Sprint (septemebr 2018) by Eesti Ekspress

SPRiNT VĂ¤ljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

SEPTEMBER 2018

SISSEJUHATUS

Miks muudab sammulugeja randmel meid äkki tippsportlasteks?

Foto: Ilmar Saabas

H Martin Hanson, toimetaja

SPRiNT

uvitav on trammis seistes, tänaval jalutades, kassajärjekorras oodates või koosolekul istudes näha, kui paljud inimesed kannavad uut vigurit, millel nimeks aktiivsusmonitor. Igas suuruses, kujus ja värvis, mitmesuguste funktsioonidega on need vidinad meie maailma vallutanud. See on hea, ärge saage minust valesti aru. Kuid tekib küsimus: kas me nüüd ka sammume rohkem, tunneme paremini oma südant ja oskame enda öörütmi mõistlikumalt sättida? Liikumises ja spordi tegemises on toimunud aga huvitav areng: aina enam motiveerib meid sporti tegema pigem tulevane teadmine, kui palju ja mis mahus sai end pingutatud, kui lihtne hea tunne ja vaimustus spordist endast. Päeva lõpuks ei ole mitte mingit vahet, mis meid jooksurajale, rattasadulasse

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee

või palliplatsile higistama ajab, kuid mulle tundub, et lihtne lapsik õhin sporti teha on kadumas. See selleks … Liikumisharjumuste aluseks tuleb võtta kaks olulist motot. Esiteks – olgugi et see kõlab hädiselt – algab sport esimesest sammust. Pole oluline, mis ala või harrastus on plaanis, ärge muretsege varustuse pärast ega mõelge oma oskustele, hakake lihtsalt pihta. Küll oskusi tuleb ja ka varustust saab ajaga täiendada kui vaja. Nautige liikumist ja seda, et sporti saab teha sõprade ja perega. Teine ja ehk isegi olulisem moto spordis on, et see algab kahe kõrva vahelt ehk siis sportigi tuleb tarvitada nagu viina – arukalt ja vähehaaval. Muul juhul rikub ära tervise, tekitab vigastusi ja pingeid ning ajab lõpuks ka peast segi.

Reklaam: Ron Nõmm, ron.nomm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste Trükk: AS Printall

Spordis kruvib pinget Paf! ÜLE 30 spordiala Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

PERSOON

Rasmus Mägi – sündinud jooksja Eesti üldist spordibilanssi vaadates oleme olnud tugevad pigem aladel, kus tuleb vastane pikali heita, midagi rasket tõsta või miski endast võimalikult kaugele visata/ heita. Jooksjad pole juba ammu olnud meie spordiheeroste esinimekirjades. Siis tuli aga Rasmus Mägi, jooksis ning pani meid kõiki jälgima 400 meetri tõkkedistantsi jäägitult ja huviga. MARTIN HANSON

ee tulek polnud aga mingi niisama sörkimine: Rasmus on esindanud Eestit kahtedel olümpiamängudel, millest viimastelt ehk 2016. aasta Rio de Janeiro mängudelt tuli tagasi ülikõrge kuuenda koha ja Eesti rekordiga 48,40. Selleks ajaks aga oli mehel juba kaelas 2014. aastal Zürichis võidetud Euroopa meistrivõistluste hõbe. Tänavusel aastal saavutas jooksja Teemantliigas neljanda ja EM-il kuuenda koha. Oma hooaja viimase stardi eel mõtleb sportlane aga juba uuele hooajale, sest erinevalt paljudest teistest kergejõustikualadest puudub 400 meetri tõkkejooksul sisehooaeg. See tähendab, et septembri keskpaigast algab Rasmusel enam kui pool aastat kestev ettevalmistus järgmiseks võistlustsükliks. “Üldiselt oled septembriks juba nii vaimselt kui ka füüsiliselt üsna tühi. Mul oleks võimalik joosta 400 meet4

SEPTEMBER 2018

Foto: Ilmar Saabas

rit ilma tõketeta ka talvisel sisehooajal, kuid pole näinud selleks erilist põhjust,” selgitab Mägi oma aastaplaane. Mägi teeb kolme kuu pikkuse hooaja peale umbes 12–15 starti. Kõige intensiivsem periood oli 2016. aasta olümpiaaasta, kuna ühel võistlusel oli palju starte ja võistlusi, kuhu kutsuti, oli samuti palju. Mägi on saavutanud aga praegu sellise taseme, et ei pea end enam ise ühelegi võistlusele paluma või pakkuma – olümpia kuuendat ja Euroopa hõbedameest soovivad kõik tõsiseltvõetavad võistlused kindlasti rivis näha. Loomulikult pärast kvalifitseerumist.

Sündis staadionile, kasvas jooksurajal Mägi pärineb kuulsast Tartu spordiperekonnast ning tänu sellele, et mõlemad mehe vanemad – nii ema Anne kui ka isa Taivo – on kergejõustikutreenerid, pääses jooksja lasteaiast

Mägi ütleb, et ta tajub oma jooksu ajal ka poolt sekundit, mis mõnel sammul väheneb ja mõnel tõkkel juurde tuleb. ning veetis oma esimesed aastad peamiselt Tartu Ülikooli staadionil ja ülikooli spordikompleksis ringi joostes, mängides ning oma spordialasid välja mõeldes. Tagasi vaadates peabki Mägi suurimaks luksuseks võimalust treenida ja sportida mänguliselt – et sai staadionil teha seda, mis pähe tuli. “Treenimine pole seetõttu mulle iialgi igav olnud. Treenin ka praegu

võimalikult mitmekülgselt. Seni ei tea ma trenni minnes, mida täpselt tegema hakkan – tean, mis on vaja ära teha, milliseid võtteid lihvida, kuid seda, kuidas see täpsemalt toimuma hakkab, ei tea. See aga muudabki asja põnevaks. Nüüd, juba ikka pika kogemusega sportlasena on põnev see, kuidas oma keha tajun ja seda seadistada oskan,” räägib Mägi. Kuna vanemad jooksjat kuidagi spordi suunas ei tüürinud, vaid andsid võimaluse ise oma tee leida, rahus ise staadioniavarustes tegutseda, saavutas Mägi oma sportlasliku täiskasvanulikkuse üsna vara. Jooksja peab silmas seda, et juba teismelisena olid tal professionaalsele sportlasele omased lähenemised enda spordialale. Kui varem jooksis poiss niisama staadionil ringi, siis esimesse klassi minnes tekkis Mägile ümber konkreetne treeningugrupp, mis hakkas sportima juba regulaarselt.

2016. aasta Rio de Janeiro olümpia 400 meetri tõkkejooksu finaal.

“Mul ei ole olnud elus seda hetke, kus olen pidanud oma treenerite ja vanematega maha istuma ning tegema otsuse, et jah, ma hakkan sportlaseks. Aga üheks suureks otsustajaks oli nii Eesti kui ka kogu maailma mõistes äärmiselt unikaalne ja võimas võistlussari “TV 10 olümpiastarti”, kus hakkasin võistlema juba üsna varakult – seal tekkis mul hasart olla pidevalt kiirem, parem ja ka loomulikult võita. Kui omavanused vastased otsa said, tahtsin minna kohe täiskasvanutega jõudu katsuma. Eks see üleminek professionaalseks sportlaseks seal kuskil ka toi-

Ole kah käpp!

Foto: Hendrik Osula

mus. Mul tekkis selge nägemus, millistel võistlustel tahan olla parim ja kuidas seal võistlen. Oma peas olin ikka päris varakult juba tegevsportlane valmis,” räägib Mägi. Tänu sellele, et Mägi keskkond oli niivõrd spordile keskendunud, oli temas ka palju tarkust ja oskust teha sporti õigesti, mistõttu pole jooksjal olnud suuri ja korduvaid vigastusi, tema vorm on õigesti ajastatud ning tulemused nii raskel alal, kui seda on tõkkejooks, räägivad iseenda eest. Tuleb loomulikult nõustuda, et mehel on ka andekust teha oma ala nii, nagu ta seda teeb.

Jooksja ajakirjanike piiramisrõngas, London 2017. aastal.

Mees, kes tajub joostes ka poolt sekundit Mägi on ühes varasemas intervjuus öelnud välja mõtte, mis kokkuvõtvalt andis mõista, et tema sporditegemisest ja tulemustest pole palju tolku, kui see ei mõjuta nooremat põlvkonda sama järele tegema. Praegu arvab jooksja, et tänapäeva noorte vähene spordilembus tuleneb sellest, et neil on võimalik see rahuldus ja tunnustus, mida muidu spordist otsitakse, kätte saada hoopis mujalt – peamiselt sotsiaalmeediast ja internetist laiemalt. “Tugevad loovad ju ise olukordi ehk

Foto: Ilmar Saabas

ei saa pugeda selle taha, et meil ei ole võimalusi sporti teha. Praegust olukorda ei saa ju võrrelda ajaga kümme ja enam aastat tagasi, sest kohti, kus treenida, ja spordialasid, mida teha, on praegu rohkem. Ühiskond on aga ehk muutunud selliseks, et lastel ja noortel on võimalik teha enne sporti väga palju muid huvitavamaid tegevusi ning seda väiksema vaevaga. Spordist saadud adrenaliini on võimalik kätte saada mujalt ja palju lihtsamalt. Minu arust on like’ide-põhine maailm viinud ära selle huvi olla iseendaga võistlusmomendis – tundub just kui, et suhtumine on sel-

t s e d i l o o k meie välja!

Kampaania periood 01.08–30.09.2018 / www.kalev.eu

PERSOON line, et kui tegevusest pilti teha ei saa, pole ka mõtet sporti või midagi muud teha. Poose ja kopeerimist on palju,” leiab Mägi. Jooksja lisab, et ka spordis on vaja isiksusi, mitte neid, kes vaid kopeerivad või teesklevad. Meile jäävad ju meelde ikka need sportlased, kellel on oma tee, oma arvamused ja oskused, viisid enda ala teha. Mina pole ka seetõttu kelleltki otseselt niimoodi snitti võtnud, et olla tema moodi või kedagi meeletult oma iidoliks pidanud. Noorena sain lihtsalt staadionil vaadata, kuidas teised sporti ja trenni tegid, vanemad ja treenerid jagasid oma seisukohti, nüüd võistlustel vaatan samuti teisi ja nende tegevust. Ma jälgin, analüüsin ja siis püüan sealt saadud ideedega ka ennast paremaks muuta,” lisab Mägi. Kuna treeningtsükkel on mehel pikk, on ta erinevate uute lahenduste katsetamisel iseenda katsejänes. Samuti räägib mees, mis muudab spordi naudinguks: esiteks leiab Mägi, et sport ja kõik see, mida teed, peab olema lõbus – kui jääda liiga kinni sellesse maailma, sporti, siis kaob asjal mõte ära. Teiseks on oluline aru saada, et teed seda iseendale. Mägi ütleb, et kui temal käis peas see klõps ära ja ta seda mõistis, langes kukilt suur raskus ning kogu elu, trenn ja sport läksid kergemaks. “Kui aga juba võistlusel rajale astud,

tuleb endale aru anda, kus sa asud – tuleb hinnata seda, kus oled. Kasvõi nii palju, et tõsta korraks pea ning vaadata tribüüne ja seal olevaid inimesi, samuti mõista, et sinu ümber on oma ala parimad sportlased,” mainib Mägi. Väikese lisanüansina: Mägi ütleb, et ta tajub oma jooksu ajal – mis vältab 400 meetrit (pluss tõkked) ja tal praegu minimaalselt 48,40 sekundit – ka poolt sekundit, mis mõnel sammul väheneb ja mõnel tõkkel juurde tuleb.

Sööb nagu iga inimene, treenib pisut rohkem Foto: Madis Veltman

Ma jooksen küll otseselt ajaga võidu, kuid ei defineeri end ainult tablool seisvate sekundite või poodiumikohtade kaudu.

Millest aga mõtleb tippsportlane jooksu ajal ja mida sööb ta enne trenni või võistlust? Sellele on tegelikult lihtsad vastused: jooksu ajal mõtleb ikka asjadele – üsna veidratele tihti –, sööb aga nagu iga teine inimene seda, mida on harjunud sööma. “Rääkides mõtlemisest, siis on see 400 meetrit ikka täpselt nii pikk ja nii lühike, et midagi pikka mõelda ei kannata, kuid mõned asjad ikka keerlevad peas. Mäletan üht korda, üht esimest suurvõistlust, kus jooksin välimisel rajal ja poole jooksu pealt tajusin, et vaatan suurelt ekraanilt, kuidas ise jooksen. See oli veider ja kummaline tunne. Aga enamasti on mõtted järgmisel tõkkel ja siis on jooks läbi,” räägib kergejõustiklane.

Nüüd aga söömine. Mägi ütleb, et tema kuulab oma keha ja toitub selle järgi. Ta sööb seda, mida on alati söönud, mida on peres söödud. Küll aga püüab jooksja saada jälile ühele asjale ja soovitab seda ka teistele – tuleks aru saada, kas tegemist on nälja või isuga. “Paljuski tundub mulle, et inimesed otsivad toidust imelahendusi, nii kaalukontrolliks kui ka oma sportlike tulemuste parandamiseks. See, kuidas oleme siinkandis alati söönud, on täiesti normaalne, rikkalik ja vitamiinirikas. Tuleb endale ainult teadvustada, milleks süüakse ja siis valida, mida süüakse,” mainib Mägi. Loomulikult on maailmas ka sportlasi, kes on taimetoitlased, veganid või piiravad oma toitu muudest talumatustest tulenevalt ning selle juures äärmiselt edukad. Meie mees- ja naissportlastel toimib ikka kõige paremini hea kodune Eesti toit, mis on alati siin laual olnud. “Ma jooksen küll otseselt ajaga võidu, kuid ei defineeri end ainult tablool seisvate sekundite või poodiumikohtade kaudu. Spordi taga on alati inimesed ja sportlane on ka alati inimene. Seda nii rajal, tänaval kui ka toidulaua taga,” lõpetab Mägi. Joosta lubab mees aga nii kaua, kuni endal lõbus on ja kuni tulemused ikka pingutust väärivad.

SPORDIVARUSTUS

Elegantsus spordis ehk kaunimad hantlid planeedil Seda lugu võiks alustada sõnadega: “Kui Arnold* isaga jõusaali jõudis … oli värv seintelt koorunud, plakatid tuhmunud, põrandakatted liisunud ja õhk kopitanud.” Miks me siiani näeme spordisaale kui n-ö musta töö urkaid? Parandame selle vea ja saame tuttavaks hoopis maailma kaunimate ja stiilsemate spordivahenditega. MARTIN HANSON

Maailma elegantseim sõudeergomeeter ehk WaterRower Classic.

lu ei pea olema ega tohigi olla lubatud üksnes kunstisaalis – esteetika ja kaunis vaade rõõmustavad meid olenemata asukohast või ajast. Ka enesest higi välja rügades või jõusaalis punnitades saab lisanaudingu, kui tegevuse juures saab kasutada unikaalselt ilusaid vahendeid. Lihaskasvul pole vähimatki vahet, kas raskuse on projekteerinud maailma tipparhitekt või on see pressitud vormi Hiina tehases. Sportlasel aga on. See-

pärast tulebki ka spordivahendile otsa vaadata, mitte lugeda ainult käsiraamatust selle võimalustest.

Vesitakistusega aerutamine

Enne seda, kui näitleja Kevin Spaceyst sai maailma silmis persona non grata, nägime teda mitu korda Frank Underwoodina oma kodu keldrikorrusel sõudmas. Masin, millel korruptiivne ja võimunäljane poliitik treenis, oli spordivahendite esteetika tipp

Foto: WaterRower

ehk puidust raamil ja vesitakistusega sõudemasin WaterRower Classic. See konkreetne masin valmistatakse tugevast Ameerika mustast pähklipuust käsitsi. Kuna puit on elusloodus, siis varieerub puidu ning seetõttu ka sõudetrenažööri värv – rikkalikust pruunist toonist purpurmustani. Parima tulemuse saamiseks kaetakse puidust raam enne kasutust kolme õlikihiga, et tuua välja puidu kaunis tume süvis. Pähklipuu on valitud Wa-

terRoweri raamiks oma tugevuse, kuid peamiselt värinat ja häält summutavate omaduste poolest. Just see muudab pähklipuust raamiga sõudemasina äärmiselt stabiilseks, kauakestvaks ja sportimisel mõnusaks.

Kuujalgratas/ringratas

Tubased jalgrattad on ühed populaarsemad kodused spordivahendid, mistõttu on ka nende rataste uudisdisaine kõige enam. Täna * Arnold Schwarzenegger

SEPTEMBER 2018

WaterRower

NOHrD Bike

Ciclotte

WaterRower on ainulaadne sõudeergomeeter, millel treenimise koormuse tekitab kinnises veeanumas liikuv hooratas. Hooratas ja jõuülekanne on projekteeritud selliselt, et treenijal tekiks võimalikult tõetruu vees sõudmise tunne. Just nagu päris sõudmise puhul, muutub WaterRoweri sõudemasina koormus vastavalt sõudja pingutusele: mida kiiremini sõuad, seda suurem on takistus. Mudelivalikus on tamme-, saare-, kirsi- ja pähklipuust ning roostevabast terasest ja alumiiniumist raamiga sõudemasinad. Disainitud ja valmistatud USAs.

NOHrD Bike on velotrenažöör, mis ühendab esteetilise disaini, innovaatilise tehnoloogia, Saksa viimistluskvaliteedi ja suurima kasutusmugavuse. Kasutades planetaarset ülekandesüsteemi ning terasest ja puidust raami, on seade ülimalt vastupidav ja sobib kasutamiseks nii ﬁtnessistuudios, koduses jõusaalis kui ka kontoris. NOHrD Bike valmib käsitööna klassikalistest puiduliikidest: ratta korpus on saadaval kvaliteetsest tamme-, saare-, kirsi- või pähklipuust. Disainitud ja valmistatud Saksamaal.

Ciclotte on innovaatiline velotrenažöör, mis annab treeningratta esteetilistele ja funktsionaalsetele väärtustele täiesti uue tähenduse. Itaalia disaineri Luca Schiepatti kujundatud Ciclotte purustab kõik senised jõusaalivarustusele kehtinud reeglid, olles suunatud esteetikat, ergonoomikat ja ainulaadset tehnoloogiat hindavatele kasutajatele. Ciclotte on valmistatud eranditult kvaliteetsetest materjalidest (sealhulgas teras, süsinikja klaaskiud) ning esindab ﬁtnessitehnoloogia vallas absoluutset innovatsiooni tippu. Disainitud ja valmistatud Itaalias.

Underwood Enterprise OÜ

www.waterrower.ee, www.nohrd.ee

5850 1299

info@underwood.ee

SPORDIVARUSTUS

Foto: Dock Design

Foto: Ezio Manciucca

Nüüd aga kurb uudis: surfilaua eest küsitakse küll üsna mõistlik 1500 dollarit ja need toodetakse eritellimusel käsitsi, kuid plaanitud 200 lauda on juba müüdud. Tuleb oodata järgmist partiid!

vaatame otsa kahele äärmiselt unikaalsele trenažöörile: disainibüroo Lunar rattale Vela ja itaallaste velotrenažöörile Ciclotte. Mõlema spordivahendi puhul kohtub esteetika sooviga neile kohe selga ronida. Mõlemad rattad on loodud üsna ühest loogikast lähtudes. Enamik koduseid trenažööre jäetakse varjulisse kohta – magamistoa nurka, keldrisse või sauna eesruumi. Kohtadesse, kus saab neid ilge välimusega, kuid kasulikke masinaid aeg-ajalt külastamas käia, kuid kus nad oleksid silme alt ära ja ei võtaks ruumi. Nii Vela kui ka Ciclotte on loodud täpselt vastupidiseks, olema sinu elutoa tsentrum, tõeline monument spordile, skulptuur sinu püüdlustele.

Foto: Tesla

Tesla surfilaud

Neile, kes on juba ammu mõelnud, et peaks muretsema endale Tesla, saavad seda nüüd teha vähema raharaiskamisega ja ootejärjekorrata – Tesla on loonud oma brändiga surfilaua. Äsja turule tulnud spordividinat müüakse Limited Edition Tesla Surf boardi nime all ning see on loodud koostöös kuulsa lauatootja Lost Surfboardsi ja kujundaja Matt Mayhem Biolosega. Tesla surfilaud on valmistatud Black Darti nimelisest süsinikkiust ning laua viimistlemisel on kasutatud neidsamu kvaliteetseid matte ja läikega värve, mida Tesla autodegi puhul. Pealt musta ja alt punast värvi surfilauda katavad ka autotootja reljeefsed logod. Laud on täpselt nii suur, et mahuks Tesla mudelite S, X ja 3 salongi. 10

SEPTEMBER 2018

Hantlite ainus ja põhiline eesmärk on olla rasked, et nendega saaks pingestada oma lihaseid ning saada tänu sellele tervemaks, ilusamaks ja stressivabamaks. Kuid, mis juhtub siis kui vaadata hantlitele otsa kui kunstiteostele? Seda võimaldavad firma Hock erinevad hantlid, millest kõige unikaalsemad on 18-karaadisest kullast valmistatud hantlid, mis on mõeldud nii investeeringuks, kuid miks mitte ka treeninguks. Normaalseks kasutuseks pakub firma aga erinevaid puhta ja kena stiiliga pähklipuust ning terasest valmistatud hantleid ja nende komplekte.

Foto: The Modest Vintage Player

Kaunimad hantlid planeedil

Rocky Balbo aegne poksivarustus

Poksimine on üks parimaid käe- ja õlavöötme lihaste treeninguid, mis arendab samal ajal tasakaalu ja keha üldist liikuvust. Selleks aga, et tegemist oleks ikka võimalikult unikaalse kogemusega, mis peegeldab Rocky Balboa kannatusi, tasuks firma The Modest Vintage Player kodulehelt tellida omale täisnahast vana kooli poksivarustus. Kulunud välimusega kindad, kotid ja kaitsmed pole küll odavad, kuid on see-eest ilusad ja esteetilised.

Ratastega

Euroopat uudistama Maailmas elada on lihtne, kvaliteetselt puhata aga kunst. Pika reiside korraldamise kogemusega Biketraveli rattapuhkused on viimse detailini läbi mõeldud: esitatakse väljakutseid uute sihtkohtade kujul, korratakse ratturitele meelepäraseks saanud vanu häid radu, seejuures muudetakse iga rattasõit eriliseks ja ainulaadseks.

iketraveli eestvedaja Virgo Neeme ütleb, et Biketraveli alguses tehti rattareise Euroopasse n-ö sportliku taustaga inimestele – taheti käia kevadel soojas kliimas treenimas, et olla heas sportlikus vormis. „Praeguseks on inimeste suhtumine natuke muutunud. Suurem osa inimesi, kes meiega reisivad, võtavad jalgratast kui aktiivse puhkuse üht osa ja Euroopasse minnakse puhtalt valikute suurendamise pärast. Me oleme täheldanud, et paljud eestlased otsivad uusi väljakutseid ja kogemusi. Nii on meie reiside hulgas paar sihtkohta, mis on valitud puhtalt selle järgi, et samal ajal toimuvad samas piirkonnas suured Gran Fondod, harrastajate rattarallid. Näiteks Vätternrundar Rootsis 22 000 osavõtjaga ja l’Etape du Tour Prantsusmaal 15 000 osavõtjaga,” räägib Neeme. Biketraveli reisikalendris on praegu Euroopa lõunaregioonis olevad tõmbekeskused. Peamisteks sihtkohtadeks on reisikorraldajal Itaalias Toscana ja Emilia Romagna piirkonnad, Kanaari saared, Baleaari saared (eriti just Mallorca), Prantsusmaa Alpid, Lõuna-Saksamaa, Rootsi, Šveits ja Austria.

2019. aasta reisikalender • • • • •

12.–20. veebruar 2019: Tenerife kaunimad paigad 12.–26. aprill 2019: Cattolica ja San Marino kevadine rattapuhkus 11.–16. juuni 2019: Vätternrundan 300 km (www.vatternrundan.se) 07.–16. juuli 2019: l’Etape du Tour ja Prantsusmaa (www.letapedutour.com) 2.–9. september 2019: 140 aastat jalgratta leiutamisest – rattareis Lõuna-Saksamaal koos Eurobike’i rattamessi külastamisega. Lähemalt vaata: www.biketravel.ee

TS BIKE TRAVEL „Valime sihtkohtadeks sellised piirkonnad, kus on igale inimesele jõukohane maastik, ka teedevõrk peab olema rattasõbralik. Meie reisid on mõeldud inimestele, kes eelistavad hotelle, kus on rohkem tärne kui kolm. Neile meeldib, kui kogu teenus on ette ära planeeritud. Meie kliendid hindavad ladusat programmi ja grupijuhi pädevust. Pigem soovitakse igapäevast programmi, mis erineb päevade lõikes,” selgitab rattareiside korraldaja.

Rattareise kõigile, rattad saab ka laenutada Biketraveli reisidel on 3–9 erinevat gruppi, mis tähendab, et igale inimesele on olemas jõukohane rühm. “Julgustame inimesi olenemata vanusest või sportlikust konditsioonist meie reisidest ikka osa võtma. Heaks näiteks on elektrirataste kasvav populaarsus Lõuna-Euroopas. Märkame mägedes järjest rohkem, kuidas ratturid sõidavad elektriratastega suures grupis koos. Elektriratas annab võimaluse nautida vaateid ja seltskonda sellises piirkonnas, kus tavalise rattaga oleks pea võimatu sõita,” lisab Neeme. Reisile ei pea ka tingimata oma ratast kaasa tooma, rendirataste võrk Euroopas aina paraneb ja iga inimene leiab sealt endale sobiva sõiduvahendi. „Enda ratas on aga ikkagi enda ratas – oma sõiduasend ja harjumuspärane sadul koos käiguvahetusega. Ratta olemasolu ei saa reisile minekul määravaks. Muu varustuse asjus soovitame kasutada spetsiaalseid rattariideid. Tegemist on ikkagi tehniliste riietega, mis on loodud rattasõiduks. Sobiva varustuse kasutamine muudab rattasõidu rohkem nauditavaks ja see omakorda on üks põhialuseid, et saaks nautida kogu reisi,” räägib rattaentusiast. Biketravel pakub koostöös GO Traveliga rattareiside täispakette algusega Tallinna lennujaamast. Inimene ei pea millegi pärast muretsema, kõik on tema eest korraldatud. Biketraveli reiside hinnad algavad 1200 eurost ja lõpevad 2600 euro kandis.

SEPTEMBER 2018

SPORDIREIS

Miks sõita

mägedesse ratast retsima? Liibuvad riided selga, kiiver pähe, jalad klõpsuga pedaalide külge ning teele. Mitte aga lihtsalt Antslast Võrru või kuskil siin põhja pool, vaid mägedes, tõsistes mägedes – Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias. Jutt meestest ja naistest, kelle hobiks on käia mitu korda aastas sportlike kliimapagulastena Lõuna-Euroopa mägedes oma jalgrattaid retsimas.

iimasel aastakümnel on esile tõusnud üks uus huvitav inimgrupp – keskealised spordientusiastid, kes on kas hirmust tervisekao pärast või lihtsalt vaba aja surnuks löömiseks alustanud spordiga. Ja mitte lihtsalt alustanud jooksmist, rattasõitu, suusatamist või triatloni (viimase aja tipptrend), vaid tehes seda nii mõnelgi juhul pea sama tõsiselt kui tippsportlased – nii mahult kui ka vahendite poolest. Sport on kindlasti

MARTIN HANSON vajalik ja mõistlik, kuid enamiku eesmärk on ikkagi hea enesetunne ja vähem pitsitav värvel. Spordientusiastid ei piirdu aga enam ainult sellega, et võtavad pärast tööd suusad või ratta ja nühivad ettemääratud kilomeetrid. Pigem on lemmikspordialast saanud neile justkui elustiil – sõbrad tulevad samast rühmast, jutud on samadel teemadel, eesmärgid ühised. Võistlustele, ühistele treeningutele, pidevale varustuse uuendamisele lisaks kuulub selle elu-

stiili hulka sporditurism ja selline peen sihtkoht nagu mägilaager Aastaid juba rattaentusiasmi küüsis vaevlev Lars-Erik Hion, kes veedab oma päevi pangandussektoris kontoripinki nühkides, ütleb, et tema käib lõunapoolsetes maades ratast sõitmas, sest seal on mäed. Hion lisab, et rattasõit mägedes on ikka täiesti teine lugu kui siin tasasel maal. Paljud arvavad, et rattasõit on monotoonne tegevus – Eesti kontekstis võib sellega kohati nõus olla, mägedes ei ole see nii aga pea kunagi.

“Muidugi veab lõunasse ka kliima – kevaditi saab varem sadulasse või on sügisel hooaeg pikem, mõni hull käib lausa keset talvegi sõitmas. Kevadlaagrite puhul on oluline ikkagi ühtlasi keskkonnavahetus. Teoreetiliselt saaks mõnel kevadel ka Eestis sama kvaliteetselt treenida, aga lisaks rattaga sõitmisele paelub laagerdamise juures, et töö- ja kodumured saab turvaliselt paarituhande kilomeetri kaugusele maha jätta. Ja veel … rattaga käib päikese all ikkagi parem osa elanikkon-

Fotod: Shutterstock

Kolm asja, millest alustada lõunalaagri korraldamist Seltskond. Rattasport on meeskonnaala. Rattareiside kontekstis (kui just päris matk-kulgemine välja arvata) on mõistlik leida endale grupp sama tasemega sõitjaid, muidu pole tore ei nõrgematel ega tugevamatel. Kuna sadulas mööduvad pikad tunnid, on hea, kui on ka ühiseid spordiväliseid jututeemasid. Tee veidi eeltööd. Spontaansusel on omad võlud, aga võõras kohas sõites on mõistlik stressi vältimiseks eelnevalt trass maha märkida ja ratta-GPSi kasutada. Veendu, et tehnika oleks korras ja hooldatud. Mägedesse minnes vaata ka üle oma jalgratta ülekanded – kipub olema nii, et esimest korda pärismäge nähes jääb puudu päris mitu hammasratast, mille vajadusest Eestis kulgedes ei osanud undki näha. Tee endale selgeks grupisõidu põhitõed. Tarbi teenust. On mitmeid organiseeritud lõunalaagrite, võistluste külastuste ja matkade korraldajaid, kelle kogemusi on mõistlik vähemalt esialgu ära kasutada. Märksõnad: Hawaii Expressi kevadlaager, Tervisespordi ja Andmomenti rattamatkad jm. Tasuta lõunaid pole olemas ja eks reis läheb selle võrra kallimaks, aga reeglina on vähemalt algajale oluliselt lihtsam. 12

SEPTEMBER 2018

Rafting Zambesi jõel, Zimbabwes. Seiklus ja looduselamus serveeritud kuumalt ja märjalt. Aeg: 3. - 10. november 2018 Hind: 1990 €

Rattareis Nepalis. Kathmandust Tiibeti piirini. Aeg: 9. - 17. november 2018 Hind: 1290 €

Kilimanjaro vallutamine. Mägimatk Aafrika “katusele”.

Krossireis Marokos. Mootorrattaga liivadüünides.

Aeg: 13. - 21. veebruar 2019 Hind: 2490 €

Aeg: 6. - 14. aprill 2019 Hind: 2490 €

Jalgrattareis Lõuna Aafrikas. Kaplinnast Garden Route’i kaudu veinimõisadesse.

Via Dinarica rattareis. Proloog: Makedoonia.

Aeg: 14. - 23. veebruar 2019 Hind: 2190 €

Aeg: 18. - 26. mai 2019 Hind: 1190 €

Matkareis Omaanis. Mägimatk rikka loodusega ehedal araabia maal.

Jalgrattareis Gruusias. Rattareis Borjomist üle mägede Musta mere äärde.

Aeg: 15. - 24. märts 2019 Hind: 2490 €

Aeg: 14. - 22. juuni 2019 Hind: 1190 €

Rattareis Jordaanias. Surnumerest Punase mereni läbi rikka looduse ja ajaloo.

Jalgrattareis Toskaanas. Jalgrattaga veiniklassika radadel.

Aeg: 15. - 24. märts 2019 Hind: 1350 €

Aeg: 15. - 23. juuni 2019 Hind: 1890 €

Rända sinna, kus ehe ja äge! +372 5872 2433 I info@andmoments.com I www.andmoments.com Reiside hinnas sisaldub kohapealse programmi hind, hinnas ei sisaldu lennupiletid sihtkohta ja tagasi, kui ei ole märgitud teisiti. Kiiretele broneerijatele suured soodustused!

SPORDIREIS

nast – üldjuhul sportlikud, edukad, ettevõtlikud ja toredad inimesed, kellega leiab tavaliselt ka spordikaugeid jututeemasid. Peab paika, et rattasport on uus golf,” räägib Hion. Rattur ise ütleb, et kuulub piltlikult gruppi “keskmisest pühendunum rattaharrastaja” ja lisab, et enamik vähegi tõsisematest amatööridest käib igal aastal lõunalaagris. “Mis puudutab profiili, siis rattaharrastajaid on seinast seina, aga kõikuva pendli keskpunktiks on ikka pigem varajases keskeas pealinna kontoris töötav meesterahvas, kellel on võimalusi, aega, viitsimist ja võib-olla ka mõni nooruses realiseerimata jäänud unistus (ratta)spordi vallas,” mainib Hion.

Kas mäed Itaalias, Prantsusmaal või Hispaanias? Hion soovitab tõelise entusiastina külastada kõiki piirkondi, mis rattaga läbitavad on, sest kohti, kus rattaga sõita ei tahaks, pole Lõuna-Euroopas ülemäära palju. “Minu süda kuulub selgelt Itaaliale, olen mitmeid aastaid käinud Põhja-Toscanas Lucca ja Montepulciano kandis. Lisaks rattaspordile on seal Hispaania rannikualadega võrreldes oluliselt vähem massiturismi ja rohkem vahetut elu, ajalugu ning kultuuri. Algajale rattasõbrale sobib ilmselt Hispaania rannik (nt Girona ümbrus) või Mallorca paremini, kuna erinevalt Itaaliast on seal rattur liiklusuniversu-

mi keskpunkt, mille ümber muu maailm ratturile sobivas tempos keerleb,” selgitab Hion. Hobirattur lisab, et Itaalia liikluses on võimalik kohalike keskmisi näppe näha ja vahel ka enda oma vastu näidata palju tõenäolisem, kuigi laias laastus ei ole ka sealsel liikluskultuuril ja -taristul suurt viga. Seega – puhtaks sportimiseks Hispaania, esteetilisteks ja kultuurilisteks naudiguteks pigem Itaalia, eriti Toscana.

Suurimad elamused rattasadulas? Selleks peab Hion Eesti harrastusratturite püha graali ehk L’Etape du Touri. Tegemist on ühe päris Tour de France’i etapiga, mida saavad igal aas-

19.-21. OKTOOBER KOLME PÄEVA JOOKS 2018

45. SAAREMAA KOLME PÄEVAGA MARATON

reedel Kuressaares: PÕHIJOOKS

10 km  NOORTEJOOKS 2 km

laupäeval Sõrve säärel: PÕHIJOOKS

16,195 km  NOORTEJOOKS 3,24 km

pühapäeval Kuressaares: PÕHIJOOKS

16 km  NOORTEJOOKS 3,2 km LOGO

+ pühapäeval ajavõtuta: gr a d a t s i o on

RAHVAJOOKS 3,2 ǀ 9,2 ǀ 16 km

HMN tekstilaiendiga logo minimaalne suurus 35 mm x 10 mm

www.SAAREMAAJOOKS.ee

tal sõita ka harrastajad – reeglina on see proffide kõige raskem ja mägisem tööpäev. “Kipub olema nii, et esimene pool hooajast valmistutakse selleks ürituseks (toimub reeglina juulis) ja teine pool aastast käivad lõputud kalamehejutud, kuidas kellelgi läks ja kuidas oleks võinud minna – kui ei oleks tabanud krambid, kuumarabandus, tehniline rike, stateegiline planeerimisviga sõidufaasis, üleüldine nõrkus või midagi seitsmendat. Ise olen neid kõiki kogenud ja jututeemasid jätkub pikaks ajaks. Ja mäed on jube ilusad, eriti ratta seljast vaadatuna,” lisab rattaentusiast.

SPORDIREIS

Fotod: Shutterstock

Näidislaager: Mallorca kevadlaager Igaaastane rattapuhkus toimub suurepärase teedevõrguga tuntud rattaparadiisis Mallorcal. Tegemist on saarega, kuhu tuleb kevadperioodil üle maailma kokku 40 000– 60 000 ratturit kuus. Saar pakub oma pinnavormide poolest sõitmisvõimalusi erinevatel tasemetel harrastussportlastele. Tervisespordi reisile on oodatud kõik, kes tunnevad, et vajavad aktiivset puhkust, naudivad rattasõitu ja sooja kliimat. Mallorcal on mahe vahemereline kliima, lopsakas ja roheline loodus, siledad ja hästi hooldatud teed. Saare mägisemas osas on maalilised vaated rannikule ja mägijärvedele, laugemas osas vaheldub see-eest mägine maastik istanduste ja farmidega. 3604 ruutkilomeetriga on Mallorca Baleaari saarestiku suurim saar Vahemere lääneosas. Baleaari saarestikku kuulub veel mitu pisikest asustamata saart ja sõsarsaar Menorca. Kevaditi puhkavad ratturid Mallorcal peamiselt kahes piirkonnas. Lõunas ollakse Playa de Palmas ja põhjas Playa de Muros. Seekord sõidame taas laagrisse saare põhja-

ossa. Nii saame olla lähemal Sa Calobrale ja käia ka näiteks saare kirdeosas, kus on veel palju avastada. Tänavu hoiame ja tõstame laagri kvaliteeti. Selleks peatume taas neljatärnihotellis Las Gaviotas, mille kasuks räägivad suuremad ja paremad numbritoad, veelgi parem köök ning täiuslik rattahoiuruum. Võtame kaasa enda mehaaniku ja tõstame rattarendi kvaliteeti. Võimalik on rentida Bianchi ja Specializedi 2017.–2018. aasta mudeleid. SÕIDUGRUPID Elunautleja – sõidab rahulikus tempos, külastab päeva jooksul erinevaid vaatamisväärsusi, teeb kohvipause ja kogub positiivseid emotsioone. Naiste grupp – naised valivad trassi, tempo ja peatuste tiheduse, järgivad sõiduplaani ja läbivad piisavalt kilomeetreid. Harrastajad ja MTB – sõidavad suures grupis, järgivad sõiduplaani ja läbivad piisavalt kilomeetreid. Üks kord sõidutsükli jooksul sõidetakse MTB-radu avastama. Pikapäeva sportlased – esitavad iga treeninguga oma kehale piisava väljakutse, et väsinuna ja õnnelikuna hotelli naasta, põhirõhk pikkadel sõitudel, mis vahelduvad kergemate päevadega.

LÄBI AEGADE KIIREIM BMC POOLT LOODUD MAANTEERATAS. ET VÕIKSID PARANDADA OMA PARIMAID AEGU, TULEMUSI VÕI LIHTSALT NAUTIDA BMC PÕHJAMAISELT PUHAST STIILI.

UUS BMC Timemachine Road 01 ONE Ettetellimine Veloteek rattapoes veloteek.ee

HOBISPORT Liberatori e-ratas Foto: Liberator

Elektrijalgratas läheb massidesse

Kummutame kohe ühe eksiarvamuse: elektrijalgratas on maailma üks vanemaid iseliikuvaid masinaid ning seetõttu ei saa selle vahendi uuesti orbiidile jõudmist pidada innovatsiooniks. Samal ajal on aga tegemist ühe lõbusa sõiduvahendiga, mis võiks vabalt välja vahetada pooled autod Tallinnas.

simesed patendid elektriratastele väljastati Ameerika Ühendriikides juba 1890. aastatel. Eks ringi sõideti nendega juba varem, sest elektriajameid pandi külge kõigele, millel rattad all. Elektrirataste kasutamine sai aga suurema hoo sisse koguni sajand hiljem, 20. sajandi lõpuaastatel. Hiinas oli 2010. aasta alguseks hinnanguliselt 120 miljonit elektrijalgratast. Euroopas on elektrirataste müük samuti kasvuteel. Viimased andmed ütlevad, et 2016. aastal müüdi ligi 35 miljonit e-ratast (sic!) kokku ligi 15 miljardi euro eest. “Ma arvan, et pole olnud üht konkreetset põhjust, miks on elektrijalgrattad populaarsemaks muutunud, vaid pigem erinevate asjaolude koosmõju: a) akutehnoloogia areng (akud muutusid kergemaks, suurem mahutavus jm), b) inimeste mõtte16

SEPTEMBER 2018

MARTIN HANSON viisi muutus: roheline transport, liiklemine jalgratastega ja c) linnade/riikide poliitika kergliiklustaristu arendamiseks ja selle prioritiseerimine. Hullus algas ikka linnaratastest,” selgitab elektrijalgratastele erinevaid lisavidinaid loova Eesti firma Comodule esindaja Sten Soomlais.

Ampler Hawk Foto: Ampler

Maailmas veavad elektrivelode arengut sellised firmad nagu Giant, Merida, PON.Bike, Accell Group, Z.E.G. Eestis aga Ampler, Choppelectric, aga ka Stigo ja EXO Bike, kuigi viimased kaks on loonud elektril liikuva, kuid pedaalideta sõiduvahendi.

Kuidas elektrijalgratas toimib? Elektrijalgrattad võib suures plaanis jaotada kahte gruppi: pedelec ja S-pedelec. Esimene töötab täiesti tavapärase jalgrattana, kuhu on lisatud elektrimootor (tavapäraselt 250 W). See tähendab, et edasiliikumiseks on vajalik pedaalida. Sõitja saab valida omale sobiva mootori abistamistaseme (tavapäraselt on 3–9 erinevat taset). Selliste rataste elektrimootori toetus lõpeb kiirusel 25 km/h, pärast mida sõltub kii-

ruse suurendamine juba puhtalt sõitja lihasjõust. S-pedelec-tüüpi rattad liigitatakse Euroopas juba mopeedide alla, mis tähendab, et vaja on registrinumbrit ja liikluskindlustust. Samas võimaldavad sellised rattad sõita mootori kaasabil kiirusega kuni 45 km/h ning mõningatel mudelitel on ka võimalus liikuda pedaale kasutamata (reguleerides mootori jõudlust vastava hoova abil). Kuna S-pedelec’ide kasutus on piiratum ja nendele esitatud nõuded karmimad, on ka nende levik tagasihoidlikum. “Lisaks jalgratta tüüpidele on tegelikkuses ka viis, kuidas need rattad sõidavad, üsna erinev. Osa süsteeme annavad lisajõudu väga järsult, kuid mõnede tootjate rattad on väga sujuva elektrimootori rakendumisega. Jõuülekande osad võivad samuti küllaltki erinevad olla. Kasutatakse nii rummumootoreid kui ka keskjooksu juures raamile kinnitatavaid mootoreid. Keskel asuvad mootorid on tavapäraselt veidi vaiksemad, kuid rummumooto-

HOBISPORT rid koormavad käiguvahetussüsteemi jällegi vähem,” räägib Soomlais.

Elektrivelo sobib nii linna kui ka mägedesse

Exo Bike

Foto: Favor

Foto: Choppelectric.com

Choppelectric Nordic Lightning

KAUPLUS Rocca al Mare MyFitness Haabersti 5, Tallinn

SEPTEMBER 2018

E-POOD

www.bodyfood.ee

Kõige levinum on elektrijalgratas tiheda liiklusega linnades, kus inimene saab kiiresti ja ilma suure vaevata läbida pikemaid vahemaid, et käia kodust kooli või tööle. Suurte ummikutega linnades on ratas ideaalne sõiduriist selleks, et saada punktist A punkti B. Elektrijalgrattaga saab seda teha veel kiiremalt ja väiksema vaevaga. Eestis on näiteks Viimsist või Nõmmelt kesklinna sõitmine tipptunnil palju lihtsam elektrijalgrattaga. Kuna elektrijalgrattad on tavalistest ratastest kallimad, siis kõige suurem probleem on tavaliselt see, kuhu ratas jätta nii, et seda ära ei varastataks. Üha enam saavutavad elektrijalgrattad populaarsust ka mägijalgratturite hulgas. Näiteks on down-hill-sõitjatel suur vahe, kas nad jõuavad trenni käigus sõita mäest alla üks või kaks korda, aga suurtes mägedes on just elektrimootori abistav funktsioon see, mis vahe sisse teeb. Populaarsed on elektrijalgrattad ka linna- ja touring-rataste hulgas – kui pead iga päev umbes kümme või rohkem kilomeetrit tööle väntama, siis on suur erinevus, kas jõuad kohale higise ja hingeldavana või nii, nagu oleksid just kaks korrust trepist üles tulnud.

“Väga suurt huvi pakub elektrijalgratas ka kullerfirmadele, sest paljudes suurlinnades on ratas lähijaotusvedudeks parim ja kiireim valik. Sel puhul kasutatakse loomulikult tavapärastest veidi erinevaid kaubaveorattaid,” mainib Comodule esindaja. Ära ei tohi unustada ühte suurt gruppi inimesi, kellele need rattad meeldivad – turistid. Ka Tallinnas on näha turistide kolonne, kes tulevad kruiisilaevalt päevaks Tallinna avastama just elektrijalgratastega. Elektrijalgrattaga on kerge sõita ja nagu enne mainitud, palju lihtsam on võtta tõuse või läbida pikemaid vahemaid, mis tavalise rattaga jääksid paljudele inimestele liiga raskeks katsumuseks. “Olen ka ise välismaal näinud ja kasutanud elektrijalgratta rendi võimalust, sest sellega on ideaalne näiteks mägises Lõuna-Euroopas mööda linnu või väikeseid külasid sõita ning kohalikke vaatamisväärsusi avastada,” lisab Soomlais.

Eestis on mitu tootjat, kes velole särtsu taha pannud Peale leiutajate, kes on tavalistele jalgratastele – n-ö kokukatele ja erekatele – ise elektriajamid külge pannud, leidub Eestis ka päris mitmeid firmasid, kes on alustanud elektrijalgrataste loomisega. Üks tuntumaid neist on maailmas-

HOBISPORT ki laineid löönud firma Ampler, kes on pannud kokku elektrirattad, mille muidu tühjadesse raamiavaustesse on kogu elektriatribuutika ära peidetud nii, et tänavapildis ei saa arugi, et tegemist on mitte ainult kondiaurul töötava veloga. See, et elektriratas näeb välja nagu tavaline ratas, on maailmas üsna unikaalne. Ampler Bikesi asutasid 2014. aastal kolm Eesti ratturit. Kõigil asutajatel on inseneri- ja tehnoloogiaharidus ning aastaid kogemusi jalgrattatehnikas, disainis ja ettevõtluses. Ampleri elektrijalgrattad sisaldavad uusimat tehnoloogiat, aga nendega sõitmine on niisama lihtne kui vanasti – ainult vänta. Ampleri e-rataste kaal algab 14 kilogrammist – see on piisavalt kerge, et ratast muretult trepist üles või alla vedada. Tühja aku täislaadimiseks kulub kuni kolm tundi ning ühe laadimisega saab sõita keskmiselt 70 kilomeetrit. Kõik komponendid, sealhulgas aku ja laadimispesa, on vastupidavad ja ilmastikukindlad. Kui Ampler on ikkagi jalgratas, mida saab ka ühe- või üheksakäigulise rattana kasutada, siis teine edukas Eesti firma, mis toodab väntadega elektriratast, kannab nime Choppelectric. Selle firma eesmärk, kui 2016. aastal arendusega alustati, oli luua väntadega elektrijalgratas, mis oleks chopper-tüüpi mootorratta moodi: madal ja nii-öelda pika istumisega. Fir-

mal on väljas kaks mudelit ja rattad on tõesti väga tsiklilaadsed. Kõige vingema välimusega elektrirattaid toodab aga väike firma nimega Liberator. Või on tegemist lausa töömehe enda garaažis ehitatava hobiprojektiga? Igal juhul on Liberatori elektrirataste kujundamiseks võetud palju snitti nii mootorratastelt, vanadelt velodelt kui ka üldse aurupungimaailmast. Tulemuseks äärmiselt unikaalsed ja piltilusad rattad. Samuti peaks ehk ära märkima kaks firmat ja nende elektrirattad, mis on juba rohkem mopeedi ja mootorratta moodi, kuid kannavad siiski end ja oma kandamit edasi elektriajamiga. Need on EXO Bike ja Stigo.

Kõige levinum on elektrijalgratas tiheda liiklusega linnades, kus inimene saab kiiresti ja ilma suure vaevata läbida pikemaid vahemaid, et käia kodust kooli või tööle.

Kuhu aga edasi? Elektrijalgratta tehnoloogia parandamisele lisaks keskendutakse palju sõidukogemuse arendamisele. Põhjus, miks elektriratastele on arendatud nii palju lisatooteid, on see, et lisaseadmed saavad võtta elektrijalgrattalt töötamiseks voolu. “Näiteks saab meie Bluetooth Diamond Display abil vahetada kergelt elektrimootori rakendatavat lisajõudu, näha, palju maad on

Stigo Foto: Stigo

veel võimalik elektrimootori abiga sõita, panna tulesid põlema ja kasutada navigeerimisseadmeid. On olemas ka lahendusi, kus saad oma nutitelefoni lenksu peale panna ja jälgida neidsamu asju. Küll aga on see nii meie kui ka paljude rattatootjate arvates liiga ohtlik, sest inimesed kipuvad nutitelefoni vaatama jääma ja see tekitab liikluses ohtlikke olukordi,” lisab Soomlais. Hea kompromiss ongi Comodule tehtud vahepealne display-toode, kus saab esmavajalikud asjad kiire nupuvajutusega – käiguvahetus, tulede sisse-väljalülitamine – ära teha, lisaks näed GPS-i vahendusel ainult seda, millal ja kuhu peaks keerama. “Üks plahvatuslik suund nii elektrijalgrataste kui ka teiste kaherattaliste puhul on sõidukite jagamismajandusel põhinev skeem. Ehk inimene saab telefoni abil leida kaardilt lähima jalgratta, rentida ratta kas ühest kindlast kohast või siis lihtsalt tänava pealt, sõita sellega ning võimalusel jätta, kuhu ise tahab. Ratta leidmine, maksmine, ratta lukustamine ja lahtilukustamine käib kõik telefoni kaudu,” annab Soomlais väikese aimduse, mis meid ees ootab.

METSA MATKAMA!

Foto: Puhka Eestis

Foto: RMK

Sügiseselt sumedasse

salusse

Lisaks kõikidele spordialadele, mis nõuavad peent erivarustust kas näiteks vee peal püsimiseks või kiireks maanteesõiduks, on selliseidki, mille tegemiseks pole vaja teha muud kui panna tossud/saapad jalga ja lihtsalt minna. Metsamatk on üks selline, mida saab teha igal ajal ja iga ilmaga – metsast Eestis puudu ei tule.

MARTIN HANSON

esti loodus pakub matkamiseks aasta läbi lõputult võimalusi ja väikese territooriumi kohta on meie maastike mitmekesisus Euroopas ainulaadne. Matkamisele mõeldes tuleb ära otsustada mõned detailid: esiteks, mis tüüpi matkale minna ning teiseks, kui pikk ja raske peaks rännak olema. Valida saab jalgsi- või rattamatka, talvise räätsamatka, hobumatka või kanuumatka vahel. Pikkus sõltub enda soovist – võib ju minna ainult mõneks tunniks rabaringile, aga ka mitmeks päevaks ja telgiga. Liigist sõltub matka olemus, rännaku pikkusest ja raskusest aga kaasavõe20

SEPTEMBER 2018

tav varustus. Põhimõtteliselt ei ole oluline muu kui see, et tuleks igal juhul metsa minna, kasvõi natukeseks.

RMK toredad rajad üle Eesti Eestis on tihe matkaradade võrgustik. Paljusid radu hooldab Riigimetsa Majandamise Keskus, kes pakub seal seejuures ka lõkketegemis- ja ööbimisvõimalust. RMK on rajanud kaks pikka matkateed, mis võimaldavad Mandri-Eesti üsna risti-põiki läbi käia. Üks on loodest kagusse kulgev koguni 820 km pikkune Peraküla-Aegviidu-Ähijärve ja teine kirdest edelasse suunduv 375 km pikkune Oandu-Aegviidu-Ik-

Foto: Ardo Kaljuvee

la matkatee. Augustikuus veedeti taas enam kui kaks nädalat avalikul matkal mööda RMK metsaradu – inspiratsiooni ammutamiseks saab seal juhtunust täpsemalt lugeda Maalehe blogist. Millised on aga kolm Eesti ägedaimat rada, kuhu tasuks igal juhul oma jalajälg jätta? Siin kolm parimat ja eriilmelisemat, mis septembrikuiseks kolamiseks valida. Viru raba õpperada. Viru raba on üks parima ligipääsuga sooradu Eestis, läbides Lahemaale omast metsaja rabamaastikku. Rada on 3,5 km pikk, ringi pikkus 6 km. Õpperada tutvustab rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Mööda raba kulgeb laudtee, mille keskel on vaatetorn. Rada on tähistatud ja viidastatud. Hea teada: kuni vaatetornini (1400 m) rajatud laudtee sobib kasutamiseks ühtlasi ratastooliga või lapsevankriga liikujatele. Ka juurdepääs torni esimesele platvormile on tehtud erivajadusi silmas pidades. Taimestiku ja pinnase hoidmiseks liigu üksnes laudteel, ära sõida seal jalgrattaga. Panga pank. Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand. Siluri klint on ulatuslik astang, mis saab alguse Gotlandi saarelt Rootsis, kulgeb mööda Läänemerd ja tõuseb maapinnale Saaremaa läänerannikul. Panga maksimaalne kõrgus on

21,3 m ja ulatus umbes 2,5 km. Panga pank kerkib paljandunud paemüürina otse rannalt. Kõige kõrgemas kohas asub muistne ohvrikoht, kuhu vanasti olla toodud ohvreid merele. Looduskaitsealal on lummavalt ilus päikeseloojang, seal saab pidada piknikku, vaadelda linde, teha kauneid loodusfotosid ja kiikuda külakiigel. Pangal on ka dolomiidist päikesekell. Oandu-Ikla matkatee. RMK matkatee on esimene kogu Eestit läbiv matkarada. 375 km pikkune teekond saab alguse Põhja-Eestist Lahemaa rahvuspargist Oandult, kulgeb läbi paksude Kõrvemaa metsade ja Euroopa ühe võimsaima soomaastiku – Soomaa rahvuspargi. RMK matkatee läbib kuut maakonda, kaht rahvusparki ning üheksat kaitseala ja lõpeb Eesti-Läti piiripunktis Iklas. Rada on tähistatud kilomeetripostide ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja -pärandist, kultuurist ning puhkamisest.

Matk kui meditatsioon: seenekorvi ja koeraga või ilma Maailm tunneb erinevaid kuulsaid jalutamisi, millest enamik on saanud kunagi alguse kas palverännakutest või vajadusest lihtsalt argipäeva tegemistest eemale saada. Selleks ei pea aga lendama Santiago de Compostela radu

METSA MATKAMA!

Foto: RMK

Foto: Puhka Eestis

Foto: Delfi

kündma või Indiasse. Väga vabalt saab seda teha ka ainult mõne kilomeetri kaugusel kodumajast. Põhiline on, et matk puhastaks pead ja keha ning tekitaks indu uuteks mõteteks. Neile aga, kellele tundub niisama jalutamine igav ja sihitu, on soovitus enam kui lihtne: haarake metsa kaasa ka koer või seenekorv, võtke nutitelefonis lahti mõne piirkonna jala läbitav geopeitusrada ja … tuld!

Mida peaks matkale kaasa võtma? Üldiselt tasub eelistada mugavust ja kergust ning pakkida kaasa ainult asju, mis kindlasti kasutust leiavad. Pakitava matkavarustuse saab üldjoontes jagada gruppidesse, mis teeb komplekteerimise ükskõik kui kiire stardi korral lihtsamaks. Nagu on igale ilmale vastav riietus, sõltub matkavarustus matkaliigist, kuid mõned põhitõed jäävad muutumatuks. Mida pakid kaasa, kui astub ligi mõni reisisaade ja küsib, kas oled valmis minema? Pakun välja mõned ideed, mida võiks reisile kaasa võtta, tuginedes aastatepikkusele metsas ja välisriikides kolamise kogemusele ning Tõnu Jürgensoni matkatarkustele. Järgnevast nimekirjast on mõistlik üleliigne maha joonida ning vajalikul osal näpuga järge ajada, et pakkimise stressi vältida. Navigatsioon. Kas võtta kaasa GPS-iga varustatud nutitelefon koos akupangaga või kompass ja kaart, on igaühe enda valik. Tänapäeva nutiseadmete puhul on aga varuplaan mõistlik – olgu selleks paberkaart või akupank. Päikesekaitse. Matkal mägedesse või meie külma talve eest peitu, vahet ei ole. Igal pool mujal peale Eesti paistab päike ning päikesepõletus on kerge tulema. Esmaabi. Valuvaigistid, aktiivsöekapslid, side, plaastrid, desinfitseerimisvahend ja antibiootikumid – kõik selleks, et reis ei jääks äkitselt katki. Milliseid medikamente täpselt kaasa võtta, oskab paremini öelda perearst või mõnel juhul apteeker. Tööriistad. Nuga või mõni multitööriist, millega saab kasvõi puid lõhkuda ja langetada, küüsi lõigata ning kartuleid koorida. Tavaliselt eelistan matkal suurt Soome pussi ja Opineli odavat taskunuga või multitööriista. Reisides käsipagasiga ja välisriikides võib suur väits olla keeruline kaasa võtta, kuid pisike taskunuga ei maksa suurt mida-

SEPTEMBER 2018

Ega matk nõua formaati, selle paneme ise paika. Sammud, mis tehakse selleks, et panna korvi puravik ja kukeseen, on sama väärtuslikud kui kõik teised. Seentest saab aga lõpuks soust ja kaasavõetud koer annab lihtsalt hea emotsiooni, kui ta aeg-ajalt olukorra kontrollimiseks nagu püssikuul mööda tuhiseb. Nagu mainitud sai, on Eesti matkaradade poolest äärmiselt rikas ning oleks patt jätta kolamata meie rannikusaludes, ürgmetsades ja liivakiviluidetel.

gi ning on üldiselt lubatu piirides. Enamasti teeb kõik tööd ära 7–8 cm teraga. Kindlasti tulevad kasuks mõned tiirud hõbedast MacGyveri teipi või veelgi tugevamat Gorilla teipi, millega saab parandada saapad, joped ja kasvõi sokikanna. Toiduvaru. Toiduvaru võiks olla vähemalt ühe päeva jagu. Olgu selleks pakk pähkleid, mõned müslibatoonid või kalakonserv. Sellest oli abi, kui näiteks Vahemere reisi ajal selgus, et pühapäeval on poed terves piirkonnas (kuni Poolani) suletud, nagu neil kombeks. Vesi! Väga oluline on tarbida ohtralt vett, mida võiks arvestada minimaalselt 1,5 liitrit päevas. Kehtib nii talimatka kui ka ükskõik millise reisi kohta. Dakari rallil osalejad tarbivad näiteks 12 liitrit päevas. Seljakotiga liikudes on kotti käiv voolikuga veepaun eriti mugav abivahend, nõnda ei pea vee tarbimiseks peatumagi. Vedelikupuudus põhjustab ka peavalu. Kahtlastes piirkondades kannan kaasas pisikest veefiltrit (nt Sawyeri mini), mis aitab veega levivaid kõhuhädasid vältida. Magamine. Kuidas kellelegi meeldib – mõni käib matkal telkmantliga, mõni telgiga. Isiklikult eelistan kasvõi väheste puude olemasolul rippvoodit. Matkal on aga käidud ka 200-liitrise prügikotiga, kuhu magamiskotiga niiskuse eest varjuda. Halba ei teeks ka väikese magamiskoti või lina olemasolu, kasvõi kahtlasema väärtusega majutusasutuste hügieenis kaheldes. Matkal võiks kott olla umbes 0-kraadise mugavustemperatuuriga, sest ka kõige kuumemal Kreeka matkal on mõnel hommikul maa härmas ning halvasti magatud öö rikub terve järgneva päeva. Riietus. Lähtu ennekõike kihilisusest ehk ära võta kaasa liiga pakse asju, vaid mitmeid erinevaid, mida omavahel kombineerida. Tavaliselt alustan alt üles ja kihtidena: sokid, jalanõud, pesu, püksid, särk, kampsun, üleriided. Lisaks tuleb kasuks soojenduskiht: vest, müts, kindad. Kordan tõde: külmetada on nõme. Enamasti võtan kaasa kakskolm eset igast kihist, et oleks võimalik pesta, kuivatada ja vahetada. T-särke ja sokke ei tasu liiga palju kaasa võtta. Enamasti ei maksa need kuskil üle mõistuse palju ning neid on vajadusel lihtne juurde osta.

Vidinad,

SPORDIVIDIN

millega end spordirobotiks muuta Tehnikamaailma ühe kiiremini areneva sektori moodustavad nii-öelda personaalse aktiivsuse või hobispordi jaoks mõeldud mõõduvahendid. Kõik need vahendid, mis meid pidevalt mõõdavad, kuulavad ja saadud infot analüüsivad, on tõenäoliselt motiveerinud paljusid kehakultuuriga tegelema.

elleks et pisutki selles maailmas orienteeruda, tutvus ajakiri Sprint mõne selle aasta ägedama vahendiga. Mida siis omale metsajooksule või jõusaalitiirule minnes külge riputada?

Jälgime oma aktiivsust Suurim valik spordividinaid ongi aktiivsuse jälgimiseks – olgu nendeks siis minimaalse variatiivsusega aktiivsuskellad, võimsamad spordimonitorid või kõiksugused muud tossudesse, rinnale, riiete või jalgrataste külge käivad mõõdikud, mis pidevalt meie olukorda ja kehas toimuvat kontrollivad. Ühesõnaga, igal telefoni- ja kellatootjal on oma aktiivsusmonitorid, sa-

MARTIN HANSON mal ajal on terve pinu tooteid, mis on loodud eraldi sedasama nišši täitma. Põhimõtteliselt jagunevad monitorid kaheks: minimalistlikud ja spordifanaatikute kellad. Minimalistlikud aktiivsusmonitorid, mis pole koormatud üleliigsete kellade ja viledega, hoiavad silma peal sinu päevasel aktiivsusel, astutud sammudel ja põletatud kaloritel ning on ühtaegu taskukohased. Igapäevase motivat-

sioonisüsti tagavad näiteks fitnessientusiastide lemmikud Polar Loop ja Loop 2, mis on lihtsa, kuid praktilise funktsioonipagasi musternäidised. Samuti tõusevad nende kõrval esile stiilipuhas Fitbit Alta, lihtne Fitbit Flex 2, märkimisväärse aku kestvusega Garmin Vivofit 3 ning stiilse aksessuaari nägu Jawbone UP2. Soovid lihtsalt igapäevakaaslast sammude ja aktiivsuse mõõtmiseks? Vali tagasihoidlikuma funktsioonipagasiga võru (su rahakott rõõmustab). Käid sageli kilomeetreid püüdmas või spordiklubis mõõtu võtmas? Vali GPS-võimekusega kell, mis oskab ka pulssi mõõta ning pakub erinevaid treeningurežiime. Üks huvitav lisand aktiivsusmonitorile on vahend, mis mõõdab und ja selle välteid. LYS Technologies on tulnud välja ööpäevarütmi jälgiva vidinaga, mis annab märku, kas saame piisavalt valgust ning millal peaks magama minema, et järgmine päev parimaid tulemusi saavutada.

Muusika jooksurajale kaasa

Polar Loop 2 aktiivsusmonitorid Foto: Polar

Aftershokzi kõrvaklapid, mis edastavad muusikat kõrva lõualuu kaudu. Foto: Aftershokz 24

SEPTEMBER 2018

Kõige levinumad nii-öelda spordividinad on kõrvaklapid. Sporti tehes, jalutades ja isegi ujudes ei ole vaja oma lemmikmuusikat, -raadiosaateid või -audioraamatuid maha jätta. Küll aga on kõrvaklapil ja kõrvaklapil väga suur vahe. Palju sõltub sellest, kas klapid on juhtmega või juhtmeta ning kas tegu on siiski üksnes spordi tegemiseks mõeldud kuularitega – see tähendab, et need püsivad rabelemisel mõnusalt kõrvas, on mugavad ka pikal treeningul, heli on puhas, nauditav ja nii edasi. Selle aasta üks põnevam toode kannab nime Aftershokz. Need on kõrvaklapid, mis ei suuna heli kõrva läbi kuulme-

ava, vaid vibreerivad selle kohale lõualuu kaudu. See tähendab aga, et ei ole vaja karta pikast kasutusest tingitud ebamugavust kõrvas ja mis veel olulisem – kuna kõrvad on vabad, võimaldavad klapid ka ümbruskonda tajuda. Piltlikult öeldes saab korraga kuulata nii motiveerivat muusikat kui ka olla teadlik, kas näiteks rong tuleb või mitte. Kui seda ikka saab kutsuda heliks, siis nende klappidega pidi olema lihtsalt hämmastav oma lemmikbände või muid helisid kuulata.

Süda ja DNA Viimaste aastate üheks suureks äriks on kasvanud nii-öelda personaalgeneetika, mille teenuseid pakkuvate ettevõtete kaudu – näiteks SportsGene Eestist ja 23andMe USAst – on võimalik ennast äärmiselt mõistliku raha eest pealaest jalatallani testida. Spordi ja kehakultuuri mõttes on meile olulised aga testid, mille kaudu õpime paremini tundma oma võimekusi, soodumusi, sobivusi. USA firma Muhdo pakub ühte laiema spektraaluuringuga DNA-testi, mis on ka tavainimesele kättesaadav – selleks tuleb saata süljeproov postiga Muhdo kontorisse, kust tuleb vastuseks detailne treening- ja toitumiskava, mis võtab arvesse ainult DNA omaniku äärmiselt spetsiifilist situatsiooni. Nii saab oma toitumise ja treeninguga saavutada maksimumi. Süda, veresoonkond ja vererõhk ning nende kolme olukord pingutusel on samuti praegu oluline teema. Qardio-nimeline keha külge pandav vidin ei mõõda mitte ainult pulssi, vaid projetseerib sinu nutifoni ekraanile ka adekvaatse elektrokardiogrammi mõõtmised, et oleks pidevalt teada, mis meie süda spordi ajal teeb, kui kõrge on vererõhk ja nii edasi. Iialgi varem pole me suutnud end sedasi jälgida ja mõõta. Järgmine samm oleks nüüd õppida neid vidinaid kasutama selliselt, et me ka päriselt parandaksime tervist, mitte ei püüaks end ainult uute mänguasjadega ilustada.

Pisikesed kõrvaklapid sinu parema une heaks. UUS

NOISE-MASKING SLEEPBUDSTM Norskavad elukaaslased, liiklus ja kärarikkad naabrid võivad röövida teilt une, mida te vajate selleks, et terve olla. Bose müravähendustehnoloogiaga kõrvaklapid on välja töötatud selleks, et aidata teil välja puhata. Need vähendavad soovimatu müra ja asendavad selle spetsiaalselt häälestatud rahustavate helidega, mis aitavad teil uinuda ja magada. Bose Sleep äpi heliseaded võimaldavad teil jätta soovimatu müra tagaplaanile ja aitavad uinuda. Nii kuulete te endiselt neid helisid, mida te kuulda soovite. Kõrvaklappide patareid kestavad ühe laadimiskorraga kuni 16 tundi, klapid on äärmiselt mugavad ega tule ära ka siis, kui te magate küliliasendis.

Toode saabub müügile oktoobris. Tutvu tootega ja telli juba täna. www.tedra.ee

RAGBI

EM-i valikmäng ragbis Eesti ja Valgevene vahel

Ragbi:

Foto: Rauno Volmar

sport, kus pisaraid ei valata Kõige kuulsam lause kurgipallispordina tuntud ragbi kohta on vast see, et tegemist on huligaanide mänguga, mida tegelikult mängivad džentelmenid. Juba enam kui 20 aastat ka Eestis järjepidevalt mängitav sport on aga selgelt veel tundmatu ala, mis sobib eestlasele hästi, kuna vajab korraga nii kiirust, suurust kui ka tugevust. Ehk nagu tavatsetakse öelda, siis ragbi on kui katoliku kirik – kõik hinged võetakse vastu ja kõikidel on siin päikese all koht. Ragbi mõttes siis väljakul 15 mehe hulgas.

äpselt nii ongi, sest ühe korraga on seda enam kui 100 meetrit pikka ja 70 meetrit laia väljakut ühelt poolt täitmas lausa 15 mängijat. See aga tähendab, et korraga on tarvis nii suuri, 26

SEPTEMBER 2018

MARTIN HANSON raskeid ja tugevaid mehi väljaku keskele kui ka kiireid ja lühikesi mehi äärtele n-ö läbi jooksma. Kuna eestlastele on aga alati meeldinud joosta, maadelda, judot teha ja üksteisega rammu katsuda, on see ala meile kui loodud.

Mäng on iseenesest lihtne: pall tuleb seda embuses hoides ja söötes viia punktijoone taha või lüüa see karistuslöögina H-kujulisse väravasse, eirates samal ajal kõiki takistavaid vastasmeeskonna mängi-

jaid. Punktisüsteem teeb mängu korraga nii keeruliseks kui ka põnevaks: üle joone viidud pall on try ja annab viis punkti, sellele järgneb jalaga lisalöök väravasse viimasest söödukohast – conversion. Karistuslöök ehk

COOLBET –

2018. AASTA PARIM KIHLVEOKONTOR

ainekas Norra panustamisajakiri TIPS viis läbi iga-aastase põhjaliku kihlveokontorite hindamise ja 24 ettevõtte seast valiti võitjaks Eesti ettevõte Coolbet, kes teenis kõrgeima hinnangu pea kõigis kategooriates. TIPS on üks maailma vanemaid panustamisajakirju (asutatud 1947 ) ning nende hinnangud on alati väga põhjalikud. Kuigi vaatluse alla on võetud peaasjalikult rahvusvaheliselt tegutsevad populaarsed kihlveokontorid, võime selleaastases edetabelis kohata ka mitut Eestis tegutsevat saiti – nii on näiteks Unibet teine ja Betsafe neljas.

2018. AASTA 5 PAREMAT KIHLVEOKONTORIT AJAKIRJA TIPS ANDMETEL: 1. Coolbet – 74 punkti 2. Unibet – 68 punkti 3. Nordicbet – 68 punkti 4. Betsafe – 67 punkti 5. Betsson – 67 punkti

TIPS hindas kõiki ettevõtteid kuues kategoorias ja jõudis järeldusele, et Coolbet peaks olema parim valik spordiennustuse sõpradele. „Me analüüsisime kõiki ettevõtteid pikalt ja põhjalikult. Coolbeti kasutajasõbralik veebileht ja märgatavalt suuremad koefitsiendid on teenitud võidu peamised põhjused,” sõnas TIPSi peatoimetaja Kim Marki.

COOLBETI HINDED: 1. Veebilehe kasutusmugavus (10/10) 2. Deposiidid ja väljamaksed (10/10) 3. Koefitsientide ja mängude valik (18/20) 4. Tagasimakse protsent (18/20) 5. Klienditeenindus (9/10) 6. Vastutustundlik mängimine (9/10)

“Meil on hea meel, et oleme saavutanud sellise suurepärase tulemuse. Usume, et oleme selle positsiooni välja teeninud, sest oleme näinud meeletult vaeva, et näha ennast läbi kliendi silmade, ning andnud endast parima, et pakkuda klientidele just seda, mida nad tahavad,” kirjutas Coolbeti asutaja Jan Svendsen oma blogis. “Coolbet on viimase 10–12 aasta jooksul esimene kihlveokontor, kes on pannud peamise rõhu just spordiennustusele. Viimaste aastate normiks on olnud kasiinolehtede loomine, millel suur rõhk on turundusel ning klientide ostmisel läbi partnerlehtede. Meie tahame, et meie toode räägiks enda eest ning meelitaks kasutajaid tänu headele koefitsientidele, tarkvarale ja personaalsele teenindusele,” lisas Svendsen.

COOLBET Põhja-Euroopas tegutsev Coolbet avas oma veebilehe 2016. aastal. Kahe aastaga on ettvõtte klientide arv kasvanud 75 000ni. Töötajaid on 105, neist 85 töötab ettevõtte peakontoris Tallinnas.

TÄHELEPANU! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!

RAGBI penalti tuleb samuti lüüa väravasse ja annab kolm punkti. Peale selle, et mäng on äärmiselt paeluv ja täiesti endassehaarav, tõmbab paljusid mehi mudasse möllama ka ragbiga kaasas käiv ragbikultuur ja vastastikune teineteise austus, mida paljudes muudes spordialades naljalt ei näe. Eriti selgelt tuleb see esile mängijate ja kohtuniku vahelises suhtluses. Peaaegu kunagi ei ole olukorda, kus mängijad kohtunikuga vaidleksid. Pigem on esimene sõna, mida meeskonna kapten väljakul kohtuniku poole pöördudes kasutab, “sir”.

Algselt ainult kõrgklassi mäng Briti saartel tunti mitmeid nüüdisaegset jalgpalli ja ragbit meenutavaid mänge. Mõnes jalgpalli varases versioonis oli lubatud palli edasi viia ka kätega. Aastatel 1750–1823 ragbikoolis (Rugby School) mängitud jalgpalli reeglid lubasid palli küll käega puudutada, kuid seda hoides vastase värava poole joosta oli keelatud. Palli kandmist hakati lubama ajavahemikus 1820–1830. Legendi järgi toimus murrang 1823. aas-

ta võistlusel, kui William Web Ellise nimeline mängija palli kandes üle vastase väravajoone jooksis. Esimesed ametlikud ragbireeglid koostati aga alles 1845. aastal. Jalgpalli ja ragbi areng kaheks eri spordialaks hoogustus pärast Inglise jalgpalliliidu (The Football Association) asutamist ning ühtsete jalgpallireeglite koostamist 1863. aastal. Ühtsete reeglite aluseks oli eelkõige selline jalgpall, mida mängiti Cambridge’i ülikoolis. Käte kasutamist ja jalgpallireeglites keelatud takistamise võtteid puudutavate erimeelsuste tõttu jäid ragbireegleid eelistavad klubid jalgpalliliidu tegevusest kõrvale ning asutasid 1871. aastal ragbiliidu (Rugby Football Union). Ragbi sees toimus jagunemine aga 1895. aastal, kui teineteisest eraldusid ragbiliit ja ragbiliiga. Põhjuseks oli ülesaamatu ebakõla mängijate tasustamise osas. Ajalooliselt harrastas Inglismaal ragbit eelkõige kõrgem keskklass ja kõrgklass. Kui Inglismaa põhjaosa tööstuspiirkondades hakkasid meeskondadesse kuuluma ka tehasetööli-

sed, tekkis vajadus maksta neile kinni tööpäevad, mille nad vigastuste tõttu kaotasid. Ragbiliit pidas seda traditsiooni rikkumiseks ning jäi kindlaks amatöörspordi põhimõttele. Seetõttu eralduski 1895. aastal ragbiliiga, kus kasutati professionaalseid palgalisi mängijaid. Ragbiliit kaotas mängijate tasustamise keelu lõplikult alles 1995. aastal ning sellest sai alguse mängu laiem levik traditsioonilistest ragbimaadest väljapoole. Nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin oli ühtlasi ragbi populariseerija Prantsusmaal ning tegutses ragbikohtunikuna Prantsusmaa esimestel ragbimeistrivõistlustel. Tema eestvedamisel kuulus ragbiliidu mäng 1900., 1908., 1920. ja 1924. aasta olümpiamängude kavva. Hiljuti sai ragbist taas olümpiaala. 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros oli kavas seitsmeragbi. Kui tavapäraselt on ragbimeeskonnas 15 mängijat, siis olümpiaragbis kõigest seitse ning 40 + 40 minuti asemel kestab mäng kiired kaks seitsmeminutilist poolaega – sealjuures mängitak-

se sama suurel väljakul. Sisuliselt tähendab see erakordselt kiiret mängutempot, mistõttu peetakse seitsmeragbit üheks füüsiliselt nõudlikumaks spordialaks maailmas.

Eesti kuulub Euroopa väikeste hulka Eestis on ragbit mängitud erinevatel aegadel, vahel tõsisemalt, vahel varjatumalt. Midagi tehti Nõukogude Eestis 80ndatel, samuti püüti sporti uuesti elustada 90ndatel. Viimane ja hetkel väga head kandepinda omav ragbi n-ö kolmas tulemine algas 2000ndate keskel, kui mõned entusiastid selle mängu Suurbritanniast uuesti meile tõid. Eesti Ragbi Liit asutati 11 aastat tagasi ning toimib siiani ka EOK liikmena. Eesti koondis mängib nii klassikalist ragbit kui ka uut telehuvi tarbeks loodud seitsmeragbit. Harrastajaid on kokku Eestis umbes sadakond. Euroopa meistrivõistlusi mängitakse mõlemas spordis, kuid Euroopa kõige madalamates liigades. Eesti suurim ragbiklubi Tallinna Kalev mängib ka Soome meistriliigas.

Foto: Shutterstock

SEPTEMBER 2018

PÃ¤rnu mnt. 139C, Tallinn

Riia mnt. 24, Tartu

office@standard.ee