PEATUS JÄRGMINE

Riina Sikkut: Rail Baltica

prioriteetsuses pole kahtlustki, kuid tähtis on, et ka lõunanaabrid seda tähtsustavad!

Eelmises valitsuses majandus­ ja taristuministri portfelli hoidnud ning uues valitsuses terviseministrina ametisse astunud Riina Sikkut rõhutab, et Rail Baltica projektiga edasiminek on jätkuvalt ka uue valitsuse üks prioriteete.

Ühtlasi usub ta, et Rail Baltica projekti kogemus kogukondade kaasamisest võib kasuks tulla ka roheleppe eesmärkide ja sisu tutvustamisel Eesti inimestele.

Riina Sikkut, eelmises valitsuses kuulus Rail Baltica projekt teie vastutusalasse. Kes hakkab seda uues valitsuses vedama – kas majandus- ja IT-ministeeriumis tööle asuv Tiit Riisalo või hoopis uus kliima- ja elukeskkonna minister Kristen Michal?

See jääb Kristen Michali kureerida. Võib küll tunduda ootamatu, et kuidas see on kliimateema, aga tegelikult – transport, transporditaristu, raudtee, elektrifitseerimine ja muu ehitamine jäävad tema haldusalasse.

Kui palju te Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonikõnelustel üldse Rail Baltica teemale keskendusite?

Koalitsioonileppes on sel teemal vaid üks lühike lause: “Jätkame Rail Baltica väljaehitamist”.

Koalitsioonikõnelustel ei tekkinud küsimustki, kas minna Rail Balticaga edasi. Lepingusse kirja pandud lause ongi peamiselt selleks, et kellelgi kahtlust ei tekiks – Rail Baltica on prioriteetne, eriti praeguses julgeolekuolukorras. Muidugi on seoses projektiga palju n­ö sisutehnilisi küsimusi – tuleks hakata rääkima näiteks raudteelaste väljaõpetamisest

Sõlmiti seni mahukaim Rail Baltica ehitusleping Eestis

Aprillis sõlmis Rail Baltic Estonia kaks ehituslepingut Ülemiste ühisterminali ehituseks. Aprilli alguses sõlmiti leping Ülemiste taristu ümberehitamiseks ja nädalapäevad hiljem terminalihoone maa-aluse osa ehitamiseks.

või koolitusvõimaluste laiendamisest, selleks raha leidmisest, opereerimise või ehitamise detailidest.

Samamoodi on see tähtis rahvusvaheliselt ja meil on vaja, et nii meie kui ka Läti ja Leedu liiguks samas tempos. Seepärast on Rail Baltica ka koalitsioonilepingus märgitud, kuna tahame ka oma partneritelt selle projekti tähtsustamist poliitilisel tasandil.

Kui vaatate tagasi kaheksale kuule majandus- ja taristuministri ametis, siis kas jäi ka midagi tegemata, nii Rail Baltica vaatest kui ka laiemalt?

Muidugi, väga palju asju jäi pooleli. Ükskõik kas me võtame trans­

Koalitsioonilepingusse kirjutati üks lause

Rail Balticast peamiselt selleks, et kellelgi kahtlust ei tekiks – Rail Baltica on prioriteetne, eriti praeguses julgeolekuolukorras. pordi või energeetika. Samas, paljud neist on sellised teemad, mis ei ole uues koalitsioonis vastuolulised. Näiteks taastuvenergeetika arendamises või ka Rail Baltica osas ei jää mul süda kuidagi valutama. Olen veendunud, et Kristen Michal läheb nendega samamoodi edasi.

Mis soovitussõnad või kaaskirja oma ametijärglasele nendes teemades kaasa annate?

Kui räägime Kristen Michalist, siis tema portfell saab olema ikka oluliselt teistsugune, kui oli minul – fookusega kliimateemadel. Esimene soovitus oleks ehk mõelda ühiskonna kaasamisele.

Et inimesed saaksid aru – need eesmärgid, mille täitmise suunas me liigume, ei ole keegi kuskilt ette andnud.

See plaan on vajalik ja sätestab, mida me tahame teha, et Eesti elu paremaks muuta. Ükskõik, on see siis puhtam ja odavam energia, kiiremad ühendused Euroopaga, vähem autokasutust.

See kõik on nii meie tervise kui ka majanduse huvides oluline.

Arvan, et see ongi kõige parem soovitus: iga inimene tuleb “kaasa võtta”.

Järgneb lk 3

Ülemiste terminalihoone esimese etapi ehitusleping sõlmiti ühispakkujatega AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumus on 44,8 miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis. Teise, taristuehituslepingu maht on 27,2 miljonit eurot ning töid hakkavad tegema GRK Eesti AS ja GRK Suomi OY.

“Rail Baltica raudtee arendamine ja sellega seotud objektide ehitamine hoogustub sel aastal märgatavalt. Mul on hea meel, et oleme ka niivõrd keeruka ja olulise transpordikeskuse osas, nagu seda on Ülemiste ühisterminal, jõudnud juba kahe ehituslepingu sõlmimiseni. Selle tulemusel valmivad uue terminalihoone maa­alune osa ja tehakse vajalikud olemasoleva taristu ümberehitustööd,” lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Ülemiste ühisterminali raudteealuste kandekonstruktsioonide ehituse käigus rajatakse tulevase, Linda nime kandma hakkava terminali maa­aluse korruse betoonosa ja muud raudteerajatisteks vajalikud maa­alused kommunikatsioonid.

Salometsa sõnul algavad Ülemiste piirkonnas esimesed lepingujärgsed ehitustööd juba lähikuudel, kuid nende mõju toimivale rongiliiklusele saab olema minimaalne. Töid tehakse etapiliselt ning viimase etapi valmimine on planeeritud 2026. aasta lõppu. Lisaks on juba alanud Ülemiste ühisterminali põhjapoolsete välialade projekteerimistööd.

Kasu Rail Baltica ehitamisest ulatub üle Eesti

ANVAR SALOMETS

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees

Rail Baltica arendamine on Eestis jõudnud viimaks sellisesse faasi, mis võiks vähemalt tasahilju hakata üles sulatama ka neid skeptikuid, kes veel siiani pole kindlad, kas Rail Balticat ikka ehitatakse või mitte. Eelmise aasta lõpus panime paika plaani sõlmida 2023. aastal ehituslepinguid rahalises mahus 200 miljonit eurot või rohkemgi. Nüüd, pärast aasta esimest kvartalit, kus sel aastal sõlmitud ehituslepingutega oleme puudutamas 100 miljoni euro piiri ning järgmistel kuudel on ees ootamas veel põhitrassi ehituslõikude lepingute sõlmimine ja edasised põhitrassilõikude hanked, võib horisondi taha kiigates olla üsna lootusrikas, et endale seatud eesmärgi ka täidame.

Töökohad Eesti inimestele

Mida tähendab see projekti ja Eesti majanduse jaoks?

Ennekõike on see märk sellest, et Rail Baltic on sisenenud ehitusturule kui üks sektori suuremaid tellijaid ja tööandjaid. See tähendab omakorda seda, et tööd ja leiba saavad mitte ainult ehitajad ja ehitusettevõtted, vaid ka sektorile kõikvõimalikke erinevaid tooteid ja teenuseid pakkuvad ettevõtted, sealhulgas teenindavas sektoris. Tulu Rail Baltica arendamisest on seetõttu märksa laiem, kui me ehk esmapilgul taipame. Rääkimata sellest, et tegemist on läbi aegade suurima välisinvesteeringuga meie taristusse, mis panustab meie riigi majanduskasvu.

2023. aasta esimese kvartali kõige olulisem verstapost on kahtlemata olnud Rail Baltica Eesti osa peamise ehk Ülemiste terminali arendamisega seonduv.

Märtsis­aprillis oleme sõlminud juba kolm lepingut, mis aitavad selle reisiliikluse jaoks märgilise ehitisega edasi liikuda. GRK Eesti AS­i ja GRK Suomi OY­ga sõlmitud ehituslepingu alusel algab Ülemiste piirkonnas senise raudteetaristu ümberehitamine. Merko Ehitus

Eesti ja KMG Infraga sõlmitud leping hõlmab Ülemiste ühisterminali raudteealuste kandekonstruktsioonide ehitustöid, mille tulemusel ehitatakse valmis tulevase, Linda nime kandma hakkava terminali maa­aluse korruse betoonosa ja muud raudteerajatised ning vajalikud maa­alused kommunikatsioonid. Lisaks on alanud Ülemiste reisiterminali põhjapoolsete välialade projekteerimistööd, mille eest vastutab OÜ Keskkonnaprojekt. Sel aastal on ees ootamas veel kolm Ülemiste terminaliga seotud hanget.

Esimesed põhitrassi ehitushanked

Möödunud aasta lõpus kuulutasime välja kaks esimest hanget Rail Baltica raudtee põhitrassi ehitamiseks – nende osas võiks suvekuudel olla selgunud ka ehitaja. Lisaks neile ehituslõikudele plaanime veel sel aastal kuulutada välja ka järgmised ehitushanked põhitrassi rajamiseks. Kui kõik läheb plaanidele vastavalt, on seda kokku ligikaudu 60 kilomeetri ulatuses, mis tähendab, et hiljemalt ülejärgmisel aastal võiks füüsiliselt ehituses olla üle kolmandiku Rail Baltica raudtee Eesti osa põhitrassist. See on muidugimõista oluliseks eelduseks, et meil oleks võimalik veel enne rahvusvahelise rongiliikluse jaoks ühenduse loomist panna alus rongiliiklusele Tallinna ja Pärnu vahel.

Eesti ja Euroopa tervikuna on võtnud selge suuna jätkusuutlikuma transpordi arendamisse – Rail Balticast saab meie regioonis selle visiooni selgroog, mis aitab vähendada transpordisektori keskkonnajalajälge, tõsta liikumise turvalisust ning tuua selle regiooni raudteesektori lõpuks ometi 21. sajandisse.