Terve Pere (september 2011) by Eesti Ekspress

15. september 2011 Lastehoiud ja mängutoad • Toit • Suhted • Jurist • Beebi • Tervis

LUKSUSLIK SÜGIS

SELVERIS Partnerkaardi omanikele 8.09– 28.09.2 011

Partnerkaart 8.09– 28.09.2 011

TASUTA!

3 Õunamoos Vaja läheb: 1 kg õunu 0,5 kg suhkrut 2 kl vett

Õunast igas olekus Minu maavanaema aias on õunapuud murdunud ja marjapõõsad nõgestesse kasvanud. Aga mälestused sellest, kuidas siin õuntest kooki küpsetati, mahla pressiti, veini kääritati ning kuidas suur õunalaar kompoti ja moosina purki pandi, on talletunud. Oma uues linnaköögis teen seda ikka samal moel.

Vürtsikas õunakompott Vaja läheb: 8 suurt õuna ühe sidruni mahl 350 g suhkrut 6 dl vett kaneelikoori ja nelki

Valmistamiseks pese, koori (koduaia õunu võib ka koortega moosiks keeta) ja tükelda õunad. Pane suhkrust ja veest kokkusegatud siirup keema. Vala õuna tükid siirupisse ja keeda senikaua, kuni õunad muutuvad klaasjaks. Keeda tasa sel tule ja pidevalt segades, sest pak sem õunamass kipub põhja kõrbema. Aga üle keeta ka ei tasu. Ühte korralikku õunamoosi peaks ikka pisut õunatükke sisse jääma. Õunamoosile saab särtsu ja tervislikkust juurde lisada, kui riivida sisse jupike ingverijuurest või tükeldada hulka puhastatud kibuvitsamarju. Purkide ja kaante ettevalmistami seks pese purgid ja aseta märjalt, suud allapoole, külma ahju. Keera kuumus 120 kraadini ja jäta purgid sinna kompo ti või moosi valmimiseni. Kaaned pane suurde potti veega tulele ja kuumu ta keemiseni. Ahjust võetud purgid täi da kohe hoidisega, võta kuumast veest kaaned ja sulge purgid õhukindlalt.

Valmistamiseks koori õunad ja puhasta südamikest. Lõika neljaks ja pritsi peale sidrunimahla, et viljad pruuniks ei tõmbuks. Pane vesi, suh kur ja vürtsid suurde potti. Kuumu ta aeglaselt, et suhkur sulaks, ja lase keema tõusta. Lisa õunad ja hau ta need siirupis pehmeks. Mõned õunad lagunevad keetmisel, mõned muutuvad läbipaistvaks ja jäävad ter veks – oleneb sordist. Vala saadud kompott purkidesse ja kaaneta.

Õunakook Vaja läheb: 750 g muretainast 600 g häid kodumaiseid õunu 2 sl suhkrut 0,5 tl kaneeli Biskviiditainaks: 6 muna 6 sl suhkrut 3 sl jahu 2 sl kartulitärklist Valmistamiseks rulli muretainas laiali, vajuta lahtikäiva koogivormi põhja ja küpseta keskmise kuumusega ahjus kuldkollaseks. Toimetajad Anne-mari Alver, annemari.alver@lehed.ee Margit Kirsipuu, margit.kirsipuu@lehed.ee

Valmista biskviiditainas. Selleks sega omavahel jahu ja kartulitärklis. Löö jahe dad munad suurde kaussi ja klopi suhk ruga seni, kuni vaht jääb tugev ja paks. Raputa munavahu hulka läbi sõela jahu, sega aeglaselt. Sõeludes rikastub jahu hapnikuga ja biskviit kerkib paremini. Nüüd lao kiiresti varem viiludeks lõi gatud õunad küpsetatud põhjale kenas ti ritta. Kõige peale raputa kaneeliga segatud suhkur. Vala biskviidimass õun tele peale ja küpseta 180–200kraadises ahjus 20 minutit. Koogi valmidust proo vi puutikuga. Kui tikk jääb kuivaks, on kook valmis, kui tainaseks, siis küpseta veel pisut. Serveeri koos jäätise ja mündilehega. Margit Kirsipuu Reklaam Margit Elts, tel 669 8330, margit.elts@lehed.ee EE lisade juht PiRET TAMM, piret.tamm@lehed.ee Väljaandja AS Eesti Ajalehed, Tallinn, Narva mnt 11e

Ei ütlemise võlud ja valud Oskus õigel hetkel ei öelda säästab väsimu sest ja tüdimusest ning kingib võimaluse olla kokkuvõttes hoopis meeldivam inimene, selgitab psühholoog Ülle Suur.

äretult vastik ja ebameeldiv on teha neid asju, mida ise tegeli kult teha ei taha. Ei taha nõusid pesta, tolmu pühkida, prügiämbrit väl ja viia, lapsega koduseid ülesandeid nu putada, telekast koos elukaaslasega üli populaarset tõsielusarja vaadata, autot remontida, marju korjata, mingite mõt tetute sugulastega kohustuslikku sugu võsakokkutuleku päevakest veeta. Õudne!

Miks? Tahan saada! Aga milleks siis teha neid asju ja toime tusi, mis meile nii väga vastu hakkavad? Kas ainult sellepärast, et kellelegi meele järele olla? Või sellepärast, et muidu jää vad need tegemised lihtsalt selleks kor raks tegemata? Inimest liikumapanevad jõud on erinevad. Mõni poeb tõepoolest kas või nahast välja, et jätta endast nii suguse tubli ja mitte ühtegi tööd põlgava inimese muljet, kes nõrkemiseni rügab ja rabab, et teistel tema ümber ainult hea olla oleks. Olgu siis kodus või tööl. Teine pingutab mingi konkreetse eesmärgi nimel, näiteks, et pälvida lähe dase sugulase usaldus, lootes temalt pä randust vm soosingut. Ja seetõttu käiak se, hambad ristis, igal nädalavahetusel kusagil kaugel maakolkas heina niitmas, marjakest korjamas, abiks muudel talu töödel. Vähe sellest – kaasa sunnitakse tulema ka neid, üldjuhul lähedasi, kes oma südames sellest maakohast kohe üldse mitte ei hooli. Siia liigitaksin ka need koos- ja abi elud, kus ühe partneri suhtemotivaatoriks on raha, reisid vm materiaalsed hüved. Laps, kes soovib vanematelt mida gi saada ehk teisisõnu „välja pressida”,

püüab enne oma soovi väljaütlemist igati oma vanemate heakskiitu pälvida. Tehes selleks „vabatahtlikult ja oma algatuslikult” kodutöid, pakkudes abi neis tegevustes, mille eest ta varasemal ajal rekordkiirusega põgeneda püüdis ja üheksal juhul kümnest ei ütles. Emadel-isadel on väga hea meel, võ tab meeleliigutusest pisaragi silma, nä hes oma võsukest nii heaks ja abival miks inimeseks kasvamas. Suures hel dimuses jääb teinekord aga tähelepanu ta pärast töö valmimist lapse muuhul gas välja käidud soov saada endale uus nutitelefon, ülimoodne kingapaar, arvu ti, pusa või koduloom.

Eesmärk pühitseb abinõu? Kui ma kelleltki midagi üliväga soovin, pean selle nimel ka vaeva nägema. Läh tudes manipulatsiooni põhitõdedest, tu leb vajutada vastase nõrgale lülile. Soovin midagi saada emalt. Ema paraku tunneb ennast väsinu ja üksi kuna. Järelikult lähen ja räägin tema ga, kuulan, mis ema vaevab, pakun oma abi ja võimalikke lahendusi. Mudel töö tab hästi. Soovin midagi isalt, kes on oma töö mõtetega 24/7 ülihõivatud. Või arvuti ga. Või alkoholiga. Või oma hobidega. Hõivatuse põhjuse järgi valin lähene mistaktika. Näiteks pakun end nädala lõpuks kalalemineku seltsiliseks või lä hen garaaži appi autot putitama, kuigi hoolin oma kätest väga ning küünealu seid on pärast mootoriõlide ja muude möksidega töötamist ülikeeruline kor ralikult puhtaks saada. Ja tundide viisi tühja pilguga mingi veekogu ääres kala

kest oodata – no andke andeks! Tegeli kult ma ei söögi kala, aga eesmärk pühit seb ju abinõu. Järelikult püüan kala. Ma ei ütle ei, kuigi tahaks, sest antud hetkel poleks see lihtsalt mulle kasulik.

Igal ohverdusel on hind Vaat sellised vahvad ohverdused. Ja see kõik toimub millegi nimel. Olgu siis teadlikult või alateadlikult. Sageli inime ne endale lõpuni ei teadvustagi, milleks ta midagi teeb. Ta ei süvene. On selleks liiga harjunud, liialt madala enesehin nanguga, teis(t)est ülemäära sõltuv vms. Aga igal asjal on oma hind. Varem või hiljem väsime tegemast asju, mis mei le midagi ei paku, vastu ei anna, mis on rasked ja ebameeldivad. Juhtub, et keha väsib enne kui vaim. Haigused on ker ged tulema, mitte just eriti tõsised, vaid kauakestvad. Tüüpilised on veel pinge peavalud, seljavalud, kõhuvalud. Need on märgid sellest, et midagi on kusagil korrast ära. Kui inimene viibib pikemat aega surve all ja/või pingeolukorras, siis mingi aja möödudes lakkab ta seda pin get tajumast. Ta lihtsalt elab nii, see on tema valik ja koorem, mida on võtnud endale kanda. Kõrvalt vaadates teine kord tundub, et kaua ometi võib – ta lihtsalt hävitab end, kuid ise seda para ku ei näe. See ongi koht, kus vaim peab veel vastu, kuid keha/füüsis annab jä rele ja algab üks meeletu arstide vahet jooksmine, leidmaks oma ootamatutele tervisehädadele põhjust ja leevendust. „Psühhosomaatilised haigused/haiges tumised” on siinkohal kasutamiseks so biv termin.

5 Mida tegelikult soovitakse? Kui mõelda, mis siis ikkagi juhtub, kui ma seekord neid nõusid ei pese, tolmu ei võta, last lasteaeda ei vii... Kas maakera jätab oma pöörlemise ja tuleb mingi katastroof? Kas mees jätab naise maha või vastupidi, kui lihtsalt ei pea enam vajalikuks ennast alla surudes teise meeltmöö da elada? Kui nii juhtub, siis tõenäoliselt oleks see lahku löömine teoks saanud nii või teisiti. Küsimus oli vaid ajas. Tähtis on teha teineteisele selgeks, mida tegelikult soo vitakse ja mis päriselt meeldib, mitte lolli mängides enda eluga teise elu elada. Oma tahtmisi välja öelda (loe: ennast kehtestada) saab mitmel moel. Selleks ei pea tingimata ultimaatumeid esitama või alandlikult roomama. Teine teist austavas ja aktsepteerivas suhtes pole sellise käitu mise järele vajadust ning ei ütlemine asjade kohta, mis ei meeldi või mida ei taheta, käib lihtsalt ja loomulikult. Ja valutult – ilma et kumbki pool haiget saaks või end hal vasti tunneks. Suhe, mille vundamendiks on kaastunne, ükskõiksus, põlgus või materiaalne heaolu, ei ole püsiv ni kuinii. Sellises suhtes on ei ütlemine ainult lahkuminemist vallandavaks teguriks.

Lapsel on veelgi raskem Täiskasvanutega võrreldes on lapse ja vanema suhtes ene se maksmapanek kirjeldamatult raskem ja mõnes mõttes ka ebaõiglasem, eriti lapse silmade läbi vaadatuna. No ei taha laps seda kooli valida, aga vanem tahab, või ei taha tädi juurde külla kaasa minna, ega ema ja isa tahavad. Mi dagi pole parata, tuleb minna. Nii vanem kui ka õpetaja on oma tahtmisega lapse suhtes selgelt jõupositsioonil. Siin on tähtis jõuda ära tundmisele, et lapsele, eriti teismeeas lapsele, toob oma tahtmise pealesurumine pikas perspektiivis kaasa soo vitule vastupidise tulemuse. Last/noort ei tohiks sundi da, vaid temaga tuleb koostööd teha. Selle arusaamiseni jõuavad täiskasvanud tavaliselt liiga hilja, siis, kui laps on juba suureks kasvanud.

Suitsupeekon Maks & Moorits, 1 kg

-33% 4

4.69/kg kg

Ketšup Heinz, 460 g

1

1

2.37/kg

-34% Šašlõkk Klassikaline, Maks & Moorits, 600 g

-32% 2

4.17/kg

3

Paberlehträtikud Serla Orava, 100 tk

0 1 -31% 0.01/tk

Guaššvärvid Gamma, 12 värvi

-38% 1

0.12/tk

Ei tuleb öelda ka iseendale Üks oluline moment ei ütlemise juures jääb suhteteema de kõrval sageli tagaplaanile. Nimelt ei ütlemine iseenda le. Pean silmas suvalist sõltuvusharjumust või iseenese le oma tegelike soovide ja vajaduste teadvustamise ning tunnistamise julgust. Vahel kardame teha asju nii, nagu seda ise soovime või õigeks peame. Eriti tööküsimustes võib enese maksmapanek kaasa tuua tõsiselt kurbi taga järgi. Valik on tegelikult ju selline, kas töötan, hambad ristis, edasi, täidan lolli käsku ja lähen töölt koju totaalse peavaluga või ütlen välja, kuidas minu meelest on õigem üht või teist asja korraldada, keeldun tegemast jama, jään oma põhimõtetele kindlaks – ja kaotan töökoha. Üks kõrgesti haritud, intelligentne ja edukas naiste rahvas vastas mu küsimusele „Kuidas öelda ei?” pärast ühesekundilist järelemõtlemist lihtsalt ja konkreetselt: kahjuks pole võimalik. Paneb mõtlema. Ühe korra me elame siin ja praegu sel kujul ja viisil. Kas elame nii, nagu oma hinges ja südames soovime, olles iseendaga kooskõ las, või püüame oma mina alla surudes olla kooskõlas teis te inimeste ja ümbritseva maailmaga. Valikute küsimus. Öeldakse, et tee seda, mida armastad, ja armasta seda, mida teed. Targasti öeldud. Võtab päris kaua aega, enne kui aru saad, et see on tegelikult ka võimalik.

6

2

Šokolaad Kinder Maxi, 21 g

0 2+1 7.30/kg

Kõikk koolikotid Aitäh kaardiga

-30% Hind kehtib 16. − 22. augustini. Kauba kogus on piiratud.

Kui lapse isa pole ema abikaasa

Isaduse tuvastamine ja õige isa kandmine lapse dokumentidesse võib olla keerukas juriidiline protseduur. Millegi üle tamatult raskega siiski tegu ei ole. Selgitab jurist Maarika Pähklemäe. Lapse sünd võiks olla iga pere üheks kaunimaks sündmuseks. Ometi pole see alati nii – uue elu imega kaasne vat rõõmu võivad mõnikord tumesta da kahtlused ja kõhklused, täiskasva nute omavahelised suhte- ja elukorral dusprobleemid. Üheks niisuguseks probleemiks võib saada ka lapse isadus. Emaduse ga on olukord märksa lihtsam – lapse ema on naine, kes on lapse sünnita nud. Isaduse kohta ütleb perekonna seadus sama lakooniliselt, et lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Eda si aga läheb olukord pisut keerulise maks.

Keerukad suhtesõlmed Perekonnaseadus sätestab, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus, kes on isadu

se omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Mis saab aga näiteks olukorras, kus lapse ema on oma mehega abielus, aga lapse eostas teine mees? Või olu korras, kus abielu on faktiliselt ammu läbi, kuid mingil põhjusel lahutama ta jäänud? Emal võib sel juhul olla ammu uus kaaslane, koos oodatak se last, ent lapse isaks peaks seaduse järgi saama partner formaalsest abi elust... Tõsi küll, selle viimase olukor ra lahendamiseks piisab õigel ajal abi elu lahutamisest, mis võiks olla isikli ku suhtehügieeni üks enesestmõiste tavaid osasid. Aga esimene olukord? Või kui abi elu puruneb alles pärast lapse sündi ning pärast seda, kui lapse sünnitun nistusse on isana kantud vale mehe nimi? Situatsioon on keeruline nii jurii diliselt kui ka moraalselt. Kui vane mad saavad omavahel viisakalt su heldud, piisab ühisest avaldusest – kui lapse emaga abielus olev mees ei ole last eostanud ja abikaasad on sel le kohta perekonnaseisuasutusele ühi se avalduse esitanud, siis meest lapse isaks ei loeta. Perekonnaseaduses (§ 86) on kir jas, et kui laps sünnib kolmesaja päe va jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus ol nud mees. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud rohkem kui kolm sada päeva enne sündi, võetakse alu seks see ajavahemik. Kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, keda pa ragrahvi lõike 1 kohaselt tuleb pidada endise abielumehe lapseks ja seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abi elumehe lapseks, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks. Abielu lahutami se korral võib alates abielu lahutami se avalduse või hagi esitamisest isadu se omaks võtta.

Isaduse omaksvõtt Mees saab isaduse omaks võtta ka sel juhul, kui ta lapse emaga abielus ei ole. Perekonnaseaduse § 87 an nab teada, et isaduse saab omaks võt ta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud, isaduse võib omaks võtta üksnes isiklikult ning et isadu se tingimuslik või tähtajaline omaks võtt on tühine. Isaduse omaksvõtuks on vajalik

lapse ema nõusolek. Kui ema on lapse hooldusõigusest ilma jäetud või sur nud või kui laps on saanud täiseali seks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõus oleku lapse seaduslik esindaja. Vä hemalt 14aastane laps võib seadusli ku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku.

Isaduse vaidlustamine Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isadu se omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvas tamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikure gistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimeta tud nõusolekute puudumisel võib ko hus lapse huve arvestades anda mõju val põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada tei se mehe isadus. Isaduse vaidlustamiseks tuleb kohtusse esitada hagi, mida saab teha üksnes vaidlustaja isiklikult. Hagi koostamiseks võib loomulikult pöör duda professionaalse õigusabiandja poole. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, mil lal isadust vaidlustama õigustatud isi kule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Selle täht aja kulgemine ei alga enne lapse sün di ega enne isaduse omaksvõtu jõus tumist. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaid lustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi esitada, on surnud, otsus tab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isi ku avalduse põhjal, kes on õigustatud hagi esitama.

WALMARK Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.ee

MÄNGIGE &VÕITKE R o h ke m i n f o t w w w. w a l m a r k . e e

Maaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, www.remedex.ee

KOGUPEREÜRITUS

Meie tulevik – im

ele

17. septembril kell 12-17 Tallinnas Vabaduse väljakul utode esitl ia us

kt r

las tea la

auhinnamängud

ROHEVIKU KONVERENTSID:

15.09 Kaasaegsed ökolinnad TARTU

16.09 Puhas energia ja transport TALLINN

ri teadusteater elekt

ökosõit

ROHEVIK SOOVITAB:

18.09 Autovaba päev TALLINN

taas tuve nergi a

www.rohevik.ee KORRALDAJAD

TOETAJAD

MEEDIAPARTNERID

Beebi nahka paita ja kreemita Nahk on raskeim inim organ, mille kaal moo dustab 15 protsenti kehakaalust. Nahk säilitab kehatempera tuuri, reguleerib vee ja soolade ainevahetust, takistab mikroobide sissetungi ning kaitseb päikesekiirguse eest. Maie Jürisson Tallinna kesklinna lastepolikliiniku nahaarst

aharakud on võimelised süntee sima kehaomaseid antibiooti kume, mis aitavad kaitsta mik roobide eest. Naha välimine kiht, rak kudest ja rasvadest koosnev marrask nahk, on pidevas uuenemises olev süs teem. Marrasknaha all on veresoonte rohke pärisnahk ehk dermis. Lapse nahk erineb täiskasvanu omast, ja mida väiksem laps, seda suu remad on erinevused. Naha kaitsefunkt sioon hakkab arenema küll juba üsas, selle põhimehhanismid arenevad välja 34. nädalaks, kuid küpsemine toimub kogu esimese eluaasta jooksul. Vast sündinu kehakaalu ühele kilogrammile vastab viis korda suurem nahapind kui täiskasvanul, mistõttu nahale sattuvad ained imenduvad suuremas koguses, nahakaudne veekadu on intensiivsem ning infektsioonid kulgevad raskemini.

Imiku naha iseärasused Vastsündinu naha paksus on 40– 60 protsenti täiskasvanu omast. Esime sel elukuul on nahk üldjuhul kuiv ja ke tendav. Marrasknaha ja pärisnaha ühen dus on imikutel nõrgem, mis teeb naha ka kergemini vigastatavaks. Vastsündi nu rasunäärmed on aktiivsed ema hor moonide mõjul, millest annavad märku ninale ja põskedele tekkivad mannatera meenutavad miiliumid. Esimese kolme kuu jooksul rasunäärmete aktiivsus vai bub ja miiliumid kaovad. Ka vastsündi nu akne tekib rasunäärmete ületalitu sest. Vastsündinul on higinäärmeid ühel nahapinnaühikul rohkemgi kui täiskas vanul, kuid higistamine ei ole füsioloogi liselt võimalik ja teeb nad tundlikuks nii ülekuumenemise kui ka külma suhtes.

Imikueas hakkavad higinäärmed tööle alguses otsmiku piirkonnas, seejärel ke hatüvel. Imikueas on immuunsüsteemi ebaküpsuse tõttu sagedased allergilised reaktsioonid.

Beebide vannitamine ja nahahooldus Vannitada võib juba enne nabakön di äralangemist, nii umbes 5–10 minu tit korraga paaril-kolmel korral nädalas. Pesuvahenditena tuleks eelistada lõhna tuid vahendeid, mis on neutraalsed või nõrgalt happelised. Nahka kaitsvaid sal ve ja kreeme peaks kasutama ainult va jadusel, et mitte nahka kurnata. Beebi pesuvette võib lisada ka sobivat vanni õli. Peale vannitamist pane lapsele rä tik ümber. Niiskus tuleb kehalt rätikuga ära patsutada, mitte hõõruda. Kui nahk on kuiv ja ketendav, kasuta seejärel peh mendavaid kreeme ehk emolliente. Ise äranis soovitatakse emolliente atoopili se dermatiidi riskiga imikutele (kui pe res juba on allergilisi haigusi), sest süge lemisele ja põletikule eelneb sageli naha kuivus.

Õige pesuaine valik Ideaalne pesuaine ei mõjuta naha pH-d, ei ärrita nahka ega kipita silmades. Häs ti sobivad ka õli või kreemi sisaldavad pesuvahendid ning duši- ja vanniõlid. Loputada tuleb alati puhta veega. Nah ka ohtralt seebiga pestes võib epider mis kaotada 70–80 protsenti lipiidi dest. Terves nahas taastub lipiiditasa kaal mõne tunni, atoopilise dermatii diga inimese nahas aga paari ööpäeva ga. Külmal ja päikesevaesel aastaajal on nahk juba iseenesest kuivem, ärritajad

9 toimivad tugevamalt ja nahapõletikud tekivad kergemini. Sellel on palju põh jusi, kuid tähtsaim neist on ultraviolett kiirguse vähesus, mis stimuleerib nahas lipiidide sünteesi. Kui aastaajalised mõ jud on ilmsed, tuleb kasutada sobivat kreemi, salvi või ihupiima.

hoidmisel ja taastamisel üks parimaid, kuid nende hind võib olla pisut kõrgem. Emolliendid sobivad kõigi kuiva ja ketendava nahaga kulgevate haiguste ravis ning atoopilise dermatiidi baas raviks, seda nii pesuõlide kui ka naha le jäetavate kreemidena.

Beebide kreemitamisest

Mähkmedermatiit

Pehmendavate kreemide ehk emollienti de tervendav mõju põhineb veekadu vä hendaval toimel. Seejuures toimivad va seliin ja vahad pindmistes ülemistes kih tides ning nahaomased lipiidid sügava mal. Glütserool (varem nimetati glüt seriiniks) parandab kuiva naha korral surnud naharakkude irdumist, tugev dab naha enda lipiidikihti ja barjäär funktsiooni. Pantenool muutub nahas D-pantoteenhappeks ehk B5-vitamii niks, mis omakorda aitab kaasa haava de (sh nähtamatute barjääri mikrodefek tide) ja põletiku paranemisele ning vä hendab tunduvalt veekadu nahast. Atoopilise dermatiidi ja teiste kroo niliste nahaprobleemide korral tuleb ka suks uurida kreemide koostist ja tunda „häid ja halbu” komponente. Nn headest komponentidest vajaksid äramärkimist tseramiidid, rasvhapped ja kolestorool. Nende kombinatsioon on naha barjääri

Mähkmedermatiit tekib ärritavate ainete ja tegurite koosmõjul. Liigniiskes kesk konnas ärritavad nahka väljaheites sisal duvad seedeensüümid, lisandub mähk me hõõrumine ning mõju avaldavad ka kõhulahtisus, antibiootikumide tarvita mine ja mähkme koostises olevad ained. Mähkmedermatiidi ravis on mähkmete õigeaegse vahetamise kõrval tähtis ravi väga kiire alustamine. Seega peaks kvali teetne tsinksalv kodus käepärast olema. Tsink on nõrgalt kuivatava, kootava ja antiseptilise toimega ning saadaval pas ta, salvi või pihustina.

Pesuainete ja emollientide kõrvaltoimetest Emollientide kasutamisel võib tekkida nn salviväsimust, kui kreemi tõhusus aja jooksul kaob. Siis tuleb kreemi vaheta da. Mõne aja pärast võib aga sama kree mi uuesti proovida, sest üldjuhul salvi

Uued teadmised nahast Vananemisvastane innovatsioon toi mus Vichy laborites, kus testiti ram noosi (ülipuhas suhkur, mida ekstra heeritakse Brasiiliast pärinevast Unca ria taimest) erilisi omadusi. Naha pa pilaarkiht asub dermise ülaosas ja kannab hoolt uute rakkide tootmise ning kõigi nahas toimuvate uuenemis protsesside eest. Uuringute käigus selgus, et selle ülipuhta suhkruga saab dermise mõjutamisel edukalt hajuta da vananemismärke. Meil on võimalik seda uuendusliku koostisega ja para beenivaba kreemi (Vichy Lift Active Derm Source) hankida apteekidest. Si lub kortsud ja pinguldab nahka.

väsimus möödub. Kreemist põhjustatud kontaktallergiat esineb lastel harva, kuid see ei ole välistatud näiteks lõhnaainete le, värvidele. Pesuainetes sageli sisalduv naatrium laurüülsulfaat võib liiga sagedasel või oht ral kasutamisel hakata nahka ärritama. Sobiva kreemi leidmine sünnib katse ja eksituse meetodil. Parimaks tooteks on see, mis lapsele ja emale meeldima hakkab, sest seda hakatakse ka regulaar selt kasutatama, ja regulaarsus on emol lientravi nurgakiviks.

ALLERGIA… TÄNAN, EI!

dus, mida suguhaigusi testivad ars tid aeg-ajalt paratamatult kuulevad. Kui selline olukord on juba esinenud, pole enam aega moraali ega komme te üle mõtiskleda, ennast süüdistada või õigustada – nüüd on aeg minna ja kontrollida, ega tervis pole kahjusta da saanud. Arstipraktika näitab, et mehed ja naised valivad kaitsmata juhuvahe korra järel tihti erineva tee. Naised eelistavad käia kontrollis günekoloogi juures, mehed aga mõnes anonüüm ses kabinetis.

Levinud väärarusaamad Seksi pahupool – suguhaigused

Kaitsmata ja kahtlase seksuaalvahekorra järel tuleks kindlasti minna tervisekontrolli – sugu haigus ei pruugi enesest ise märku anda. Selgitab aidsi ennetuskeskuse arst ja koolitaja Milvi Noode.

Kõige kindlam kaitse suguhaiguste vastu on elu seksita või seks mono gaamses suhtes – partneriga, kel pole samuti teisi intiimsuhteid. Ent elu ei kulge alati mööda ideaalmaastikke ning kõigil võib vä hem või rohkem ette tulla ootama tuid seksuaalvahekordi. Arukas oleks sel puhul kasutada kondoomi, mis on tänapäeval peaaegu alati kindel kait se nii haiguste kui ka soovimatu rase duse vastu, ent sellelgi teemal ei olda alati ühtviisi mõistlikud. „Purjuspäi ja ilma kondoomi ta” on vaiksel häälel öeldud põhjen

Sugulisel teel levivate haiguste koh ta ringleb mitmeid müüte, mil para ku tegelikkusega üsna vähe pistmist. Üks neist on see, et nakatumi ne peaks enesest kuidagi märku and ma, olgu siis tilkumise, sügelemise või muul viisil halva enesetundega. Vale puha – mitte kõik suguhaigused ei anna endast kõigil nakatunutel tea da. Seega, kuni puudub arstlik kin nitus, et organism on terve, on olu kord ohtlik nii korraks kaitsmata va hekorras olnule kui ka tema võimali kele teistele partneritele. Teiseks – tekkinud suguhaigus ei lähe ise üle. Isegi kui esmased vaevu sed leevenevad, ei ole haigus ise ku hugi kadunud. Üks drastilisemaid ülestunnistusi pärineb noormehelt, kes andis testimisel käies teada, et „oli süüfilisehaavand, aga see sai ise terveks, ja ma siis rohkem ei muretse nud”. Haavand paraneb, süüfilis aga jääb organismi ja teeb seal oma laas tamistööd. Mõned sugulisel teel levivad hai gused võivad kahjustada inimese su guorganeid. Teised, nagu HIV-nak kus, B-hepatiit ja süüfilis, võivad põh justada muutusi terves organismis. Üks levinud väärarusaam on ka see, et suguhaigused tekivad ükshaa val. Suure ja ebameeldiva jahmatuse

na võib aga selguda, et ühe kaitsma ta vahekorraga on kaasa saadud terve „kokteil” haigusi.

Ravitavad ja ravimatud Paljud inimesed teavad ainult kol me tuntumat sugulisel teel levivat haigust: aidsi, süüfilist ja gonorröad (tripperit). Neid on aga rohkem. Suguhaigusi võivad põhjustada bakterid, parasiidid ja viirused. Bak teriaalsed ja parasitaarsed haigused on ravitavad. Viiruslikud ei ole. Põh justajate ja ravimise järgi saabki sugu lisel teel levivaid haigusi jaotada kah te rühma: ravitavad ja ravimatud. Ravitavad haigused on parasitaar sed haigused, nagu trihhomonoos, sü gelised ja kubemetäid, ning bakteriaa lsed haigused, nagu klamüdioos, go norröa ehk tripper ja süüfilis. Ravimatud haigused on viirusli kul teel levivad, näiteks herpes ehk lihto hatis, kondüloomid ehk sugu elundite näsad, B-hepatiit, C-hepatiit ning HIV-nakkus. B-hepatiidi vastu saab ennast ka vaktsineerida, viimas tel aastatel tehakse seda alates 12. elu aastast. Suguhaiguste ravisse tuleb suhtu da täie tõsidusega, sest nende mõjud ulatuvad seksuaalsest ebamugavusest märksa kaugemale. Enamik sugulisel teel levivaid haigusi võivad teha vilja tuks, ohustada organismi reproduk tiivorganeid, põhjustada vähki, süda me- ja ajukahjustusi ning ka võima likku surma.

Veidi levinumatest suguhaigustest Maailmas ja ka Eestis on kõige levi num suguhaigus klamüdioos. Klamü dioos võib kulgeda ägedalt, alaägedalt ja varjatult. Ägeda juhtumi korral paljunevad haigust tekitavad bakterid kiiresti. Esimesed haigustunnused ilmnevad 3–20 päeva jooksul pärast nakatu

Ülilihtsad reeglid

Sind haarab äkiline kuumalaine, mis levib peast kaela ja rindkerele ning seejuures on tunne, nagu tahaks süda rinnust välja hüpata. Mõne hetkega on see kõik möödas, kuid Sa oled higist läbimärg... ja nii mitmeid kordi päevas. Sa oled üks miljoneist naistest, kes kogevad menopausi sümptomeid.

Ära ole seksuaalselt liiga aktiivne. Partneri puhul, kellega sa ei ole püsisuhtes, kasuta kondoomi. Pärast kaitsmata vahekorda tee testid. Suguhaiguse korral teavita inimest või inimesi, kellega jagad (oled hiljuti jaganud) intiimset lähedust. Järgi ravi või haiguse vaoshoidmise suhtes täpselt arsti juhiseid.

Müügil apteekides ja www.wellnesscenter.ee mist – nendeks on eritus kusi tist ja valulikkus urineerimisel. Alaägedal juhtumil bakte rid paljunevad, kuid ei põhjus ta erilisi nähtusi. Pooltel na katunutest on haigustunnu sed vaevumärgatavad ja nad ei pöördu arsti poole. Klamüdioo si võib edasi anda ka siis, kui nähtusi pole. Varjatud klamüdioosi kor ral paljunevad bakterid aegla selt ega põhjusta mingeid hai gustunnuseid. Sageli ei ole või malik baktereid leida ka labo ratoorsete analüüsidega. Hai gus võib sellises „uinuvas” ole kus kulgeda aastaid. Erinevatel põhjustel võib see siiski teatud momendil ägeneda ja kaebusi põhjustada. Klamüdioosi korral on ohtlikud ka tema tüsistused. Naistel võib väljaravimata kla müdioos põhjustada emaka manuste põletikku, mis halvi mal juhul võib tingida muna juhade muutumise. See võib omakorda olla lastetuse või emakavälise raseduse põhju seks. Rase klamüdioosihaige naine võib sünnituse käigus nakatada oma vastsündinut. Meestel on sagedasemateks tü sistusteks munandimanuste ja eesnäärmepõletik.

Levikult teisel kohal on Eestis trihhomonoos. Ena mikul trihhomonoosihaige tel naistel esineb lehkav vahu tav tupevoolus, mis võib mõni kord olla veresegune. Esineda võib ka suguelundite turset ja valulikkust. Umbes 1/3 naka tunutest haigustunnused puu duvad. Nakatunud meestel haigus tunnused tavaliselt puuduvad, aga nad võivad nakatada teisi. Vahel võib trihhomonoos põh justada meestel eritust ja valu kusitist või valulikkust urinee rimisel. Gonorröa ehk tripper on Eestis sugulisel teel levivatest haigustest sageduselt kolman dal kohal. Haigustunnused või vad tavaliselt ilmuda 3.–5. päe val pärast nakatumist. Vahel võivad tunnused tekkida ka hiljem (kuni 20 päeva jooksul). Tripperi ravile lisandub ko hustuslik klamüdioosiravi, sest need haigused esinevad sageli koos.

Muretsemiseks pole põhjust - Femarelle aitab kiiresti taastada Sinu endise elukvaliteedi! Femarelle on efektiivne toode üleminekuaastate leevendamiseks ja luude tugevuse hoidmiseks, millel puuduvad soovimatud kõrvalmõjud.

www.femarelle.ee

Soojendus ja venitus enne igat trenni Korralik soojendus enne treeningut või võistlust valmistab organismi ette järgnevaks pingutuseks, selgitab Harry Lemberg, tunnustatud treener ja Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi juhatuse liige.

oojendusharjutuste tulemusel kiireneb meie ainevahetus, inten siivistub hingamine ja südame- vereringetegevus. See omakorda paran dab lihaste verevarustust ning organism saab rohkem hapnikku. Kui organismi ainevahetus on pii savalt intensiivistunud, on kasulik teha suurematele lihasgruppidele venitus harjutusi. Harjutused sõltuvad nei

le järgneva treeningu iseloomust. Eel kõige tuleb venitusel tähelepanu pöö rata konkreetset liigutustegevust täide viivatele lihasgruppidele. Näiteks tu leks enne jooksu venitada põhiraskust kandvaid lihasgruppe. Soojendus ja ve nitus parandab lihaste ja liigeste tööd, mille tulemusel on meie liigutused tun duvalt ökonoomsemad ja jõudu sääst vamad.

Kombineeri sörkjooksu venitusharjutustega Rahvajooksude korraldaja Mati Lillialliku sõnul on sörkjooks hea treenimismeetod neile, kes soovivad tervislikult kehakaalu langetada ja südant treenida. Paraja tempo ga jooks sobib harrastajale enda vormiaja miseks ja selle hoidmiseks ning on samas suurepärane eelsoojendus juba tõsisemale treeningule. Alustada tuleks sobiva soojendusjooksu ga, nii umbes 5–10 minutit, ja seejärel võiks teha soojendusvõimlemist: kaela- ja õla vöötmeringe ning siis puusaringe. Järgne valt peaks tegema väljaasteid, et reielihased saaksid koormust. Lõpetuseks veel põlveja päkaringid, et kõik lihasgrupid surisek sid ikka mõnusalt ja et treenides liigesed lii ga ei saaks. Eriti eakamate ja juba üle nelja kümneste terviseportlaste puhul on see oht olemas, kui võetakse korraga ette liiga palju. Rasvade põletamine käivitub mõõduka tempo juures umbes 20 minuti pärast. Enne oleme ära kasutanud üleliigsed süsivesikud ja valgud. Kokku peaks optimaalne treening kestma umbes 40 minutit. Kui treenitus on hea ja soov kaalu langetada, siis kuni pool teist tundi. Ja nii 2–4 korda nädalas. See aeg oma tervise hoidmiseks ja haiguste enneta miseks tuleb leida. Lihaste kasvatamiseks ja südame treeni miseks võib jooksurajal ühtlase sörkjooksu vahele pikkida sisse lühikesi kiirendusi, mis pulsi kiiremaks ajavad, et siis taas tempo alla lasta. Jooks koormab parajalt südant ja vere soonkonda. Verevarustuse kiirenedes para neb ka ajuverevarustus. Samas üle pinguta des võib tekkida hoopis hapnikupuudus ja vastupidine efekt ehk kõike tuleb sooritada mõõdukalt. Joostes vaata loodust enda ümber, mit te oma jalgu. Nõnda tundub trenn kohe ker gem. Mäest allajooksmisel ole aga ettevaat lik, sest oht jalga välja väänata on väga reaal ne. Samas allamäge joostes trimmime ees misi reielihaseid ja koormame kõiki lihaseid rohkem kui siledat maad mööda joostes. Mäest üles jooksmine vormib aga tuhara lihaseid. Kui valida sobiv tempo ja kasutada õiget tehnikat, on jooksmine väga nauditav tege vus. Isegi kui esialgu võib see tunduda raske töö ja pingutusena, on edusammuks kergu se saavutamine jooksu ajal. Õige jooksuteh nika säästab energiat ja kaitseb ülepingutu se eest. Jooksu ajal on õige käte asend siis, kui küünarnukid on 90kraadise nurga all ja käelabad jooksmise suunas. Kerge venitus jala- ja õlavöötmelihastele treeningu lõpus on täpselt sama tähtis. Saadaval apteekides

Tähtpäevi tulge tähistama Juku Peoruumi!

Lastehoid Naerusuu

Tegevust jagub nii suurtele kui ka väikestele peolistele. Rõõmu teevad ronimisväljak, liumägi, batuudid, pallimeri ja palju muud. Korraga toimub peoruumis ainult üks pidu, seega on kogu peoruum ainult teie käsutuses.

Rocca al Mares Tallinnas

Mesilane mesipuus suus! laps on rõõmus Naeru

• päevahoid • õhtuhoid • ööhoid • muusikatunnid

Selleks et pidu veelgi põnevamaks teha, on meie kaudu võimalik tellida peojuht, mustkunstnik või näomaalija.

Parimad lastepeod toimuvad Juku peoruumis.

Tulge koos pere ja sõprade, lasteaiarühma või klassiga. Ootame teid!

Selle flaieriga soodustus meie teenustelt kuni 15%. Pakkumine kehtib kuni 30.10.2011.

Vaata lisa: www.naerusuu.ee

Juku Peoruum Mustamäe tee 3, Tallinn Täpsemat infot saab: tel 5693 3124, peoruum@playland.ee www.jukukeskus.ee/mustamae-peoruum

Lisainfo: 5811 7073 kristiina@naerusuu.ee

MAMMUMARI LAPSEHOID – lapse ja vanema usaldusväärne sõber igaks päevaks! Ootame rõõmuga 1–7aastaseid lapsi kodusesse ja hubasesse hoidu tööpäeviti kl 8–18. Pakume terve ja poole päeva hoidu, tunnihoidu, õhtuhoidu, vajadusel ka ööhoidu, samuti hoidu lapse kodus. Asume Tallinnas Paldiski mnt 58c

Uus laste mängutuba Nõmmel! www.pipimangutuba.ee tel 509 0236

armsas eramajas oma aiaga. Meil on asjatundlikud, südamlikud ja sõbralikud hoidjad. Meile on tähtis laste tervis, kvaliteetne toit ja turvalisus. Eesmärk: lapsed hästi hoitud, vanemad rahuliku südamega tööl. Valmistame ise maitsvat ja tervislikku toitu. Õhtuti ja nädalavahetusel rendime ruume laste sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks. Meil on tegevusluba ja lapsevanem saab taotleda lapsehoiutoetust.

Lastele muusikaring. Proovipäev liitujale tasuta. Septembris hoiulepingu sõlmijale hinnasoodustus 10%. Info: tel 551 8848

mammumari.ee Rõõmsate kohtumisteni!

Lõbusad lastepeod, ruumide rent tähtpäevade tähistamiseks, disko,

peojuhid, vahvad tegelaskujud,

karaoke, mängukonsoolid Wii ja XBOX 360, näomaalingud, mustkunstnik ja palju põnevat tegevust igas eas lastele.

LAPSEHOID

Kindla päevakava ja õppetegevusega väikesearvulised rühmad väikelastele.

www.lapseroom.ee

Mäng utuba Karneval Mustamäe tee 8, II korrus (sissepääs hoovi poolt) tel 509 8950 • e-post info@karneval.ee

�OH��S��I ��U�U ��U��S! Vaata lisaks:

www.muinasjututuba.ee Mustamäe tee 44 (A-korpus), Tallinn tel 5393 3814 info@muinasjututuba.ee

Põnev mängutuba on mõeldud 0,5–10aastaste laste sündmusteks: sünnipäevad, katsikud, lasteaia- ja stiilipeod jms. Igapäevaseks mängimiseks avatud ei ole. Sünnipäevi saab pidada iga päev kell 11–21. Ruumidega tutvumiseks ja broneerimiseks võtke ühendust telefoni või meili teel. Lisavõimalus tellida näomaalija või õhtujuht: Pipi, Mereröövel, Väike Nõid, Karlsson või Printsess.

Asume Kakumäel Jõeküla tee 14–1. tel 5624 4868 info@lapseroom.ee

Laste päevahoid BaBywatch Päevahoid Tunnihoid Õhtu- ja ööhoid Tunnustatud hoidjad, loov ja turvaline keskkond. Olete oodatud! Lauteri 1, 10114 Tallinn tel 553 3455 www.babywatch.ee

Headest bakteritest oled kuulnud? Probiootikumid toetavad seedimist, tootes spetsiaalseid ensüüme, mida läheb tarvis toidu seedimiseks. Lisaks sellele, et probiootikumid aitavad toitu lõhustada, parandavad ka vitamiinide ja mineraalide imendumist vereringesse. Probiootikumid toodavad isegi B-vitamiine ja K-vitamiini. Probiootikumid tugevdavad immuunsust, stimuleerides keha loomulikke kaitsemehhanisme ja vooderdades sooled sõbralikest bakteritest koosneva kaitsekihiga, mis takistab soolestikus olevatel patogeenilistel ainetel keha kahjustamist. Kuna kaks kolmandikku keha immuunsüsteemi juhtimisest toimub soolestikus, on oluline hoida probiootikumide tase kõrgel. OptiBac Probiotics on unikaalne tootesari, sest me kasutame spetsiaalseid probiootilisi bakteritüvesid, mis on suunatud spetsiaalsetele terviseseisunditele. *Suhkrulisanditeta *Gluteenivaba *Pärmivaba *Pole kunstlikke värvaineid

Daily Wellness

on ekspertpreparaat, mis koosneb kuuest erinevast bakteritüvest, nagu näiteks atsidoﬁilbakter, mis kombineeritud prebiootikumidega (probiootikumide „toit“) aitab kaasa teie seedimistegevusele, tugevdab immuunsust ja annab teile igapäevaselt energiat.

For Those on Daily Antibiotics Immunety Ekspertpreparaat laktobatsilli probiootikumidest inimestele, kellel on käsil antibiootikumide kuur. Võtta antibiootikumide kuuri ajal ning selle järel, täidab soolestiku sõbralike bakteritega nagu näiteks atsidoﬁilbakter.

on progressiivne preparaat sellistest probiootikumidest, nagu näiteks Biﬁdobacterium longum ja antioksüdantidest, nagu näiteks männikooreekstrakt, mis on mõeldud igapäevaseks manustamiseks.

www.optibacprobiotics.co.uk

For your Child’s Health

Ekspertpreparaat probiootikumidest ja prebiootikumidest naistele raseduse ja imetamise ajaks, imikutele ja lastele. See preparaat sisaldab atsidofiilbakterit, samuti ka baktereid Bifidobacterium infantis & bifidum.