Pere ja laps (veebruar 2018)

VEEBRUAR 2018

compensalife.ee

Kriitiliste haiguste kindlustus aitab, kui Sind on tabanud raske haigus.

Vaata lähemalt compensalife.ee/kriitilisedhaigused ja tule nþustamisele!

Kindlustusteenust pakub Compensa Life Vienna Insurance Group SE. Tutvu tingimustega compensalife.ee, vajadusel konsulteeri asjatundjaga 610 3000.

M

TOIMETAJA VEERG

itte kunagi varem pole lapsevanematel olnud nii palju laiapõhjalist infot selle kohta, kuidas kasvatada edukat, tervet ja õnnelikku last. Samas jääb meil aega justkui järjest vähemaks ning pole mingit kasu, et oleme kursis, kuidas võiks pakkuda lapsele paremat lapsepõlve, kui meil pole mahti neid teadmisi rakendada. Laps vajab kõige rohkem vanemate kohalolekut. Rahulikku koosolemise aega, mis tekitab turvatunnet, mis annab võimaluse enda avamiseks, unistamiseks, elust rääkimiseks, lugude jutustamiseks.

Väga paljusid asju võib teha jooksu pealt ja rööprähklemise korras, kuid last nii ei kasvata. On loomulik, et vanemad tahavad võimaldada lastele ilusat kodu, meelelahutust, uuemaid tehnikavidinaid, jalgratast ja arvutit. Selle kõige nimel peab palju pingutama ning tihti mitmel kohal töötama. Vanemaid kummitab hirm, et kui laps jääb mõnest olulisest asjast ilma, pole tema lapsepõlv selline, nagu võiks. Aga uuringud näitavad, et lapsed jäävad oma lapsepõlvest heldimusega mäletama siiski just koos oldud hetki ja koos tehtud asju – need loovad lähedustunde ja teadmise, et kui maailm ongi mõnikord ähvardav, siis kodust saadud sisemine turvatunne kaitseb alati. Ma tean, emad ja isad, et teil pole võimalik aega maha võtta isegi siis, kui laps on haige.

Kuid vähemalt sellel ajal tuleb seda teha.

Kasvõi juba sellepärast, et laps ei jääks aastateks mäletama, kuidas ta oli nii haige, nii haige ja mis veel hullem, nii üksi!

Tunnet, et vanemad ei ole mitte ainult ära, vaid kohal, on meie lastele väga vaja.

Kauneid koosolemise hetki sinu perele, hea lugeja!

Eve Kallaste

Pere ja Lapse toimetaja

www.linalaps.ee

SISUKORD Greta õpib esimeses klassis nii Eestis kui ka Prantsusmaal

4

Kui vähe me tegelikult elamiseks vajame?

11

Armastavad paarid oskavad olulist hinnata

15

Soovitused lastega perele: millele kodu otsides tähelepanu pöörata?

20

Kuidas autosõit perele turvaliseks teha?

22

Väikese urmeli sünnilugu

D-vitamiin kaitseb sinu pere tervist

24 26 28

Unejutt pole lihtsalt ettelugemine

30

Isa blogi: väikesed suured saavutused

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia.

Toimetaja Eve Kallaste eve.kallaste@ekspressmeedia.ee Reklaamiprojektijuht Maarja-Lill Mets maarjalill.mets@ekspressmeedia.ee Makett Tarmo Rajamets Kujundaja Marju Viliberg Korrektuur Riina Palmiste Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Veebis: http://perejalaps.delfi.ee/

Parim valik lapsekandmisvahendeid

PERSOON

Sellel talvel on Greta teist korda Viimsi koolis oma klassikaaslastel külas.

Foto: Priit Simson

Greta õpib esimeses klassis nii

Eestis kui ka Prantsusmaal Kohtume Mailise ja Gretaga ühel talvisel hommikupoolikul Tallinnas.

Ema ja tütar on tulnud Prantsusmaalt Eestisse, et külastada Greta vanemat venda ja vanaema. Eriti ootab esimeses klassis õppiv Greta kohtumist oma Eesti koolikaaslastega, sest ehkki ta käib igapäevaselt Val Guermantesi algkoolis, õpib ta samal ajal Viimsi koolis, sest Greta on eesti tüdruk.

Autor: Eve Kallaste

4

VEEBRUAR 2018

G

reta ema Mailis Sütiste-Gnannt on eestlannast germaani filoloog, Greta isa Gerhard Gnannt on sakslasest panga börsisüsteemide ekspert ja nende kodu on Prantsusmaal. Elu, mis paljudele tundub pead pööritama panevalt keeruline, on Gretale kõige tavalisem maailmas. Mailise jaoks on eestlasena multikultuursel maal elamine aga suur muutus.

Kuidas teie rahvusvahelise pere lugu alguse sai?

Greta: Issi tuli Eestimaale, sest see on nii tore maa, siis emme ja issi kohtusid, nad hakkasid rääkima ja siis kohe tuli armastus. Aga ... mind ju ei olnud siis veel, ma ise ei mäleta seda lugu tegelikult.

Emme, kuidas see täpselt oli?

Mailis: Greta isa Gerhard tundis siis, kui ta veel ei olnud Greta isa, ehk juba üksjagu aastaid tagasi, Eestimaa vastu suurt huvi. Ta otsis endale siiatuleku ajaks reisijuhti ja minu sõbranna,

kes teadis, et minu alaks on saksa keel, viis meid internetis kokku. Edasine käis kõik saksa põhjalikkusega – me planeerisime seda tema reisi interneti kaudu kuu aega ning kõik oli tal Eestimaa kohta välja uuritud, hiljem selgus, et lausa välja prinditud. Meil tekkis juba internetis armastus. Ma poleks kunagi uskunud, et need asjad võiksid nii käia! Aga just nii läks ja tegime koos kogu Eestile ringi peale. Ma sain tänu saksa mehele oma armsa kodumaa kohta nii palju teada. Ma polnud enne Gerhardiga kohtumist käinud ei Peipsi ääres ega Kuremäe kloostris. Sõitsime läbi kogu põhjaranniku, alla Petserini välja. Käisime Võrumaal, Tartus, Pärnus. Ja alati, kui me nüüd kõik koos Eestis käime, võtame ette minu ja Greta kodumaa avastamise. Paljud saared, nt Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Vormsi, ja igasugu muud erilised paigad oleme koos läbi käinud.

Armusime Gerhardiga väga ruttu, kuid abiellusime alles aasta pärast ja siis kolisime Prantsusmaale, sest Gerhard oli

EV 100 PERET on sari, kus kohtume vabariigi sünnipäeva eel nendega, kellest meie riik koosneb. Eesti inimeste ja Eesti peredega. Vaata videoid ja loe lisaks: delfi.ee/ev100peret seal 2003. aastaks juba kaheksa aastat töötanud.

Greta: Aga mina sündisin ikka Eestimaal! Ja pärast seda läksime Prantsusmaale tagasi.

Mailis: See, kuidas meie Greta sündis, oli üks kurioosne lugu. Lapseootuse ajal elasime tegelikult juba Prantsusmaal. Tema sünnitamiseks tulime kaks kuud enne tähtaega Eestisse, sest selgus, et oleksime pidanud ennast Prantsusmaal sünnitushaiglasse kirja panema juba väga varakult – enam-vähem siis, kui rasedust planeerisime. Aga minu arst ei taibanud seda eraldi mainida ja mina jälle ei osanud selle kohta küsida. Ja selguski tõde, et meid pole kusagil kirjas, alles kaks kuud enne maikuu sünnitustähtaega. Aega sünnitusmajja pakuti aga alles detsembriks!? No ei jõua ju nii kaua oodata! Minu prantsuse arst teatas seepeale, et pole vaja muretseda, kui läheb sünnitamiseks, kutsume aga erakorraliselt helikopteri ja küll saab. Aga ma olin siis juba ju 45-aastane!

Ma ei saanud sellist ristki võtta. Mul oli selleks ajaks kolm last olemas ja teadsin, kuidas asjad võivad minna. Sellepärast valisingi Greta ilmaletulekuks Eesti ja ma olen selle otsusega väga rahul.

EV 100 pere lugusid vahendavad teile vabariigi sünnipäevani:

Pelgulinna sünnitusmaja personalile sam, et poisid said minna Prantsusmaal olen siiani eriti tänulik. See on ilus ka, kooli ja mina jätkata seal tõlgitööd. Kooet Greta Eestis sündis. lisüsteem on seal muidugi pisut teistsuGreta: Ja mul on kolm suurt Eesti gune ja üldse võtavad kõik asjad Eestiga venda. Margus on 30, Andrus 28, Silver võrreldes ikka väga kaua aega. Nelja27 ja mina ise olen teistkümne aasta 7. Margus on kõieest augustis me ge tugevam, tema ennast seal sisvõtab mind käte se seadsime, aga vahele ja viskab poisid said kooõhku. Siis on mul li alles oktoobris. tunne, et ma lenVanim poeg läksdan taevas. Silver ki erakooli, sest SAADA MEILE OMA LUGU: elab Eestimaal, riiklikku kooli saaEV100@EPL.EE temale läheme mise otsuse ootakülla ja vanaemamine oli juba liile ka. Andrus elab ga pikale veninud. meie juures ja Margus Pariisis.

Naljakas, et koolis on seal paljud asjad, ka klassinumbrid, meiega võrreldes täitsa vastupidi. Kui Greta, kes käib samal Kuidas te uuel maal kodutunde lõiajal koolis nii Prantsusmaal kui ka Eestis, te? Teil polnud ju seal kedagi ees.

Mailis: See oli nagu saatuse sõrm, et just on Eestis esimeses klassis, siis PrantsusPrantsusmaale sattusime. Meie Gerhar- maal on neil sellises vanuses laste klasdiga suhtlesime omavahel saksa keeles. sidel tähekombinatsioonid. Kui Greta Minu poisid ei osanud aga sõnagi saksa jõuab seal kuuendasse, on ta kuuendas keelt, sest nemad õppsid prantsuse lüt- mõlema maa koolis. Järgmisel aastal aga, seumis ja olid seal võõrkeeltena õppinud kui ta peaks minema meie mõistes seitsprantsuse, inglise ja vene keelt. Kuna mendasse, on Prantusmaal hoopis viies Gerhard sai endale töökoha Prantsus- klass ja põhikooli lõpus oled kolmandas maale, oli sisseelamine sellevõrra liht- klassis. Üheteistkümnes on neil teine

NaguUus

Parima hinnaga beebi- ja väikelastekaubad Eestis.

WWW.NAGUUUS.EE

399 €

79 €

99 €

5€ NaguUus kauplus Kohila 2a, 11314 Tallinn

E-R 10.00-18.00 L 11.00-14.00

tel 600 2255, 526 6138 www.naguuus.ee

PERSOON

Greta koos ema Mailisega Viimsi keskkooli ees. Greta tahab juba sisse minna, et proovida, kuidas tema isetehtud laul Eestimaast läbi mikrofoni kõlab.

Foto: Priit Simson

Internetist alguse saanud armastust pühitsesid eestlanna Mailis ja sakslane Gerhard 2004.

Foto: Erakogu aastal pulmapeoga.

Greta lauluarmastus on emalt. Pildil pisike Mailis "Hiiretipsi" laulu laulmas.

Foto: Erakogu

li last hoida. Imestasin, et kuidas nad siis lapsi rinnaga toidavad, aga prantslannad ei annagi tavaliselt lastele rinda. Ma ei julgenud lõpuks enam teiste emade käest küsidagi, et kas sul piima on. Mind vaadati nagu hullumeelset sellise küsimuse peale. Olin prantsuse emadest erinev selles mõttes, et toitsin ise, jalutasin ise, olin beebiga kodus ja nautisin emadust.

Ma püüan ka lapse koolipäevi mitte liiga pikaks venitada, ei vii teda Prantsusmaal nii vara kooli ega jäta lapsehoidu pärast koolitundide lõppu. Pärast prantsuse koolipäeva lõppu teeme internetipõhiselt Stuudiumis Viimsi kooli tunnid ja kodused ülesanded, sest Greta käib paralleelselt Viimsi koolis. Eestis olles on Greta saanud ka kaks korda koolis kohal käia, laste ja õpetajaga tutvuda. Talle väga meeldib..

Greta: Mina igatsen seal oma Eesti klassi, mulle väga meeldib siin kooli minna. Seal (Prantsusmaal) viiakse mind väravasse.

Mailis: Jah, lapsed tuleb üle anda väravas ja vanematel kooli territooriumile üldiselt asja pole, isegi jõulupeole mitte.

Eriti karmiks on seal mindud pärast neid terrorirünnakuid. Ometigi olen suutnud multikultuursusega harjuda.

Kuidas multikultuursusega kohanemine läks?

klass, viimane, meie kaheteistkümnes, on seal aga lihtsalt lõpuklass.

Mille poolest erineb kahe maa inimeste suhtumine lastesse ja peredesse?

Mailis: Mind üllatab mõni asi Prantsusmaal siiani. Võiks ju mõelda, et seal on selline mõnus nautlev elustiil, neil pole ju fraasigi "tere hommikust", neil on "bonjour" (tere päevast). Aga lapsed!

Sellist hommiku vahelejätmist seal neile küll ei lubata. Koolisüsteem on ääretult range ja lapsed käivad nagu nööri mööda. Nad viiakse kooli pool 9. Lasteaiaeas lapsi saab viia ka juba enne koolipäeva algust lastehoidu, aga mina nii vara ei viinud. Pool üheksa, kui Greta läheb, algab kool. Koolisüsteemis on kolm organistasiooni. Üks on lapsehoid. Teine on siis õpetaja, kes tegeleb ainult tunniandmisega. Kui aga laps tahab tualetti minna, tegeleb sellega abiõpetaja. Kell pool 12 tuleb toitlustusorganistasiooni esindaja, kes viib lapsed teise majja sööma ja toob ka tagasi. Õpetaja jät6

VEEBRUAR 2018

Mailis: Alguses olin hästi mittetolerantne. Mul oli esialgu isegi veidi kõhe tunne, et kas seal valgeid inimesi üldse on, sest erinevaid rahvuseid on ikka väga palju. Aga elu teeb omad korrektiivid. Ühel Ma olingi ikka minu pojal on armas kontäitsa eesti golannast naine ja minul nüüd ka lapselaps. See eluema seal teiste muutus on teinud minust hulgas. väga tolerantse inimese. kab poole kahest poole Minia on veel noor. Ta isa on viieni õppetööga. Pärast diplomaat, kes elab Londonis, ja poolt viit võib laps jääoma ema, kes elab Kongos, pole ta da lapsehoidu, mis on avatud näinud kümme aastat – seega kutsub ta poole kaheksani. Aga ma ei kujuta ette, et viiksin oma lapse kell 7 koo- mind emaks. See on väga armas. Aga nii li – lükkaksin ukse vahelt sisse ning võ- nagu mina pidin kohanema oma poja vataksin sealt kell pool kaheksa õhtul, et likuga, tuli ka minu emal ju kohaneda seltal siis kõht täis sööta ja ta kohe voo- lega, et läksin sakslasele mehele ja Prantdisse panna, sest järgmisel päeval on susmaale elama. Erinevalt eestlastest on vaja taas varakult kooli jõuda. Kooliko- prantslased väga tolerantsed ja eks me olehustus algab kolmeaastaselt. Mudila- me näinud ka, kuhu see on viinud. Sakslased seal päevaund ei maga. Kolmestel sed muide ei ole minu meelest sisserännaon plastmatid, võib ka enda padja võt- nute suhtes nii leplikud.

Kodus on meil tarvitusel neli keelt. ta. Kui nad pisut magavadki, siis riietes, aga neljaselt pole enam mingit maga- Abikaasaga räägime saksa keeles (ta mist. Lapsed on nii väsinud! Mõtlen, et õpib pisut ka eesti keelt), mina lastega päris mitmed asjad on Eesti alusharidu- eesti keeles ja mees Gretaga saksa keeles. Minu vanema pojaga räägib Gerhard ses paremini. inglise keeles ja noorematega prantsuse keeles. Minu jaoks oli alguses imelik, et Mis veel laste kasvatamise juures inglise keelega polnud Prantsusmaal mieestlannat imestama paneb?

Mailis: Prantsusmaal viivad emad oma dagi peale hakata, aga suured rahvad, anlapsed juba kahe ja poole kuuselt lapse- tud juhul siis prantslased, tõepoolest erihoidjate juurde, et saaks tagasi tööle min- ti teisi keeli ei räägi. Prantslastega saab na. Lapsehoidjatel on korraga kolm-ne- rääkida ainult prantsuse keeles, eestlas-

ROOSA UNISTUS

IMEDEMAA PIDU

e t s u t Unis vad e ä p i sünn kutsu g in n u id p unistuste le e s p u eest! n la ä i ä r j e le e ü n o b r e B uuv hoolits d tegevused, u M a j d e s külali d, põneva a o t o e p d u av jook. d n e k Dekoreerit s r ä v a ök j maitsev sö ee uv. inf o @

PIRAADIPIDU

muuuv.ee

+372 605 11

00

.mu www

u

LIMPA SÜNNIPÄEVAPIDU

PERSOON te keeleoskus on sellega võrreldes ikka rikkalik.

Mida ma olen Prantsusmaal märganud ja mis võiks ka meil nii olla – lahutatud vanemad jagavad lapse eest hoolitsemist minu meelest võrdsemalt. Vanemad püüavad isegi oma uued elukohad lähestikku sättida, et laps saaks suhelda mõlema vanemaga. Lapse perekondlikke sidemeid oma vanemate ja nende sugulastega hinnatakse kõrgelt ka pärast vanemate lahutust.

Greta oma prantsuse koolis teistele eesti keelest rääkimas.

Klass õppis temaga koos laulu "Mu koduke on tilluke" ja eestikeelseid sõnu sellest: kodu, ema, isa, koerake, kiisuke, auh, näu. Koos joonistati ka Eesti lippu.

Kuidas eestlaseks olemise tunne sinu puhul võõrsil elades muutus?

Foto: Erakogu

Mailis: Ma teadvustan enda eestlust võõrsil elades rohkem. Mul on seal ikka Eesti kaart seinal, Eesti lipp toas, meil on laual võimalikult tihti Eesti toit. Tähistame Eesti tähtpäevi ja teeme nende puhul alati ka Eesti rahvustoite. Ma olen muutunud leplikumaks, tolerantsemaks ja rahvustunne on just seal elades kuidagi eriti tugevaks läinud. Ma püüan Gretale pakkuda eestikeelset haridust, isa poolt on tal saksa keel, ta kasvab Prantsusmaal ja koolis räägib prantuse keeles.

Paljud sisserännanud tahavad ruttu oma kodumaa elu ja isegi emakeele seljataha jätta. Olen näinud ka sellised eesti vanemate lapsi, kes võõrsil väga ruttu

eesti keele ja sellegi, et nad on eestlased, ära unustavad. Ma ei tahtnud, et see meiega juhtuks.

Kui Greta sai kolmeseks, tundsin, et laps peaks saama ikka omavanustega ja oma keeles ka suhelda. Kujuneski niimoodi välja, et juba viiendat aastat käivad meie juures koos väikesed eesti lapsed ja tähistame koos Eesti tähtpäevi.

Meie tänava prantslased juba teavad, et mardipäeva paiku on nende tänaval sündmus, mida nemad kutsuvad Eesti halloween'iks. Ja kui meie lapsed mardipäeval peredesse viljateradega õnne puistasid, kogus üks prantslanna kõik terad portselantopsi ja ütles, et ega õnne ei tohi ju ometi kokku pühkida ja minema visata!

Ma olen mõnes mõttes ju vana ema võrreldes selle ajaga, kui mul poisid väikesed olid. Olen küll rohkem väsinud, aga oskan nüüd hoopis rohkem oma lapse arengut märgata. Seda, kuidas üks laps kasvab, kuidas kujunevad tema arusaamised ja maailmapilt. Ja ma saan aru, kui suur roll on ikka vanematel selles, kuidas laps areneb ja millised tõekspidamised omaks võtab.

Greta, kes enam vestlusest ei huvitu, proovib nüüd Viimsi kooli aulas esimest korda elus mikrofoni laulda. Tüdruk laulab hingestatult enda tehtud lugu Eestimaast. Mõtlen, et selliseks siis ongi kasvamas üks osa meie uuest põlvkonnast, kes kujundab arusaamist eestlusest järgmise saja aasta jooksul.

SISUTURUNDUS

Kuidas võõrkeha hingamisteedest kõige valutumalt kätte saada Kas Sinu laps, noorem õde või vend on kunagi mängutuhinas midagi kurku tõmmanud? Aga miks mitte sina ise, söögilaua taga? Kõige tähtsam küsimus on aga, kuidas toimida õigesti, et aidata inimest, kellel on võõrkeha hingamisteedes. Kas Sina oskaksid aidata?

Õ

htul sõpradega väljas süües räägib Ersto nädala naljaloo. Kogu seltskond rõkkab naerust. Üks laudkonna liikmetest tõmbab naljaloo peale lihatüki kurku ja haarab kõrist (märk teistele, et midagi on valesti), püüdes võõrkeha köhides väljutada. Siim, kes endale lihatüki kurku tõmbas, oli

10

VEEBRUAR 2018

jõudnud püsti tõusta, jätkuvalt köhides ja kurgust kinni hoides. Alles nüüd märkab laudkond, et sõbraga on midagi juhtunud. Kas oskaksid abistada?

Mida peaksid täheldama, kui keegi on endale midagi hingamisteedesse tõmmanud?

Kindlasti on esmaseks sümptomiks tavapärasest tugevam köhahoog. Sissehingamisel võib olla vilisev hääl – sellel inimesel on raskusi hingamisel, kannatanu nägu muutub kiiresti sinakaks.

Sõbrad küsivad Siimult, kas kõik on kombes? Siimul ei tule sõnu suust, raputab eitavalt pead, samal ajal ikka köhides. Sellisel juhul, kui kannatanu ise ei suuda võõrkeha välja köhida ja ei saa vastata sõnaliselt teiste esitatud küsimusele, tuleks tõtata appi. Keegi sõpradest võiks minna Siimu selja taha ja lüüa abaluude vahele kuni viis korda. Kuidas?

Astuge kannatanu kõrvale, tema selja taha. Asetage üks käsi kannatanu kaenla alt tema rindkerele ja kallutage tema ülakeha ette-alla. Juhul kui Siim on sellisesse asendisse pandud, võõrkeha väljub või ei nihku see kaugemale hingamisteedesse. Lööge oma labakäega viis korda tugevalt kannatanule abaluude vahele. Pärast igat lööki kontrollige, kas võõrkeha väljub ja kannatanu saab hinga-

ta. Juhul kui võõrkeha on väljunud, ei ole vaja seljale löömist jätkata.

Töölt tulles ja pärast õhtusööki hakkate lastega mängima, nt legoklotsidest maja ehitama. Mängutuhinas ei pruugi alati tähele panna, kuidas noorim lastest on suutnud mänguasja suhu panna. Juhul kui mänguasi läheb kurku, tuleks lapsel lasta köhida. Kui köhimise käigus ei õnnestu võõrkeha väljutada, tuleks samuti proovida abaluude vahele löömist. Kuidas?

Laps tuleks asetada enda põlvede peale, jalgu oma põlvede vahel hoides. Lapse pea peab kindlasti olema kehast madalamal. Ühe käega suru lapse pea võimalikult alla, teise käega löö tugevasti neli-viis korda abaluude vahele. Võõrkeha peaks väljuma.

Juhul kui ka selle võttega võõrkeha ei väljunud, tuleks hakata tegema kunstlikku hingamist. Puhudes võib võõrkeha liikuda ühte kopsu, nii et teine kops saab hakata hingama.

Võõrkeha eemaldatakse hiljem haiglas.

Tulles tagasi Siimu juurde. Mida tuleks proovida järgmisena, kui abaluude vahele löömine võõrkeha ei väljutanud? Kõhutõmme.

Kannatanu selja taga olles asetage käed ümber tema ülakõhu. Kannatanu ülakeha peaks olema kallutatud ette-alla, nii nagu ka abaluude vahele lüües. Seejärel asetage oma rusikas käsi vahetult nabast ülespoole vastu kõhtu ja haarake teisega sellest kinni. Tõmmake käsi järsu nõksatusega enda poole ja üles, veidi vasakule.

Tehke seda kuni viis korda. Juhul kui kannatanu kaotab teadvuse ja vajub maha, ei tohi lamavas asendis enam kõhutõmmet teha!

Viivitamatult tuleb alustada elupäästvat elustamist!

Selleks, et kannatanut tõeliselt abistada, on tähtis esmaabi õigesti anda. Õnnetuses on tähtis esmaabivõtete praktiline oskus, mida on võimalik omandada Eesti Punase Risti korraldatud esmaabikursustel. Eesti Punane Rist korraldab koolitusi erinevatele vanuse- ja huvigruppidele.

PERSOON

Foto: Erakogu

Kui vähe me tegelikult

elamiseks vajame?

150 riiki, nende hulgas ka meie Eesti, koristavad 15. septembril oma koduriigid ära. Et lastele jaguks ka planeedist midagi peale prügireostuse. Osalemine Eesti algatusest "Teeme ära" välja kasvanud konverentsil World Clean Up Day (maailmakoristamise päev) raputas mitmes mõttes, ennekõike pani mõtlema, kui palju ja mida ma tegelikult elamiseks vajan.

Heidi Hanso

S

ee artikkel ei ole mingi epistlilugemine, vaid pigem eneseanalüüs, mis minul endal on ning mida ma tegelikult vajan ja tahan endast maha jätta.

Mis mul siis on?

Kõigepealt, mul on lapsed. Kõige suurem ja tähtsam varandus maailmas. Ja kõik, kellel on lapsed, teavad täpselt, et poleks asja, mida need südametükikesed ei vajaks, kui sa nad millestki teadlikuks teed. Samas annavad nad vastu maailma parimat armastust, soojust ja jaksu, mille pealt üldse üks igale peremudelile sobiv kodukeskkond luua.

Ja koduks ongi meil üks vana talu, täpselt nagu Pipi Pikksuka segasummasuvila, mis vajab nii palju tööd ja investeeringuid, koristamist ning tuunimist, et silme eest võtab mustaks. Siin kuuride all ja pööningul on suurtes kogustes vana kraami, mida ma jõudumööda sorteerin, utiliseerin ja realisee-

rin. Lisaks minu ja laste asjad. Mis seal salata, ma olen nagu mingi asjade magnet. Kuigi ma ei osta eriti midagi, leiavad kõikvõimalikud asjad hästi kummaliselt ise minu juurde tee.

Aga minu väärtuste skaalal "õigele" maakodule omaselt on meil ka loomad, kes on nagu need muudki asjad, mis minu juurde tulevad, aga selle vahega, et nad tahavad süüa, hoolitsust ja tähelepanu. Kuid peale maaelu rõõmu, mis nad mulle ja talukülastajatele pakuvad, toodavad veel sõnnikut, kanamune, natuke liha ja müüdavaid järglasi.

Pajuvärava talu katusealused on lisaks pareguste ja endiste kahejalgsete maisele varandusele täitunud ka kõikvõimaliku träniga, mida on vaja pudulojuste pidamiseks, ratsavarustusest jõusöödakottideni välja.

Tegelikult võiks öelda, et mul on päris hull eluideaal, mida siin viljelen, sest märksa mõistlikum oleks elada ju nii, et on lapsed ja kodu kogu selle lisapagasiVEEBRUAR 2018

11

PERSOON Igapäevaste hoolitsuskulude kokkuhoiule lisaks saaksin osa hobuste müügisummast investeerida talu kõpitsemisse, mis aitaks omakorda kaasa igakuiste kommunaalkulude vähendamisele.

Olen kindel, et kui ma Pajuväravale uued aknad saan, siis kulutan Mul on päris kütteks vähem puid ning seetõttu säästan hull eluideaal, mida raha ja loodusressiin viljelen. sursse. Uued aknad tulevad, kui hobused lähevad. Päris lahe ring.

ta. Sellele ma vastu ei vaidlegi, aga nii fundamentaalseks ka ei lähe, et siinkohal pühalikult korterisse elama luban kolida.

Asjade uputus

Kõik on justkui paigas, kuigi tõele au andes, mul ei peaks olema seitset hobust, et oma hobusepidamise kirge rahuldada.

Need elukad üksinda söövad kolm rulooni heina nädalas, lisaks kaera, otra, graanuleid, lakukive jne. Tegelikult söövad nad lihtsalt raha, mida mul esimest korda elus kohe absoluutselt, täiesti mastaapselt, ei ole.

Sellega ma muuseas tegelen, et vahetustehingute kaudu suurenenud hobuste arv taas mõistliku (või mõne jaoks ka täiesti ebamõistliku) kolme-nelja peale venitada. Talvel aga ei ole setukate müümine kuigi lihtne, sest keegi ei taha ju nende peale kulutada.

Aga müüma peab ja küllap need tehingud toimuvad täpselt siis, kui selleks on õige aeg. Raha on ju natuke nagu energia, see liigub alati. Vahel lihtsalt ebameeldivalt kaugele, aga siis jälle ringiga tagasi.

Ruumivajadus Naastes korraks Tallinnas toimunud puhtama maailma konverentsi juurde, siis neil päevil majutusin uues ja eriti ägedas keskkonna- ja linnaruumisõbralikus, samas privaatses Koda Stays.

Need on betoonist kuubikud, mida saab paigaldada ükskõik kuhu ja mis on väljast hästi väikesed, seest aga nii nutikalt planeeritud, et ruumi tundus seal küll rohkem kui piisavalt olevat nii üksi kui ka perega elamiseks.

Kontrast minu talu ja sellise uudse majutuslahenduse vahel oli nii suur ja võimas, et veelgi enam tuli tahtmine kõike, mis mul on, natuke vähendada. Mitte, et ma Pajuväravat devalvee-

riks, ma ei vahetaks seda kunagi päriselt linnaelu vastu, aga idee minimalistlikumast ja ressursisäästlikumast elust, paremast ruumiplaneerimise vajadusest ja vähemaga läbiajamisest tuli seal imeliselt välja.

Maainimesena vajad ehk pisut rohkem privaatsust kui linnainimene ja seda Koda kindlasti võimaldas. Nii kesklinnas, aga ikka nagu pisikeses oma eraldi majakeses. Laiemalt, kui ma kunagi peaksingi linna tagasi kolima, siis tõenäoliselt sooviksingi elada kuskil sellises pisemas, aga hästi läbimõeldud planeeringuga kohas.

Kellele kulub kõige rohkem?

Sama teema nagu loomadega, on ka lastega. Kuigi neid võiks ju kunagi isegi rohkem olla, ostan ma põhimõtteliselt haruharva uusi asju ka olemasolevatele. Uma ja Raju riided on peaaegu sajaprotsendiliselt teise ringi riided ning uusi mänguasju toovad ehk paar korda aastas kas jõuluvana või külalised. Muu kraam tuleb kaltsukatest ja sõprade lastelt, kes on oma nodist välja kasvanud.

Kõik, mis minu lastest kasutuskõlblikuna järele jääb, leiab samuti tee uute lasteni.

Siiski on paratamatult laste vajadused vast kokkuvõttes suuremad kui minu ja loomade omad kokku, sest need vääni-

kud kasvavad, kulutavad riideid, tahavad kommi ja jäätist, mis on pakendatud jne. Ilmselgelt ei jäta ma ma neile prügitootmise argumendil midagi ostmata, aga kui nad küsivad poes näiteks mingit odavamapoolset ebakvaliteetset mudelautodele mõeldud sõidurada, siis ütlen, et korjaku kodus kokku WC-paberi rullide südamikud ja ehitagu nendest. Ja nii nad teevadki. Ja lustivad Youtube’ist käsitöövideoid vaadates veel ehitamisega ka, lisaks hilisemale automängule.

Samamoodi püüan neile seletada, et me ei peaks ostma ühekordseid joogikõrsi, sest need on ühed kohutavad prügiallikad.

Neil on ju olemas vahvad keerukujuga korduvkasutatavad joogikõrred, Uma ja Raju mis on vaat et lõbusariided on peaaegu Foto: Erakogu mad veel.

Lastele on taaskasutus loomulik. Kui me ise neid sajaprotsendiliselt Üldse on lapsed, teisiti ei õpeta. kui neile taaskasuteise ringi riided. tuse, prügistamise ja hiljuti külas käisid ja Ja mõtlesin endamisi, et minu võimujäätmete tekke mõiste koertega tundide kau- ses siin tarbimismaailmas vist ongi elamaast madalast selgeks pa hoovi peal möllasid, da selle piiri peal, kus minule ideaalsena teha, väga loovad ja mõtleolid meie koertele kingi- tunduv elu kohtub läbimõeldud tarbivad heal meelel kaasa. Ükspäev tuse saatnud. Nad olid sööklas misega. Kui ma sedasi elades ka lapsed tegi mul südame nii soojaks, kui Uma arutanud, et miks peaks söödava kraa- kaasa mõtlema saan (ja võib-olla mõned tuli koolist koju ja võttis oma pisikes- mi ära viskama, kui kuskil on mõni koer, nendest miljonitest, kes 15. septembril te kätega kotisahtlist välja salvrätikusse kes kondist rõõmu tunneks. koristavad, ka oma lapsi kaasa mõtlema mähitud kanakondid, kus oli veel natuMis siis, et ma tavaliselt koertele ka- panevad), peaksime me maailma natuke ke liha peal. Ütles, et klassiõed, kes meil nakonte ei anna, seekord andsin küll. puhtamaks saama küll.

Kutsume Babysporti koolitusele!

Järgmine koolitus: 7. märtsil kell 16.00 koolitus „Sünnitusjärgne toitumine. Imetava ema toitumine“ Registreerumine aadressil tallinn@babysport.ee või tel 664 8947.

Osalustasu 15 €.

Koolitusel räägime: • imetamisest kui imiku parimast toitmisviisist ja võimalikest raskustest rinnaga toitmisel • sünnitusjärgsetest toitumissoovitustest nii imetavale kui ka mitteimetavale emale ja sellest, millistele toitainetele tasub sel perioodil erilist tähelepanu pöörata • olulistest vitamiinidest ja mineraalainetest sünnitusjärgsel perioodil • ülevaatlikult vitamiinide ja mineraalainete allikatest • toiduainetest imetava ema menüüs, mis võivad lapsele probleeme valmistada, ja sellest, mida sel puhul ette võtta • sellest, kuidas leida võimalusi regulaarseks ja tervislikuks toitumiseks väikese beebiga peres • sünnitusjärgsest taastumisest ja targast treeningust

Meil toimuvad ka: • loovustunnid (igal kolmapäeval kell 16.00 8 kuu kuni 2 aasta vanustele lastele ja kell 17.00 2–4 aasta vanustele lastele) • jooga lapseootel naistele (kolmapäeviti kell 18.00) • rühmavõimlemine ja beebikoollauluring lastele alates 3. elukuust kuni 5. eluaastani Pakume ka rehabilitatsiooniteenust ja individuaalset füsioteraapiat.

Asume Kotka Tervisemaja C-maja II korrusel Kotka 12, 11315 Tallinn tel 664 8947 tallinn@babysport.ee

LOOVUSTOA LOOVUSTUNNID Tallinnas alates 2002. aastast!

Olete oodatud meie loovatesse maali- ja mängutundidesse.

Loovustunnid toetavad lapse kasvamist, soodustades kõne, koordinatsiooni ja loovuse arengut. Meie õpetajad oskavad läheneda iga õpilase vajadustele, suunata mänguliselt ja maaliliselt noort maailmakodanikku.

Esmaspäeval Mustamäe Kaja keskuses, Ehitajate tee 82 Teisipäeval ja kolmapäeval Pirita Vaba Aja Keskuses Kolmapäeval Nõmme kultuurikeskuses Reedel Ülemiste Citys, Keevise 10

Info ja registreerimine: tel 505 2498 info@loovustuba.ee www.loovustuba.ee www.facebook.com/loovustunnid

Armastavad

SUHTED

paarid oskavad olulist hinnata Väikesed asjad on suhtes mõnikord hoopis suured.

Toimetas: Tiare Truss Illustratsioonid: Gerti Saaler Igaüks vajab aega ka iseendale Pärast väsitavat päeva vajame aega puhkamiseks ja võimalust töömõtetelt isiklikule elule ümber lülituda. Kasvõi kümme minutit. Võib-olla pole see alati nii, kuid kui oled tähelepanelik, märkad, mil su kaasa pole valmis kohe pärast koduuksest sisseastumist pere tulumaksu arvutama, pesu sorteerima või koristama tormama. Mõnikord tahad ju isegi lihtsalt olla ja ennast laadida. Julge seda endale tõesti ka lubada. Ütle oma partnerile, et see on sulle praegu tähtis. Ja ära tee ise draamat, kui sinu kaaslane ütleb, et ta praegu tõesti ei jaksa lastega õppida. Sellisel juhul oleks ju kena, kui oled mõistev, aitad sel päeval lapsi ise ja paned talle näiteks vannivee jooksma. Usu, kui ta on õige kaaslane, teeb tema seda teinekord ka sinu heaks.

Rääkimine on oluline Kui meestel aitab enamasti stressi vähendada omaette segamatult lõõgastumine, siis naistel on tarvis just rääkida. Jah, ta võib rääkida nii oma ema kui ka sõbrannadega, et mõtteid korrastada ja oma tunnetes selgust saada, kuid kõige rohkem tahab naine rääkida oma partneriga.

Mehe puhul on nüüd oluline mitte lihtsalt olemas olla, vaid ka päriselt kuulata, mida naine ütleb ja mida sellega mõtleb. Mehel ei maksa tunda kergendust, kui naine temaga lobisemisest või tõsisemate teemade arutamisest lõpuks loobub, kuna mees pidevalt tema juttu liiga paljusõnaliseks või väheoluliseks pidas. Pigem on see märk, et naine on leidnud kellegi teise, kes on valmis talle olulisi teemasid tõsiselt võtma. Isegi siis, kui see on tema sõbranna, muutute sellise olukorra tekkides teineteisele kaugeks. Niisiis – rääkige, ja kindlasti ka kuulake.

Isiklik vaba aeg ja sõbrad on tähtsad Igaüks tahab teha asju, mis teda õnnelikuks teevad. Ja mõnikord ei ole need samad, mida teine teha tahaks. Nii tekib soov teist takistada, et ta üksi ei lõbutseks. Kuid suhtes, kus üksteisesse suhtutakse kui omandisse, on armastus kiire kaduma. Andke teineteisele võimalus oma hobidega tegeleda ja sõpradega olla. Jah, see nõuab usaldust, kuid kui pole usaldust, pole ka suhet.

VEEBRUAR 2018

15

Terve pere looduslikud

SUHTED

köhasiirupid

ABISAN ISLAMEL Kõik ootavad komplimente Komplimendid ei lähe peale ainult naistele, mehed naudivad neid samuti! See tagasihoidlik muie või kerge punastamine reedab, kui rõõmus su abikaasa on, kui sa ta uut soengut või vaevaga kasvatatud habet kiidad. Stiil on midagi, mille iga mees omale ise valib. Selle kohta kiitust kuuldes tunneb mees, et austad tema otsuseid ja valikuid. Kindlasti rõõmustab ta ka komplimendi üle tema uue tehnikavidina või mootorratta valiku aadressil. Avalikus kohas kaasale nähvamine on küllalt levinud. Olge aga teie see paar, kes tunnustab kaasat ka avalikus kohas ja teiste ees.

Info ja maaletooja: Loodustoode OÜ / Tel. 666 0091

Abisan on sobilik lastele alates 2. eluaastast

Pisiasjad loevad

MÜÜGIL APTEEKIDES, supermarketites, TERVISEPOES Kadaka tee 1/3, Tallinn ja internetipoes www.tervis24.ee

Õnne retsept koosneb paljudest väikestest komponentidest. On asju, mis küll näivad pisiasjadena, kuid väljendavad suurt hoolimist. Näiteks kui tema toob sulle kohvi voodisse või sina teed talle pärast pikka päeva kaelamassaaži. Kui oled kurnatud, teeb tema õhtul sinu lemmiktoitu, ehkki muidu kokkate koos. Selliseid väikeseid asju on teise jaoks valmis tegema see, kes päriselt armastab.

SUHTED Igaüks tahab olla tema ise Sa ei soovinud ju teda enda kõrvale sellepärast, et teda ümber kasvatada? See, kes on pidevalt kriitiline ja rahulolematu, tekitab teises tunde, et ta ei pinguta kunagi piisavalt. Lase oma kaaslasel olla iseseisev! Las ta otsustab ise, mis teed pidi autoga sihtkohta sõita, kuidas midagi parandada ja mida omale selga panna. Las ta telefonihelin olla see tiinekate disko, kui ta seda tõesti soovib. Sa ei ole tema lapsevanem, oled tema kaaslane! Igaühel peab jääma võimalus tunda end oma nahas autentselt ja hästi.

Unistamine liidab Kui oled valmis oma partnerile ütlema, et ta teeb mõttetuid oste, ütle hoopis endale STOPP! Tema ostu taga on enamasti mingi täitumata unistus, mille poole ta püüdleb. Uuri see välja ja unistage koos! Teinekord, kui su naine südatalvel uute bikiinide, kübara või suvekleidiga koju ilmub, ära ole ta peale mõttetu ostu pärast pahane.

Pigem kujutlege koos ette, kui kaunis ta sinuga reisides neid asju kandes välja näeks. Veel parem, osta piletid!

SUHTED Koostöö on läheduse looja Koos tegutsemine aitab teil iseennast ja oma suhet tundma õppida. Kui te seda naudite, suurendab see lähedust ja armastust. Isegi tavaline toit maitseb nii palju erilisemalt, kui suunate mõlemad selle valmimisse oma hea tuju ja energia.

On asju, mida ei muuda Me kõik oleme erinevad ja mitte keegi ei ole täiuslik.

Kui tema eripärad pole lootusetud suhtepurustajad, siis kaalu nendega leppimist. Sina unustad toidule pidevalt soola lisada ja tema jätab oma riideid laiali. Harmoonilise suhte toimimiseks ei tasu selliste mõttetuste pärast endast välja minna. Loo endas rahu sellega, mida sa ei suuda muuta.

Glamuursed ja ajatud sametdressid igale vanusele.

Seljas mugavad ja järgmisel hooajal sama moodsad kui eelmisel!

Asume aadressil Sepa 21, Tartu tel 5814 7107, 5564 9374 | info@bibix.eu | www.bibix.eu BIBIXi leiad ka Facebookist!

Naeratamine teeb rõõmsaks!

Külasta hambaarsti vähemalt kord aastas, et su naeratus teeks rõõmu kõigile.

www.suukool.ee

KODU

Foto: Shutterstock

Soovitused lastega perele:

millele kodu otsides tähelepanu pöörata?

Eesti kinnisvaraturg on olnud viimastel aastatel väga aktiivne ja paljud pered on praegugi uue kodu otsinguil. Tihti alustatakse arendusprojekti otsinguid asukoha ja soovitud tubade arvu järgi, kuid jäetakse tähelepanuta mõned olulised nüansid, mis eristavad tavalist korterit perekorterist.

Urmas Uibomäe, Metro Capitali turundusjuht

M

õned näpunäited, millele tasuks uut kodu valides tähelepanu pöörata.

Milline on teie vajadustega sobiv elukeskkond?

Levinud on sõnakõlks, et eestlase lemmikelukoht on kesklinnas, mere ääres, paksu metsa sees. Hea on tõdeda, et selliseid arendusprojekte Tallinnas tõepoolest leidub. Kui mõelda parkidele, terviseradadele ja promenaadidele ning samas kesklinna lähedusele, võiks vaadata Kadrioru või Kalamaja poole. Neis piirkondades on mitmeid arendusprojekte, mille tulevasel elanikul on võimalik koduuksest väljudes

20

VEEBRUAR 2018

mõne minutiga terviseradadele või mere äärde jõuda.

Milline on arendusprojekti kontseptsioon?

Kinnisvaraarendajad panevad üldiselt paika arendusprojekti sihtrühma ja disainivad toote ümber selle. Arendusprojektidega tutvudes soovitan jälgida, millised korterid üldse pakkumisel on. Näiteks arendusprojekti puhul, kus on palju üheja kahetoalisi kortereid, võib eeldada, et sihtrühmaks on pigem üüriinvestorid või nooremad inimesed. Kui ülekaalus on kolme- ja neljatoalised korterid, siis on kindlasti tegu perekesksema kontseptsiooniga.

Vähem oluline ei ole ka parkimiskorraldus. Kuigi maa-alune parkimiskoht mak-

sab rohkem kui väliparkimine, tagab see piirkonnas jalakäijate turvalisuse ja võimaldab maapealse ruumi projekteerida peresõbralikult. Üldiselt tähendab see autoteedest eemal paiknevat mänguväljakut ja hubaseid vaba aja veetmise kohti.

Veel tuleks tähelepanu pöörata korteri ja kogu hoone heale helikindlusele, mis tagab nii laste kui ka täiskasvanute hea une ja meelerahu.

Millele korteris tähelepanu pöörata?

Peale tubade arvu tutvu tubade pindalaga. Tihti võib tubade arvu poolest sobiv korter olla väga hea lõpphinnaga, aga kui magamistuppa ei taha lai voodi ära mahtuda, ei pruugi see teie ootustele vastata. Hea ülevaate tubade suurusest annab näidiskorterite külastamine. Seal on võimalik näha, kui palju mööblit sellise pindalaga tuppa mahub ja kui palju ruumi liikumiseks jääb.

Tähelepanu tasub pöörata garderoobidele ja kappidele planeeritud ruumile.

Iga lapsevanem teab, et lapsega käib kaasas väga palju asju. Kui korteris puudub mahuka garderoobi ehitamise võimalus ja magamistubadesse pole kappidele piisavalt ruumi arvestatud, tasuks turul edasi vaadata. Muidugi saab uusarendustes osta korteri juurde panipaiga, aga kogemustele tuginedes saan öelda, et panipaik ei asenda korteris olevaid kappe. Panipaik on esmajoones mõeldud autorehvide, talvevarustuse ja jalgrataste hoidmiseks. Lisaks tuleb arvesse võtta, et panipaiga maksumus lisatakse korteri hinnale.

Veel üks väga oluline aspekt uue kodu valikul on vannitubade ja WC-de arv korteris. Neljaliikmelisel perekonnal tasuks otsida korter, kus on kaks WC-d/ vannituba. Õnneks võib tõdeda, et aasta-aastalt arvestavad kinnisvaraarendajad selliste asjadega rohkem ja pakutavate korterite kasutajamugavus läheb aina paremaks.

PERE

Kuidas autosõit perele turvaliseks teha?

Autosõit on paljudes peredes igapäevaelu loomulik osa. Seega tasub autot ostes ja omades mõelda turvalise ning sujuva sõidu peale.

Lapsevanematena saame jälgida, et tagaksime lastele turvalise kulgemise punktist A punkti B. Andrias Tammistu, Aasta Auto AS-i tegevjuht, kolmelapselise pere pea

T

änapäeval pannakse auto mugavusele ja turvavarustusele oluliselt rohkem rõhku kui näiteks 20 aastat tagasi, kuid on asju, mida peab iga lapsevanem ka ise tähele panema, et tagada ohutu autosõit.

se tähelepanu liikluses hajunud ja ta võib mõtlematult tormakaid liigutusi teha. Autojuhti aitavad sellises olukorras uuenduslikud radarisüsteemid, mis alustavad hädapidurdust, kui jalakäija, olgu ta väike või suur, astub ohtlikult auto ette.

Autosse turvahälli või -tooli valimine Kui peres kasvab üks või mitu koolieelses eas last, on turvalisus eriti oluline.

Arvestama peab, et turvahäll või -tool oleks korrektselt paigaldatud. Lisaks peab turvavöö olema kohandatud lapsele õigele kõrgusele, vältimaks ebamugavustunnet ja tagamaks võimalikes ohuolukordades maksimaalse kaitse.

Näiteks on paljudel autodel ISOFIXi kinnitused nii esi- kui ka tagaistmetel juba standardvarustuses. ISOFIXi süsteemi eesmärk on minimeerida kasutusel oleva turvahälli või -tooli kinnituste puudulikkust ning fikseerida lapse iste või häll turvaliselt autoistmele.

22

VEEBRUAR 2018

Kui autojuhiga sõidu ajal midagi juhtub

Turvavöö peab olema kohandatud lapsele õigele kõrgusele.

Ettearvamatu liikleja Sõidutee ületamine on olukord, mida ikka vanematega läbi harjutatakse, eriti kui laps alustab kooliteed. Siiski võib ette tulla, et pärast koolipäeva on lap-

Kes meist tahaks mõelda, mis saab siis, kui juhiga peaks autoroolis midagi juhtuma? Õnneks on nii mõnigi autotootja sellele meie eest mõelnud. Autot ostes tasub põhjalikult tutvuda turvalisust tagava lisavarustusega. Osal autodel on turvalisuse lisavarustuses hädaolukorra abisüsteem.

Süsteem on võimeline tuvastama olukorra, kui juht muutub tegevusvõimetuks, ning peatama auto koostöös DSG-käigukasti, adaptiivse kiirushoidiku ja sõidureas püsimise abisüsteemiga.

Kindlasti tasub standardvarustuse kõrval kriitilise pilguga üle vaadata turvalisuse lisavarustus, mille nimekirjast võib leida palju positiivselt üllatavat.

AASTA AUTO TARTU LAOS 100 AUTOT.

UUS ŠKODA KÄTTE 3 PÄEVAGA!

TULE TUTVU VALIKUGA AASTA AUTOS!

ŠKODA Tartu • Aasta Auto AS • Tartu, Sepa 24 A, 51013 • Telefon: 7308 000 • info@aastaauto.ee

www.aastaauto.ee

HEATEGU

Väikese urmeli

sünnilugu Loe seda muinaslugu koos lapsega. See on hea võimalus rääkida temaga hoolimisest ja hoolitsusest nii enda kui ka teiste suhtes.

Evelin Ilves AMPS Ühes imepisikeses linnas elas kord üks väike tüdruk. Tal oli suur unistus. Ta tahtis suurena baleriiniks saada. Tüdruk oli mitu korda televiisorist balletietendusi näinud ning laval liuglevad printsessid ja luiged olid talle hinge läinud.

Nende elu tundus talle nagu muinasjutt.

Ja lapsed ju armastavad muinasjutte.

Väike tüdruk oli koolis kuulnud, et suures linnas on olemas selline kool, kus saab balletitantsijaks õppida. Et sinna pääseda,

peab aga keerulised katsed läbima ja sisse saavad ainult kõige paremad. Kindlasti on sinna väga palju tahtjaid, sest kes ei tahaks printsessiks saada. Sellele mõeldes muutus väike tüdruk murelikuks.

Kuigi ta ei kujutanud täpselt ette, mida balletikooli saamiseks oskama peab, läks ta oma pisilinna ääres asuvasse tantsukooli, et harjutada ja natukenegi paremini tantsima õppida. Sest emme sõnul on ballett ka tegelikult tantsimine. Ainult et seda tantsitakse varvaste peal ja sel-

le jaoks peab jalga panema varvaskingad.

Tantsu ennast võib samuti varvastantsuks nimetada, kui ballett tundub liiga võõras. Väikesel tüdrukul oli üks imetilluke nukk, kellel seljas luigetantsu seelik ja jalas varvaskingad. Sellepärast teadis ta täpselt, kuidas ühed varvaskingad päriselt välja näevad. Nende peal tippimine tundus hiiglama peen ja põnev.

Tüdruk hakkaski oma linnakese tantsukooli tunnis käima. Ikka selleks, et järgmisel sügisel koos emaga suure linna balletikoo-

Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mares kutsub:

4., 11., ja 18. märtsil

MÄRTSIKUU LASTEHOMMIKUD

VÄIKESE LASTELT LASTELE KONTSERDI, MEISTERDAMISE JA PISIPERELE SOBIVA MENÜÜGA

1. ja 8. aprillil

LIHAVÕTTED Oleme avatud iga päev kl 10–17.

Iga päev saab teha hobusõitu, lumise ilmaga saanisõitu!

Vaata: www.evm.ee

HEATEGU li katsetele minna. Aga võta näpust – tantsimine, mis paistis pealtnäha nii kerge ja lõbus, oli hoopis hirmus väsitav. Seal pidi palju kiireid liigutusi tegema või siis jälle kole pikalt ühe jala peal paigal seisma. Tagatipuks olid kõik päristantsijad nii imepeenikesed, et tüdruk ei tundnud ennast peeglist piieldes üldse nende moodi.

Selleks, et peenemaks saada, otsustas ta hakata dieeti pidama. Ta oli palju kordi kuulnud ema sõbrannadega arutamas, missugust dieeti jälle kevadel proovida, et suveks peenemaks saada.

Tüdruk oli aru saanud, et dieet tähendab väga vähe või üldse mitte söömist. Kui ainult mahla juua, võiks vist hästi ruttu peenikeseks saada?

Tüdruk lõpetaski söömise. Ema küll keelitas teda, aga kangekaelne piiga nõustus ainult mahlaga. Ühel hommikul ei jaksanud ta enam voodist välja tulla. Nii nõrgaks oli tüdruk jäänud! Lapsed peavad korralikult sööma, et neil oleks meel rõõmus ja nad saaksid kasvada. Tüdruk aga oli ennast lausa haigeks näljutanud. Emal ei jäänud muud üle, kui kutsuda kiirabi ja sõita tüdrukuga ruttu haiglasse.

Haigas pandi tüdruk kohe tilgutite alla, sest ta oli tõesti liiga nõrgaks jäänud. Liht-

salt ei jaksanudki enam süüa. Lamas ainult voodis, silmad kinni. Ta ei jõudnud rääkidagi. See oli nii kurb ... Valges kitlis arste käis tema voodi juures lausa mitu ja kõik nad vangutasid pead. Väikese tüdruku emal olid silmad murepisaraist märjad.

Aga siis astus palati uksest sisse ... koer!

See oli suur ja karvane, musta läikiva nina ning valgetäpiliste käppadega tegelane.

Ta vaatas tüdrukut oma pruunide ilmekate silmadega ja astus talle hästi lähedale. Too koer polnud mõni tavaline peni. Tal oli seljas vest, millel kiri "Teraapiakoer".

See tähendas, et ta töötas haiglas.

Tüdruku ema oli nii kohkunud, et ei saanud sõnagi suust! Ta oli korraga sama tumm nagu pisike tütargi – koer, kes töötab haiglas?! Koer astus sõbralikult voodi juurde ja tõmbas lamaval tüdrukul keelega üle näo. Tõmbas korra ja siis veel teisegi. Ja tüdruk tegi lõpuks silmad lahti! Koer pani oma märja nina talle kõrva taha ja tüdruku nägu läks naerule. Ema polnud ammu näinud, et tema pisike tütreke naerataks.

Tüdruk tõstis tasakesi oma kõhna käe ja võttis koeral õrnalt kaela ümbert kinni. Küll ta karv oli siidine ja pehme! Nii mõnus ja soe, et tüdruku käsi kadus kasukasse päris ära. Ja siis tõusis tüdruk istuma ning lausus üle mitme päeva esimesed sõnad: "Tere, kallis kuts!" Nüüd läks valges kitlis arstitädidel kiireks.

Kohe toodi kaks kausikest putru, ühel

moos ja teisel või peal. Moosiga puder tüdrukule ning võiga muidugi koerale.

Mõlemad võtsid keelega pudrukausist ühe limpsi. Täpselt ühtemoodi.

Ja täpselt samal ajal sündis seal haiglas uus urmel! Ta oli hästi selle koera moodi – siidine karvapall, kellel on läikiv must nina. Ta sai nimeks Amps ning tema tööks sai lapsi sööma kutsuda. Kellel üldse isu polnud, tollele läks Amps vargsi kaissu ja kõditas teda kõrva tagant. Nii sai lapse näo naerule ja kui tuju parem, on ka isu parem. Amps hakkas nüüd iga päev tüdruku juures käima, sest koer pidi oma koju tagasi minema. Koerad nimelt ei tohi iga päev tööl käia, muidu nad väsivad liialt.

Selleks ongi haiglas urmelid – nad on kogu aeg seal! Ja tüdruk hakkas Ampsuga koos ilusasti sööma ja saigi terveks. Mine sa tea, äkki tema ongi nüüd laval see valge luik, kes tantsib kõige ilusamini?

Kes on urmelid?

Urmelid on väikesed, umbes pöidlapikkused olendid, kes sünnivad ainult siis, kui keegi teeb südamest tuleva heateo.

Vaata, kuidas sina saad aidata: www.toetusfond.ee/urmelid Tallinna Lastehaigla Toetusfond

MUUDETAVA KÕRGUSEGA

LAUD

LASTEVOODI

BEEBIVOODI

ISA BLOGI

Isa blogi: väikesed suured saavutused Ma ei tahaks olla see heietaja, kes halab, kui kiiresti lapsed üles kasvavad, aga olen siiski – see on hämmastav, millise püsivuse ja järjekindlusega need marakratid inimesteks saavad. Iga päev sunnivad nad mind Esileedilt üle küsima, kas see, mida ma just nägin/kuulsin, on ikka tõsi.

Henry Jakobson

O

Igat uut oskust tuleb tähistada.

n. Ning me pole Esileediga "Issi, sa pead tulema!" Mul oli ainult üks ainsad, kes on uhked nende mõte – saada see toru lahti. "Räägi, mis uute soorituste üle, vaid nad on. Ma ei saa praegu tulla." "Ei, issi, sa ise on ka. Sedavõrd uhked, pead tulema." See oleks eeldanud kumet kui mind ei satu millegi juures olema, mikute äravõtmist, mis ei olnud lihtne otsitakse mind kasvõi maapõuest välja, ülesanne, sest eeldasin, et pumpamine et kohale tuleksin ja seda ime oma sil- võtab kaks minutit nagu tavaliselt ja ma maga näeksin. ei vaevunud sokke jalga panema. Higise Meie köögitoru oli järjekordselt umbe jala ümber liibunud kummikut ei ole aga läinud. Ma olin seda Esileediga korda- kerge kätte saada. "Issi, tuleeeee!" Hästi. mööda juba tund aega vaakumpum- Sikutasin kummikud jalast, sülitasin solba, Fairy ja kuuma veega lahti üritanud gilompi ja loivasin tuppa, et näha seda saada. Kes iganes on vaakumpumpa ka- nii tähtsat asja. sutanud, teab, et sellega on õnnetused "Vaata, issi," teatas Noorsand ja ronis kerged juhtuma. Need juhtuvad siis, kui mööda diivani seljatuge diivanile. "Mida pump avalt natuke kõrvale libiseb ja väi- ma vaatama pean?" olin ma mõnevõrke pilu katmata jääb. See on koht, kust ra segaduses. Isegi Piiga vaatas mulle pumbates vett taeva poole pritsib. Kuna wtf-näoga otsa, nagu oleksin just aasta mul polnud sel hetkel katlaruumis tae- juhmardi auhinna võitnud. "Vaata, kuivast võtta, lendas see umbes torus seis- das ma ronin. Ma olen juba nagu suur nud solgivesi mu pükstele, särgile ja tak- poiss!" uhkeldas Noorsand. Te kutsukaotsa veel näkku. Ma oleksin võinud site mind selleks, et ma vaataksin, kuiselle kõik üle elada, kuid mu suu das ta paneb ühe jala üle diivani juhtus just sel hetkel avatud seljatoe ja siis üle ääre vajub? olema ning see solgivesi Kuid nähes ta uhket nägu, kattis hetkega kõik maitmõistsin ma, et see oli seretseptorid. Te võite saavutus. Varem vedas "Vau! Sa oled ette kujutada õõvastust ta alati diivani taha tootõesti nagu suur ja frustratsiooni, mida li, kui soovis end tagantpoiss juba." seal tunda võisin. Lisaks kaudu diivanile vinnata, kasvatas see viha ja ma ja nüüd ta ulatas maast. pumpasin agressiivsemalt "Vau! Sa oled tõesti nagu kui kunagi varem. Kui kilosuur poiss juba." meetri raadiuses oleks olnud Sellised "Issi, palun tule rutmaapõues naftat, oleks see mu köötu vaatama" kutsed on muutunud nii gitorust pritsima hakanud. igapäevaseks ja seaduspära on see, et Räpase, haisva, higise ja vihasena need juhtuvad alati kõige ebasobivamal kuulsin järsku Noorsandi heledat häält: hetkel. Tavaliselt siis, kui olen tualetis,

26

VEEBRUAR 2018

Foto: Erakogu

teen salauinakut, töötan või teen midagi muud, mida eelistaksin teha vahele segamata. Samas ei taha ma ka laste entusiasmi alla tõmmata, kui nad näevad enda arust midagi hästi põnevat või teevad midagi, mida nad kindlasti jagada tahavad.

"Issi, palun tule ruttu ülakorrusele!"

Ma küll ei viitsi teisele korrusele minna, aga tahan siiski teada saada, mida nad mulle öelda soovivad. Kolmekesi juhivad nad mind vannitoa nurka. "Näe, Piiga pissis!" "Jaa, mina pissisin!" Ausõna, ma oleksin uskunud seda ka siis, kui nad oleksid mulle lihtsalt öelnud, et Piiga pissis potti, aga miskipärast tunnevad nad alati vajadust, et keegi tuleks ja oma silmaga need ilmaimed üle vaataks. Sellegipoolest plaksutasin käsi ja kiitsin Piigat, sest see, et kõik ta pissid potti maanduvad, on meil alles paar nädalat vana asi ja seni kuni need jäävadki sinna, olen nõus iga uue pissi üle juubeldama.

Kuid mis seal imestada, olen ise samasugune. Ma olen siiani vahel uhke ja on tung Esileedi vaatama kutsuda, kui iga tilk potis maandub, või kui tahan talle demonstreerida, kui tugev mu väike sõrm on, kui ma sellega 24-kilost sangpommi tõstan, või lasta tal vajutada garaažis lülitile, sest vahetasin lõpuks pirni ära. Siiski olen suutnud tema kutsumisest hoiduda. Kuid seetõttu oleme olukorras, kus ta ei tule selle pealegi, et mind puhta potiääre eest kiita, neil kordadel, kui see seda on. Võta heaks, Esileedi!

TERVIS

D-vitamiini puudust tuleb kompenseerida toidu ja vitamiinipreparaatidega.

Foto: Shutterstock

D-vitamiin

kaitseb sinu pere tervist Teadlased on jõudnud meie rahvast uurides järeldusele, et enamik eestlasi kannatab talveperioodil D-vitamiini puuduse all, mistõttu tuleb selle vähesust kompenseerida toidu ja vitamiinipreparaatidega.

2007. aastal Tartu ülikooli sisekliiniku korraldatud uuringus leiti, et talvel kannatab raske D-vitamiini puuduse (avitaminoos) all 8% ja selle vähesuse all 73% täiskasvanutest. Optimaalne D-vitamiini tase oli talvel ainult 3%-l inimestest.

Suvine D-vitamiini tase oli ootuspäraselt kõrgem, kuid ka siis oli ligi kolmandikul (29%) rahvastikust hüpovitaminoos ning optimaalne oli D-vitamiini tase ainult 12%-l uuritutest. Meie 56.–60. laiuskraadil on D-vitamiini sünteesiks vajalik 28

VEEBRUAR 2018

hulk päikesekiirgust olemas ainult suvisel päeval kella 10–14 vahel.

D-vitamiin reguleerib kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ning nende ainete talletamist luudesse ja hammastesse. See hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel, reguleerib vähirakkude teket, mõjutab mitmete raskete haiguste, nagu polüskleroosi, autoimmuunhaiguste jt teket ning kulgu ja võimaldab verel hüübida. Seega võib öelda, et D-vitamiin on äärmiselt vajalik, sest mõjutab organismi nohust kuni vähkkasvajateni.

Päikesevitamiini taset tuleks jälgida ka suvel rasedatel, väikelastel ja noorukitel, sest kasvavas organismis saavad D-vitamiini puuduse tagajärjel kannatada kõige enam luud ning tekkida võib rahhiit. Selle vältimiseks lisatakse paljudes riikides D-vitamiini laste piimasegudesse, piima, hommikusöögihelveste ja mahla sisse. Ka Eestis on viimastel aastatel müügile toodud D-vitamiiniga ri-

kastatud piim, toiduõli, määrdemargariin jt tooted.

D-vitamiini puuduse saab selgeks teha vereanalüüsi käigus. Kui tulemus ületab 75 nmol/l, ei ole muretsemiseks erilist põhjust. Muret peaks tundma juhul, kui tulemus jääb alla 50 nmol/l. Sel juhul aitavad tabletid, tilgad või õlikapslid – parima lahenduse oskab soovitada arst.

D-vitamiini puuduse tunnused:  Lihasnõrkus  Nukrameelsus  Suurenenud valutundlikkus  Mikrotraumad ja luude hõrenemine  Kõrgenenud vererõhk  Unisus  Tujukus ja kergesti ärrituvus  Langenud kehaline vastupidavus

Allikas: Targu Talita

LAPS

Unejutt

pole lihtsalt ettelugemine Tõenäoliselt oled sa nagu paljud teised vanemad – loodad, et unejutt aitab lapsel kiiremini magama jääda või vähemalt maha rahuneda. On ju nii? Kui palju sa tegelikult mõtled, kuidas oma lapsele ettelugemisega midagi õpetada ja temaga koos maailma üle arutleda?

Toimetas: Mari Skuin

M

uinasjutu lugemine kuulub tõenäoliselt ka sinu pere õhtuste rituaalide hulka. Sa tead, et lugemine on lastele hea ja vajalik ning teed selle ära, et linnuke kirja saada.

Selleks, et ettelugemisest suuremat kasu saada, peaksid varuma õhtusteks muinasjuttudeks rohkem aega ning kaasama last arutellu, õpetab neurobioloog Erin Clabough. Empaatiavõime arendamiseks võiksid valida raamatud, kus on sees mingit tüüpi konflikt. Loe lapsele seni, kuni tegelastega juhtub midagi, millest on võimalik mitmeti välja tulla.

Pane raamat kinni ja lase lapsel jutustada, mida tema edasi teeks, kui ta oleks selle raamatu tegelane. Kui laps on oma versiooni loost ära rääkinud, lugege lugu lõpuni ja vaadake, kas ja kuivõrd erines lapse lugu autori omast. Näiteks on kasvõi Punamütsikese loos võimalik arutleda, mida oleks laps Punamütsikese asemel teinud, kui hunt tuli. Mis siis, et pead Pu-

30

VEEBRUAR 2018

Foto: Shutterstock

namütsikest lugema igal õhtul neli kuud miski, mida on lapsepõlves väga lihtne õpjärjest! Laps saab igal õhtul uue versiooni pida, kuid täiskasvanuna ülimalt keerulivälja mõelda. Mõnikord võib ta olla hunt, ne omandada. Kui laps on saanud raamamõnikord vanaema, mõnikord jahimees tu lugemise käigus erinevaid situatsioone läbi elada, on tal lihtsam toime tulla olu– võimalusi on lõputult.

Uuringud on näidanud, et lugemi- kordades, kus näiteks põhikoolis ühel sest tähtsam on see, mis pärast lugemist hommikul ta parim sõber ei räägi temaga juhtub. Kui lapsel on võimalik loetust enam või kui boss võtab tema tehtud töö rääkida, selle üle mõelda, oma arvamust eest kogu au endale.

Aga miks siis vana hea süsteem "loen avaldada ja küsimusi esitada, on raamatust ka midagi kasu. Ta peab saama läbi ühe jutiga muinasjutu ära ja las laps töötada selle, mida ta just luges või kuu- kuulab vaikselt" ei sobi? Miks ta ei võiks lis. Seegi on uuringutega tõestatud, et pärast omaette arutleda või veel pakui pead millegi kohta otsuse langeta- rem, arutluse osa üldse vahele jätta ja ma, püsib see paremini meeles. Tagasi- kohe magama jääda? Ühe hingetõmbega side andmisega osaleb laps aktiivselt lu- lapsele muinasjutu ettevuristamine on gemis-kuulamis-mõistmisprotsessis ja tema jaoks sama kui filmivaatamine. Ta sinu küsimustele vastamine on tore rol- elab kaasa ja tahab hirmsasti teada, kuidas lugu lõpeb, kuid ei pane end limäng, mis valmistab teda ette hetkekski teise rolli ega süpäriselus ette tulla võivavene põhjalikult. Ta tahab teks olukordadeks. ainult teada, mis juhtub.

Kõik tahame, et meie Mõtlemise, arutlemilapsed oskaksid hästi On oluline, et se, õppimise, empaatia lugeda ja tekstist aru arendamise kogemus saada. Aga veel olulilapsed õpiksid jääb saamata. sem on, et nad õpiklugemise kaudu Muidugi ei ole sul sid lugemise kaudu empaatiat. pärast igat pikka tööempaatiat. Eelkirjelpäeva aega ega energiat, datud moel ehk enda et nii põhjalikult lapsega kellegi teise olukorda koos lugeda. Mõnel õhtul on panekuga saavad lapsed täiesti lubatud kiirlugemist teha fantastilise õppetunni empaaja isegi mõned leheküljed vahele jättiast. Miks see nii oluline on? Sest just empaatiavõime ühendab kõiki edu- ta, kui tõesti ei suuda enam isegi oma kaid inimesi. Empaatilised inimesed on silmi lahti hoida. Aga kui sul juhtub oleeluga rahul, neil on paremad suhted, nad ma aega ja võimalust, siis süvene, loe, on paremad juhid, kaastöötajad ja sõb- tee pause, arutle ja räägi lapsega ning rad. Nad suudavad asju näha ka teisiti kui su põnnist saab rõõmsam, rahulolevam, teadlikum ja empaatilisem teismeline ainult enda mätta otsast.

Mida varem õpivad lapsed end teise ning täiskasvanu. kingadesse panema, seda lihtsam on neil Allikas: Psychology Today tulevikus toime tulla. Empaatia on paraku

Jan Weiler

OHTLIK LIIK: HARILIK PUBEKAS 152 lk

Saksa ajakirjaniku Jan Weileri humoorikas ellujäämisõpetus kõigile lapsevanemaile, kel on kodus ettearvamatu murdeeas teismeline. „Mida mina sellest õppisin? Lapsed, keda sa mäletasid armastusväärsete olenditena, täis siredust ja sarmi, muutuvad lühikese aja jooksul haisvateks koletisteks (poisid) või hüsteerilisteks amatsoonideks (tüdrukud). Kui perel juhtub koledal kombel vedama, siis lahkuvad teismelised sellest ajajärgust korralike täiskasvanutena. Siiski on juhtumeid, kus jäädakse alatiseks noorukiea varjuriiki, ent tehakse mõnikord isegi karjääri.“ Raamatud on müügil Rahva Raamatu ja Apollo poodides.

www.tnp.ee