PERE JA LAPS (november 2016)

NOVEMBER 2016

SISUTURUNDUS

Turvatoolitest: milline on just sinu peremudelit arvestades parim auto?

Korralikust pereautost võib küll mõelda kui vajalikust tarbeesemest, kuid mida rohkem lisandub perre liikmeid ja autos veedetav aeg pikeneb, seda enam saab sellest hädavajalikust tarbeesemest hoopis pere jaoks justkui teine kodu.

Me kõik soovime, et meie kodu oleks turvaline, mugav ja hubane. Täpselt sellised kriteeriumid on enamikul meist ka uut pereautot valides. Paljud meist on oma autot supermarketite ette parkides

vaadanud naaberautost välja ukerdavaid väikelapsi ning juurelnud, kas ehk tuleks endagi auto välja vahetada, sest naabri oma paistab tõepoolest mugavama, ruumikama ja õdusamana.

Testime kuue Kia Eesti esinduses müüdava praegu populaarseima automudeli peal, mis on iga konkreetse auto puhul plussid ja miinused. Eeldame oma katsetustes, et peres on kolm või enam last ning kasutame prooviks kahte turva-

Kia Rio LX Plus – väiksemat sorti sõiduauto „Ka väikeses autos saab nautida suurepärast mugavusvarustust!” ehk lause, mille kaudu Kia oma nelja erinevat Rio mudelit iseloomustab, kehtib kindlasti ka laste turvavarustuse mahutavuse kohta. Meie testitud mudel Rio LX Plus mahutas kenasti ära kõrvuti nii kaks turvatooli kui ka kaks turvahälli, samuti mõlemad eraldi kombineerituna. Nende kahe vahele küll turvavööistet mahutad ei saa. Kui peres on kolm või enam last, tuleks siiski mõelda juba pigem mahukama mudeli peale.

Kia Rio LX Plusi soovitame väiksemale perele – kahele täiskasvanule ühe või kahe lapsega. Auto pagasiruumi mahub siiski vaid üks lapsekäru ning kui tegu on perekonnaga, kus kasvab rohkem kui üks laps, kelle tarvis on kuhugi vaja paigutada ka vanker või käru, jääb Rio LX Plus veidi kitsaks.

Mootor: 1,2 DOCH (62 kW9) Käigukast: manuaal

2

NOVEMBER 2016

Kütus: bensiin Hind: 12 790 € Soodushind: 11 990 €

hälli, kahte turvatooli ja turvavööistmeid, millest kõiki saab Kia autodesse paigutada mugava ISOfix-liidese abil. Autosalongi enda turvavöösid on tarvis kasutada vaid turvahällide ja turvavööistmete puhul. Katsetame just tagumiste istmete mahutavust, sest nii turvahäll, turvatool kui ka turvavööiste mahuvad kõigi autode kõrvalistmele nagunii. Milline Kia mudel sobib siis erinevate peremudelite ja koosseisude korral kõige paremini?

Kia Optima 2.0 Comfort Pack – mahuka pagasiruumiga sedaantüüpi pereauto

Kia Cee’d 1.6 EX Navi – väike sõiduauto pisemale perele Kia Cee’d sobib suurepäraselt väiksemale perele igapäevasteks toimetusteks. See mudel ei ole ilmselgelt mõeldud mitmenädalaseks väljasõiduks, kus autosse on tarvis mahutada vanemad, kolm last, koer ja poole elumaja jagu elamist.

Soovitame Ceed’d-i ühe või kahe lapsega peredele, sest tagaistmele saab kenasti mahutada kaks ükskõik millist istet. Keskmise istme jaoks hakkab ruumist juba nappima. Pagasiruum mahutab kenasti ühe vankri või käru ning ruumi jääb ka keskmise spordikoti jaoks.

Mootor: 1,6 GDI Käigukast: manuaal Kütus: bensiin Hind: 18 490 € Soodushind: 16 490 €

Sobib samuti nagu eelnevadki mudelid perele, kus tagaistmel peaks istuma maksimaalselt kaks last. Kahe istme vahele küll kolmandat turvaistet ei mahu, aga sellegipoolest on kahel lapsel ruumi rohkem kui kahe eelneva mudeli kasutajatel.

Sobib ideaalselt ka perele, kelle kaks last on mõlemad veel vanuses, kus autoga tuleb transportida ka nende kärusid või vankreid. Mõlemad mahuvad kenasti pagasiruumi ära ning jääb veel lisaruumigi väiksema pagasi jaoks.

Kia Optimat soovitame kindlasti ühe- ja kahelapselistele peredele, kellele meeldib korraldada pikemaid väljasõite ja autoga reisida. Pagasiruum on väga mahukas ning salong avar ja ruumikas.

Mootor: 2.0 MPI MT Käigukast: manuaal Kütus: bensiin Hind: 27 390 €

SISUTURUNDUS Kia Carens CARENS EX 16MY – suur pereauto, kus on kaks lisaistet

Kia Sportage 1.6T GT-Line 7DCT 4WD – sportlikust linnamaasturist pereauto Sobib suurepäraselt suuremale perele, mille kõige väiksem või kõige väiksemad tuleb veel mahutada turvahällidesse või -toolidesse. Suurem saab keskel istuda juba turvavööistmel, mis nõnda palju ruumi ei võta.

Tagaiste mahutab kenasti kahte turvatooli või turvahälli ning nende vahele sobib mugavalt ka üks turvavööiste.

Sportage’i eelis on avar salong. Auto pakub mugavalt ruumi nii lastele, eesistuvatele täiskasvanutele kui ka pagasiruumi paigutatavale lisavarustusele, milleks võivad olla nii kärud, vankrid kui ka pagas.

Mootor: 1,6 T-GDI 4WD (DCT) (177 hj) Käigukast: automaat Kütus: bensiin Hind: 27 990 €

Kia Niro EX 1,6 GDI A/T (6-DCT) – esimene Kia hübriidauto, mis on mõeldud linnas säästlikuks sõitmiseks Niro on kõrgem kui tavaline sõiduauto, kuid linnamaasturist madalam. Kolme lapse turvatooli jaoks on tagaiste pisut kitsast. Auto on siiski mõeldud perele, kus kaks last mahuvad kenasti toolidesse või hällidesse nii, et keskmine iste jääb tühjaks. Kolm last mahub küll ka nõnda, et pere vanim laps istub esiistmel juhi kõrval.

Pagasiruumi mahub ära üks käru või vanker koos väiksema pagasiga.

Suurema pere ja ühiste väljasõitude jaoks jääb see auto kitsaks. Linnavahel liiklemiseks, kui autos istub turvahällides või toolidest üks-kaks väikelast, on ta aga ideaalne. Keskkonnasäästlikkus ennekõike!

Carensi näol on Kia valmis saanud korraliku suure pereauto, kuhu saab vajadusel mahutada 7 istet, aga kui tagumised istmed alla lasta, siis on tegemist avara 5-kohalise pereautoga, millel lisaks ka ruumikas pagasiruum.

Salongi tagaistmele mahub lahedalt ära kõrvuti kolm ükskõik millise suurusega istet ja nagu mainitud, siis lisaks nende taha veel kaks. Ideaalne sõiduk 5–7-liikmelisele perele!

Mootor: NU 2,0 GDI AT Käigukast: automaat Kütus: bensiin Hind: 23 490 €

Kia Sorento SORENTO EX Comfort Pack 7-seats – 7 istmega linnamaasturist pereauto Erinevalt Carensist annab Kia Sorento juba korraliku linnmaasturi mõõdu välja. Salong on ruumikas, mugav ehk suisa ideaalne suuremale perele kui 5 liiget või siis 5-liikmelisele perele, kellele meeldib korraldada palju pikemaid väljasõite, mille tarvis on autol suur pagasiruum. Sarnaselt Carensile saab ka siis väiksema pere puhul istmed alla lasta ja auto tagumine osa muuta pagasi panipaigaks.

Sorento sobib suurepäraselt ka peredele, kus on mitu last, kelle tõttu on pidevalt tarvis ka transportida kärusid ja vankreid.

Auto avar pagasiruum võimaldab seda kõike väga vabalt.

Samuti mahutab auto kenasti kõiki liiki turvaistmeid üksteise kõrvale. Tagaistmele saab mahutada kas või kolm turvaistet kõrvuti ning nende taha veel kaks.

Meie katsetustest saab lühidalt teha vaid ühe järelduse – Kia on asjatundlikult mõelnud iga võimaliku peremudeli peale, mille liikmete arv on 2 ja 7 vahel. Kui oled väikelapse ema või isa, kellel on tarvis mugavalt autosse mahutada kaks täiskasvanut ja laps, soovitame Kia Rio’t või Kia Optimat. Kui sinu peres kasvab aga mitu last, kes on kõik erinevates vanustes ja erinevate vajadustega, siis miks mitte valida Kia Carens või Kia Sorento!

Võid kindel olla, et kogu su pere saab kenasti viidud punktist A punkti B ning igaühel neist on teel olles piisavalt mugav ja hulganisti ruumi. Just nagu ühe pere teises kodus olema peabki!

Selleks aga, et teada, milline mudel ikkagi just sinu perele kõige ideaalsemalt sobib, tuleb autod ise üle vaadata. Kõigi mudelitega saad tutvuda Kia esindustest üle Eesti ja Kia kodulehel aadressil www.kia.ee.

Kodulehe vahendusel saad panna ka kinni aja proovisõiduks ja veenduda ise, milline auto sinu ja sinu laste jaoks sobivaim on.

Kia garanteerib ka kõigi oma sõiduautode garantii 7 aastaks või 150 000 km läbimiseks. Seejuures on esimesed 36 kuud läbisõidupiiranguta.

1944. aastal asutatud KIA Motors Corporation on Korea kõige vanem autotootja. KIA 8 eri riigis asuvas 13 tehases toodetakse aastas kokku üle 2,1 miljoni sõiduki ning need müüakse ja hooldatakse 172 riiki katva diilerivõrgustiku kaudu. Alates 2006. aasta suvest kuulub Kia – Hyundai Grupp maailma kuue suurima autotootja hulka.

KIA Slovakkia tehas toodab autosid kõikide Euroopa edasimüüjate, sh Eesti, Läti ja Leedu jaoks. Tootmine algas Zilinas 2006. aasta detsembris ning tootmisvõimsuseks on planeeritud kuni 300 000 sõidukit aastas. Esimese mudelina jõudis 2007. aastal ka Eesti klientideni uus pereauto cee’d ning veidi hiljem linnamaastur Sportage.

Vaata testist pikemalt: www.kia.ee

Mootor: 1,6 GDI Käigukast: automaat Kütus: hübriid (bensiin) Hind: 25 990 € Soodushind: 24 990 €

Mootor: 2,2 CRDI 7 seats Käigukast: automaat Kütus: diisel Hind: 40 990 €

NOVEMBER 2016

3

Päästmist ootavad viis erinevat draakonit!

TOIMETAJA VEERG

L

ähenemine sellele, kuidas lapsi kasvatada, on viimaste aastakümnete jooksul palju muutunud ja usume, et enamasti ikka paremuse poole, kuniks tulevased põlvkonnad meie tänaseid põhimõtteid omakorda korrigeerima hakkavad. Ja nii see ju peabki käima. Kes õpib raamatutest, kes enda vigadest. Aga miks õppida enda vigadest, kui saab õppida Henry omadest?

Henry Jakobson, Pere Ja Lapse „Isa blogi” autor, on kõik algaja lapsevanema imestamised, avastused ja eksirännakud raamatusse kokku kogunud. Igale teemale on lisatud ka spetsialistide soovitused ja kokku sai mõnus lugemine kõikidele, kes armastavad muhedat huumorit ja väikeste lastega pere igapäevaelus tekkivat situatsioonikoomikat. Henry südamlikud, naljakad ja soojad postitused on juba tähelepanu äratanud. Ta oli ainus isa, keda Marina Kaljurand läinud aastal Estonia kontserdisaalis isadepäeva kontserdil kõneledes peale Tammsaare mainis. Peatse isadepäeva ootuses kirjutabki Henry meie sügistalvises numbris sellest, kuidas tema raamat sündis. Tasub lugeda! Isaks kasvamine ei ole tavaliselt teema, mida mehed on valmis arutama, sest kipuvad tundma, et näivad niimoodi nõrgana. Et seda nägemust tänapäeva isade rollist pisutki muuta, annab pereterapeut Tiit Kõnnussaar lihtsa retsepti tänapäeva meeste kaasamiseks lastekasvatusse.

Meie sügistalvine Pere ja Laps toob teieni ka lood praegusele lugejale uskumatuna tunduvast nõukogudeaegsest olustikust sünnitusmajades, liiga nõudlikest lapsevanematest, mängudest, mis sinu last kõige loomulikumal moel arendavad ja tänapäeva laste loomulikust kasvamisest kõige elavaga kooskõlas. Persoonirubriigis tutvustamegi lugejale ühte pisut teistmoodi peret – Soobikute oma. Soobikute laste telefonid on rumalad, lapsed aga targad. Soobikute pereema vaatab oma naba ja pereisal on pael kaelas. Loomad on neil lemmikuteks, aga mitte toiduks. Kuhu selline elukorraldus välja viib?

Keera nüüd lehte ja saa teada.

Mõnusat lugemist

Eve Kallaste

Pere ja Lapse toimetaja

SISUKORD Normaalse pere ebanormaalsused on täitsa normaalsed Kuidas Heidi Hanso lapsed endale ise süüa teevad?

6 12

Mängud, mis arendavad lapse kõiki meeli

16

Nõukogudeaegses sünnitusmajas oli kord kui sõjaväes

18 22

Miks teha ise vigu, kui võib õppida Henry omadest?

Isa ja ema peavadki erinevad olema

24

Vanemad, kes nõuavad oma lastelt liiga palju

28

Lapse toit mõjutab tema kõne arengut

32

Kiire stressitest, mis näitab, kas peaksid oma elus muudatusi tegema

34

Kui tihti peaksid tegelikult oma asju pesema?

36

Uued lood suhetest ja laste kasvatamisest ilmuvad iga päev ka meie veebilehel perejalaps.ee.

Väljaande koostas AS Ekspess Meedia teemaveebide ja prindieride osakond.

Toimetaja Eve Kallaste eve.kallaste@ekspressmeedia.ee Reklaamiprojektijuht Sirle Kübar sirle.kybar@ekspressmeedia.ee Makett Tarmo Rajamets Kujundaja Marju Viliberg Korrektuur Riina Palmiste EE lisade juht Margit Aedla margit.aedla@ekspressmeedia.ee Veebis: http://perejalaps.delfi.ee/

PERSOON

Igaõhtuse kuuma ekraani ees võtavad ema ja isa välja trummi ning hakkavad tiibeti keeles laulma.

Normaalse pere ebanormaalsused

Kooselu tekkides ja laste sündides kujunevad igas peres välja omad tavad, kuid kõikides normaalsetes peredes esineb kindlasti ka kõrvaltvaataja pilgule teatavaid ebanormaalsusi. Väga tavalise Pärnus elava Eesti pere – Soobikute – ebaharilikud harjumused pärinevad valdavalt Tiibeti kultuurist.t.

6

NOVEMBER 2016

Autor: Silva Soobik Fotod: Ago Tammik

K

ui see valik tundus tõesti imelik, siis lubagem selgitada, et tegelikult on need täiesti normaalsed ebanormaalsused.

Tuleb muidugi tunnistada, et rumalad telefonid ja ülekuumenenud telekas ei pärine otseselt Tiibeti vanades ürikutes kirja pandud soovitustest pereelule. Ometi on Kaido ja Silva Tiibeti traditsioonilise meditsiini terapeutidena ning vaimsete praktikate harrastajatena sellise eluviisini jõudnud. Kuna rõhuasetus nende igapäevastes harjutustes ja püüdlustes on meele ja emotsioonide rahustamisel, on välja kujunenud nõnda, et nende elutoas olevalt ekraanilt näeb vaid rahulikke tuleleeke ning selle n-ö telepildi sisselülitamiseks on vaja ekraani taha paber ja puud asetada ning tikku tõmmata. See kollakaspunane pilt on lastele ka arvuti eest. Külma ja sinise ekraaniga ei oska nad midagi muud peale hakata, kui oma tunniplaani vaadata.

Igaõhtuse kuuma ekraani ees võtavad ema ja isa välja trummi ning hakkavad tiibeti keeles laulma, õigemini jorisema.

Lapsed istuvad vahel kõrval, teinekord otsustavad aga vanemate kultuuriprogrammiga mitte liituda, sest normaalsem on järgmiseks päevaks koolitükid ära õppida. Silva ja Kaido jorinad on aga sügavad Tiibeti rituaalid nende patsientide tervise hüvanguks ning oma pere elust takistuste eelmaldamiseks. Seda, kuidas see toimib, pole veel normaalses teadus-

PERSOON likus kirjanduses lahti seletatud. Kuigi teadus ei mõista, siis kogemus ütleb, et see toimib – on toiminud aastatuhandeid Tiibetis ja ennäe, toimib ka Eestis.

Vähemalt Soobikute maailmas.

Uku ja Ellu vanemad teevad veel mõningaid napakaid asju.

Näiteks siis, kui teiste emad-isad vinnavad jõusaalis hantleid või kargavad valju muusika saatel fitnesssaalis, pillub Silva ennast kodus sadu kordi kõhuli maha ja tõuseb siis jälle püsti.

Kaido keerutab aga hommikuti naba, nii et higi leemendab. Ema nimetab oma aeroobikat Tiibeti liikumismeditatsiooni kummarduste harjutusteks ning isa väidab, et tema ei tee nabatantsu, vaid Ne Džang joogat. Mine tea, võib olla on Kaidol väike nabatantsu karjäär siiski perspektiivis, sest kunagi nooruses olevat ta basskitarriga suurtel lavadel leiba teeninud ning nüüd võib olla tekkinud soov ka nabaga laineid lüüa. Eks aeg paljastab tema tõelise motivatsiooni.

Naba on Soobikute peres üldse kesksel kohal.

Nagu vist kõigil kodanikel siin maamunal. Normaalne! Pärnu peres avaldub see veel nõndamoodi, et isa ja ema kaovad igal aastal ligi kaheks kuuks kordamööda ära ning istuvad Jõõpres, pere maakodus, üksikus ruumis või täiesti pimedaks ehitatud majas erakluses.

Nad ütlevad, et lähevad oma naba vahtima. Kui seda on piisavalt vahitud, siis

Pere kass on kõva kallistaja.

Pikema sissejuhatuseta on Soobiku Kaido (45), Silva (42), Uku (12) ja Ellu (10) mõned märgatavamad iseärasused järgmised: Laste telefonid on rumalad.

Telekas on pidevalt ülekuumenenud ja põleb.

Isa ja ema taovad õhtuti ülekuumenenud ekraani ees trummi ja jorisevad võõras keeles.

Issil on pidevalt pael sõlmega kaelas ja peale selle kannab ta puupärleid.

Soobikute pere ei tapa kedagi ega söö surnud olendeid.

Enne sööma asumist antakse kõik toit hoopistükkis teistele ära.

Ema ja isa on paar kuud aastas perest eemal ning istuvad täiesti pimedas ruumis või erakluses, vahtides oma naba.

Pere vannituba on šampoonidest, geelidest jm tavapärastest pudelitest tühi.

Emme kannab vanavanaema palituid ja ei tahagi uusi.

NOVEMBER 2016

7

PERSOON on „nabandusest” nii kõrini, et väheneb soov näha ennast maailma nabana.

Normaalses argielus on pereisal ja sageli kogu perel pael sõlmega kaelas.

See punane nöör on Uku ja Ellu vanemate sõnul samasugune turvavidin, nagu teistel inimestel tasku servast välja tilbendavad helkurid. Soobikute paelad on tiibeti õpetajate – laamade – poolt antud ohutised. Kuidas ning mille vastu need punased nöörid kaitsevad, on pikem jutt, aga helkureid kannavad Soobikud muidugi ka. Puupärleid isa Kaido kaelas nimetatakse maalaks ning neid kasutakse mantrate pomisemise ajal tööriistana.

Mobiilid on Ukul ja Ellul rumalad, sest taskus olevad nutitelefonid kippuvat laste nutikuse ära varastama.

Soobikute vanemate telefonid ei ole rumalad, sest neil peab olema kaasaja elu mõistes vajalikku nutti osa tööd ära teha. Lisaks väidavad vanemad, et neil on piisavalt tarkust oma pead telefoni eest hoida ning viimast võimalikult vähe kasutada. Ema seda peaaegu ei teegi. Isa tarkust kinnitab asjaolu, et aasta tagasi tabas ta Soobikute perre ilmunud tahvelarvuti varguselt ning enne, kui viimane oleks Kaido aja ja meeled täielikult pihta pannud, küüditas ta pahareti kuskile kapi otsa, kus ta kuude viisi tolmu kogub.

Mobiilid on lastel rumalad. Ise on nad targad.

Hariduse 13, Tallinn E–R 8.30–17.00

tel 644 3144 info@lastecatering.ee

Kommid, Piparkoogid, Jõulupakid

Piparkookide kaunistamise komplektid

8

NOVEMBER 2016

PERSOON

Külma ja sinise ekraaniga ei oska lapsed midagi muud peale hakata, kui oma tunniplaani vaadata.

Oma ema ju.

Peale meelerahu ja tasakaalu räägitakse Soobikute peres palju ka põhjusest ja tagajärjest.

Seda peab iga teo puhul arvestama. Ema Silva korrutab näiteks pidevalt, et suurtes hunnikutes igasuguste pakendisse topitud toodete tarbimine annab põhjuse ränkadeks tagajärgedeks looduses. Selline mõtteviis muutub järjest enam kogu ühiskonna normaalsuseks. Ometi ei ole veel eriti tavapärane näha vannituba, kus pole ühtegi šampooni-, dušigeeli- või palsamipudelit. Pole ka kreeme, toonikuid ja muid tavapäraseid hügieeni- ja ilutooteid. Silva käib mõne kuu tagant oma seebitootjast lapsepõlvesõbra Kaire juures ning ostab pakendamata ebastandardseid seebikontsusid. Kogu pere juuksed on Kaire seepidega juba nii harjunud, et palsamit pole vaja. On olnud ka aegu, kus juukseid kasitakse munakollase, sooda ja meega ning hambad lüüakse läikima Silva enda tehtud mündimaitselise söepastaga. Kreemide asemel määrib ta ennast nagu pannkooki kookosrasvaga. Lastele tundub, et ega ta seepärast teistest emadest koledam pole. Pigem vastupidi.

Oma ema ju. Normaalne!

Silval ripub kodus terve rida Uku ja Ellu vanavanaema palituid, mida ta kordamööda kannab. Ütleb, et mood on nõrkadele ning te-

SELJAD KORDA! www.medifur.ee

HUROM aeglane mahlapress

– köögid – liuguksed – garderoobid – vineermööbel Profiblenderid 3 HJ

– lastetoasisustus – eritellimusmööbel – magamistoasisustus

Maailma parim toidukuivati EXCALIBUR

TOITU TERVISLIKULT! www.väetoit.ee

Tule tutvu heade pakkumistega.

NOVEMBER 2016

9

PERSOON Majja eksinud loomakesed ja putukad püüavad lapsed kinni ja lasevad väljas vabadusse.

mal on surmani palituvaru olemas. Ta ei osta ka lastele peaaegu kunagi uusi riideid. Sokid ja sukapüksid ehk erandina.

Kui midagi uut pere riidekappi ilmub, siis on see enamasti tädi Eha kätetöö, kellele Silva tassib oma 80-ndatel Estonia teatris kostüümiala juhatajana töötanud tädilt näärideks kingituseks saadud kangaid. Siis lööb Eha käed kokku ja hüüatab: „Milline kvaliteet!“ ning õmbleb Soobikutele igikestvad rõivad, mis ei kaota esimeses pesus värvi ega lagune koost. Silva toonitab veel, et samuti ei sure Soobikute kehanatukeste pärast Bangladeshi õmblejannad ja kangavärvijad õitsvas nooruses vähki või ei kaota oma elu ebakvaliteetsete tööstushoonete kokkuvarisevate rusude all. Tädi 10

NOVEMBER 2016

tolmuimejaga aknaaluseid üle ning laseb õnneliku kärbseparve õues lendu.

Ema aga ajab noaotsaga lauale ununenud mahlaklaasist äädikakärbseid taga ning koputab päästetud olendid õrnalt toalille lehtedele, ise pomisedes: „Päästad elu, päästad kogu universumi!” Elu säästva hiirelõksuga kinni püütud närilised viib ta peotäie terade ja juustuga Lavassaare rappa talvekorterit otsima.

Samuti ei söö Soobikud loomi, linde ja kalu.

Isa ja ema mitte kunagi, lapsed on taimsed koduseinte vahel. Koolitoitu Ukul ja Ellul ei revideerita. Nemad teemad oma valikud kunagi ise. Vanemate säärase otsuse taga olevat tähelepanek, et loomadele vägivaldne suremine eriti mokkamööda pole. Kalagi siputavat õnge otsas kõvasti ja Silvale ning Kaidole tundub, et mitte õnnest. Kalal käib see Pärnu pere aga aeg-ajalt küll. Lähevad tuttavate kalamüüjate juurde, tünn kaasas, saavad veel elus kalad enne fileerimist ja külmutamist kätte ning viivad jõkke või merre. Tiibeti meditsiini kohaselt olevat loomade elude päästmine enda ja inimpatsientide tervise nimel hea. Mine sa täpset tõde tea, aga kalade vette pagemist säärase tagurpidi kalastamise käigus on igatahes rõõm jälgida.

Võib-olla veidi ebanormaalne tundub ka Soobikute söömiskombestik.

Katavad laua ära ja siis annetavad kõik kogu maailmale laiali. Selle juurde käib jälle pikk tiibetikeelne tekst, kogu toit muutub valguseks ja hajub kõikidesse riikidesse haigetele ja vaesuses ägavatele olenditele laiali. Kahjuks või õnneks toimub kogu lugu kinniste silmalaugude taga olevas visualisatsioonis ning üht-teist jääb reaal mateerian a ka p ere l e söömiseks.

Säherdused veidrused ei ole SoobikuEha saab aga te ellu ilmunud minna õmbsoovist erineda. lustööde abiga See on taoma armastagajärg ikka veel tud Baierimaale mannetule püüdpuhkama. lu s ele olla t eadlik Üks Soobikute veidrus on see, et nad Kaidol on kogu aeg peal kaelas. oma tegelikest vajadustest ning mitte anda jäei korralda tapatalguid. rele kunstlikult tekitatud ihadele, mis Nad üritavad teisi lausa üldse mitte tappa. Mõnikord see paraku juhtub. Näi- elu teps mitte õnnelikumaks ei tee. Kui teks autoga sõites, kui esiklaas on laipu Soobikud oleksid oma ideaalide ja ülestäis. Aga nõndamoodi, et kärbsepiitsaga annete kõrgusel, väljenduks nende elu korraldatakse suuri talguid või suveööl hoopistükkis askeetlikuma ja vaimsetest lõkke ääres lüüakse einestama saabunud tegelustest täidetult veidramana. Sääsääsed valimatult lapikuks, Uku ja Ellu rase mõtestatud ebanormaaluse poole peres ei juhtu. Sääsed puhutakse hellalt nad igatahes püüdlevad. minema. Toas käib isa nõrga mootoriga

LAPS

Mida need lapsed siis ikkagi

söövad?

Nagu ikka, on ka minult korduvalt küsitud, mis mu lemmiksöök on. Varem mõtlesin välja mingi toidu, kuid viimased paar aastat olen jõudnud järeldusele, et minu lemmiksöök on tegelikult toit. Ükskõik milline toit, mis on tehtud kohalikust ja võimalusel värskest kraamist ja kuhu on sisse pandud korralik ports häid emotsioone kokkamisest. Kuigi ma pole ei kokk ega toiduteadlane, tundub mulle väga loogiline oma kuuesele tütrele Umale ja kolmesele pojale Rajule sedasama mentaliteeti tutvustada.

Heidi Hanso Fotod: Hele-Mai Alamaa, kokaraamat „Lase mind kööki!”

12

NOVEMBER 2016

T

õsisemalt aga hakkasin enda ja laste toidulauale mõtlema siis, kui minu poole pöördus nüüdseks heaks tuttavaks saanud ajakirjanik ja mitme lapse ema, menuka lasteraamatu „Kahvliahvid“ autor Merle Liivak, kes palus mind, Umat ja Raju osalema oma uues „Kahvliahvide” raamatus „Lase mind kööki“. See on muhe kokaraamat, kus köögis valmistavad oma kõige lemmikumaid hõrgutisi lapsed ise.

Muidugi olime nõus ja maalapsed Uma ja Raju ladusid oma lemmikretseptid kiiresti lagedale.

Mis me siis sööme?

Maal elades võtab inimene üldse toitu natuke teisiti kui linnas, ütleb minu kogemus. Kodused toidud on meie söögilaual vähemasti poole ulatuses kohalikust kraamist. Kui ise loomi pead ja teiste maainimestega suhtled ning boonusena veel mõnda sotsiaalmeedia kohaliku kauba promomise gruppi kuulud, siis on need korrad päris harvad, kui pead poest värskeid juurikaid või liha ostma. Vahel tuleb ikka ette ja ka selles pole midagi halba.

Hoidiseid teen ise ja kiiroitu sööme me ka, enamasti just linnakomandeeringutel. Kommi ja šokolaadi enamasti kingitakse või pommitakse välja vanavanemate juures ja kui mitte, siis selle järel tuleb vahel poes käia küll. Väikesed patud on ju lubatud, kui muu toidulaud on korras. Siiski püüan magusast teha preemia või mingi motivaatori, niisama kausiga on kommid meie peres laual harva. Minu arust on see armas ja eluks hästi vajalik, kui lapsed oskavad häid asju hinnata.

Mul on hea meel, et enam ei sunnita lasteaedades taldrikuid puhtaks sööma ja alla suruma ka toitu, mis tegelikult üldse ei maitse.

Suur roll on ka kõikvõimalikel külmutatud marjadel, mida ise koos korjame (selle vaeva eest premeerin lapsi näiteks nendesamuste poekommidega) ja mida lapsed juba sügisel sügavkülmast näpsamas käivad. Üldiselt õhtused telekavaatamised või lasteaiast koju jäetud päevad tähendavad mitut karpi külmutatud sõstraid, astelpajusid, vaarikaid või maasikaid. Suvise kraami külmutamiseks tuli lausa eraldi sügavkülm soetada, sest meie uue kodu, Pajuvärava talu aias kasvab poolsada sõstrapõõsast ja vähemasti pool saagist ei lähe mitte mahlaks, vaid kolib otse ja suhkruta sügavkülma. Muuseas, külmutatud marjad aitavad kindlasti vähendada suhkru- ja magusavajadust.

Ka poes ei pääse ma sügavkülmutuskappe avamata: Uma erilised lemmikud on sügavkülmutatud herned ja neid kulub nädalas täpselt nii palju, kui ma olen nõus ostma. Raju seevastu nokib isegi supi seest herned välja, kuigi hernesuppi vitsutab mõnuga. Ega ma keela ka – kui ei maitse, siis ei maitse, aga proovima peab kindlasti.

Assistendid köögis Proovimine ja koos toiduvalmistamine on minu arvates võtmesõnad, kuidas lapsi üldse erinevaid asju sööma saada.

Lasen lapsi võrdlemisi tihti kööki askel-

TAMREX pole lastepood!

WOOLPOWER Meriinovillane kaelusmüts

PEHME, ÕHULINE JA VASTUPIDAV Woolpoweri tooted on valmistatud villafroteest – Ullfrotté Original. Selle väline pind on sileda ja lameda koega ning pahem pool frotee-aasaline. Kanga kohevad aasad kombineerituna villa kähara kiuga annavad kudumi, millesse mahub suur hulk õhku.

Nõnda moodustub teie keha ümber suurepärane isolatsioon.

roosa W3652/64 sinine W3652/84

25 €

ÜLE 40 AASTA KOGEMUST Woolpower meriinovillane kangas, Ullfrotté Original töötati välja, 1970ndate alguses koostöös Rootsi relvajõudude, teadlaste, arstide ja ellujäämisspetsialistidega. Selle kanga unikaalne valmimise protsess saab alguse juba meriinolammastest. Nad elavad õnnelikku mahelamba elu Uruguai ja Patagoonia Argentiina poolsetes osades asuvates farmides.

Meriinolambad söövad aasta läbi õues värsket rohtu. Võrreldes põhjapool kasvanud lammaste villaga, on neil tihedam ja 6 korda peenema kiuga vill. Põhjamaise lamba toidusedel on eri aastaaegadel väga erinev. Tänu sellele on nende villakiud ka jäigemad. Need ei paindu nahaga kokkupuutes nii hästi. Sellest ka üldtuntud teadmine - villane riie torgib! Seevastu peenekiulisest meriinovillast Woolpoweri riideeset saab ka kõige tundlikum inimene otse naha vastas kanda. See on mõnusalt pehme ja väga soe!

WOOLPOWER Pika lukuga meriinovillane kampsun

roosa W3234/64 sinine W3234/84 roheline W3234/94

79 €

MASINPESTAV 60 °C JUURES Woolpoweri riideosad on suures ulatuses kootud sukkmeetodil. Kehaosa, varrukad, sääre- ja kraeosad kootakse ringselt ning õmmeldakse kokku alles järgmise kehaosa tükiga. Nii on rõivastel vähem ebamugavaid õmblusi ja vähem soojakadu! Woolpoweri riided on masinpestavad 60 °C juures ilma, et need kokku tõmbuksid. Pesemiseks soovitame kasutada lanoliini sisaldavat pesuainet.

WOOLPOWER Meriinovillased karupüksid roosad W3342/64 sinised W3342/84

41 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2016 või kuni kaupa jätkub!

AGA. Meil ON mõned FANTASTILISED LASTETOOTED!

WOOLPOWER Paksud meriinovillased lastesokid sinised W3424/84 roosad W3424/64 rohelised W3424/94

12 €

NOKIAN Wintry Plus Sooja voodriga laste talvekummikud

43 €

roosad 88-494-53, mustad 88-494-01

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA HAAPSALU Maslovi 1 Ehitajate tee

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7

TÜRI Türi-Alliku

UUS KAUPLUS RAPLA Tallinna mnt 2a

LAPS dama ja püüan seletada, kuidas miski valmib ja mida selleks kõike teha tuleb.

Jube hirmus oli alguses vaadata, kui Uma noaga hakkima õppis, aga eks elu õpetab: ühel korral noaga näppu (õnneks väga õnnelikult) ja nüüd võin ma juba rahulikult eemale minna, kui tema kartuleid või porgandeid jupitab. Kuna ta valdab nuga enam-vähem ohutult, siis ühise söögitegemise ajal on lihtsamad hakkimised tema tööd. Salatid tulevad alati väga loovad, sest ükski tükk ei ole teisega sama suur ja salatisse läheb kõik, mida hakkida annab. Nii sündis muuseas ka „Kahvliahvide” uues kokaraamatus avaldunud Uma õiesalati retsept.

Raju on suurepärane segaja: kõik tainad, hautised või pajaroad segab hoolega läbi. Samal ajal loomulikult segades kõiki minu tegevusi.

Eriline meelistegevus on lastel aga kõik, mis käib kaasa praetud räimedega. Kõigepealt on neil põnev vaadata, kuidas ma kalu puhastan ja mis nende mereelukate sees siis ikkagi on. Seejärel saavad väänikud ise kalu jahus ja soolas rullida ning praadimise ajal koos minuga valvata, et kõik ikka korralikult kuldseks saaksid. Praetud räimede parim osa on muuseas krõbedad kalasabad, nii et tihti tuleb ette olukordi, kus jätan praeka-

dalt, magamistoast jne ära koristab, on preemiaks teeninud mõne hea kommi.

Toidune reis ümber maailma Mulle on emana oluline, et lapsed tunneksid ja oleksid valmis sööma ja proovima võimalikult mitmeid erinevaid toiduaineid, et nad teaksid ka muude riikide toite ja oleksid kursis, et mõnel pool maailmas süüakse hoopis teisiti kui meil. Tugevad maitsed ja võõrad kombinatsioonid on tihti lihtsalt harjumatud ja jäävad meie peres vahel just sellepärast söömata. Ühel õhtul tahtsin teha itaaliapärast pastatoitu, kuhu viskan alati sisse palju Eriline sibulat ja küüslauku.

Uma ja Raju näod meelistegevus vajusid pikaks. Mina on lastel kõik, püüdsin selgitada, et mis käib lataldriku lauale ja kui mossitamiseks pole muudelt toimetustelt vajadust, kõik Itaalia kaasa praetud naasen, on taldrikul amlapsed söövad seda ja räimedega. puteeritud sabadega ehk on täiesti elus ja rõõmsad täitsa sabatud räimed. ka veel.

Kaos köögis on muidugi Isegi üllatusin, kui palju see ühise toidutegemise kõrvalnäht, last mõjutab, kui ütlen, et näe, Itaaaga siingi on abiliseks needsamad poe- lia lapsed armastavad spagette, millele on kommid: kes kalarullimise jahu köögi- juurde tehtud kaste koos hakkliha, tomatoolidelt, laualt, põrandalt, elutoapõran- tite, ohtra sibula ja küüslauguga. Kappa-

Tooted on saadaval apteekides ja Rosena e-poes OÜ Rosena DK, Paavli 5A, 10412 Tallinn, tel 6 500 058, www.rosena.ee

LAPS ritest, päikesekuivatatud tomatitest ja oliividest rääkimata, sest kuidagi on nii juhtunud, et neid armastavad Uma ja Raju ka ilma pastata. Hakkisime kõik asjad koos ära, maitsestasime koos ja sõime ka koos: Itaalia õhtu oli täielik kordaminek ning lapsed nõudsid täpselt sama toitu veel järgmiselgi õhtul.

Jaapani lapsed söövad Uma ja Raju andmetel ainult sushi’t ja ka see on üks Uma lemmiktoitudest.

Raju aga eriti ei vaimustu. Tema on üldse rohkem selliste toitude fänn, kus on „päris“ liha ka sees, mitte ainult kala.

Isegi üks mahedam curry ja taipärane kookosesupp seente ja krevettidega ei jäänud päris puutumata, just seetõttu, et lasin lastel vürtse nuusutada ja neid söögi sisse segada. Põnev mätsimine ju. Järgmisel korral tean lihtsalt, et söögid tuleks esialgu veel mahedamad teha.

Eks natuke saab teiste maade laste lemmiktoitude varjus ju pättust ka teha: ahjus tehtud kõrvitsatükid, kus peal mitut erinevat juustu, serveerisin Rootsi laste lemmikuks (tegelikult oli see lihtsalt õhtusöök käepärastest va-

henditest) ja tuleb tõdeda, et hetkel Uma ja Raju rootslaste toidust suurt ei arva. Tuleb ikka lihapallid ja pytt i panna ära teha, muidu veel arvavad, et naaberriigis normaalset sööki ei tehtagi.

Loomulikult on lastel toite, mida nad eelistavad ja asju, mis kohe üldse alla ei lähe.

Need on ka ühe pere lastel täiesti erinevad ja nendega tuleb lihtsalt arvestada. Nagu Raju ei armasta herneid, ei armasta Uma suurtes kogustes liha ja eelistab pigem värskeid salateid või lihakastmeta kartuliputru. Mul on hea meel, et enam ei sunnita lasteaedades taldrikuid puhtaks sööma ja alla suruma ka toitu, mis tegelikult üldse ei maitse. Minul on oma lapsepõlvest selles suhtes nukravõitu mälestusi küll, kuid just seesama isetegemine ja ise katsetamine on mõnegi halva mälestusega toidu meie kodukööki tagasi toonud.

Küsisin just Umalt ja Rajult, et mis nende lemmiktoidud siis ikkagi on? „Sushi”, vastas Uma ja „liha“ vastas Raju. Ehk kunagi tulevikus ütlevad ka nemad, et lemmiksöögiks on lihtsalt toit.

LAPS

Esimesed

Foto: Shutterstock

mänguasjad ja mängud Montessori pedagoogikast inspireeritud mängud kõige pisematele arendavad laste kõiki meeli – õpetavad kuulamist, vaatamist, tähelepanu, täpsust ja koordinatsiooni ning ergutavad last uurima ja avastama.

Mari Skuin Riidest raamatud, väikesed kõristid ja pallikesed on head mänguasjad aitamaks lapsel oma käte kasutamist harjutada ja haaramist õppida.

Hoolitse selle eest, et lapsel oleks võimalik looduses olla ja seda jälgida. Vaa-

dake aknast välja, kuidas puulehed liiguvad, linnukesed lendavad ja vihma sajab.

Laps tahab olla seltskonnas, hoia teda enda lähedal. Tal võib olla oma tekike põrandal, mille peal lebab, kui sa teda hoida ei saa, aga ta tahab olla seal, kus on perekond, mitte üksinda oma voodis.

Puidust kõristid ja mänguasjad on ilusad, peavad kauem vastu ja on hoopis teise (parema!) tekstuuriga kui plastikust lelud. Muidugi peavad need olema piisavalt tugevad, et laps ei saaks sealt tükke küljest hammustada.

LAPS Heegeldatud pallikesi on hea haarata ja nende liikumist silmadega jälgida.

Krobeline tekstuur meeldib lastele samuti väga.

Voodikarussellid on selles vanuses lastele eriti põnevad. Liikuvad mänguasjad, mis on erksates ja kontrastsetes värvides või mustvalged, ergutavad last vaatama ja uurima. Peegeldusega asjakesed ja kõik, mis läigib, on samuti väga huvitavad.

6–12 kuud – laps tahab liikuda ja avastada Hea mänguasi kõndima õppivale lapsele on väikene järelveetav käru. Sinna saab oma mänguasju sisse laduda ja neid sel viisil transportida.

Pallid on suurepärased mänguasjad, mida naudivad igas vanuses lapsed. Neid saab visata, veeretada, taga ajada, ära peita jne. Hoolitse selle eest, et lapsel oleks erineva suuruse ja tekstuuriga palle.

Tita naudib enda peegeldust, seega säti tema nägemisulatusse peegleid, millest ta saaks ennast, oma liikumist ja ümbrust uurida.

Kõiksugused heli tekitavad mänguasjad meeldivad lastele. Kõristid, pillid, nagu tamburiin, marakas, trumm jne tekitavad elevust.

1–2-aastased avastavad ja uurivad

jutage joonistamist nii, et värv üle pabeKäe-silma koordinatsioon areneb ning ri ääre ei läheks.

Peida pallikesi ja erineva kujuga mänlapsed õpivad asju üksteise sisse, peaguasju läbipaistmatu kotikese sisse ja lase le, alla ja külge panema. Anna tallapsel neid sealt ühe käega välja võtle kaks pusletükki või klotta. Pärast võib ta neid ükshaaval si, mida ta saab ühendada. koti sisse tagasi panna. Ülesanne ei tohiks olla Selles vanuses laps nautema jaoks liiga keeruSuurepärased dib asjade üksteise sisse paline (liiga palju sakke lelud on nemist. Selle harjutamiseks ja nurki ei tohiks olla), puidust anna talle ühe toa võti ja luba vaid ta peaks mõne katlapsel võtit lukuauku panna. se järel klotsid ühendaklotsid.

Sa vaata ja imesta, kui palju jättud saama. kub lapsel kannatlikkust ja püsiErineva suurusega rõnvust, et selle ülesandega toime tulla! gaste suuruse järgi pulga otsa Leia lapsele mänguasju, mida saab ladumine on väga hea mäng.

Suurepärased lelud on puidust klot- avada ja sulgeda. Lukud, nööbid, krõpsid. Esmalt naudib ta sinu ehitatud tor- sud, karbid, haagid jne.

Seejärel harjutage pudelitele korkide ni ümber lükkamist, kuid peagi suudab ta ka ise torni laduda ning tema tornid peale- ja mahakeeramist.

Värvide õppimine on väga meeleolukas kerkivad järjest kõrgemaks ja kõrgemaks.

Klotsid võiksid olla erineva kujuga, mitte tegevus ja seda saab teha mitmel moel. ainult kuubikud, et laps saaks võimalikult Võta erinevad värvilised pallid, samasuguste värvidega värvilised paberid ja lase palju erinevaid kujundeid luua.

Nüüd on aeg joonistama õppida. laspsel värvid ühendada. Värvi WC-paberi rullid, anna sama värvi pallid ja lase lapsel Anna lapsele pliiats ja paber ning näita, pallid õige värviga topsi panna. kuidas pliiatsit hoida (pisikestel on lihtVee valamine ühest topsist teise ja lusam pliiatsit rusikas hoida). Hea oleks, kui lauapind oleks tumedam, et laps sikaga ubade või herneste ühest kruusist näeks paremini paberi kontuure. Kui teise tõstmine meeldivad lastele väga, lapsel esimesed katsetused tehtud, har- arendavad täpsust ja koordinatsiooni.

Kõik Vilac mänguasjad novembris

–20%

Tule tutvu!

4kids.ee lastekaubad Tammsaare tee 47, Tallinn www.4kids.ee

NOVEMBER 2016

17

BEEBI

Meenutusi minevikust: sünnitusmajas kehtis kord kui sõjaväes

Tärgeldatud valge mütsiga ja valges kitlis ämmaemand, kitlipaelad kõhule lehviks seotud ja näomask ees, ulatab pambuks mässitud vastsündinu emale toitmiseks.

Ka ema nina ja suud katab lapina näo ees rippuv mask.

Pambukese peale ei tohi hingatagi. Äkki haigestub.

Autor: Liisa Suba Foto: Scanpix Panther/Media

S

elline vaatepilt avanes sünnitusmajas nõukogude ajal, pool sajandit tagasi. Õigemini – avanenuks, kui läbi õnneliku juhuse oleks saanud sellesse müstilisse asutusse sisse piiluda. Sünnitusmaja oli tol ajal kinnine kui vangla. Kes ise seal parasjagu ei töötanud või sünnitamas ei olnud, need sinna uudistama ei pääsenudki.

1930. aastateni oli lapse sünd miski, mis toimus peamiselt kodus – laudas või saunas. Alates 1930-ndatest hakkasid naised järjest enam tooma lapsi ilmale haiglates.

Ent reeglid tollastes sünnitusmajades olid hoopis teised kui tänapäeval. Pärast sünnitamist õnnestus naisel oma vastsündinut küll näha, aga viivitamatult toimetati beebi lastetuppa. Kord nägi ette – emad eraldi, lapsed eraldi. Isad oodaku neil ärevatel hetkedel hoopiski akna taga.

25 tundi kätepesu

Nõukogude ajal sai ema beebiga pikemalt koos olla alles sünnitusmajast koju jõudes.

18

NOVEMBER 2016

Pelgulinna sünnitusmajas hetkel ravikvaliteedi juhina töötav kogenud naistearst dr Eva-Kaisa Zupping rääkis, et nõukogude ajal kehtis sünnitusmajades range sanitaarrežiim, mis reguleeris väga täpselt sünnitusmajas toimuvat. Peamiselt just nakkuste leviku vältimiseks kehtestatud eeskirju polnud mõnikord aga puhtfüüsiliselt võimalik täita. Näiteks pandi käskkirjaga paika, mitu minutit tuleb pärast ühe lapse vaatamist käsi pesta, enne kui järgmist kontrollima minnakse.

BEEBI „Üks meie lastetohter arvestas kokku, et käskkirja täpselt järgides oleks ainuüksi kätepesule kulunud päevas 25 tundi, laste vaatamine sealt välja arvata,” tõi ta ilmeka näite nõukogude ajal kehtinud korra absurdsusest.

Eeskirjad reguleerisid kõike. Ka seda, kui palju äsjasündinud tita sööma pidi. „Lapsed ei söönud nii, nagu ise tahtsid, vaid nii, nagu kord ette nägi,” meenutas Pelgulinna sünnitusmaja ämmaemandusjuht Heli Rannu möödunud aegu. Enne ema juurde sööma viimist kaaluti lapsed ära – selleks kasutati kõige tavalisemat turukaalu. Täissöödud kõhuga pisteti sissemässitud pambukesed uuesti kaalule, et näha, kui palju oldi ühe toidukorraga kaalus juurde võetud. „Piimasegud olid juba soojaks tehtud ja ootamas. Kui mõni laps polnud kaalu piisavalt juurde saanud, keerati ta külili, pisteti lutipudel suhu ja toideti vastavalt sellele, kui palju oli vaja kaalus juurde võtta. Lapsed pidid kõik olema söödetud. Grammi täpsusega.”

Kärbse eest trahvi Rangetes eeskirjades tuli näpuga järge ajada, sest trahvid olid nõuete eiramisel omajagu kopsakad. Reeglite täitmist käidi kord aastas otse Moskvast kont-

rollimas. Peale selle tegid regulaarseid instrumendid pärast kasutamist läbi kontrolle ametnikud tollasest tervise- keeta ja uuesti pakkida. „Keetmist ja kaitseinspektsioonist, mida nimetati sa- küpsetamist, nagu mina seda nimenepidjaamaks, täisnimega sanitaar-epi- tan, oli neil aegadel palju,” võtab ämmaemand Heli Rannu tollased tööülesdemioloogiajaam.

Suveajal tohtis aken sünnitustoas küll anded lühidalt kokku. Mida rohkem oli avatud olla, aga hoidku kõigevägevam aga küürimist ja kraamimist, keetmist ja desinfitseerimist, seda vähem jagus selle eest, kui kärbes juhtus sisse lendatähelepanu kõige olulisemale ma! Niinimetatud kärbsetrahv – naisele ja lapsele. oli viis rubla, mis oli tol ajal Tänapäeval on sünüsnagi arvestatav sumKui mõni laps nitusmaj as keskma. Sama palju maksti sel kohal just need vallalisele emale ühes polnud kaalu piisavalt kaks viimast, kolkuus lapsetoetust. juurde saanud, manda tähtsa teTööd aga tol ajal keerati ta külili, gelasena on likeegi ei peljanud, sandunud isa, olgugi et personapisteti lutipudel suhu kes sai varem lipuudus oli sünja toideti vastavalt uudiseid peaasjanitusmajades suur. sellele, kui palju oli likult sünnitusmaÜks Pelgulinna sünja akna kaudu. Sünnitusmaja patsient olevaja kaalus juurde nituse muutumine vat kord küsinud: „Kes võtta. peresündmuseks, sünsee inimene on – alles ta nitusjärgsete perepalatite pesi siin põrandat, aga nüüd on loomine, võimaldamine lapsel mul sünnituse juures?” See oli sünnitusosakonna juhataja. Oli aegu, kus sani- pärast sündi oma ema ja isaga pidevalt tare meeskonnas ei olnudki ning arst ja koos olla – kõik need on vastandid selleämmaemand pidid kogu töö ise ära tege- le, mida nägi ette nõukogudeaegne režiim, aga milleta nüüd, mõnikümmend ma. Ja tehtigi, nurinata.

Aga tööd oli rohkelt. Kuna ühekord- aastat hiljem, ei kujutaks sünnitusmaseid töövahendeid ei tuntud, tuli kõik ja ettegi.

NOVEMBER 2016

19

SISUTURUNDUS

Pereklubi Marmos on lastele täiuslik kohtumispaik!

Kadriorus on avanud uksed uus pereklubi Marmos, kus on loodud mängimiseks ja suhtlemiseks täiuslikud tingimused, et arendada läbi loova ja kehalise tegevuse laste omavahelist suhtlemist. Miks tasuks Marmosesse külla minna?

Pereklubis on põhitegevusteks laste loovad ja käelised tegevused (meisterdamine, voolimine, liivaga joonistamine spetsiaalsetel valgustahvlitel, uute vahendite ja tehnikate avastamine), liikumine, lastejooga (mänguline liikumistund, kus ohtralt liigutakse, mängitakse, suheldakse, joonistatakse, lauldakse), lastega köögis toiduvalmistamine, temaatilised üritused ja võimalus pidada lõbusaid sünnipäevapidusid. Olemas on ka spetsiaalsed ruumid seminaride ja koolituste pidamiseks.

Klubi on mõeldud eelkõige lastele vanuses 1,5–12 aastat, kellel lastakse olla vabad. Kui tekib soov meisterdada, saab meisterdada, kui laps soovib mängida ja liikuda, saab ka seda ning kui on soov natuke hinge tõmmata, saab ka puhata. Marmoses tiirleb kogu tegevus laste ümber – et nad oleksid rõõmsad ja saaksid võimalikult palju tähelepanu –, aga mõeldud on ka lastevanematele, kellele on loodud hubane nurk teejoomiseks ja kogemuste jagamiseks.

Klubi on mõeldud eelkõige lastele vanuses 1,5–12 aastat.

Unistus luua lasteklubi Marmose looja Marina Moshul on hariduselt pedagoog, kes soovis lasteklubi luua juba ammu, aga eelnevalt polnud julgust enda õlale nii suurt vastutust võtta. „Tänu Eesti Töötukassale tekkis mul aga võimalus käia ettevõtluskoolitusel ning taotleda vastav toetus,” räägib noor ettevõtja. „See ei olnud kerge, aga minu äriplaan kiideti heaks ja nii see projekt teoks saigi. Kogu mööbel ja tehnika sai soetatud tänu Eesti Töötukassa ettevõtlustoetusele.”

Marmose lastesõbraliku sisekujunduse autoriks on Studio Ten OÜ. „Pereklubi Marmos pöördus meie poole huvitava projektiga ja meie ülesanne oli luua nelja kuuga multifunktsionaalne ruum, kus peamised kliendid on lapsed,” meenutab Studio Ten OÜ disainer Natalja. „Soovisime disainida lastesõbraliku keskkonna ja et igaüks, kes klubi külastab, tunneks rahulolu.” Nii loodigi hubane ja soe ruum, kus igaüks tunneb end mõnusalt.

20

NOVEMBER 2016

Marmos ootab kõiki klubisse külla aadressil Koidula 38, Tallinn.

Rohkem infot kodulehelt www.marmos.ee või nende Facebooki lehelt Marmos.

K-P

9.-13. NOVEMBER

Superpakkumised Järve Keskuses!

KABUUMI LAADAPÄEVAD

K-L

TOIDUPÄEV

R

PEREPÄEV

L

MEE- JA MESINIKEPÄEV

P

Isa blogi:

miks teha ise vigu, kui võib õppida minu omadest?

Vitamiinid mida lapsed armastavad!

Ülimalt puhtad, säilitusainete- ja sünteetiliste toiduvärvidevabad Yomi vitamiinikarukesed toovad tervist ja rõõmu igasse peresse.

ALATES 1. ELUAASTAST • YOMI MULTIVITAMIIN PLUSS • YOMI PUNANE PÄEVAKÜBAR + TARUVAIK • YOMI RAUD • YOMI KALTSIUM + D3 • YOMI VITAMIIN D3

Ma polnud kunagi plaaninud blogima hakata. Veel vähem olin ma mõelnud, et annan tulevikus raamatu välja.

Kuid just need kaks asja on tänaseks reaalsuseks saanud. Ma tõepoolest pean blogi ja ah jaa, mul tuleb ka raamat välja. Me tegime selle koos Pere ja Lapsega ära – minu isaks olemise kogemus Raamatu saad kuni kaksikute endale tellida: sünnini läks www.tellimine.ee/isablogi või veebilehelt kaante vahele. perejalaps.ee.

ALATES 2. ELUAASTAST • YOMI MULTIVITAMIIN • YOMI OOMEGA-3

PEALE 3. ELUAASTAT • YOMI LACTOBACILLUS + BIFIDOBACTERIUM

WWW.YOMI.EE

K

ui ma lappasin seda materjali, mis sai kirja pandud, siis itsitasin pea iga peatüki juures. Nüüd, kolme lapse isana, on mul küll tunne, et ma alles õpin kõike, aga võrreldes selle nolgiga, kes Noorsandi isana tegutses, olen ikka eriti palju edasi arenenud.

Kõik need momendid, mida ma isaks õppides kogesin, on kirja pandud ja see võiks olla heaks kingituseks igale perele, kel on laps, et saada kinnitust, et ka lootusetutel on lootust, ja ka igale peatsele isale, sest miks teha ise vigu, kui võib õppida minu omadest. Esimesed sõnad, mähkmevahetused ja sammud, kolimine. Raamatus on ka pildid. Okei, mitte päris pildid.

Need on karikatuurid ja mis on uskumatu, on see, et karikaturist tabas minu olemuse ära, olemata mind ise kordagi päriselt näi-

nud, ainult pildilt. Need situatsioonid, mis piltidele said, on aga väga sarnased sellega, mis ka päriselt toimub. Üks hoiatus on – raamat on täiesti skandaalivaba ja leiate sealt igapäevaelu mulle omases võtmes, kuidas näen nalja seal, kus Esileedi ammu nutab. Raamat keskendub minu kogemuste omandamisele ja kuidas siis veel uusi tarkusi omandada kui mitte enda või kellegi teise lollustest. Minul ei olnud kahjuks kellegi teise rumalustest õppida. Luban, et kõik tulud, kui neid peaks raamatu müügist tekkima, lähevad blogi arendamiseks, et teil oleks ka edaspidi hea koht, kuhu tulla ja ennast meis leida, või lihtsalt näha, kuidas me elus püsime.

Parimat!

Henry Jakobson

homme.ee toimetaja

SISUTURUNDUS

Toiduga haigustest mööda Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja

Küüslauk, mesi ja ingver on viirushaiguste eest võitlemisel esimesed, mis kõigile meelde tulevad. Tänapäeva teadus on aga nii palju edasi arenenud, et haigustega võitlemiseks saab soovitada veel kolme väga tõhusat võimalust.

O

n leitud tugevaid seoseid liigse suhkrutarbimise, veresuhkru kõrgenenud taseme ja immuunfunktsioo-

ni languse vahel. Tuleb välja, et peale muude kahjulike omaduste on liigse suhkru tarbimine ka immuunsuse langetaja.

Eestis tarbitakse Statistikaameti andmetel päevas umbes 31 g suhkrut inimese kohta (lastel on see number igapäevaselt keskmiselt 80–160 g), mis tähendab, et väga paljudel inimestel on immuunsus langenud juba seetõttu, et nad tarbivad liigselt suhkrut.

Foto: shutterstock

Oluline vitamiin

Arstide sõnul on D-vitamiini mõju organismile nii laiaulatuslik ja keeruline, et nad ei tea õieti ühegi haiguse tegelikku olemust enne, kui D-vitamiini vaegus on kõrvaldatud. Enamik eestlasi elab kroonilises D-vitamiini puuduses. D-vitamiini toime infektsioonidele ja immuunsüsteemile on teada pikka aega. D-vitamiin reguleerib organismis mitmete immunomoduleerivate ainete ning antikehade sünteesi, mis on olulised kaitsemehhanismid infektsioonide korral. Epidemioloogilised uuringud on kinnitanud suuremat haigestumust grippi ning ülemiste hingamisteede infektsioonidesse just D-vitamiini puuduses olevatel inimestel.

Oma D-vitamiini taseme teadasaamiseks veres tasuks see perearsti juures ära määrata.

Väga kasulik amps

On väheteada fakt, et tervelt 80% meie immuunsussüsteemist sõltub sellest, mis olukorras on meie seedimine. See on suur number ja sellepärast tasuks toitumisele ka erilist rõhku panna.

Hea võimalus on regulaarselt tarbida probiootilisi tooteid, mis varustavad seedesüsteemi vajalike heade bakteritega. Probiootilisi tooteid leiab poodides peamiselt piimatoodete letist. Neid üles leida pole keeruline, sest probiootilised omadused on alati pakendil välja toodud. Üks selliseid, mida tasub teistest esile tõsta, on rahvusvaheliselt palju tunnustust pälvinud ja suurt huvi tekitanud leiutis – bakter Lactobacillus plantarum TENSIA®, mille töötasid välja Eesti teadlased aastaid kestnud teadusuuringute käigus. Seda bakterit leidub E-Piima Harmony juustusarjas.

Tänaseks läbi viidud mitmed uuringud on näidanud, et selle mitmekülgsete omadustega bakteri igapäevane tarbimine toetab südame-veresoonkonna tööd, langetades vererõhku, suurendab organismi loomulikku vastupanuvõimet sooleinfektsioone tekitavatele bakteritele, toetab toitainete paremat lõhustamist kergemini omastatavateks ühenditeks, aitab säilitada ja taastada soolestiku normaalse mikrofloora tasakaalu ning parandada inimkeha üldist antioksüdantset kaitset.

SUHTED

Isa ja ema

peavadki erinevad olema

Isade kaasamine lastekasvatusse on teema, millest on ajakirjanduses viimasel ajal üha rohkem rääkima hakatud – käigu jutt siis soolisest võrdõiguslikkusest või sellest, kui tore ja vajalik on isapuhkus. Sellest lugedes tulevad aga praktiliselt iga mõtleva mehe pähe ka teistsugused küsimused: kas peale selle, et naiste jaoks on väikeste lastega toimetavad isad nii nunnud, on sellest ka lapsele mingit tõsiseltvõetavat kasu; mida peaks isa tegema, et kasu lapsele oleks kõige suurem; kas hea isa peaks olema lapsele teine ema või on tal lapse arengus mingi hoopis teistsugune roll?

Autor: Tiit Kõnnussaar pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja

Fotod: Shutterstock 24

NOVEMBER 2016

T

eame kõik, et kui laps on päris väike, teab ema paremini, mida laps tegelikult vajab. Ja kui innukas noor isa ei tee õigeid asju õigel ajal ja viisil, siis kahju ennetamiseks tuleb sellist pimedat agarust kiiresti korrigeerida. Nii juhtubki, et juba paari nädalaga saab isa (kes on seni harjunud olema kompetentne) aru, et vanemaks olemises ta naise tasemele ei küüni ja jätab ilma suurema võitluseta juhtiva rolli selles vallas naise kanda, võttes endale vastutuse asjades, milles tunneb ennast kindlamana. Üsna ruttu saab temale lapsest pereliige, keda on võimeline mõistma ainult naine ning neil kordadel, kui ta peab lapsega koos olema, tunneb ta ennast ebakindlalt. Emale jääb enesestmõistetavalt lapse eest hoolitsemise eest põhivastutus, millele lisandub veel teine energiamahukas töö – mehele meenutamine, et ta lapsega tegeleks. Mees aga tunneb süütunnet, et ta ei ole nagu kõik need teised euroopa-

SUHTED tub lapsega teisiti kui ema rolli kandlikud isad ja jääb lõpuks pigem kauem ja. Ja see teisiti ei ole (muidugi terve tööle, sest vähemalt seal tunneb ta enmõistuse piires) lapse jaoks ohtlik ja nast kompetentsena. halb, sest erinevat hoolitsust kogeKuidas siis peaks mees isarolli võtdes õpib laps ennast ja oma vajadusi ma nii, et mitte sellesse nõiaringi satparemini tundma. Pealegi on lapsed tuda? Kas ja mida saab naine ära teha maailma parimad kohanejad. Seega selleks, et mees lapsest ei kaugeneks? võiks isa lapse eest julgemalt hoolit• Nii mees kui ka naine peaksid teadseda ja teha seda omal viisil. vustama, et isa roll on alati erinenud ja erineb ka praegu ema rollist. Aja- • Peale julgemalt ja omal viisil lapse eest hoolitsemisele on isal laplooliselt oli ema kõigepealt toitja ja se esimesel eluaastal ka teine väga hoolitseja, isa roll oli pere kaitsmine oluline roll – emotsionaalse turja turvatunde loomine. Lapse kasvava lis u s e loom in e p a ar is u ht es . des sai isast lapsele väljakutsete esiLaps kasvab keskkonnas, mille kvataja ja julgustaja, kes innustas roniliteedi määravad suuresti vanemama, uurima, avastama ja katsetama. te omavahelised suhted. Laps kasvab Kui midagi läks valesti, siis oli ema nende suhete sees ja on nendest haavade ravija ja lohutaja. Isa pakläbi imbunud. Mida ebakus eelkõige füüsilist turvaturvalisemad on suhtunnet ja innustas, ema ted, seda rohkem kuemotsionaalset turvalub lapsel energiat lisust, mõistmist ja ümbritsevate pinlohutust. Isegi kui Mees vajab getega toimetuleme arvame praekuks ja seda vähem gu, et kaasaegses selle rolliga jääb vabu ressursperes võivad rolkohanemiseks se uurimiseks, avalid teisiti jagatud rohkem ruumi ja tuseks ja mänguks. olla, on siiski oluSeetõttu saab isa line mõista, et lapse aega. lapse jaoks palju ära arengule on kasulik, teha, hoides kodus head kui isa rolli kandja käi-

KUTSUME KÕIKI UISUTAMA! MÜÜGIL KINKEKAARDID!

Hea võimalus veeta sportlikult aega pere või sõpradega uisutades!

Suurepärane koht, kus pidada laste sünnipäevi! Pärast uisutamist saab meie uuenenud kohvikus keha kinnitada ja mõnusalt aega veeta. Kooliklassidele kehtivad soodsad hinnad tööpäevadel enne lõunat (v.a koolivaheajal) – lapse jääpilet koos uiskudega maksab 4 eurot.

Pakume veel rühmasoodustusi alates 10 inimesest, peresoodustusi ja firmadele ürituste korraldamise võimalust.

ga S! USTetUkoos uiskude D O O l S PERE2 lapse jääpi

Täpsem info: www.icearena.ee 2 t äis 26

NOVEMBER 2016

kas va

nu +

22€

SUHTED peab pakkuma lapsele turvalisust, õhustikku, luues emotsionaalset tursamal ajal mõjuma rahustavalt ka valisust ja „konteinerdades” teiste peemale, kelle ärevus lapse kaugemal reliikmete pingeid. Küpse mehe tunolles loomulikult kasvab. nus on tema „konteineri” suurus – kui palju suudab ta ise närvi minema- • Kui laps on juba suurem – 4–6-aastane –, muutub isa roll veelgi mänta vastu võtta teiste ärevust, gulisemaks (emarolli kandjale, kannatamatust, frustkelle roll on tagala ja rutiiratsiooni, süüdistunide hoidmine, sageli si ja miks ka mithäirivalt mänguliseks): te viha, ning seda Nii mees kui ka just isarolli kandja on „ümber töötada”. naine peaksid see, kes õhutab lapTeadlikult pereteadvustama, et se initsiatiivi, innuskonna emotsiotab, julgustab, esitab naalse hügieeni isa roll on alati väljakutseid. Kui ema eest hoolitsemierinenud ja erineb ei suuda sellist „vastusega loob isa lapka praegu ema tustundetust” aktsepsele parima võimateerida, kannatab lapse liku kasvukeskkonna. rollist. initsiatiivikus ning julgus ja • Kui laps kasvab pisut võime väljakutseid vastu võtta. suuremaks (1–3-aastaNagu näha, on nii isal kui ka emal seks), muutub ka isa roll: oluliseks saab see, kui palju julgeb laps lapse arengus oma ülesanded ja kindel „ema jala ümbert” lahti lasta. Kui tal roll ning neid mõlemaid on lapsele taon selline isa, kellega koos on julge sakaalustatud arenguks vaja. Mees aga kaugemat ümbrust uurida, muutub vajab selle rolliga kohanemiseks rohta palju kiiremini iseseisvaks, tema kem ruumi ja aega ning päris alguses ka maailm avardub, tekivad uued või- julgustust, toetust, mõistmist. Veel vamalused uurida ja katsetada. Kui ema jab ta usku, et lapsele on kasulik, kui isa sellega toime tuleb, et laps toimetab hoolitseb lapse eest teistmoodi.

Seega on retsept meeste kaasamitemast üha kaugemal, suureneb ka lapse enesekindlus ja iseseisvus. Isa seks lastekasvatusse – rohkem usaldust!

on absoluutselt kõik olemas?

Otsid isadepäevaüllatust isale või vanaisale, kellel aks, kui kallis ta sulle on?

Otsid midagi, mis oleks just talle mõeldud ja näit s samas armas mälestus?

Otsid midagi OMAPÄRAST ja veidi naljakat, millest jääk palju just Ära rohkem otsi! Veebipoest www.minuminu.ee leiad d kingitusi. selliseid armsaid, spetsiaalselt isadepäevaks disainitu Kõik tellimused valmivad personaalselt! e selle täiesti tasuta!

Kingile lisame soovitud pildi ja teksti. Ja veel – postitam

NOVEMBER 2016

27

SUHTED

Kas kuulud nende vanemate hulka,

kes pingutavad üle?

Oma lastele kõrgete eesmärkide püstitamine pole sugugi halb asi. Aga kui kõrgele latt seada?

Kas eeldad oma lapselt liiga palju? Kas oled oma lapse esiletõstmiseks valmis tegema asju, mille pärast ise hiljem piinlikkust tunned?

Kas pigistad oma eesmärkidega lapse tühjaks?

Toimetas: Tiare Truss Fotod: Shutterstock 28

NOVEMBER 2016

L

apsevanemad soovivad, et nende lapsed saaksid edukaks ja elus hakkama. Siiski suudavad vanemad vahel ootused laste suhtes lausa utoopiliseks seada ja selle tagajärjed kipuvad olema laastavad. Vanemad ei tule selle pealegi, et laste hirmuunenäod, tähelepanuprobleemid, halva mõjuga sõbrad, probleemid narkootikumidega – see kõik võib olla vanematepoolsete liigsete ootuste tagajärg. Kui laps on pidevalt väsinud, siis võib olla põhjuseks ka see, et ta on end nii vaimselt kui ka füüsiliselt üle pingutanud, et end oma vanemate ootustele vastavaks muuta. „Võti peitub selles, et vanematel tuleb olla oma lapse suurim fänn ja õpetaja,” leiab Bostoni päritolu psühhoterapist Karen Ruskin, raamatu „The 9 Key Techniques for Raising Respectful Children Who Make Responsible Choices” autor. „Asetage end pigem motiveerja kui sundija rolli.”

Kuigi see ärritab sind, et su laps saab matemaatikas keskpärasest halvemaid hindeid, ei tohiks kindlasti ära unustada seda korda, kui ta kunstiringis joonistatud töö kallal lisavaeva nägi. Muidugi tuleb last

pisut ka tagant utsitada, kuid empaatiline ja innustav suhtumine tema pingutustesse on kõige kindlam garantii eduni. Ära unusta, et lapsed ei pea ellu viima sinu täitumata unistusi. Neil on oma tee. Sa pead olema võimeline oma lapsi motiveerima ilma, et sa neis üleliigset stressi tekitaksid.

Kui sinu nõudlikkusest hoolimata pole lapse tulemused sellised, mis sind rahuldavad ja olete mõlemad stressis, siis mõtle läbi järgnev.

Kuidas sa ennast lapsega seotud teemadele mõeldes igapäevaselt tunned?

Kas sa tunned end mureliku, närvilise ja vihasena, kui su lapsel läheb mõnes koolitunnis või trennis halvasti? Kas sa suunad kogu oma energia end lapse või tema treeneri/õpetaja peal väljaelamisele ja unustad seejuures ära enda emotsioonidega tegelemise?

Lahendus – suuna oma üleliigne energia hoopis enda hobidega tegelemisele. Ära sunni pidevalt last paremate tulemuste suunas püüdlema, vaid suuna hoopis ennast uute arengute poole.

Laps käib tõepoolest sinu tegude järgi. Kui ta näeb, et arened oma hobidega tegeledes, et oskad üle saada rasketest

SISUTURUNDUS

Kes meist ei tahaks oma lapsi kasvatada nii, et neist kasvaksid õnnelikud ja rahulolevad täiskasvanud?

Tekst: Pille Mekk Me teeme päevast päeva valikuid, lootes, et meie otsused on parimad. Kas panna hommikul lasteaeda minnes mudilasele jalga kummikud või ketsid?

Kas suunata teda pigem sportlike tegevuste juurde või julgustada hoopis muusikaga tegelema? Samuti valime oma lastele mänguasju erinevate omaduste järgi. Üheks oluliseks teguriks on lelu arendav mõju lapsele.

Väikelaste peenmotoorika areneb eriti kiiresti just siis, kui lasta mudilasel näppudega peeneid tegevusi teha. Peale iseseisvalt nööpide kinnipanemisele ja pisikeste asjade üleskorjamisele, võiks pakkuda lapsele võimalust punuda. Selleks on kodumaise mänguasjatootja Vippa lelude seas punumismäng Sadasaba. Mõnusad vineerist kujundid on lapse käele soojad katsuda ning rahvakultuurist pärit esiemade mustrid kutsuvad uurima ja küsimusi esitama. Peale selle mõjuvad need tänapäeva kiires maailmas lapse meeltele rahustavalt ja soodustavad keskendumist.

Elus edukalt hakkamasaamiseks on inimesel vaja loovat mõtlemist. Nii mõnigi kord tuleb takistuse ületamiseks leida erinevaid lahendusi. Siin tulebki meile appi loovus. Kuidas seda arendada? Lase lapsel mängida nii, et ta saaks ise mängukäiku muuta. Ära sea ette õigeid ja valesid vastuseid. See soodustab nii koolilapseeas kui ka täiskasvanuna julgust oma arvamust välja öelda ja loovaid lahendusi luua. Vippa Rahvajutukaartide mäng koosneb 41-st pildikaardist, millel on tegelased, esemed ja olustikud vanadest headest Eesti rahvajuttudest. See on lõbus mäng nii pere kui ka sõpradega ajaveetmiseks, luues tuntud tegelastele hoopis uued

Foto: Kristi Metsa

ja veel põnevamad lood. Kuna lugu ei ole ette antud, siis areneb just loovmõtlemine ja julge katsetamine.

Vippa mänguasjade loojad on kaks Eesti ema, kes on mõelnud ka eestlaste füüsilise vormi parandamisele. Järjest enam veedame me aega teleri või arvuti ees ning üha vähem jääb aega liikumiseks. Passiivsest kehaasendist saavad aga alguse mitmed tervisehäired, nende hulgas pea- ja seljavalud. Kogu perele mõeldud mängu- ja treeningvahend, kiigulaud, aitab lõbusalt lapsi ja täiskasvanuid füüsilisele aktiivsusele suunata. Kui lapsed mõjutavad oma lihaseid läbi mängu kiigulauaga mängides ja kiikudes, siis meie, täiskasvanud, peame seda tegema sihilikult. Selleks on loodud spetsiaalsed harjutuskavad, mida saab vaadata Vippa kodulehel www.vippa.ee.

Aga see kõik on vaid teooria. Kui tahate ise näha, katsuda ja proovida neid kodumaiseid mänguasju, siis selleks avaneb esimene võimalus Mardilaadal, mis toimub 10.–13. novembril Saku Suurhallis. 12.–23. detsembril on Vippa tooted Tartus Lõunakeskuse jõululaadal ja 1.–23. detsembril Tallinnas Rocca al Mare keskuses Eesti disaini pop-up poes Riki di Tak koos Pippin Stuudio, Elli, Koorwoodi, Glassjazzi ja teistega.

Internetis leiad Vippa tooted kodulehelt www.vippa.ee.

Vaata nende tegemisi ka Facebookist ja küsimuste korral kirjuta info.vippa@gmail.com.

Foto: Kristi Metsa

NOVEMBER 2016

29

SUHTED punktidest, siis õpetad teda oma eesku- muutuvad kaklused ebatervislikuks kõikijuga paremini kui mistahes sundimisega. dele pereliikmetele. Oma lastelt liiga palju nõudev vanem süüdistab mitte Ka lapse õppeedukus paraainult last, vaid ka oma kaaneb pigem abistamise kui sat seetõttu, et ta ei pinsurvestamise abil. ÕpSinu lapsel on gutanud piisavalt oma pimisest rääkides jäta laste heade hinnete oma emotsioonid keskmised hinded, nimel. „Kui su lapkõrvale. Ära unusta ta tegeleb koolivälise sel on keskmised oma last kiitmast, tegevusega, tal on lisaks hinded, ta tegekui ta midagi õileb koolivälise tegesti teeb. Mida ka sõbrad ja sa ikka gevusega ja tal on laps tegelikult sipole rahul? Sellisel lisaks ka sõbrad ja nult ootab, on aus juhul nõuad oma sa pole ikka rahul? ja avatud, tõeliselt Sellisel juhul on sinu huvitundev suhtlelapselt liiga palju. puhul tegemist lapmine. Tal kaob tunne, sevanemaga, kes nõuab et õpib üksnes seetõtoma lastelt liiga palju,” teatu, et sina teda survestad ja tab Dr. Ruskin. tal on hea meel oma saavutusLahendus – tiimitöö! te üle, sest talle meeldib, kui oled tema Väike jagelus laste käekäigu pärast üle uhke ka pingutuse ja arengu, mitte on normaalne, aga sellega ei tohi liiale ainult tulemuste tõttu.

Sinu suhted partneriga mõjutavad minna. Vastastikuse süüdistamise asemel arutage pigem koos läbi, mida te alati ka sinu laste käekäiku On palju asju, mille üle oma kaaslase- saate oma lapse aitamiseks teha. ga kakelda saab. Tüütu ämma, taaskord toanurka jäetud sokkide või maksma- Oled lastega pigem ta arvete üle. Kui kakluste põhjuste hul- kriitiline kui usaldav ka lisandub aga ka sinu lapse hinnete üle Lastele pideva negatiivse tagasiside andnääklemine või rahulolematus tema vii- misega sead nad suure pinge alla. Mõnimase jalgpalliturniiri tulemuste üle, siis kord lapsevanemad ei teadvustagi, et nad

seda teevad. Kujuta ette, kuidas su tütar end tunneb, kui ta tuleb koju ja teatab, et sai keemia töö napilt nelja. Sina pole kursis sellega, et test oli väga raske ja seetõttu tõreled oma lapsega, et miks ta siiski viit ei saanud. Laps on segaduses. Tema rõõm hakkamasaamisest asendub nüüd mitmekordse pettumusega. Nii enda tulemuste ja petlike ootuste tõttu kui ka seetõttu, et vanemad ei mõista tema pingutusi. Sõnum, mille teemasse süvenemata lapsele tema tulemust kommenteerides saatsid, on see, et sa eeldad, et ta oleks perfektne, aga laps ei suuda sulle vastu tulla.

Lahendus – tunnusta oma lapsi, mitte ära kritiseeri! Ütle, et sulle meeldib see dinosauruste park, mille su poeg legodest ehitas või lase oma tütrel teada, et see oli temast väga armas, kuidas ta ühele vanapaarile kohvikuust lahti hoidis. Lapsele on oluline teada, et sa hindad temas leiduvat headust, loomingulisust ja abivalmidust samapalju kui pingutusi edu nimel. Kui sinu laps tuleb koju tunnistusega, kus on ka neljasid ja kolmesid, mis pole ju tegelikult maailmalõpp, siis kiida teda siiski, kuid arutle temaga ka selle üle, kuidas ta saaks enda tulemusi parandada ja milline oleks sinu

BRONEERI FIRMAÜRITUS VÕI LAPSE SÜNNIPÄEV JUBA TÄNA!

Pakume teile meelelahutust 500 m2 pinnal.

Meil on vinged põrkeautod, mis arendavad kiirust kuni 10 km/h – ja seda kõike saadab mõnus muusika ja valgusefektid.

Lasercars OÜ Kiisa 8, 11313 Tallinn lasercars@lasercars.ee www.lasercars.ee 30

NOVEMBER 2016

www.diaasia.ee info@diaasia.ee

SUHTED roll tema abistamisel. Kas sina saaksid tal õppida aidata – õpikeskkonda paremaks muuta, muul moel õppimiseks abi leida? Analüüsige ja arutlege koos rahulikult ja sõbralikult selle üle, kas paremad hinded tagaksid ehk lapsele tulevikus rohkem võimalusi. See on lapse edu tagamiseks parem viis kui öelda, et „Õpid sellepärast, et peab”.

Sa langetad oma lapse eest ise (kõiki) otsuseid

Nii saavad nad kasvada, oma loomingulisust arendada ja isiksusteks kujuneda. Tegelikult teeb enamik lapsi mõistlikke otsuseid, kui neile selleks võimalus antakse. Kaaluda võib ka kompromisse.

Laps läheb võrkpallitrenni, aga saab minna ka tenniselaagrisse. „Õnnelikud lapsed on need, kes suudavad end ka ise motiveerida ja nende otsused ei sõltu ainult nende vanematest,” väidab Dr. Ruskin.

Planeerid põhjalikult

Jah, emadel ja isadel on õigus ning lau- oma lapse ajakava sa kohustus sättida paika peresisesed Kui see on liiga tihedalt täis topitud erireeglid. Ometigi, sinu lapsel nevaid huviringe ja trenne, siis on soov mängida tennist, kurnad oma lapse üle. Eksaga sa sunnid teda hooperdid väidavad, et kõrpis võrkpalli mängigete ootustega vanema. Samuti ei peaks matel on kalduvus oma Tegelikult teeb sa sundima oma laplapse ajakava viimseenamik lapsi si kandma viisakaid ni täis toppida ja tihti teksapükse, mis sulon lapse päevaplaan mõistlikke otsuseid, le meeldivad, kui ta täis tegevusi, mis pakui neile selleks tegelikult tahaks jalkuvad rohkem hinvõimalus antakse. ga panna lillelisi regerahu lapsevanemale tuuse. Selline vanemaendale kui järeltulijale. poolne enda eelistuste Planeerimisest ja sundipealesurumine ei lase lapmisest olulisem on koos tese isiksusel välja kujuneda. gutsemine ja isklik eeskuju. Kui Lahendus – lase lapsel iseseisvaid sa ei soovi, et klaver toanurgas tolmu otsuseid tegema õppida. kogub, siis peaksid seda ka ise mängima!

y b a B x o r urap

Tunnusta oma lapsi, mitte ära kritiseeri!

Lahendus – lase lapsel igavleda ja turguta sellega tema loovust.

Jäta lapsele mõned päevad, kus tal pärast kooli rohkem kohustusi ei ole. Ta võib kas vabalt logeleda või siis kasutage seda aega, et lapsega koos väljas käia, jutustada ja suhelda. See kasvatab teievahelist lähedust ja jätab lapsele rohkem energiat koolis paremate tulemuste saamiseks.

Allikas: Perejalaps.ee

–

d i a r a s i p vähem

C

e-pood: www.curaprox.ee Maaletooja: Milan OÜ, Anneli Milli tel 509 4768, CuraproxEesti Müügikohad: Ülikooli Apteegid, BENU apteegid, Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Solaris Toidupood ja hambakliinikud.

NOVEMBER 2016

31

Shutterstock

TERVIS

Sellest, mida laps sööb,

võib sõltuda tema kõne areng Kõneravispetsialistid näevad tihti, kuidas lapsed, kellel on kõne arenguga probleeme, on ühtlasi väga nirud sööjad.

Põhjus on lihtne – neidsamu lihaseid, mida kasutame imemiseks ja närimiseks, kasutame ka rääkimiseks.

„R

innapiima ja pudelist rinnapiimaasendajat söövad lapsed kasutavad toidu kättesaamiseks keelt, huuli, lõuga, põski ja suu tagumises osas asuvaid lihaseid,” selgitab logopeed Julie Chicero. Kõik lihased teevad koostööd, et nibust või lutist piima kätte saada ja koostöö käigus lihased tugevnevad. Kui laps hakkab tahket toitu sööma, hakkavad ka lihased teistmoodi tööle.

32

NOVEMBER 2016

Keel Keel aitab kuuldavale tuua väga paljusid erinevaid helisid. Keeleots aitab öelda näiteks selliseid häälikuid nagu t ja d, keele tagumine osa aga vastutab k ja g eest. Keel peab olema tugev ja hästi painduv, et laps suudaks kõiki häälikuid õigesti hääldada ning erinevaid helisid kuuldavale tuua.

Kui laps hakkab sööma tükilist toitu, õpib keel väga osavalt tükikesi mööda igemeid ringi liigutama ja neid õigele kohale lükkama, et laps saaks need peenikeseks närida. Keel õpib söömise käigus suud väga põhjalikult tundma. Venitamine ja liikumine on söömise ajal väga vajalikud harjutused – et keel saaks tugevaks ja painduvaks ning et lapse kõne areneks õiges tempos.

Huuled Huulte moodustatavad häälikud on m, p ja b. Huuled muudab tugevaks rinna või luti imemine ja tugevaid huuli on vaja

Selleks et kõik kõnes osalevad lihased saaksid piisavalt tööd, peab laps sööma mitmekülgset toitu – ainult piimast ja vedelikest ei piisa, et laps õpiks oma suud, keelt ja huuli sihipäraselt kasutama.

muuhulgas selleks, et toitu suus kinni hoida.

Lõug Ka lõual on kõnes väga suur roll. Proovi öelda näiteks l ja p ning jälgi, kuidas lõug liigub üles ja alla, et keel saaks neid häälikuid moodustada.

Suu tagumises osas asuvad lihased Suu tagaosas asub lihaste grupp, mis aitab kuuldavale tuua häälikuid nagu m, n ja ng. Ka need lihased arenevad ja saavad tugevaks imemise teel.

Ajaga õpivad musklid koosööd tegema ning lapsel hakkavad välja tulema ka keerulisemad helid, nagu s ja th.

Selleks et kõik kõnes osalevad lihased saaksid piisavalt tööd, peab laps sööma mitmekülgset toitu – ainult piimast ja vedelikest ei piisa, et laps õpiks oma suud, keelt ja huuli sihipäraselt kasutama.

Allikas: Perejalaps.ee

Nipid, kuidas vältida sügisesi viiruseid ja muid haiguspuhanguid Sellesügisesed viirused ja haiguspuhangud on tulnud varem kui eelnevatel aastatel. Kindlasti on üheks niinimetatud süüdlaseks vähese päikesega suvi, aga oma roll on ka nii laste kui ka täiskasvanute järjest süveneval vähesel värskes õhus liikumisel.

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi peaproviisor

K

uidas oleks võimalik laste aga ka enda immuunsüsteemi tugevdada nii, et väikesed ilmakodanikud ei oleks viirustele ja haigustele nii vastuvõtlikud ning samas suudaksid ka täiskasvanud ise hea tervise juurde jääda?

Abi apteegist: 1. Septembrist aprillini on soovitatav organismi D- ehk nn päikesevitamiiniga turgutada.

2. Kala- või kalamaksaõli toetab kasvava lapse aju, närvisüsteemi ning kogu organismi arengut. Sellega samaaegselt ei tasuks võtta multivitamiine, et ei ületaks päevast vitamiinide vajadust.

3. Probiootikumid ehk piimhappebakterid on vajalikud organismi mikrofloora tugevdamiseks. Seeläbi on haigusetekitajal raskem organismis kahju teha.

4. C-vitamiinil puudub küll tõestatud toime, kuid elu on näidanud, et C-vitamiini tarvitajad haigestuvad harvem ja kui ka haigestuvad, siis nende haigusperiood on lühem ning kulgeb kergemalt.

5. P u n a n e p ä e va k ü b a r a i t a b i m muunsüsteemi tugevdada. Seda ei tohiks järjest üle ühe kuu tarbida.

6. Multivitamiinid on abiks, kui igapäevasest toidusedelist ei õnnestu vajalikke toitaineid kätte saada.

Haigestumise korral on oluline võimalikult palju juua, et väljutada organismist haigusetekitajaid. Lastele sobivad hästi mustsõstralehtede, kibuvitsamarjade ja vaarikavarre tee. Täiskasvanutele aga ingverit, astelpaju või musta leedrit sisaldav kuum jook tsingi ja C-vitamiiniga.

Täiskasvanud võiksid tee sisse panna ka eeterlikke õlisid sisaldavaid ürditilku. Ürditilkade segu aitab organismi turgutada.

Lastele ei ole soovitatav ürditilku joogile lisada, küll aga võib neid lisada kuumale veele, tegemaks inhalatsiooni, et leevendada kinnist nina ja karedat kriipivat kurku.

Külmetushaiguseid ei ole võimalik otseselt ravida. Saab tegeleda vaid sümptomite – peavalu, nohu, köha, kurguvalu – leevendamisega ja selle kaudu enesetunde parandamisega. Viiruse kestus on reeglina vähemalt nädal aega. Põhiliseks nõuandeks on puhata ja anda endale haigusest paranemiseks aega.

NOVEMBER 2016

33

Tee kiire stressitest

ja saa teada, kas sinu pereelus on vaja muudatusi teha Lastega perede elu koosneb suuresti kokkulepetest, kompromissidest ja järeleandmistest, aga ka vaidlustest ja vääritimõistmistest. See kõik toob endaga kaasa pingeid. Vasta 11-le küsimusele ja saa teada, kui palju stressi on sinu kodus.

Shutterstock

TERVIS

TERVIS Vasta igale küsimusele kas JAH või EI.

1. Kas veedad enamiku tööpäevaõhtutest ja ka nädalavahetu-

sest oma lapsi trennidesse, ringidesse ja võistlustele sõidutades?

2. Kas istute koos perega ühise õhtusöögilaua taga kord nädalas või veelgi harvem?

3. Kas enamik kodutöödest on sinu õlgadel?

4. Kas sul on regulaarseid vaidlusi ja arutelusid oma abikaasa ja/või vanematega lastekasvatuse teemal?

5. Kas sinu laps veedab suurema osa päevast televiisori ees või nutiseadmes?

6. Kas tunned, et peres on vaidlusi rohkem kui vaja?

7. Kas varahommikune siblimine on paras kaos, sest kõik söövad

jooksu pealt ja sätivad ennast kiirustades ning üksteist segades?

8. Kas sinul ja abikaasal on erinev lastekasvatusstiil?

9. Kas sinu lapsed on stressis, kui on kontrolltööde, võistluste

või eksamite periood?

10. Kas sinu pere käib ühiselt aega veetmas (kinos, jalutuskäikudel, sõpradel külas, kontserdil) harvemini kui kahe nädala tagant?

11. Kas sinu kodus on täielik vaikus ka muul ajal, mitte ainult siis, kui kõik on kodust eemal või on öörahu?

Kui vastasid jaatavalt viiele või enamale küsimusele, võib sinu peres olla liigset stressi ja on aeg oma elukorraldus üle vaadata.

Allikas: Perejalaps.ee

Foto: Shutterstock

NIPINURK

Vannirätikuid peaks pesema iga nädal.

Kui tihti sa tegelikult Olgem ausad, mõnda asja peseme liiga tihti ja üht-teist unustame üldse puhastada, kuniks sellele lausa elu selga kasvab. Sellest tabelist saad selge ülevaate, kui tihti oma asju tegelikult pesema peaksid.

Sellepärast et laupäev on pesupäev, ei pea veel kõike, mida leiad, masinasse viskama. Tegelikult on nii, et mõned asjad vajavad pesemist ise-

VALI

gi tihedamini kui korra nädalas ja mõned päris harva.

Mis puudutab riideid, siis nende puhul ei peaks üldse arvestama mingisugust nädalatsüklit, vaid hoopis seda, mitu korda oled neid kandnud.

Enne järgmist pesupäeva viska pilk peale nendele tabelitele, kus tuuakse välja, kui tihti võiks pesta nii riideid, voodipesu kui ka muud.

Allikas: Perejalaps.ee

oma asju pesema peaksid?

Tabeli, mis tuletab meelde asju, millele muidu ehk alati ei mõtlegi, võib ka välja printida ja panna vannitoa seinale või kinkida lapsele, kes on alles oma iseseisvat elu alustamas.

ÕULUKINGID VARAKULT! OSTA VÄHEMALT 25 € EEST VARRAKU RAAMATUID JA SAAD KINGITUSEKS ÜHE NENDEST

Kampaania kestab: tab: stes kuni 30.11 Varraku e-poes ja kauplustes Apollo kauplustes 7.–20.11 Rahva Raamatu kauplustes 17.–30.11

WWW.VARRAK.EE

Kampaania kestab: RAAMATUTEST Varraku e-poes ja kauplustes kuni 30.11 Apollo kauplustes 7.–20.11 Rahva Raamatu kauplustes 17.–30.11

Vaata!

Minu uus lutt on öösel nii perfektne.

% 6i0 tsam k

4 xem*

pehm

MAM Perfect Night: lihtsasti märgatava helendava nupuga lutt, mis on loodud vähendama väärhambumise riski.

MAM Perfect on välja töötatud ortodontide ja laste hambaarstide tihedas koostöös. Eksperdid nõustuvad: õhem ja pehmem lutikael avaldab vähem survet hammastele ja lõualuule, vähendades seega ohtu väärhambumisele. Lutile on lisatud pimedas helendav nupuke, mis muudab öösel luti leidmise lihtsamaks. Rohkem infot MAM Perfect luti, uuringute ja tervisliku hammaste arengu kohta leiad: mambaby.com/perfect *Teaduslikud uuringud Austria Research Intitute (OFI) poolt kinnitavad: MAM Perfect lutikael on 60% kitsam. Kliinilised katsed Viini Ülikooli Hambaravikliinikumis kinnitavad, et lutikael on 4 korda pehmem võrreldes tavaliste luttidega (keskmiselt 36–76% kitsam ja 2-8 korda pehmem kui tavaline silikoonlutt).

Kõik on hästi ettevalmistatud: MAM lutid on steriliseerimiskarbis.

0+

6+

Steriliseerimiskarp 48h

steriliseerimine

MAM Perfect Night

MAM Perfect Night

MAMi mikrolainesteriliseerija & kandmiskarp

TEADUSLIKULT TÕESTATUD. Meeskonnatöö maksimaalse ohutuse nimel: alles pärast meditsiiniliste ekspertide kinnitust on MAM tooted valmis turustamiseks. °Kõik MAM tooted on valmistatud BPA vabast materjalist.

SISUTURUNDUS

Kas „päris”

mängud on ajalugu?

T

änapäeva laste maailma on vallutamas infotehnoloogia koos erinevate nutividinate, arvutiprogrammide, robotite, droonide, äppide ja muu sinna juurde kuuluvaga. Loomulikult on see kõik väga põnev ja tänapäeva lastel on õnn elada sellisel huvitaval tehnoloogiaajastul, aga kõige selle kübermaailma kõrval oleme me siiski inimesed oma ürgse sooviga vahetult suhelda ja „päriselt” kohal olla ning just seda vahetut emotsiooni laste mänguasjade maaletooja Aasageko pakubki. Meil on suur kirg väärtustada „päris” mängu ja selleks, et tänapäeva mängud ja mänguasjad suudaksid konkureerida põnevate tehnoloogialahendustega, peavad mänguasjade leiutajad ja disainerid väga leidlikud olema ning neis peab olema peidus lapselik säde, mis annab uuele mängule maagia.

Peale selle, et mäng peab olema meeliköitev, on olulisel kohal ka mängu aren-

dav aspekt. Meile on väga oluline, et iga meie tootevalikus oleva mänguga saab laps mõne teadmise või oskuse võrra rikkamaks. Nutikas täiskasvanu annab lapsele arendava ja õpetliku mänguasja, teades, et arendav mänguasi annab meelt lahutades vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemust.

Loomulikult peaksid mänguasjad vastama lapse eale, oskustele ja olema jõukohased. Ainult nii tunneb laps mängust tõelist rõõmu ja saab mängides eduelamuse. Selleks soovitame alati jälgida pakendil märgitud vanusepiirangut ning arvestada võiks ka lapse eripära ning loomust.

Tore on koos seltskonnaga „päris” mängu mängida ja vahetult suhelda, koos naerda ja mängukulgu arutada. Mäng – see on kui ettevalmistus eluks. „Päris” mänge koos mängides õpib laps suhtlemist, koostööd, teistega arvestamist ja kehakeelt, tajuma, mida kaasmängija mõtleb või plaanib – teise

emotsioonide mõistmine on päriselus üsna oluline ja kehakeele lugemine on samuti väga vajalik oskus.

Igas peres ja lasteasutuses peaks olema mänge, mis pakuvad huvi ja pinget ka täiskasvanutele, nagu lauamäng Vortex, mis on küll mõeldud lastele, aga sama põnev ka täiskasvanutele. Täiskasvanute või kogu perega mängides tunneb laps ennast võrdväärsena ja saab kogemuse ennast täiskasvanutega proovile pannes. Kui laps saab ennast proovile panna ja tema pingutused viivad sihile, siis see mäng pakub ka lapsele huvi ja annab eluks vajaliku enesekindluse.

Me oleme täiesti veendunud, et „päris” mängudel on koht tänapäeva lapse maailmas ja seni, kuni leidub nutikaid mängude leiutajaid ja tootjaid, siis nii see ka jääb. „Päris” mängule ei ole vaja restarti teha!

VORTEX on uus ja põnev lauamäng · · · · ·

taktikaline mäng lahedalt liikuv mängualus korraga saab mängida 1-6 mängijat soovituslik vanus 8+ tore mängida koos pere ja sõpradega

Aasageko OÜ | www.aasageko.eu

Vortex on taktikaline mäng, millel on mitu mõõdet. Mängu eesmärk on jõuda esimesena mängulaua teise serva.

Loomulikult on see ka kaasmängijate eesmärk ja lisaks enda värviliste kolmnurkade edasi liigutamisele on vaja mõnikord langetada raske otsus: kas nurjata vastase edasiliikumisplaan või viia oma kolmnurgad turvaliselt eesmärgile. Millise strateegia valid sina?

Kavalda üle oma vastased aga ole valvel... Igal mängijal on oma strateegia!

Tehasepoolne Tehasepoolneaparaadi aparaadigarantii garantii

BEAM BEAMAlliance Alliance Beam Alliance 625SB Beam Alliance 625SB Masin onon projekteeritud keskmiste ja ja Masin projekteeritud keskmiste 2 2 ) koristamiseks suuremate kodude (250-400m ) koristamiseks suuremate kodude (250-400m ja kus masina paigalduskoht onon piiratud. ja kus masina paigalduskoht piiratud.

Masin onon väike ja hoiab kokku ruumi.

Masinal Masin väike ja hoiab kokku ruumi.

Masinal onon tõhus Smart Screen – näidik, mismis annab tõhus Smart Screen – näidik, annab süsteemi korrashoiu valvamise otse vooliku süsteemi korrashoiu valvamise otse vooliku käepidemele. käepidemele.

10 10AASTAT! AASTAT!

625SB 625SB Käepidemel olevast lülitist Käepidemel olevast lülitist võid käivitada jaja välja lülitada võid käivitada välja lülitada süsteemi, -/+-/+ nuppudest saad süsteemi, nuppudest saad reguleerida imemisvõimsust. reguleerida imemisvõimsust.

Käepidemelt näed kaka kui palju Käepidemelt näed kui palju sul hetkel onon imemisvõisust. sul hetkel imemisvõisust.

Multifunktsionaalne otsik Multifunktsionaalne otsik Vajaminev otsik alati käepärast.

Otsikul onon Vajaminev otsik alati käepärast.

Otsikul 3 erinevat funktsiooni – teravotsik, ümar 3 erinevat funktsiooni – teravotsik, ümar tolmuotsiku võivõi tekstiili otsik – alati käepärast tolmuotsiku tekstiili otsik – alati käepärast kinnitatuna teleskoopvarrele. kinnitatuna teleskoopvarrele.

Nutikas LCD-näidik Nutikas LCD-näidik Kahesuunaline infoinfo jagamine käepidemel oleva Kahesuunaline jagamine käepidemel oleva näidiku ja masinal oleva LCD-näidiku vahel näidiku ja masinal oleva LCD-näidiku vahel tagab tõhusa masina töö.töö.

LCD-näit annab infot tagab tõhusa masina LCD-näit annab infot imemisvõimsuse, mootori pöörete, prügimahuti imemisvõimsuse, mootori pöörete, prügimahuti täituvuse, kellkell ja ühendatud-ikoon vooliku täituvuse, ja ühendatud-ikoon vooliku ühendamise koht;.

LCD-näit ja LED-valgus ühendamise koht;.

LCD-näit ja LED-valgus masina ümber.

Stand by by – olekus täidab kõiki masina ümber.

Stand – olekus täidab kõiki euroopa standardeid energia kulutuse kohta. euroopa standardeid energia kulutuse kohta.

Integreeritud tõmbepesa Integreeritud tõmbepesa Integreeritud tõmbepesa avaneb lihtsalt, vaid Integreeritud tõmbepesa avaneb lihtsalt, vaid väikese näpu vajutusega avaneb pesa.

Võid väikese näpu vajutusega avaneb pesa.

Võid kasutada tõmbepesas nii nii on/off süsteemiga kasutada tõmbepesas on/off süsteemiga võivõi siissiis sujuva võimusega voolikut, sest sujuva võimusega voolikut, sest tõmbepesas onon nõrkvooluühendus. tõmbepesas nõrkvooluühendus.

Kiirlukustusega prügimahuti Kiirlukustusega prügimahuti Vajuta mõlemalt poolt masinat olevat Vajuta mõlemalt poolt masinat olevat lukustusrõngast, tõmba mahuti allapoole selle lukustusrõngast, tõmba mahuti allapoole selle tühjendamiseks.

Mahuti saada tagasi panna tühjendamiseks.

Mahuti saada tagasi panna kasvõi ühe käegatõstad mahuti põhjast kinni kasvõi ühe käegatõstad mahuti põhjast kinni hoides ta masina külge ja juba ta lukustub. hoides ta masina külge ja juba ta lukustub.

pikendab masina kasutusaega ja säilitab hea pikendab masina kasutusaega ja säilitab hea imemisvõimsuse kauaks. imemisvõimsuse kauaks.

Maaletooja: Eltarko OÜ, Laki 14a Tallinn 10621 Maaletooja: Eltarko OÜ, Laki 14a Tallinn 10621 www.beameesti.ee | lyastra@eltarko.ee www.beameesti.ee | lyastra@eltarko.ee