ROHELINE JALAJÄLG Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
APRILL 2021
Nr.1
ökopood Eestis
Terve ja rõõmus. Loomulikult.
Kaubamaja Biomarket
Rocca Al Mare Biomarket
Solarise Biomarket
Ülemiste Biomarket
Mustamäe Biomarket
Balti Jaama Turu Biomarket
pood.biomarket.ee www.biomarket.ee #TervejaRõõmus
Viimsi Biomarket
Tartu Biomarket
Pärnu Biomarket
VIRTUAALNE REOSTUS
Kuidas mõjutab järgmine kassipilt või bitcoin planeedi loodust? Igal inimese liigutusel on mõju keskkonnale. Sellesse nimekirja, kuhu kuuluvad auto käivitamine, vanade tossude prügikasti viskamine või süüdatud sigaret, tuleb panna kirja ka kõik see, mida me teeme internetis. Igal üleslaaditud pildil on mõju keskkonnale, umbes nagu liblikatiiva ripsutus Tallinnas võib lükata käima tsunaami Tokyos. KOOSTAS: Marin Hoffman FOTOD: Shutterstock
Uuringud on näidanud, et praegu on 4 protsenti kogu maailmas tekkivatest heitkogustest seotud internetiga, viie aasta pärast on see number juba kahekordne. Enam kui pool maailma elanikkonnast kasutab internetti, mille CO2 emissioon on samas suurusjärgus kogu pandeemiaeelse lennuliiklusega. Keskmine e-posti konto kasutaja saadab aastas nii palju kirju, et võiks sama energia eest vurada autoga 300 kilomeetrit. Imelisi numbreid saab visata õhku veel palju: umbes sada pilve salvestatud fotot ja mõni paariminutiline video-
Kas probleem on selfis ja juubelivideotes?
klipp võrdub energiakulu ning süsihappegaasiheite poolest ligi 17-kilomeetrise autosõiduga. Igas kuus kulutab maailm mobiilset andmesidet kasutades 46 miljardit gigabaiti. Kui kulutad kuus 8 gigabaidi jagu netti mobiiliga internetis surfamiseks, saaksid selle eest peaaegu 660 miljonit aastat netis viibida. Kusjuures peaaegu kolmveerand sellest mahust kulub sotsiaalmeediale. Eriti videoäppidele – lausa 34 miljardit gigabaiti. “Iga liigutus, mida oma telefonis või arvutis teeme, kulutab väikese koguse
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
energiat. See võib tunduda nagu tilk ookeanis, aga tegelikult liigutame kõik koos hirmuäratava koguse informatsiooni kuus, mis kulutab arutult palju energiat. Iga päev vuhiseb planeedil 293 miljardit e-kirja. Paneb ikka mõtlema küll, kas pean saatma järjekordse “aitähi” meilitsi,” räägib Eesti maailmakoristuse eestvedaja Mart Normet.
Nagu mainitud sai, siis igal liigutusel on mõju. Ka sellel, kui ühest ja samast asjast teha ühe asemel kolm fotot ning laadida need automaatselt mitmesse pilveteenusesse. Üksikuna on mõju väike, kuid kogusummana suur. Samas leiavad eksperdid, et kassipildid ja selfid ei oma kaugeltki nii suurt mõju kui nii-öelda big data ehk andmed, mida korjatakse ja säilitatakse süstemaatiliselt. Seda teeb nii Google kui ka Facebook ja ka riigid. Näiteks hoiab Google kuskil alles kõiki otsinguid, mille oleme elu jooksul teinud, et
Reklaam: Margit Laasnurm margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg
Andmekeskused kulutavad suure riigi vajaduse jagu energiat Ajakiri Nature kirjutas möödunud aastal, et juba praegu kasutavad andmekeskused aastas hinnangute järgi 200 teravatt-tundi (TWh) elektrit. See on võrreldav mõne suurema riigi energiatarbimisega. Näiteks kogu Eesti elektrikulu oli mullu 8,7 TWh. Samal ajal on 200 TWh vaid 1 protsent üleilmsest elektrinõudlusest. Andmekeskused panustavad üleilmsesse süsinikuheitesse 0,3 protsenti ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tervikuna üle 2 protsendi, tõi Nature esile. See tähendab, et ITK süsinikujalajälg on võrreldav kogu lennunduses kasutatavast kütusest tuleva emissiooniga. Prognoosid jalajälje kasvu kohta erinevad — suurejoonelisemad ennustavad, et kui praegu sündivad lapsed jõuavad teismeikka, moodustab ITK-heide üle 20 protsendi globaalsest süsihappegaasiheitest. Eriti energiamahukas on näiteks bitcoin’ide kaevandamine. Müncheni tehnikaülikooli teadlased leidsid sel suvel, et bitcoin’ide kaevandamine kulutab igal aastal 46 TWh elektrit ja paiskab õhku 22 megatonni süsihappegaasi ehk sama palju kui terve Las Vegas või Viin. Anuüksi mullu kasvas bitcoin’ide kaevandamise maht neli korda. Allikas: delfi.ee
Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall
APRILL 2021
3
Viis nippi, kuidas enda seadmeid digiprügist puhtaks teha Juba kolmas kord toimus jaanuari lõpus lisaks iga-aastasele maailmakoristuspäevale ka väga vajalik digitaalne koristuspäev, kus üheskoos vaadati üle, kuidas tagada enda nii-öelda teise elu hügieen ja puhtus. Selleks, et digikoristust saaks korraldada iga päev, annab maailmakoristuspäeva tegevjuht Anneli Ohvril viis soovitust! Vaata üle enda seadmetes olevad videod ja fotod Me oleme harjunud tegema igast situatsioonist mitu fotot ja videot selleks, et tabada just see õige hetk. Nüüd on mõistlik need topeltkaadrid kustutada ja jätta alles see kõige perfektsem. Kas teadsid, et ühest üritusest tehtud fotod ja videod võivad tekitada sama palju CO2 kui paarikümne kilomeetri pikkune autosõit? nende põhjal oma teenust parandada ja müüa. Kümme aastat tagasi arvutas Google välja, et iga veebiotsing paiskab õhku 0,2 grammi süsihappegaasi. Zone.ee tehnoloogiaekspert, Eesti üks esimesi avalikkusele tuntud IT-mehi Peeter Marvet rehkendas hiljuti kokku, et näiteks Facebooki andmekeskuste kogupindala on pool terve Lasnamäe korterite pindalast. “Kujuta ette, et sa sõidad mööda Lasnamäe kanalit ja ühel pool on ainult andmekeskused,” kirjeldab Marvet. Marvet toob veel ühe näite: ainuüksi vormel 1 võistlustel kogutakse terabaitide kaupa andmeid, et autode ja meeskondade võimeid optimaalseimal moel ära kasutada. Tänapäevastel F1 autodel on umbes 200 sensorit, mis koguvad ühe võistluse jooksul 3 terabaiti andmeid. Ühe vormel 1 etapi genereeritud andmete maht võib olla lõpuks suurem kui nende piltide maht, mida inimesed seal kõrval teevad. Rahvusvahelise energiaagentuuri raport näitab, et kui nelja aasta jooksul on internetiliiklus kasvanud kolm korda ning andmekeskuste töökoormus kaks ja pool korda, siis andmekeskuste energiakasutus on jäänud enam-vähem samaks. See tähendab, et aina enam minnakse üle lahendustele, mis säästaksid energiat ja oleksid seeläbi äriliselt kasumlikumad. Fakt on aga see, et kumulatiivselt istub serverites ja liigub nende vahel ringi terve hulk andmeid, mida mitte kellelegi kunagi vaja ei ole. Kui need ära kaotada, saab õhu otseses mõttes puhtamaks. Allikad: EPL, Delfi, digitark.ee 4
APRILL 2021
Definitsioon: mis on digitaalne jalajälg? Digitaalne jalajälg (inglise keeles digital footprint või digital shadow) viitab internetis või digitaalsetes seadmetes sooritatud jälgitavate digitaalsete tegevuste ja suhtluste unikaalsele kogumile. Veebis kujutab digitaalne jalajälg endast kasutajast veebi lehitsemise tulemusena maha jäänud andmeid, mida talletatakse küpsistena. Digitaalseteks jalajälgedeks võivad olla pärast mõnda keskkonda sisse logimist avaldatud fotod, tekstid, postitused jmt inimese enda tekitatud sisu. Allikas: Wikipedia
Kui palju reostab keskkonda üks netiotsing või e-kiri? Internetiotsing. Näiteks isegi nii süütuna tunduva liigutuse kui ühe Google’i otsingu süsinikujalajälg on samas suurusjärgus kannutäie tee keetmise või 16 meetri pikkuse autosõiduga. Tundub väga väikese numbrina? Ent kui mõelda, mitu korda päevas me otsingumootoreid kasutame, siis kõigi inimeste peale kokku on seda väga palju. E-kiri. Ühe e-kirja saatmine toodab 4 grammi süsinikku, kui kirjal on aga küljes pilt, kasvab süsiniku kogus juba 50 grammini. 65 e-kirja saatmine on süsiniku tootmise poolest võrdne autoga ühe kilomeetri sõitmisega. Ühe aasta jooksul terves maailmas aset leidev e-kirjavahetus toodab sama palju süsinikku kui süsinikukogus, mis tekiks, kui teedel sõidaks lisaks olemasolevatele veel seitse miljonit autot! Videostriiming. Netflixi ja YouTube’i pideva kasutamise peamine probleem on suured andmemahud. 80 protsenti kogu andmemahust, mis online’is liigub, on videod ja neist omakorda 60 protsenti sellised, mida ei laadita endale alla, vaid vaadatakse üle veebi Netflixist, YouTube’ist või Vimeost. Sedasorti tegevus tootis 2018. aastal 300 miljonit tonni CO2 ehk sama palju, kui toodab näiteks terve Hispaania. Sotsiaalmeedia ja selfi. Majandusteadmiste levitamisega tegeleva portaali Core Project kokku pandud selfiindeks mõõdab endast sotsiaalmeediasse ülesriputatud piltide keskkonnajalajälge. Selle indeksi põhjal on umbes kümne selfi CO2 emissioon umbes sama suur kui autoga ühe kilomeetri sõitmise korral. Kuigi see ei tundu suure reostamisena, tasub meeles pidada, et ühes päevas käib näiteks läbi Instagrami 350 miljonit ja läbi Facebooki 80 miljonit pilti. Facebook on lubanud selle aasta lõpuks minna täielikult üle taastuvenergia kasutamisele. Selliste hiiglaste nagu Facebook, Apple ja Google andmekeskuste ülevalhoidmiseks kulub tohutus koguses energiat. Allikas: digitark.ee
Mittevajalikest uudiskirjadest Kas teadsid, et iga e-kiri, mis jõuab sinu postkasti, tekitab vähemalt neli grammi CO2? Mine oma e-postkasti ja viska pilk peale, millised uudiskirjad, mida sa võib-olla isegi ei ava, on sulle sinna tellitud. Ära lihtsalt kustuta neid kirju, vaid loobu ka nende tellimusest. Vaata üle enda vanad kontod ja e-postkastid, mida sa enam ei kasuta Sa võid tegelikult üllatuda, kui palju kasutut kraami sa sealt leiad. Suvalisi faile võib leiduda ka kõikvõimalikes pilveteenustes, mis annavad tasuta ruumi, näiteks Google Drive ja Dropbox. Vaata üle, mis seal leidub, ja kustuta kõik, mis võib kujutada võõrastes kätes ohtu. Kustuta programmid ja rakendused, mida sul enam vaja ei lähe Kindlasti on nii sinu arvutis kui ka telefonis rohkelt programme, mida sa enam ei kasuta. Kui need kustutada, muutuvad seadmed kiiremaks ja nende eluiga pikemaks. Vaata üle allalaaditud failide kaust Sellesse kausta võivad maanduda paljud failid, mida me tegelikult ei vaja, aga mis ometigi e-postkasti avades meie arvutisse salvestuvad. Kustuta need failid ja tee seejärel ka enda seadme prügikast tühjaks. Allikas: digitark.ee
RUBRIIK
Toidujäätmed toidavad kliimamuutusi Kui tihti mõtleme oma toidu ülejääke prügikasti visates, et oleme just andmas oma panust kliimamuutusesse? Ometi – kui kujutleda toiduraiskamist eraldi riigina, siis oleks see riik oma süsinikujalajälje suuruse poolest kolmandal kohal pärast Hiinat ja Ameerika Ühendriike. KRISTEL KIBIN, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul läheb igal aastal maailmas vähemalt üks kolmandik inimestele tarvitamiseks toodetud toidust raisku. Sama organisatsioon on toonud välja, et toidu äraviskamine tekitab 8 protsenti inimese tekitatud kasvuhoonegaaside heitest. Lisaks kasvuhoonegaaside heitele kaasnevad toiduraiskamisega muudki keskkonnaprobleemid ning sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud.
Enim toitu läheb raisku just kodudes Seepärast tulebki teadvustada, et kliimamuutustega võitlemiseks ei piisa ainult sellest, kui vähendame energiatarbimist ja sõidame rohkem jalgrattaga. Kui raiskame toitu vähem, aitame ühtlasi vähendada toodetava toidu ja selleks kasutatavate ressursside hulka. Lisaks hoiab see kokku toidu ja jäätmete transpordilt, jäätmekäitluselt ning tööjõult. Toiduraiskamise vältimine on üks lihtsamaid samme, mida igaüks saab kliimamuutustega võitlemiseks ja paremaks ringmajandamiseks astuda. Meie kultuurile on olnud omane toidu austamine. Meile on lapseeas õpetatud, et toiduga ei mängita ning ilmselt paljudele sedagi, et maha pillatud leivatükk tuleb üles võtta ja sellele suud anda. Kuidas sobitub siia pilti olukord, kus viskame kergekäeliselt ära kuivanud saiaviilu, üleliigse hommikupudru või pruuniks läinud banaani? Neist viimane on seejuures ilmselt läbinud pika transporditeekonna vaid selleks, et jõuda siin prügikasti. Kuigi kindlasti ei naudi keegi toidu äraviskamist, on uuringud näidanud, et võrreldes toidutööstust, toitlustust, kaubandust ja kodumajapidamisi, läheb just kodudes toitu enim raisku.
Pruun banaan smuutisse, kuivanud sai kotletti Selleks, et vältida toidu äraviskamist ja austada toitu jäägitult igas mõttes, on võimalik igaühel meist astuda lihtsaid samme. Alusta näiteks väikesest kodusest toidujäätmete „auditist“. Pildista või kirjuta nädala (või kasvõi nädalavahetuse) jooksul üles kõik toidud, mis sinu kodus ära visatakse. Märgi üles, miks toit raisku läks, ja mõtle, mida oleksid saanud selle vältimiseks teha. Järgmine lihtne samm on planeerimine. Mõtle enne poodi minekut läbi, mis on juba kodus olemas, mida sellest valmistada saab ja mida vajad juurde. Tee selle põhjal ostunimekiri, et vältida üleliigsete koguste ostmist või emotsioonioste. Võid proovida alustuseks planeerimist väiksemate sammude kaupa, näiteks planeeri ette kahe päeva menüü. Muudatusi saab teha ka lihtsalt organiseerimises, järjestades toidud külmkappi neile märgitud kuupäeva järgi. Julge olla loov ja leidlik, et kasutada kodus olevaid toitusid ja ülejääke ära uutes toitudes. Miks mitte teha hommikupudrust küpsiseid, pruunist banaanist smuutit või pannkooke, juba veidi väsinumatest köögiviljadest püreesuppi ja kasutada kuivanud saia kotletitaignas? Mõistagi arvesta toiduohutusega. Vaata üle ka külmiku temperatuur, et see oleks tavakülmikus vahemikus 1–4 °C ja sügavkülmas –18 °C, tee vahet märgetel „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ ning avasta toidu säilitamiseks näiteks külmutamine või marineerimine. Hea mõte on külmutada toitu eraldi portsjonitena, kuid ära unusta anumale märkida, millega on tegu ja millal selle külmutasid. Häid nippe on veelgi, leia endale sobivamad. Toida kliimamuutuste asemel hoopis rohepööret ja pea meeles, et iga väike panus loeb parema tuleviku loomisel! APRILL 2021
5
Teekond mugava, kasutajasõbraliku ja auhinnatud kontorilahenduseni Tootjavastutusorganisatsioon OÜ on pakendite taaskasutuse ja käitluse turul tegutsenud enam kui kümme aastat. Selle ajaga oleme jõudnud turgu põhjalikult tundma õppida, kaardistada kitsaskohad ja hakkajatena püüdnud alati leida ja pakkuda uusi lahendusi, mis muudaks jäätmete liigiti kogumise lihtsamaks.
Näiteks kontorites oli jäätmete liigiti kogumise peamiseks takistuseks mugava ja ilusa lahenduse puudumine. Lisaks kasutajamugavusele peavad tänapäevased lahendused olema sellised, mis inspireeriksid kontorites jäätmeid liigiti koguma, sobiksid kontori interjööriga ja oleksid ka ilusad vaadata. Tuvastasime probleemi ja asusime seda lahendama. Teadsime, et kodumaine ettevõte
Sortaider OÜ tegeleb erinevate vineerist toodete disaini ja tootmisega. Tänaseks on meie koostöö kestnud juba üle kahe aasta, mille jooksul on sellest välja kasvanud palju ägedaid lahendusi, mis on klientide poolt rõõmuga vastu võetud. Nii jõuavadki kodumaise disainiga Eestis toodetud sorteerimisjaamad klientideni. Märk heast koostööst on seegi, et just praegu on arendamisel uudistoode – eratarbijale mõel-
Sortimislahendus pälvis maineka disainiauhinna Tänavu pälvis meie tootmispartneri Sortaider OÜ toode Sortaider Container maineka disainiauhinna Red Dot. Sortaider Container on Eesti algupärase disainiga puitmaterjalist sorteerimislahendus, mis aitab Eesti ettevõtetes läbi viia rohepööret, muutes jäätmete sorteerimise lihtsaks ja mugavaks. Tegemist on läbi ja lõhki Eesti tootega. „Idee ja teostus sündisid konkreetselt kliendi vajadusest. Disainiauhind on parim tunnustus maailma parimale sorteerimislahendusele,” kommenteeris kõrget kvaliteedi- ja disainiauhinda Sortaider OÜ tootedisaini autor Johannes Maltis (fotol). “Kindlasti annab auhind sortimisjaamale lisaväärtust ja on oluliseks argumendiks toote eksportimisel. Lisaks Eestile on meil esindused nii Soomes kui Rootsis. Hetkel on läbirääkimised käimas Prantsusmaa ja Saksamaa edasimüüjatega,” märkis ettevõtte tegevjuht Peeter Siim. Esteetiline ja loodusesõbralik toode on juba leidnud kasutust paljudes Eesti kontorites ja avalikes siseruumides.
6
APRILL 2021
dud mugav sorteerimislaendus. Nagu ettevõtete sortjaama puhul, on seegi Sortaiderile iseloomuliku disainiga - pilkuköitev ja mõnusalt kodutarbija sõbralik.
KASUTAJAKOGEMUSED: AS Helmes turundusjuht Katariina Roosipuu:“Sorteerimine ise oli ja on lihtne, sest iga konteiner on märgistatud vastava kleebise ja juhendiga. Keskkonnasõbralikkus ja seega ka kontoritöö ökoloogilise jalajälje vähendamine on Helmese inimeste jaoks oluline. Prügi sorteerimine on lihtsalt väga loogiline samm. Loodame, et see on kõikjal üsna varsti lihtsalt üks kaasaegse kontori elementaarne osa.“‘ Nordic Milk OÜ kestliku arengu juht Katrin Tamm:“Otsisime päris pikalt õige suuruse ja ilusa välimusega lahendust, mis sobiks meie kontorisse. TVO sorteerimislahendus oli meie kontori jaoks täpselt paras. Eriti äge ja mugav tundus meile kui algajatele sorteerijatele ka see, et prügikastide küljes on juhendid selle kohta, milline prügi igasse prügikasti käib. Kõik on lahendatud väga loogiliselt – väga kenasti on selgeks tehtud, milline jääde tuleb vastavasse konteinerisse panna.“
Sorteerimine on lihtne! Tutvu kontorilahendusega: www.tvo.ee
TVO suunab 50% pakenditest taaskasutusse Pakend on üldjuhul tehtud materjalist, mida on võimalik ümber töödelda ja uuesti materjalina ringlusse saata. Täna jõuab Eestis taaskasutusse vaid kolmandik olmejäätmetest ja see ei ole viimastel aastatel muutunud. Samas peab Eestis 2025. aastaks taaskasutusse suunama 55% ja 2030. aastaks juba 60% olmejäätmetest. Seda eesmärki on võimalik täita ainult ühel viisil – tuleb luua mugavad lahendused, et inimesed saaksid jäätmeid sorteerida. Elanikkonnalt pakendijäätmete kogumist oleme korraldanud nii avaliku konteinervõrgustiku kaudu kui ka tekkekohal kollase kotiga või kortermaja juurest konteineriga kogudes. Üha
suurenev on kontorite poolt üleantavate pakendijäätmete voog. Kõik selliselt kogutud pakendid liiguvad üle sorteerimisliini ja tänasel päeval suudame kogu elanikkonna pakendivoost
ringlusesse suunata umbes 50 %. Pakendite liigiti kogumine on ainuke viis tagada materjalide ringlusesse jõudmine. Senised võimalused ei ole suutnud Eesti elanikke piisavalt kaasata jäätmeid liigiti koguma. Peame üle minema parematele lahendustele ja kõige lihtsam viis on luua võimalused jäätmeid liigiti üle anda seal, kus need tekivad – kodudest, kontoritest, avalikus ruumis. Kui ettevõtted edendavad kontorites jäätmete sorteerimise kultuuri ja loovad lahendused, kus vanaviisi kõiki jäätmeliike kokku panna ei saa, siis on väga suur tõenäosus, et inimesed muudavad oma harjumusi ka kodudes. Seeläbi annavad ettevõtted oma panuse elanikkonna teadlikkuse ja harjumuste muutumisse. Riigi Infosüsteemi Ameti büroohalduse peaspetsialist Kätlin Pirk:“Rohelisema mõtteviisi kujundamisel on prügi liigiti kogumine üks esimesi samme, millel on laiemas plaanis suur positiivne mõju. Töökohal sortimislahenduse elluviimine on mõningaid töötajaid inspireerinud ka kodus seda tegema ja see on juba päris suur samm edasi inimeste teadlikkuse tõstmisel.“
Liigiti kogumine lihtsaks ja mugavaks
Viru-Nigula valla keskkonnaspetsialist Heiko Källo näitab sorteerides eeskuju.
TVO kontoritele mõeldud kogumislahendus muudab sorteerimise mugavaks ja lihtsaks. Erinevat liiki jäätmetele mõeldud kogumisvahendid on eristatud graveeritud sümboliga. Lisaks on kasti kaanel värviline kleebis koos jäätmeliigi nimetusega ja kasti kaane siseküljel detailsem info vastava jäätmeliigi kogumise põhimõtetega. Alati kehtib reegel - kui ei tea, mis liiki jäätmega on tegu, aseta see olmejäätmete konteinerisse.
Tunnustav märgis sorteerivatele kontoritele TVO tunnustab kõiki ettevõtteid, kes on mõistnud jäätmete liigiti sorteerimise vajalikkust, sorteerivad ja aitavad võimalikult palju materjale ringlusesse suunata. Selleks oleme välja töötanud märgise „Meie kontor sorteerib“, mida kõik sorteerivad kontorid saavad kasutada kas oma digikanalites või kleebisena kontori uksel-aknal. Tegemist on arusaadava ja selge sõnumiga, et ettevõte hoolib keskkonnast ja on ka ise valmis sellesse panustama.
AdCash OÜ Advokaadibüroo Supremia Also Eesti OÜ AS Ekspress Meedia AS Estiko-Plastar AS R-Kiosk Estonia B.Braun Medical OÜ Baltic Restaurants Estonia AS BCS Itera AS Concise Systems OÜ Corpowear OÜ Dagöplast OÜ Eesti Energia AS Eesti Kunstiakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Rahvusringhääling Elering AS
Elva Vallavalitsus EU House Excellent Business Solutions Eesti AS Gustav Adolfi Gümnaasium Helmes AS Jõelähtme Vallavalitsus Kehtna Vallavalitsus Krimelte OÜ Kumer Saag OÜ Lihtne OÜ Lääne-Harju Vallavalitsus Maaeluministeerium Maksu- ja tolliamet Metrosert AS Miltton New Nordics OÜ MTÜ Tartu Akadeemiline Spordiklubi Mustamäe Linnaosa Valitsus
Nafta Films OÜ Njord Advokaadibüroo OÜ Nordic Milk OÜ Nõmme Linnaosa Valitsus Paide Linnavalitsus Peri AS Posti Messaging OÜ Pärnumaa Arenduskeskus SA Päästeamet Raintree Estonia OÜ Riigi Infosüsteemi Amet Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond SaleMove OÜ Saue Noortekeskus Savekate OÜ SEI Tallinn Stellar Film OÜ
Studio Moderna OÜ Sunly OÜ SV Trading OÜ Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid SA Tartu Katoliku Hariduskeskus MTÜ Tartu Vallavalitsus Tartu Ülikool Toila Vallavalitsus Torm Metall OÜ Viru-Nigula Vallavalitsus Õhtuleht Kirjastus AS Öpiku Majad OÜ
Aitäh teile!
APRILL 2021
7
THINGS SA
Foto: Shutterstock
Riiete parandamine on jõukohane kõigile Viimase 15 aasta jooksul on rõivaste ostmine kasvanud kogu maailmas, aga samas on rõivaste kasutamise aeg läinud poole lühemaks kui varem. Globaalsel tasandil on tekstiili ja moetööstuse mõju ääretult suur. Näiteks 20 protsenti kogu maailma tööstuslikust veereostusest tekib tekstiili värvimisest ja töötlemisest. (1)
Enda riiete parandamine ja kasutuskõlblike riiete annetamine aitab pikendada nende eluiga.
Suurbritannias hinnatakse rõivaste keskmiseks elueaks umbes 2,2 aastat. Eesti kohta selliseid andmeid kogutud ei ole. Tuginedes Suurbritannia andmetele, saab rõivaste eluea pikendamisega üheksa kuu võrra (neid parandades ja õigesti hooldades) vähendada nende keskkonnamõju. (2) Koos saabunud kevadega tekib nii mõneski meis soov võtta ette üks suurem koristamine – tuulutada ja kraamida toad ning viia ära näiteks riided. Kodust koristamist on kasulik pisut ette plaanida. 2020. aastal avaldatud uuringust selgub, et eestlased ostavad keskmiselt
kolm uut riideeset kuus – võrreldes Läti ja Leeduga tunduvalt rohkem. Samast uuringust on teada, et hinnanguliselt tarbitakse meil 16 400 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiile, mis teeb 12,4 kilo selliseid tekstiilitooteid ühe inimese kohta aastas. Kaubandusstatistika andmete põhjal tarbitakse Eestis peale rõivaste ka suures koguses majapidamistekstiile. Kõige suuremaks tarbitud tootegrupiks on kardinad, eesriided jm sisustuselemendid, mis moodustavad ligi viiendiku kõigist uute rõivaste ja tekstiilide kogusest. Rõivastest tarbitakse kõige enam aluspesu, T-särke, veste, sokke ja ööriideid, mis moodustab ligi 15 protsenti tekstiilitoodete kogutarbimisest. (3) Üksikisiku tasandil on riiete parandamine ja korduskasutuspoe eelistamine majanduslikult kasulik ning globaalsel tasandil aitab see väärtustada ressursse.
1. Kant, R., Textile dyeing industry: An environmental hazard, Natural Science, Vol. 4, 1 (2012), p.23 2. https://wrap.org.uk/resources/guide/textiles/clothing# 3. https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2019/02/eesti-tarbimisjargsed-roiva-ja-tekstiilivood-1.pdf
8
APRILL 2021
Pea meeles, et heategevuspoodi annetamiseks ja riidekonteinerisse panemiseks sobivad puhtad ja kantavad riided!
Juba enne suurpuhastusega alustamist või suvekodusse kolimist tee plaan, mida teha ja kuhu viia üleliigsed asjad ning jäätmed! Vaata: kuhuviia.ee
Taaskasutada saab peaaegu kõike Kui üks asi saab vanaks ega kõlba enam justkui millekski, on tal tegelikult kaks võimalust – temast saab kas prügi või ... midagi uut. TEKST: Anne-Mari Alver
Prügiuputus on üks kaasaegse maailma väljakutseid. Prügi hiilib justkui igalt poolt ligi – pakendina leiva või vorsti ümbert, hooajamoest läinud riideesemetena, igasuguse kribu-krabuna, mida korraks oli justkui vaja, aga siis selgus, et ikka polegi. Paar aastat tagasi avaldas Statistikaamet, et keskmine Eesti elanik “toodab” aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga. Võrdluseks – Euroopa Liidu keskmine on 486 kilo aastas inimese kohta. Riigiti on olmejäätmete tekitamine erinev: õnnelikul hygge-maal Taanis jääb aastas üle 781 kilo olmejäätmeid inimese kohta, mitte nii õnneliku kuvandiga Rumeenias on see number aga 272.
Kunagisest kitlimaterjalist valmisid moekad rõivad Nutikad ja vastutustundlikud ettevõtjad on rohelised väärtused ära tabanud ning ellu rakendanud. Üheks suurepäraseks näiteks, kuidas vanast uus saab, on moelooja Karin Raski uus kollektsioon, mis koosneb talle annetatud kappi seisma jäänud riiderestidest – peamiselt sitsist. Eeltöö kollektsiooniga algas eelmise aasta sügisel, samal ajal Karin Raski brändi sünniga. Disainer tegi üleskutse, et inimesed temaga ühendust võtaksid, kui nendel on koju seisma jäänud vanu kangaid, mis pärinevad näiteks emadelt või vanaemadelt aastakümnete tagusest ajast. Nii sai kokku kogutud materjal, millele anda teine elu. “Lahkete inimeste hulk oli ootamatult suur. Hetkel on mul stuudios omamoodi kangauputus,” muigab Karin Rask. “Siiski suurem osa on juba kasutatud ja saanud teenitud koha praeguses kollektsioonis.” Kuna annetatud kangaste hulgas leidus palju sitsi, siis see andis kesk-
Foto: Krõõt Tarkmeel
TAASKASUTUS
se teema kevadsuvise rõivakollektsiooni jaoks. Samas tõstatus disaineri jaoks küsimus, kas lisaks nõukogude ajast tuttavale kitlile on sellest materjalist võimalik luua midagi uudset ja kaasaegset. “Kui mõelda sitskleidile, siis üldjuhul tulevad silme ette nõukogudehõngulised kitlid või põlled. Minu väljakutseks sai omavahel toimima panna vanaaegse päritoluga kangas, värsked mõtted ning tänapäevased võtted ja lõiked,” selgitab moelooja.
Üheks suurepäraseks näiteks, kuidas vanast uus saab, on moelooja Karin Raski uus kollektsioon.
Kollektsiooni loomise käigus katsetati mitmeid erinevaid lõikeid, mille lõpptulemiks oli kolm mudelit: prantslannalik hõlmikkleit, 60ndatele vihjav rullkraega A-lõikeline siluett ja minimalistlik kimono, mille vöö on loodud koostöös aksessuaaridisainer Kadri Kruusiga. Neid mudeleid täiendavad voogavad kleidid, kõrge pihaga püksid ja väikesed jakid. Kollektsiooni värvivalik on rikkalik, kuhu mahuvad nii kirjud mustrid ja erksad värvid kui ka klassikaline must ning looduslähedased helged toonid. Enamik toodetest on ainueksemplarid.
Maitsev kondipuljong inimesele ja koerale Kui riidematerjali taaskasutus tundub kuidagi loogiline, siis kuidas kõlab toidu taaskasutus? Õige vastus on, et see kõlab nagu imemaitsvad ja tervislikud puljongid, mis valmivad FoodStudio kokkade pajas kõige ehtsamatest suurtest üdikontidest. “Oleme vist küll ainus toiduainete tootmisettevõte, kus isegi kondid on kvaliteedikontrolli läbinud,” kinnitab FoodStudio asutaja Helgor Markov. Kondipuljong on miski, mis on tuttav generatsioonile, kel vanus on praegu üle 40 aasta. Lihakraamiga oli “õnnelikus nõukogude lapsepõlves” tihtipeale veidi kehvasti ning kontidest keedeti välja mõnus ja toitev lihaleem. Puljongi keetmine võtab aega. Mitte tund või paar – pigem ikka kümme ja peale. APRILL 2021
9
TAASKASUTUS
Vähe sellest, et kondipuljong on maitsev ja sobib hästi erinevatesse toitudesse. See on ka väga tervislik, sest sisaldab suurel hulgal kollageeni. Jah, just seda, mis liigesed heas korras hoiab ja mille kosmeetikatoodele lisamine annab aluse korralikuks hinnatõusuks. Just selleks vajabki korralik puljong keetmisaega – ikka selleks, et see kõige väärtuslikum materjal, kollageen, korralikult kätte saada. Aga kui taaskasutusest juttu, siis FoodStudio filosoofia ongi just sellele rajatud. Kui puljongeid keedetakse, siis ikka taaskasutust arvesse võttes. Puljongi keetmisel kasutatakse jaekaubanduse jaoks kõlbmatu väljanägemisega juurvilju, näiteks porgandit. Maitse on ju kõigil ühtmoodi hea. Lisaks inimestele maitseb puljong väga ka koertele ja on ka neile väga kasulik. Siiski pole oma toidu jagamine koeraga lemmiklooma tervise seisukohalt parim mõte, sest paljud maitseained, mis toidu inimese jaoks eriti heaks teevad, pole koerale kasulikud.
Palju kraami, mis muidu ära visataks, leiab uue eluvõimaluse sõpruskondade vahel rännates, Facebooki gruppides või piirkondlikes kommuunides.
Koerad on tänapäeval ikkagi pereliikme staatuses ja miks peaks nende elu ainult krõbinatega piirduma. FoodStudio kokad arutasid seda asja ja läksid veterinaaridega ning kasvatajatega nõu pidama. Tulemus ei andnud end kaua oodata ja nüüd on kogu see headus ka koerte jaoks olemas. Pere lemmik võib nautida seda nii joogiks kui ka põhitoidule lisatuna. Ka pakend, milles kõik puljongid ja ka kastmed on, on taaskäideldavast plastist. Lähitulevikus suunatakse tootmisjäägid biogaasi või komposti toot10
APRILL 2021
“Kui kunagi defineerisime prügina kõike, mis prügikasti oma tee leidis, siis praeguseks on need meie jaoks pigem asjad, millele pole veel leitud jätkusuutlikku ja tasuvat ümbertöötlemise meetodit. Prügikastides leidub ju muidugi palju materjale, mida uueks otstarbeks kasutada saab. See, kas seda ka teha viitsitakse, on iseasi,” hindavad noored ehtemeistrid oma tegevust.
Tallinn korraldas heakorrakuu
Õpilasfirma Prühted kõrvarõngad nimega Lehed
miseks. Nii on selle ettevõtte lähitulevik juba zero waste ehk siis mitte midagi ei jää tootmisahelast üle.
Uuskasutuskeskus tegi raamatukampaania Aprillikuu kujunes sel aastal muu hulgas ka raamatuvahetuskuuks. Kodanikualgatuslik Raamatuvahetus ja ettevõte Uuskasutuskeskus kutsusid kõiki üles kevadel korrastama oma kodust raamaturiiulit ning annetama uuesti ringlusse raamatuid, mis on asjatult seisma jäänud. Raamatuvahetus on Viljandi raamatusõprade loodud ja üle nelja aasta tegutsenud keskkond, mille eesmärk on suunata raamatud uuesti ringlusse. Raamatuvahetuse virtuaalsel riiulil ootab vahetust 130 000 raamatut ja on juba omanikku vahetanud üle 200 000 raamatu. Uuskasutuskeskus on 2004. aastal ellu kutsutud sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on suunata kasutatud heas korras asjad uuesti ringlusesse ning muuta uuskasutamine lihtsasti kättesaadavaks ja igapäevaseks kõikidele Eesti inimestele. Uuskasutuskeskusele saab annetada lasteraamatuid, kokaraamatuid, kri-
Foto: marilyna.marastu
miromaane, ilukirjandust, eneseabiraamatuid, võõrkeelseid teoseid. Peaasi on, et raamat oleks heas korras. “Kahjuks ei ole meil võimalik uuele ringile suunata raamatuid, mis on katkised, täis kritseldatud või kokku kleebitud. Loodame, et Raamatuvahetuse kasutajad leiavad üles ka Uuskasutuskeskuse raamatute valiku, mis hetkel on kättesaadav e-poes,” räägib Uuskasutuskeskuse tegevjuht Diana Paakspuu.
Prügi polegi tegelikult prügi?! Palju kraami, mis muidu ära visataks, leiab uue eluvõimaluse sõpruskondade vahel rännates, Facebooki gruppides või piirkondlikes kommuunides. Nii näiteks võib julgesti soovitada Facebookis tegutsevat gruppi “Prügi aardeks taaskasutus”, mis loob võimaluse pakkuda enda elus ülejäänud kraami või otsida teistelt just seda, millest parajasti vajaka on. Pakkuda ja küsida võib pudelikorke, vanu rehve, klaaspudeleid, konservipurke ja palju muud. Teretulnud on ka postitused nutikast prügi taaskasutamisest. Vahva keskkonnasõbraliku algatusega on silma paistnud õpilasfirma Prühted, kus noored toodavad prügist ainulaadseid ehteid.
15. aprillil algas Tallinnas igakevadine heakorrakuu, mida peetakse juba 30. korda. Tänavuse heakorrakuu tunnuslauseks on “Vastutus tuleviku ees” ning eesmärgiks on innustada inimesi kaasa mõtlema ringmajanduse ja keskkonnahariduse teemadel. Vanu asju saab mugavalt taaskasutusse anda ja ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda. Abilinnapea Kalle Klandorf kinnitab, et linna avalikus ruumis on kevadtöödega juba alustatud ning kutsub kõiki linlasi oma kodusid ja koduümbrust talvisest prahist puhastama. “Heakorrakuul on tänavu laiem eesmärk – pöörame tähelepanu eelkõige ringmajandusele, eriti korduvkasutusele, sest säästlik tarbimine on üks kestliku tuleviku märksõnadest,” selgitab Klandorf ning lisab, et heakorrakuul viiakse läbi nii traditsioonilisi ettevõtmisi kui ka uusi algatusi, mis aitavad kaasa keskkonnateadlikkuse kasvule ja puhtama linnakeskkonna saavutamisele, toetades samas Tallinna teekonda roheliseks pealinnaks. Näiteks on linlased oodatud osalema Tallinna esimesel prügijooksul ja nagu varasematelgi heakorrakuudel, saab ohtlikke jäätmeid tasuta ära anda. Uue algatusena korraldataksegi 26. aprillist 14. maini Tallinna prügijooks ehk plogging. See on 2016. aastal Rootsis ultrajooksjate algatatud keskkonnateadlik liikumistrend, mis kombineerib jooksmise ja keskkonnahoiu: jooksja eesmärk on teekonnal oleva prügi korjamine, et see hiljem nõuetekohaselt ära anda. Selleks, et kodus koristajaile oleks asjade uuele ringile saatmine mugavam ja head asjad ei lõpetaks prügis, pakub Uuskasutuskeskus sel kevadel võimalust kutsuda asjadele järele annetustakso.
ROHETIIGER
Rohetiiger veab ühiskonnas rohepööret Ligi aasta tegutsemist on näidanud, et ühiskond vajab roheteemade eestvedajat ja erinevate sektorite ühendajat. Rohetiiger on võtnud selle rolli enda peale ning loonud esindusorganisatsiooni, kuhu kuulub juba 45 ettevõtet ja organisatsiooni. Kõigi eesmärk on anda oma panus selleks, et viia Eesti ühiskonnas läbi rohehüpe. Maailma majandus kasutab sisendina ligi 95 miljardit tonni loodusvarasid aastas, millest 2/3 on taastumatud ja 1/3 on taastuv biomass. Ainult 9–10% kogu sellest ressursist leiab praegu taaskasutust. Kaks kolmandikku materjalist, mis majandusest läbi käib, jõuab keskkonda. Sellest lähtuvalt on Rohetiigri filosoofia rajatud tasakaalus majanduse mudelile. Kui praegu on ühiskond üles ehitatud majanduskasvu eeldusele (mis tuleb peamiselt loodusressursside arvelt), siis tasakaalus majandus seab esikohale looduse, seejärel ühiskonna ja alles siis majanduse. Eesmärk ei ole majanduskasvu peatamine, vaid kooskõlla ja tasakaalu viimine nii ühiskonna kui ka looduskeskkonnaga. Taastava ja tasakaalus majanduse idee on korraldada majandus ümber nii, et vältida jäätmete teket ja piirata taastumatute ressursside kasutamist.
Agrone on mõõtnud enda süsinikujalajälge, et täpselt teada suurimaid mõjukohti ning vähendada piimatootmise jalajälge tervikuna. Rohetiigri soov on, et kõik need ettevõtete edulood saaksid eeskujuks ning oleksid inspiratsiooniks teistele organisatsioonidele ja ka konkurentidele.
Ühendamine on Rohetiigri võtmeväärtus
Rohetiigri esindusorganisatsiooni asutajaliikmed:
Toidu hoidmise kampaaniaga soovime vähendada toidu äraviskamist kodudes
Muutus algab ettevõtjatest Rohetiigri sünd sattus õigele ajahetkele, mil paljud Eesti ettevõtjad olid jõudnud tõdemuseni, et rohepöörde initsiatiiv tuleb enda kätte võtta. Mõisteti, et vastutust ei ole võimalik kellelegi teisele lükata. Tarbijad on hakanud eelistama jätkusuutlikult toodetud tooteid ja hindama ettevõtete vastutustundlikku käitumist. Turg ja konkurents on pannud asjad paika ning praeguseks on paljud ettevõtted kestlikkuse enda strateegiliseks valikuks võtnud ja asunud vähendama oma keskkonnamõju. On neid, kes on alles alguses, kuid on ka neid, kes on ilma suurema kärata juba päris kaugele jõudnud. Kuid kõiki neid ettevõtteid ühendab paar ühist joont – tahetakse teha õigeid asju ja nii, et sellel on võimalikult suur positiivne mõju. Lisaks tahetakse jagada enda õppetunde ja kuulata teiste kogemusi.
Rohetiigri ambitsioon on kutsuda ellu sama kaalukas muutus, nagu oli Tiigrihüpe kunagi tehnoloogiasektoris. Kuigi Rohetiiger sai alguse ettevõtjate valmisolekust muutuda, ei ole see piisav, et muutust kogu ühiskonnas tekitada. Rohetiiger on võtnud siin initsiatiivi tuua kokku erasektor, vabakond, riik ja üksikisik, et luua esmalt dialoog ja seejärel lahendused ka keerulistele probleemidele, mis on seni erinevate huvide ja emotsioonide tõttu ummikusse jõudnud. Selleks, et tuua kokku ettevõtjate ja riigi vaade, koostab Rohetiiger Eestile tasakaalus majanduse visiooni aastaks 2030. Visiooni koostamiseks on ellu kutsutud ettevõtjate mõttekoda, kes kujundavad oma seisukohad kõikide olulisemate majandusvaldkondade kohta. Selleks, et olla kindel, et ettevõtjate ideed on ka teaduslikust vaatest keskkonnale parimad, on moodustatud Rohetiigri teadlastepaneel, kes kõik need ettepanekud läbi analüüsib. Tasakaalus majanduse visioon saab valmis 2022. aasta alguses.
Kõik liikmed: rohetiiger.ee/liikmed
Rohetiiger kutsub ettevõtteid kooli Kaheksa kuud toimetanud Rohetiigri pilootprogramm ja akadeemia on näidanud, et selline formaat, kus ettevõtted ja organisatsioonid saavad õppida oma ettevõttes rohepööret ellu viima, on väga vajalik. Juunis lõpetab Rohetiigri Akadeemia esimene lend ning nende 15 ettevõtte ja organisatsiooni arengulugude põhjal võib öelda, et kõik osalejad on kaardistanud oma suurimad keskkonnamõjud ning saanud tea-
da, kuidas neid vähendada. Kõik 15 ettevõtet on asunud neid mõjusid pilootprogrammi käigus ka vähendama. Näiteks Tallinna Sadam tegutseb selle nimel, et laevadelt tulevad olmejäätmed saaksid suuremal määral taaskasutusse võetud. PPA paneb uute hoonete ehitusel suuremat rõhku keskkonnaaspektidele ja plaanib hankida väiksema keskkonnajalajäljega sõidukeid. Agrone paneb kokku tervikkava, et liikuda süsinikuneutraalse piimatootmiseni. Tere ja
Maikuus, kui algab keskkonnakuu, stardib ka Rohetiigri esimene üksikisikutele suunatud kampaania “Hoiame head toitu”, mis kutsub üles väärtustama toitu kui ressurssi ja vähendama selle äraviskamist. Uuringute järgi ligi kolmandik toidust läheb raisku, kõige enam kodudes. Seeläbi raisatakse tohutult ka muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Kampaania jooksul saab kõlama üleskutse: planeeri oma toiduoste, säilita, kasuta ülejääke ja viimaks komposti toidujäätmeid. Kampaaniaga on liitunud ligi 40 ettevõtet ja organisatsiooni, kes kõik kõnetavad ühise katussõnumi alt oma sihtgruppi. Kampaania on kõigile liitumiseks avatud. Loe lähemalt: rohetiiger.ee/hoiatoitu. APRILL 2021
11
EESTI PAKENDIRINGLUS
Kui aitad koguda 10 000 tonni klaasi, paneme kasvama 5 hektarit metsa Eesti Pakendiringlus on võtnud eesmärgiks koguda kokku võimalikult palju klaaspakendeid – et loodus oleks puhtam. Koostöös Vestman Metsaga luuakse iga klaasikonteineritega kokku kogutud 10 000 tonni klaasi kohta 5 hektarit metsa. Eesmärk ei ole istutada lihtsalt puid, vaid kasvatada metsa, st ökosüsteemi.
Mets küll algab puudest, aga ei sünni ainult istikute mahapanemisest. Meie eesmärk on säilitada praegusel tasemel ökosüsteem või seda parandada. Me ei taha istutada lihtsalt puid, vaid luua ökosüsteemi, seda rikastada ja säilitada ning tekitada looduslikku mitmekesisust. Kõik istikud ei lähe alati kasvama ja kõik istikud ei sobi alati samale pinna-
sele. See tähendab, et ühe hektari metsa kasvamaminekuks istutatakse tavaliselt peaaegu kahekordne kogus puid – olenevalt maapinnast. Meie mõõdame metsa kasvamise edukust umbes viie aasta pärast, kui on tehtud kõik sammud mitmekesise puistu kasvamiseks ja ühel hektaril metsamaal kasvab vähemalt 1000 istutatud puud.
Usume, et 2022. aasta kevadeks oleme kokku kogunud vähemalt 10 000 tonni klaasi ja siis istutame esimesed 5 hektarit metsa. Istutame välja valitud maale 2022. aasta kevadel kuuseja kasepuuistikuid. 2021. aasta kevadel alustame selle metsamaa ettevalmistamisega.
Pane Eesti Pakendiringluse klaasikonteinerisse: klaaspudeleid klaaspurke
Ära pane klaasikonteinerisse:
aknaklaasi ega peegleid kristalli ja opaalklaasi (kosmeetikatoodete pakendid) portselani ega savi plasti kuumuskindlat klaasi (ahjuvormid, kohvikannud) hõõglampe jmt
Eelistame pakendeid, mille ringlussevõtt on 100% võimalik Klaas on kõige jätkusuutlikum pakendimaterjal, mis on ainulaadne, kuna seda saab korduvalt ja lõputult taaskasutada, ilma et selle kvaliteet halveneks. See tähendab, et kõik klaaspurgid ja -pakendid, mille kogute kodus eraldi ja viite klaasikogumiskonteinerisse, lähevad uute klaastoodete valmistamiseks. Klaasi eraldi kogumine on Eestis ka pika traditsiooniga – see on tõenäoliselt üks esimesi pakendimaterjale üldse, mida on eraldi kogutud ja kordus- ning taaskasutatud. Klaasi valmistamine algab liivast, mis 12
APRILL 2021
tähendab, et klaasi tootmiseks ei kasutata toormaterjalina fossiilseid kütuseid. Kokku kogutud kasutatud klaaspakendid sulatatakse ja kasutatakse uute toodete tegemisel – eriti oluline on aga siinjuures see, et klaasi tootmine kasutatud klaasist kulutab vähem energiat kui uue tootmine liivast. Tooteid ostes proovi alati eelistada selliseid, mis on pakendatud taaskasutatavatesse materjalidesse, nagu klaas. Sedasi hoiad looduse puhtamana nii pakendiprügist kui ka fossiilsete materjalide tootmisel tekkivatest jäät-
metest. Kogu eraldi kokku oma klaaspurgid ja -pudelid ning too need Eesti Pakendiringluse klaasikonteineritesse. Meie suuname klaasi ringlusse ja lisame omalt poolt lubaduse metsastada iga kokku kogutud viie tonni klaasi kohta viis hektarit maad. Sedasi aitame kaasa süsiniku sidumisele, mitmekesisuse suurendamisele ja puhtamale loodusele. Niisiis, ära viska klaaspakendit segaolme- või ka segapakendikonteinerisse, vaid kogu see eraldi ja too klaasikonteinerisse.
Vii klaaspudelid ja -purgid klaaspakendi kogumiskonteinerisse. Klaas on pea lõputult taaskasutatav materjal, kuid ümbertöötlemata klaas laguneb miljon aastat. Kui Pakendiringlusesse jõuab 10 000 tonni klaaspakendeid, istutame koostöös AS Vestman Metsaga 5 hektarit metsa.
Leia lähim klaasikonteiner:
pakendiringlus.ee
BALTI KESKKONNAFOORUM Saame oma igapäevaelus teha väikseid ja lihtsaid otsuseid, et elada keskkonna- ja tervisesõbralikumat elu. Need otsused ei lähe meile palju maksma ega kuluta ohtralt meie aega. Toome välja mõned plastidieedi rusikareeglid.
Plasti varjatud ohud meie tervisele Sünteetiline materjal nimega plastmass on kõikjal meie ümber. Alates plasti masstootmise algusest 1940.–1950. aastatel on maailmas toodetud seda lausa nii palju, et sellest jätkuks meie planeedi sissemähkimiseks kuues kihis! Oleme kõik näinud fotosid hukkunud lindudest ja kaladest, kellele on saatuslikuks saanud nende soolestikku kogunenud plastprügi. Teame ka, et mereorganismid neelavad koos toiduga meres leiduvat mikroplasti, mis saastunud kalade ja mereandide kaudu jõuab ringiga tagasi meie taldrikutele. Paraku peidab plast lisaks plastprügile ja mikroplastile veel ühte ohtu – mürgiseid ja hormonaalselt aktiivseid kemikaale. Miks on plastis ohtlikud ained? Plastist on valmistatud paljud igapäevaeluks vajalikud esemed, sealhulgas toidupakendid ja rõivad, aga ka meie keha varuosad, nagu proteesid ja hambatäidised. Toorplast on aga rabe ja kõva materjal, mistõttu lisatakse sellele tootmisprotsessi vältel kemikaale, et anda toodetele vajalikud omadused (näiteks elastsus, värvipüsivus, läbipaistvus või vastupidavus) ning sel viisil kohandada lõpptoode konkreetsele otstarbele. Lisandid ei ole plasti struktuuriga kindlalt seotud ja võivad plastidest teatud keemilistel või füüsikalistel tingimustel (kuumus, UV-kiirgus, rasvane/happeline keskkond) või vananemisprotsessi kestel välja lekkida. Meie organismi satuvad need ained sissehingamisel, nahaga kokkupuutel ja toidu ning joogiga. Plastilisanditel võib aga olla soovimatuid mõjusid meie tervisele. 14
APRILL 2021
Kuidas ohtlikud ained plastis meie tervist kahjustavad? Plastilisandid on tervisele ja keskkonnale ohtlikud. Lisandid, nagu broomitud leegiaeglustid, ftalaadid, bisfenool A ja tinaorgaanilised ained, on kõik hormonaalselt aktiivsed ühendid, mida tuntakse ka endokriinsüsteemi kahjustajatena. Need ained võivad sekkuda meie hästi tasakaalustatud hormoonsüsteemi talitlusse ja häirida hormoonide kontrollitud protsesse, nagu ainevahetus, kasv, immuunsüsteemi toimimine ja organite areng. Beebid ja väikelapsed on hormonaalselt aktiivsete kemikaalide toimele eriti tundlikud, sest neil on oma kehakaalu kohta suhteliselt suurem nahapind, suurem hingamismaht ja kiirem ainevahetus – nende kehasse jõuab rohkem ohtlikke aineid kui täiskasvanu omasse. Kui pakime toiduained plastpakenditest lahti, teeme plastmattidel joogat, kanname jalas varbavahesandaale, joome plas-
Tekstiilid
Pese riideid alati enne esimest kandmist! Eelista riiete ostmist uuskasutuspoodidest. Eelista looduslikest materjalidest (nt puuvill ja vill) rõivaid. Võimalusel vali ökomärgisega (nt OEKO-TEX, GOTS, Naturtextil) rõivad.
Toiduga kokkupuutuvad materjalid
Toiduainete säilitamiseks sobivad ideaalselt klaasist, keraamilisest materjalist või roostevabast terasest toidunõud. Ära hoia happelisi ja rasva sisaldavaid toiduaineid plastist või plastiga kaetud pakendites. Veel sooje eineid ei tohi kunagi asetada plastanumatesse.
Mänguasjad
Ära osta mänguasju, millel on tugev kemikaali või parfüümi lõhn. Eelista looduslikest materjalidest (nt töötlemata puit) valmistatud mänguasju. Enne kasutamist pese kaisuloomad läbi ja tuuluta neid korralikult, nii vähendad mänguasjas leiduda võivate kahjulike ainete hulka. Ära osta väikelastele elektroonilisi ega patareiga töötavaid mänguasju. Väldi väga odavaid mänguasju, kuna need sisaldavad sageli rohkem ohtlikke kemikaale.
Foto: Shutterstock
tist veepudelist ja hingame õhku PVC-põrandakattega ruumides, teeb see kokku märkimisväärselt suure hulga aega, mille vältel oleme erinevate plastidega kokkupuutes. Sellise pikaajalise kokkupuute mõju on väga keeruline mõõta. Oluline on veel rõhutada, et kuigi ohtlikke aineid ja nende mõju eri organismidele testitakse korrapäraselt, piirdutakse üldiselt iga aine eraldiseisva mõju uurimisega. Puutume aga igapäevaselt kokku mitmesuguste erinevate plasttoodetega ja nendes si-
salduvate hormonaalselt aktiivsete ainete koosmõju on ebaselge. Seetõttu peaksime olema ettevaatlikud ning vähendama oma kokkupuudet potentsiaalselt ohtlike toodete ja materjalidega nii palju kui võimalik. 3. maist kuni 13. juunini korraldavad Balti Keskkonnafoorumi Euroopa esindused üleeuroopalise kampaania “Plastidieet: plasti varjatud ohud meie tervisele”, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Kampaania eesmärk on suurendada teadlikkust plasti terviseohtude kohta ja toetada inimesi plasti tarbimise vähendamisel. Liitu meiega ja alusta oma “plastidieeti” juba täna! Rohkem infot ohtlikest ainetest ja näpunäiteid nende vältimiseks leiad lehelt thinkbefore.eu.
Energiaühistu juht:
Foto: Shutterstock
põlevkivielekter ja fossiilkütused on minevik, taastuvenergia tulevik Mullu toimunud päikeseparkide buum näitas, et taastuvenergia on Eesti inimestele meelepärane ja aina enam otsitakse nii soodsat kui ka rohelist võimalust elektrienergia tarbimiseks. Kogukondlike taastuvenergiaprojektide elluviimisega tegeleva Energiaühistu tegevjuht Märt Helmja tõdeb, et on õige aeg anda päikese- ja tuuleenergiale suurem hoog sisse, sest põlevkivielekter on peagi minevik. “Me kõik soovime, et taastuvenergia osakaal Eestis kasvaks, põlevkivi ahjuajamine elektritootmiseks lõppeks ja nii meie energiatootmine kui ka tarbimine oleks pisema ökoloogise jalajäljega. Selleks lõid aktiivsed ja roheliselt mõtlevad kodanikud Energiaühistu, mille eesmärk on kogukondlikult toetada taastuvenergiale üleminekut. Innustust ühistu loomiseks andsid juba püsti pandud päikese- ja tuulepargid, mis näitavad, et
keskkonnasõbralik energiatootmine on taskukohane ja inimesed usuvad sellesse,” räägib Helmja. Ta nendib, et paraku on praegu olukord selline, et kõige odavam ehk taastuvatest allikatest toodetud energia on meie elektriarvetel märgitud kõige kallimana. “Meie praegune taastuvenergia tarbimise süsteem on üles ehitatud rohelistele sertifikaatidele, mis tõendavad, et elektribörsilt
ostetud elektronid on toodetud taastuvenergiaallikatest. Sisuliselt maksavad elektritarbijad oma taskust selle täiendava bürokraatia kinni. Aga see ei pea nii olema! Ühistu näol on tulnud kokku rühm inimesi, kes soovivad ise toota ja tarbida roheenergiat, maksta elektrienergia eest igakuiselt vähem ja hoida kodumaa loodust.” Miks panustada üheskoos? Helmja sõnul on vastus lihtne: “Praegu paneb igaüks eraldi oma maja katusele päikesepaneelid, kuid miks mitte rajada selle asemel ühiselt võimsam park? Seda enam, et ega päikese- ja tuuleparke saa ju kõikjale ehitada. Kogukondlikult ja ühiselt on asju teha soodsam, kiirem ja lihtsam, sest energiaühistus on liikmeid, kellel on olemas teadmised, jõud ja entusiasm, ning oluline on ka see, et nõu antakse faktide, mitte emotsioonide alusel. Isegi doktor Google ei oska
kõigile küsimustele vastuseid anda, seega mõttekam on ikkagi pöörduda professionaalide poole.” Ise omanikeringis olemine võtab madalamaks ka emotsionaalse fooni, mis on viimastel aegadel inimestel tuulikute ja päikeseparkide osas tekkinud, kui ettevõtjad on soovinud kellegi nii-öelda tagahoovis taastuvenergiat toota. Olles ise osanik “tagahoovi taastuvenergiapargis”, on väga selgelt tajutav ka kohalik kasu. Ühistu teeb rohelise energia kättesaadavaks ja rahaliselt tasuvaks, kusjuures pole vaja midagi vahemeestele maksta – ise toodetakse, ise kasutatakse. Paljudel inimestel on siiski mure investeeringuks vajaliku raha leidmisega: kümne majaga asula varustamine päikeseenergiaga maksab näiteks suurusjärgus 80 000 kuni 90 000 eurot. Kust selline raha võtta? Avatud liikAPRILL 2021
15
TAASTUVENERGIA Foto: Shutterstock
meskonnaga Energiaühistuga liitumise pluss olekski see, et liituda võivad ka need, kes ise kohapeal ei ela ja toodetavat energiat ei tarbi, ent soovivad investeerida rohetulevikku ning hakata sealt ühel hetkel tulu teenima. Nii tekibki võimalus paigaldada päikesejaam või tuulepark ka nende kogukondade tarbeks, kes ise omavahenditest nii suurt investeeringut teha ei saa.
Tehnoloogia areng töötab inimeste kasuks Roheparke on ühistu liikmete hinnangul kõige nutikam rajada kohtadesse, kus on kohalike inimeste huvi ja soov toota kodukohas endale rohelist energiat ning kus on olemas tarbimine sel ajal,
kui energiat toodetakse, näiteks päeval töötavate kohalike ettevõtete, kaupluste ja koolide-lasteaedade näol. Lisaks kohta, kus on võimalik rajada mõistlike kuludega otseliin, mis võimaldab võrgutasudelt kokku hoida. Kohapeal ise elektrit tootes ja otseliini kaudu kuni 6 kilomeetri kaugusel seda ise tarbides ei pea tasuma võrgutasusid, mis moodustavad ligi 40 protsenti elektri hinnast. Võrgutasu on tasu selle eest, et elekter elektrijaamast tarbijani toimetada. “Päikesepargid peavad olema ühendatud elektrivõrguga, et tarbimata jäänud elektrienergia saaks sinna tagasi müüa. Ent energiasalvestusseadmed arenevad väga kiiresti ja arvan, et juba lähitulevikus saame ilusa päikeselise il-
Põlevkivisektori töötajad võiks saada taastuvenergiaparkide osanikeks Eraldi idee on Energiaühistul põlevkivienergeetika ammendumise ja Ida-Viru energeetikute sotsiaalküsimuse osas. Leitakse, et riik võiks kompenseerida nii 5800 praegusele kui ka endistele põlevkivisektoris töötajatele pika tööstaaži põlevkivienergeetikas EVP-sarnaste osakutega. Näiteks iga põlevkivisektoris töötatud aasta eest 500 euro väärtuses energiaühistu osakuid. Osakute eest laekunud rahaga rajatakse taastuvenergiapargid, kus põlevkivisektori töötajad ühistu liikmetena oleksid ise nende parkide omanikud. Liikmelisus oleks neile kui pensionisammas, kus pikaajaline töö põlevkivienergeetikas konverteeritakse ümber taastuvenergeetikasse.
16
APRILL 2021
Päikeseenergia maht kasvas 2020. aastal moodustas taastuvenergia toodang 46,4 protsenti Eesti elektritoodangust ja kattis 25 protsenti tarbimisest. Veidi üle poole andsid taastuvenergia toodangust biomass, biogaas ja jäätmed. Tuuleenergia andis mullu 37 protsenti taastuvenergia kogutoodangust, toodeti kokku 824 gigavatt-tundi elektrienergiat ja tuuleenergia tootmine kasvas aastaga 19 protsenti. Suurimat kasvu näitas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas rohkem kui kaks korda – 54 gigavatt-tunnilt 119 gigavatt-tunnini. Aasta lõpu seisuga on päikesest elektrienergia tootjaid arvuliselt juba üle 6300. Allikas: elering.ee
maga saadud energiat kasutada ka pimedal ajal. Tehnoloogia areng töötab meie kasuks!” nendib Helmja. Energiaühistu tegutsemisvorm on tulundusühistu, mille puhul on ühistu arengut puudutavate otsuste tegemisel igal liikmel võrdselt üks hääl sõltumata sellest, kui suur on tema rahaline panus projektidesse. Rahaline panus mõjutab küll seda, kuidas ühistu kasumit jaotab. Kasumit jagatakse vastavalt sellele, kui suur on iga liikme osalus ühistu taastuvenergiaprojektides. Esimest tulujagamist on optimistlikul hinnangul oodata aastatel 2026–2027 ehk siis tuleb otsustada, kas elektrimüügist saadud tulu võetakse dividendidena välja või investeeritakse edasi.
Energiaühistu asutasid 34 tegusat ja visiooniga inimest selle aasta veebruaris, tuues kokku erinevate elualade kogemused ja teadmised. Asutajaliikmete seas on näiteks sellised inimesed nagu Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juht Andres Meesak, Rohetiigri eestvedaja Mihkel Tammo, Alexela kontserni kaasasutaja ja osanik Marti Hääl, Eesti mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse teadur Imre Taal, rahvusvaheline riigivalitsemise ekspert ja Tuleva asutaja Annika Uudelepp, LHV ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige Indrek Nuume, Saaremaa DeliFoodi omanik ja asutaja Margus Puust ja paljud teised.
FUSEBOX
Eesti leiutis paneb suurte hoonete kütteja jahutusautomaatika raha teenima “Vähe sellest, et hoone omanik lihtsalt säästab elektrit. Võrguettevõte ostab talt kokkuhoitud mahu veel ka ära,” selgitab ettevõtte Fusebox partnersuhete juht Reio Orasmäe ja räägib lahti, mil moel see lisaks kliimaneutraalsuse eesmärke täidab. Reio, mida Fusebox teeb ja milleks see hea on? Kuivalt öeldes pakume täisautomaatset tehnoloogilist lahendust, mis aitab tagada elektrikvaliteeti elektrivõrgus ja vältida blackout’e. Selle loo lugemishuvi säilitamiseks ütlen kohe, et meie klient teenib selle pealt tulu. Aga enne, kui raha juurde jõuame, teeme selgeks, kuidas see üldse tekkida saab. Elektrisüsteem sarnaneb vereringega, mille kvaliteedinäitajaks on vererõhk. Kui rõhk korras, funktsioneerib keha, nagu peab. Kui läheb liiga kõrgeks või kukub alla, tulevad ka hälbed ja hädad. Elektrivõrgus on sarnaseks näitajaks sagedus, Eestis 50 Hz, mis peab püsima samasugune, et voolu tarbivad seadmed toimiks just nii, nagu loodud. Saavutatav on see juhul, kui kõikide võrku ühendatud ettevõtete ja kodude tarbimine on sama suur kui elektri tootmine. Tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus mitte igas sekundis, vaid isegi igas ajahetkes. Väga peen mäng ja ette rehkendamine. Just. Tänasel päeval prognoosivad kõik elektrimüüjad oma portfelli tarbimist igaks päevaks ja tunniks ning saadavad prognoosi Eleringile, kes tellib selle järgi tootmise. Aga tihti juhtub, et kas prognoosidega pannakse puusse või siis näiteks roheenergia volatiilsuse tõttu on elektrit võrgus puudu. Selle augu täitmiseks eksisteerib Baltikumi ühtses energiasüsteemis eraldi elektriturg, kus pakuvad lisamahte kiirelt reageerivad tootjad. Harilikult siis gaasivõi diiselelektrijaamad, mujal maailmas ka võimsad energiasalvestid, mis suudavad kiiresti reageerida, kui vajadus järsku tekib. Kuhu mahub selles tasakaalumängus Fusebox? Võistleme hetkel Eesti, Läti ja Leedu turul nendesamade suurte elektrijaamadega. Aga selle asemel, et toota puu-
Reio Orasmäe reio@fusebox.energy tel 5687 7090 www.fusebox.energy
dujäägi puhul elektrit juurde ja kulutada näiteks fossiilseid kütuseid, vähendab meie loodud lahendus hoopis tarbimist – see ongi asja iva. Kui võrguettevõte otsustab mingil ajahetkel meie kasuks, küsime oma klientidelt, kas nad on valmis tarbimist pisut vähendama. Fusebox on virtuaalne elektrijaam, kes kaupleb mahtudega, mida meie kliendid säästavad. Aga alati nii, et otsustusõigus, kas mingil konkreetsel ajahetkel tarbimist vähendada, jääb kliendile. Oluline on siinkohal, et me ei juhi oma klientide elektritarbijaid, vaid teeme lihtsalt ettepaneku langetamisega kaasa tulla ja teha seda vaid siis, kui see on neile vastuvõetav. Kõik see suhtlus käib automaatikasüsteemide kaudu.
Tooge palun üks näide, kuidas see praktikas välja näeb. Võtame näiteks suure kontorihoone. Kohe saabub suvi ja seal käivitub täie hooga jahutussüsteem, kus jahutusvedeliku temperatuur on reeglina 12 kraadi. Et sedalaadi süsteemid on väga suure inertsiga, ei tunneta hoones keegi, kui tõsta lühiajaliselt vedeliku temperatuuri ühe kraadi võrra ja minna hiljem taas tavarežiimile. Elektritarbimises annab see aga kokkuhoiu. Meie portfellis on palju sääraseid kontorihooneid. Kui ühes-
koos saame säästu näiteks ühe megavatt-tunni, ei pea elektrijaamad seda kogust tootma. Nii jääb lisaks ka märkimisväärne hulk süsinikuheitmeid tootmata. Räägime turvalisusest. Mis juhtub, kui mõni kuri geenius murrab sisse Fuseboxi andmevõrku ja proovib teie klientide tarbimist kontrollida? Ma räägiks siis juba sellest, et meie süsteem on turvaline algusest peale. Me ei lülita klientide juures midagi välja. Meie saadetud signaal nihutab automaatikasüsteemis temperatuuri näiteks poole kraadi võrra üles- või allapoole. Signaali abil ütleme lihtsalt kliendi automaatikale, et kui kõik vastab tingimustele, siis ole hea ja vähenda või suurenda tarbimist. Kui kohapeal ei ole kõik tingimused täidetud, siis lükkab automaatika Fuseboxi signaali tagasi. Seega pikas perspektiivis äriprotsessidele negatiivset mõju ei teki. Teine asi, me peame reeglina paigaldama oma mõõteseadmed, et suudaksime minuti või sekundi täpsusega mõõta seda tarbimist, mida Eleringile raporteerida. Olete loonud tõhusalt toimiva lahenduse. Kas maailma vallutama pole tahtmist minna?
Tegelikult Fusebox juba vallutab maailma. Oleme esindatud erinevatel kontinentidel ja tegutseme mitmes riigis. Näiteks Lätis, Leedus, Austraalias, Soomes, Keenias, Malaisias, Singapuris ja Brasiilias. 2014. aastal süsteemi välja töötades ja TTÜ inimestega käivitades arvasime, et teeme virtuaalse elektrijaama vaid Eesti jaoks. Siis ei osanud arvata, et asi rahvusvaheliseks läheb. Et me mõttel on jumet, saime aru Austraalias energia start-up’ide võistlusel, kus meie idee 1007 osaleja seast 10 hulka pääses. Austraallased on sedalaadi tarbimise juhtimisega tegelenud aastakümneid ja neil vajus sisuliselt suu lahti, nähes, kui kuluefektiivselt ja automatiseeritult me Eestis oma asja ajame. Pärast seda kasvas soov teha maailmas suuri tegusid ja vähendada süsinikujalajälge kordades, mille poole me täna ka liigume. Kodumaal on lahendus end ära tõestanud ja paljud suuremad elektritarbijad meiega samas paadis. Kuidas saab liituda Fuseboxiga? Kui suurtest tarbijatest on jutt? Kui teie ettevõtte elektritarbimine ületab 60 MW kuus, siis andke meile märku, et soovite ka tulu teenida ja süsinikujalajälge vähendada. Räägime detailideni lahti, kuidas asi toimib ja kuidas kasu saate. APRILL 2021
17
PAKENDIVABADUS
Mitu plastpakendit on sinu ostukorvis? Plasti ülevoolav üleküllus on teatavasti üks suurimaid keskkonnaprobleeme, millega inimkond praegusel ajastul silmitsi seisab. Plasti pakendatakse kõik, mis vähegi võimalik. Üks suurimaid probleeme on supermarketites pakendatav toidukaup. Mitu plastpakendit viskad õhtusööki tehes ära sina? Toidukraami plasti pakendamine on ühelt poolt tervitatav, teiselt poolt taunitav. Plastpakend kaitseb toitu, hoiab selle kauem värskena ja vähendab seeläbi riknemisest tulenevat äraviskamist. Teiselt poolt toimub aga massiline ülepakendamine, mida võib kõige selgemini näha iga päev toidupoes. Võib-olla
torkab probleem kõige teravamalt silma, kui näeme üksikuid puu- ja juurvilju, mis on ühekaupa plasti mähitud. Kas tõesti peab iga kurgi või iga apelsini eraldi ümbrisesse pakendama? Tihti on tooted pakendatud ka mitmekordselt – kilesse, pappkarpi ja plastkotti. Maailmas toodetakse igal aastal
Iveco Daily Natural Power CNG ERIHINNAGA
PARIM VALIK ERILAHENDUSEGA TARBESÕIDUKEID! Igale ärile: kaubik, furgoon, külmik, kallur…
3,5 kuni 7,2 t täismass Hi-Matic automaat Täisraam Jõulised diisel ja CNG mootorid 3,5t haagise võimalus
Iv Pluss TALLINN Pärnu mnt 556, Laagri 677 9060 myyk@ivpluss.ee
Iv Pluss TARTU Ilmatsalu põik 3 740 90 66 tartu@ivpluss.ee
ivpluss.ee
PAKENDIVABADUS 86 miljonit tonni plastprügi, millest taaskasutusse jõuab kõigest 14 protsenti. Kuna plast laguneb looduses väga pikka aega, võib ainult ette kujutada, kui palju jäätmeid lihtsalt vedelema jääb ja lõpuks ka põhjavette jõuab. Probleemist hakatakse tasahilju ka aru saama ja seetõttu on populaarseks muutunud pakendivabad poed. Poodi on võimalik minna oma anumaga, kuhu saab panna täpselt nii palju riisi või pastat, kui parasjagu vaja läheb. Pakendivabad poed muutuvad üha populaarsemaks ka Eestis.
Maailmas toodetakse igal aastal 86 miljonit tonni plastprügi, millest taaskasutusse jõuab kõigest 14 protsenti. Järgmine kord poodi minnes võiks iga inimene jälgida, kui palju ebavajalikku pakendamist riiulitelt vastu vaatab. Probleemi saab lahendada ainult rohujuuretasandil ja meie ostmisharjumused tingivad ka suurkorporatsioonide tootmisprotsesse. Kui prügikast on iga päev pakenditest pungil, siis on ju pildil midagi valesti. Suured muutused algavad väikestest tegudest. Need algavad iga inimese tarbimisharjumustest.
Kuus põhjust, miks eelistada pakendivaba kauplust 1. Iga ostuga vähendad ühekordset plastpakendite hulka, mis kohe pärast toote ostmist ära visatakse. 2. Ostes pakendivabalt, otsustad alati ise, kui palju toodet tahad, ja vähendad seeläbi toidujäätmete tekkimist. 3. Vähendad negatiivset mõju keskkonnale. Iga plastist toote ja pakendi tootmisprotsessis kasutatakse väga palju energiat ja ressursse. Pakendivabas poes pakutavad tooted on biolagunevad, komposteeritavad, taaskasutatavad või taastuvast toormaterjalist tehtud. 4. Siit leiad palju kodumaiseid tooteid, millel on mitmeid eeliseid: see vähendab oluliselt transpordikulusid ja sellega seotud heitkoguseid, lisaks toetad kohalikke tootjaid. 5. Elad tervislikumalt. Pakendivaba pood valib hoolikalt tooteid, mis on toodetud looduslikest või taaskasutatavatest materjalidest ja ei sisalda kemikaale ega teisi kahjulikke ained. Kindlasti ei tähenda see, et kõik on väga mahe ja väga kallis. 6. Kasutad korduvalt kaua kestvaid tooteid. Pakendivaba pood pakub innovaatilisi alternatiive igapäevastele toodetele, mis aitavad sul keskkonnasõbralikumaks saada. Ühte asja saab kasutada korduvalt ja pikki aastaid. Pakendivaba Ilma Poe naiskond: Julija ja Jelena
Allikas: vox.com
mesega üleandmis-vastuvõtuakt. Seadusest tulenevalt peab lepingu vormistamiseks inimesel kaasas olema pildiga isikut tõendav dokument – näiteks autojuhiluba või ID-kaart. Maksupettuste ja kahtlaste tehingute vältimiseks ei toimu vastavalt jäätmeseadusele sularahas arveldamist. Seega kantakse raha inimese kontole pärast akti vormistamist. Seepärast on kindlasti vaja teada ka oma isikliku konto numbrit. Eesti suurima metallikäitleja Kuusakoski teeninduspunktid asuvad peale Tallinna ka teistes riigi linnades.
Kuusakoski põnev ajalugu
Käes on parim aeg kuuridesse ja garaažidesse kogunenud vanametall kokkuostu viia Kuurinurkadesse ja garaažidesse kogunenud vanametalli kokkuostu viimiseks on käes väga õige aeg, sest musta vanametalli ostuhinnad on kerkinud viimase üheksa aasta kõrgeimale tasemele. Lisaks rahateenimisvõimalusele näitab vanametalli kogumispunkti viimine teie keskkonnasõbralikku mõtlemist. “Kuigi vanametalliga tegelemine ei tundu esimese hooga ühestki küljest paeluv valdkond, on tegemist keskkonnahoiu mõistes äärmiselt vajaliku sektoriga. Uute metallimaakide kaevandamine ja kasutuselevõtt võtab umbes 95 protsenti sellest energiakulust, mis kulub reaalselt kasutatud metalli ümbertöötlemiseks,” tõdeb vanametalliettevõtte Kuusakoski AS juhatuse liige Toomas Kollamaa. Sageli kipuvad inimesed mõtlema, et mida annab suures pildis pihutäie pudelikorkide või mõne konservikarbi viimine metalli kokkuostu. “Kodutarbijatele tundub, et kogused on väikesed ja ega seda metalli väga ei tekigi, ent tegelikult tekib kodumajapidamistes ka palju nii-öelda märkamatut metalli. Näiteks ei pöörata jäätmete sorteerimisel tähelepanu sellele, et jogurti- ja kodujuustupakendid on kaetud õhukese hõbepaberiga,” selgitab Kollamaa. Kuusakoski läbi aegade kõige edukam kodutarbijatele suunatud kampaania oli mõned aastad tagasi “Küünlaümbriste jaht”, kus lasteaia- ja koolilapsed kogusid teeküünalde alumiiniumümbriseid. Jah, ükshaaval neid kõrvale pannes tundubki kogus väike, aga Kuusakoski kogus 5 aastaga 15 miljonit alumiiniumist küünlaümbrist ehk ligi 20 tonni alumiiniumist jäätmeid! Need pressiti kuubikuteks ja sulatati alumiiniumvaluks, mis on väärtuslik tooraine näiteks autotööstuses. Lisaks on need alumiiniumkestad loodusesse sattudes keskkonnavaenulikud. Väikestest sammudest saavad alguse suured teod! Alumiiniumist teeküünlaümbriseid võtab Kuusakoski vastu aasta ringi, ka ilma vastava kampaaniata. 20
APRILL 2021
lijäätmete kogumiseks ja taaskasutamiseks, kuid kõige tuntum ja pikaajalisema taustaga on Kuusakoski. See võiks sisendada usaldust, sest nii suur ettevõte ei saa endale lubada keskkonnaalaseid eksimusi.
Olenemata liigist on iga vanametall oluline
Kuusakoski võtab vastu ka vanu rehve ja elektroonikat
Metalle saab üha uuesti kasutada, sest neil ei ole “parim enne” kuupäeva. Taaskasutuseks kõlbavad nii hernepurgid, uuest plekk-katusest üle jäänud ribad kui ka vanavanemate juurest leitud roostes hobuserauad. Metalli liik ei oma tähtsust – vastu võetakse nii rauda, vaske, alumiiniumi kui ka väärismetalle ja sulameid. Mõistlik prügikasti asemel viia kodumajapidamisest kokkuostu vanad pannid-potid-metallämbrid, katkised jalgrattad ja mopeedid, kuivatusrestid, redelid, vihmaveetorud ja pesumasinad, tühjad aerosoolipudelid, õlinõud ning okastraat ja aiavõrk. Samuti maakodusse kogunenud plekkpurgid ja konservikarbid ning maksumärgita joogipurgid. Kuusakoski on metallide kokkuostmisega tegelenud üle 100 aasta ja ettevõttel on sõlmitud sadu lepinguid metallitöötlejate ja tehastega, kellel on pidev metallivajadus. “Oleme hoolikad ja seadusekuulekad metallikogujad ning -käitlejad. Meile vanametalli tuues ei maksa kahelda, et see läheks mujale kui taaskasutusse. Kuusakoski võrgustik ulatub üle maailma ning oleme alati olnud rohelise mõttemaailma propageerijad ja eestkõnelejad,” räägib Kollamaa. “Teeme koostööd keskkonnaministeeriumi erinevate projektidega ja jälgime hoolega jäätmeseadust.” Keskkonnateadlike inimeste jaoks on väga oluline, mis saab nende prügijääkidest edasi. Kas te teate, kuhu need kogumisettevõtetest lähevad ja mida nendega tehakse? Eestis on 91 kehtivat jäätmekäitluskohaga keskkonnaluba metal-
Lisaks vanametallile kogub Kuusakoski kokku vanu autorehve, mis saadetakse samuti ümbertöötlemisse. Ühe eraisiku kohta võetakse korraga vastu kuni kaheksa rehvi. Samuti on ettevõttel Eestis elektri- ja elektroonikajäätmete käitlemise osakond, kus 14 inimest võtab käsitsi lahti ja sorteerib toodud arvuteid, telereid ja raadioid. “Oluline on see, et me ei purusta neid mingi suure pressi all, vaid võtame korrektselt lahti ja sorteerime metalliliikide kaupa. Samuti käitleme arvuteid vastavalt andmekaitseseadusele ehk meile toodud arvutite mälust ei lähe midagi “rändama”,” räägib Kollamaa. “Raha saab ka pliiakude ja elektrimootorite eest, kuid akul peab kindlasti olema peal plii ehk Pb tähis. Ja kui on mõni keerukam objekt, milles asuvad metallist seadmed või konstruktsioonid, saab meilt isikliku projektijuhi ja “võtmed-kätte”-teenuse!” Romusõidukite ja näiteks suuremate põllutöömasinate äratoomiseks pakub Kuusakoski eraisikutele tasulist konteinerauto või tõstukauto renti ning lisaks tasuta järelkäru renti vanametalli äraveoks. Järelkäru renditakse ainult vanametalli veoks Kuusakoski platsile; tasuta kasutusaeg kuni 2,5 tundi. Ohutuse tagamiseks ja jäätmeseadusest tulenevalt ei võta Kuusakoski vastu ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid, elektrijuhtmeid ja kaabelid, liiklusmärke ja teeviitasid, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luuke, raudteerööpaid ega terveid metallballoone. Metalli ära tuues vormistatakse ini-
Kuusakoski algus ulatub aastasse 1914, kui 25-aastane Donuard Kuschakoff asutas Viiburis, mis tollal oli veel Soome osa, ettevõtte Karjalan Lumppu- ja Romuliike ehk Karjala kaltsu- ja vanarauaäri. Ta kogus vanametalli, -rauda ja kangajääke, et neid sorteerida ning tööstuses kasutamiseks töödelda. Esimene maailmasõda avaldas märgatavat mõju tooraine kättesaadavusele ja ettevõte kasvas kiirelt. 1934. aastal vahetasid Kuschakoffid oma perekonnanime soomepärasema Kuusakoski vastu. Teise maailmasõja puhkemisel kolis ettevõte Helsingisse. Pärast sõda anti neile lammutamiseks sõjast jäänud vanametall ja Soome sõjalennukid, mis tuli Pariisi rahulepingu kohaselt kasutuselt kõrvaldada. See andis tõuke alumiiniumisulatustehase kavandamisele. Nii kuidas Soome majandus aegamisi Euroopa keskmisele tasemele jõudis, laiendas ettevõte 1950. aastatest kuni hiliste 1970. aastateni oma tegevust vanarauaärist tööstusmaterjalide käitlejaks. Espoosse rajati ainulaadne sulatustehas, peagi ka uurimislabor ning uurimis- ja arendusosakond. Ettevõte avas Soome esimese autolammutusplatsi ja rajas Heinolasse alumiiniumisulatustehase. 1980. ja 1990. aastad olid kiire kasvu ja globaliseerumise aeg, mil investeeriti uute ringlussevõtu- ja materjalitöötluslahenduste arendamisse. Kuusakoski soovib olla teerajaja keerukate materjalitöötlusteenuste vallas ja turuliider oma tegevusalal. Ettevõtte uurimisalased jõupingutused keskenduvad ringlussevõtuprotsesside tõhustamisele, lisaks tehakse uurimis- ja arendusprojektide raames koostööd ülikoolide, uurimisasutuste ning teiste ettevõtetega. Praegu tegutseb Kuusakoski 11 riigis ja annab tööd peaaegu 3000 inimesele, neist Eestis töötab umbes 92. AS Kuusakoski on Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni liige. Lisainfo TASUTA lühinumbrilt 13 660 või aadressilt www.kuusakoski.com.
RUBRIIK
Süsinikujalajälg väheneb sammhaaval Kuigi 71 protsenti kogu maailma kasvuhoonegaasidest on pärit vaid 100 ettevõttelt, ei tähenda see sugugi, et meie tegevustel indiviididena puuduks keskkonnale mõju. Kuna meid on palju, võib igaühe pisike panus muuta omajagu maakera tervist. Paremuse poole. TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shutterstock Kliimamuutus on moodsa ja mugava maailma suuremaid väljakutseid, millega liigina silmitsi seisame. Tööstuse ja tootmise areng viimase 200 aasta jooksul on viinud meid kuristiku veerele, mille põhjas haigutab keskkonnakatastroof. Et seda ära hoida, on üks vajalikest tegevustest kogu inimkonna süsinikujalajälje vähendamine. Teha saab seda mitmel erineval viisil. Ükskõik kus parasjagu seda lugu loed, on üks tõhusamaid meetmeid energiatarbimise vähendamine ehk teisisõnu – kasutada vähem asju ja teenuseid, mille tootmiseks kulub palju fossiilseid kütuseid. “Süsinikujalajälg” on sõna, mida kuuled sageli, kui räägitakse keskkonnast ja kliimamuutustest. Lihtsalt öeldes mõis-
tetakse selle all CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside, näiteks metaani või dilämmastikoksiidi heitmete koguhulka. Kasvuhoonegaasideks nimetatakse mistahes gaase atmosfääris, mis blokeerivad soojuse lendumist meie planeedilt ja tõukavad tagant kliimasoojenemist. Mis siis neid heitmeid tekitab?
Teistest rohkem sünnib kasvuhoonegaase • energia (fossiilkütuste põletamine) tootmisel, • põllumajandusliku tootmise käigus, • maa ja metsade majandamisel, • tööstuslike protsesside tagajärjel.
Kuidas saad teada, kui suur on just sinu süsinikujalajälg? Internetis on mitmeid kalkulaatoreid, kus küsimustele vastates jõuab arusaamisele, kui suure jälje jätavad planeedile sinu igapäevased harjumused. Aga ilma selletagi on selge, et põhiosa sinu mõjust moodustavad kodune energiakasutus ja jäätmed. Sinna hulka mahub näiteks see, kui palju elektrienergiat, maagaasi ja muid kütuseid kasutad ning kust need pärinevad, samuti see, kas taaskasutad või viskad asju lihtsalt ära. Jalajälje suuruse varieerumine sõltub sellestki, kas sul on auto, kui sageli ja milleks seda kasutad. Ühistransport – ka see pole päris jalajäljeta, kuigi märksa väiksemaga kui oma autoga päevast päeva tööle ja koju sõitmine. Ka lennureisid aitavad kliimasoojenemisele märkimisväärselt kaasa. Olulisel kohal seisavad ka ostuharjumused. Kui tihti soetad uusi tooteid, näiteks elektroonikat, mööblit ja rõivaid. Nende esemete eluiga ja tootmise koht võivad CO2 heitkogustes mängida suurt rolli.
Seos kasvuhoonegaaside heitkoguste ja kliimamuutuste vahel on otsene ja liiga dramaatiline, et seda ignoreerida. Oma süsinikujalajälje vähendamise abil saad aidata kaasa kasvuhoonegaaside üldisele vähenemisele. Pealegi, selle tegemine võib aidata sul tervislikumalt elada ja säästa, pane nüüd tähele, raha. Ükskõik, on see siis sinu tervislikum toitumine või väiksemad energiaarved, tähendavad need kogu inimkonna süsinikujalajälje vähendamisel täpselt nii palju, kui teha suudad. Kas seda on siis vähe!
Nii vähendad oma süsinikujalajälge Nüüd, kui süsinikdioksiidi heitkoguste kujunemisest pilt enam-vähem ees, on aeg uurida mõningaid viise, kuidas oma süsinikujalajälge vähendada. Paljud neist on omaette väga väikesed liigutused, kuid võivad üheskoos sinu keskkonnamõju vähendamisele palju kaasa aidata. Seda nii kodus, tööl, koolis kui ka reisil olles. Allikas: futurelearn.com
APRILL 2021
21
HEA TEADA
Kuidas vähendada süsinikujalajälge kodus? 1. Kui võimalik, muuda kodu soojapidavaks
3. Osta energiatõhusalt
Kas oled kunagi mõelnud, kuidas jõuab sinuni puhas vesi? Selle töötlemiseks, koju toimetamiseks kulub hulk energiat ja muid ressursse. Veelgi enam, ka vee soojendamine on üsna energiamahukas. Kuidas vähendada vee tarbimist? Alustuseks proovi hambaid pestes kraan kinni keerata. Juba teed nii? Väga hea. Siis võiks lühendada duši all mõnulemist, juba viis minutit lühema ajaga võib säästa 70 liitrit vett. Kokku hoida aitavad ka säästlikumad kraanid, WC-potid ja kodumasinad ning köögiski võiks keeta vett alati just nii palju, kui parajasti vaja.
Hõreda soojustusega elamise kütmine on energiamahukas, aga ka kulukas ettevõtmine. Lisades soojustust pööningule ja välisseintele, võid olla kindel, et talvel püsib kodu kauem soe ja suvel jahedam.
Kodused elektriseadmed muutuvad üha tõhusamaks. Ja jutt pole ainult säästulampidest. Külmikud, pesumasinad, pliidid, soojuspumbad ja isegi telerid tarbivad palju vähem elektrit kui kümme-viisteist aastat tagasi. Vahetades välja kodused energiaröövlid, muutub keskkonnasõbralikumaks ka kodu. Üks asi veel – seadmed, mis pikka aega kasutamist ei leia, võiks seinast välja tõmmata.
5. Mõtle, mida süüa
2. Tarbi rohkem roheelektrit
4. Proovi kasutada vähem vett
Söömisel on keskkonnale märkimisväärne mõju. Näiteks liha ja piimatoodete tootmiseks on vaja palju maad, vett ja energiat. Selleks, et saaksid tõsta potti 1 kilo veiseliha, kulub 25 kilo teravilja ja ligikaudu 15 000 liitrit vett. Ja kui liha tuuakse kohale näiteks Hispaaniast, kasutatakse transpordil palju rohkem ressursse, kui kohalik tootja suudab. Süües vähem loomset, eriti punast liha ja ostes kohalikku toitu, saab nii mõndagi muuta.
Energia pakkujad kogu maailmas müüvad rohelisamaid pakette. Kui kasvatad taastuvatest allikatest pärit elektri osakaalu oma majapidamises, vähenevad ka tootja heitmed. Lisaks võib paigaldada koju näiteks päikesepaneele, mille pakkujaid on Eestis üsna mitmeid.
Kuidas vähendada süsinikujalajälge tööl? 1. Lahkudes kustuta tuled Tööandja küll maksab, aga ikkagi. Ühiste kontoriruumide käigushoidmine toimub meeletu energiakuluga. Kui me kõik lülitaks seal tuled ja seadmed välja, kui neid ei kasutata, võib olla kindel, et väheneb nii tööandja jalajälg kui ka kulu. 2. Ku võimalik, käi tööl jala või jalgrattaga Rattasõit ja kõndimine on kaks keskkonnasõbralikumat liikumisviisi. Ja lisaks sellele on need kasulikud mitte ainult planeedile, vaid ka tervisele. 3. Raisake vähem, taaskasutage ja taaskasutage uuesti Vähendades tekkivate jäätmete hulka, taaskasutades näiteks IT-seadmeid ja isegi jäätmeid, saab päriselt nii mõndagi muuta. Paber ja pakend – ka neil on oma süsinikujalajälg. 4. Eemaldage tööl kasutusest ühekordne plast Ühekordselt kasutatav plast on küll pagana mugav, aga ka saatanast, sest koormab keskkonda kohutavalt. Peale looduse reostamise nõuab ühekordne plast hulga energiat nii tootmiseks kui ka taaskasutusse suunamiseks. Oma töökoha süsinikujälje vähendamiseks võite kõigepealt loobuda selliste asjade kasutamisest nagu ühekordsed kohvitassid ja söögiriistad ning käia sooja lõunat kontorisse toomas oma pakendiga, kui sanitaarnõuded seda lubavad.
22
APRILL 2021
50 LITSENTSEERITUD AUTOLAMMUTUST VARUOSAPÄRINGULE VASTUS 24 H JOOKSUL ROMUSÕIDUKITE KOKKUOST www.elv.ee
Võta meiega ühendust ja anna märku, kus Sinu romusõiduk asub. Leiame Sulle lähima autolammutuse, mille esindaja tuleb ning viib Sinu romusõiduki ära.
info@elv.ee