanud, et lapsed, kes kasvavad koos lemmikloomadega, kannatavad väiksema tõenäosusega astma ja allergiate käes. Kui lapsed puutuvad lemmikloomadega kokku juba enne aastaseks saamist, siis kujuneb nende immuunsus tugevamaks. Selliste laste puhul on ka hilisem allergiate risk isegi 32

SEPTEMBER 2016

Loom aitab lapsel rahuneda ja endas tasakaalu leida. Paljud lapsed ja noored tunnevad ennast vabamalt ja lõõgastunumalt pigem koos loomaga kui teise inimesega. Nii nagu paljud täiskasvanud, leiavad ka lapsed endale lemmikloomas rahustaja ja lohutaja, kui nad on kurvad, vihased või lihtsalt liimist lahti. Loomaga koosolemine aitab lausa maagilisel moel lapsel rahuneda, sest loom õpetab tingimusteta armastust.

6. Loomad on suurepärased stressileevendajad Eriti just koerad on need, kes leevendavad stressi ja suurendavad heaolutunnet. Koeraga koosolemine pole teraapiline mitte ainult lastele, vaid koer võib maandada kogu pere pingeid. Mitmesugused tegevused, näiteks looma sügamine, temaga koos jooksmine, mängimine ja pikutamine pakuvad lapsele kindlus- ja armastustunnet ka siis, kui teistel pereliikmetel pole lapse jaoks aega. Koerale saavad lapsed oma muresid rääkida, teades, et koer ei vaidle vastu ega ähvarda magustoidust ilmajätmisega. Koer on alati olemas ja tunneb lapsest rõõmu − see on lapse jaoks väga tähtis. Ka kassid võivad olla suurepärased kaaslased olukorras, kus laps vajab tunnustust ja pingete maandamist. Kass nurrub tänuks, kui teda silitada, ja kui kass on lapse oma lemmikuks valinud, siis on see suur tunnustus, sest kassi poolehoiu võitmine on mitu korda keerulisem.

7. Paraneb lapse lugemisoskus Paljud lapsed tunnevad ennast mugavamalt, lugedes-jutustades lugusid pigem lemmikloomale kui teisele inimesele. On lapsi, kes ei taha oma vanematele lugeda, kui nad veel väga osavad pole, kuid lemmikule ettelugemine sobib just suurepäraselt. Loom ei anna hinnangut ega kommenteeri, kui midagi sassi läheb, samuti ei hakka ta kindlasti iga väikest viga parandama. Just väikeste laste lugemisoskuse edenemisel on oluline, et nad loeksid kõva häälega just näiteks lemmikloomale.

8. Laps õpib, et teol ja tagajärjel on seos Lemmiklooma eest hoolitsemine õpetab lapsele suurepäraselt, et igal teol on tagajärg. Kui laps käitub loomaga hoolimatult, hooletussejätvalt või ebaõiglaselt, on tagajärjed talle kohe ka näha. Kui kalad on toitmata, siis nad surevad; kui kassi narrida, siis maksab kass kätte; kui koerale haiget teha, saab hammustada; kui hamstri puuri mitte puhastada, tuleb ebameeldivas haisus elada.

9. Suureneb lapse pühendumisvõime Lemmikloomaga koos kasvamine ja looma eest vastutamine on lapse jaoks hindamatu võimalus pühendumist õppida. Looma ei saa lihtsalt nagu mänguasja kõrvale heita, kui enam mängida ei viitsi. Looma eest tuleb iga päev hoolitseda − ta vajab sööki, mängimist ja armastust. See õpetab lapsele pikaajalist pühendumist.

10. Lemmikloom õpetab lapsele distsipliini Uuringute kohaselt õpetab see, kui laps koera treenib, distsipliini ka lapsele endale. Seevastu kassi pole vaja treenida, kuid tal on omadus lihtsalt oma eksistentsiga enda omanikke distsiplineerida. Lemmiklooma ja lapse kooskasvamisel on palju plusse, kuid kõige olulisem on see, et laps saab lemmiku kujul endale parima sõbra. Allikas: perejalaps.ee

14 Vitamiinid mida lapsed armastavad!

Ülimalt puhtad, säilitusainete- ja sünteetiliste toiduvärvidevabad Yomi vitamiinikarukesed toovad tervist ja rõõmu igasse peresse.

ALATES 1. ELUAASTAST • YOMI MULTIVITAMIIN PLUSS • YOMI PUNANE PÄEVAKÜBAR + TARUVAIK • YOMI RAUD • YOMI KALTSIUM + D3 • YOMI VITAMIIN D3

ALATES 2. ELUAASTAST • YOMI MULTIVITAMIIN • YOMI OOMEGA-3

PEALE 3. ELUAASTAT • YOMI LACTOBACILLUS + BIFIDOBACTERIUM

uskumatut muutust, mis raseduse ajal naise kehas toimuvad Üheksa kuu jooksul kasvab nööpnõelapeasuurusest lootest ligi neljakilone beebi. Raseduse ajal toimuvad naise organismis erakordsed muutused, et beebi saaks kasvada ja ema sünnituseks valmistuda.

1. Sinu süda kasvab Progesteroon mõjub sinu liigestele ja muudab need venivamaks. Sinu rinnakorv venib, emakas kasvab suuremaks ja kõik organid nihkuvad selle tõttu. Ka sinu süda, mis peab raseduse ajal topelttööd tegema, suureneb. Jälgi pidevalt oma rühti, sest sinu kehahoiak võib nende muutuste tõttu ära vajuda. Tuharseisus beebid võivad ka rinnakorvi piirkonnas ebamugavust põhjustada.

2. Sinu nahk muutub Kõhu kasvades võivad nahale tekkida venitusarmid. Peab ütlema, et need ei kao päriselt enam kunagi, kuid hiljem siiski tuhmuvad. Kreemita ja niisuta oma nahka ning joo rohkem vedelikku.

3. Jalgade veenilaiendid

WWW.YOMI.EE

Mõnel inimesel on geneetiline eelsoodumus veenilaiendite tekkeks ja mõnel mitte. Sind võivad aidata kerged harjutused ja tugisukad, samuti puhkus. Väldi raseduse ajal kõrgeid kontsi, siis väheneb ka jalgade koormus.

4. Sinu juuksed muutuvad väga kauniks Östrogeeni mõjul muutuvad sinu juuksed paksemaks ja läikivamaks, nende kasv aeglustub ning neid langeb vähem välja. Ära hakka ülearu muretsema, kui pärast sünnitust hakkab juukseid rohkem välja langema. Need on üksnes need juuksed, mis sul raseduse ajal välja langemata jäid. See, et rinnaga toitmine võib põhjustada juuste väljalangemist, on müüt.

5. Pead tihti tualetti külastama Esimesel raseduse trimestril avastad, et pead varasemaga võrreldes väga tihti tualetis käima. See on seotud sellega, et emakas suureneb ja surub põiele. Vähenda oma organismi aitamiseks tee ja kohvi joomist ning eelista kas vett või lahjendatud mahla. Jõhvikamahl on parim.

6. Sinu keha toodab rohkem verd Raseduse ajal ringleb sinu organismis poole rohkem verd kui tavaliselt ja südame koormus on vere pumpamisel lausa 40% suurem. Sinu keha toodab 20% rohkem punaseid vereliblesid, et hapnikku laiali vedada, ning seepärast pole ka ime, kui sulle tundub, et lõõtsutad ja hingeldad raseduse lõpupoole rohkem.

7. Lõhnataju on teravnenud See, et raseduse ajal väga täpselt eristad, millised toidud meeldivad ja millised mitte, on seotud just teravnenud lõhnatajuga, mitte maitsemeelega. Ole valmis selleks, et teatud lõhnad tekitavad sinus tunde, nagu oleksid haige. Väldi neid.

TERVIS Shutterstock

Östrogeeni mõjul muutuvad sinu juuksed raseduse ajal väga kauniks.

võid vajada rauatablette. Pea nõu oma arstiga ja selgita välja, missuguseid vitamiine võiksid veel vajada.

9. Vaagnapõhjalihased venivad

Sünnitusest tingitud uriinipidamatus on tänapäeval vähenenud, sest naised on õppinud tegema vaagnapõhjalihaste harjutusi. Harjutus sarnaneb sellega, mida teed siis, kui hoiad pissi kinni. Pinguta ja lõdvesta oma lihaseid harjutust tehes seni, kuni jaksad. Tasub harjutada, sest see tuleb kasuks ka sünnitusjärgse seksielu puhul.

10. Nägu tumeneb ja kõhule tekib joon

8. Sinu kõhubeebi sööb enne sind Väga oluline on raseduse ajal süüa tervislikku toitu. Sinu beebi võtab sinu organismist kõik, mida ta vajab, ja nii võib sinul näiteks rauapuudus tekkida. Toitu mitmekülgselt ja tervislikult ning kui sul on kalduvus aneemiale, siis

Mõlemad on ilmselt seotud suurenenud melaniini tasemega, kuid täpne tekkimise põhjus pole teada. Pärast sünnitust kaob näost „rasedusmask” enamasti ära ja tume joon, mis jookseb naba juurest alla, muutub heledamaks.

11. Sinu rinnad muutuvad Paljud naised muretsevad täiesti asjatult, et rinnaga toitmine võib nende rin-

nad vormist välja viia. Tegelikult tekivad rinna kuju ja suurusega seotud muutused hoopis raseduse ajal. Seepärast on soovitatav kanda sobivat toetavat pesu.

12. Sinu hambad vajavad hoolitsust Tavatseti öelda, et iga rasedusega kaotab naine ühe hamba, kuid tänapäeval ei pea see muidugi nii olema. Külasta hambaarsti, vali pehmem hambahari ja söö kaltsiumirikast toitu.

13. Seedimine aeglustub Progesteroon aeglustab sinu seedeprotsessi, et sinu keha jõuaks kõik beebi jaoks vajaliku kokku koguda ja talle edasi anda. See võib põhjustada kõhukinnisust. Veendu, et sööd piisavalt puuvilju, tarbid vedelikke ja liigud.

14. Sinu veri hüübib kiiremini Sinu veri on hakanud kiiremini hüübima ja see kaitseb sind sünnitusel suure verekaotuse eest. Ole aga tähelepanelik ja räägi ka oma arstiga, kui oled ülekaaluline või sul on trombioht. Liigu piisavalt ja kui on kavas pikem autosõit, siis tee iga tunni aja tagant 15-minutiline peatus, et ennast sirutada ning jalgades normaalne vereringlus taastada.

PIUSAS ALGAB TALVITUJATE VASTUVÕTT! Piusa külastuskeskuses on võimalik tutvuda giidi juhtimisel nii Baltimaade kui ka Põhja-Euroopa suurima nahkhiirte talvituskoloonia asupaigaga. Suviti elab Eestis 12 nahkhiireliiki, neist seitse on leitud talvitumas Piusa koobastikes. Talvitusajal, oktoobrist aprilli lõpuni, on külastajail võimalus kohata talveunes loomakesi muuseumikoopasse rajatud vaateplatvormilt, ilma et neid üles ajaks. Piusa koobastiku looduskaitsealal on kõige suurem tõenäosus kohata talvitusajal põhja-nahkhiiri, tiigi-, tõmmu- ja veelendlasi ning pruun-suurkõrvu. Suvisel hooajal kuni septembrini oleme avatud iga päev 11–16. Talvisel hooajal, 26. septembrist 1. maini oleme avatud ainult nädalavahetustel kell 12–16, muul ajal palume oma külastussoovist eelnevalt märku anda. Sügis- ja kevadvaheajal oleme avatud iga päev 12–16ni. Töötubades saab osaleda kogu perega, vajalik eelregistreerimine. Meie tegemistel on võimalik silma peal hoida Facebookis või kodulehel www.piusa.ee.

KOHTUMISENI PIUSAS!

SEPTEMBER 2016

NIPINURK

Millele pöörata tähelepanu õpikule ja vihikule paberit ümber pannes? Fotod: Hendrik Kampus

Paber ja kilekaaned kaitsevad õpikut ja töövihikut ning aitavad lapsel õige õppeaine materjale koolikotist kergemini üles leida. Õpeta oma lapsele paberi ümberpanek selgeks. Sina pääsed järgmisel aastal pakkimisest ja laps saab uutest oskustest rõõmu tunda. Autor: Hedi Larionov Audentese erakooli klassiõpetaja

Paber

Etikett

Kattepabereid on saada parajas suuruses lehtedena ja mitmemeetristes rullides, ka paberite värvi- ja teemavalik on rikkalik. Vali meelepärane paber välja koos lapsega. Lapsel on lihtsam, kui ühe õppeaine materjalidel on paberid sarnastes toonides.

Vali poest sobiv etikett või kujunda see ise. Kirjuta etiketile õppeaine nimetus, kool, klass ja lapse nimi. Kleebi etikett õpiku kattepaberile.

Õpikule paberi ümberpanemine käib nii: Murra paber pooleks. Aseta avatud õpik paberile ning tee paberi üla- ja alaserva mõlemale poole raamatu seljaosa sisselõige. Voldi paberi üla- ja alaserv lõigatud seljaosalaiuses tagasi. Säti õpiku selg täpselt lehe keskjoonele. Keera paber õpiku servadest tagasi, voldi nurgad ja kinnita paber nurkadest teibiga.

Kilekaaned Kilekaasi on mitmes mõõdus ja paksuses. Enne kaante ostmist veendu, et need mahuksid ümber ka paberiga kaitstud õpikule. Vajaduse korral võta vihikud ja õpikud poodi kaasa ning proovi kaante sobivust.

Erinevad kasutusvõimalused

® Mulieresi üldpuhastusvahendi baasil saab ise teha küürimispasta, kui segada kaks spl söögisoodat poole korgitäie üldpuhastusvahendiga. Hõlpsasti saab eemaldada raske mustuse nii vannitoast kui ka grillilt, pottidelt ja pannidelt. ® Põranda pesemiseks sega üks korgitäis üldpuhastusvahendit kümne liitri veega. ® Töötasapindade puhastamiseks sega pihustiga pudelisse pool korgitäit üldpuhastusvahendit ühe liitri veega. ® Aknapesuks sega pihusti pudelisse üks korgitäis üld puhastusvahendit poole liitri veega. Loputa äädika ja vee lahusega või puhta mineraalveega. ® Puu- ja juurviljade pesemisel lisa kausitäie vee kohta lusikatäis üldpuhastusvahendit. Loputa hoolikalt! ® Taimekahjurite tõrjeks vala pihustiga pudelisse üks korgitäis üldpuhastusvahendit ja pool liitrit vett ning lisa soovi korral pool tl Cayenne’i pipart või kaneeli. ® Autopesuks lahusta üks korgitäis üldpuhastusvahendit kümnes liitris soojas vees. Pese autot harjaga ja loputa veega. Võib kasutada ka survepesuris. ® Suuremate ja raskemini eemaldatavate plekkide puhul tasub pesugeeli hõõruda otse plekkidele enne, kui pesu masinasse panete.

Ökoloogiliselt puhtad ja lihtsalt kasutatavad Mulieresi tooted

ma pereliikmete tervis on meile kõige tähtsam ja selle puhul ei saa kunagi teha järeleandmisi. Mulieres on kodumaine tootja, kelle 100% loodusliku koostisega puhastus- ja pesupesemisvahendid põhinevad nahasõbralikul ja heade puhastusomadustega oliiviõlil. Üha rohkem inimesi hindab looduslikke ja allergiavabasid tooteid, mis kaitsevad inimesi ja hoiavad ka looduskeskkonda. Mulieresi pesu- ja puhastusvahendid ei sisalda parabeene, naftatooteid ning sünteetilisi lõhnaja värvaineid. Neid pole katsetatud loomadel ja need kannavad rahvusvahelist " Vegan Society" märgist. Lõhnatu-seeria toodetel on ka Eesti Allergialiidu soovitus. Tooted sobivad väga hästi vegantoodete tarbijatele.

Põrandast autoni

Mulieresi loodusliku kontsentreeritud üldpuhastusvahendiga saab asendada pea kõiki tavalisi kodukeemiatooteid. Kodu koristamiseks pole tarvis erinevaid pudeleid osta, eriti siis, kui ei olda koostisosade ohutuses kindlad. Mulieresi üldpuhastusvahend sobib suurepäraselt nõude käsipesuks ning köögi, vannitoa, WC, ahju, grilli, akende, põrandate jms puhastamiseks, samuti taimede pritsimiseks. Põhimõtteliselt saab tootega maja puhtaks nii seest kui ka väljast. Kõige lihtsam on Mulieresi üldpuhastusvahendit kasutada pritspudelis, üheliitrisest pudelist saab 25 (40 ml/üks korgitäis) üheliitrisest žpritspudelitäit. Puhastusvahend on biolagunev ja keskkonnale ohutu. Saadaval on neli lõhnaseeriat: lõhnatu, tsitrus, roosiaed ja ürgmets. Pakendi suurus on üks liiter.

Lõhnaaroomi lisavad eeterlikud õlid

Lõhnatute ökopesugeelide reas on Mulieresi pesugeelid erilised, jättes pesule meeleolu loova delikaatse lõhnapuudutuse. Meeldiva aroomi saavutamiseks lõhnastatakse pesugeele ja üldpuhastusvahendeid kvaliteetsete eeterlike õlidega. Valida on looduslikku päritolu tsitruse, roosiaia ja ürgmetsa (lõhn meestele) lõhnabuketid, samuti ilma lõhnata pesugeelid. Mulieresi pesugeeliga pestes ei ole vaja eraldi leotusvahendit ja pesuloputusvahendit kasutada. Raskemate plekkide eemaldamiseks hõõruge geeli plekkidele enne, kui pesu masinasse panete. Sobib igat tüüpi pesu jaoks ja toimib kõikidel temperatuuridel. Pesugeel on biolagunev ja keskkonnale ohutu. Pakendi suurus on poolteist liitrit, millest saab 37 pesukorda.

Revolutsiooniline ökopakend

Ka pakendi puhul on mõeldud ökoloogilisusele, kasutades ümbertöödeldud papist pakendeid, milles on 70% vähem plastikut. Igal pudelil on juba oma ajalugu. Pakendi sees olevas sisemises kotis kasutatakse plastikut minimaalselt. Pakendid on kasutusomadustelt sama tugevad ja kergesti kasutatavad kui plastpudelid. Pudeli kork on mitmefunktsionaalne ja töötab ka doseerimisnõuna. Kasutatud pakendeid saab majapidamises ka muul otstarbel kasutada. Näiteks võib kartongist pakendit kasutada maitsetaimede kasvatamiseks ning tomatite, kurkide ja teiste taimede ettekasvatamiseks.