EE KODU (september 2011)

22. september 2011

kodukontor

Habitare

gaasiboileri juubel

Kaminad

kodu천hk kuivaks

Uus & huvitav

Targa ehitaja laud on kaetud

Värviga kaetud voodrilaua lööd kohe seina.

Kiire ja kaunis tulemus iga ilmaga.

Ainult RAITWOOD Puiduterminalides

Sooduspakkumine kehtib krunditud ja värviga kaetud voodrilauale profiil UYV. Vaata täpsemalt www.raitwood.ee

Tallinna Puiduterminal Harkus E-R 8.30 – 17.30 Tel 658 0972

20 AASTARINGI KOGEMUSI

Tartu Puiduterminal Reolas E-R 8.00 – 17.00 Tel 730 0423 2

Uus & huvitav

Toimetajate tosin Parima ülevaate annab messist nn toimetajate tosin, kuhu kuulus nii papist mööblit, tekstiili, valgusteid kui ka saunakeris, mis olid näidis­ boksis uputatud ülinaturaalsesse koloriiti.

Tudengidisain Huvi äratas Lahti disainiinstituu­ di boks, mille ees säras lõbusas taaskasutusvõtmes Kirsi Enko­ vaara Pillows < Sofa. Idee – kui­ das kiiresti patjadest sohva saa­ da ja vastu­pidi – on lahendatud vi­ neerist vöö abil, mis patjadekuhja koos hoiavad.

Habitare 2011 Möödunud nädalalõpul oli Helsingis eriti palju eestlasi, põhjuseks disaini­ mess Habitare. Meilgi siin on disaini­ festival samale ajale sätitud, et oleks üle lahe pidu. Hoolimata tormisest merest, tõi mess laevnikele kindlas­ ti palju sisse.

Messil oli toredasti värskust ja rahvusvahelist hõngu, eriliseks maiuspalaks disainituru kuumim kaup Habitare Collection.

Suundanäitav osakond Ahead! esitles tänavu prügi, pealkirjaks „Trash”. Silma torkas eelkõige teks­ tiilidisainer Jonatan Varoni pannoo „Mrs Modern Mother Mary”. See sä­ rav seinavaip koosnes erineva too­ niga kuldseks värvitud moodulitest, mis lähemal vaatlemisel osutusid ar­ vutijääkideks. Teine tore taaskasutus oli Elisa Seila disainitud Coffe Tab­ le, mille vanast uksest plaadi all olid tekstiiliga üle tõmmatud toekad ja­ lad. Mustrilised sukkpüksid on prae­ gu väga in.

Põnev on laial kaminarindel, näi­ teks Nunnauuni oli julgelt välja tul­ nud erksinise tehnokaminaga Ge­ nius. Belgia Dovre esitles aga kami­ nat, mis meenutas vana televiisorit.

Valgustiosakonnas jäi silma In­ nolux, kel oli väljas nii klassikat kui ka uut, Eero Aarnio disainidega ees­ otsas. Näha oli mitut värsket Red Dot’i märki.

Oli toredat etnot, oli moodsat di­ saini ja ka viis väljapanekut Eestist.

Hurraa.

Anneliis Aunapuu

Nagu eksootiline lind Messi üheks tulipunktiks on Habitare Collection, paari aasta eest asuta­ tud tava panna välja rah­ vusvaheline ringvaade.

Sõltumatu žürii valib sin­ na uuenduslikumad gur­ meetooted rahvusvaheli­ sest disainikatlast. Täna­ vu hiilgas seal üle teiste värvikas tool Shadowy (Varjuline), mille on itaal­ laste firmale Moroso di­ saininud Tord Boontje.

Marimekko Folding Fabrics Marimekko foorumit, kus rahvaga rääkisid disainerid, täitsid silma­ torkavalt efektsed istmed Folding Fabrics, mille on Marimekkole di­ saininud Kivi ja Tuuli Sotamaa.

Finlayson oma kodus Tuntud soome tekstii­ ligigant oli oma suure­ päraselt kujundatud boksis esitlenud uhkeid uudiskangaid. Sisustus­ kangas Kotona, disain Anu Kanervo.

Noppeid Habitarelt (Helsingi 14.–18.09)

EE kodu Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Anneliis Aunapuu, anneliis.aunapuu@ekspress.ee Reklaam: Margus Tinkus, margus.tinkus@lehed.ee, tel 669 8271 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Advig Stahl Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall

3

KOOSTÖÖPARTNERID AS Rait, Koltsi Kaminad OÜ, Bosch, Henkel Balti OÜ

Anneliis Aunapuu

kodukontor

Kodukontori jaoks pole tänapäeval just palju tarvis.

Hakkama saab ka nii: lavastasime Habitarel Lahti Disainikooli messiboksis töise õhkkonna. Tudeng Kirsi Enkovaara istub puittoolil Ainoa (disain Mikko Ristimäki) ja tema töökeskkond mahub väikesesse vineerkasti, kuhu on paigaldatud väike valgustoru.

Ära sõida tööle!

Guugeldage sõna home office ja te täitute kujundusideedega – asi ongi idees. Peamine on aru saada, mis meil on ja millest puudu jääb, ja ehk see polegi niivõrd raha, kuivõrd pealehakkamine.

O

len veendunud, et tulevikus töötame üha enam kodus.

Aeg on lõpetada see töös­ tusrevolutsiooniaegne igand – vile peale manufaktuuri tööle ja õhtul surmväsinuna koju. Eriti kui manu­ faktuur paikneb kodust (kümnete?) kilomeetrite kaugusel. Nüüdisaja side­viiside puhul pole füüsiline ko­ halolek enam sugugi tähtis. Ja kol­ lektiivi innustav mõju on samuti ehk üle hinnatud? Maxima kassapidaja muidugi kodus töötada ei saa, vähe­ malt veel esialgu, kuid paljudes koh­ tades on kontoris tööl käimine vaid harjumuse asi. Nihe suhtumises lük­

rist, vaid pigem nagu koduse terviku osa. See peaks aga olema hästi läbi­ mõeldud, sest sealses keskkonnas tuleb keskenduda muule kui muga­ vale äraolemisele.

Müüdi, et kodukontor peaks ole­ ma täis kaustariiuleid, seadmeid, juhtmeid ja aparatuuri, võiks täna­ päeval vist juba unustada. On mui­ dugi töid, mille jaoks on tarvis hulk vahendeid, kuid enamasti istutak­ se ikka vaid ekraani taga, ja selliste tööde puhul on kaugtöötamine kõige enam õigustatud. Siis on ka valdav osa vajaminevat informatsiooni ar­ vutis ja veebis. Vajadus riiulite järe­

kaks laialt lahti ukse ka maale taga­ si ihkajatele.

Üks nurkadest Kodus töötamiseks pole tarvis muud kui nurka, mis on selle jaoks ette nähtud. Kodu koosnebki ju sellistest nurkadest, kus pereliikmed saavad asju teha. Lastel on ju oma nurgad ja töölauad, mõnel mehel on pool elamist garaažis, mõni viibib suure osa kodus oldud ajast vannitoas või hoopis köögis. Ja kolmandiku elust veedame ju magamistoas... Üks on kindel – kodukontor ei pea välja nägema nagu tükike konto­

4

le ajapikku kahaneb, sinna jääb pea­ miselt inspireeriv ja toetav materjal.

Või – ütleme ausalt – ballast.

Valgus – sõber või vaenlane?

Koduste töökohtade juures peab läbi mõtlema eelkõige valgustuse, pri­ vaatsusevajaduse, tööpinna suuru­ se ja sidekaabelduse.

Valgustus on tööpindade juures väga tähtis, sisearhitektid peavad kontoreid kujundades karme nor­ me järgima. Omas kodus on, tea­ dagi, oma luba ja kui te just vana­ aegsel moel käsitsi tehniliste joo­ niste valmistamisega ei tegele, või­

kodukontor

Soomlaste väljapeetud sisustussüsteem Muunto sobib igasuguste ruumide sisustamiseks, kuid eriti hästi just kodukontori jaoks. Ei ühtki juhet ripakil, kõik tarvikud peidus ja arvuti saab toetada riiuli allalastavale klapile. Veider on see, et sama süsteemi abil saab luua müstilise muljega muusika- või elutoa ning lausa boheemliku buduaari.

te julgelt normid täitmata jätta. Pi­ gem vastupidi, valgus ei tohi ka pi­ mestada ning seda eriti arvutiekraa­ ni ümbruses.

Eksitus oleks seada ekraan akna ette – siis ergab keskpäeval teie sil­ made suunas pimestavat valgust otse ekraani tagant. Kehv on ka see, kui valgus jääb töökohale langema selja tagant, st paistab otse ekraa­ nile. Kuna päeva jooksul päevaval­ gus tublisti muutub, tuleb paindlik­ kus tagada päikesevarjete, riba- või ribikardinate jms-ga. Pluss kunst­ valgusega.

Kui julgete, proovige üldse ilma aknata hakkama saada. Mina tun­ nen end üpris hästi hoone keskel hämaras nurgas, ekraani kõrval vä­ heldane timmitava valgusega lamp.

Päevavalgust käin hankimas teistes ruumides, aeg-ajalt töötamise tervis­ likke pause tehes.

Kui aga on vaja teha paberitööd, vajate ka päevavalgust – siis tuleb kolida akna juurde töölaua taha. Sa­

kunsti­päraselt disainitud keskkon­ nas, vaid selles, kas teie mõte töö­ tab paremini siis, kui olete vaju­ nud sügavasse nahktugitooli oht­ rate nikerdustega antiikse töölaua taga, või pigem siis, kui käite ruu­ mis ringi, aeg-ajalt kõrge lauaserva (või leti, või väheldase riiuli) ääres ratastega pukile toetudes. Tähtis on tööd tehes end mitte sandiks istuda.

Kõigi töö ei seisne muidugi ek­ raani vahtimises. Asjadega tööta­ des tuleb samuti kasuks vahendi­ te süstematiseeritud paigutus. Kes ei teaks remondimeeste põhiprob­ leemi – vajalik tööriist on alati ka­ dunud. Range süsteem on abiks iga kord.

mas, ka sel puhul on otse eest laua pinnale langev valgus vahel väsita­ vaks osutunud.

Kaunilt ladustatud pahn?

Kui palju riiuleid ja sahtleid, kaste ja karpe läheb tarvis, teab igaüks enese kogemusest. Arvuti ümber olgu töö­ pinda napilt, sest see kipub vaid pa­ beripahna koguma. Aeg on näida­ nud, et asjad, mis algselt elutähtsana näisid, on seisnud juba aastaid ühel ja samal kohal, peaaegu kasutamata.

Siin ongi paras meenutada reeg­ lit, mis kehtib Belgias valgustitootja Delta Light heledas ja valgust tulvil kontoris. Sealsed töötajad on kohus­ tatud tööpäeva lõpul kõik lauale ko­ gunenud kraami silma alt ära paigu­ tama, helevalgetele laudadele jäävad seisma vaid ekraanid. Kord ja selgus majas. Mugavuse mõttes ei lase nad siis ka päeval suuri pahna­kuhjasid laudadele koguneda.

Nagu näitest näete, on elu­ laad määrav. Asi pole mitte ainult

Tervik ja harmoonia Paljudes hästi kujundatud kodudes on pereisa kabineti interjöör hoo­ pis teisest ooperist kui ülejäänud tervik. Miskipärast peaks nagu töö­ keskkond ülejäänud kodusest kesk­ konnast drastiliselt erinema, et rõ­ 5

hutada töötoa väljavalitust või kabi­ neti kasutaja kõrgemat seisust üle­ jäänud majarahvaga võrreldes.

Tegelikult pole mingit funktsio­ naalset põhjust, miks peaks kabi­ net tervikust välja langema. Täna­ päeval on saada nii laia diapasoo­ niga mööblikomplekte, mille hul­ gast leiate ühtses laadis elemente igasse ruumi, kui ka unifitseeritud ruumi­organiseerimissüsteeme, mil­ lest saab koostada eri funktsiooniga ruumide sisustusi. Üks silmatorkavalt hästi välja töötatud lahendus on põhjanaab­ rite sisustussüsteem Muunto. Mitu head aastat tagasi turule tulnud paindlik ruumi organiseerimise, viimistlemise ja kujundamise süs­ teem võimaldab väheste detailide, unifitseeritud ühenduste ja avara värvivalikuga kujundada kõiki ruu­ me lastetoast kabinetini.

Anneliis Aunapuu

Anneliis Aunapuu

Habitare

Z

Mis on Zizi?

Seda küsitakse Eestis ja küsiti vahel ka Soomes Habitarel Zizi maitseka messiboksi ette seisatama jäädes. Palju sagedamini juhtus aga seda, et külastajad tundsid tooted ära ja jagasid mõnuga üksteisega äratundmisrõõmu – mul on see ja see, minul aga see komplekt.

izi on üks viiest Eesti firmast, kes Habitare messil oma välja­paneku korraldas. Mil­ legipärast ei olnud tänavu märgata Eesti disaini tormi ja tungi. Silma­ sin veel Baltecot, ja ühes boksis, pui­ dust tuttava moega lastemööbli kes­ kel, seisid Põlvamaa poisid.

Viive Küttneri Zizit teavad tõe­ poolest pigem turistid, ja sellel on oma põhjused. Esiteks on tema kauplused vanalinnas, kuhu Ees­ ti tööinimese jalg just sageli ei satu.

Teiseks on tema nägemus niivõrd selgelt tajutav ja tooted niivõrd kva­ liteetsed, et turist ei mõtle hetkegi enne, kui need endale hangib. Kol­ mas põhjus on Viive Küttneri kont­ septsioonis – ta ei tee pealetükkivat disaini, vaid leiab, et tooted peavad looma kvaliteetse, mõnusa ja vastu­ pidava fooni. „Minu toodang ei pea mingil juhul domineerima,” rõhu­ tab Viive. Kvaliteedist ja sobivusest, takti­tundest ja koloriidist, materjalist ja vastavusest jätkub juttu kauaks.

Tema linasest materjalist, sile­ dad, naturaalses koloriidis kodu­ tekstiilid moodustavadki suure­ pärase fooni, aga samas on neis min­ git pretensioonikust ja stiilsust, mis kutsuks justkui tervet ruumi korra­ le. Need hästi triigitud tooted mõju­ vad samuti, nagu ootamatult ruumi sisenev range saksa proua, sundides inimesi tahtmatult sirgu tõmbuma ja jakki kohendama. Muidugi sisemise intelligentsiga inimesi... Sest nende­ le on see kaup mõeldud.

Viive ise liigub aina suurema lihtsuse poole. „Ma ei talu enam enda ümber asju. Vajan ainult tüh­ ja, puhast ruumi.” On hämmastav, kuidas läbi karmide aegade tulnud ettevõtja ei kahtle võetud sihtides.

Ta on pikki aastaid üksinda firmat vedanud, tehes kõiki töid disaini­ misest kauba laadimiseni ise – kva­ liteedi ja arvepidamise kontroll, töö­ tajate ja tootjate valik, kaubanäidiste levitamine ja tellimuste täitmise ta­ gamine, väljapanekute kujundus ja

Akzo Nobeli laborid on välja töötanud elektrilise liimi­ püssi Casco Parkett Xpress. Ergonoomiline seade lu­ bab töötada püsti seistes, mis säästab parketipaigalda­ ja selga ja põlvi. Samuti jäävad paigaldaja käed liimist puhtaks, akutoitega ajam doseerib õige koguse.

Pärast töö lõpetamist on liimipüssi väga lihtne pu­ hastada – kuivanud liim tuleb lihtsalt püssi küljest ära tõmmata. Kasutamata jäänud liimi saab kasutada veel kahe nädala jooksul.

Parketipaigaldaja abimees

teostus kauplustes ja messidel, lihvi­ mine, värvimine ja peitsimine... Kõi­ ge sellega hakkama saamine eeldab ranget selgroogu.

Siiani on Zizi kodutekstiilid ol­ nud ühevärvilised või sissekootud värviniitidega. Tänavu tegi firma julge sammu, mis jääb teetähiseks – kasutusele võeti trükikangas. Dekoor on disainimaailma tulnud selleks, et jääda. Vähemalt mõneks ajaks.

Zizi tootekataloogis on nüüd loe­ tud hulk mustreid ja piiratud loo­ duslik värvipalett – kõik on sor­ diini all. Motiivid on looduslikud, kuid alluvad rangele geomeetria­ le. Minge vaadake vanalinnas Karja või Vene tänavale või uurige hoopis www.zizi.ee veebikauplust.

Messihallis, kus oli väljas ko­ dune dekoratiiv-pudpadi, mõjus Zizi väljapanek malbe ja elegantse­ na. Ärge uputage oma kodu pisias­ jadesse, näis see ütlevat. Muidu te­ kib õhupuudus.

Anneliis Aunapuu

Nimetuse Casco Level+ all toodi turule revolutsioo­ niline pahtel, mida saab kasutada kolm ühes tootena ehk alus-, viimistlus- ja lõppviimistluspahtlina. Täiuseni suudeti viia pahtli kõik tähtsad omadused: nakkuvus, pealekandmismugavus, lihvitavus, segamine, kasutus­ aeg. Akzo Nobel Eesti haruettevõtte ajurünnakust al­ guse saanud viimistluspahtliidee jõudis keemia- ja tööstuskontserni arendusosakonnast Saksamaal Balti­ maade poelettidele ühe aastaga.

Casco Level+ on eestlaste idee

6

Uus & huvitav

KODU SOODSALT SOOJAKS! TALA 16

MALAGA

797 €

1753 €

886 €

STroMboLi 03

1195 €

1948 €

KV 055 r/L

riANo 03

1437 €

828 €

1637 €

1328 €

KV 055A

1406 €

974 €

1562 €

NORRA KERGAHJUD biLbAo

LUGANo

2090 €

bASEL

3597 €

3087 €

roNDA

2729 €

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee 7

kaminad

Soojust salvestavate rõngaste abil saate nüüd kamina kohal olnud tühja ruumi asemele tekitada tõe­ lise ahju.

Vana kaminat pole mõtet ära visata Viimased külmad talved on majaomanikud uude usku pööranud.

Ilunurgaks ehitatud kipsvoodriga kaminatest pole enam tolku – kaua sa kullahinnaga puid ikka korstnasse kütad. Ent ka tehnika astub jõudsa sammuga edasi. Nüüd on pisikese järeleaitamisega võimalik vana ja lihtne kamin salvestavaks soojusallikaks ümber ehitada. Ja mõtted uue, praktilisema kamina soetamiseks võib heita peast.

K

ogu saladus on seitsmest rõngast koosnevas soojus­ vahetis, mis ehitatakse vana kamina peale. Rõngad on üliraskest materjalist, mille kuupmeeter kaa­ lub peaaegu kolm tonni. See on ras­ kem kui graniit. Rõngastele muidugi kuupmeetrit ei kulu, umbes 200 kg aga küll. See asetatakse vana kami­ na peale ehitatud raamile. Mõnel kamina­südame mudelil pole isegi lisaraami vaja. Tänu rõngastele võib koldesse aga lisada puid rohkemgi.

See annab juurde juba 13 kWh soo­ just, mis kiiratakse välja ühtlaselt pika aja jooksul. Suurema kamina­ täie laadimise järel ei ole küttetsük­ li vältel vaja puid lisadagi. Järgmisel korral võib halgu alla panna alles pä­ rast põlemisprotsessi lõppu.

Koltsi Kaminate juhataja And­ rus Konga lisab, et eralduv soojus on väga mõnus ja ühtlane. „Salvesta­ vad rõngad tagavad sooja kuni seits­ meks tunniks – see on juba arvesta­ tav aeg. Kaminakütjad teavad ju, et

tule süüdates tekib kaminasuu lähe­ dusse paras saun – suur osa sooju­ sest läheb ju otse tuppa. Niipea kui tuli kustub, tuleb külm tagasi. Nüüd salvestavad rõngad arvestatava osa endasse ja suurt temperatuurikõiku­ mist ei tekigi.”

Ning mis pole samuti vähetähtis: rõngaste paigaldamisega tuleb toime iga mehepoeg, kel natuke ehitusasja­ dest aimu.

Sooja hoiab ka kubu Endistel kaminatel paigaldati kip­ sist kubu vaid ühe eesmärgiga – varjata korstnasse suunduvat lõõ­ ritoru. Nüüd on võimalik panna ka üsna tarbetu kubu toasooja heaks tööle. Selleks peab kubu ehitama CPA sooja­salvestavast plaadist, mis on peale kõige muu ka väga suu­ re soojus­juhtivuse, -mahutavuse ja -salvestusega. Need plaadid võimal­ davadki ehitada sooje kaminaahjude keresid ja kubusid. Tegu on plaatide­ ga, mis ilmselt lähitulevikus vaheta­ 8

vad välja meile juba tuttavaks saa­ nud kaminatellised.

Viimasel ajal on kaminakubu­ de isoleerimiseks kasutatud foo­ liumvilla. „Kesk-Euroopas on selli­ ne materjal juba mõnda aega keela­ tud ja kasutusel on just needsamad sooja­salvestavad plaadid. CPA plaa­ did on väga jäigad ja rasked. Plaa­ did paigaldatakse spetsiaalse liimiga ja ühenduskohad fikseeritakse kru­ videga. Pärast tolmust puhastamist liimitakse kaminakere või kubu pea­ le võrk ja jääbki üle kas pealispind krohvida või plaadid kahhel- või kivi­plaatidega katta,” räägib Andrus Konga Koltsi kaminatest.

Urmas Vahe

Koltsi Kaminad OÜ

Uus & huvitav

 Sanitaar- ja keskkonnatehnika  Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid  Tööriistad ja ehitusseadmed

aastat kogemust

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

Juubeliaasta puhul pakume septembris kõiki GROHE tooteid vähemalt 20% soodsamalt

GROHTHERM 1000 COSMOPOLITAN termostaadiga dušisegisti

€ 11: €1 179

GROHE StarLight®

Pimestav ja äärmiselt vastupidav sära tänu GROHE kroomtöötlusele.

GROHE TurboStat®

32824000

GROHE SafeStop

Alati õige temperatuur.

Reageerib kohe veesurve muutustele. aitab vältida termostaadi tahtmatut seadistamist üle 38 °C ja enese kõrvetamist.

GROHE EcoButton

€ 45 € 65

: tavahind

tavahind

Väga sujuv liikumine ja lai töönurk tagavad segisti täpsuse ning mugavuse.

EUROSMART COSMOPOLITAN valamusegisti

-38% -30%

GROHE SilkMove®

34065000

Veekoguse reguleerimisel seiskub termostaat automaatselt 50% juures.

GROHE EcoJoy™

tooted säästavad lihtsal moel vett ja energiat, tagades seejuures korraliku veevoolu.

GROHE DreamSpray®

Perfektselt disainitud düüsid tagavad vee ideaalse hajutamise igas režiimis.

-37%

GROHE SpeedClean düüsid takistavad katlakivi teket.

-30%

EUROSMART COSMOPOLITAN köögisegisti

TEMPESTA dušikomplekt Mono

32843000

28667001

GROHE QuickFix™

Lihtne ise paigaldada – kiirelt ja kindlalt.

€ 27 € 43

€ 86 € 123

: tavahind

: tavahind

www.feb.ee e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) / TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17 / PÄRNU: Lina 22 9

Koduõhk kuivaks

Kui niiskus kummitab

K

indlasti olete näinud Hen­ sed tekitavad veeauru. Niiskus ki­ kosmeetiliste ohtude on märksa tõsi­ Sügise saabudes hakkeli telereklaami, kus näi­ pub tekkima vannitubades ja sauna­ sem lugu, kui liigsele niiskusele hak­ kab kodudes niisdatakse maja käsnaks muu­ des või nendega külgnevates ruumi­ kab reageerima meie organism. See, kussisaldus tõusma. tumist. Sügisel ei mõjugi see üleliia des. Niiskust lisab kodusesse õhku mis ei meeldi meile, meeldib palju­ Erinevate kütmisviiside karikatuurselt. Väga problemaati­ ka söögitegemine, vanniprotseduu­ dele mikroorganismidele. Liigniis­ line võib olukord olla kortermaja­ rid ja eriti pesu kuivatamine. kuse olemasolul hakkab nende elu­ puhul on õhuniiskuse des, suve­ k odudes, keldrites, vana­ Lisaks tubasele niiskuse kipub tegevus aktiveeruma ning see mõju­ tase erinev. Kui püüame des puumajades või hiljaaegu reno­ ruumi tungima väliskeskkonnast pä­ tab tundlikumaid meist, tekitades al­ läbi ajada säästlikumalt veeritud majades, kus pole õhuva­ rit niiskus. See võib imenduda kat­ lergilisi nähtusi: nohu, astmat, bron­ ja kütame mõõdukalt, hetust arukalt lahendatud. Suur osa niiskust ei tulegi väliskeskkonnast, Eemaldades siseruumidest liigse niiskuse, saate värskema ja võib niiskussisaldus hakata varjatult tõusma vaid tekib igapäevaste elutoimingu­ tervislikuma siseõhu. Nii vähendate hallituse ja seente ning ka hoone konstruktsioo- te käigus otse teie kodus. Selle prob­ nende põhjustatud allergeenide tekke ohtu. leemi lahendamiseks pakub Henkel nides. See võib lõpuks tõhusat soolakristallidel baseeruvat kisest katusest või maja välisvood­ hiiti ja muid ärritusnähtusid. põhjustada märksa suu- niiskusimajat. rist ja akende vahedest ning palju­ Tervisele kasulikum on liigne del juhtudel imbub konstruktsiooni­ niiskus õhust kinni püüda ning sel­ remaid väljaminekuid desse kapillaarselt otse maapinnast, le jaoks on olemas spetsiaalsed va­ kui kopsakas küttearve. Millest tekib niiskus?

Optimaalne õhuniiskus toas on 45– lisaks kondenseerudes soojustama­ hendid.

Mis oleks selle problee- 65 protsenti. Seda mõjutavad niis­ ta vundamendile. mi lahendus? Püüame kusallikad ja temperatuur, mis sõl­ Kergemal juhul on niiskus näh­ Vana hea sool ja nutikas selle niiskuse kinni! tub omakorda ventilatsioonist ja tav, näiteks aknaklaasile konden­ tehno­loogia küttest. Sageli kipub niiskussisal­ dus olema aga ohtlikult kõrgem. Mis seda põhjustab?

Niiskus tekib salamahti, ena­ masti me seda ei näe. Üllatavalt pal­ jud inimeste igapäevased tegevu­

seerudes ja enamasti sealt peagi ära kuivades. Raskematel juhtudel tekib rõskus, hakkab levima kopituslehk, tekkima hallitus ning kooruma ta­ peedid-värvid.

Peale nende, n-ö hügieenilis10

Liigniiskuse eemaldamiseks on loo­ dud mitmeid tehnoloogiaid. Täna räägime tõhusast Henkeli niiskus­ imajast. See iseseisev keskkonna- ja tervisetoode ei vaja toidet ei elektri­ võrgust ega patareisid. Imavaks va­

Koduõhk kuivaks

Kena valge kuulike niemga MICRO hak­ kab niiskust imama, kui selle sisse asetada 2in1 tablett.

Rõskust imavates lõhna­ kotikestes on graanulid, mis niiskuse toimel gee­ liks muutuvad

Täitetablette müüakse kahekaupa pakendis.

hendiks on uue põlvkonna soolatab­ lett PowerTAB 2in1. Tablett koos­ neb kahest kokku pressitud kihist: valgest üliaktiivsetest soolakristal­ lidest ja sinisest lõhnaneutraliseeri­ jast. Viimases on Henkeli patentee­ ritud aktiivaine Neutraq, mis seob enesega lõhnamolekule, neutrali­ seerib need ning tekitab uue, lõhna­ tu ja stabiilse aine.

Patenteeritud tehnoloogia abil neutraliseerib Neutraq ebameeldi­ va lõhna ja tagab selle vähenemi­ se õhus kuni 70 protsendi ulatuses.

See prognoos põhineb 2009. a det­ sembris sõltumatus lõhnavastases eri­laboris teostatud kvantitatiivse­ tel ja kvalitatiivsetel testidel.

Kuidas tablett töötab?

Niiskusimaja põhiosaks ongi soola­ tablett. Saadaval on kaks erineva suuruse ja disainiga plastkorpust ning nendesse sobivad täitetabletid.

Suurem, tumeda korpusega niiskus­ imaja sobib 50 m² ruumi õhu kuiva­ tamiseks ja uudne väiksem, ümara­ kujuline valge niiskusimaja Micro 10 m² jaoks.

Umbes hokilitrimõõdus kahe­ kihiline soolatablett tuleb kilepaken­ dist välja võtta, püüdes vältida selle puudutamist, ja plastist korpuse üla­

ossa asetada. Korpuse kuplis oleva­ te avauste kaudu liigub õhk loomu­ liku konvektsiooni teel pidevalt läbi seadme. Selle protsessi käigus kogu­ vad üliimavad aktiivkristallid õhust liigset niiskust, muutes selle soola­ lahuseks, sinine kiht vangistab eba­ meeldivad lõhnad. Tekkinud lahus koguneb seadme alaossa paaki. Sealt saate hiljem keskkonnale ohutu ve­ deliku kanalisatsiooni valada.

Paarikümneruutmeetrises ruu­ mis normaaltingimustes peabki üks tablett hinnanguliselt vastu paar kuud. Täpset garantiid anda ei saa, sest see sõltub nii õhuniiskusest,

Allergikute abimees Sellest, kui tõsiseks probleemiks on allergianähud ühiskonnas muutu­ nud, annab tunnistust fakt, et viien­ dik ameeriklasi kannatab mingi al­

Niiskusimaja kaitseb niiskuskahjustuste eest ka väärtuslikke sisustusesemeid. toatemperatuurist kui ka toa suuru­ sest. Samuti on tähtis see, kui palju ruumides keedetakse ja küpsetatak­ se, saunatatakse ja vannitatakse või pestakse ja kuivatatakse.

Täitetablett Kui niiskust on toaõhus olnud pal­ ju, võite paari kuu pärast avastada, et tablett on oma tööd hästi teinud ja sootumaks ära sulanud. Siis saa­ te asemele osta uue soolatableti – kaupluses müüakse täitetablette ka eraldi. Nagu veefiltriga kannude pu­ hul, tuleb ka niiskusimajal osta kor­ pus vaid üks kord ja edas­pidi ainult täitetablette. Neid müüakse kahe­ kaupa pakendis. Kuubikukujulised tabletipakendid on kaupluses ker­ gesti äratuntavad, sest neile on kan­ tud seadme pakendiga sarnane ku­ jundus, nimetus Power TAB 2in1, seadme pilt ja toote logo „Stop hu­ midity”. (Jälgige, et täitetableti mõõt vastaks korpusele, Microle sobib vaid 300 g tablett, suurele niiskus­ imajale 450 g tablett!)

Väike veli Veel üheks tõhusaks miniabivahen­ diks on niiskust imavad lõhnavad kotikesed. Neid võib kasutada riidevõi jalatsikapis ning eriti hästi sobi­ vad need autosse. Saadaval on klas­ sikaline lavendlilõhn ning kevad­ värske lõhn, kuid tulemas on teisi­ gi lõhnu.

Kotikestes on graanulid, mis niiskuse toimel geeliks muutuvad.

Jälgige, et kotil jääks veekindel ki­ lepool allapoole! Seda, kas on aeg kott välja vahetada, saab kontrolli­ da koti alumisel poolel oleva tilga­ kujulise akna kaudu – kui kõik graa­ nulid on geelja struktuuri moodusta­ nud, tuleb võtta kasutusele uus kott.

11

lergiavormi või astma all. Ameerika astma- ja allergiafondi (AAFA) jär­ gi on allergiad krooniliste haigus­ te hulgas viiendal kohal ning põh­ justavad ligi neli miljonit kaotsiläi­ nud tööpäeva aastas. Tõsisemateks reaktsioonideks niiskusest põhjus­ tatud keskkonnanähtustele võivad olla astmahood, palavik, hingamis­ puudulikkus ja kopsude hallitus­ infektsioon.

Henkeli niiskusimajatele on and­ nud oma kvaliteedimärgi prantslas­ te allergiaennetuse ühing AFPRAL, mis on EFPA (Euroopa allergiat ja hingamisteede haigusi põdevate isi­ kute ühenduste föderatsioon) liige.

Toodete kasutajad on peale seadme kasutuselevõttu märganud enese­tunde kiiret paranemist. Miks mitte proovida!

Kaido Haagen

PUIT

Karli Luik

Viimsi Karulaugu algkool, Arhitekturibüroo Emil Urbel.

Aasta puitehitis 2010, Sõmeru vallamaja. AB Salto.

Uurime AS Rait Eesti müügidirek­ torilt Tiit Kamsilt, millises suunas puidutööstus liigub.

Puidu kasutamine ehituses suure­ neb, vähemalt Euroopas. Puidul on kaks selget eelist: esiteks ku­ lub tootmiseks vähem energiat võr­ reldes betooni või terasega, tei­ seks seob kasvamisel puu süsinik­ di­oksiidi ja nii väheneb selle hulk atmosfääris. Kui eelmise sajandi tei­ ses pooles kasutati puitu pigem vii­ mistlusmaterjalina, siis energia kal­ linemise tõttu on seda üha rohkem hakatud kasutama ka konstrukt­ sioonides. Uudne materjal ristkiht­ puit lubab ehitada suuri hooneid (näiteks Open Academy Norwichis ja korruselamud Londonis).

Kas näete puidu tulevikku ehituses pigem konstruktiivse või viimistlus­ materjalina?

Kindlasti mõlemana. Põhja-Euroo­ pas kasutatakse puitu massiliselt mõlemal viisil, lõuna pool rohkem viimistluseks. Võiks isegi öelda, et põhjamaades on puidu kasutami­ ne elamispindade ehitamisel muu­ tunud normiks. Laialdaselt ehita­ takse kandvate puittarinditega ka mitmekorruselisi korterelamuid. Li­ saks juba mainitud eelistele on puit­ konstruktsioonid kerged, mis annab säästu vundamendi ehitamisel.

Põhjamaisest puidu-usust kantud Puit kui ehitus- ja viimistlusmaterjal on meile väga omane, kuigi praegusajal ehitatakse suur osa uusehitisi klaasist, betoonist ja kiviplokkidest.

N

agu on rõhutanud ka puit­ arhitektuuri sõber presi­ dent Ilves, on kivist ehita­ mine siinkandis lausa piinlik, sest meie ehitustavad baseeruvad pui­ dul, ja pealegi on meil palju metsa.

Eestvedajad ja tagantlükkajad Selleks et rahva hulgas puit lihtsalt puiduna taas aukoha sisse võtaks, on vaja eestvedajaid. Suurt organi­ seerivat rolli mängib siin Puuinfo, taga tema sõbrad, Eesti puidutööt­ lejad ja -tootjad. Ühe eestvedajana on AS Rait kaubamärgi Raitwood all sellega tegelenud juba kümme aastat. Kohalikust okaspuidust ehi­ tus- ja viimistlusmaterjali tootmise­ le on ajapikku lisandunud selle vää­

rindamine. Moodustunud on teh­ noloogiline ahel, millesse kuuluvad saetööstus, höövlitööstus ja pinna­ viimistlustsehh ning õuepuidu­ tööstus (Parkwood Industries).

Tootmise ja eduka turustamise kõrval on AS Rait võtnud südame­ asjaks aruka puidukasutuse propa­ geerimise, et juhtida ehitust kesk­ konnahoidlikkuse ja jätkusuutlik­ kuse poole. Puuinfoga käsikäes le­ vitatakse informatsiooni puidu kui materjali võimaluste ja selle õigete kasutusvõtete kohta.

Parimaid innustab tunnustus Igal aastal paneb AS Rait parima puitehitise võistlusel välja puidust fassaadilahenduse eripreemia. Vii­

mati pälvis selle arhitektuuribüroo Salto projekteeritud Sõmeru valla­ maja küpset viljapõldu meenutav, seinapinnast veidi lahti tõstetud puitroovidest fassaadipind. Vilja­ kõrte rütm kandub ka hoone inter­ jööri. Idee jätkumine hoonemahu sees mõjub enneolematult efekt­ selt: kui vertikaalseid pindu moo­ dustavad „viljakõrred”, on ju loo­ giline, et horisontaalpindadeks on „kõrte otsad” – ning lagede juures on see suudetud ka saavutada.

Linnapildis uudsena mõjuvate puitfassaadide juures on enamas­ ti olnud kaastegev ka Raitwood. Ja koos arhitektidega on siin tõesta­ tud, et maja ei pea sugugi väike ole­ ma, et selle juures puitu kasutada.

Anneliis Aunapuu

12

Kas Eesti puidutööstus on kesk­ konnahoidlik?

Ma väidan, et puidu töötlemine on Eestis tehnoloogiliselt ja energia­ tõhususe mõttes väga kõrgel ta­ semel. Kõik metsast tulev ja tööt­ lemisel tekkiv materjal kasutatakse ära – alates puukoorest ja lõpeta­ des peene saepurutolmuga. Eesti probleem seisneb pigem selles, et metsa raiutakse tunduvalt vähem, kui seda juurde kasvab, palju puitu mädaneb enne ära, kui sellest jõu­ takse midagi teha. Ja siinkohal ei pea ma silmas kaitse all olevat, vaid majandamiseks mõeldud metsa.

Millise pinnatöötlusega puit sobib õue kõige rohkem?

Välistingimustes olevat puitu peab kaitsma ilmastikuolude eest. Läbi­ proovitud ja kindel viis on puidu värvimine. Värvi kasutamine on tähtis, sest värv kaitseb puitu ultra­ violettkiirguse eest, mis kahjustab puidu pinda, luues soodsa kesk­ konna seentele. Värvidest on ka­ sutusel osaliselt läbipaistvad (ka­ sutatakse ka nimetust „peits” või „lasuur”) või mitteläbipaistvad ehk katvad värvid.

Quo vadis?

Uus & huvitav

13

soojus

Põhjamaades on elutähtis elamisruumi ökonoomne soojendamine.

Mis on valdkonnas uut?

Küsimustele vastab Margus Uusmees, kes juhib Eestis Junkersi esindust. Junkers kuulub kontserni Bosch, kes tähistab tänavu oma 125. sünnipäeva.

PAINDLIKKUS EELKÕIGE: Margus Uusmees kinnitab, et klientidel on suur huvi taastuvenergia kütte­ seadmete vastu ja sageli küsitakse nõu nn ebastandardsete lahenduste kohta.

Värske mõtlemisega juubilar

A

lustanud gaasivee­ soojendite valmistaja­ na, on ka Junkers tä­ naseks oma ampluaad tublis­ ti laiendanud. Kas nüüdisaja võtme­sõna on paindlikkus?

Jah, kindlasti on paindlikkus täna­päeval arengut tagavaks fak­ toriks. Tänu sellele on ka Junkers pidevalt muutuvas maailmas juba tublisti üle saja aasta edukas ol­ nud. Meie n-ö ampluaa muutub ja täieneb ka edaspidi.

Kontsern Bosch, kuhu kuulub ka Junkers, sai tänavu juba 125aasta­ seks. Selle tähistamiseks oleme terve aasta vältel korraldanud oma koos­ tööpartneritele ja toodete tarbijate­ le mitmeid kampaaniaid, osa neist jätkuvad ka praegu. Täpsemat infot vaadake kodulehelt www.junkers.ee, mida sel aastal väga põhjalikult aja­ kohastasime. Nüüdsest on kõikidel külastajatel võimalik saada märksa põhjalikumat informatsiooni kogu meie tegevuse kohta.

Loote oma küttesüsteemid nii, et neisse võib muutunud soo­ vide või vajaduste korral in­ tegreerida ka teisi soojusalli­ kaid, -salvesteid. Kas süsteemi tõhusust võiks lasta juhtida ka kodu­automaatikal?

Täpselt nii, ka see näitab meie paindlikkust, ilma milleta oleks ilm­ selt tänastes turutingimustes väga raske hakkama saada. Meil on mit­ meid soojustehnilisi lahendusi, mis

võimaldavad kombineerida soojus­ allikate ja kütuste kasutamist sel­ liselt, et see vastaks täpselt tarbi­ ja eelistustele. Need eelistused või­ vad sõltuda mitmesugustest asja­ oludest, näiteks kütuse hinnast ja ilmastikust konkreetsel ajahetkel.

Tarbija saab sellisel juhul reguleeri­ da oma energia­tarbimist tema jaoks parimal võimalikul viisil.

Täpsemalt ei pea tegema muud, kui sisestama süsteemi vastavad sea­ distused, ning edaspidi mõtleb, toi­ metab ja juhib Junkersi intelligent­ ne automaatika seda süsteemi ise.

Kuidas seda saavutada, millised on konkreetsed valikuvõimalused ja millised eelised ning milliseks kuju­ neb investeering – seda selgitavad hea meelega põhjalikult meie päde­ vad koostööpartnerid iga juhtumi puhul eraldi.

henduste kohta, mis näitab väga sel­ gelt, et inimestele on see valdkond tähtis ning aina rohkem otsitakse enda jaoks parimat – moodsaimat, ökonoomseimat ja mugavaimat la­ hendust.

Parim lahendus selgub alati igal konkreetsel juhul eraldi ja sõltub pal­ judest teguritest. Tänapäeva võtme­ sõnaks selles valdkonnas võiks olla kombineeritus. Paljudel juhtudel ka­ sutatakse fossiilsetel kütustel tööta­ vaid seadmeid koos taastuvenergiat kasutavate seadmetega, sest erine­ vatel põhjustel ongi selline lahendus inimesele kõige otstarbekam.

Mida arvata valemist, et tege­ likkuses liiguvad kõigi energia­ liikide hinnad ühes tempos?

Mina pole kahjuks või õnneks sellist valemit näinud. Elu on näidanud, et ei liigu need hinnad ühes tempos midagi, kuigi kütuse ja energialiiki­ de saamine on tehnoloogiliselt seo­ tud. Need asjad toimivad siiski tea­ tud nihkes ja mitte alati samas ma­ hus. Muuhulgas ka seetõttu otsitak­ se erinevaid lahendusi ja püütakse kombineerida omale parim tulemus.

Lisaks gaasikütteseadmete­ le on Junkersi tootenimis­ tus nii päikese­k ollektorid ja tahkekütte­katlad kui ka õhk- ja maasoojuspumbad. Kas põhi­ rõhk jääb siiski gaasile ja kas see on optimaalseim?

Meie tootevalik on tõesti üsna lai.

Huvi tuntakse väga erinevate soo­ justehniliste lahenduste vastu, ei saa üheselt öelda, milline tootegrupp oleks meie tarbijate eelistus number üks. Jätkuvalt on suur huvi taastuv­ energia kütteseadmete vastu. Üha sagedamini soovitakse infot ja kon­ sultatsiooni nn ebastandardsete la­

Kas kohalikul maagaasil võiks kunagi olla mingi osa Eesti energiamajanduses?

Eestis ei ole kohalikku maagaasi ole­ mas, kogu meil tarbitav maagaas im­ porditakse. Maagaas on kõrge kütte­ väärtusega universaalne kütus, mil­ le heitgaaside mõju keskkonnale on 14

minimaalne. Maagaasil on praegu oma osakaal meie energiabilansis ja kindlasti on seda ka tulevikus. Kas ja kuidas see osakaal muutub ning mil­ liseks kujuneb, sõltub paljudest ma­ janduslikest ja ka mittemajandusli­ kest teguritest ning täna on seda ras­ ke ette ennustada.

Kuhu Junkersi ideed liiguvad?

Olemasolevate valdkondade täiustamise või uute valdami­ se poole?

Ilma üheta ei ole teist ja vastupidi.

Junkers tegeleb arendustööga pide­ valt ning pöörab sellele väga suurt tähelepanu. Parimate tulemuste saa­ miseks, sh uute ideede genereerimi­ seks, teeme kogu maailmas koos­ tööd ülikoolide ja muude teadus­ asutustega, sest tänapäeva ühiskon­ na dünaamilises ja kiiresti arenevas majanduskeskkonnas, sh ka meie valdkonnas, ei ole võimalik ilma sel­ lise pideva ja jätkusuutliku tegevuse­ ta edukalt toime tulla. Lisaks on sel­ lisel tegevusel kogu Bosch’i kontser­ ni jaoks heategevuslik mõõde.

Kas võiksite ka tuuleenergia ra­ kendamises katseid teha? Tea­ tud side õhuvallaga teil ju mi­ nevikust on?

Te oleksite justkui luurel käinud, sest ka selles valdkonnas toimeta­ takse. Õhuvaldkond on Junkersile tõesti ajaloost tulenevalt südame­ lähedane. Küll sellega seonduv te­ maatika ka õigel ajal avalikuks saab.

Uus & huvitav

Dekoratiivne savikrohv Antarktika kuni detsembri l천puni -30%

15

Mars-2 pesukastiga, lahtikäiv

Nurgadiivanvoodi Marta

135.-

766.-

Kasija 3+1+1

Nurgadiivanvoodi Aresso

720.-

1450.Diivanvoodi Amigo

Vitriin Euforia

172.-

Regis 3+1+1

415.Vedrumadratsid Sport de lux Suur kummut Euforia

207.-

1299.al. 99.al.

Voodi Jennky + kattemadrats 160x200

1250.-

Kummut Euforia

121.-

W W W . G I G A N T M O O B E L . E E

s Rojal.

s. Kanga

ti eraldiko Iga vedru

TALLINN: VESSE 3 • E-R: 10:00-20:00 L: 10:00-18:00 P: 10:00-16:00 • TEL.: 603 6514 NARVA: PUŠKINI 4A • E-R: 10.00-19.00 L,P: 10.00-16.00 • T EL .: 356 3000 TARTU: TEGURI TN. 39 MÖÖBLIKESKUS • E-R 10.00-19.00 L,P 10.00-16.00 • TEL.: 776 0201