Roheline jalajälg (oktoober 2022)

ROHELINE JALAJÄLG

Kuidas salvestada roheenergiat?

Lahenduse võib pakkuda Soomes leiutatud liivapatarei

Mis juhtub Eesti ja muu Euroopaga talvel, kui gaasi napib? Hüpoteetilised stsenaariumid eelolevaks talveks

SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo

Gaasi olemasolu ja varude ennus tamine eesolevaks talveks paistab olema praegusel hetkel üsna tänamatu tegevus, kuna muutujaid on sedavõrd palju. Ühelt poolt regionaalsed pudeli kaelad, teiselt poolt tarnete kindlus (kui palju tuleb Venemaalt ja millisel määral jõutakse täiendavaid LNG võimekusi lisada) ning kolmandaks tarbimise hulk.

Soome insenerid paigaldasid maailma esimese täielikult töötava liivapatarei, mis suudab rohelist energiat säilitada kuude kaupa. Patarei arendajad ütlevad, et see võib lahendada roheenergia aastaringse varustamise probleemi ja leevendada energiakriisi.

KOOSTAS: MARTIN HANSON FOTOD: PRIIT SIMSON, SHUTTERSTOCK

Ühes Lääne-Soomes asuvas väikeses elektrijaamas seisab uus tehnoloogia, mis võib energiamuredele leevendust tuua – liivapatarei. Seadme võtmeele mendiks on umbes 100 tonni ehitusliiva, mis on kuhjatud tuhmhalli silohoidlasse. Sellest liivast võib saada lihtne ja kulu tõhus viis energia hoiustamiseks ajaks, mil seda kõige rohkem vajatakse.

Liivapatareis kasutatakse madalakvaliteedilist liiva, mida laetakse odavast päikese- või tuuleenergiast toodetud soojusega. Liiv hoiab soojust umbes 500 C° peal. Talvel, kui energia on kallim, saab seda kasutada kodude soojendami seks. Liiv on tõhus vahend soojuse hoid miseks, kuna annab aja jooksul energiat väga vähe ära.

Arendajad ütlevad, et nende seade suudab liiva hoida 500 kraadi juures mitu kuud. Taastuvate energiaalli kate lisamine riiklikusse elektrivõrku tähendab ka seda, et võrgu tasakaa lustamiseks peab suurendama muid energiaallikaid, kuna liiga palju või liiga

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

vähe võimsust võib põhjustada kogu võrgu kokkuvarisemise. Kõige ilmsem lahendus sellele probleemile on hoius tada energiat suuremahulistes akudes, millega oleks võimalik energiavajadust tasakaalustada.

Praegu on enamik akusid valmis tatud liitiumist, mistõttu on nad kesk konnakahjulikud ja kallid ning suudavad toime tulla vaid piiratud koguse liigse võimsusega. Kuid Kankaanpää linnas on noorte Soome inseneride meeskond paigaldanud esimese liivast valmistatud aku, mis võib nende arvates lahendada energia ladustamise mure odavalt ja keskkonnasõbralikult. Seade on paigal datud Vatajankoski elektrijaama, mis juhib piirkonna kaugküttesüsteemi.

Soomlased jõudsid konkurentidest ette Liivapatarei idee elluviimise käivitami seks andis raha Tampere linn. Patarei töötati esmakordselt välja Tampere linna endises tselluloositehases, kuhu

linnavolikogu selleks teadlastele tööpinna andis.

„Kui meil on mõni elektrijaam, mis talvel kõige külmema ilmaga vaid paar tundi töötab, läheb see ülimalt kalliks,“ ütles linna energeetika- ja kliimaspet sialist Elina Seppänen. „Kuid kui meil on selline lahendus, mis pakub paind likkust soojuse kasutamisel ja salves tamisel, aitaks see kulude osas palju kaasa.“

Rohelise energia säili tamine soojusena oleks revolutsiooniline ka töös tuses, kus suurem osa toidu, joogi, tekstiili, ravimite ja muude kaupade tootmiseks vajaminevast soojusest pärineb fossiilkütuste põletamisest. Liiva võime kust hoiustada taastuvener giat uurivad mitmed teisedki uuri misrühmad, näiteks USA riiklik taas tuvenergia labor. Soomlased on aga esimesed, kes on välja tulnud hästitoi miva kommertslahendusega.

„See [idee] on lihtne, aga meile meeldis mõte proovida midagi uut, olla esimene maailmas, kes midagi sellist ette võtab,“ ütles Vatajankoski elektri jaama tegevdirektor Pekka Passi. Passi usub, et lahendust saadab edu.

Allikas: www.forte.ee

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Minimaalseks varude täituvuse tase meks on analüüsi tarbeks määratud ligikaudu 200 TWh, mis on viimase 10 aasta jooksul olnud madalaim varude taseme punkt Euroopas. Kõige madalam tase oli 2017/2018. aastal, mil talv oli Euroopas üle keskmise külmem, mis tingis gaasivarude kiire tühjenemise. Lisaks on varem püütud teatud mahtu hoida reservis isegi aprilli või maini, selleks et välistada olukordi, kus näiteks suur külmaperiood on küll möödas, kuid ebatavaliselt jahe aprill nõuab täiendavalt kütmiseks gaasi.

Üldiselt annavad stsenaariumid üsna selge pildi – juhul kui järgnevatel kuudel gaasi tarnemahud ei kasva, peab tarbi mine olema tavapärasest väiksem. Arvestades juba toimunud tarbimise vähene mist, võib piisata samas tempos jätka misest, kuid sellisel juhul võib täiendav tarnete vähenemine olukorra veelgi keerulisemaks muuta. Tasub üle rõhu tada, et ühelgi juhul ei lähe gaasiva rude prognoos nulli. Seda seetõttu, et hoidlate täiesti tühjaks pumpamine ei pruugi olla võimalik, sest võib tekkida probleem rõhu säilitamisega. Mini maalset varude taset, millega tagataks ka rõhk, on aga keerukas arvutada.

Allikas: Rohegeenius

Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee

Trükk: AS Printall

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht: Eesti kliima soosib päikeseparke

Päikeseenergia kasutamise arendamisega tegeleva Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juhi Andres Meesaki sõnul on Eesti kliima päikesest energia tootmise jaoks väga soodne ning võimalused muutuvad ka eratarbija jaoks järjest paremaks.

TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: SHUTTERSTOCK

Pöörased elektrihinnad panevad üha rohkem päikeseenergia poole vaatama.

Märgatavat kasu võib tuua ka ühe paneeli paigaldamine uusarenduse korteri rõdule.

Kellel on praeguses energiakriisis kõige kasulikum kohe päikeseener giasse investeerida?

Tegelikult kõigil. Mingil määral saavad kodumajapidamised 1. oktoobrist kehtima hakkavast universaalteenusest

küll leevendust, samas on kohapealse elektri tootmise omahind universaal teenusest endiselt kindlasti madalam. Ehk olenemata universaalteenusest on endiselt kasulik oma päikeseelektrijaam üles panna ja võimalikult palju omatoo detud elektrit kasutada.

Kas Eesti kliima soosib päikesest energia tootmist? Kus me kümnepal liskaalal paikneme? Kindlasti pigem soosib. Kümnepal

liskaalal paikneme seitsme ja kaheksa vahel. Euroopas on olnud kombeks koostada piirjoontega kaarti, millises piirkonnas on mõtet päikeseelektrit arendada ja kus piirkonnas mitte, ehk n-ö päikesepotentsiaali kaarti. Kui mina kümme aastat tagasi selle tehnoloo giaga tegelemist alustasin, läkski see piir enam-vähem Eesti juurest. Aga tuleb aru saada, et see maatriks moodustub tehnoloogia hinnast ja klimaatilistest tingimustest. Tolleaegne tehnoloogia hind ei võimaldanud meie klimaati liste tingimustega koostoimes nii hästi ots otsaga kokku tulla. Kuna kasute gurid on kasvanud ning tehnoloogia on läinud efektiivsemaks ja odavamaks, on tasuvuse ja majandusliku mõttekuse piir järjest kaugemale põhja poole nihkunud. Soomlased paigaldavad väga edukalt

paneele isegi Rovaniemisse, mis on sisu liselt põhjapolaarjoonel.

Mina ütlen alati, et päikeseelektri jaam magab Eesti laiuskraadil talveund novembri keskpaigast kuni vabariigi aastapäevani. Alates veebruari kolman dast nädalast käib päike juba piisavalt kõrgelt, valgust on rohkem ja päike seelektrijaam hakkab rohkem tootma. Meil on talveune periood kolm kuud, Lapimaal võrdluseks tõenäoliselt kuus kuud. Samas, suvel töötab jällegi väga intensiivselt. Eestis saaksid majapi damised ja ettevõtted suure osa oma suvisest elektrist ikkagi päikeseener giaga kaetud. Meie probleem on kodu majapidamisel see, et suvel jääb väga palju energiat oma tarbimisest üle, sest

üldjuhul on tarbimine väike. Talvel jääb jällegi puudu, seega tuleb suvel ette toota, võrku müüa ja ettemaksu saada, et seda siis sügisel tagasi tarbida.

Päikesepaneelide kuldne piirkond ehk sun belt on Euroopas Vahemere ümber – Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Vahe mere saared. Üks suur erinevus on see, et klimaatiliselt on Hispaanias päikese lisi tunde umbes kaks korda rohkem kui Eestis, samas toodavad sealsed päike seelektrijaamad kõigest 30% rohkem kui Eestis. Seda sellepärast, et päikesepaneeli kasutegur sõltub tema pinnatemperatuu rist. Mida kõrgem on pinnatemperatuur, seda väiksem on paneeli kasutegur, ehk soojas kliimas on kasutegur väiksem kui

niaga võrreldes valgust vähem, on õhk jahedam, paneelid töötavad kõrgema kasuteguriga ning annavad võimsus ühiku kohta rohkem energiat välja. Selles mõttes on meil väga hästi, tuleb ainult arvestada talveune perioodiga, ehk paneelid võib talveks põhimõtteliselt ära unustada.

Kas sellel aastal on toimunud suuri muutusi päikesepaneelide ostmises ja/või inimeste hoiakutes? Kuidas on lood üldise teadlikkusega?

Veel mõni aasta tagasi oldi skeptili semad, aga nii olukord kui ka hoiakud on tänu meedias kajastatud lugudele, uutele võimalustele ja koolitustele

rilevi liitumiste statistika näitab, et huvi kodumajapidamiste osas on väga aktiivne, eriti möödunud talve kõrgeid elektrihindu arvestades.

Inimesed on lõpuks aru saanud, et oma päikeseelektrijaam kodukatusel või aianurgas on põhimõtteliselt üks väheseid ja kõige efektiivsem abinõu enda elektrikulude kontrolli alla saami seks, eriti praeguste elektrihindadega. Paigaldajatel on käed-jalad tööd täis ning järjekorrad on järjest pikemad.

Kas uusarenduse rõdule oleks mõtet ka ühte paneeli paigaldada?

On ikka. Tavaliselt on korteritel ühefaa silised liitumised. Ma tean, et kohe varsti tuleb Eestis turule ettevõte, kes pakubki ühe paneeli võimalust – kinnituskrons teinid, tavalise seinapistikuga mikroin verter, mis sünkroniseerib võrguga ära, ja sisuliselt on sul ühe paneeli elektri jaam. Seda nimetatakse nanotootjaks ehk kuni 800 W võimsusega tootjaks, liitumine on lihtne ja tegu ongi sisuli selt igamehe supermarketi karbist välja võetud päikeseelektrijaamaga.

Kuidas on lood prognoositava tasuvus ajaga eratarbija kontekstis?

Kui enne sõda oli elektri börsihind mingil kujul enam-vähem prognoositav,

tuleviku elektrihinnast. Me investee rime tuleviku elektrihinna vastu. Kui paar-kolm aastat tagasi oli kodumaja pidamisel tasuvusaeg ca 7–8 aastat, siis tänase elektri hinnaga mitte rohkem kui 4–5 aastat.

Kui kiiresti areneb päikesepaneelide tootmisvõimsus ja tehnoloogia?

Eks ajaga tuleb alati midagi veel paremat ja efektiivsemat peale, aga ühel hetkel tuleb otsus lihtsalt ära teha või jäädagi ootama. Krediitkaarti kassast läbi tõmmates oled juba ostnud vananenud tehnoloogia. Päikesepa neelid on toimiv süsteem ning inves teering 25 aastaks.

Viimased 30 aastat on näidanud, et paneelide kasutegur kasvab 10 aastaga umbes 20 protsenti. See tähendab seda, kui palju paneeli pinnale langevast päikeseenergiast muudetakse elektri energiaks. Kui 10 aastat tagasi oli kasu tegur 15–16 protsenti, siis täna on see 20–22 protsenti. Tehnoloogia areneb, kuid see ei ole võrreldav IT valdkon naga. Inverterite ehk muundurite kasu tegur on täna nagunii juba 97–98 prot senti ehk edasine kasuteguri tõus oleks juba kosmeetiline peenhäälestus. Üks vihmane päev muudab tasuvust oluli selt rohkem kui muunduri kasutegur

NORD SOLAR tagab parima päikeseenergia tootlikkuse koos Autarco PV süsteemiga

Nord Solar on Hollandi päikeseenergia kaubamärgi Autarco eelistatud partner, mis on ainus tootja maailmas, kes pakub ühe kaubamärgiga PV-süsteemi täielikku lahendust. Autarco päikesepaneelid, inverterid, kinnitussüsteemid, seireseadmed ja nende Heliose tarkvara on loodud töötama sujuvalt koos. Tavaliselt on päikesesüsteemid ehitatud erinevate komponentide kaubamärkidega, mis võib suurendada süsteemi rikke ja väiksema tootlikuse ohtu. Ühe kaubamärgi lähenemisviisi kasutamine tagab, et kõik komponendid töötavad sujuvalt koos, tagades turvalise ja suurepärase töövõimega PV-süsteemi.

Üks peamisi elemente, mis tagab Autarco süsteemide suurepärase jõudluse, on nende Heliose tarkvara. Heliosega on võimalik projekteerida PV-süsteeme, kasu tades täpseid reaalajas andmeid (sellest lähemalt hiljem) ja jälgides paigaldatud süsteemide jõudlust. Süsteemide disaini põhjal teeb Helios “digitaalse kaksiku”, mis on installitud süsteemi täpne digitaalne koopia. Digitaalne kaksik tagab, et Autarco tarkvara suudab 15-minutilise intervalliga aktiivselt mõõta teie PV-süsteemi ilmasti kust sõltuvat jõudlust. See täpne jõudlusanalüüs võimaldab Autarcol ja Nord Solaril esiteks kontrollida, kas PV-süsteem toimib ootuspäraselt, ja teiseks kindlaks teha, kasPV-süsteem on õigesti paigaldatud.

Kõrguskaart:

kõigi arvutuste alus Paljud Helioses tehtud arvutused põhi nevad kõrguskaardil. Sellel kaardil saab Autarco täpselt määrata objektide kõrguse, kasutades laserkujutise tuvasta mise ja kauguse määramise tehnoloogiat (muidu tuntud kui LiDAR). See tehnoloogia kasutab peegeldavaid lasereid ja tagab, et kõik tehtud arvutused on ülitäpsed.

Objektide markeerimine ja lisamine

Kuid keskkond, milles me elame, ei ole staatiline, vaid on pidevas muutumises. Seetõttu võivad teie ümbruses toimuvad muudatused, nagu puu kasvamine või puu mahavõtmine, samuti mõjutada varju ja seega ka teie PV-süsteemi tootlikust. Autarco tarkvaras saab elemente hõlp sasti lisada või eemaldada objektide lisa mise või markeerimise tööriista abil. Selle tööriista kasutamine tagab, et arvutused on võimalikult täpsed.

Meil on võimalik saada rahalist hüvitist iga saamata jäänud kilovatt-tunni eest, kui süsteem töötab eelnevalt arvestatust vähem. Seega on teie investeering päikeseparki koos meiega tagatud ja turvaline, olenemata sellest, mis juhtub.

Varjude visualiseerimise tööriist

Et näha varjude mõju PV-süsteemide tootlikkusele, on Autarco integreerinud oma tarkvarasse varjude visualiseerimise tööriista. Selle tööriista abil saame hõlp sasti määrata varju mõju süsteemi tootlik kusele, kuna paneelid on tähistatud erine vates gradientides rohelisest (näidatud paneelil puudub varjuefekt) kuni punaseni (vari mõjutab oluliselt paneeli tootlikkust). Seda funktsiooni kasutades saame hõlp sasti kohandada süsteemi disaini ja kujun dada parimad võimalikud PV-süsteemid. Selle näiteks on mitme madalama toot lusega stringi rühmitamine või optimee rijate paigutamine teatud paneelidele, et minimeerida varjude negatiivset mõju PV-süsteemi tootlikkusele.

Ohutus esmalt ballastiarvutustega Loomulikult on meie esmane prioriteet, et meie paigaldatavad PV-süsteemid oleksid ohutud. Me lisame juba täien davat ohutust, kasutades ühe kauba märgi täielikku PV-lahendust, mis tagab, et komponentide mittevastavust ei juhtu kunagi. Kuid ka süsteemi paigaldamine peaks olema ohutu. Kui süsteem on liiga

TASUB TEADA

Inglise keeles photovoltaics ehk PV-paneel või päikesepaneel on fotogalvaaniliste materjalidega elementide kogum, mis muundab päikeseenergia otseseks elektriks. Seejärel muundatakse see elekter kasutatavaks vahelduvvooluks.

NORD SOLAR

Paigaldanud 1,5 aasta jookusul ca 9,2 MW eest päikeseenergiasüsteeme

Turg jaotub: ca 75% Eesti, 15% Läti ja 10% Rumeenia

kerge, võivad tugevad tuuleiilid selle ära lennutada. Kui süsteem on liiga raske, võib see mõjutada maja katust. Ohutute süsteemide loomiseks kasutame Autrarco ballasti arvutamise tööriista. Lähtu valt kasutatavast katusekatte tüübist, ümbruskonna andmetest (nt kui kodu asub lagedal alal või mere lähedal), kasu tatava ballasti tüübist ja tuule tugevusest piirkonnas. Nii me oleme kindlad, et teie süsteem on alati kindel ja turvaline.

Tootlikkus garanteeritud kWh garantiiga

Nagu olete võib-olla varem lugenud, kasutame meie süsteemide hea toimi mise ja ohutuse tagamiseks palju reaal ajas andmeid. Kuna kasutame nii palju andmeid, oleme ainus tootja maailmas, kellel on päikeseenergia tootlikkusele kindlustatud kWh garantii. See tähendab, et meil on võimalik saada rahalist hüvitist iga saamata jäänud kilovatt-tunni eest, kui süsteem töötab eelnevalt arvestatust vähem. See tähendab, et teie investeering on turvaline, olenemata sellest, mis juhtub.

ELMO rendiauto on säästlik ja stiilne

ELMO Rent pakub võimalust ühe suure eluvaldkonna rohelisemaks mõtestamisel nii, et vajadused on kaetud, liikumisviis stiilselt mugav ja raha kulub varasemast vähemgi, tutvustab turundusdirektor Raili Somelar.

Auto omamine on olnud aastakümneid miski, mis kuulub enamiku inimeste ellu. Küll tahetakse seigelda, küll on vaja lapsed lasteaeda-kooli-huviringi viia, vanemas eas muutub auto vahel lausa liikumise abivahendiks. Kui aga lüüa kokku aeg, mil reaalselt oma autos istutakse ja ringi vuratakse, võib tabada jahmatus – erinevate uuringute kohaselt seisab auto 95% ajast parkimisplatsil.

Auto suurendab keskkonnajälge

Auto ostmine ja pidamine on küllalt kulukas. Kena neljarattaline vajab alailma hoolt ja raha – soetusmaksumus ja liisin gumaksed kõigepealt, siis aga kind lustused, rehvid, kütus, pesu, hooldus, varuosad, remont ... Parkimiskohti on magalarajoonides vähem kui soovijaid, linnaparklad on aga täiendavaks kuluks.

Kui otsesest rahakulust kõrgemale ja kaugemale vaadata, ei saa kuidagi mööda ka keskkonnajäljest. Sõida kuitahes säästlikult, aga CO 2 peale mõtlemisest ei pääse.

Esmane mõte on, et ehk tuleks kodune sisepõlemismootoriga auto

elektritoitel oleva vastu välja vahetada. Hea mõte seegi, aga ELMO Rent teeb alternatiivse pakkumise – igaüks saab korraks läbi mängida võimaluse, et auto enesele ostmise asemel hoopis vajali keks tundideks või pikemateks perioo dideks rentida.

Et aru saada, kas mõttel on jumet, tuleks esmalt ära teha eeltöö. Kõige pealt panna kirja oma auto peale tehtud kulutused. Seejärel pidada nädal-paar autopäevikut – nii saab teada, mitu tundi päevas autoga sõidetakse ja millised on peamised sõidumarsruudid.

Muu hulgas võib välja arvutada sellegi, kui palju sel juhul sõidutund maksab.

Lisaks keskkonnale saab säästa ka oma raha

Kui kodune või töine autovajadus kaar distatud sai, võiks avada veebikülje elmo.ee ja tutvuda autorendi hindadega.

Kõik ELMO elektriautod on kvali teetsed ja ilusad, markide vahel valides leiab sobiva igale maitsele. Pakkumises on üle 100 keskkonnasäästliku elektri-, hübriid- ja gaasiauto.

Tunnihinnad jäävad 6,6 ja 15 euro vahele. Hinnaskaala kallimas tipus on Tesla, 6,6 euro eest tunnis saab valida Volkswagen eUP 19, Nissan Leafi, Škoda Citigo, Toyota Yarise ja Renault’ mitme margi vahel. Tunnihinnale lisandub läbi sõidu hind 0,2 eurot kilomeetrilt. Stii linäide – kui sõidad Yarisega 30 min ja 10 km, on hind 5,30 eurot. Kui rendid Yarise terveks päevaks (24 tundi) ja sõidad 270 km, on hind 60 eurot. Autot rentides võib broneerida kindlad kellaajad kasvõi kuu aega ette! Auto ukse ette jõudmise järgi võib kasvõi kella kontrollida.

Auto sõidab tellija ukse ette tasuta ja kui rentija on sihtpunkti jõudnud, liigub auto „omapäi“ minema, järgmise kliendi juurde. Reaalselt sõidab sellega kaugjuht. Väärib märkimist, et ELMO on jõuline innovatsiooniliider ja ette võtte viimaste uudiste hulka kuulub see, et kaugjuhitav auto tegi ära linnaliikluseksami.

Aga tagasi isikliku rahakoti juurde! Elades näiteks äärelinnas või linnapiiri taga ja käies Tallinna kesklinna tööle, võib elektriauto rentimine kujuneda lisaks keskkonnasäästlikkusele sääst vaks ka isikliku eelarve suhtes.

Aga puhkusereis? Õige tähelepanek – ELMOst saab auto rentida ka kuuks ajaks. Rahavahemik jääb 700 ja 1600 euro vahele, ent aasta lõikes võib seegi

olla kasulik otsus. Liiatigi ei lisandu rendihinnale kütusetasu.

Mugav teenus, soliidne masinapark ELMOst auto tellimine on sama kerge nagu toidu või raamatute tellimine –tuleb vaid ära otsustada, mida täpselt vajatakse. Tellida saab nii telefoni kui ka äpi teel. Auto on võtmevaba ja ukse saab avada mobiiltelefoniga.

Maksta tuleb vaid aja eest, mil auto on reaalselt kasutuses, ning kasutusaja pikkust võib mõõta nii minutites ja tundides kui ka nädalates ja kuudes.

Laadimise eest täiendavalt maksma ei pea, elektri hind on arvestatud teenuse hinna sisse.

Elektriautoga pole vaja muretseda linnas olevate ummikute pärast – kuna sellega liigeldes tohib kasutada ühissõi dukite rada, võib igast ummikust lihtsalt sujuvalt mööda sõita.

Ettevõtjate tähelepanu võiks pälvida ka maksusoodustus – ärikliendi rendi teenuse puhul ei maksustata erakliendi sõite erisoodustusmaksuga, nii saab ärikliendina pakkuda oma töötajatele firmaauto hüvesid.

Kõik ELMO elektriautod on uued ja ilusad ning erinevateks ettevõtmisteks saab kasutada erinevaid. Näiteks Tesla endale ostmine käib paljudele üle jõu, aga vahetevahel rentimine on tegelikult täiesti jõukohane.

Energiakriis sunnib tegudele –kuidas muuta hooneid energiasäästlikumaks?

Alustuseks tuleb mõista, mis moodustab hoone keskkonnajalajälje ja mida võiks tähendada keskkon nasäästlik hoone. Millal üldse algab sellise hoone planeerimine ja milline lähenemine on kõige efektiivsem?

Professor Kalamees toob välja olulise termini – hoone olelusring. Just olelus ringi etappide jooksul tekkivad heitmed ja jäätmed ongi keskkonnasäästlikkuse hindamise aluseks. Sinna hulka arves tatakse absoluutselt kõik alates vajalike ehitusmaterjalide tootmisest, trans pordist, materjali raiskamisest ehitus platsil kuni detailideni, nagu külmutusaine lekkimine, erinevad hooldus- ja remonttööd, elukaare lõpus utilisee rimine ja materjalide taaskasutamine. Peamine hoone heiteallikas – üle 70%! – on hoone kasutamise aegne energia. Hoone energiatõhususe kavanda mine algab juba projekti koostades ja seda nii uute hoonete ehitamiseks kui ka olemasolevate hoonete renoveeri

miseks. Olemasolevate hoonete reno veerimine on hoonefondi keskkonna jalajälje vähendamiseks kõige efek tiivsem lähenemine! Kuigi energia vajaduse katmine hoone kasutami seks moodustab suurema osa hoone elukaare käigus tekkivatest heitme test, ei tasu karta, et näiteks soojus tamiseks lisanduvad materjalid heit mete teket suurendavad – kõigi ehitusel kasutatavate materjalide osakaal moodustab olelusringist vaid 15%. Renoveerimise puhul ei pea me tootma uusi materjale kandekonst ruktsioonide jaoks.

Kuid mis kõige olulisem – kui me oma majapidamises ringi vaatame, siis mida me ise ära teha saaksime?

„Tarbida tuleb targalt ja siis, kui on vaja: lihtsustatult – kustuta toas tuli, kui ära lähed. Lisaks on mõõtmised näidanud, et paljudes hoonetes on probleem ülekütmisega – kui me keerame

toatemperatuuri aga näiteks 23 kraadi pealt 21-le, siis ei juhtu inimese tervi sega mitte midagi halba. Enne küttepe rioodi algust tuleks ka küttesüsteemid üle vaadata, küttekolletega hoonetes kindlasti ahjud ja korstnad puhastada. Olemas on ka tarku pistikupesasid, mida saab vastavalt soovile ajastada – kasvõi telefonirakenduse kaudu.“

suse saavutamine sama suur eesmärk kui pärast Teist maailmasõda laastatud hoonefondi ülesehitamine. Toonasest algseisust annab meile aimu Ukrainas tehtud hävitustöö.“

Praegused

probleemid on märk meie seni tegemata jäänud tööst.

Ja lõpetuseks on alati variant kaaluda ka taastuvenergiale üleminekut. KredExi renoveerimistoetus kehtib näiteks ka päikesepaneelide paigaldamisele. Kõige mõistlikum on need paigaldada hoone katusele või fassaadile, mitte aga näiteks viljakale põllumaale. Ideaalne on need paigutada 30–40-kraadise kalde all lõuna suunas.

Kuid kõik eelnev on siiski peen häälestus – suured, kolme- kuni nelja kordsed soojustarbimise säästud tulevad hoone renoveerimisest: lisasoo justamine, korralikud aknad, soojusta gastusega ventilatsioon ja korralikult toimiv küttesüsteem. See valem kehtib nii eramute, kortermajade kui ka miljöö väärtuslike piirkondade puhul.

„Praegused probleemid on märk meie seni tegemata jäänud tööst. Panen korteriühistutele ja majaomani kele südamele renoveerimisplaan juba praegu ette võtta. Sellega hiljaks jäädes kasvab turul nõudlus ja kõik muutub üha kallimaks. Üksikute ruumide või korterite küttest välja lülitamine ei tööta, sest vaheseinad eriliselt sooja ei pea. Täna on hoonefondi tervikre noveerimine ja selle süsinikneutraal

„Päikesepaneelid on kõige tulu samad siis, kui hoone omanik nende toodetava elektri ise ära kasutab. Selle jaoks on vaja tunda hoone elekt rivajaduse mustrit ja ajatada sead mete kasutamine sellele ajale, kui toodang on kõige suurem. Kui see pole võimalik, saab rajada energia hoiusta mise võimaluse – üha levinumad on lahendused, kus kasutatakse vanu elektriautode akupakke. Tõsi, tava tarbijale võivad need süsteemid veel liiga kallid olla – kuid paistab, et mitte kauaks.“

Ettevõtete jaoks tekitab suurt ebakindlust renoveerimistoe tuste perioodilisus – pikki plaane pole võimalik teha: „Vaja on hoonete rekonstrueerimise pikaajalise stra teegia tegelikku realiseerimist taga vaid toetusmeetmeid. Nii nagu teede remonti, tuleks ka hoonefondi renovee rimisse kaasata riigieelarve ressurssi. Eesti energiabilansist üle poole kulub hoonetele, Euroopas on see üldiselt 40% kandis – kuid koos saaksime seda hoogsalt vähendada. Teeme oma kodud ja töökohad korda!“

Energiahindadega

Elektrienergia nutikas tarbimine toob rahalist kasu ja säästab loodust

Elektri tootmine ja tarbimine on konstantses liikumises – raske on toota täpselt hetkel vajaolevat kogust. Selline peenhäälestamine tekitab aga nii loodusele kui ka meie rahakottidele kahju, millele paraku viimase aasta elektrihindade suure kõikumise tagajärjel väga palju ei mõelda.

„Hetkedel, kus tootmisest jääb puudu, lükatakse käima fossiilkütustel töötavad tipujaamad, mille eesmärk on kiiresti puuduv osa juurde toota. See aga toodab palju CO2, keskmiselt lausa 500 kg ühe MWh elektrienergia tootmise kohta. Pole ime, et energia tootmine on süsinikdioksiidi mõttes kõige enam saastav sektor maailmas. Ja päikeselisel suvepäeval, kui tootmine ületab tarbi mist, läheb üleliigne elekter meie turu

jaoks lihtsalt kaotsi, kuigi seda võib juba paar tundi hiljem vaja olla,“ selgitab Eesti tehnoloogiaettevõtte Fusebox asutaja ja juht Tarvo Õng.

Tasuta tarkvara, mille kasutamise eest makstakse peale Elektrisüsteemid on ajalooliselt ehitatud mittepaindlikena, tsentraalset tootmist ja selle juhtimist silmas pidades. Need pole mõeldud kaasama tarbijaid balans

seerimisse. Õnneks on aga nüüd prob leemile olemas tänapäevane lahendus, milles saavad kõik elektritarbijad kaasa lüüa.

Fusebox on välja töötanud tarkvara, mis võimaldab ettevõttel automaat selt juhtida oma tarbimise paindlikku osa nii, et sellest on kasu ettevõttele endale ja kogu elektrisüsteemile. Tark vara ühendatakse läbi ettevõtte auto maatika selliste elektriliste seadmetega, mille koormust saab lühiajaliselt muuta. Nendeks on näiteks erinevad kompres sorid, pumbad, kliimaseadmed, toot misseadmed, akud jms.

„Tarkvara reageerib kohe, kui elekt risüsteemist tuleb signaal tarbimise langetamiseks või tõstmiseks. See mitte ainult ei aita ettevõttel hoiduda kallitest tipuhindadest, vaid teenib ka elektritu rult balansseerimise eest reaalset raha. Olenevalt ettevõttest hoiab meie tark vara kokku ligi 20% igakuisest elektri arvest ning aasta jooksul vähendab CO2 emissiooni üle 20 tonni,“ räägib Õng.

Erinevalt tavapärastest elektri

energia säästuvõimalustest, mis kesken duvad pigem elektri tarbimise vähenda misele, hajutab Fuseboxi tarkvara selle targalt päeva peale ära. Aastatepikkune kogemus näitab, et igas sektoris on võimalik leida vähemalt 10–15% juhitavat tarbimist, mida saab lühiajaliselt vähen dada, kahjustamata ettevõtte igapäevast tööprotsessi ja masinaid.

Fuseboxi lahendusega liitumine on lihtsaim ja soodsaim viis, kuidas hakata energiat targemalt kasutama, sest ei pea tegema väljaminekuid automaatika uuendamisele. Fuseboxi tarkvara on tasuta ning sobib peaaegu igale äri- ja tööstushoonele.

Kui soovid oma ettevõtte elektritarbimist nii enda kui ka keskkonna jaoks tööle panna, võta julgelt ühendust läbi e-posti info@fusebox.energy märksõnaga „Roheline jalajälg“ või helista numbril +372 534 40574.

www.fusebox.energy

Rohelise investeeringu tegemiseks ei pea kogu raha olemas olema

Keskkonnasäästlike lahenduste jaoks on olemas mitmeid laenutooteid ja ka riigipoolset abi. Sobiva rahastusskeemi saab kokku panna vastavalt oma vajadustele ja võimalustele nii eraisik kui ka ettevõte.

TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTO: SHUTTERSTOCK

Elujärje rohelisemaks muutmine on suur ja tulevikku suunatud otsus. Pers pektiivis on tegemist investeeringuga – lisaks keskkonnale aitavad rohelised lahendused säästa raha, vahel seda lausa juurdegi teenida. Suurepärast ideed saadab vaid üks raskus – maksta tuleb ümberkorralduste eest kohe ja sageli pole vajaminev rahasumma igapäeva kulude kõrval just väikeste killast.

Mõnikord pole vaja teenusepakku jast kaugemale minnagi. Nii näiteks on Eesti Energial olemas järelmaksuvõi malus neile, kes soovivad paigaldada päikesepaneele. Järelmaksu pakutakse nii eraisikutele kui ka äriühingutele, samuti korteriühistutele.

Standardlahendusi on väga erinevaid ja tarbija saab teha oma valiku vastavalt sellele, kui suure võimsusega päikese jaama ta vajab. Investeeringu halda mine on tehtud lihtsaks – ühe lepinguga sätestatakse kõik vajalikud tööetapid: rahastamine, projekteerimine, lubade taotlemine ja väljaehitamine. Suurema tarbimise korral on võimalik osa ener giast võrku müüa.

Siinkirjutajaga rääkinud kliendi sõnul on Eesti Energia pakkumine lihtne ja

selge, kuid on ilmnenud ka üks miinus – järjekorrad on väga pikad. „Suve hakul sõlmitud leping pole praeguseks veel sammugi töödele lähemale jõudnud,“ märgib ta.

Tõsi küll, ka Eesti Energia kodulehelt saab lugeda, et tööde tegemiseks kuluv aeg on umbes kuus kuud, sellest „nähtav osa“ ehk taristu paigaldus tehakse aga ära paari päevaga.

Rohelaen katab erinevaid investeeringuid

Et rohelise investeeringu katmise kulu tustega toime tulla, pakuvad rohelisi laenuvõimalusi mitmed Eesti pangad. Inbanki grupi tooteüksuse juht Nele Roostalu tutvustab, et Inbanki roheenergia laen on tagatiseta ja sellega saab teha kõike, mis aitab parandada kodu energiatõhusust.

Inbanki pakutav rohelaenu summa jääb vahemikku 2000 kuni 20 000 eurot, intress on alates 4,9% + 6 kuu EURIBOR aastas. Roheenergia laenu pakutakse üksnes eraisikutele.

„Laenu sihtotstarve ei ole piiratud vaid päikesepaneelide paigaldamise vms küttesüsteemide väljavahetami

sega, vaid seda saab kasutada ka liht samate tööde jaoks, nagu maja soojus tamine või uste ja akende vahetamine. Lisaks on võimalik selle laenu abil rajada ka oma isiklik elektriautode laadimis punkt. Laenu periood on kuni 120 kuud ning eeliseks on ka see, et laenu enne tähtaegselt tagasi maksmisel ei kaasne täiendavaid tasusid. Inbanki roheenergia laenu otsuse tegemine on reeg lina automaatne protsess ja üldiselt tehakse otsus kohe. Kui kõik tingimused on täidetud, jõuab raha inimese kontole juba järgmisel tööpäeval,“ räägib ta.

Lisaks laenule toetab ka riik Septembrikuus peeti Tallinna külje all ABB elektriautode teemapäeva, kuhu kogunesid pea kõik Eestis elektriautode müügiga tegelevad ettevõtted oma uute mudelitega ja sadu autohuvilisi. Ettevõt mise raames toimus seminar elektriauto kasutajatele ja õpitoad taristu rajajatele.

Et rohelise

Kohal viibinud keskkonnaminister Madis Kallas rõhutas ürituse temaa tika päevakajalisust ja rääkis, et peagi on tulemas vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks uus riigi poolne toetusmeede, millele on eral datud riigieelarvest kümme miljonit eurot. „Taotlusvoor on plaanitud prae guse seisuga avada käesoleva aasta novembri lõpus,“ märkis Kallas.

Elektriauto soetamise eel pakub omapoolset teenust SEB Liising, mille esindaja oli kohal ka elektriautode teemapäeval – liisinguvõimalus on nii eraisikutel kui ka äriklientidel.

SEB Liisingu juht Rein Karofeld väljendab oma heameelt selle üle, et huvi elektriautode vastu on Eestis saanud tõusvaks trendiks.

Nele Roostalu sõnul on roheenergia laen hetkel klientide hulgas päris popu laarne, kuna mõeldakse lähenevale talvele ja energiakulude kokkuhoiule.

„Kuigi laenu saab kasutada erineva teks otstarveteks, siis näeme, et hetkel on roheenergia laenu kõige popu laarsem kasutusotstarve ikkagi päike sepaneelide soetamine ja paigaldamine ning küttesüsteemide uuendamine või väljavahetamine,“ lisab Roostalu.

„Meil partnerina on ainult hea meel, et elektriautod on fookuses nii eraisiku kui ka ettevõtete seisukohalt ning meie eesmärgiks on toetada ja nõustada nii era- kui ka ärikliente oma esimese elektriauto soetamisel,“ ütleb ta.

„Pangana saame autoparkide elekt rifitseerimist suunata läbi roheliisingu, mis võimaldab elektriautosid soetada turu soodsaima intressiga 1,45% + EURIBOR.“

investeeringu katmise kulutustega toime tulla, pakuvad rohelisi laenuvõimalusi mitmed Eesti pangad.

Milline investeering on roheline?

Veel enne 2020. aastal alanud tervishoiukriisi võttis üha enam maad arusaam, et ilma kliimaeesmärkidesse panustamiseta me siin planeedil kaua ei kesta. Praeguseks on sõda Ukrainas, pingeline geopoliitiline olukord ja energiakriis tekitanud selles mõtteviisis paratamatult polariseerumise. Ühed on valmis viskama rohepöörde prügikasti, et leida kiired olemasolevad lahendused, ning teised selle kiuste ja enamgi sellesse panustama, et hakata kohe liikuma tulevikulahenduste suunas.

SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai jagab arusaama, et ilma investeeringu teta rohelisse majandusse ja elukorral dusse enam hakkama ei saa. „Viimane aeg on jõuliselt muutustesse panus tada,“ lausub ta. „Juba täna saab arves tatavaks suunamuutjaks olla riik – läbi teadmiste ja teadlikkuse kasvatamise, eeskuju ja rahalise panusega. Kuigi raha ringleb idusektoris enam kui iial varem, siis just rohepöörde eeldu seks olevatesse teadusmahukatesse füüsilistesse tehnoloogiatesse inves teerimisel on erafondivalitsejad veel küllaltki vaoshoitud. Siin saabki riiklik fond olla ankurinvesteeringu tegijaks ning seeläbi täiendava eraraha ligi tõmbajaks.“

Riigi investeeringud annavad erainvestorile julguse

Ka sel kevadel SmartCapi tellimusel läbi viidud turu-uuring rohevaldkonna ettevõtjate ja investorite seas kinnitas, et teadusmahukad rohetehnoloo giad ning kliimaprobleemide leeven damisele suunatud tooted-teenused on pika arendustsükliga, sageli ka just mitte-tarkvaralised lahendused ja kõrge tehnoloogilise riskitasemega. Seetõttu vajab erainvestorite huvi lisamotivat siooni.

Neid eeldusi arvesse võttes alustas SmartCap uue riikliku investeeri misfondi – Rohefondi investeeringu tega. „Euroopa taasterahastu vahendi test loodud 100 miljoni eurose mahuga fondist plaanime investeerida peami selt läbi riskikapitalifondide ettevõte tesse, kes tegelevad keskkonnaprob

leemide lahendamiseks ja kliimaneut raalse ringmajanduse saavutamiseks mõeldud tehnoloogiate loomisega,“ kirjeldab Pettai.

Esimeses etapis tehakse Rohe fondi vahendid kättesaadavaks erasek tori roheinvestoritele ja panustatakse professionaalsetesse rohetehnoloogia tele spetsialiseerunud investeerimis fondidesse. „Oleme ette valmistanud investeeringuid kahte erasektori inves teerimisfondi, mille esmane eesmärk on toetada Eestis tegutsevaid suure kasvu potentsiaaliga varase faasi rohetehno loogia ettevõtteid.“

Seega üks eeldus rohepöördeks Eestis on loodud. „Lisaks fondide loomi sele plaanime lähiajal alustada roheteh noloogia iduettevõtetesse ka otseinves teeringute tegemisega, et rohelahen dused veelgi kiiremini turule jõuaksid,“ märgib Sille Pettai. „Meil on võimalus avaliku rahaga anda hoogu ettevõte tele, kelle äriidee vajab kannatlikku raha, ning meie investeeringud võiksid hoogustada ka teisi investoreid jõulise malt kaasa tulema.“

Eraldi ja väga oluline küsimus on see, kuidas me defineerime rohelist –iduettevõtet, äriideed, tehnoloogiat, investeeringut. „Eestis on juba paarsada innovaatilist tehnoloogiaettevõtet, kelle toode, teenus või ärimudel aitab kaasa keskkonnaprobleemide seljatamisele. Küsimus on, kas nende tegevus vastab

ka jätkusuutliku ja kliimaneutraalse majanduse põhimõtetele ehk Euroopa Liidu taksonoomiale.“

Roheline peab olema ettevõtte tegevus tervikuna

„Püüdes defineerida üldiselt, mis on roheline, siis hõlmab see Euroopa Liidu taksonoomia kohaselt kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohane mise, veeressursside kaitse, ringma janduse, saaste ennetamise ja vähen damise ning loodusliku mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastami sega seotud algatusi.“ Seda loetelu on oluline teada, et mõista, kas ettevõte üldse panustab ühte nendest eesmär kidest ja võimaldab nii ettevõtjatel kui ka investoritel määratleda, millised tegevused on keskkonnasäästlikud.

Taksonoomia reeglid määravad seal juures veel täpsemalt, mida tuleb saavu tada ja millistele tingimustele vastata. „Seega, kui tahta teada, kas ja mil määral tehnoloogia ja ettevõte on roheline, tuleb alustuseks võrrelda eeltoodud eesmärke ja taksonoomia reegleid oma ettevõtte tehnoloogia, eesmärkide ja

tegevustega,“ selgitab Pettai. Tehni lised kriteeriumid sisaldavad ka konk reetseid arvulisi väärtuseid, mis aitavad hinnata, kas ettevõte panustab takso noomia eesmärkidesse piisavalt.

Lisaks sellele tuleb arvestada ka ‘ei kahjusta oluliselt’ põhimõttega, mis tähendab, et ettevõtte majandustegevus ei tekita keskkonnale tervikuna kahju. Samuti tuleb veenduda, et ettevõte järgiks ka n-ö minimaalseid nõudeid inimõiguste, ettevõtte juhtimistavade ja töökultuuri osas. Sealjuures tagades, et ka kogu tarneahel ja tema partnerid järgivad neid samu standardeid.

Kokkuvõtlikult – püüdes vastata küsimusele, milline on roheline ette võte, tuleks esmalt veenduda, kas tema tegevus aitab kaasa vähemalt ühe Euroopa Liidu taksonoomias toodud keskkonnaeesmärgi saavutamisele ega tekita seejuures keskkonnale ka tervi kuna kahju. Kuna ELi taksonoomiat on keeruline üks ühele järgida idusektoris, kus toode on sageli veel arendusfaasis ja müügikäive hoopis puudub, siis püüame Rohefondi loomisel selle hindamist turuosalistele ka lihtsustada.

SmartCapi meeskond on valmis Rohefondi käivitamiseks

Foto: Evelin Virnas

Keskkonnasäästlike pakendite ja trükiste tootja Ecoprint alustab lainepapi väärindamist ja suurendab tootmisvõimsust 5 miljoni ühikuni aastas. Uute tootmisseadmete kasutuselevõtt võimaldab Eesti tootjal laiendada oma keskkonnasõbralike lainepapist ja kartongist pakendite turgude geograafiat üle kogu maailma.

ECOPRINT PAKUB

keskkonnasõbralikke pakendeid

Juba 15 aastat Tartus tegutsenud ja peamiselt trükiste tootjana tuntud Ecop rint muudab oma fookust, keskendudes senisest enam pakenditele ning alus tades uute, sel aastal kasutusele võetud tehnoloogiate abil esmakordselt laine papi väärindamist. Ettevõtte eesmärk on 2023. aastal kahekordistada paken dite osakaalu müügitulust võrreldes selle aastaga, mil see on 30%. Järgne vate aastate jooksul on plaan pakendite osakaalu müügitulust veelgi kasvatada. Pakendid saavad olema valmistatud nii lainepapist kui ka kartongist.

Vajadus kaupu aina enam pakendada kasvab nii globaalselt kui ka meil Eestis

Pakendite valdkonda mõjutavad mitmed globaalsed trendid, mis on aktuaalsed ka Eestis. Viimase kümne aastaga on tänu maailmamajanduse kasvule ja miljardite ostujõuliste tarbijate juurde tekkimi sele toimunud üleüldine tarbimise kasv. See on omakorda suurendanud vajadust suurema arvu ning uutes mõõtmetes ja formaatides pakendite järele.

Suur hulk pakendeid, mida ei taas kasutata ega töödelda ümber, kujutab endast märkimisväärset survet kesk

konnale. Näiteks Eestis tekib Kesk konnaministeeriumi andmetel kokku ligi 200 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Alates 2020. aastast, kui COVI

Diga seotud piirangud andsid sisse hoo e-kaubanduse kiirele kasvule, on vajadus kaupu pakkida aina suurenenud. E-kaubanduse mahtude suurenemise trendi tagasi pöörata on võimatu, ent mida saab teha, on pakkida neid kaupu keskkonda säästvamal viisil.

Pakendiinnovatsioon keskendub keskkonnasäästlike lahenduste leidmisele

Uute pakendite väljaarendamisel on fookuses keskkonnajalajälje vähen damine ja peamine eesmärk on leida lahendus, kuidas keskkonnasäästlikumaid pakendeid odavamalt toota, et neid n-ö kommertsialiseerida, sest praegu on need enamasti kallimad kui tavalised pakendid.

Kuigi juba on kuulda uudiseid lahus tuvate ja söödavate pakendite kohta, siis peamiselt käib arendustöö pakendijää kide vähendamise, pakendite suuruse optimeerimise ja efektiivsema kasu tamise nimel. Samuti on jätkusuutliku pakendiarenduse eesmärgid ümbertöö deldavus ja taaskasutatavus.

Ecoprint AS on 2007. aastal loodud Eesti kapitalil põhinev keskkonnateadlik ettevõte, mille fookus on pakendite tootmisel. Lisaks trükitakse raamatuid, ajakirju ja erinevaid reklaamtrükiseid. Ettevõtte käive oli 2021. aastal 2,6 miljonit eurot. Tooteid eksporditakse mitmetele turgudele, suurimad neist on Rootsi, Soome, Bulgaaria ja Norra. Ecoprindis töötab 31 inimest.

Ecoprint on esimene FSC sertifitseeritud trükikoda Eestis, mille portfellis on Põhjamaade keskkonnamärgis The Nordic Ecolabel. Ettevõttele kuulub ka Rohelise Trükise kaubamärk, mis on välja töötatud koos Eestimaa Looduse Fondiga.

Tehtud investeering lainepapi tööt lemise tehnoloogiasse võimaldab Ecop rindil olla osa lahendusest, pakkudes oma klientidele võimalust paken dada optimaalsemalt ja keskkonna sõbralikumalt kui seni. „Lainepapp on tugev, kuluefektiivne ja ümbertöö deldav materjal. See võimaldab kaks

ühes pakendamist, kus müügipakend ja veopakend on sama, ning sel moel vähem pakendit. Kuna lainepapp kannab endas kahte ülesannet, tekib ühtlasi oluliselt vähem pakendijäädet,“ selgitab ettevõtte juhatuse esimees Margo Tärn. „Kuna nõudlus lainepapist jae- ning hulgipa kendite järele on maailmas tänu e-kau banduse võidukäigule kiiresti kasvamas, on see Ecoprindi jaoks võimalus leida mitmeid uusi turge ja suurendada ekspor dimahte juba lähiaastatel kordades,“ lisab Margo Tärn.

Ecoprindi seadmepark võimaldab toota pakendeid, mis vastavad erinevate klientide vajadustele ja soovidele. Vasta valt tootele leitakse konstrueerija abiga optimaalseim materjali kasutus ja seeläbi vähendatakse pakendite keskkonnamõju. Lainepapp, mida Ecoprint väärindab, on FSC® sertifikaadiga ja tehtud 70% ulatuses taaskasutatud materjalist.

Tarbijate jaoks on oluline nii pakendi ökoloogiline jalajälg kui ka ilus välimus „Pakend on osa terviklikust ostuelamu sest, mistõttu on tarbekaupade tootjate jaoks oluline, et see oleks hästi disai nitud ja toetaks tarbijate jaoks aina oluli semat keskkonnasõbralikkuse sõnumit. Siin saab pakenditootja olla kauban dusele partner, pakkudes kestlikumaid lahendusi ja väiksemat süsiniku jalajälge,“ selgitab Ecoprint ASi juhatuse esimees Margo Tärn pakenditootja kasvavat rolli keskkonnasäästlikumas majanduses.

Väheoluline ei ole ka see, et paljud inimesed soovivad kohe oma ostu sotsiaalmeedias demonstreerida ja kaunis pakend on tootest terviklikult hea mulje loomisel oluline komponent.

Turutrendidega kursisolek ja tööta mine uuenduslike tehnoloogiatega võimaldavad Ecoprindil lisada oma klien tide toodetele väärtust, millega eristuda ning kõnetada keskkonnateadlikke part nereid ja tarbijaid.

Foto: Külli Kalmus

Foto: Toomas Teder

Foto: Toomas Teder

Tegevujuht Margo Tärn demonstreerib lainepappi

Pakendiliimiliin

Trükimasin tootmises

Foto: Toomas Teder

Ecoprindi tootmishoone

Millist pakendit poes eelistada ja kuidas seda sorteerida?

Keskkonnaameti

keskkonnahariduse spetsialist Mari Kala ütleb, et keskkonna seisukohalt on kõige parem jäätmete tekkimist vältida. Igapäevaelus see enamasti kahjuks aga võimalik ei ole. Kuidas siis ikkagi üleni pakendatud maailmas võimalikult väike jalajälg maha jätta?

TOIMETAS: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Pakendivaba elu on viimastel aastatel aina enam kõneainet pakkunud. Peaaegu kõik, mida poest osta saame, on pakendatud kilesse või plasti. Kuigi päris pakendivaba elu elamine on hetkel veel pigem keeruline ettevõtmine, siis saame mõne väiksema muudatuse sisseviimisel enda tekitatud jalajälge kindlasti vähendada.

Eelista klaasi, metalli ja pappi Praeguseks teame juba kõik, et plasti võiks vältida nii palju kui võimalik. Niisiis tasuks poes võimaluse korral valida keskkonnasõbralikumaid paken deid. Keskkonnahariduse spetsialist

Mari Kala selgitab: „Pakend on kesk konnasõbralik, kui seda saab kordu valt kasutada (nt K-pandimärgi sega pudelid) ja seda on lihtne ümber töödelda. See tähendab, et keskkon nasõbraliku pakendina tuleks plasti asemel eelistada klaasi, metalli ja pappi.“ Plasti suurim puudus seis nebki selles, et suuremat osa sellest kasutatakse vaid ühe korra, pärast mida jääb see loodusesse vedelema.

„Plast on materjalina küll mugav, aga paraku ei lähe 95% Euroopa Liidus toodetud plastist pakenditest taaska sutusse. Peamiseks põhjuseks on see, et plasti kvaliteet muutub töötlemisel

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 protsenti kodumajapidamis test pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest ning muudest liigiti kogutud jäätmetest, mis pärinevad kodumajapidamis test ja muudest allikatest.

kehvemaks. Klaas ja metall seevastu on materjalid, mida saab lõpmatuseni ümber töödelda.“

Papp-pakend on plastist küll enamasti parem variant, kuid selle puhul peab ettevaatlik olema, sest tihtipeale ei ole papist mitte terve pakend, vaid osa sellest. Alati on parem, kui pakend koosneb ühest materjalist või kui erine vaid materjale on lihtne üksteisest eral dada. Kala toob välja: „Keskkonnasõb ralik pakend tähendab ka seda, et pakend koosneb ainult ühest materjalist, näiteks on väga keeruline materjalina kasutusele võtta mahlapakki, mis koosneb papist, plastist ja fooliumist.“ Niisiis kui on valida klaasist pudeli, plastpudeli või fooliumiga vooderdatud paki vahel, võiks eelistada

klaasist pudelit, siis plastpudelit, mille pärast taaraautomaati tagastada saab, ja „papp-pakk“ jätta viimasele kohale.

Prügi sorteerimine

Jäätmete sorteerimisest tehakse pide valt juttu ja ega see ilmselt enne ei lõppe, kui see on muutunud normiks. Prügi sorteerimine on taaskasutuse ja ümbertöötlemise üks olulisemaid osi, mistõttu võiksid kõik oma panuse anda.

Prügi saab sorteerida viieks erine vaks liigiks: biojäätmed, papp ja paber, metall ja plast (k.a pakendid), klaas ning olmejäätmed.

Biojäätmed on toidujäätmed, muna karbid, lõikelilled ja paberkäte rätid, kuid biojäätmete hulka ei sobi puulehed ja muru ning kilekotid.

Biojäätmed on võimalik visata selleks ette nähtud prügikasti või teha nendest komposti.

Papi- ja paberikonteinerisse võib panna ajalehed ja printeripaberi, raamatud ja ajakirjad, pappkastid ja muud paberpakendid, kuid papi ja paberi hulka ei sobi kohvitopsid ja papptaldrikud (vastava märgistuseta).

Metalli ja plasti konteinerisse, sh ka pakendi- või segapakendi kontei nerisse, võib panna plastpudelid, tetrapakendid, jogurtitopsid, metall purgid ja kaaned ning kilekotid, kuid sinna ei sobi vahtplastist toidunõud ja määrdunud pakendid.

Klaasi alla kuuluvad klaaspudelid ja klaaspurgid, kuid ei sobi klaasnõud ja aknaklaasid.

Olmejäätmetesse saab panna kõik ülejäänud prügi, kuid siiski ei tohi prügisse visata ravimeid ja ohtlikke jäätmeid. Ravimeid võtavad vastu apteegid ja ohtlikke jäätmeid on võimalik viia jäätmejaama.

Sorteerimise tähtsaim reegel! Jäät mete sorteerimise puhul annab parima tulemuse, kui need on puhtad ja sortee ritud sellel hetkel, kui need tekivad. Hiljem neid üksteisest eraldada on pea võimatu. Sellepärast on oluline panna juba kodus või töökohal erinevad jäätmed eraldi, sest nii saab nendest enamiku suunata taaskasutusse ja panus keskkonda on suurem.

Kõige rohkem säästavad keskkonda jalgratas ja rong

Kuni eelmise sajandi keskpaigani oldi maailmas arvamusel, et looduskeskkonna võime asendada kasutatud ressursse uutega on piiramatu. 1950. aastatest hakati aga esimest korda rääkima transpordisektori kahjustavast keskkonnamõjust ja viimasel aastakümnel on roheline logistika olnud riikide kliimaeesmärkides väga olulisel kohal ning selle tähtsus kasvab aina kiiremini.

TEKST: GERLI RAMLER FOTO: KEVIN MELK

2021. aasta juulis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada autode ja kaubi kute heitkoguste piirmäära alates 2025. aastast veel 15%, millele järgneb 2030. aastaks 55% vähendamine sõiduau tode ja 50% kaubikute puhul ning 2035. aastaks nullheite saavutamine.

Milline on aga praegune olukord? Ülemaailmne CO2 heitkogus oli näiteks 2019. aastal 38 Gt, millest 23% tuli transpordist ja 77% mujalt ehk põhili selt tööstus- ja tootmisettevõtete tege vusest ning energiasektorist. Trans pordisektori emissiooni suurus oli 8,8 Gt, millest omakorda 74% moodustas maanteetransport, võrdselt 11% teki tasid heitmeid mere- ja lennun dustransport ning 4,6% rongiliiklus. Maanteetranspordi heitmetest 46,5% olid kaubikute ja busside ning 53,5% sõiduautode ja mootorrataste teki tatud. Ja tegelikkuses põhjustab trans port ka muid õhusaasteainete heit meid, mis tulevad näiteks pidurite, rataste, rehvide või raudteerööbaste kulumisest.

Üksi fossiilkütust tarbiva autoga sõitmine võib olla kõige kahjulikum Euroopa Keskkonnaameti (EEA) trans pordi- ja keskkonnauuringud tõdevad, et rong on kõige keskkonnahoidlikum reisi jateveo mootortranspordi liik Euroopas, võrreldes kasvuhoonegaaside heidet

auto või lennukiga. Rongisõidust kesk konnale vähem kahjulikud liikumisviisid on vaid jalgsi kõndimine ja jalgratta sõit. Lennunduse mõju heitkogustele on palju suurem reisijakilomeetrite alusel. Aruandes märgitakse siiski, et lendamine ei ole tingimata kõige kahjulikum valik. Sõitmine autoga, millel on bensiini- või diiselmootor, eriti üksi sõites, võib olla kahjulikum.

Kuidas saavutada aga eelmai nitud nullheidet? Transpordivaldkonna mõjusid keskkonnale on võimalik vähen dada mitmel viisil: täiustada mooto reid, parandada veovahendite aerodü naamikat, suurendada veovahendi või veoühiku kandevõimet ja lastiruumi, parandada mootorikütuste kvaliteeti, võtta kasutusele uusi mootorikütuseid, muuta sõiduki juhtimismaneerid kütust

seotud

MAANTEETRANSPORDI

säästvateks, võtta kasutusele hübriidsõi dukid, kasutada keskkonnasäästlikkuse seisukohalt kõige sobivamaid veoviise ja muuta vedude modaalset jaotust. Nii kirjutas Ain Tulvi raamatus „Logistika“.

Üheks lihtsamaks mooduseks saastet vähendada tunduvad olevat biokü tused. Aga kuigi biokütuste kasutamine on andnud suurt efekti ja neil on oluline roll transpordivahendite õhku paisatava süsihappegaasi koguse vähendamises, on uuringud näidanud, et biokütused ei saa täies mahus asendada fossiilse pärit oluga kütuseid. Maakeral lihtsalt puudub selline põllumajandusliku maa ressurss, et toota üha suurenevale elanikkonnale toiduaineid ja lisaks biokütusteks vajalikku taimset tooret. Hea lahendus on biogaas, mille põletamisel tekib oluliselt vähem süsihappegaasi ja lämmastikoksiide kui fossiilsete kütuste puhul. Samuti on inno vatiivne alternatiiv viimastel aastatel palju kõneaineks olnud vesinik.

Kahjulike keskkonnamõjude ulatust saab hinnata rahalises väärtuses ja selle eest peaks tasuma tarbija 1990. aastate keskel võeti kasutusele uus mõiste – keskkonna väliskulud. Need sisaldavad Ain Tulvi sõnul omakorda osakulusid, mis on tekkinud keskkon namõjutuste, liikluses toimunud õnne tuste ja katastroofide tagajärjel ning liik lusummikute tõttu.

„Kaupade ja teenuste tarbijad ei maksa üldjuhul kogu arvet, vaid ainult osa. Tavaliselt jääb tasumata see osa arvest, mis peegeldab inimühiskonnale ja kesk konnale kaupade tarbimise ja teenuste osutamisega tekitatud kahju. Selliseid kulusid nimetatakse välisteks kuludeks ning need ei kajastu toote ja teenuse hinnas. Peamised keskkonna väliskulude allikad transpordisektoris on liiklusõnne tused, ummikud, õhu saastamine, müra ja ilmastikumuutused. Nii transporditee nuste osutajad kui ka nende tarbijad ei ole tihti teadlikud selliste kulude olemas olust,“ kirjutas Tulvi.

Transpordi väliskulud on kulud, mille eest transpordikasutaja ei maksa, nagu lisanduv ajakulu, mille tema sõiduk põhjustab teistele liiklusvoolus, ühis konnale tekitatavad saastekulud, müra ja õnnetustega seotud kulud. Kestliku arengu tagamiseks on vaja, et toodete ja teenuste tarbijad tasuksid tulevikus võimalikult suure osa keskkonna välisku ludest ehk kuludest, mis on jäänud seni kogu ühiskonna kanda.

Elektriauto City Motorsist!

Elektriauto on ökonoomne ja praktiline lahendus!

Vaikselt, aga visalt tõuseb elektriautode osakaal kogu maailmas. Kui varem olid elektriautod Eestis haruldane vaatepilt, siis nüüdseks on need muutunud väga tavaliseks. Prognooside järgi kasvab elektriautode arv Eestis järgmise viie aasta jooksul paarikümne tuhandeni. Põhjuseid selleks on mitmeid –inimesed on keskkonnasäästlikkuse teemal teadlikumad ja elektriautosid on võimalik järjest kergemini laadida nii kodus kui ka elektriautode laadimispunktides.

Elektriauto vs. sisepõlemismootoriga auto Elektriautodel on mitmeid positiivseid omadusi, mida diisel- või bensiinimoo toriga auto ei paku. Iga uus turule tulnud mudel pakub uuendusi ja täiendusi. Elektriautod on väikeste hool duskuludega. Õlivahetus, mured õlifiltri, käigukasti või süüteküü nalde pärast ei kuulu elektriautode hoolduse hulka. Masinasse integree ritud rekuperatiivpidurdussüsteem hoiab ära pidurite kiire kulumise, mis tähendab taas vähem stressi ja kulutusi.

Elektriautod on kasvav trend. Elekt riautode laadimispunkte on üha rohkem ja see muudab masina kasu tamise veelgi mugavamaks ning prak tilisemaks. Lisaks on elektriautoga linnas sõitmine väga energiasäästlik. Regeneratiivpidurdamise süsteem taastab energiat iga kord, kui kiirust aeglustatakse või pidurdatakse. Elektriautod on keskkonnasõb ralikud. Neil puuduvad heitgaasid, kuna auto töötab elektrimootori jõul. Elektriautod tekitavad väga vähe müra.

Elektriautodel on väike sõidukulu. Õige hoolduse ja kasutamise korral on nad lisaks ka väga turvalised ning töökindlad autod.

Elektriautodel on väike sõidukulu. Kuna elektriautod on oma ehituse poolest sisepõlemismootoriga auto dest palju lihtsamad ja sisaldavad vähem erinevaid detaile, on nad õige hoolduse ja kasutamise korral väga töökindlad ja turva lised autod. Elektriautodele on palju tasuta parkimiskohti. Tallinnas võivad elektriautod sõita ka ühistranspor dirajal.

Elektriauto või hübriidauto?

City Motors pakub oma tootevalikus elektriautode kõrval ka hübriidelektriautosid. Sellisel autol on kaks erinevat tüüpi mootorit: elektrimootor, mis kasutab toiteallikaks akut, ja sise põlemismootor, mis kasutab kütu sena bensiini. Kahe erineva mootori olemasolu võimaldab igal ajahetkel auto arvutil valida neist säästlikum. Samuti sõita bensiiniga, kui elektrimoo tori aku on energiast tühjaks sõidetud. Ümbervahetus mootorite vahel on automaatne. On olemas ka hübriidau tosid, mis kasutavad väikest bensiini mootorit elektrienergia tootmiseks, mis suurendab sõiduulatust. Laeta vate hübriidelektriautode sõiduulatus elektrit kasutades erineb vastavalt mudelile. Tehes enamiku sõite elekt riga, on võimalik hoida kokku tarbimis kulutuste arvelt ja ka keskkonnale väik semat mõju avaldada.

City Motorsi tootevalikus on

Kuidas käib elektriauto laadimine? Elektriautode akud on kõrgtehnoloo gilise disaini ja ehitusega. Elektrisõi duki läbisõidu pikkus sõltub aku võim susest. City Motorsis saadaval oleval Renault Megane E-Techil on 60 kWh aku, mille kombineeritud sõiduulatus on kuni 450 km.

Elektriautode akud on loodud vastu pidama aastaid, mis annab turvatunde ja enesekindluse valida enda uueks sõiduvahendiks just elektriauto. Aja jooksul elektrisõiduki aku võimsus küll veidi väheneb ja see lühendab järk-jär gult sõiduulatust. See ei tähenda aga veel aku vahetamist uue vastu. Elekt riauto akut saab uuendada ja selle kulunud osi välja vahetada.

Optimaalseks aku kasutamiseks on soovituslik elektriautosid laadida kuni 80% võimekuseni ja võimaluse korral mitte lasta akut 0% peale. Laadimist on hea alustada juba 20% pealt. Sedasi kestab aku töökindlus kauem.

ja elektriauto laadija võimsus. Elektri sõidukeid on võimalik laadida nii kodus kui ka elektriautode laadimispunktides, mis paiknevad üle Eesti.

Elektriautode laadimispunkte võib leida suure liiklustihedusega maan teede, bensiinijaamade, kaupluste ja kohvikute lähedusest. Sedasi võib kindlustundega ette võtta pikemaid autosõite, teades, et tee peal on vaja dusel olemas elektriauto laadimise võimalus.

Kodustes tingimustes laadimiseks on tarvis 220 V pistikut või elektriauto kodulaadijat. Soovituslik on valida spetsiaalne elektriauto laadija. Laadija saab otse ühendada oma päikesepa neelidega ja nii kokku hoida ka elekt rikuludelt.

Elektriautode valik ja hind Eestis Elektriautode valiku hulgast leiab midagi igale maitsele. City Motorsist on endale võimalik soetada Eesti sood saim Dacia elektriauto Dacia Spring Electric või hoopis uus täienenud Megane E-Tech või Nissan Ariya , mis peagi meie turule jõudmas. Lisaväär tust annab professionaalne müügiet tevalmistus, abi ja konsultatsioon ning kasutatud autode liisingu võimalus. Samuti saad soovi korral City Motorsis kohe vormistada nii kasko- kui ka liik luskindlustuse.

City Motors pakub elektriautode müüki Lasnamäel, Laagris ja Tartus. Lisaks on meie edasimüüjad Narvas ja Kuressaares. Autosid on võimalik vaatama tulla ja ka proovisõidule viia. Soovime omalt poolt anda kliendile turvatunde, et ta leiab enda vajadusi rahuldava sõiduki ja oleme tema jaoks olemas ka edaspidi.

Tule proovisõidule!

aeg broneeri

Eesti soodsaim elektriauto on Dacia Spring. Hind alates

Kuidas elada nii, et võlg looduse ees oleks võimalikult väike?

Airi Voitk on oma tutvusringkonnas tuntud kui keskkonnast ning loodusest hooliv ja säästlikult elav inimene. Kuigi Airi sõnul on ka tema perel hulk muutmist vajavaid harjumusi, on ta nõus andma nõu neile, kes soovivad samuti vähendada raiskamist nii rahalises kui ka keskkonna mõttes. Loeme Airi soovitusi.

Kõige alus – prügi sorteerimine

Esimese sammuna tuleks uurida, kuidas käib su kodupiirkonnas prügi sorteerimine. Tee selgeks, kuhu tuleb viia klaastaara, paber, papp ja plast. Isegi siis, kui sul ei ole kodus kompostrit, tuleb biojäätmed muust prahist eemaldada ja selleks ettenähtud kohta viia – mahult suuremat hulka, näiteks hekipügamisest või lehtede riisumisest tulevaid jäätmeid saab viia jäätmejaama, kus neid tasuta vastu võetakse. Ja majapidamises tekkivad biojäätmed tuleb alati viia selleks ette nähtud kohta. Just biojäätmete sega mine tavaprügiga on põhjuseks, miks prügifirmad jäätmeid ei sorteeri, vaid maa alla matavad või põletusahju ajavad. Uuringute järgi moodustavad umbes poole kogutud olmejäätmetest biojäätmed.

Taaskasutus

Korralikele asjadele leia uus omanik, prügi aga vii selleks ettenähtud kohta. Igas peres tekib asjade ülejääke –väikseks või suureks jäänud rõivaid, üleliigseks osutunud mööblitükke, kingitusena saadud, ent kasutuna seis vaid köögitarbeid. Kõige otstarbekam on leida neile uus omanik, kellel neid tõesti vaja on. Olen ise niimoodi tarvi likke asju saanud, aga ka ülejäävaid esemeid ära jaganud. Taaskasutus ei ole aga see, kui viia kottide kaupa asju taaskasutuskeskustesse. Seal peavad inimesed neid ükshaaval sorteerima ja ajapuudusel leiavad tee prügi sekka kahjuks ka paljud sellised rõivad, millel vaid nööp eest puudub. Kellelgi pole seal aega nende parandamiseks! Üldse peab äraantavad asjad vaatama üle

väga kriitilise pilguga. Ukraina krii siga tuli küll esile eestlase suur süda, ent samas ka soov oma prügist kiirelt ja mugavalt lahti saada. Ehk isegi kui sulle tundub, et need mõned väiksed plekid jopel pole midagi, siis tegelikult saaja jaoks ikka on küll. Ja kuuri alla jäänud madratsi või katkise laualambi õige koht on prügila, mitte lasterikas pere.

Eelista korduvkasutatavat

Korduvkasutatavate esemete eelista mine – see on paras väljakutse, eriti kui pidevalt on kiire või külla tuleb suurem seltskond. Aga igatahes on ainuõige valida ühekordse toote asemel korduvkasutatav, sest nii väheneb jäät mete teke ning säästame väärtuslikke ressursse, nagu vesi, energia ja toorma terjalid, mis nende toodete valmistami seks on kulutatud. Ja kokkuvõttes hoiab see kokku sinu enda raha ja säästab planeeti!

Toidu kilesse pakendamise asemel kasutan mesilasvahaga toidumähikut, mida valmistavad Eestis mitmed firmad. Kui on võimalik, eelistan üldse pakivaba toidu ja majapidamistarvete ostmist, aga tunnistan, et selle muutuse oma igapäe vaellu toomine pole lihtne. Liiga palju on

emotsioonioste ja kauplustes on atrak tiivsed sama päeva kuupäevaga kaupade 50% allahindlused just enamasti plast pakendites kaupadele. Paberrätikute asemel püüan kasutada tekstiilist rätte, kilekoti asemel alati riidest poekotte, vesi, kohv ja tee käivad ainult korduvka sutatavasse pudelisse ning ühekordsed lauanõud on meie peres täiesti eelmine sajand! Sageli arvatakse, et nõude pese mise peale kulub palju vett ja seetõttu oleks parem kasutada ühekordseid, unustades ära nende tootmiseks kuluva veeressursi. Ühe pabertaldriku toot miseks kulub 30 liitrit, A4-formaadis paberi tarvis 10 liitrit ja ühe liitri pude livee valmistamiseks 3 liitrit vett! See on ju meeletu raiskamine.

Ühekordsed

Taaskasutus teeb loominguliseks

Mina näiteks ei paki juba aastaid kingi tusi kinkepaberisse ega kujuta ettegi, kui palju võiks maksta kinkekott poest ostes. Näiteks ülejäänud tekstiilitükki desse pakendatud kingitused on palju vahvamad ja riidejuppe saab hiljem nukule riiete õmblemiseks või tolmu lappidena taaskasutada. Meie peres ei visata ühtegi pakendit niisama ära, vaid alati mõtleme, kas ja kuidas saaks seda veel kasutada. Ühest küljest praktiline, teisalt kasvatab loomingulisust. Piima pakkidest saab teha toreda linnumaja või rahakoti, pudelikorkidest kõrva rõngad, tühjadest purkidest küünlala ternad ning kriitpaberist reklaamidest kinkekotte. Peale selle: vanadest vinüü lidest saab meisterdada pilkupüüdvaid seinakellasid ning CD- ja DVD-plaati dest näiteks linnupeleteid põõsastele sidumiseks.

Tehnikatki saab taaskasutada. Tehnika areng on põnev teema, aga olen ka siin seda meelt, et vähem on parem ning mida harvemini tehnoloo giat vahetada, seda parem keskkon nale. Lihtsamatest asjadest alustades võib öelda, et iga uue telefoniga kaasneb hunnik pakendeid ja vältimatult ka tele foniümbriseid ning plastist ekraanikait seid. Viimaseid saab ju mõne sendi eest internetist tellida ja vahetada kasvõi iga paari kuu tagant uue vastu, tekitades suure ületarbimise. Kõik need pakendid

Taaskasutus ei ole aga see, kui viia kottide kaupa asju taaskasutuskeskustesse.

lauanõud on meie peres täiesti eelmine sajand!

Foto: erakoguAiri Voitk

ja ümbrised on ju aga puhas rämps, mis jõuab heal juhul sorteerimiskeskusesse.

Kui uskuda uuringuid, läheb maailmas igal aastal kasutusest välja umbes 100 miljonit mobiiltelefoni, millest omakorda väga suur hulk ei jõua kunagi taaskasutusse, sest need jäävad vede lema sahtlitesse ja satuvad olmeprügi hulka. Arvutage ise, mitu nutiseadet teil kodus jõude vedeleb, selle asemel et uut kasutust leida? Tehnikavidinate ja metal list esemete taaskasutusse saatmine on aga äärmiselt tähtis, sest uute metalli maakide kaevandamine ja kasutuselevõtt võtab kuni 95% sellest energiakulust, mis läheb kasutatud metalli ümbertöötlemi seks. See tähendab, et vanarauda tasub viia kõike alates vanast praepannist ja

Vanarauda tasub viia kõike alates vanast praepannist ja konservikarbist kuni amortiseerunud grillini.

konservikarbist kuni amortiseerunud grillini, mis aianurka või kuuri on vede lema jäänud, sest metalli liik ja väljanä gemine ei oma tähtsust – kokkuostus võetakse vastu nii rauda, alumiiniumit kui ka sulameid.

Meie pere on jäänud seni veel nii-öelda nuppudega telefoni juurde. Arvuti on kodus olemas, selle kaudu käin surfamas, sotsiaalmeedias ja e-kirju lugemas, aga muudel aegadel saab mind kätte telefoni või lühisõnumi kaudu. Ma ei arva, et mu elu selle võrra vaesem oleks. Muretum on küll, sest telefoni laen umbes kord nädalas. Kindlasti ei tähenda see üleskutset nutitelefonist loobumiseks, aga järgmise seadme võiks ehk osta järelturult ja pakendita?

Kokkuhoid transpordikuludelt Kuna mul pole autojuhiluba ja olen kogu elu harjunud ühistranspordi ning jalg rattaga hakkama saama, siis minu jala jälg selles osas ehk kõige hullem ei ole. Mehel on auto küll olemas, aga seda kasutab ta ainult siis, kui on tõesti

Eelistame võimalusel kohalikke tooteid, sest siis ei sõida kaup läbi pikki vahemaid ja kulub vähem kütust.

vaja, näiteks kui on tarvis poest midagi mahukamat ja kaalukamat tuua, sõbra metsas tehtud puud koju vedada või mõnda vanemat sugulast arstile viia. Keskmiselt kord nädalas. Lisaks eelis tame võimalusel süsinikujälje kahan damiseks kohalikke tooteid, sest siis ei sõida kaup läbi pikki vahemaid ja kulub vähem kütust.

Meie suur nõrkus on reisimine. Oleme püüdnud koroonaajal ja pärast seda küll rohkem kodumaad ja lähiriike avastada, kusjuures matkaradade, väike saarte ning uute asulate ja linnade avas tamine käib ikka autota. Rendiautot pole kunagi laenutanud ja võimalusel kasu tame ühistransporti. Ka taksoga meie

Soojaveeboiler on olemas, ent enamasti pole see üldse ühendatud – külm vesi tagab kiirema duši all käimise.

pere ei sõida, vaid kui peolt näiteks viimase bussiga koju ei saa, siis panus tame tervisesse ja jalutame, olgu teekonnaks 5, 10 või 15 kilomeetrit.

Koduste kulude ohjamine

Meil on duširuumi kraani all pesukauss, kuhu kogunevat kätepesuvett kasu tame WC-poti loputusveena. Sooja veeboiler on olemas, ent enamasti pole see üldse ühendatud – külm vesi tagab kiirema duši all käimise (vee kokkuhoid!) ja samas on ka karasta mine tehtud. Seda, et hammaste pese mise ajaks tuleb kraan kinni keerata, pole vist vaja mainidagi. Elektrikulu on minimaalne, sest toidutegemi seks on kasutusel enamasti vana hea puupliit, mis samal ajal annab sooja. Ja külmkapiga on nii, et sel aastal on see meil rohkem olnud seinast väljas kui töös. Kuna meil on olemas väike külm ruum ehk sahver, siis hoiame toiduai neid seal nagu vanal heal ajal. Muide, oma lapsepõlvest mäletan suvesid ühel Eesti väikesaarel, kus puudus elekter –toidu jaoks oli kaevatud maasse sügav auk ja seal säilis nädala toiduvaru väga kenasti. Ainus, millest vahel puudust tunnen, on jäätis. Selle saamiseks pean end kokku võtma ja poodi jalutama.

Minu meelest on roheline mõtle mine ülimalt tore, sest säästlik tarbi mine hoiab kokku nii loodusressursse kui ka tegelikult minu enda reaalset raha. Pole vaja üle mõelda ja mingeid erilisi eneseületusi teha – vastupidi, pigem tuleb jätta teatud asjad tegema ta-ostmata ning planeet ütleb aitäh!

alustab ettevõte uue haruga –külm- ja vaakumkuivatamine.

toiduaineid on võimalik külm- või vaakumkuivatada ning säilitada pikemaks ajaks. Peale kuivatusprotsessi on vaja lisada ainult kuum vesi ja toiduaine ongi söögivalmis. Olgu selleks siis lihtne mari, puuvili või eine (kartulipuder, hakklihakaste jne).

Rent

tee 18, Viiratsi

Toiduraiskamise vastane võitlus peab algama kodust

Teada on tõsiasi, et rikkam osa maailmast viskab iga päev toitu ära umbes samas mahus, kui seda vaesematel elanikel puudu jääb. Toiduraiskamise vastane võitlus on tõusnud äärmiselt oluliseks märksõnaks valdkonna kõikides osades. Eriti aga toidupoodides, kus toit on inimestel silme all ja toiduraiskamise oht ehk kõige ilmsem.

võimalikult täpselt. Me püüame raisata nii vähe kui võimalik,“ räägib Rimi Eesti jätkusuutlikkuse juht Katrin Bats.

Toit, mis müümata jääb, leiab aga suure töö tulemusel enamasti tee heasse kasutusse. Batsi sõnul võtab ligi poole äraviskamisele minevast toidust enda jagada Toidupank: „Meil on hea näide ka ühe kohaliku kogukonna kohta, kus meilt võetud söögikõlbmatu toit jõuab lisaks ka kompostiks.“

Loodusele on kasulikum tarbida kohalikku

„Loodusele on alati parim kohalik, mahe ja hooajaline toidukaup. Kindlasti oleks keskkonnale ka parem, kui me sööksime vähem liha. Kui saame liha söömist vähendada, tähendab – saame ka liha kasvatamist vähendada, mis on iseenesest võit keskkonnale. Samas, kui rääkida lihast, siis meie enda koha likul rohumaaveisel või lambal on pigem positiivne mõju loodusele, kuna nad on osa elurikkuse laienemisest looduses. Kuid ka siin ei saa mööda sellest, et sellel on oma hind loodusele, tasuta ei saa me midagi,“ räägib CIVITTA jätku suutlikkuse meeskonna juht, keskkon naekspert Sirli Pehme.

Nii looma- kui ka taimekasvatus on suure mõjuga planeedi tervisele, puhtalt juba nende valdkondade hiiglaslikkuse tõttu. Kuid siin tuleb mängu kurioosum: loomade ja liha kasvatamise mõju planeedile on kilogrammi kohta kindlasti palju suurem, kui seda on näiteks värske kurgi mõju. Samas ei ole ju võimalik võrrelda toitainealast tihedust nende kahe toiduaine puhul, leiab keskkonna ekspert ja lisab, et kurgil ei ole loomaliha vastu mitte mingit võimalust.

„Kui aga rääkida paarist konkreet sest näitest, siis veganid on oma mand lipiimajoogi või sojast tehtud piima joogi suurenenud tarbimisega meeletult suurendanud nende toodete jalajälge planeedile. Mandel vajab meeletult vett ja seal, kus mandel paremini kasvab, on vesi defitsiit. Kasvatused on mõjutanud suurelt näiteks kohaliku vee olukorda. Ka teadusartiklid on jõudnud järeldu seni, et veganitel on väga suur veejala jälg. Kui aga räägime avokaadodest, siis selle kasuliku vilja suure rohelise jala jälje on tekitanud sotsiaalmeedia, mis reklaamib, kuidas avokaadot on popu laarne süüa. Nüüd kõik kogu maailmas soovivad seda. Probleem algab sellest, et avokaadode ja ka muude toiduai nete kasvatuse laiendamiseks võetakse pinda juurde mitte muude toidutoo dete all olnud maade arvelt, vaid mujalt – metsad, rohumaad,“ lisab Pehme.

Rohelise jalajälje osas tuleb mängu ka see, mis on ühe ühiku toidu toot mise hind, kas toodetakse suuri kogu seid tööstuslikult või väiksemaid kogu seid mahedalt. Vahel on mahetoot mine keskkonnale parem, mõnel korral aga tööstuslik ehk suurtootmine. Kõik sõltub sellest, kuidas toitu kasvatatakse.

Samas näitavad kõik uuringud, et kõige rohkem toimub toidu raiska mist kodudes. Kordades ja suurusjärgu võrra rohkem kui toidutootmistes või toidupoodides. Isegi kui ei taha uskuda tootja või kaupmehe moraalse kompassi olemasolusse, siis ühes võib olla 100% kindel: raha oskavad ärimehed lugeda ja ilmaasjata ei visata midagi ära.

„Kahjuks ei saa tänapäevases kaubanduses viia toiduraiskamist

nulli. Seis, kuhu meie oleme täna seks jõudnud, on küll juba väga hea, aga potentsiaali on siiski veel. Arusaa davalt soovib klient saada laia valikut, mida kõike ei osteta ära. Kui valikut vähendada, poleks klienti ja kukuks kokku kogu äriline ökosüsteem, mida üks tänapäevane kaubandus on. Samas ei tähenda see seda, et poleks aren datud välja detailseid digisüsteeme, mis hindaksid kliendi homseid ootusi

„Tänapäevane maailm annab võima lusi paljuski saata see „parim enne“ tähise kaotanud toit uuele ringile. Kuid mida tahaks rõhutada, on see, et eelkõige tuleb toidukao vähendamise huvides üle vaadata kodused äravisa tavad toidukogused, sest uuringute järgi ollakse just seal sellega kõige rohkem hädas. Kodudes ollakse kõige kergekäe lisemad toitu ära viskama,“ lisab jätku suutlikkuse juht.

„Kindlasti ei soovi ma neid kahte tootmisviisi vastandada, mõlemaid on vaja, kuid mõlemaid saab ka paren dada. Vaadata tuleb kogu paketti, kogu mõjude pundart – tootmine, korjamine, pakendamine, transport ja nii edasi. Samas peab rõhutama, et ka toidu raiskamine on otseselt keskkonnavae nulik tegevus – me raiskame seda, mida loodus on meile raske vaevaga kasva tanud,“ selgitab keskkonnaekspert.

TEKST: MARTIN HANSON FOTO: TAAVI SEPP

BioBag on keskkonnasõbralik!

Biolagunevate toodete, nagu toidujäätmete ja muude orgaaniliste jäätmete komposteerimine on oluline ja kasvav tendents paljudes riikides. BioBag on uhke, et saab sellesse oma panuse anda, pakkudes laias valikus täielikult kompostitavaid tooteid.

BioBagi kompostitavad ja biolagunevad kotid on toodetud Eestis, meie tehas on Hiiumaal. BioBag on olnud rohkem kui 20 aastat jäätmekäitlustööstuse ekspert ja silmapaistev tarnija. BioBagi kottide kasutamine orgaaniliste jäätmete kogu miseks ja kompostimiseks aitab viia lõpule loodusliku tsükli, tagastades keskkonda väga vajalikud toitained. BioBagi tootevalikut peetakse kompos titavate ja biolagunevate toodete turul kõige laiemaks. Keskendume kvalitee dile, uute ja uuenduslike, maasõbralike toodete ning kontseptsioonide arenda misele.

Kuidas leida poeriiulilt päriselt kompostitav toode?

Praegusel ajal on erinevad loodussõb ralikud kaubad väga popid, seetõttu ringleb meie turul palju erinevaid ÖKO või BIO jms kirjadega tooteid, mis kõik ei pruugi olla kaugeltki need, milleks me neid peame. Sõna „kompostitav“ võib kirjutada igale tootele, kuid kui sellel ei ole vastava sertifikaadiga märgistusi, on see väide tühine. Kuidas peaks siis tarbija aru saama, et toode on kompos titav?

Tuleb jälgida toodetel välja toodud sertifikaate

TÜV Austria annab välja OK Composti sertifikaate toodetele, mis vastavad Euroopa standardile EN13432. Et seda sertifikaati saada, peab tootja olema valmis üheks ajamahukaks ja kulukaks ettevõtmiseks, kuid see on seda väärt, sest teadlik tarbija teeb oma valiku

just selle järgi. Sellele lisaks tõestab kompostitavust ka Seedlingi sertifit seerimismärgistus.

TÜV Austria haldab järgmisi serti fikaate:

• OK Compost Industrial,

• OK Compost HOME,

• OK Biodegradable SOIL,

• OK Biodegradable Marine,

• OK Biodegradable Water,

• OK BioBased (tegu on biopõhistest materjalidest tootega – ei pruugi olla kompostitav, kui pole juurde toodud ka OK Composti sertifitseerimis märgistust),

• Seedling.

Leides tootelt OK Composti või Seed lingi sertifitseerimismärgistuse, võid olla kindel, et tootel on vastav sertifikaat olemas. Kuna sertifitseerimismärgistused peavad sisaldama ka tootja numbrit, on sertifikaadi mittevastavust võimalik kaht luse korral kiiresti tuvastada ning sellest sertifitseerijale teada anda.

BioBag kannab uhkusega oma toodetel sertifitseerimismärgistusi OK Compost Industrial, OK Compost HOME, OK Biodegradable SOIL ja Seed ling.

Meie elu sõltub tervislikust pinnasest

Aastate jooksul on liikunud palju vastu olulist informatsiooni kompostitavate prügikottide kohta. On seatud kahtluse alla, kas nende kasutamine orgaaniliste jäätmete sorteerimiseks on õige.

Sertifitseeritud tööstuslikud kompostitavad jäätmekotid ei kahjusta

pinnast, inimeste tervist ega aita kaasa mikroplasti probleemile. Vastupidi, need annavad võimaluse muuta orgaaniliste jäätmete kogu kvaliteetsemaks. „Serti fitseeritud kompostitavad orgaani liste jäätmete kotid parandavad orgaa niliste jäätmete kvaliteeti,“ kinnitavad eksperdid. See on vastuolus varasemate eksitavate meediakajastustega orgaani liste jäätmete kogumise kohta. Selgeks eeliseks on liigiti kogutud orgaani liste jäätmete kvaliteedi ja kvantiteedi oluline tõus ning sellele vastav toode tava komposti koguse kasv. Arusaama tuste tõttu on kahjuks erinevaid arva musi ja väärarusaamu – nii omavalit sustes kui ka tarbijate seas.

Inimese tervis sõltub taimedest ja taimede tervis tervislikust pinnasest Orgaaniliste jäätmete kompostimine on oluline, sest see parandab ja tugevdab mulla vastupanuvõimet keskkonna muutustele. 2–3-sentimeetrise mulla kihi loomiseks kulub 1000 aastat ja praeguse jätkudes võib kogu pinnase pealmine kiht olla kadunud 60 aastaga. Umbes kolmandik maailma pinnasest on erosiooni, tihenemise, hapestumise ja keemilise reostuse tõttu juba lagu nenud. Toidujäägid on väärtuslikud orgaanilised ressursid, mis võivad tuua pinnasesse tagasi olulisi toitaineid, et saaksime toota rohkem tervislikku toitu. Mulla bioloogilise mitmekesisuse vähe nemist on näha paljudes põllumajan duspiirkondades, kus agrokemikaalide tarbimine kasvab, taimede bioloogiline mitmekesisus on väike ja mulla hooldus tavad on jäigad.

Mis on tervislik muld?

Tervislik muld sisaldab suures koguses orgaanilist ainet ja mulla mikroorga nisme, mis vajavad hapnikku ja niiskust.

Kurnatud pinnase segamine kompos tiga parandab oluliselt mulla võimet vett kinni pidada, lisaks on sel palju muid eeliseid. On oluline hoida vihma vesi pinnases, et see ei valguks kemi kaale kaasa võttes lähedalasuvatesse jõgedesse ja veekogudesse.

Põllumajanduse

väärtuse kasvamine

Tarbijatena oleme üha teadlikumad kasvatamise ja toiduainete tootmis meetodite osas, mõistame selle täht sust meie toidu kvaliteedile. Põlluma jandussüsteemid vajavad põllukultuu ride kasvatamiseks tervet mulda. Mullas elavate kasulike mikroorganismide ning selle hapniku- ja veesisalduse paranda mise tulemus on parema kvaliteediga ja suurem saak. Üha enam levib tead likkus säästva põllumajanduse olulisest rollist süsiniku säilitamisel pinnases ja mõistetakse kurnatud pinnase taasta mise vajadust.

Kuidas saavad biolagunevad kotid aidata kaasa pinnase toitmisele? BioBagi kotid aitavad kaasa ringmajandusele. Kasutades toidujäätmete kogumiseks ja biogaasijaamadesse saatmiseks biolagu nevaid ja kompostitavaid BioBagi kotte, toetame toitaineterikka mulla toot mist. BioBagi kotid lagunevad pinnases täielikult ja muutuvad veeks, CO2-ks ja huumuseks, mikroplasti maha jätmata.

Lisainfo BioBagi tegemiste ja toodete kohta: https: www.biobag.ee