EE REIS (veebruar 2013)

14. veebruar 2013

S o h v a t u r i s m

v e i n i r e i s

e l a m u s

m a a i l m

Kuidas tunneb end täna sinu kõht?

Inimese seedekulglas on miljardeid kasulikke baktereid, mis kõik on osa loomulikust mikrofloorast. Kuna neil on tugeva immuunsüsteemi ja terve seedekulgla säilitamises suur roll, on väga tähtis nende optimaalne tasakaal.

Kasulike bakterite tasakaal on avatud mitmetele mõjuritele, nagu stress, reisimisest tingitud pinged, ebatervislik toitumine jne. Üks tõhus viis selle tasakaalu taastamiseks on tarvitada kasulikke baktereid ehk probiootikume.

Bio-Kult on unikaalne 14 kasuliku bakteritüvega probiootikum, mis on loodud, aitamaks säilitada tervet seedekulglat ja immuunsüsteemi.

Mitmetüveline probiootikum mõjub paljudes seedekulgla osades ning on seetõttu tõhusam.

Sobib nii väikelastele kui ka täiskasvanutele.

Osta e-poest www.hortusmedicus.ee või küsi apteegist!

Bio-Kult is a scientifically developed, advanced multi-strain formula

Maailma kergeim reisipagas nüüd Eestis.

100% sobiv ka Ryanairi ja Easyjeti käsipagasiks.

www.cabinmax.ee

tervis

Eksootilised riigid peibutavad – ära unusta end vaktsineerimast!

Enne kui teisele poole maakera seiklusi otsima sõita, tuleb hea tervise nimel külastada perearsti ning teha selgeks, missugused vaktsineerimised sihtkoha külastamisel hädavajalikud on. Uurisime, millises maailmajaos millised haigused turisti kimbutada võivad ning kuidas neist hoiduda saab.

Q

valitas Arsti­ keskuses r e i s i ­e e l s e meditsiini kabinetis tegutsev dr Toomas Põld (pildil) kinnitab, et vaktsineerimisele peaks tulema umbes paar kuud enne reisi, sest mõne vaktsiini puhul saabub kaitse alles pärast teist doosi. See­ ga peab vaktsineerimiseks varuma aega. Kindlasti ei tohiks oma tervi­ se ja eluga riskida, arvates, et vakt­ sineerimisele kuluv aeg ja raha ku­ luvad mujale marjaks ära.

Hangi infot ja vii end kurssi Toomas Põld soovitab reisi plaani­ des esimese asjana uurida tervise­ ameti kodulehel asuvat nakkus­ haiguste rubriiki. Seal on ülevaa­ de, millised vaktsineerimised ja kuhu reisides vajalikud on. Qvali­ tas Arsti­keskuses kasutatakse li­ saks infoallikana CDC aastaraama­ tuid “Health information for Inter­ national travel”.

“Ohtlikeks reisinakkusteks pee­ takse A-hepatiiti, B-hepatiiti, Jaa­ pani entsefaliiti, kõhutüüfust, koo­ lerat, läkaköha, difteeriat jne – kõi­ gi nende vastu on olemas ka vakt­ siin. Kooleravaktsiiniga võib min­ na rohkem aega, kuna selleks tuleb ravimiametile enne taotlus teha.

Teine­kord kestab kogu protsess lau­ sa kaks kuud,” on doktori sõnul või­ malik end vaktsineerida iga haigu­ se vastu.

Pirita Perearstikeskuse pere­ arst Tiia Ruuval lisab, et esmast in­ fot haiguste kohta saab kindlasti rei­ sikorraldajalt ja internetist, kuid sa­ mas tuleks panna konsultatsiooniks aeg kinni perearsti juurde. Maailm on suur ja lai ning olenevalt siht­

kohast erinevad ka nak­ kushaigused.

“Enamikus soojades maades on ohuks saas­ tunud vee ja toiduga le­ viv A-hepatiit (viirus­ lik maksapõletik) – hai­ gus, mille vastane vakt­ siin peaks olema tehtud kõigil reisihuvilistel. Eluaegse im­ muunsuse annab kaks süsti, mis te­ hakse 6–12kuulise vahega.

Kes plaanib suunduda lõunas­ se, sel tuleks arvestada, et mõnes Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigis on vajalik ka kollapalavikuvastane vaktsineerimine, ilma milleta riiki ei lasta. Immuunsus kestab kümme aastat. Aafrika keskosas on menin­ gokokknakkuse (mädase meningii­ di) oht ja vajalik sellevastane vakt­ sineerimine.

Pikemal viibimisel eksootilis­ tes riikides tuleks vaktsineerida ka tüüfuse ja B-hepatiidi vastu.

Gripihooajal soovitan vaktsineeri­ da gripi vastu, sest nakatumisoht on suur just rahvarohketes lennu­ jaamades.”

“Mõnes Aafrika ja Aasia rii­ gis esineb leetrite ja poliomüeliidi oht. Enamik inimesi Eestis ja mu­ jal Euroopas on selle vastu vaktsi­ neeritud, kuna seda näeb ette riik­ lik vaktsineerimise programm. Kui aga laps on mingil põhjusel vaktsi­ neerimata, peaks selle enne reisi ära tegema.

Mõnel troopilisel maal (Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika, Karii­ bi mere riigid) on lisaks vaktsinee­ rimisele vajalik malaaria profülak­ tika ehk tablettravi, millega alus­ tatakse nädal enne riskipiirkonda minemist ja jätkatakse nii riskipiir­ konnas olemise ajal kui ka nädal pä­ rast lahkumist. Malaaria on eluoht­

Kuidas suhtud reisieelsesse vaktsineerimisse?

Laura Saks, reisihimuline noor naine: “Kõige eksootilisematest sihtkoh­ tadest, kuhu olen reisinud, took­ sin esile vast Namiibia ja Botswa­ na. Seks puhuks vaktsineerisin end hepatiidi ja kollapalaviku vastu. Va­ liku tegin korraliku eeltöö ja reisi­ vaktsineerimise nõustamise põhjal.

Lisaks sõin malaariatablette. Usun, et need olid vajalikud, sest reisisi­ me kolm nädalat autodega nn tsi­ vilisatsioonist väljaspool, peatudes kus juhtus, ning puutusime päris mitmes kohas kokku malaariat põ­ devate inimestega. Üldiselt olen seisukohal, et kõigi võimalike haiguste vastu igaks ju­ huks vaktsineerida pole mõtet. Se­ da tuleks teha ainult siis, kui on kõrgendatud oht mingi tõsisema haigusega kokku puutuda. Euroo­ pas ja USAs pole ma ennast kuna­ gi millegi vastu vaktsineerinud. Ma ei ole vaktsineerimise vastane, aga ei poolda ka vaktsineerime-kõikiigaks-juhuks-kõige-vastu-poliitikat.

Terve mõistus ennekõike.”

lik haigus, mille ennetamisse tuleb suhtuda väga tõsiselt.

Rõhutaksin veel seda, et reisides eksitakse kõige enam hügieeninõue­ te vastu. Esmane soovitus on pesta tihedasti käsi ja tarbida vaid pudeli­ vett. Võimalusel vältige isegi jää­ kuubikuid, kui ei ole selge, millisest veest need tehtud on,” lisab Ruuval.

Vaktsineerimine võib päästa sinu elu!

Tiia Ruuval paneb südamele, et vaktsineerimine ei ole reisiselli­ le kohe kindlasti üle jõu käiv välja­ minek. “Hind sõltub konkreetsest vaktsiinist ja jääb vahemikku 17– 45 eurot doosi kohta. Nagu vaktsi­ neerimise puhul ikka, võib mõni­ kord esineda kõrvalmõjusid – väi­ ke palavik, pea- ja lihasvalu, süste­ koha valulikkus, turse –, kuid mi­ dagi tõsist peljata ei tasu,” julgus­ tab Ruuval.

EE REIS Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, tel 669 8191; piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Helina Oinak, tel 661 3335, 5555 0439; helina.oinak@lehed.ee Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed

3

foto shutterstock

Ka Toomas Põld on seda meelt, et vaktsineerimisele kuluv raha ei ole tervise nimel ülemäära suur.

“Vaktsiinid on kõik eri hinnaga – mida eksootilisem maa, seda suu­ rema summaga tuleb arvestada.

Hinna­skaala algab 30 eurost doos ning ulatub 70 euro kanti. Üldiselt esineb tänapäeval vaktsiinide kõr­ valtoimeid väga vähe. Tähelepane­ likud peaksid olema need, kellel on kanamunaallergia.”

Dr Põld kinnitab, et vaktsinee­ rimisel peab olema täpne ja järje­ pidev. “Teame kurba juhust, kus noormees tegi Aafrika reisi jaoks ära kõik vajalikud vaktsiinid, ent keeldus malaariatablettidest. Kaks kuud pärast koju naasmist suri ta malaariasse,” meenutab doktor kor­ da, kus vaktsineerimisreeglitest korrektselt kinni ei peetud.

Kadri Penjam

sohvaturism Fotod erakogu

CS Summer Camp 2012 Tartumaal.

Sohvaturism annab laias maailmas vabad käed Kel reisikihk suur, kuid rahakott puuga seljas ei ole, võiks kogemusi hankida sohvaturismi harrastajate hulgas. Eestiski populaarsust koguv mugav võimalus reisida annab vabad käed nii marsruudi valikul kui ka tutvuste sõlmimisel.

L

aura Saks on noor reisi­ himuline tallinlane, kes alus­ tas couchsurfing’u ehk maa­ keeli sohvaturismiga 2008. aastal.

Huvi võõraste majutamise ning ise reisimise vastu oli olemas juba va­ rem, kuid Hospitality Clubi liikme­ lisus ei pakkunud siiski seda, mida naine ootas.

Tutvused ja heatahtlikkus “Registreerisin ennast ära ning kü­ lalisi hakkas tulema uksest ja ak­ nast erinevalt HC kaudu aastate jooksul majutatud kahest inime­ sest,” muljetab Laura Saks kohe alustuseks.

“Teistele soovitan julget peale­ hakkamist – strangers are just friends we don’t know yet. Kuid kindlasti ka korralikku eeltööd.

Ilmselt on julgem ja mõnes mõttes ka mõistlikum alustada ise majuta­

misest. Siis näed, kuidas teised sur­ farid käituvad ja mida ootavad, ning hiljem ise reisides juba tead, kuidas käituma peaks – mida on sobilik teise kodus teha ja mida mitte. Jä­ tad tegemata selle, mis sind ennast majutatavate puhul närvi ajas, ja sa­ mas teed seda, mida ise oma maju­ tatavatelt ootasid.”

“Eeltööna tuleb kindlasti põh­ jalikult uurida selle inimese profii­ li, kelle juures kavatsed peatuda või keda enda juures majutada,” õpetab Laura, lisades, et profiilid annavad üldiselt päris hea ülevaate. Kui sur­ famise kogemust on juba rohkem, oskab päris hästi hinnata, keda ta­ sub majutada või kelle juures ööbi­ da.

“Pärast surfamist jäetakse teine­ teise profiilile nn reference ehk lü­ hike kirjeldus kogetust (oli see siis positiivne või negatiivne). Ajapik­

ku õpid usaldama ka oma kõhutun­ net. Kui ikka on väikenegi kahtlus, kas peaks selle konkreetse inimese­ ga tegemist tegema, tasub esialgsest plaanist loobuda. Pole kuigi mõnus istuda koos külalise või majutajaga, kellega pole mitte midagi ühist ega millestki rääkida. Couchsurfing’u mõte on jagada kogemusi, suhelda ja näha kohalikku eluolu (läbi koha­ liku pilgu). Seda on raske saavuta­ da, kui oma majutaja või külalisega klappi ei ole,” lisab Laura.

Sohvaturism eeldab paindlikkust Kuidas aga tegelikult sohvaturism toimib? Kas on kirjutamata reeg­ leid?

“Loomulikult eeldatakse teise poole respekteerimist. Inimene, kes sinu juures peatub, on külaline. Kü­ lalisi koheldakse austusega, samuti

4

Eve Arm on üks neist, kes Eestis sohvaturismi vastu hu­ vi tundvaid inimesi ühendab ning neile pidevalt uut infot jagab. Nüüd on osaliselt üle kolitud ka Facebooki.

“Tõepoolest, Faceboo­ ki populaarsuse ja kasutata­ vuse pideva kasvuga tegi­ me paar aastat tagasi sinna oma lisagrupi. Põhiliselt toi­ mub seal infovahetus kohali­ ke couchsurfer’itega, kelleks on välismaalased, eestlased, tihemini siin viibivad naabrid ja teised liitumishuvilised. Üleval on iganädalane kok­ kusaamiste info, mille koh­ ta on ka alati FB üritus teh­ tud. Väljas on teave reedes­ te kokkusaamiste kohta. Tih­ ti kirjutavad Facebooki koha­ likud sellest, kuhu nad oma couchsurfer’iga parajasti lähe­ vad, ning kutsuvad teisi ühi­ nema. Populaarne on avalda­ da ka igasugu arvamusi.

Miinusena nimetaksin sel­ le, et linna külastavate couchsurfer’iteni info ei jõua, sest nemad on teadlikud ai­ nult couchsurfing’u enda lehe­küljest ja rühmadest.

Hetkel näitab meie grupp, et aktiivseid sohvaturiste on 704, nendest viis hiljuti liitu­ nut. Lisaks tegime eelmise aasta lõpul aktiivsemate hul­ gas CS-Tallinna organiseeri­ jate grupi, sest iganädalase kokkusaamise korraldamiseks ei jätku enam vaid ühel-kahel inimesel jõudu. Iga nädal va­ hetame infot selle kohta, kes järgmise kokkusaamise kor­ raldamisega tegeleda saab ning kel võimalik õigel ajal kohale minna.

Täiesti uuel huvilisel soo­ vitan kõigepealt liituda couchsurfing’u lehel pä­ rast profiili loomist nii Tal­ linna kui ka Eesti grupiga ning tulla reedestele koh­ tumisele (info alati kirjas ka couchsurfing’us). Seal saab teavet FB lehe kohta ja tut­ vuda uute toredate inimes­ tega. Mäletan oma esimese kokkusaamise muljet: lisaks väga vahvatele välismaalas­ tele kohtasin äärmiselt pal­ ju endasarnase mõtteviisiga ägedaid kohalikke. Couch­ surfing ei sobi mitte igaühe­ le, kuid ühendab neid, kelle­ le see sobib ja kes seda nau­ divad!”

Kadri Penjam

Barcelona

16.–27.08.2013

1290.–

ISLANDI SEIKLUSREIS

22.08.–01.09.2013

1290.–

AUSTRIA MATKAREIS

06.–14.09.2013

990.–

3290.–

FANI MÄESTIK

05.–18.09.2013

1990.–

20.–29.06.2013

1490.–

ARMEENIA AVASTUSRETK

08.–15.09.2013

1190.–

KAMTŠATKA

03.–14.07.2013

2990.–

KORSIKA MATKAREIS

19.09.–03.10.2013

990.–

BAIKALI MATKAREIS

10.–23.07.2013

1190.–

ANNAPURNA MATK

24.09.–14.10.2013

1590.–

BORDŽOMI MATKAREIS

19.–27.07.2013

990.–

HIMAALAJA MATKAREIS

19.–31.10.2013

1490.–

BAIKALI AVASTUSRETK

01.–11.08.2013

1590.–

GRUUSIA SÜGISREIS

04.–12.10.2013

990.–

KARAKORUMI RETK

09.–30.08.2013

2990.–

LÕUNA-INDIA PÜHAD PAIGAD

18.12.–04.01.2014

1790.–

NEPALI KULTUURIREIS

12.04.–02.05.2013

2490.–

LÜÜKIA TEE TÜRGIS

22.04.–06.05.2013

890.–

GRUUSIA KEVADREIS

03.–11.05.2013

990.–

ALASKA LOODUSREIS

02.–16.06.2013

JAANIPÄEV BAIKALI ÄÄRES

ASSOORIDE MATKAREIS

tel 5656 6814 • Gonsiori 21, Tallinn • e-post info@sandberg.ee • www.sandberg.ee 5

Reisikorraldaja aastast 1996! tel 445 0020, 505 9902 gondvana@gondvana.ee www.gondvana.ee

Eestikeelsed kultuurireisid mõnusalt väikeste rühmadega! Hinna sees põhjalikud ekskursioonid, kõik sissepääsupiletid, päev-paar lõõgastavat puhkust, kogu transport, korralik majutus ja 2–3 söögikorda päevas.

Chiang Mai ja Chiang Rai, paadiretk Laosesse, elevandisõit, krokodillifarm ning jõeparvetamine, mägihõimude külastus, Tai kaunid saared ja mõnusad rannad.

14.–28.11.2013 H: 2050 €

HIINA: Hiina kvintessents – pealinn Peking, suur Hiina müür, siidikeskus Suzhou oma kaunite kanalite, parkide ja aedadega, Shanghai pilvelõhkujad, eriline Hongkong ning Macau, idamaade Las Vegas. Kung fu ja akrobaatide etendused, hutongide ja ühe Pekingi perekonna külastus, imemaitsev Hiina köök jpm.

07.–16.06.2013 H: 2290 €

VIETNAM-KAMBODŽA: Hanoi, kruiis Halongi lahel, Danang, Hue, Ho Chi Minh – endine Saigon, Can Tho, Thom Romi, ujuvad turud ja väikesed rannakülad, Chau Doc, Phnom Penh, rannapuhkus Sihanoukville’is, Siem Reap ja Angkor Wat, Tonle Sapi järv, rahvuslikud etendused jpm.

16.11.–02.12.2013 H: 2680 €

ETIOOPIA: Džiibisafari hingematva ja metsiku looduse keskel elavate hõimude juurde. Külastame eksootilisi hõimurahvaid, rahvusparke, pealinna Addis Abebat, sinise Niiluse lätteid ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Lalibela kaljukirikuid.

09.–21.10.2013 H: 2860 €

IMEPÄRANE ISTANBUL Üks linn, kaks maailmajagu! Topkapi paleekompleks, uhke Hagia Sofia, unustamatu laevasõit Bosporusel, pöörane kauplemine suurel basaaril, ajaloohõngulised ja kaunid Printsisaared Marmara meres.

21.–25.05 H: 610 €

VÕRRATU INDIA: Suur ringreis Radžastanist Varanasini.

Pealinn Delhi, Udaipur, paadisõidud Pichola järvel ja Gangesel, Jodhpur, Jaipur, džunglisafari ja tiigrireservaadi külastus, poolkõrbes asuv Fatehput Sikri, Agra ja kuulus Taj Mahal, Varanasi jpm.

11.–24.10.2013 H: 2280 € MEHHIKO: Pealinn Mexico City, ilusad värvikirevad koloniaallinnakesed Puebla, Oaxaca, San Cristobal de las Casas ja Merida, asteekide ja maiade muistsed linnad Palenque, Chichen Itza, Teotihuacan, Uxmal jms. Agua Azuli kaunid kosed, Sierra Madre mäeahelik ja kaktusemetsad, flamingodest leegitsevad laguunid, kohaliku hacienda külastus, tillukesed indiaanikülad ja rannapuhkus Kariibi mere ääres asuvas Cancunis. Ühe Mehhiko tuntuima ja värvikama püha, Dia de los Muertose ehk surnutepüha pidustused.

29.10.–12.11.2013 H: 2990 €

HOLLAND-BELGIA-LUKSEMBURG ja maailma suurim kevadpidu: Peotäis Eestist väiksemaid Euroopa riike! Kuid sellest hoolimata on nad kõik lääne maailma tipptegijad... Tutvume nii keskaegsete pealinnade, vanade traditsioonide kui ka võrratut silmailu pakkuvate lillekasvatuspiirkondadega. Imetleme tohutuid tulbivälju ja tuulikuid, kanalitest ruudustatud linnu ja põllulappe ning maitseme kuulsaid juustusorte.

Zaanse Schansi tuulikute vabaõhumuuseum, Volendami kaluriküla, Amsterdam, Keukenhofi lilleaiad ja uhke Lisse’i lilleparaad, Brüssel, Brügge, Luxembourg, kaunis Moseli org ja Cochemi veiniküla.

17.–25.04.2013 (laev/ buss) H: 485 €

PÄIKESELINE TAI: Bangkok, džunglis asuv Kwai jõgi, Saiyoke rahvuspark, kuninglik suveresidents Bang Pa In, Põhja-Tai pärlid

Lisaks palju huvitavaid reise nii lähinaabrite juurde kui ka kaugemale Euroopasse.

6

sohvaturism

Haitham Al Asfour (Kuveit), Kalayana Pandenaboyana (India) ja Eve Arm CS India kokkamise workshopil.

Mägimaja Sarajevo lähistel.

suhtutakse võõrustajasse. Kui kee­ gi sinu juures peatub, ootad temalt kodu austamist ja reeglitest kinni­ pidamist. Sama pead tegema ise, kui kellegi juures peatud. Kui ma­ jutaja võtab saapad esikus jalast, ei ole mõistlik külalise staatuses nen­ dega keset tuba jalutada.

Võõras kohas viibides ootad enamasti, et võõrustajal oleks kas või natukene aega sinuga veeta, sa­ mas ise majutaja rollis olles ei taha kellelegi lapsehoidjat mängida ning igaühega mööda samu turismi­ objekte käia. Seega eeldatakse, et külaline on võimeline ka ise enda­ ga tegelema.

Tavaline on olukord, kus küla­ line käib päeval mööda vaatamis­ väärsusi üksi ja õhtul ühineb ma­ jutajaga, kui too välja või sõprade juurde läheb.

Kindlasti tuleks vältida käi­ tumist, mida ei sooviks ka enda kodus külalise poolt näha.

Couchsurfing’ut kasutades ei pea­ tu sa hotellis: sinu tuba ei korista ega nõusid pese keegi teine. Couchsurfing on igas riigis tasuta. See ongi kogu asja mõte: majutamise eest ei või tasu võtta, aga samas on ilus komme valmistada võõrustaja­ le õhtusöök või viia ta välja einesta­ ma. Koos söömine ja kokkamine on kultuuride segamiseks suurepärane viis,” muljetab Laura.

“Tavaliselt on peatumise aeg 2–3 päeva, ent kõik sõltub konk­ reetsest inimesest. Üks päev on minu jaoks näiteks liiga lühike aeg, et kellegagi üldse kontakti saada.

auto pidurid, siis päris koha läheda­ le me ei saanudki. Jätsime masina tee äärde ja läksime edasi jala – pä­ rast nädalast autos elamist ja luba­ dust mägirestorani külastada olime kõik kleitides ja kingades ning meil oli kaasas kitarr. Õhtu venis pikaks ja äikesetormiliseks. Keeldusime

Üheks ööks ma inimesi ei maju­ ta, neli ööd läheb teinekord aga lii­ ga paljuks. Samas on olnud juhu­ seid, kus olen majutanud inimesi 1–2 nädalat ja nii mõnestki pika­ ajalisemast peatujast on kujunenud väga lähedane sõber. Paljud minu tänastest sõpradest on tulnud läbi couchsurfing’u.

Peatumise aja arvestamiseks on kõige mõistlikum see profiili pan­ na. Enamasti on kirjas majutuse soovitav pikkus ja eelistav aeg, näi­ teks nädalavahetus. See on üks täh­ tis põhjus, miks on mõistlik põhja­ likult tutvuda selle inimesega, kelle juures peatuda soovid – ei ole mõ­ tet küsida peautuskohta neljaks päe­ vaks nädala sees, kui potentsiaalse majutaja profiilis on kirjas maksi­ maalselt kaks ööd nädalavahetusel.”

Uued kohad, uued tutvused Kui uurida, milline sohvaturismi reis Laurale kõige enam meelde on jäänud, kinnitab ta, et iga majutus on omaette väike seiklus – uued ini­ mesed ja uued mõtted.

“Ise olen kordades rohkem ma­ jutanud kui kellegi juures peatunud, aga üks meelejäävaim kogemus oli ilmselt Bosnia mägedes Sarajevo lä­ hedal. Olime nelja tüdrukuga auto­ reisil ja saime majutuskoha Sara­ jevosse ühepäevase etteteatami­ sega. Meie majutaja oli itaallasest inimõiguste jurist, kes tegeles sõja­ kuritegude uurimisega. Tema viis meid linnast välja mägedesse oma sõbra matkamajakesse õhtusöögi­ le. Kuna teed olid sama kehvad kui

öösel paduvihmas mööda püstloo­ dis kruusateid sõitmast ning jäime üles mägedesse. Hommikul ärkasi­ me imeilusa vaate ja päiksepaistega pooleldi lagunenud hütis ning tegi­ me kosutava paaritunnise mägimat­ ka,” kirjeldab Laura üht meeldejää­ vamat kogemust.

TULE REISIMA 24. hooaeg COMTOURIGA 2013. a 01.–03.03 Käsitöölaat Vilniuses.

Giid O. Sandrak. H: 160 €. Hotell***, buss.

Tellimisel „Othello” piletid 11 €.

31.05.–01.06 Läti liigirikkad puukoolid, aiad ning käsitöölaat Riias. H: 140 €. Hotell***, buss, taimetark A. Aaspõllu.

23.–24.03 G. Donizetti „Lucia di Lammermoor” Riias. H: 120 €. Hotell****, buss, pilet.

07.–09.06; 23.–25.08 Abruka, Vilsandi.

H: 225 €. Tahula külalismaja, 2 hommiku- ja 3 lõunasööki, giidid, üleveod.

01.–06.04 Lombardia, Piemonte, Veneto maakondade villad, pargid jm. Giid U. Kärpuk.

H: 1145 €. Hotell***, 5 hommiku- ja 3 õhtusööki, 2 laeva, sissepääsud, buss.

12.–13.07 Kihnu merepäevad. H: 175 €. Praamid, 1 öö kämpingus, 4 sööki, ringsõit.

12.–13.04 Rahvusvaheline aiandusmess Riias, Baltezersi puukool. H: 120 €. Hotell****, buss, taimetark A. Aaspõllu.

17.–25.07 Iirimaa. Giid O. Sandrak. Grupis 25 inimest. H: 1050 € kuni 20. veebruarini.

Lend Dublinisse, hotell*** hommikusöökidega, kõik sissepääsud, buss.

25.–28.04 Eestlus Peterburis. Giid O. Sandrak.

H: 220 €. Hotell*** südalinnas, buss, giid.

Vene viisa 62 €.

02.–04.08 Ruhnu. H: 200 €. Laev, 2 ööd taludes, 2 hommiku-, 2 lõuna- ja 2 õhtusööki, pääsmed.

03.–11.05 Georgia. Tbilisi, Sighnaghi, Gurjaani, Uplistsikhe, Kutaisi, Batumi. H: 1050 €. Lend, hotell***, 8 hommiku- ja 6 õhtusööki, buss, sissepääsud, giid.

06.–10.08 Loode-Inglismaa kaunid pargid ja aiad. H: 900 €. Lend, hotell***, 4 hommikusööki, buss, taimetark A. Aaspõllu.

11.–12.05 Virumaa: Saka, Muuga ja Maidla mõisad, Sillamäe, Narva, Päite pank, Kivisilla ja Valaste juga, Avinurme. Giid E. Käiss.

H: 110 €. Hotell***, 2 lõunasööki, kohvipaus, kõik sissepääsud, buss, giid.

03.–08.09 Kuuepäevane Ungari reis.

Giid O. Sandrak. H: 890 €. Lend, hotell***, buss, sissepääsud, 5 hommiku- ja 2 õhtusööki, giid.

07.–14.09 Maakodu 8päevane reis Ungarisse.

Giid O. Sandrak. H: 1070 €. Lend, hotell***, 7 hommiku- ja 5 õhtusööki, 7 sissepääsu, buss.

Info ja registreerimine: Comtour OÜ, Lauteri 7c, Tallinn tel 645 5925, 522 0009; e-post comtour@comtour.ee

KULTUURI-, PUHKUSE- JA TELLIMUSREISID TEIE SOOVIL!

teater

Londonisse teatrisse nud “Book of Mormon” on alaealis­ tele suisa keelatud.

Lennufirmad pakuvad soodsaid lende Londonisse. Ühe atraktsioonina Big Beni, Buckinghami palee, punase telefoniputka ja kahekorruselise bussi kõrval on kindlasti teatrietendus. Aga milline valida?

K

ui juba reis Londonisse plaanitud, tasub igal ju­ hul külastada mõnd eten­ dust. Londonis teatriskäik pole mi­ dagi pidulikku, see on nagu kinogi koht, kuhu astutakse otse tänavalt.

Riidehoid on küll olemas, aga tava­ liselt hoitakse ülerõivaid etenduse ajal süles.

Esimest korda Londoni teatris Valikus on umbes 30 muusikali ja teist sama palju sõnalavastusi. Kõik need on kõrgeimal tasemel ja sobiva etenduse peaks leidma igale maitse­ le. Ülevaate saamiseks tasub külas­ tada veebisaiti www.visitlondon.com või muud sarnast ja vaadata, mis on hetkel kõige populaarsemad.

Neile, kel Londoni teatrikülastu­ se kogemus puudub, soovitan enne­ kõike kaht klassikat: “Phantom of the Opera” ja “Les Misérables”. Esi­ mest seepärast, et selle muusika ja aariad on lihtsalt niivõrd kaunid, ning teist ülivõimsate massistsee­ nide pärast. Ja pisarakiskujad on mõlemad. Suve lõpus tulevad klas­ sikutest kuuks-kaheks lavale ka “The Sound of Music” ja “West Side Story”.

Popmuusika austajatele 1999. aastal esietendunud ABBA loomingul põhinev “Mamma Mia”, mis endiselt veel kavas ja edeta­ belite tipus, oli pioneeriks teiste­

www.mainedd.ee MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 04.–15.12.2013 H: 2875 € AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 16.11.–01.12.2013 H: 4589 € NEW YORK – LAS VEGAS – GRAND CANYON – SAN FRANCISCO – HAWAII 25.05.–08.06.2013 H: 2999 € HONGKONG-MACAU-TAIWAN-FILIPIINID

Peremuusikalid See aga ei tähenda, et lastega teat­ risse asja ei oleks. Kõige vingem pere­muusikal on loomulikult Elton Johni “Lion King”. Lisaks kaasahaa­ ravale muusikale on selles vapusta­ vad kostüümid (osa konstruktsioone on raske kostüümideks nimetada).

Teine lastele lavastatud muusi­ kal on “Shrek The Musical”, aga sel­ le erinevus multikast on väike, mis­ tõttu jääb täiskasvanutele pisut iga­ vaks. Tõsi, kääbuskasvu printsi osa­ täitja meisterlikkus väärib vaatamist.

Pisut suuremate lastega soovitan vaatama minna muusikali “Wicked”, kus rulluvad lahti Smaragdlinna võ­ luri lood. Etendus väärib eripree­ miat valgustuse eest – ma ei tead­ nudki, et rohelisel nii palju toone on.

“Billy Elliot” on muusikal, mida tasub vaatama minna nii lastega kui ka lasteta. Lihtsalt uskumatu, kui hästi üks 11aastane poiss tans­ tida oskab.

le poplauludel põhinevatele muu­ sikalidele. “Mamma Mia” edu näi­ tas selgelt, et muusikali jaoks pole vaja muusikat luua – hea süžee korral saab rahva poolt armasta­ tud pophitid muusikaliks koonda­ da. Sellises žanris parim (nii minu kui ka visitlondon.com-i arvates) on “We Will Rock You”. Müüt, et pä­ rast Freddy Mercury surma ei saa enam kunagi “laivis” Queeni muu­ sikat nautida, osutus valeks. Noor­ te Londoni muusikute esitust kuula­ tes tõusevad ihukarvad samuti püs­ ti, sest see on lihtsalt nii võimas.

Sarnast elamust püüab pak­ kuda “Thriller – Live”, kus kõlab Michael Jacksoni repertuaar. Õn­ neks või õnnetuseks on selles pisut liiga palju poplegendi tähelennu­ eelseid palu ning kuna Jacksoni osatäitjaid on mitu ja nad on erine­ va laulu- ja tantsuoskusega, siis tu­ lemuses wow!-efekti ei ole.

Kellele meeldib 80ndate stiil ja muusika – Bon Jovi, Journey, White­snake, Poison jt – , sellele so­ bib hästi “Rock of Ages”. Whitney Houstoni austajate rõõmuks esi­ etendus sügisel “The Bodyguard”.

Kui Londonit külastada koos lastega, peaks muusikalide valik olema sootuks teine. Tasub vaada­ ta ja uskuda kirjas olevat vanuse­ soovitust. Näiteks muusikali “Rock of Ages” võib külastada ainult koos vanematega ja alles äsja esietendu­

11.–25.05.2013 H: 2999 € VIETNAM–KAMBODŽA 14.–27.11.2013 H: 2899 € WASHINGTON – PHILADELPHIA – NEW YORK – NIAGARA 10.–18.08.2013 H: 1999 € KUUBA – KARIIBI MERE PÄRL – CANCUN – MEXICO CITY 23.11.–06.12.2013 H: 2999 € EKSOOTILINE LÕUNA-AAFRIKA –VICTORIA KOSK 06.–20.10.2013; 01–15.03.2014 H: 4299 € KULDSETE TEMPLITE BIRMA 19.–29.11.2013; 01.–11.02.2014 H: 2499 € HAWAII SAARED 17.–25.11.2013; 16.–24.03.2014 H: 2999 €

Sõnalavastused Miks soovitasin esmalt muusikale?

Eks ikka seetõttu, et nendest arusaa­ mine vajab väiksemat keele­oskust.

Kui soovite midagi muud lisaks ko­ geda, võiks valida komöödia. Näi­ teks etenduse “The 39 Steps” sisust saab aimu ka situatsioone ja näitle­ jate näoilmeid jälgides. Jaanuari lõ­ pus esietendunud “Quartermaine’s Termsis” mängib peaosa Rowan At­ kinson ja see ütleb juba kõik.

Samuti sobib mitte väga heal ta­ semel inglise keele valdajale eten­

EKSOOTILINE LÕUNA-INDIA JA SRI LANKA 09.–20.03; 17–28.11.2013 H: 1999 € UUS! IISRAEL-JORDAANIA 08.–16.10.2013 NB! Kohapeal kohalik eestikeelne giid.

H: 1250 € UUS! SINGAPUR – UUS-MEREMAA – FIJI SAARED 25.01.–08.02.2014 H: 4399 € LÄHIREISID: KIHNU SAAR 14.07; 11.08.2013 H: 70 € PÄIKESELINE MUHUMAA JA SAAREMAA 06.–07.07; 31.08.–01.09.2013 H: 92 € HIIUMAA VÕLUD 15.–16.06; 20.–21.07.2013 H: 92 € SOOME JÄRVEDE VÕLU JA IMATRA KOSE

8

dus, millest ta raamatut luge­ nud või filmi näinud on (“War Hor­ se”). Sõnalavastused meelitavad pub­ likut ka staaridega: Jude Law “Hen­ ry V”, Helen Mirren “The Audience”, Judi Dench “Peter and Alice” ja Kris­ tin Scott Thomas “Old Times” on fän­ nidele tõeliseks maiuspalaks.

Kust osta piletid?

Etendustele saab pileteid osta pal­ judelt veebilehtedelt, aga sellega ei tasu kiirustada. Esmalt uurige, ega mõni edasimüüja neid odavamalt paku. Kui soovite teatrisse minna otse lennukilt (kohvri saab väikese tasu eest garderoobi jätta), tuleks pilet soetada interneti teel.

Kui etenduse ja kuupäeva osas kindlat soovi pole, on lihtsaim moo­ dus minna piletijahile Coventry Streeti­piletiputkadesse, kus müüak­ se pääsmeid sama päeva etenduste­ le kõige odavama hinna eest. Otstar­ bekas oleks välja valida mõned lem­ mikud ning kohapeal vaadata, mil­ lisele neist pileti soodsalt saab. Kui tegu on uuslavastusega, tasub pääs­ meid otsida selle teatri kassast, kus üldjuhul allahindlusi ei tehta.

Uurida tasub ka päevaste etendus­ te (matineede) toimumisaegu (NB! Neid pole igal päeval.), sest nendele on piletid odavamad ja nii jääb õhtu vabaks teisteks meele­lahutusteks. Õh­ tusööki tuleks nautida enne etendust, sest pärast on restoranid kinni ja lep­ pima peab mõne kiirtoiduputkaga.

Londoni teatrikülastust plaanides on kasulik meeles pidada, et esmas­ päeviti ja pühapäeviti on suurlinna teatrid reeglina suletud.

VETEMÄNG 05.–07.07; 09.–11.08.2013 H: 230 € RIIA – JURMALA JA KURAMAA HERTSOGITE LOSSID 20.–21.07; 17.–18.09.2013 H: 110 € VIIN-SLOVEENIA-HORVAATIA 26.04.–05.05; 13.–22.09.2013 H: 490 € UUS! PORTUGALI PÄRLID 10.–16.06; 21.–27.10.2013 H: al 894 € UUS! SITSIILIA-SARDIINIA-KORSIKA 14.–25.05; 22.10.–02.11.2013 H: al 1250 € UUS! UNGARI VEINITUUR – DALMAATSIA 09.–18.08.2013 H: 579 € UUS! LÄTI TAIME- JA LILLELAADA 10. JUU-

Külli Värnik

BELIAASTA SIGULDAS 04.05.2013 H: 22 € LONDON – WINDSORI LOSS 20.–24.02; 20.–24.03; 17.–21.04; 26.–30.06; 10–14.07; 18.–22.12.2013 H: 550 € MAAILMALINN PARIIS 25.–28.04; 03.–06.06; 28.–31.08; 23.–26.10.2013 H: al 650 € ANTIIKNE ROOMA 20.–24.03; 05.–09.06; 23.–27.10; 11.–15.12.2013 H: al 650 € RODODENDRONIÕITES HANSALINN BREMEN 18.–21.05.2013 H: al 355 € VIIN – SUURSUGUNE UNELMATE LINN 16.–19.05; 05.–08.12.2013 H: al 650 € Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennu- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele.

9

veinireis

Eksinud veinimõisasse Läksite õnge ja otsustasite osaleda veinireisil. Ja ühel hetkel oletegi kohal. Veinimaja. Mõis. Château.

Domaine. Weingut. Bodega. Pago. Hazienda. Teil on sõltuvalt kohast vastas kas tüdinud (Bordeaux) või elevil (Toscana) võõrustaja ning teid juhatatakse edasi. Tere tulemast imedemaale, kus teie käitumisest sõltub saadav elamus samavõrd kui rollercoaster’il. Vastavalt senistele tähelepanekutele mõningaid napunäiteid, kuivõrd kevadine veinireisihooaeg läheb lahti koos Vitis vinifera esimeste pungadega.

Viinapuuaed … on koht, kus kõik algab, ja ena­ masti saab sealt alguse ka veinimaja külaskäik, kui just hullusti ei saja.

Lõõgastuge ning nautige päikest, tuuleõhku ja vaadet, sest reeglina on edukamate majade istandused kuskil kesknõlval ning panoraam hunnitu. Kurvastage, kui olete foto­ aparaadi koju unustanud, ehkki sel­ le olemasolu ei garanteeri veel mi­ dagi – parimgi pilt ei anna pärast arvutis edasi seda, mida enda hei­ detud pilk Champagne maakonna põldudele. Mõnulege, sest kohe pä­ rast põgusat jalutuskäiku ning põ­ nevat juttu päikesest ja mullast (ta­ sub kuulata, muide!) juhatatakse teid terasvaatide vahele.

Siin võiks alati küsida, mis aru­ saamatu tundub. Ükskõik, kas teie senine kogemus ja veiniarmastus on teile õpetanud selgeks mõisted “ba­ tonaaž” ja “malolaktiline fermentat­ sioon” või tahate lihtsalt teada, pal­ ju otsa peale püsti aetud raudtee­ vagunimõõtu tsisternid maksa­ vad... Väga hariv ja mõistlik etapp, mis on kümnendal või kaheküm­ nendal korral juba pisut rutiinne.

Veinikääritamise tehnoloogia on ju üldjoontes sama ning pealtnäha va­ hetuvad ainult vaatide suurused ja mahlapressi tootjafirma nimi, ent kui juttu tähelepanelikult kuulata, mõistate, kuidas igal tootjal on sel­ gelt oma nipid.

Kui hästi läheb, õnnestub mõni­ kord proovida ka käärimisjärgus veini, mida saab sülitada kanalisat­ siooniresti pihta, sest alla neelata te seda ei söanda. Pidage vastu kiusa­ tusele villimisruumist korke ja silte kaasa näpata. See on lapsik. Küsige, kui soovite suveniiri.

Veinikeldris ... võiks olla vähem jutukas ja ar­ vestada, et veinid on sinna paigu­ tatud selleks, et nad rahu saaksid.

Kikivarvul käima ei pea, aga käi­ kudesse eksinud kaaslast on tar­ gem otsida karjumata. Veel parem,

Suhelge. Väikepoe veinimüüja, kes terve elu ka ise veini kääritanud, võib anda hoopis vahetumat teavet kui suurfirma koolitatud turundusjuht. Ja kui plaanite midagi osta, siis maitsta saate nii palju, kui küsida jaksate.

kui üksi uitama ei lähe. Freixenet’ cava-keldrite kogupikkus on umbes 20 kilomeetrit, aga uskuge, grupist mahajäänul kulub uskumatult vähe aega, et minna kaotsi palju väikse­ maski keldris. Ja te ei taha kogeda hetke, mis järgneb tule kustutami­ sele, sest veinid vajavad lisaks vai­ kusele pimedust. Lohutuseks – kui unustatud sukeldujatel on veealune pimedus sageli fataalne, siis kadu­ nud turistid leitakse mõne tunni pä­ rast ikka üles. Sisustage oma aega, ronides kuhugi kõrgema koha peale, sest keldris on omad ohud.

Vaatides edenev vein eraldab süsi­h appegaasi, mis õhust raske­ mana vajub keldri põrandale ning põhjustab hapnikupuuduse ja kii­ re lämbumise. See on ka põhjus, miks keldreid pidevalt tuulutatak­ se ja miks väiksemates veinimaja­ des, kus puudub vastav gaase ana­ lüüsiv alarmsüsteem, põlevad veel tänapäevalgi rinna kõrgusel küün­ lad. Väga romantiline ja praktiline – kuni küünal põleb, on keldris hap­ nikku ja seal viibimine ohutu.

Seened, mis kasvavad keldri

seintel, ei kannata kojuvedamist ei suveniiriks ega amatöörteadusli­ keks eksperimentideks oma veini­ keldris. Võõraid baktereid ja seeni kaasa tassida on üsna ogar. Õnneks sureb see pundar oma loomulikust keskkonnast irdununa kiiresti. Ärge näppige keldris kõike, mis pähe tuleb, näiteks vaati sulgevat si­ likoonpunni, et nuusutada, mis sei­ sus vein on. Väga rumal tegu – õhku ei tohi vaadi sisse sattuda ja peale­ gi on silmini täis vaadis kerge surve, mistõttu valguks sealt kohe hulga­ nisti välja veini, mis ei ole teie teh­ tud ja mille rikkumiseks puudub teil igasugune õigustus. Seda, kui pal­ ju ja kuhu hapnik pääseb, otsustab veinimeister.

Degustatsioon ... on kindlasti iga retke kulminat­ sioon. Siin on veini maitsmise oskus sama palju toeks kui nuga ja kahvel restoranis. Arvestage, nagu kogu oma visiidi jooksul, et veini toot­ jad on oma loomingu suhtes väga tundlikud ja uhked. Eriti tasub olla aupaklik väikeste peretootjate juu­ 10

res, sest sageli on nende traditsioo­ nid sajandi(te)pikkused, kuigi meil, eestlastel, kelle ärid ei kesta sageli kauem, kui võimaldavad euroabi­ rahad, on seda raske mõista. Proo­ vigem olla lugupidavad.

Pange soojalt riidesse (ilm­ selt saite selle nõuande väärtusest kasu juba esimeses keldris), sest ka maitsmistoad hoitakse suviti jahe­ dad. Ärge lõhnastage ennast kogu veinireisi vältel ja proovige suitsu­ paus venitada maitsmise lõpuni. Kui tubakane foon teid ennast ei häiri, võiks kõrval degusteeriv mittesuit­ setaja teilt osa reisiraha küll taga­ si nõuda.

Suhelge omavahel vaikselt ja ärge püüdke mingi veinisnoobina näida ka siis, kui asja kohta kaas­ lastest rohkem teate. Algul servee­ ritakse reeglina kergemaid ja lihtsa­ maid, lõpus täidlasemaid ja võimsa­ maid veine. Kui soovite neid oma­ vahel võrrelda, ärge jooge kõike ära ega valage tühjendusanumasse, pa­ luge lihtsalt klaase juurde. Ka siis, kui vein teile ei maitse, jääge suht­ lemisel võõrustajaga viisakuse pii­ resse. Uskuge, üldjuhul esitletakse teile veinimaja parimat.

Hea kontakt võib lauale tuua hoopis vanemaid veine, kui loota julgete. Tehke märkmeid – see aval­ dab muljet ja on hiljem mitmel pu­ hul abiks, eriti kui avastate, et ole­ te nädala jooksul maitsnud umbes sadat veini, ent ei suuda nimeliselt meenutada ühtki peale selle, mis korgiti lahti esimesel õhtul hotelli fuajees…

Ja sülitage, sülitage, sülitage.

Korralik veinireis tähendab päevas mitut maja ning olge mureta – kui lootsite meeldivat suminat kogeda, siis suu kaudu imenduv alkohol ga­ ranteerib teile selle ka siis, kui laua­ le pandud sülitamisanumaid hoole­ ga kasutate. Varsti omandate vii­ mases vajaliku elegantsi ega häbe­ ne seda teha ka kauni kaarega. Mis peamine – hiljem mäletate kõike!

Kalle Müller

elamus

Organism vajab valgust ja soojust. Meie lühikesest suvest akude laadimiseks kahjuks ei piisa ja tuleb minna päikest mujale otsima.

Turismibürood müüvad selliseid puhkuseid päikesereiside nime all.

Algaja õnn: sellisest kalasaa­ gist ei osanud me unistadagi.

L

õõgastav puhkus kulub kõi­ gile ära – hunnik raamatuid-­ ristsõnu kaasa ja rannaliiva­ le vedelema. Tean väga paljusid, kes on valmis sellega sisustama ter­ ve nädala (ja isegi kaks). Aga liht­ salt rannas vedelemine pole see, mis meie peret köidaks. Nii otsime iga­ sugust aktiivset tegevust, olgu sel­ leks matkamine, snorgeldamine või pallimäng.

Paradiisisaared Malediivid Seekordsel talvisel koolivaheajal va­ lisime reisisihiks Malediivid. Tõeli­ sed paradiisisaared – valge liiv, ere­ sinine vesi ja särav päike. Ainsaks miinuseks see, et aktiivse tegevuse leidmisega on pisut kehvasti. Mat­ kamine langeb ära, sest saared, mil­ le kõrgeim punkt on 2,5 meetrit üle merepinna ja millele teeb jaluta­ des tiiru peale 20 minutiga, ei paku selleks hobiks just palju võimalusi.

Palli­mänguks on enam kui 30kraa­ dine ööpäevane temperatuur liig mis liig. Õhtul, kui veidigi jahedam, läheb nii vara pimedaks, et mängust ei tuleks midagi välja.

Jääb järele snorgeldamine. Ja selle jaoks on Malediivid loodud!

Kalasid saab juba imetleda puusa­ kõrguses vees ning rifini jõudmi­ seks ei pea paati laenutama, pii­ sab 30–100 meetri pikkusest uju­ misest. Aga kaua sa ikka snorgel­ dad – tund-poolteist korraga, kakskolm korda päevas ehk maksimaal­ selt neli tundi. Mida teha ülejää­ nud ajaga? Võiks ju minna sukeldu­ ma või surfama, aga see vajab koo­ litust, mistõttu esimesel korral ra­ huldust ei paku.

Mis asi on sportlik kalapüük?

Hotelli vastuvõtus bukleteid sirvi­ des jäi silma võimalus sportlikuks kalapüügiks. Pakette oli mitu: hom­ mikused ja õhtused, suure rühma­ ga ja individuaalsed, nelja- ja kuue­

Elamus päikesereisilt autori fotod

tunnised. Kataloogid kubisesid fo­ todest, kus kalamehed oma trofee­ dega (kahemeetriste marliinide ja puri­kaladega) poseerivad.

Lapse õhutusel otsustasime as­ jaga lähemalt tutvust teha. Pean siinkohal mainima, et suuremad

kalamehed me pole just. Minu ko­ gemused piirduvad lapsepõlvega, kui isa mind kalale viis. Lapsed on korra forellikasvatuses kala saa­ nud ja mehel oli see sootuks esime­ ne kord õng kätte võtta. Seega va­ lisime hommikuse neljatunnise in­

12

dividuaalse kalapüügi algajatele.

Loomulikult andsime endale aru, et mingit suurt saaki oodata ei ole.

Piltide all olevad kuupäevad reetsid, et suuri kalasid saadakse kord kahe kuu tagant. Päris ilma kalata me ka jääda ei tahtnud, sest väga kava­

Foto: aul R Vinni

Tule ja õpi väikelaevajuhiks!

Põhjalik koolitus • Praktiline meresõiduõpe Rahvusvaheline juhitunnistus Järgmised koolitused Tallinnas:

23. veebruar – 16. märts (L, P 10–17) 26. märts – 9. mai (T, N 18–21) Põhjalike teadmistega turvaliselt merele!

Groovrider OÜ, tel 504 3130, 5648 3199, info@paadiluba.ee, www.paadiluba.ee 13

elamus lalt sisaldus hinnas õhtusöök oma­ püütud saagist.

Elamus mitmeks aastaks A stusime paati hommikul kell 5.30. Kala näkkab kõige paremini päikese­tõusul ja atollist oli selleks ajaks vaja välja jõuda, sest õiged kala­kohad on seal, kus rõngassaar ookeanist välja kõrgub. Nii meile selgitati.

Kui olime kohal, pandi kuus õnge (meisterlikult eri sügavusse ja üksteisest piisavalt kaugele, et ta­ miilid sassi ei läheks) paadipärasse ja hakati tasasel käigul sõitma.

Esimesel tunnil ei juhtunud mit­ te midagi, mistõttu hakkasime juba mõtlema asjatule rahakulutamisele (loe: endale koti pähe tõmbamisele), aga siis näkkas...

Laps, kes oli ürituse initsiaator, sai esimese kala püüdmise au. Hool­ salt õpetusi järgides (pinguta, lase järele, nüüd keri) ja meie suureks üllatuseks see ka õnnestus. Rõõm oli suur, kui paati tõsteti 15–20kilo­ ne hõbedane wahoo (kahjuks sellel eestikeelne vaste puudub). Uurisi­ me paadimeeskonnalt, millisel kujul see kõige paremini maitseb, ja mõt­ lesime juba mõnusale õhtusöögile…

Möödus pool tundi, kui kõrvu kostus tuttav sirin (kui kala õnge otsa jääb, hakkab tamiil rullil vee­ rema). Poisid olid valmis järgmiseks katsetuseks, kui kalamees neid ta­ kistas: “Lapsed püüavad väikseid kalu, suured jäävad isale.” Nende näolt oli näha pettumust, abikaasa näolt üllatust. Oli see ju ikkagi esi­ mene kord.

Suure kala püüdmine pole nalja­ asi. Kala väsitamine (tamiili pingu­ tamine ja järele laskmine) nõuab os­ kusi (õnneks olid meil head õpeta­ jad) ja jõudu. Umbes veerand tun­ di tuli ainult vändata, aga lõpuks oli tulemus käes. Kui paati tiriti kahe­ meetrine purikala, said lapsed aru, miks neid õngega mässama ei luba­ tud.

Pärast seda näkkas veel kaks korda, aga need kalad olid liiga ka­ valad ja vabanesid konksust oskus­ likult enne paadini jõudmist. Aga emotsioone oli selleks ajaks juba küll ja rohkemgi.

Valmis põhitegevuseks: Malediivid on ideaalne koht snorgeldamiseks.

telli külalised tegid kalast pilti. Pä­ ris uhke tunne oli.

Nagu ennist mainisin, oli hin­ na sees ka püütud kalast õhtusöök kohalikus restoranis. Roog mait­ ses ülihästi, pisut sarnanes tuuni­ kalaga.

Vaadates kalakogust, palusime hotelli kokka, et ehk on ta nõus osa kalast meile Euroopasse kaasa pak­ kima. Ja oh seda vastutulelikkust, muidugi! Enne lennukile minekut ootas meid kenasti kümme kilo sü­ gavkülmutatud poolekiloseid filee­ tükke. Õnneks ei tulnud ka tollis min­ geid sekeldusi ning saime sõprade­ le ja sugulastele omapüütud kala serveerida. Pakkusime seda nii sashimi’na kui ka grillitult. Ja ar­ vestades kogust, tegime seda kaks korda.

Kolm luksuslikku õhtusööki Kaldale jõudes adusime, et tegu oli suure sündmusega mitte ainult meie jaoks. Nii suurt kala ei püüta iga päev – kohalikud õnnitlesid, ho­

Külli Värnik

Õpetaja ja õpilane: hea koostöö tõi tulemuse.

14

PS! Vabandused kalameeste ees, et õigeid kalapüügitermineid ei tunne.

maailm

10

imetlusväärset paika maailmas

Maailmas on tohutult palju kauneid ja hingematvaid kohti, mida külastada.

Nii võib olla raske otsustada, kuhu järgmisena minna ja mida näha. Tripadvisor on koostanud nimekirja kümnest sihtkohast, mis võib reisi valikut lihtsustada. fotod sxc

Antiloobikanjon (Antelope Canyon) on liivakivist kanjon Arizo­ nas – üks külastatumaid ja fotogra­ feeritumaid kanjoneid Ameerikas.

Antiloobikanjon koosneb Ülemi­ sest Antiloobikanjonist ja Alumisest Anti­loobikanjonist. Kanjoni nimi navaho keeles on Tsé bighánílíní dóó Hazdistazí, mis tõlkes tähen­ dab “Koht, kus vesi voolab läbi kivi­ de, ja spiraalsed kivikaared”. Esime­ ne osa nimest viitab Ülemisele An­ tiloobikanjonile ja seal mõnikord esinevatele tulvavetele, teine pool on navahode nimi Alumisele Anti­ loobikanjonile.

Suur sinine auk (The Great Blue Hole) on veealune auk Belize’i rannikul. Augu läbimõõt on üle 300 meetri ning sügavus 124 meet­ rit. Auk, mis oli eelnevalt lubjaki­ vikoobas, tekkis jääaja jooksul, kui meretase oli madalam. Jääaja lõpul, kui veetase tõusis, ujutas vesi koopa üle. Tulemuseks ongi tänane veealu­ ne koobas, mis on eriti populaarne külastuspaik sukeldujate seas.

Angkor Wat on maailma suu­ rim pühakoda, mis asub Kambod­ žas. See on oma kuulsa välimuse järgi üsna äratuntav. Uurijad pole siiani suutnud selgeks teha, kuidas tempel täpselt ehitati, kuid see on peaaegu ideaalsetes proportsioo­ nides.

Trolltunga on Norras, Od­ das Skjeggedali linna kohal asuva mäe peal olev suur kaljutükk. Silma paistab ta selle poolest, et lamab ho­ risontaalselt mäe peal ja ulatub üle kaljuääre. Tõlgituna tähendab kivi nimi “Trolli keel”.

Kuldring (The Golden Circle) on populaarne turistirada Islan­ dil. Raja pikkus on umbes 300 ki­ lomeetrit, läbides teekonna Reyk­ javikist Kesk-Islandile ja tagasi.

Kolm suuremat peatust teel on rah­

Kuldring on turistirada Islandil.

Geiser Strokkur.

Antiloobikanjon asub Ameerikas, Arizonas. “See on fotograafi para­ diis, mida pildid harva õiglaselt kohelda suudavad.”

Angkor Wat Kambodžas. “Kõikidest templitest suurim ja hämmasta­ vaim.”

Moraine’i järv Kanadas. Vapustavalt kaunis. Taustal olevad mäed teevad selle lihtsalt rabavaks.”

vuspark Þingvellir, kosk Guldfoss (Kuldne kosk) ja Haukadaluri org, kus asuvad geisrid Geysir ja Strok­ kur. Peale nende on rajal veel mit­ meid teisi kauneid, nägemist väärt kohti.

Uluru, tuntud ka kui Ayers Rock, on maailma suurim monoliit. See asub Austraalia Põhjaterritooriu­ mil ja kuulub UNESCO maailma­ pärandite hulka. Mägi moodustus umbes 680 miljonit aastat tagasi ning on 348 meetrit kõrge, 5 kilo­ meetrit pikk ja 1,5 kilomeetrit lai.

Pärismaalaste jaoks on monoliit en­ dast kujutanud nn maailma naba.

katnud kuldlehtedega. Legendi jär­ gi on Kuldne kivi tasakaalustatud Budd­ha juuksekarva peal. Kivi ise on imetlusväärne, sest asub kün­ ka otsas ning tundub alatasa olevat alla­veeremise äärel.

Mor aine on Kanadas, Kümne Tipu orus asuv järv, mis saab oma vee liustikest ning saavutab täis­ mahu kesk- või hilisjuunis. Kui järv on täis, peegeldab vesi kindlat sinist tooni, mis tekib valguse murdumi­ sel vees oleva kivitolmu (ingl rock flour) tõttu. Järve ümbruses asu­ vad mitmed matkarajad, mida tih­ ti külastavad turistid. Vaade järvest on üks fotografeeritumaid kohti Ka­ nadas.

Fushimi Inari Taisha on Jaa­ panis Kyotos asuv tempel, mis asub Inari-nimelise mäe jalamil. Tempel hõlmab ka teid, mis viivad mäe ot­ sas asuvatesse väiksematesse temp­ litesse. Eelkõige on tempel tuntud oma punaste Torii-tunnelite poo­ lest, millest igaühe on templile an­ netanud Jaapani firmad ja ärid. Ina­ ri oli vanasti tuntud kui kaubanduse patroon, kuid tema peamine roll on riisijumala oma. “Nendes punastes tunnelites kõndida on imeline.

Kyaiktiyo pagood, tuntud ka kui Kuldne kivi, on kuulus budisti­ de palverännaku paik Myanmaris.

See väike pagood on suure granii­ dist rahnu otsas, mille on järgijad

15

Jiuzhaigou org, mis kuulub samuti UNESCO maailmapärandi nimistusse, on looduskaitseala ja rahvuspark Hiinas. Oru nimi tähen­ dab tõlkes “Üheksa küla org”. See on tuntud mitmetasandiliste koskede, värvikirevate järvede ja lumega kae­ tud mäetippude poolest. Oru kõrgus ulatub 2000 meetrist 4500 meetri­ ni. Tänapäeval on sealsest üheksast külast endiselt asustatud seitse, mil­ lest kolme läbib peamine turistidele mõeldud rada ning kus saab osta ko­ halikku käsitööd ja suveniire.

Supersoodsalt Soome!

reis b a kest5 2, i d tun

Turismimessi TouresT 2013 pakkumised 10 korra piLeTid 10 ühe suuna piletit reisijale või autole*

ÖÖpakeTT HeLsiNGisse

190€

tavahind

220€

MessipakkuMine

auTopakeTid MessipakkuMine

-10€

Autopakett kahele kuni viiele reisijale ja autole*

al.

-10€

Kaks inimest ja auto ööväljumistel, kajutiga

39€

*sõiduauto max pikkusega 5m ja kõrgusega 1,9 m.

pakkumised kehtivad broneerimiseks 15.02-23.02.2013 ja sõitudeks kuni 02.06.2013 v.a. seeriapiletid.piletid müügil eckerö Line Tallinna kassas, telefon 66 46 000.

88€

al.

tavahind

49€

78€

tavahind