Staatus (september 2020)

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

SEPTEMBER 2020

Hinda oma aega ja meie kogemusi lhv.ee/privaatpangandus Intress 1% aastas arvelduskontol olevalt summalt kuni 1 000 000 eurot. Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank. Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

LIVIKO

REMY MARTIN KUI FINE

CHAMPAGNE COGNAC Konjakite maailm võib esialgu äärmiselt keeruline tunduda, kuid kõik taandub ikka ja alati sellele põhilisele – maitsele. Konjakite maitse sõltub aga sellest, millisest veinist on jook destilleeritud ning millises vaadis ja kui kaua on naps aega veetnud.

Need kaks detaili – vein ja vaat – muudavadki konjaki jumalikuks või vastupidi.

Remy Martini konjakimaja asutati 1724. aastal

Petite ja Grande Champagne’i piirkonnad Cognaci maakonnas Konjakimaailmas tähistatakse kvaliteediklasse kahel moel. Esiteks tähekombinatsioonidega, mis märgivad konkreetses konjakis olevate destillaatide noorimat vanust: VS tähistab, et noorim konjak selles segus on seisnud vaadis kaks aastat, VSOP konjakite noorim koostis on jällegi neli aastat vaati näinud ja XO tähisega konjakite noorim juba kümme aastat.

Konjakiseaduse teine kvaliteediklass märgib aga, millisest piirkonnast on pärit viinamarjad ja vein, millest konjak ehk eau de vie (eluvesi) destilleeritud on – vastavalt siis Grande ja Petite Champagne Cognac.

Need nimetused saab konjakisildile lisada ainult juhul, kui valmistamisel on täidetud konkreetsed tingimused.

Tippkonjakeid hoitakse vaadis vahel sada aastat

Ainult kahel kangetele alkohoolsetele jookidele spetsialiseerunud Prantsusmaa

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

2 | STAATUS

LIVIKO

REMY MARTINI KONJAKITE TÄHISTUS PUDELI ETIKETIL REMY MARTIN VS SUPERIEUR

PETITE CHAMPAGNE COGNAC

100% Petite Champagne’i piirkonna viinamarjad

Petite ja Grande Champagne’i piirkonna viinapuud

REMY MARTIN VSOP, XO, 1738 CENTAURE DE DIAMANT FINE CHAMPAGNE COGNAC Grande Champagne + Petite Champagne (vähemalt 50% Grande Champagne’i alalt).

Saavutavad tipptaseme, olles 35–50 aastat tammevaatides.

LOUIS XIII GRANDE CHAMPAGNE COGNAC 100% Grande Champagne. Saavutavad tipptaseme, olles 50–60 aastat tammevaatides.

Petite ja Grande Champagne’i kriidine ning lubjakivine pinnas piirkonnal on oma ametlik piirkondlik kvaliteediliigitus AOC (appellation d’origine contrôlée). Cognac sai oma tähise 1905. aastal, teine tähise omanik on Bordeaux’st lõuna pool asuv Armagnaci piirkond. 1938. aasta Prantsusmaa konjakiseadus tunnustab ametlikult Cognaci piirkonna kordumatuid omadusi, mille tulemusena on võimalik valmistada ainulaadse kvaliteediga konjakeid. Kaks põhilist piirkonda parimate konjakite valmistamisel on aga Cognacis asuvad Grande Champagne (sellel piirkonnal on ka tippu tähistav märge – Premier Cru du Cognac) ja Petite Champagne.

Nende segu kannab nimetust Fine Champagne Cognac.

Nendele kahele Cognaci piirkonnale on väga omane kriidine pinnas ja mikrokliima. Poorne kriidine pinnas pakub viinapuudele täiuslikku veevarus-

tust. Valge kriidine pinnas peegeldab tagasi päikesevalgust, mis loob viinapuudele optimaalse mikrokliima marjade parimaks küpsemiseks. Nendest viinamarjadest valmivadki Petite ja Grande Champagne’i viinamarjaveinid ning neist destilleeritakse omakorda parimad n-ö eluveed, mis vaati vananema lähevad. Vanimad konjakid, mida valmis jookide segamisel kasutatakse, on saja aasta vanused.

Remy Martin on suurim Fine Champagne Cognaci tootja

Nimest hoolimata pole neil piirkondadel aga midagi pistmist šampanjat tootva ning samuti lubjarikka Champagne’i piirkonnaga. Või omamoodi siiski on – brändit destilleeritakse kõikjal veini tootvas maailmas, kuid konjakit tehakse üksnes

Cognacis. Sama käib šampanja ja muude vahuveinide kohta.

Nüüd siis lähemalt. Petit Champagne Cognac on ainult selle piirkonna konjakitest kokku segatud jook, Grand Champagne Cognac – konjakite cream de la cream – on 100% ainult selle piirkonna destillaatidest kokku segatud konjak. Fine Champagne Cognaci sildiga konjakid on toodetud aga Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i piirkondade viinamarjaveinide destillaatide segamisel, valmis konjakis peab Grande Champagne’i osakaal olema vähemalt 50%.

Ainult umbes 17% kogu konjakitoodangust, mis tarnitakse Cognaci maakonnast, kannab nimetust Fine Champagne Cognac. 80% kogu Cognaci maakonna Fine Champagne’i konjakist kannab aga omakorda Rémy Martini silti.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

STAATUS | 3

KUIDAS PUHKASITE? MILLEGA SUVEL HAKKAMA SAITE?

Kuidas suvi möödus? Kuidas puhkasite? Mida tegite ja kus käisite? Kellega kohtusite ja mida põnevat nägite? Mõelge sellele ja laske mõnusad emotsioonid taas endast läbi. Mõni aasta tagasi tehtud uuringu järgi elasid inimesed neid olukordi, mida nad olid üles pildistanud, palju elavamalt, tugevamalt läbi kui teisi juhtumisi.

Niisiis ... vaadake üle oma suvel tehtud pildid ja elage neid korraks veel läbi. Sest nüüd läheme me suve järgmisse etappi, mis tuleb sama põnev, huvitav ja lõbus.

September on peaaegu alati olnud Eestis superkuu: ilmad on päikselised, kuivad, vananaistesuvi laiutab täies elujõus. Ei tasu karta, et seegi aasta teisiti peaks minema.

Mis tähendab, et nagu siis, kui riigipüha jääb esmaspäevale ja nagu maast on leitud täiendav vaba päev, pikendame oma suve ühe kuu võrra ka sellel aastal. Suvitada (või peaks pigem ütlema sügistada) saab ka töö kõrvalt, segades põnevaid ja lõõgastavaid tegevusi argivärgi lahendamisega. Mõnel on töö, pere, hobide ja vaba ajaga ühes aegruumis žongleerimise oskus kaasa sündinud, mõni on asja aja jooksul selgeks õppinud, kuid on ka neid, kellele tundub selline tegevus mõeldamatu. Mõelge aga uuesti ...

Enamasti vaid tööle keskendudes ei ole hiljem enam rammu millegi muuga tegeleda, kui aga keskenduda liiga palju muudele asjadele, võivad tööasjad “libisema” hakata. Tuleb leida kesktee: püüdke leida enne tööle miMartin Hanson, toimetaja nekut mõni tegevus, mis ei ole töö, miks mitte jooksmine või ujumine, miks mitte hommikune lugemine või maalimine. Nii on juba enne tööd midagi muudki tehtud. Pärast tööd aga sõitke kuhugi ära, nii annab ka lühike keskkonnavahetus uue hingamise. Nädalavahetus peaks olema aga alati täis mingit põnevat tegevust.

Mis on selle jutu mõte? Ärge laske ilusat septembrit kontoris hukka: minge lõunapausil randa, käige pärast tööd sõpradega kiirel veinil, helistage vanadele sõpradele, ühendage kasulik meeldivaga. Head postsuve kõigile!

Väljaandja: AS Ekspress Meedia  Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee  Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee  Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee  Trükk: AS Printall

ELEKTRILINE MOPEEDROLLER LAOS KOHE OLEMAS!

ELEKTRILINE ROLLER sõidutab mugavalt ka ajal, kui elektriline tõukeratas temperatuuri ja muude ilmastikutingimuste tõttu tuppa ootama jääb. Piisavalt kiiresti ja piisavalt kaugele ka värviliste sügislehtede ja pori korral!

• Kiirelt kohal – võimalus vältida ummikuid.

• Võimalus sõita kuni lumeni! Veekindel!

• Väike – pole vaja muretseda parkimise pärast.

• Sõidab kuni 45km/h ja kuni 100km ühe laadimiskorraga.

AMETLIK MAALETOOJA JA HOOLDUSKESKUS Kõik e-poes pakutavad tooted on ka kaupluses olemas – kasuta võimalust ja tee testsõit!

AKU JÕUL EDASI VEEL,

VARSTI KA TAEVAS Kujutle end libisemas pea hääletu kaatriga loojangu purpuris üle plekksileda vee või siis kihutamas veesuuskadel ilma, et ahmiksid heitgaase, mida paadimootor vee alla peita üritab. Elektripaadid ja jahid teevad selle võimalikuks, tungides üha jõulisemalt luksuskaupade turule. Oma järge ootavad lennukid.

Toimetas: Sven Sula Foto: Shutterstock Tegelikult pole elektri jõul liikuvates veesõidukites midagi uut. Esimese elektripaadi töötas välja sakslasest leiutaja Moritz von Jacobi 1830. aastatel Peterburis. See pisut üle seitsme meetri pikkune alus suutis vedada 14 reisijat, liikudes jalakäia kiirusega. Demonstratsioon imperaator Nikolai Esimesele möödus edukalt ja kolmkümmend aastat hiljem said elektripaadid üsna populaarseks, kuni loovutasid 1920. aastate paiku oma koha võimekamatele sisepõlemismootoritega liigikaaslastele.

Huvi laevade elektrifitseerimise vastu pole kunagi kadunud. Selle tõestuseks on Californias Duffy Electric Boat Company, mis alustas väikeste täiselektriliste veesõidukite masstootmist 1968. aastal. Kui sellele lisada 1980. aastate esimesed päikeseenergia jõul liikuvate jahtide projektid, võib öelda, et särtsulaevanduse asi on vaikselt susisenud kaugelt üle 100 aasta. Viimastel aastakümnetel on areng olnud meeletu ja elektri jõul ei liigu enam mitte üksi hobisõidukid, vaid üsna mahukad parvlaevad, näiteks taanlaste Ellen, mis sõidab ühe laadimisega 40 kilomeetrit, pardal 30 sõiduautot ja paarsada reisijat.

miselt elegantne, võimas, kuid samas lihtne, mis teeb selle minimalismi hindajaile võib-olla kõige ideaalsemaks elektripaadiks. Sosinal töötav mootor kiirendab lumivalge iluduse reipalt kuni 27 kilomeetrini tunnis. Poolteist tonni kaaluv paat võtab pardale kaheksa reisijat ja rahakotist pisut enam kui 200 000 eurot.

Tõeline avavete püss aga on voolujooneline Patterson Boatworksi Elektra, mille tippkiirus ulatub 55 kilomeetrini tunnis. Tõsi, võhma jagub kiirpaadil 40 kilomeetriks.

Liinilendudeni õhus läheb veel aega

Silent 55

Foto: Silent Yachts

Airbus E-Fan

Foto: Shutterstock

Kuidas on lood eratarbija elektrilaevastikuga?

Väga head. Tegu pole ammu enam veidrikest miljardäride ühekordsete tellimustega, vaid seeriatootmisse jõudnud täiselektriliste alustega, mida valmistavad ning müüvad kümned ja kümned laevafirmad üle maailma.

Vaadelgem vaid mõnd tõeliselt šikki isendit.

Hetke parimaid luksuslikke elektrijahte on päikese jõul liikuv müravaba e-katamaraan Silent 55, mille hind jääb umbes paari miljoni euro kanti. Hinna juures on heaks uudiseks ajami hoolduskulude puudumine, sest jahti tõukab edasi täiesti hooldusvaba elektrimootor. Päevas läbib jaht sadakond meremiili ja energiat jagub sellekski, et vaadatud saab jalgpall, peos külm õlu. Vastavalt mootori konfiguratsioonile lippab Silent 55 kuni 38 kilomeetrit tunnis. Garantiid annab tootja Silent Yachts akudele kaheksa ja päikesepatareile 12 aastat.

Särtsulaevanduse mehetegusid tehakse ka siinsamas Soomes. Q-Yachtsi Q30 on äär-

6 | STAATUS

Kuigi elektriajameid on õhusõidukite peal katsetatud pea sama kaua kui laevanduses, läheb Boeing 747 masti aluse regulaarlendudeni veel pisut aega. Lennunduse kolmandaks suureks revolutsiooniks nimetatud arenguhüpet peale sisepõlemis- ja reaktiivmootorite tuleb veel oodata. Miks see viibib?

Kui maismaa- ja veesõidukid saavad hõlpsasti hakkama elektri salvestamise või elektriliste tõukejõusüsteemide lisamassiga, siis lennukid on iga lisakilo suhtes palju tundlikumad. Kuid see on ainult üks asi. Lennukid liiguvad ka palju kaugemale kui maismaasõidukid, mis tähendab, et lend nõuab palju rohkem energiat kui keskmine maanteesõit ja lennuk peab pardal hoidma kogu energiat, mis on vajalik liikumiseks punktist A punkti B. See polekski nii raske, kui akude kaal ei töötaks pikkadel liinilendudel kui kivi uppuja kaelas. Niisiis on e-reisilennunduse õitsenguni veel pisut aega, kuigi edukaid katsetusi on ka juba selles vallas. Washingtonis tegutsevas kompaniis magniX modifitseeritud neli tonni kaaluv elektrimootoriga Cessna Grand Caravan tegi sel suvel 28 minutit pika lennu.

Lugu on aga hoopis teine väikelennukite sektoris, kus käib tõeline võidujooks – hetkel on arendamisjärgus, prototüübi staadiumis või juba tootmiseni jõudnud üle 250 elektrilennukiprojekti. Kellel plaanis kulutusi teha, tasub silm peal hoida Israeli start-up’il nimega Eviation, Austraaliast alguse saanud ja Ameerika Ühendriikides tegutseval ettevõttel magniX, sloveenlaste Pipistrelil ning Airbusil.

Allikad: Newatlas, Business Insider

„ ROH KEM KU I LI HTSALT SEGISTI, ON IGA TOOD E A XOR EDG E KOLLEK TSIOON IS TÕELI N E J UVEEL , MEISTRITEOS, UNIKAALNE ARHITEKTUURILINE L A H E N D U S .“

axor-design.com

― Jean-Marie Massaud

FORM FOLLOWS PERFECTION axor-design.com hansgrohe.ee

TI AMO, ITAALIA HOBUSED! Kui mõtleme superautodele – kiiretele, ilusatele, kallitele –, tulevad tavaliselt esimesena meelde Itaalias tehtud masinad.

Need on erksates värvides sõidukid, millele on ulmeliselt palju hobujõude kapoti alla inseneeritud. Ferrari, Lamborghini ja Maserati ongi ehk esimesed kolm, mis superautodest rääkides silme ette tulevad.

Toimetas: Taavet Kase Fotod: Shutterstock

Ferrari

See on vaieldamatult maailma kuulsaim sportauto. Kärtspunane Ferrari on paljude väikeste poiste (ja ilmselt ka tüdrukute) unistus. Kultus sai alguse 1939. aastal Maranellos. Alfa Romeo rallimeeskonnas töötanud Enzo Ferrari ehitas esimese masina 1940. aastal. Tänapäeval üle maailma tuntud hobusekujutis tekkis pisut hiljem – 1947. aastal.

Ferrari on autobrändina alati kiirusega seotud olnud. Vormelisarjas Formula F1 on punaste hobuste tiim üks kõige vanemaid ja edukamaid osavõtjaid. Lisaks kiirusele seostatakse Ferrarit alati luksuse ja rikkusega. 2018. aastal sai 1963. aastal ehitatud Ferrari GTO 250 maailma kõige kallimaks autoks – see müüdi 70 miljoni dollari eest.

Kärtspunane Ferrari on paljude unistus.

Lamborghini

Suurte sarvedega vihane pull Lamborghini logol tähistab teatavat hullumeelsust või kontrolli alt väljumist. Brändi lõi 1963. aastal Ferruccio Lamborghini, et võistelda just selliste konkurentidega nagu Ferrari.

Lambod on saavutanud kuulsuse kui kõige hullumeelsema disainiga superautod. Kui Ferrarit seostatakse peamiselt punase värviga, siis Lamborghini puhul töötab kõik, mis on neoonselt erk (olgu selleks punane, kollane, roheline, sinine või mõni muu silmatorkav toon).

Nüüdseks on bränd pisut muutunud. See kuulub sakslastele ning toodab näiteks ka linnamaastureid (Lamborghini Urus), mis on loomulikult kiired ja luksuslikud.

Maserati

Maserati loomisloos mängisid olulist rolli kõik Maserati vennad (Alfieri, Bindo, Carlo, Ettore ja Ernesto). Nagu superkiirete autode puhul ikka – asi sai alguse rallirajalt.

Ehkki Maserati pole saavutanud nii ülevoolavat kuulsust kui konkurendid, on tegemist vaieldamatult ühega Itaalia superautodest. Nende logo (kolmeharuline hark) esindab vanarooma mütoloogias Neptuuni – merede ja jõgede valitsejat, kes on võrdeline vanakreeka Poseidoniga.

Neptuuni hark sümboliseerib jõudu ja võimsust.

Allikad: PD Evolution; Vikipeedia

2020. aasta Itaalia superatuod koos hindade ja hobujõududega

Lamborghini Gallardo on nende enim müünud mudel.

8 | STAATUS

Pagani Imola (827 HP) – 5,6 miljonit dollarit Pininfarina Battista (1900 HP) – 2,6 miljonit dollarit Lamborghini Huracán EVO RWD Spyder (602 HP) – 230 000 dollarit Ferrari Roma (612 HP) – hinda pole veel avaldatud Lamborghini Sián (808 HP) – 3,6 miljonit dollarit Pagani Huayra Roadster (800 HP) – 3,5 miljonit dollarit Ferrari SF90 Stradale (986 HP) – 625 000 dollarit Lamborghini Aventador Roadster (759 HP) – 574 000 dollarit Ferrari F8 Spider (710 HP) – 274 000 dollarit Ferrari 812 GTS (789 HP) – 390 000 dollarit

Nüüd taas V8-mootoriga.

Uus Cayenne GTS ja Cayenne GTS Coupé.

4-liitrise bi-turbo mootori võimsus on 338 kW. Olete oodatud tutvuma Porsche Tallinna esinduses.

Porsche Tallinna esindus Auto 100 AS Tel: +372 6837 000 Mustamäe tee 12b, Tallinn www.porsche.ee

ESTONIA Resort Hotel & Spa**** Pärnus, eksklusiivne puhkus igale maitsele!

STIILSELE Spaakontor Pärnus al 64 €/öö

GURMEESÕBRALE Spaapuhkus à la carte õhtusöögiga al 89 € kahele

Vaata rohkem: www.spaestonia.ee/resort

LÕÕGASTUJALE Spaapuhkus klassikalise massaažiga al 99 € kahele

TEGIJALE SEMINAR & SPA Pärnus al 49 €/in

Lisainfo ja broneerimine: 440 1017, resorthotel@spaestonia.ee A.H. Tammsaare pst 4a/6, PÄRNU

LUKSUST SAAB NAUTIDA KA LÄTI JA LEEDU HOTELLIDES Läti ja Leedu linnades on ka hotelle, kus saab nautida tõelist luksust. Teeme mõnega neist tutvust.

Riia

Riia on Baltimaade suurim linn, mis pakub silmailu oma suurepärase arhitektuuriga. Stiilid on vahelduvad ja linnast leiab nii gooti kui ka art nouveau stiilis ehitisi. Samuti annavad palju juurde mõnusad kohvikud, baarid ja restoranid.

Riia luksuslikumaid hotelle on 2017. aastal avatud Grand Hotel Kempinski Riga, mis asub 100 meetri kaugusel Läti rahvusooperist. Riia ainulaadne ja Euroopa suurim keskturg Rīgas Centrāltirgus asub 600 meetri kaugusel. Hotellis on spaa, saunad, ujula ja fitnesskeskus, samuti hea valik mitmetoalisi sviite. Tubade hinnad jäävad 230 ja 770 euro vahemikku vastavalt suurusele ja luksusastmele.

Royal Casino SPA & Hotel Resort on uus ainulaadne hotell Riia kesklinnas, 20-minutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast. Hotell pakub valikut individuaalse sisekujundusega luksulilikke sviite, millest osal on ka oma saun. Külastajate käsutuses on ka hotelli spaa ja jõusaal.

Grand Hotel Kempinski Riga

Royal Casino SPA & Hotel Resort

Eesti inimesed on tänavu suvel innukalt avastanud Läti ja Leedu pea- ja suvituslinnu. “Riia vanalinnas oli eestlasi rohkem kui Tallinna vanalinnas,” ütles hiljuti Riias ja Jūrmalas käinud eestlane.

“Mulle meeldis, kuidas Vilniuses on suudetud ühendada vanalinn modernse uuslinnaga ja moodustub kaunis kesklinn, mida Tallinnas ei ole,” rääkis augustis Vilniuses ja Palangas käinud inimene.

Tekst: Einar Ellermaa

Foto: Grand Hotel Kempinski Riga

Foto: Royal Casino SPA & Hotel Resort

Grand Poet Hotel and SPA by Semarah

TB Palace Hotel & SPA

Royal Casino SPA & Hotel Resorti meelelahutuskeskus on Balitmaade suurim. Seal asuvad Royal Casino ja ööklubid Studio 69, Black Square ja Tutti Frutti. Hotellis saab toa alates 150 eurost, aga luksulikumate sviitide hinnad ulatuvad 1275 euroni.

Grand Poet Hotel and SPA by Semarah asub Riia kesklinnas. Riia vanalinn on sealt vaid kaheminutilise jalutuskäigu kaugusel.

Selleski hotellis on külastajatel piiramatu ligipääs ujulaga spaasse ja fitnesskeskusesse.

Pakutakse suurt valikut massaaže. Tube leiab alates 117 eurost kuni 300 euroni.

Jūrmala

Jūrmala on Läti kuulus kuurort, mis asub vaid 25 kilomeetri kaugusel pealinnast Riiast. Jūrmalas on meri, tervislik õhk, ravimuda ja mineraalveed. Linn meelitab oma peaaegu 26 kilomeetri pikkuse valge liivaranna ja männimetsadega, aga ka luksulike hotellide, spaade ning söögikohtadega.

Jūrmala viietärnihotell TB Palace Hotel & SPA asub 1908. aastal ehitatud puumajas, milliste poolest linn kuulus on. Toad on indivi-

Foto: Grand Poet Hotel and SPA

Foto: TB Palace Hotel & SPA

STAATUS | 11

Boutique Hotel Light House Jūrmala

Baltic Beach Hotel & SPA

Grand Hotel Kempinski Vilnius

Foto: Boutique Hotel Light House Jūrmala

Foto: Baltic Beach Hotel & SPA

Foto: Grand Hotel Kempinski Vilnius

Pusu Paunksneje Hotel

Foto: Pusu Paunksneje Hotel

Pusu Paunksneje Hotel väljast

Foto: Pusu Paunksneje Hotel

duaaldisainiga, mugavad ja samas moodsad.

Hotellis on ka spaakeskus koos ujulaga, piljard ja karaokebaar. Rand on vähem kui 300 meetri kaugusel.

Külastajad on nimetanud hotelli väga luksuslikuks, mugavaks ja soojaks paleeks. Sviit Ruby maksab 400 eurot öö, sviidid Amber ja Emerald 500 eurot öö.

Privaatse ranna ja suurepärase merevaatega terrassiga viietärnihotell Boutique Hotel Light House Jūrmala hinnad algavad 330 eurost ja lõpevad 1200 euroga öö eest vastavalt sviidi luksuslikkusele.

Luksust päris mererannas saab ka soodsamalt. Rannas asuva viietärnihotelli Baltic Beach Hotel & SPA toad maksavad tavaliselt 150 euro ringis, aga praegu saaks seal öö veeta ka 98 euro eest.

Hotell asub Jūrmala rannas ja seal on suurepäraste vaadetega 165 tuba ning sviiti, spaa, ujula, saunad, fitnesskeskus, kolm restorani ja neli baari.

Vilnius

Palanga Life Balance SPA Hotel 12 | STAATUS

Foto: Palanga Life Balance SPA Hotel

Leedu pealinnas Vilniuses on üks Kesk- ja Ida-Euroopa ilusamaid vanalinnu, mis on ka üks Ida-Euroopa suuremaid – 360 hektarit ja enam kui 1000 kaitse all olevat objekti lossidest kirikuteni.

Grand Hotel Kempinski Vilnius on viietärnihotell, mis on Trip Advisori Euroopa hotellide edetabelis Balti riikide ainsa esindajana pääsenud 15. kohale. Katedraali kõrval asuv 96 toaga hotell vanas telegraafimajas on parima võimaliku asukoha ja väga kiidetud austrimenüüga restoraniga. Kuulus Gediminase torn asub 400 meetri ja rahvusooper 700 meetri kaugusel ning lähedal

on ka Leedu suurvürstide palee. Hinnad on 200 eurost kuni 350 euroni öö eest, kuid saab ka 177 euroga standardtoa.

Booking.com-is kirjutas belglane Gianni: “Spaa, meeskond, teenindus, toit – 5 tärni kõigele!!!”

Palanga

Palanga on populaarsemaid Balti mere äärseid kuurorte, mis on kuulus oma valge liivaga pika ranna ja parkide poolest. Palangas on ka suurepärased hotellid.

Pereettevõttena tegutsev viietärnihotell Palanga Life Balance SPA Hotel asub 50 meetri kaugusel merest. Hotellis on luksuslik spaakeskus. Maailma spaade ja tervisekeskuste konkursil saadi 2018. aastal parima IdaEuroopa spaahotelli auhind, ESPA konkursil 2018. aasta kõige innovatiivsema Euroopa spaahotelli auhind ning konkursil Perfect SPA 2018 auhind “Täiuslik heaoluhotell”.

Hotelli 74 tuba asuvad elegantses Luxury majas ja moodsas hoones Design. Luxury valgusküllastes tubades on tiikpuumööbel ning Brasiilia pähklipuust uksed ja põrandad. Designi kõik avarad toad on privaatse rõduga. Seal asuvas tervisekeskuses on neli sauna ja sisebassein, sisemullivann, Rooma bassein ning välibassein. Kõikides basseinides on mineraalvesi, mis pärineb hotelli oma puurkaevust. Standardtuba hotellis maksab 237 eurot öö, Deluxe Suite maksab 412 eurot.

Viietärnihotell Pusu Paunksneje Hotel asub pargi ja mereranna lähedal, kus meri on 300 meetri kaugusel. Hinnad algavad 150 eurost öö eest. Junior Suite maksab 191 eurot ja Luxury Suite 221 eurot. Kõigil tubadel on puitparkettpõrandad.

kia.ee

Uus Kia Sorento toob kõik esile.

Ruumikus ja mugavus. Uus Kia Sorento.

Uus 7-kohaline Kia Sorento armastab karme teeolusid kuid pakub ka mugavat kulgemist pikkadel maanteesõitudel ning linnamaastikul. Täiendatud uudsete innovaatiliste tehnoloogiatega, pakub uus Sorento ruumikust nii pagasi vedamiseks kui ka reisijatele.

Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bild küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul.

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51. TARTU: Autospirit Tartu, Ringtee 82.

PÄRNU: * Reval Auto Esindused, Tallinna mnt 87E. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44.

VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. JÕHVI: * Autoesindus, Lääne 1B. NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25. VALGA: Salome, Valga, Pihlaka 2. VÕRU: Automaailm, Räpina mnt 18a. * Piirkonna uus esindus

KÜLALISENA VEINIISTANDUSTES

Leidub väga palju kohti, kuhu jõudes ei teki kordagi küsimust, kas peaks Bacchuse või Dyonysosega nende panuse osas viljakasse loodusesse vaidlusse astuma. Euroopa veinipiirkondade maalilisus ja maitserikkus on testament sellele, et maailma on jäänud veel paiku, mida jumalused on ka tegelikult puudutanud. Veinis on tõde ja parima tõe saab teada siis, kui minna veinipõllule jalutama, marju korjama ning selle juurde veini nautima.

Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock Kuidas aga teha õige valik kõikide imeliste maailma või vaid isegi Euroopa veinipiirkondade seast? Kas valida vaid Euroopa ehk kaasaegse veini fokaalpunkt ja minna uudistama veinivalmistamise hälle? Kas valida külastuseks need tuntuimad piirkonnad – Bordeaux, Mosel, Toscana – või hoopis uuemad paigad Bulgaarias, Gruusias, Rumeenias, Suurbritannias? Või lennata avastama täiesti uusi veinipiirkondi, kuhu viimase paari kümnendiga on viinamarjad kasvama säätud, näiteks Hiinat? Mis saab aga uuest maailmast?

Kuna olukord on selline, et liiga pikki tiire keegi ette võtta ei kavatse, siis piirdume Euroopaga. Läheme uurime, mida mõnusat pakuvad veiniistandused igas meie maailmajao ilmakaares.

Douro Org (Portugal)

Potugal on viimasel ajal taas kõigil meelel ja keelel ning seda just Portugali veinide uue tulemise pärast. Kui aga rääkida Portugalist, siis esimesena peab alati ära märkima Douro oru ja selle keskuse Porto linna. Sest imelisemat looduslikku orgu maailmas naljalt ei

DOURO ORG

leia, eriti veel sellist, mille nõlvad on enamasti viinamarju täis. Üks viise, kuidas selles piirkonnas liikuda, on astuda rongi, mis viib Portost Pocinhosse. Rong liigub täpselt mööda jõesängi ja pakub uskumatuid vaateid. Enne rongile asumist saab kaasa osta ka vajaminevad “töövahendid” edukateks ja emotsionaalsemateks loodusvaatlusteks.

Kuigi viinapuu juured peavad niiskema pinnaseni jõudmiseks läbi kõva kiltkivi tungima, on veinikultuur õitsenud siin juba aastasadu. Piirkond on olnud pikalt tuntud eelkõige portveinide poolest, kuid nüüdseks on Douro tuntust kogunud ka oma kangestamata veinidega ja toodab nii suurepäraseid puna- kui ka valgeid veine. Mööda Douro

jõge kulgev veinipiirkond on üks metsikumaid, mägisemaid ja kaljusemaid veinipiirkondi kogu Portugalis. Douros on palju kohalikke viinamarjasorte ja valmistatakse nii valgeid, roosasid kui ka punaveine.

Kas teate aga, kuidas tekkis portvein?

Legend räägib, et vein tahtis pikal teel mööda Douro jõge halvaks minna. Et seda takistada, valasid laevnikud veinivaatidesse viinamarjapuskarit. Portosse jõudes aga avastati, et jook oli muutunud millekski uueks ja unikaalseks. Sündis paljude poolt armastatud portvein.

Toscana (Itaalia)

Laiemale üldsusele vahest ehk kõige tuntum Itaalia veinipiirkond Toscana paikneb KeskItaalias Türreeni mere rannikul. Tegemist on ainulaadse piirkonnaga, milles on nii merd ja randu, mägesid kui ka kaunist loodust.

Lisaks sellele, et piirkond on tuntud oma kaunite veiniaedade ja veinide poolest, on see ka koduks ühele maailma kõige olulisemale linnale, Firensele. Just siin arenes keskajal nii kunst, majandus, sõjatehnika kui ka pangandus. Sellest piirkonnast on kirjutatud ka palju raamatuid ja vändatud filme. Lihtsaim viis seal ringi liikuda on auto või mootorrattaga, kuid veel parem koos autojuhiga – nii saab aimu, mida tegelikult veiniistandustes tehakse ja kuidas see tegu ka maitseb.

Toscanas on 33 DOC (Denominacione di Origine Controllata) ja 9 DOCG (Denominacione di Origine Controllata e Garantita) veinipiirkonda ning siit leiab mõned maailma hinnatuimad veinid, nagu Chianti, Brunello di Montalcino ja nii edasi. Peamine kasvatatav viinamarjasort on tugeva tanniinsusega punane “Sangiovese”. Ka põhiline Toscana veinitoodang on punavein (80 protsenti).

TOSCANA STAATUS | 15

Kuidas ma Uus-Meremaal viinamarju korjamas käisin Kui ma mõned aastad tagasi mõtlesin, mis mu meele rõõmsaks teeks, siis avastasin, et selleks oleks matkamine ja viinamarjade korjamine. Hakkasin uurima erinevaid võimalusi ja jõudsin järeldusele, et kõigeks selleks on parim koht Uus-Mermaa, mis asub 18 000 kilomeetri kaugusel Eestist, rahvaarv on 4,5 miljonit inimest ning lambaid on seal isegi veel rohkem.

Teadsin, et maa on ilus ja koosneb Põhjasaarest, mis on vulkaaniline, ja Lõunasaarest, mis on ilusa looduse, liustike, vihmametsade ning mägedega. Maailmakuulsaks sai see väike riik “Sõrmuste isanda” filmide kaudu.

Maandusin veebruaris Aucklandis ja liikusin edasi Waiheke saarele, mis on Aucklandist lühikese praamisõidu kaugusel. Mul oli hostelis kolmeks ööks voodikoht kinni pandud ja teadsin, et pean vaid Central Otagosse jõudma, et tulevase tööandjaga kokku saada ning anda sisse tööviisa taotlus. Samuti teadsin, et Central Otagos hakkab viinamarjade korjamine pihta märtsi lõpus ja aprilli alguses ning kestab kolm kuni kuus nädalat. Ja vahepeal ei ole mul kuskile kiiret, kogu aeg on minu.

Pikemalt loe Svetlana seiklustest Uus-Meremaa viinamarjade keskel veebilehelt sommeljee.ee.

Toscana tähtsust itaalia keele, kirjanduse ja kunsti arengus on raske üle hinnata, nagu ka tema rolli Itaalia kui veinimaa maine kujunemises. Igal aastal annab Toscana maailmale 200–300 miljonit liitrit veini, millest peaaegu kolmandik on Chianti. Parimad aiad asuvad küngaste lõunasse avanevatel nõlvadel, 150 kuni 500 meetri kõrgusel merepinnast.

Eger (Ungari)

Lisaks magusale Tokaj veinile tuntakse maailmas aina enam ka sügavpunast veini Egri Bikavér (eesti keeles Egeri pulliveri), mis tuleb otse Ungari ühest põnevamast veinipiirkonnast – Egerist. Legendi kohaselt aitas pullivereks nimetatud punaveini joomine ungarlastel võita lahingu türklaste vastu. Teine legend aga räägib, et moslemitest türklased nimetasid veini nii ümber, et Muhhammad ei pahandaks ja pidu võiks jätkuda.

Ungaris käies on alati äärmiselt mõnus sisse astuda ka veinikeldritesse – jumalikesse asutustesse, mis on rajatud mäekülgedele. Kui väljas lõõskab päike, siis sees tervitab jahedus. Egeris on umbes 200 mäenõlvadesse uuristatud veinikeldrit, neid ühendab veinitee nimega Neitsiorg. Olgugi et siiani näib, justkui oleks enamik neist veinikeldritest 1980. aastatest välja tõstetud, on neis pakutav vein lustakas, kvaliteetne ja vahel isegi tõsisemat analüüsi väärt. Lisaks “pulliverele” tuleks siin piirkonnas maitsta ka teist kohalikku tippveini Egri Csillagi ehk Egeri tähte.

PS. Igast veinikeldrist saab ka veini liitri kaupa kaasa osta. Kui omal taarat kaasas ei ole, pakutakse võimalust seda kohapealt osta. Nii võib juhtuda, et kaasa ostetud veinikogused hakkavad ületama transpordivahendi kütuseliitreid.

EGER

16 | STAATUS

KATALOONIA

Rhône’i org (Prantsusmaa)

Vanad kreeklased istutasid esimesed viinapuuaiad Rhône’i orgu ilmselt aastal 600 enne Kristust, mis teeb sellest ühe vanima veinipiirkonna Prantsusmaal. Veini tootmine hääbus Rhône’is roomlaste kadumisega ja tõusis taas au sisse 13. sajandil, kui Avignon muutus paavstide residentsiks ning veini tootmine laienes oluliselt.

Rhône’i orust on pärit ka esimene veinidele omistatav kvaliteedimärk. Veini kvaliteedi tagamiseks kehtestas Uzesi hertsog toorete marjade kasutamise keelu ja kuna veini kvaliteet piirkonnas tõusis, siis võltsimise vältimiseks pressiti piirkonna vaatidele märge CDR – Côtes du Rhône. Algselt lisati märge veinidele, mis olid pärit Taveli, Roquemaure’i, Liraci ja Chusclani ümbrusest, hiljem lisandusid ka teised Rhône’i piirkonnad.

Kõige tuntum Rhône’i vein on Châteauneufdu-Pape, mille nime kannab kommuun Avignon’i linna lähistel. Veiniapellatsioon on küll suurem, hõlmates ka Châteauneuf-duPape’i kolme naaberkommuuni. Piirkonna nimi tuleb sellest, et 14. sajandil, kui paavstideks olid prantslased, koliti katoliku kiriku peakorter Roomast Avignon’i ja seda tervelt 70 aastaks. Avignon’i lähedale rajati ka paavsti suveresidents Châteauneuf-du-Pape ehk paavsti uus mõis.

Kuulus on ka legend sellest, et Rhône’i oru punaveinide kuningasmari “Syrah” saabus Prantsusmaale Gaspard de Stérimbergi hobuse sadulataskus, kui see nimetatud rüütel saabus järjekordselt ristiretkelt pühale maale, kus ta leidis praeguse Iraani aladel paiknevast linnast nimega Shiraz suurepärase viinamarjasordi. See legend on aga praeguseks DNA-uuringutega ümber lükatud.

Kataloonia (Hispaania)

Kataloonia veinikultuuri seemned külvati juba 3. sajandil enne meie aja arvamise algust. Roomast läbi Prantsusmaa saabunud vallutajad mõistsid, et Vahemere rannikualad pakuvad viinamarjale ideaalseid kasvutingimusi, ja nad rajasid istandusi Kataloonia mitmesse piirkonda. Oma keele ja tugeva identiteedi poolest tuntud katalaanid muutsid maa edukaks juba keskajal, kui Barcelonast sai üks Vahemere olulisemaid kaubasadamaid. Kataloonia frantsiskaani munk Francesc Eiximenis ülistas keskajal oma kodupiirkonna veine, nimetades neid tumedateks, tummisteks ja isegi sedavõrd kangeteks, et neid tuleb veega lahjendada.

Kataloonia veinid said väljaspool maakonda tuntuks 19. sajandil, kui viinamarjatäi Prantsusmaal viinamarjaistandusi laastas.

Veinikaupmehed otsisid palavikuliselt veine Prantsusmaa lähipiirkondadest ja vaimustusid puuviljastest Kataloonia veinidest. Aasta 1872 oli Kataloonia veinikultuuri ajaloos märgilise tähendusega. Siis valmistas Codorníu veinimõisa perepoeg Josep Raventós esimese cava vahuveini, millest sai rahvusvaheline menutoode.

Maakonna traditsioonilised valged sordid on “Macabeo”, “Parellada” ja “Xarel-lo”, mida kõiki kasutatakse cava valmistamiseks.

Kataloonia punaseid veine valmistatakse traditsiooniliselt sortidest “Garnacha”, “Monastrell” või “Tempranillo”. Klassikaliste sortide kõrval kasvatatakse Kataloonia viinamarjaistandustes tänapäeval palju ka rahvusvaheliselt tuntud sorte, nagu “Cabernet Sauvignon”, “Syrah”, “Sauvignon Blanc” ja “Chardonnay”.

Allikad: europeanbestdestinations.com, veiniguru.ee, vine.ee, joogikultuur.ee

RHÔNE’I ORG (

S U T S A L Ü EHASE K

T

M U E S U U IIVNE M

INTERAKT

S U T I L O O K KOKTEILI

Liviko Distillery tehasetuur on koht, kus kohtuvad ajalugu, meistrilt meistrile pärandatud retseptid ja modernne tehnoloogia.

See on haruldane võimalus külastada töötavat tootmist, interaktiivset muuseumit ja näha, kuidas jookide valmistamine tooraine valikust kuni pudelisse villimiseni päriselt käib.

Külalistel on võimalus osaleda Liviko Joogiakadeemias degusteerimisel või joogikoolitusel, mida viivad läbi meie kogenud brand ambassadorid ja sommeljeed.

Valikus erinevad paketid – klassikaline, premium ja tailor made.

Rohkem infot – www.livikodistillery.ee Liviko Distillery, Masina 11, Tallinn Lisainfo ja broneerimine livikodistillery@liviko.ee

Liviko Distillery

livikodistillery

71

126

311

Skulptuurikoda mis pakub Teile mugavat ja paindlikku teenindust ning alati klassikalist ja ilusat lahendust.

430

Firma toodab kõrgkvaliteedilisi ehitus, sise-, ja aiakujundustooteid nagu purskkaevud, lillevaasid, inim- ja loomaskulptuurid, rõdupiirded, sambad, sillutusplaadid, kaminad, jpm.

Valmistame ka vastavalt tellija nägemustele ja joonistele ainulaadseid eksemplare.

285

209V

Tooted on valmistatud kõrgkvaliteedilisest kipsist ja betoonist, mis kannatab niiskust ja külma.

938

327

214

241

Valmistame ka vastavalt tellija nägemustele ja joonistele ainulaadseid eksemplare.

76

102A 653

27E

127

940

1061

2015

79

1097

1098

862

Skulptuurikoda OÜ · Kuivajõe küla, Kose vald, Harjumaa, 75123 · GPS: 59.180436, 25.099161 · Email: info@skulptuurikoda.ee

EESTI KUNSTITURU KÕIGE KALLIMAD JA IHALDATUMAD KUNSTITEOSED Möödunud aastal müüdi kogu maailmas 54,23 miljardi euro väärtuses kunsti. Kuigi Eesti kunstiturg moodustab sellest väga marginaalse osa, on meilgi hakanud müügisummad kasvama ja rekordid purunema.

Eesti kunstioksjonite kõige kallimate teoste esikümme 1. Johann Köler “Tartlanna Mšatka mõisa aias”, 172 561 eurot 2. Konrad Mägi “Capri maastik”, 127 823 eurot 3. Olev Subbi “Via della Lungara”, 115 000 eurot 4. Johann Köler “Hiiu saare talupoeg kirvega”, 112 000 eurot 5. Olev Subbi “Õu vana autoga”, 100 500 eurot 6. Konrad Mägi “Capri”, 98 800 eurot 7. Konrad Mägi “Viljandi maastik”, 92 000 eurot 8. Johann Köler “Itaalia maastik”, 83 407 eurot 9. Villem Ormisson “Maastik”, 80 500 eurot 10. Konrad Mägi “Itaalia maastik. Rooma”, 79 890 eurot

Tekst: Marian Kivila Maailma kalleimaks seni ametlikult müüdud kunstiteoseks peetakse praegu renessansiaja suurmeistri Leonardo da Vinci Salvator Mundit kujutavat maali, mis müüdi kolm aastat tagasi Christie’si oksjonimajas umbes 380 miljoni euroga Saudi Araabia kroonprintsile. Kuigi viimasel ajal on mitmed kunstieksperdid hakanud kahtlema, kas see teos ikka on da Vinci maalitud, ei või iial teada, kas mõne teise autori ilmnemisel selle teose hind üldsegi langeda võiks. Kunstiteose hind kujuneb üsna keerulisi ja sageli ka ootamatuid radasid pidi ja seda võib lisaks mainekale autorile mõjutada ka teose ümber toimuv: kellele on töö varem kuulunud, mida on teose kohta kirjutanud kuraatorid ja kunstiteadlased, osalemised muuseuminäitustel või hoopis põnevad meediakajastused või juhtumised, mis neid teoseid saadavad.

Rikkaks ja kuulsaks alles pärast surma

Tõde on seegi, et kalleimalt müüdud teoste tipus troonivad juba siitilmast lahkunud kunstilegendid. Põhjus, miks see nii on, peitubki ühest küljest väärikates kogudes, kuhu autorid kuuluvad, ning muidugi aus ja kuulsuses ning kunstiajalukku jäetud jalajälje sügavuses. Teisalt aga teadmises, et neid kunstnikke enam ei ole ja nende teoseid kuskilt juurde ei tule. Siit pärineb ka klišeelik tõetera, et kunstnik saab kuulsaks ja rikkaks alles pärast oma surma.

Kõik vähegi kunstiga kursis olevad inimesed mäletavad tõenäoliselt hästi Banksy teost, mille kunstnik paar aastat tagasi toimunud oksjoni käigus teadlikult hävitas, kuid mille hind ekspertide arvates pärast oksjonihaamri kukkumist tänu skandaalile hoopis kahekordistus. Juba teost luues oli Banksy installeerinud maali raami sisse hoolikalt peidetud paberipurustaja, mis õigel hetkel tööle seadistati. Kuigi

Läbi aegade kõige kallim Eestis müüdud kunstiteos – Johann Köleri õlimaal “Tartlanna Mšatka mõisa aias” (u 1870), mis müüdi anonüümseks jääda soovivale kunstikogujale 2008. aastal 2,7 miljoni krooniga.

Foto: Repro

Banksy maal müüdi maha miljoni euroga ja oma teoste hindade üle justkui nurisemiseks põhjust pole, oli sellise aktsiooni eesmärk ironiseerida kunstituru ning kohati absurdsusesse ulatuvate hindade üle. Ja nagu Banksy aktsioonist selgus, võivad teose hinna määrata mõnikord ka täiesti ootamatud ning ebaloogilised faktorid.

Mis määrab Eesti kunstiturul teose hinna?

Eestis Banksy stiilis vimkasid reeglina ei visata ja siinsed kunstiteoste hinnad ei küündi ka miljonitesse. Küll aga on meiegi kunstiturul teinud mitmed kunstnikud läbi märkimisväärsed hinnatõusud, mis annavad lootust, et kunsti hinnad on edaspidigi ülespoole kerkimas. Tänavu

Olev Subbi “Via della Lungara” (2000) tegi tänavu kevadel ootamatu hinnahüppe – 22 000 eurone alghind tõusis oksjonil 115 000 euroni.

Subbi maale ei ole varem sellise hinnatasemega müüdud.

müüdi Haus galerii ja Vernissage galerii oksjonitel vaid nädalase vahega kaks Olev Subbi teost enneolematult kõrge hinnaga: Subbi vähetuntud maali “Via della Lungara” (2000) Eesti mõistes mitte üldsegi madal, 22 000-eurone alghind tõusis enampakkumisel 115 000 eurole. Nädal varem toimunud Haus galerii kevadoksjonil kasvas Subbi maali “Õu vana autoga” hind 16 500 eurolt ootamatult 100 500 eurole. Olev Subbi teostele ei oleks keegi sellist edu ennustanud, sest enne troonisid Eesti esikümnes valdavalt vaid Johann Köleri ja Konrad Mägi maastikud. Palju hilisemat loomingut esindav Subbi on selles komplektis üsna ootamatu nimi.

Mis üldse määrab kunstiteose hinna siinsel kunstiturul? Juba üle kahekümne aasta kunstioksjonitega tegelenud Haus galerii omanik Piia Ausmani sõnul on neid faktoreid päris palju. Nendeks on näiteks autori enda tööde müügi senine ajalugu, teose valmimise periood, tehniline spetsiifika ja kunstniku professionaalne tase. Oksjonile seatud alghinnaks on teose võrdluspõhine müügihind ja midagi juhuslikku selles protsessis ei ole – kõik hinnad peavad olema põhjendatud. Mis juhtub aga siis, kui mõni

STAATUS | 19

ostuhuviline oksjoni käigus hinna üles kruvib?

Ausmani sõnul mõjutavad oksjonite emotsionaalsed hinnatõusud ka hinnatõusu pikemas perspektiivis ja tasapisi tõuseb kogu turu foon, kuid üksikud hinnasööstud mõne autori puhul ei tähenda veel, et sama autori teos võiks kohe järgneval oksjonil olla turu keskmisest kordi kõrgema hinnaga.

Kunst kui investeering

Juba sajandeid tagasi oli jõukama elanikkonna seas levinud mõtteviis, et varanduse kindlustamiseks tuli oma vara hajutada: kolmandik sellest paigutati kunsti, kolmandik kinnisvarasse ja ülejäänu kulda. Oma varanduse paigutamine kunsti ei ole ka tänapäeval halb idee – pigem vastupidi.

Kuigi erinevad kunstiindeksid näitavad, et kunst käib börsiga üsna sarnast rada ja majanduslangus tähendab ka langust kunstimüügis, ei toeta seda vähemasti Eesti kunstiturul müüdud teoste hinnad. Majanduslangus võib peegelduda turuaktiivsuses ja teoste müügi koguarvus, kuid teose enda hind langeb harva. Eesti seni kalleim müüdud teos, Johann Köleri “Tartlanna Mšatka mõisa aias”, müüdi kriisiaastal (2008) rekordilise 172 561 euroga. Ka tänavu kevadel müüdud Subbi teoste rekordilised hinnad ei näi kuidagi peegeldavat eriolukorrast ja pandeemiast tärganud majanduslangust. Üliaktiivsel Lääne kunstiturul leidub väga erineva profiiliga kollektsionääre ning ühe segmendi jaoks teenibki kunsti ost ja müük lihtsalt ärilisi huve. Tihti ei tea kollektsionäärid isegi, mida koguda, ja selles nõustavad neid isklikud konsultandid. Leidub teoseid, mis ei püsigi ühe omaniku käes ja mis ringlevad konstantselt ühest kogust teise.

Pisikeses Eestis toimub aastas vaid kümmekond oksjonit ja neid korraldab kolm-neli galeriid: Haus, Vaal, E-Kunstisalong ja hooti ka Vernissage. Siin ei vaatle enamik kunsti ostjatest kunsti kui investeeringut, kuigi kunstiga on võimalik iseenesest teenida, kui olla piisavalt kannatlik. Ausmani hinnangul ostetakse teos 100% juhtudest oma kogusse kindla teadmise ja südame hääle järgi ning seda mitte hilisema edasimüümise eesmärgil. “Kunst on selles plaanis emotsionaalne investeering, mis on osutunud ajas ka materiaalseks investeerin-

guks, sest emotsioon ise kestab ja see, et ta võiks sama tundega kedagi teist mingil hilisemal ajajoonel puudutada, on väga tõenäoline.

Ma ei tahaks kunsti kuidagi müstifitseerida, aga paraku on selle energeetiline laetus väga kestev argument, mis ajas investeeringuks osutub,” ütleb Ausman. Kui aga kunsti edasi müüa, võib olla kindel, et teist või kolmandat korda oksjonile sattudes selle hind ei lange. Ausmani sõnul selliseid juhtumeid, kus ühe teose hind hiljem langeks, ei ole, kui just ei ole tegemist teosega, mis on varem läbi teinud üliemotsionaalse hinnatõusu, millele turg ei pruugi kunagi järele jõuda. On olukordi, kus 3000-eurose turuhinnaga teose hind tõuseb oksjoni käigus 30 000 euroni, ent sellisel juhul ei pruugi seda hinda näiteks viis aastat hiljem saada.

Kellele kuuluvad Eesti kunstimüügi tipud?

Oksjonitele sattunud teosed pärinevad reeglina erakogudest ja eraisikutelt, aga ka kunstnikelt endilt. Tihti on oksjonile teoste toojateks omaaegsete kunstiaustajate järeltulijad või siis kunagiste kunstike sõprade pered, aga ka väliseestlased, kes toovad oma kunstivara kodumaale tagasi. Ausmani sõnul on ka mõned praegused kogujad aastaid tagasi ostetud töödega teisel ringil ja on ka vanema

Konrad Mägi “Capri maastik” (1922–1923) kuulub Enn Kunila kollektsiooni ja soetati 2007. aastal 127 823 euro eest.

Foto: Haus galerii

Tänavusel Haus galerii kevadoksjonil kerkis Olev Subbi maali hind kosmilistesse kõrgustesse – 16 500 eurolt 100 500 euroni.

Foto: Haus galerii

põlvkonna teadlikke kollektsionääre, kes ei pea vajalikuks töid enam hoida. Samuti leidub omaaegseid nimekaid kunstikogusid, mis on pärandina laiali läinud. Tõsiseid kunstikogujaid, kes oksjonite kaudu pidevalt oma kogusid täiendavad, on mõnekümne ringis.

Ausmani sõnul on suurem osa kogujaid siiski need, kes ennast ei avalikusta, ent kellel on arvukalt väärtuslikke töid.

Küll aga ei ole vaja karta, et müüdud tippteosed uute omanike kodudesse aastakümneteks publiku silme eest peidetuks jäävad. Ühed Eesti märgilisemad kunstikogud kuuluvad Enn Kunilale, Jaan Manitskile ja Mart Lepale, kes on kõik varmad oma kollektsiooni ka avalikult esitlema. Ausmani sõnul on mitmekülgseid ja olulisi kogusid ning kogujaid veelgi, paljud neist aga eelistavad jääda anonüümeks ja jäävad siinkohal mainimata, sest galeriil on oma klientidega konfidentsiaalne suhe.

Miks kerkis Subbi maali hind oksjonil rekordilisele kõrgusele?

Konrad Mägi “Itaalia maastik. Rooma” (1922–1923) on üks suuremaid töid, mis autoril Itaalia-reisist valmis. Teos leidis 2010. aastal ostja 79 890 euro eest.

Foto: repro 20 | STAATUS

Foto: erakogu

Miks kerkis Olev Subbi maali hind oksjonil rekordilisele kõrgusele ja kas Subbist on saanud nüüd üks Eesti kunstioksjonite nõutuim staar? Kommenteerib Kristiina Radevall Kristiina Radevall Vernissage galeriist, mille virVernissage galeriist. tuaalsel kevadoksjonil kerkis maali “Via della Lungara” hind 115 000 euroni.

Me olime kindlad, et hind tõuseb oksjoni käigus alghinnast tunduvalt kõrgemaks, kuna tegemist oli Olev Subbi loomingus ühe unikaalseima maaliga. Eriliseks teeb selle maali ainulaadne motiiv: kujutatud on kahte akti, mille taustaks on huvitav metafüüsiline linn. Teos valmis uueks millenniumiks. Igavikulise linna katuste vaate taustal sümboliseerivad kaks akti möödunud ja saabuvat aastatuhandet. Tegemist on Subbi hilisperioodi valguse- ja värvikäsitluse harmoonia meisterliku näitega.

Ka fakt, et kunstiturul ei ole just väga palju Subbi töid saadaval, sai hinna kujunemisel üheks määravaks faktoriks.

Kindlasti on nõudlus Subbi loomingu järele nüüd veelgi rohkem kasvanud ja see loomulikult mõjutab ka tema teiste teoste edasist müügihinda. Samas tuleb arvesse võtta, et teose müügihinda mõjutavad ka paljud teised faktorid: lisaks autori nimele ka tema haridus ja produktiivsus, konkreetse teose periood, motiiv, suurus ja tehnika, samuti teose varasem eksponeerimine heatasemelistel näitustel, reprodutseerimine kataloogides jne.

20 AASTAT KÕRGETASEMELISE

KUNSTI SELTSIS

Vernissage galerii vahendab Eestis kõrgetasemelist ja professionaalset kunsti juba 2000. aastast ning kuus aastat hiljem lisandus sellele kunstinäituste ja -oksjonite korraldamine.

Galeriis leidub teoseid 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani, mis kõik aitavad Eesti rikkalikku kunstiajalugu laiemale maailmale tutvustada.

JOHANNES GREENBERG: Johannes Greenbergi (1887– 1951) teos „Näitleja” (Therese Masing, 1946–1951, õli) on ilus näide perioodist, kus kunstniku loomingus hakkas domineerima teatrimaailm. Tema maalimisviisi iseloomustab sel perioodil impulsiivsus, lahtine, pastoosne pintslilöök, rikas ja ergas palett.

Kunst kui kirglik ja sügav hobi on oma peensuste ning ajalooga teadus omaette, mistõttu vajavad kunstikogujad tihtipeale nii asjatundlikku nõustamist ja erinevaid konsultatsioone kui ka kunstiteoste hindamist, restaureerimist, raamimist ning transporti. Kõiki neid teenuseid pakub ühes kohas Vernissage galerii, mida juhib Kristiina Radevall.

Maaletoojana võimaldab kunstisalong Vernissage leida Eestist nii pildiraamide liiste kui ka kvaliteetset peegeldusvaba ehk “nähtamatut” klaasi Artglass.

Klaaside valikus leidub ka erinevaid suure UV-kaitsega (70% kuni 99%) peegeldusvabasid tooteid. Salongis on ainulaadseid pildiraame Euroopast ja Skandinaaviast.

Edukas ja laia haardega kevadoksjon ning põneva kunstiteoste valikuga sügisoksjon

MALLE LEIS: Malle Leisi (1940–2017) teosel „Sukmiti aed” (1994, õli) on kujutatud looduslähedast eeslinna puude vahele peitunud majade ja aedadega. Maalil avaldub Leisi omapärane stiil, fragmentaarne struktuur ja erksad värvid oma popkunsti esteetikaga.

Vernissage galerii edukas kevadoksjon on teinud ajalugu enampakkumisele läinud erinevatest kunstižanritest pärit teostega, kokku 80 teost 59 Eesti autorilt.

Oksjoni abil leidsid uue omaniku 58 Eesti kunstiklassiku teost. Saavutati mitu hinnarekordit.

Peagi on tulemas järjekordne Vernissage galerii sügisoksjon, kuhu lubatakse panna enampakkumisele üllatavalt häid senitundmatuid töid erinevatelt Eesti autoritelt. Esindatud on Gregor von Bochmanni, Johannes Greenbergi, August Janseni, Richard Sagritsa, Richard Uutmaa, Olev Subbi, Aleksander Vardi, Toomas Vindi, Malle Leisi, Aarne Miikmaa, Eduard Timbermanni jt teosed.

Sügisoksjonile minevate töödega saab tutvuda Vernissage galeriis ja kodulehel vernissage.ee alates oktoobrist. vernissage.ee

Radeks Trade

OLEV SUBBI: Olev Subbi (1930–2013) oksjonile tulevas teoses „Lend üle linna” (2007, akrüül, õli) on kunstnik ühendanud oma meelisžanri, abstraktsed vormid, vaatega Igavesele Linnale.

TOOMAS VINT: Toomas Vindi (1944) maastikes on iga leheke ja kõrreke näiliselt hoolega maalitud, samas on neile omane tugev sisemine, emotsionaalne keskendatus. Oksjonil tuleb enampakkumisele Toomas Vindi maal „Roheline muna” (1996, õli).

MART PUKITS: Mart Pukitsa (1874–1961) maalist „Pargivaade” (1920ndad, õli) kumab läbi tema vaimustus Eesti loodusest. Teos kuulub kunstniku varasemate maalide hulka.

RICHARD UUTMAA: Richard Uutmaa (1905–1977) maalil „Kalarand kuuskedega” (1940. aastate lõpupool, õli) on eriline ja huvitav kompositsioon tumedate kuuskedega esiplaanil, mille vahelt avaneb vaade lahele ning päikesepaistelisele kalarannale võrgukuuride ja paatide juures askeldavate inimestega.

STAATUS | 21

KUI VALID, SIIS VALI ORIGINAAL PUSKUPUSKU!

TÖ

•

MU ANTI GAR

VA

-4 • 3

%SE 10G0 AVU I

ED

KII R

TAR N ED

ÖPÄ

E

Üle 12 aasta garanteeritud kvaliteeti ja rahulolu. Vaata meie ametlikke edasimüüjaid:

www.puskupusku.ee

Kopli 29, 10412 Tallinn | info@puskupusku.ee | +372 5340 2414

VÕLTSKAUP – OHTLIK NII TERVISELE, KESKKONNALE KUI KA STIILILE Võltskaup võib sageli näha välja ahvatlevalt stiilne ja ehtne, kuid sellega võib kaasneda väga mitmeid probleeme. See võib olla ohtlik tervisele ja keskkonnale, tuua rahalist kahju ning jätta inimese sootuks tootest ilma.

Tekst: Reelika Sommer Fotod: Shutterstock

Võltskaubaga seonduvaid probleeme on mitmeid. Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru sõnul on kõige hullem see, kui võltskaup osutub ohtlikuks. Näiteks võib osa tooteid sisaldada ohtlikke kemikaale, mis põhjustavad tervisehädasid. Eriti oluline on ohutus selliste toodete puhul, millel on otsene kontakt inimese nahaga, näiteks ilutooted.

Võltskaupade hulgas on ka tehnikakaupu, mis võivad olla toodetud ohutusreegleid arvesse võtmata ja kasutamisel põlema süttida või plahvatada. “Väga suur oht tervisele kaasneb ka originaaltoote ko-

peerimisel valmistatud mänguasjade puhul, sest väikelapse tervist võib tõsiselt ohustada mistahes ohutusnõude eiramine tootmisel,” selgitas ta.

Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et tootmisel on mõju nii keskkonnale, inimestele kui ka loomadele. “Võltskauba tootjad ilmselt ei mõtle oma tootmisviisi ja toodete mõjule, mistõttu nad ka ei võta selle eest vastutust,” ütles Tammaru. “Paraku tarbijal ei ole võimalik tootega tutvudes kindlaks teha, milliseid aineid ja materjale selle tootmisel tegelikult on kasutatud, seega puudub kindlus toote omadustes.”

Kõik võltstooted rikuvad ka autoriõigusi, mis on kuritegevus. Netist võltskauba tellimisel võib tekkida olukord, kus Eesti maksuja tolliamet võtab saadetise ära ning kaup läheb hävitamisele. Peale selle võib Euroopa Liidu liikmesriigi ostjat tabada rahatrahv 70 eurost kuni 15 000 euroni.

Ilma nii rahast kui ka kotist

Hiljuti pöördus Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusesse tarbija Saksamaalt, kes tellis Eesti e-poest Nike jooksujalatsid. Kaup saabus tarbijale Taiwanist ning toode erines silmatorkavalt Nike jalatsitest.

Tammaru soovitab sellises olukorras kasutada 14-päevast tagastamisõigust ja kaup tagasi saata. “Paraku tuleb sellisel juhul tavaliselt tasuda tagastamise kulu. Seetõttu tasub esitada kauplejale pretensioon, et kaup ei vasta tellitule ja küsida tagasi toote eest makstud raha,” sõnas ta.

Teine hiljutine juhtum oli selline, kus eestlane ostis välismaisest e-poest Chaneli kaubamärgi käekoti. Eesti toll pidas aga saadetise kinni, sest tegemist oli võltsinguga ja toode kuulus hävitamisele. Tarbija oli ilma nii rahast kui ka kotist.

Kuidas võltsingut ära tunda?

Kui näiteks liba-Elvis võib olla tohutult naljakas ja pilkupüüdev, siis võltsitud käekott või telefon jälle üldsegi mitte. Siiski on võltsingut orginaalist üha raskem eristada.

Mida panna tähele, kui sa ei soovi võltsingut?

Tekst: Teele Teder Hind. Esimene erinevus on muidugi mõista hind. Ükskõik, mille ostmisel. Kui tegemist on ikkagi turuhinnast tunduvalt odavama pakkumisega, võib tegemist olla koopiaga. See kehtib nii kunsti, varuosade, lõhnade, ehete kui ka käekottide puhul.

Ostukoht. Kui sa oled keset Türgi tänavat ja jutukas kaupmees pakub sulle Tommy Hilfigeri originaaltriiksärki kõigest 20 euroga, siis tead ju juba ise ka, et ta valetab. Sama kriitiliselt võiks ostukohtadesse suhtuda ka internetis. Kui veebipood ei tekita usaldust, aga hinnad on head, võid suure tõenäosusega petetud saada. Õmblused. Kui sul on võimalus kaubaga enne ostmist lähemalt tutvuda, siis riiete ja käekottide puhul reedavad tavaliselt õmblused, kas tegemist võib olla koopia või originaaliga. Kui peaksid õmbluste asemel aga hoopis liimi kohtama, võid kindel olla, et tegemist on koopiaga.

Detailid. Kindlasti tasub nii riiete kui ka käekottide puhul vaadata üle detai-

lid – kas need on lohakad ja ebaühtlased?

Jopede ja kottide puhul proovi kindlasti ka seda, kuidas lukud töötavad. Originaali puhul peaksid need töötama kui valatult.

Püsivuse test. Lõhnade puhul tasub teha püsivuse testi. Originaallõhna kestus oleneb selle tüübist: Eau De Cologne kestab kuni kaks tundi, Eau De Toilette kestab umbes kolm kuni neli tundi ja Eau De Parfum neli kuni kuus tundi. Koopiad kaotavad aga tõenäoliselt lõhna vähem kui tunniga. Paberile pihustatuna kestab originaallõhn kauem kui 24 tundi ja koopia tunduvalt vähem. Õlisuse test. Lisaks tasub lõhnade puhul jälgida nende õlisust. Piserda lõhna sõrmede vahele ja tunneta, kas see on pisut liiga õline. Ka see võib olla märk, et tegemist pole originaaliga.

Raputamise test. Kui lõhna suhtes on endiselt kahtlusi, võib pudelit ka raputada.

Lõhnapudelit raputades tekivad sellesse mullid, originaallõhna mullid peaksid kaduma 10 kuni 15 sekundi jooksul, koopia puhul peaksid aga mullid kaduma kohe pärast raputamist.

Toidumaailma suurimad pettused Loomulikult pole ka toidumaailm võltsimisest puutumata. Europoli andmetel on võltsitud toiduained uimastite järel suuruselt teine illegaalse sissetuleku allikas Euroopa Liidus.

Tekst: Teele Teder

Nii on ka Eestis leitud extra virgin märgistuse all oliiviõli, mis on nii madala kvaliteediga, et ei tohikski müügis olla. Külmpressitud oliiviõlid liigitatakse kolme kategooriasse: esimese pressi oliiviõli, külmpress-oliiviõli ja lambiõli. Esimest kahte on lubatud jaemüügietapis müüa, kuid viimast mitte. Lambiõli, mis on samuti külmpress-oliiviõli, puhul on tegemist madalama kategooria oliiviõliga, mis pole mõeldud jaemüügis müümiseks.

Siinkohal ei tohi külmpress-oliiviõli lambiõli kategooriat segi ajada ehituspoodides müügil oleva lambiõliga, sest tegemist on erinevate toodetega.

2017. aasta veebruaris arreteeriti Itaalias 42 Piromalloi grupeeringu liiget, kes tootsid 40 farmis odavat toiduõli, mida eksporditi Ameerika Ühendriikidesse extra virgin märgistusega. Itaalia politsei hinnangul on ligi pool kogu Itaalias müüdavast väärisoliiviõlist praak.

Viimasel aastakümnel on üha enam räägitud ka maffia sekkumisest toidutootmisesse.

Need teemad on aktuaalsed eriti just Itaalia ja Rumeenia piirkonades, kus tihtipeale kleebitakse mahesilt toodetele, mis tegelikult polegi mahedad. Kõige tulusam petukaup ongi just orgaaniline toit. Ühe operatsiooni käigus õnnestus Itaalias tabada grupeeringud, kes importisid Rumeeniast odavat nisu ja müüsid seda orgaanilise pähe kolm-neli korda kallimalt edasi.

Petetakse aga kõikide märgiliste toodetega: on olnud juhuseid, kus mozzarella’t valgendatakse pesuvahenditega. Oliiviõli segatakse kokku odava Põhja-Aafrika õliga. Leiba

küpsetatakse asbesti- ja saepurusegust.

Odavaid piiritusveine pakendatakse ümber ja sildistatakse kui Toscana parimaid. Selleks et petturite vastu võidelda, on Itaalia politsei toidupettuste tuvastamiseks palganud isegi degusteerijad, kes suudavad eristada õigeid maitseid võltsingutest.

Aga pettus võib aset leida ka maitseaineriiulil. Safran on maailma kõige kallim ja samas ka kõige enam võltsitud toiduaine.

Petturid üle maailma üritavad nii saialillekroonlehti kui ka isegi värvitud siidiniiti müües ostjat kiire rikastumise eesmärgil petta. Ka safranist jahvatatud pulbrit ei tasuks alati usaldada, sest seda on veelgi lihtsam võltsida. Nipid, kuidas õiget safranit ära tunda, ei olegi enam nii vettpidavad, sest kopeerijad täiustavad pidevalt oma toodangut. Üldiselt peaks safrani ära tundma selle tugeva lõhna järgi. See peaks ninna torkama ka läbi mitme pakendi. Lisaks peaks ka safrani niidikesi detailselt vaatama: orginaalsafrani puhul peaks nägema sarnase suurusega niidikesi, mille ühes otsas on kollane niidiosa ja teine ots laieneb lõpust. Kolmas oluline näitaja peaks muidugi olema krõbe hind. Originaalsafrani kõrge hind on tingitud sellest, et põllumajanduslik tootmine on keeruline ja aeganõudev käsitöö, mis põhineb farmerite iidsetel traditsioonidel. Saak koristatakse paari nädala jooksul päikesetõusul, kui õied on avanenud.

Allikad: Maaleht, Maakodu

Borges First Harvest. Parimad ekstra neitsioliiviõlid saadakse uue saagikoristuse hooaja kõige esimestest oliividest. Ainult nii saab kõige värskema õli, mida iseloomustab aroomide, maitsete ja värvi intensiivsus.

Oma unikaalse maitse poolest kiidetud oliiviõli, mida valmistatakse alati vaid piiratud koguses.

Elegantsed maitsenüansid ja võrreldamatu tekstuur teevad First Harvestist hõrgu lisandi salatitele, köögiviljadele, kalale või lihtsalt röstitud leivale.

Saadaval Selverites, Solarises ja Viimsi Delices.

VIIE TÄRNI UNI Hea uni on luksus, mille arvelt kokku hoida ei maksa. Siiski pole see sugugi igaöine külaline. Küll ei pimenda kardinad piisavalt. Siis tahab elukaaslane õhtul liiga kaua telerit vaadata. Rääkimata püüdlustest sõba silmale saada pealpool pilvi, kui lennuki istmevahed on liiga kitsad ja pinginaaber ei soostu kuidagi tuld kustutama. Salarelvaks unetuse vastu on saanud unemaskid.

Tekst: Riina Palmiste Fotod: Shutterstock

Esmapilgul näevad unemaskid kõik üpris sarnased välja. Siiski on nendegi seas mudeleid, mis teevad teistele silmad ette – kas siis välimuses, kvaliteedis või omadustes. Milliste põnevate funktsioonidega unemaske on leida?

Neile, kes kannatavad sagedaste peavalude käes

Kvaliteetne mask ei tähenda ilmtingimata, et pead üüratu rahasumma välja käima. Märksa olulisem on, mida see teha lubab. Näiteks Imaki jahutav unemask, mis mõeldud väsinud ja pundunud silmade rahustamiseks, maksab kõigest 11–12 euro ringis. Ometi pole see hinnatud üksnes uneprobleemide all kannatajate, vaid ka migreenihoogude küüsis vaevlejate seas, sest blokeerib igasuguse valguse, mille vastu on viimased teadupärast eriti tundlikud.

Raskuse all magajatele

On inimesi, kes vajavad uinumiseks raskustekki, mis tekitaks turvalise ja rahuliku tunde

26 | STAATUS

– seda isegi siis, kui toatemperatuur küündib juba vaikselt saunalavaga samadesse kõrgustesse. Neile mõeldes on loodud unemask Purple + Gravity, et lubada sedasama luksust ka oma silmadele. Nagu nimi ütleb, ongi mask valminud ülipopulaarsete mäluvahtmadratsite tootja Purple ja raskustekkide looja Gravity koostöös. Klaashelmestega täidetud ja hubase kunstkašmiiriga kaetud maski hind jääb 25 euro ringi.

Nahasõbralik valik moeteadlikele daamidele

Naiste südamete võitmise on enda peale võtnud Slipsilki-nimeline siidist unemask.

Kusjuures seda üldsegi mitte ainult oma elegantse heleroosa disaini pärast. Kuigi, tõsi küll, välimuselt on see samuti pilgupüüdja. Hoopis rohkem on see hinnatud aga oma nahasõbralikkuse poolest. Iga naine teab omast käest, et silmade ümbert on nahk väga õrn. Mooruspuu siidist allergiaohutu mask ei kortsu ega tõmba nahka, vaid kohtleb seda ülima ettevaatlikkusega.

Printsesliku välimusega unemaski eest tuleb välja käia ligi 42 eurot.

Tehnikahuvilistele

Pika ja keerulise nimega unemask Sound Oasis Glo to Sleep Advanced Sleep Therapy Mask oli tõeline tegija tänavusel, 2020. aasta tarbeelektroonika näitusel – iga-aastasel üritusel, kus tutvustatakse tehnoloogia viimast sõna. Mask mitte ainult ei blokeeri valgust, vaid üheainsa nupuvajutusega saab tööle lülitada rahustavad punased või sinised tuled.

Lubatakse, et kui hoida pilk värvilistel tuledel, ajutegevus aeglustub ja mõtted lülituvad justkui iseenesest välja. Uinutava meditatsiooniseadme eest küsitakse umbes 34 eurot.

Lihtsusearmastajatele

Kas oled ka üks neist, kellele ei meeldi end liialt asjadega siduda? Kõik üleliigne pudi-padi ahistab ja reisile läheksid üldse parema meelega tühjade kätega. Sellistele unetutele mõeldes loodi Ostrichpillow Loop, mis on kaks ühes unemask ja kaelapadi.

Väljast on see kaetud pehme kangaga, seest täidetud mikropärlitega, mis lasevad maskil sobituda kandja näokujuga ja on pehmenduseks, kui vastu akent või seina toetuda.

Seega kui üleliigseid asju ei armasta, aga päris unemaski ja padjata naljalt ei uinu, säästab selline kaks-ühes-abiline käsipagasis kindlasti mõnusasti ruumi. Hind jääb sellel 30 ja 40 euro vahele.

Neile, kes ei suuda end taustamürast välja lülitada

Õnnelikud on need, keda häirib uinudes üksnes valgus. Paljudele on samavõrra tüütu kui mitte häirivamgi igasugune taustamüra – olgu segajaks lärmakad naabrid või lennukis näiteks mootorimüra ja kõrvalistujate lakkamatu jutuvada. Ülemõõdulise unemaskiga Lunya Restore ei ole vajadust eraldi kõrvatroppide järele – see katab nii silmad kui ka kõrvad. Maski eest tuleb välja käia ligikaudu 40 eurot.

Allikas: cntraveler.com

OSTREA EDULIS Austrid on näide sellest, kuidas muutuv aeg ja trendid lükkavad lihtsa “talupojatoidu” gastronoomse kõrgkultuuri sünonüümiks, tõstes nii selle hinnad lakke kui ka lükates aastasadu vaeste toiduks peetud roa üleilmsesse valgusvihku. Teine samasugust populaarsuse kasvu nautinud toit on must kalamari, ka näiteks trühvlid või veiseliha.

Tekst: Martin Hanson Foto: pixabay.com

Toored austrid on väga paljude inimeste meelest gurmaanluse kõrgeim tase. Need kergelt soolased, sidruniga nauditavad mereannid on aastatuhandeid olnud tuntud ka kui afrodisiaakumid. Nüüd aga kirjutab teaduskirjandus, et neist tasuks suure kaarega mööda käia, kuna need imelised molluskid pole enam turvaline toidukraam. Põhjus selleks on väga lihtne ja globaalne – nimelt kliima soojenemine. Uuringute järgi on maailmas mered nii palju soojemaks läinud, et selles merevees, mis austritega kaasa tuleb ning austreid soolakalt maitsestab, kasvavad ohtlikud bakterid ja mikroobid, mis jõuavad ka sööja kõhtu.

Seni pole veel olnud haigestumistest kuulda, mis tähendab, et ju on tegu lihtsalt hoiatusega. Kuni asi pole veel lootusetu, tasub austrid ikka oma menüüsse lubada.

Mis on mis austrite maailmas?

Maailmas süüakse väga palju erinevaid austriliike, mis kasvavad kas looduslikult või kasvandustes kogu planeedi ulatuses. Enamik neist austritest tuleb meie toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest. Termin fin de claire

28 | STAATUS

tähistab austrite puhul parimaid isendeid kasvanduse ühest basseinist. Numbritega märgistatakse austrite suurusi. Nimed Marennes, Oléron, Bouzigues tähistavad austrite kasvatusalasid. Kõige kallimad ja hinnatumad – pähklise maitsega – austrid tulevad Prantsusmaalt Bélonist.

Legendide järgi on näiteks Tsarskaya austrid oma nimetuse saanud selle järgi, et prantslased aretasid selle liigi spetsiaalselt Vene tsaari toidulaua jaoks. Neid hõrgutavaid austreid serveeriti koos musta kalamarja ja viinaga. Tsarskaya austrit iseloomustab selle kordumatu, kergelt magus lõhn ja rikkalik joodine maitsebukett, mis sarnaneb õrnalt krõmpsuva, veidi hapuka järelmaitsega Argentina veiselihaga.

Kasvanduses elavad austrid neli-viis aastat, sellele eelneb kaheaastane nii-öelda sõimeiga. Kvaliteetse karbi saamiseks kulub aga kokku seitse-kaheksa aastat. Üks täiskasvanud austrikarp sisaldab keskmiselt 20 grammi liha. Lisaks toorelt ehk elusalt söömisele kasutatakse austreid toiduks töödeldult ja konserveeritult. Näiteks tehakse austritest austrikastet, mida sarnaselt sojakastmega kasutatakse vokitud roogade maitsestamiseks.

Vitamiinirikkad ja kalorivaesed

Kas aga teadsid, et austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna oma, ent samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrikasvatajate ja toidunautlejate jaoks on olulised eelkõige kaks liiki: Ostrea (lamedad), kelle hulka kuulub Euroopa ehk söödav auster, ja Crassostera, kelle hulka kuuluvad hiidaustrid. Ostrea liigi isendil on lame ümar karp, tema liha on tihke ning sellel on selgesti tuntav mereline järelmaitse. Lamedatest Prantsuse austritest on enim tuntud Béloni auster, kelle elupaigaks on Bretagne’i provintsi meresügavused.

Austrid sisaldavad rohkesti näiteks tsinki, lisaks on neis palju vaske, rauda, kaltsiumi, joodi ja fosforit ning B-, A- ja D-vitamiini. Tervisele on ühtlasi kasulik austrites sisalduv rasvhapete kombinatsioon, milles on palju oomega-3-rasvhappeid. Austrid läigivad, sest sisaldavad palju glükoosi, kuid sajas grammis austrites on vaid kuni kuuskümmend kilokalorit. Värske auster lõhnab nagu üks vetikatega kaetud kaljurahn, kui meri hakkab mõõna tõttu taanduma. Värske on see auster, mis on tervenisti karbis, selge tekstuuri ja värviga,

kergelt pulseeriv ning kindlasti peaks alles olema austrikarbis sisalduv vedelik ehk niinimetatud austri elumahl.

On üks huvitav reegel: austreid süüakse üldjuhul vaid kalendrikuudes, milles esineb r-täht ehk 1. septembrist kuni 30. aprillini.

Suvekuudel austrid koevad ning nende limuskehasid täidab suurem kogus toksiine.

Lisaks tuleb alati jälgida täpselt austrite püügikuupäeva: auster on söödav maksimaalselt kümme päeva pärast püüki, kuid alati tuleks valida toidulauale kõige värskemad karbid.

Austrite söömiseks on palju erinevaid meetodeid, kõige levinum on neid toorelt ja sidrunimahlaga veini kõrvale nautida. Siiski pannakse austreid ka ahju, tehakse neist hautisi ja pirukaid. Kuna austrite hinnad aga varieeruvad kõvasti, on viimati nimetatud toidud siiski haruldased. Austrit võib maitsestada ka vaid musta pipra, palsami- või vaarikaäädika, sidrunimahla ning Tabasco kastmega. Selle juurde sobivad suurepäraselt peeneks hakitud sibul ja rukkileib. Austrile võib lisada ka lusikatäie punast kalamarja või avokaadopüreed.

Olgugi et austriroogade retsepte on sadu, neelatakse austrid harilikult alla tervena.

T채helepanu!

T채helepanu! Tegemist Tegemist on on alkoholiga. alkoholiga.

Alkohol Alkohol v천ib v천ib kahjustada kahjustada teie teie tervist. tervist.

VEINID KOTIS Bag-in-box, lühendatult BIB, cask wine, goon sack – sellised on enim levinud nimetused veinidele, mis on pakendatud tavapärase pudeli asemel kotti ja siis veel karpi. Esimene neist on meie jaoks vast kõige suupärasem, teised nimetused on rohkem levinud down-under-regioonis ehk Austraalias ja Uus-Meremaal.

Tekst: Kristjan Markii, Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Fotod: Lauri Laan no@no.ee

Kuigi meie jaoks on tegemist veiniturul alles viimasel kümnendil pead tõstma hakanud trendiga, siis tegelikult tähistas bag-in-box mõned aastad tagasi oma 50. sünnipäeva. Selle pakendamisviisi sünnikoht on Austraalia. 1965. aastal sai sealne veinimaja Angove Family Winemakers patendi veini kotti pistmiseks. Väidetavalt saadi inspiratsiooni kunagi kasutusel olnud kitsenahast lähkritest ning esimesed kasutatud kotid laenati akuhappe transportimiseks mõeldud varudest.

Uudsus ja innovaatilisus

Esmast veinikoti versiooni oli suhteliselt ebamugav kasutada, kuna selle avamine ja sulgemine käis kohmaka lõksuga, mis kotti väga tihedalt ei sulgenud. Lahendus sellele töötati välja teises Austraalia veinimajas Penfoldsis koostöös Charles Maplaseni nimelise härrasmehega. Seal arendati välja koti külge monteeritav spetsiaalne kraan ja sellisele mugavale korduvalt avatavale ning suletavale lahendusele saadi patent juba 1967. aastal.

Kuigi sealtmaalt edasi BIB-pakendile põhimõttelisi, fundamentaalseid muutusi enam tulnud ei ole – nagu ikka kott, kraan ja vajadusel karp –, on tootearendus terviklahenduse nimel siiski pidevalt jätkunud. Tänu sellele leiame poest väga erinevates suurustes, erinevate avamis- ja sulgemislahendustega variante. Uusim lahendus on kottpakendus, mis on loobunud karbist.

Vast üks olulisemaid arendusi BIB-ide puhul on koti materjali kvaliteedi tõstmine vältimaks aja jooksul tekkivate mikroaukude teket, mis lubaks hapnikul veini juurde pääseda. Enamiku tarbijate jaoks on need augud silmaga nähtamatud, kuna paljud meist karpi lahti ei lõhu. Kui teha kasutatud bag-in-boxveinile aga väike post mortem analüüs, siis

on karbi sees näha eri paksusega ja erinevast materjalist kotte, millel kõigil ka erinev kvaliteet ja sellest johtuv best before garantii.

BIBi noorem vend SUP

Poeriiulitel leiduvad ka SUP – standing up pouche – pakendis veinid, mille puhul on pakendilahenduseks jäigem ja ilma karbita “kilekott”. Välja on töötatud ka spetsiaalsed merekonteineri-suurused Flexitanklahendused, kus nii-öelda karbiks oleva merekonteineri sees on 1000, vahel isegi kuni 26 000 liitrit mahutav tugev kott, mis täidetakse otsast otsani veiniga ja saadetakse kaugematesse sihtkohtadesse. Meie naabruses on selline ärimudel väga suureks kasvanud Taanis, kus pakendatakse suurtes kogustes maailmaveine Skandinaavia ja Saksamaa veinimüüjatele nii pudelitesse kui ka BIB- ja SUP-pakkidesse.

Kuigi esmalt olid BIB-veinid valdavalt Austraalia ja hiljem ka Uus-Meremaa veiniriiulitelt leitavad, siis üsna pea hakkasid teisedki veinimaad selles lahenduses potentsiaali nägema. Ühelt poolt on tegemist palju mugavama ja hinnas soodsama transpordivõimalusega. Teiselt poolt pakub BIB tarbijale lihtsamalt avatavat taarat ja juba avatuna kauem säilivat veini. Eelkõige võtsid selle uuendusliku võimaluse omaks kiirelt arenevad ja nii-öelda noored veinimaad, kus vein on muutunud luksuskaubast tavapäraseks osaks toidukultuurist. Sellest johtuvalt on praegu suurimad BIB-pakendis veinide turud Skandinaavias ja Põhja-Ameerikas.

Skandinaavia domineerib selgelt kõikide BIB-veinide ostul ja müügil. Näiteks Rootsi veiniturul müüakse juba üle poole veinist BIB-pakendis. Trendi tõukavad ka erinevad maksupoliitilised soodustused pakendiaktsiisil, mis lähtub suuresti pakendi kaalust. Põhja-

STAATUS | 31

Ameerika sammub aga Põhjala riikidele jõudsalt järele – viimastel aastatel on BIB-pakendis veinide müügimaht näiteks USA-s tõusnud iga aasta pea kümnendiku. Amazon.com on siinkohal teinud imesid: BIB-pakendis veinide müüki alustas maailma suurim müügikeskkond juba 2015. aastal ja sealt alates on müügimaht tõusnud igal aastal rohkem kui 200%.

sageli kaasas ka mõõdukas koguses veini ja bag-in-box on sellistel juhtudel üks mugavamaid lahendusi. Avamine on igale inimesele jõukohane ning veini saab avatuna säilitada mitu nädalat. Erinevad tootjad annavad siin väheke erinevaid garantiisid, kuid avatud BIB/ SUP-pakendis veinil peaks aroomide ja maitsete värskus olema neli kuni kuus nädalat garanteeritud. Klaaspudelis on selleks ajaks päev või maksimaalselt paar päeva.

Plussid ja miinused

Murekohana võiks esile tuua BIB-veinidele tekkinud kuvandi, et tegemist on lameda ja odava veiniga, mis klaaspudelit justkui ei vääri. Õnneks on see ülekohtune eelarvamus muutumas nii veinitootjate kui ka ostjate vaatest, mis on tekitanud uue reaalsuse, kus BIB-pakendisse villitud veinivalikust on leida nii väga lihtsaid kui ka komplekssemaid ja nüansirikkamaid veine.

BIB-pakendi teine mure on nende veinide best before, parim enne. Keldrisse selliseid veine koguda ei tasu. Nimelt annavad tootjad sõltuvalt koti materjalist aasta kuni poolteist kestva garantii, mis kehtib alates pakendamisest. See on kuupäev, mida tasuks nende veinide puhul alati jälgida. Vein on üldiselt happeline, sisaldab alkoholi ning see hakkab vähehaaval ja igal juhul pakendikotti “sööma”.

Pakendisse tekivad imeväikesed augud, millest küll vein välja ei imbu, kuid mille kaudu pääseb kotti liiga palju hapnikku, mis põhjustab juba veini oksüdeerimise. Loomulikult on veine, mis peavad sellele arengule paremini vastu, ja veine, mis ei pea. Alati tasuks otsida see väikeses kirjas parim enne kuupäev pakendilt üles ja selle järgi talitada: kas juua vein kiiremini ära või veinist loobuda.

Kui rääkida plussidest, siis peamine argument BIB-pakendi eelistamiseks on selle loodussõbralikkus. Erinevate uuringutega tutvudes selgub, et BIB on praegu levinuimatest pakenditest looduse seisukohalt kõige väiksema jalajäljega. Pakend on kerge ja suurem võrreldes klassikalise 75 cl klaaspudeliga ja kuna BIB-pakend on ligi 40% kergem, siis väidetavalt on süsihappegaasi jalajälg transportimisel võrreldes pudelis veiniga sellest tulenevalt 20 korda väiksem.

See aspekt on BIB-veinide puhul kõnetanud ka mitmeid restorane ja veinibaare, kes püüavad võimalikult loodussäästlikult toimetada. Nii leiame laias maailmas üsna populaarseid restorane ja veinibaare, kus veine serveeritaksegi BIB-pakendist. Londonist võib tuua näiteks Weino BIB taproom’i või Michelini tärniga restorani St. John, mille enda kaubamärgiga veine serveeritakse restos just BIBpakendist. Pariisist sai alguse aga BiBoViNo veinibaaride kett, millel on üle 30 veinibaari üle Prantsusmaa ja isegi Tel Avivis, mis samuti pakiveine serveerib. Ka meil Eestis on veinibaare, millede majavein tuleb kraanist, kasutades algtaaraks BIB-pakendit. Üks näiteid on Shvipsi veinibaar Telliskivis.

Veinide kotti pakendamisel ei maksa aga unustada ka rahalist kokkuhoidu. Näiteks 20 liitri veini pakendamine BIB-pakendisse maksab umbes 1,67 eurot. Sama koguse veini pakendamisel klassikalisse klaaspudelisse on kulu aga 6,70 eurot. Kokku annab see märkimisväärse kokkuhoiu, mis peaks kajastuma ka veini lõpphinnas: hinnavõit ühe pudeli kohta võib olla isegi kuni 40%.

Suureks boonuseks BIB-pakendi puhul on ka selle lihtsus ja säilivus. Suvi särab taevas ja üsna paljud meist naudivad värskes õhus söömaaegasid ning olenguid. Hea söögiga käib

32 | STAATUS

Mida pakutakse ja kuidas maitseb?

Väikesed soovitused BIB-veinide tarbimiseks Pane BIB-pakendis vein varakult külma, ka punased BIB-pakendis veinid eelistavad jahedamat temperatuuri. Pane pakk külmikusse aegsasti, sest pakendipapp ei lase veinil kotis kiirelt jahtuda. SUP-pakendis veinidega seda muret ei ole.

Juba avatud veini säilita külmas, nii valget kui ka punast. See hoiab veini aroomid ja maitsed värskena. Soovitatavalt tarbi ära kuu kuni pooleteise jooksul.

Soetamisel otsi pakilt üles pakendamise kuupäev ja vajadusel konsulteeri müüja või spetsialistiga, et välja selgitada, kui vana veiniga tegu on. Võimalusel küsi veini maitsta.

Sarnaselt pudelisse pakendatud veinidega leiab ka BIB-pakendis erineva kvaliteedi ja aroomi-/maitseomadustega veine. Tutvu pakendil välja toodud informatsiooniga ja vajadusel küsi nõu müüjalt või spetsialistilt.

Kasutatud pakend voldi kokku ja palun viska see pakendikonteinerisse. Nii hoiame puhtust ja säästame keskkonda!

Tarbi vastutustundlikult ja soovitatavalt võta vett vahele!

Enamik BIB-veine kuulub ikkagi sellisesse toredasse kategooriasse, mida inglise keeles nimetatakse every day wine ehk vein, mille eest ei pea maksma kõrget hinda, kuid mis oma aroomides ja maitsetes pakub siiski piisavat elamust. Skandinaavia valikus leiab BIB-pakendis valgetest veinidest näiteks Petit Chablis’ ja Verdicchio dei Castelli di Jesi Classico, punastest veinidest Chianti ja Côtes du Rhône’i ning lihtsamaid Bordeaux’ punaveine. See näitab, et veinimajad on üha rohkem valmis ka keskmisesse hinnaklassi kuuluvaid veine BIB-pakendisse pakendama ja veinisõbrad veini sellisest pakendist nautima.

Et saada aimu, mis meie pakiveinivalikus toimub ja kuidas nende veinide kvaliteet on, kogusime Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonis kokku Eestis saadaolevad BIB- või SUBpakendis veinid ning panime sommeljeed, keda tihti (ülekohtuselt) veinisnoobideks peetakse, neid veine degusteerima.

Veine degusteerisime pimedalt, et hinnangud oleksid ausad ja vahetud.

Hindamine oli üsna keerukas, kuna võrreldi võrreldamatut – erinevatest viinamarjadest, erineva päritolu ja hinnaklassiga veine. Sommeljeedest hindajatel palusime kõrvale jätta kõik isiklikud (eel)arvamused BIB-veinide kohta ning keskenduda sellele, kas vein on kvaliteedilt rahuldav või suudab ta suisa üllatada. Samuti, kas veini oleks sommeljeede arvates sobiv kellelegi müüa või pakkuda. Indikatsiooniks olid maitsmise eel nii viinamarjasort või -sordid kui ka veini maksumus.

B I B - vein e d e g u s te e r i si d Ee s t i Sommeljeede Assotsiatsiooni liikmed, sommeljeed Natalja Kudinova, Kristhel Viilmann, Tiia Eeskivi, Kristjan Kiho, Anne-Mari Pikand, Erno Kaasik, Anne Roosipõld, Ritta Roosaar, Moonika Fatkina, Livika Liiv, Terje Kuusk ja Kairi Kälissaar.

Jõudsime üheskoos arusaamale, et soodsate veinide kvaliteet on aastatega tõusnud ning hamba all ei karju neist ükski. Seda arengut võiks võtta üldise komplimendina BIB-veinide kvaliteedi suunas. Uusi isiklikke lemmikuid niivõrd ei kujunenud, kuid müügiargumente ja sobilikke kodumaiseid veinisõpru leiaks proovitud veinidele küll. Olid ka mõned üllatajad ning nii mõnigi sommeljee muutis BIB-veinide puhul oma isiklikku arvamust.

TÄHELEPANU! Eesti suurima BIB-veinide degustatsiooni tulemused on kõik leitavad veebilehelt www.sommeljee.ee Muuseas, BIB-veinidest saab kuulata palju pikemat juttu joogisaate “Vala välja!” lindistusest, saate leiad Delfi Tasku kanalist: tasku.delfi.ee!

REKETI ABIL RATSA RIKKAKS Rikaste spordiala, mängude kuningas ja kuningate mäng – varem vaid aristokraatide viljeletud tennis on vaatamata järjest kasvavale populaarsusele suutnud oma elitaarse maine paljuski säilitada, tõmmates jätkuvalt ligi nii prestiiži kui ka raha. Tõepoolest, kes sellel spordialal tippu jõuab ja kuulsust kogub, sel pole ka rikkusest pääsu.

Tekst: Uku Adrian IlvesFotod: Shutterstock

Peamiselt Inglismaaga seostatud ning aristokraatia esindajate ringist suurematesse massidesse levinud kuulsaima reketispordiala kujunemine on olnud pikk ja huvitav protsess. Tennise eelkäijaks peetakse umbes 800 aastat tagasi Prantsusmaa kloostrites üle võrgu mängitud pallimängu nimega jeu de paume, kus reketi rolli täitsid käsi ja nahast kinnas, millele järgnesid tasapisi täiustuvad puulabidakujulised esemed. Keelestikuga reketiteni jõuti väidetavalt 15. sajandil ja paremini põrkavate kummipallide revolutsioon saabus alles 19. sajandi teises pooles, viies mängu kividega sillutatud siseruumidest välja värske õhu kätte. Selleks ajaks võis tennist pidada juba masside poolt omaks võetud mänguks, mis oli lisaks Euroopale levinud ka Ameerika ja Austraalia mandrile. Siiski mängisid tol ajal eri rahvad seda veel erinevate reeglite järgi ja isegi mängu enda nimetuse puhul tuli konsensusega veel veidi oodata.

Edukaid koheldakse heldelt

Forbes toob välja, et 2020. aasta septembris toimuvad USA lahtised meistrivõistlused tennises (US Open) jäävad paljudel tenniseässadel vahele, sest milleks riskeerida koroonaviirusega, kui miljonid juba niigi taskus? Kümne enim teeniva tennisisti eelmise aasta kogutulu küündib 340 miljoni dollarini.

Koroonapandeemia on küll mõjunud ka tennisemaailmale ning ka paremuselt esikolmesajas paiknevate tennisistide jaoks võib üks konkreetne võistlus olla määravaks kasumliku ja kahjumliku aasta vahel, millest viimase puhul toetutakse teinekord spetsiaalselt loodud abifondidele, mis aitavad sadu rahalistes raskustes proffe võidelda auhinnaraha puudumisega. Tippude tippu kuuluvad tennisistid on aga taoliste murede vastu enamasti immuunsed ehk kindlustatud. Rikaste edetabelis taas esikohale maanduv šveitslane Roger Federer näiteks taastub põlveoperatsioonist ega pea US Openi vahelejätmise pärast grammigi muretsema.

34 | STAATUS

Kümme kõige-kõigemat

Kelle palgatšekil domineerib auhinnaraha, kellel sponsorlused, igatahes on juba ainuüksi 2019. aasta olnud nende tenniseässade suhtes väga helde.

Esikoha omanik Roger Federer

1. Roger Federer – 103,6 miljonit dollarit

8. Daniil Medvedev – 11,8 miljonit dollarit

Esimesele kohale platseeruva Federeri aastane teenistus tuleb suures osas platsiväliselt ehk kaubamärkide sponsorlusest, millega 39-aastane šveitslane ennast reklaaminud on, näiteks Uniqlo, Rolex, Wilson, Credit Suisse, Moët & Chandon, Barilla, Rimowa ja Mercedes-Benz.

6,3 miljonit on auhinnaraha. 2018. aastal sõlmis ta 300 miljoni dollari suuruse kümneaastase lepingu, mis maksab talle sõltumata sellest, kas ta mängib või mitte.

Nippon Airways kui ka Nissin Foods sõlmisid Ōsakaga lepingu tema mängude turundamiseks.

2. Novak Đoković – 44,6 miljonit dollarit

5. Serena Williams – 36 miljonit dollarit

Nimekirjas teisel kohal paikneva serblase sissetulekutest moodustab üle poole sponsorraha. Üks tema värske sponsor on näiteks Peugeot. Ta on võitnud viimaselt seitsmelt slämmiturniirilt viis tiitlit.

3. Rafael Nadal – 40 miljonit dollarit

Nadali tuntakse oma põlvkonna parima saviväljakumängijana, kes võitis 2019. aastal kaks suure slämmi tiitlit: oma kaheteistkümnenda Prantsusmaa lahtiste tiitli ja neljanda US Openi tiitli.

4. Naomi Ōsaka – 37,4 miljonit dollarit

Üles kasvades oli Ōsakal nii Jaapani kui ka Ameerika kodakondsus, kuid 2021. aasta Tokyo suveolümpiamängude eel tegi ta targa otsuse esindada Jaapanit. See otsus muutis ta sponsorite jaoks veelgi kuumemaks kaubaks, näiteks nii Procter & Gamble, All

auhinnarahadest. Ta võitis oma karjääri esimese slämmi 2019. aasta Prantsusmaa lahtistel võistlustel, tõmmates sellega ligi sponsorite Fila ja Head tulusad boonused.

Williams on viimase kuue aasta jooksul investeerinud enam kui 50 idufirmasse. Elu jooksul on ta teeninud auhinnaraha kokku 93 miljonit dollarit, mis on kaks korda rohkem kui ükski teine naissportlane.

6. Kei Nishikori – 32,1 miljonit dollarit

Nishikori pole alates 2019. aasta US Openi mängudest jalga platsile tõstnud, kõigepealt küünarliigese vigastuse, seejärel koronaviirusega seotud piirangute ja hiljem isikliku positiivse koroonaproovi andmise tõttu. Tema sponsorite hulka kuuluvad Asahi, NTT, Japan Airlines, Lixil, Procter & Gamble ja Nissin Foods, kes on kõik ametlikud olümpiamängude sponsorid.

7. Ashleigh Barty – 13,1 miljonit dollarit

Erinevalt paljudest tippudest koosnesid Barty 2019. aasta sissetulekud valdavalt

Vene tennisist jõudis 2019. aastal kuue ATP finaalturniirini, mida alates 2000. aastast olid saavutanud ainult suur kolmik (Federer, Đoković, Nadal) ja Andy Murray.

Lacoste jaoks oli see hea ajastus, nad lisasid Medvedevi oma nimekirja 2019. aastal ja said temaga seoses suure tähelepanu osaliseks. Medvedev sõlmis sponsorluslepingud ka BMW, Venemaa finantsbrändi Tinkoff ja Bovet käekellade firmaga pärast seda, kui ta jõudis mullu septembris USA lahtiste finaali, kus kaotas Nadalile viies setis.

9. Dominic Thiem – 11,1 miljonit dollarit

26-aastane austerlane pääses 2020. aasta Austraalia lahtistel meistrivõistlustel ja 2019. aasta Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel finaalturniirile, kuid pole veel oma esimest slämmi võitnud. Thiem on praegu maailmas kolmandal kohal ja tal on sponsorlepingud Adidase, Babolati, Red Bulli, Bank Austria, Rolexi ja Sky Sportiga.

10. Simona Halep – 10,9 miljonit dollarit

Halep on võitnud karjääriauhindadena elus kokku 36,5 miljonit dollarit, mis on naiste poolel kõigi aegade neljas tulemus. 28-aastane rumeenlane võitis eelmisel aastal Wimbledonis karjääri teise tiitli. Tema peamised sponsorid on ülemaailmsed kaubamärgid Nike, Wilson, Hublot ja Avon.

MULTIROOM –

JUHI HELI IGAS RUUMIS JUHTMEVABALT ÜHEST ÄPIST Kõik, mida on vaja alustuseks multiroom’ist teada

Kui sul on vähemalt kaks tuba või kui armastad muusikat kuulata vannitoas või rõdul, siis võib multiroom olla just sulle sobiv helilahendus. Veel sobivamaks muutub see siis, kui korteris või majas elab mitu inimest ja igaüks tahab oma toas kuulata just seda, mis meeldib, või jagada seda teistega.

tes korterites, siis nüüd saab selle endale paigaldada igaüks. Enam pole vaja üle maja ohtralt juhtmeid vedada, samuti ei maksa võrku ühendatavad multiroom’i seadmed enam tervet varandust, vaid on täiesti mõistliku hinnaga.

Paigaldamisega saab hakkama igaüks.

Tuleb osta üks või mitu (aga mõistlik on osta juba mitu) multiroom’i kõlarit, ühendada need võrku (sellega saab tavaliselt hakkama mobiiliäpp) ja ongi valmis. Heli saab tuua igasse ruumi, kuhu soovid, kas või vannituppa ja suurde tuppa, ning juhtida iga toa heli üle WiFi mugavalt ühest äpist, ilma keerulist süsteemi ehitamata ja juhtmeid vedamata. Äpiga on võimalik ühendada ka näiteks teleri soundbar ehk ribakõlar, kui sellel on WiFi-tugi olemas. Äppi saavad kasutada kõik pereliikmed oma nutiseadmetest. Millist rakendust kasutada, sõltub juba konkreetsest tootjast. Kasutusjuhendis on tavaliselt kirjas, kas vaja läheb tootja enda rakendust või sobib mõni universaalne tarkvara.

Sonos One on Google Assistantiga ühilduv nutikõlar, mis töötab üle WiFi ja mida saab juhtida häälkäsklustega. Kui alustad oma lauset sõnadega “Hey Google”, saad juhtida muusikat kõigis ruumides: kas panna muusika mängima, peatada see, minna edasi järgmise loo juurde või valida, millisest allikast muusika tuleb.

Sonos One on mõistlikult väike ja selle suuruse juures väga hea heliga, mis virtuaalassistente toetavate pisikeste kõlarite puhul pole just sage nähtus. Üle WiFi on võimalik ühendada ka teisi kõlareid ja neid juhtida.

Lisaks on see kõlar niiskuskindla korpusega, seega võib selle paigutada ka vannituppa või sauna eesruumi. Muusikat võid mängida kõigist levinud striiminguteenustest, nagu Spotify, YouTube Music, Pandora, TuneIn jne.

Lühidalt on multiroom lihtne lahendus, mis lubab juhtida muusikat üle koduse võrgu.

Selleks on vaja seadmeid, mis võrku ühendatuna mängivad muusikat vastavalt sellele, kuidas neid juhitakse. Juhtimiseks sobib mobiiliäpp, samuti on võimalik virtuaalsetele assistentidele häälkäsklusi jagades panna mängima just sellised artistid ja lood, nagu ise tahad.

Kui aastaid tagasi võis multiroom’i lahendusi kohata vaid luksuslikes villades ja suur-

Seadmed, mis sobivad multiroom’i lahendusse

Multiroom’i võrku saab ühendada juhtmevabasid kõlareid, nutikõlareid, teleri ribakõlareid, ressiivereid, stereovõimendeid ja võrgustriimereid. On ka lahendusi, mis teevad sinu tavalisest kõlarist võrguvõimekusega seadme. Näiteks on selliseks lisaseadmeks Bose SoundTouch. Sel juhul ei pea oma kvaliteetset helitehnikat välja vahetama, vaid saab lisada olemasoleva varustuse uude süsteemi.

Siin on viis vingeimat seadet, mis sobiksid hästi kodusesse multiroom’i lahendusse.

36 | STAATUS

Sonos Play 5 pakub võimsamat heli ja sobib kodus mõne suurema toa põhikõlariks.

Seadmes asuvad kolm eraldi bassikõlarit, mis annavad sügava ja tugeva bassi ning kui soovid ruumilist heli, saad teise samasuguse kõlari panna teise toanurka stereoheli mängima. Kõik seadmed ei pea aga multiroom’i võrgus töötamiseks WiFi-võrgus olema, sobib ka traditsiooniline kaabliga LAN-võrk.

Mõnikord WiFi igale poole ei ulatugi. Kui eelistate kaablit, siis Sonos Play 5 toetab ka LAN-i.

Sonos Soundbar ARC võib töötada nii teleri võimsa ribakõlarina kui ka kodusest multiroom’i võrgust juhituna. Tegemist on Apple Airplay, Google Assistanti ja Amazon Alexa toega nutika kõlariga, mida saab ka häälkäsklustega juhtida. Soundbar’i kvaliteet on hea nii filmide, muusika kui ka mängude jaoks, toetades muu hulgas Dolby Atmose 3D-heli (selleks on vaja eARC-toega telerit). Soundbar ARC on võimsa bassiga ning võimendab inimkõne selgeks ja arusaadavaks. Kui teler on välja lülitatud, ei seisa nutikas ribakõlar niisama, vaid seda saab kasutada teistest allikatest muusika kuulamiseks, näiteks tuntud teenustest striimimiseks.

suunas. Oma välimuse ja heliomaduste tõttu sobib kõlar paigutamiseks silmatorkavale kohale. 96- või 24-bitist kvaliteetset heli saab striimida nii üksikusse, stereopaari ühendatud kui ka multiroom-süsteemis töötavasse kõlarisse või kõlaritesse. Klaasfiiberkoonus tagab kõrgemate sageduste selge esituse ja bassielement madalamate sageduste sügava esiletoomise.

Formation Flex toetab Apple AirPlay 2, Spotify Connecti ja Rooni teenuseid ning on Bluetoothi kaudu kas või otse mobiiliga ühendatav.

Bose Homespeaker 300 on multiroom’i kõlar, mille võib samuti kodus kesksele kohale paigutada, sest oma ümara kujuga levitab see heli 360 kraadi ulatuses. Võid häälkäsklustega kiirelt oma lemmikmuusika mängima panna (toetatud on Google Assistant ja Amazon Alexa), juhtida seda mobiiliäpist või kõlari peal asuvate puutenuppudega. Bose’i kõlar toetab Spotify, Amazoni ja Apple’i, Deezeri, Pandora jt striiminguteenuseid. Muidugi saab üle võrgu mängida ka ükskõik mida oma nutiseadmetest.

Kõlarit (ja kõlareid) saab juhtida mobiiliäpiga ja lisada võib erinevaid kasutajaid, kellest igaüks saab muusikat suunata just endale sobivasse tuppa.

Kus saab tooteid vaadata ja testida?

Bowers & Wilkins Formation Flex on aga maailma kiireim multiroom’i kõlar.

Paljude kõlaritega võrgus tekivad paratamatult viivitused ja kui need on liiga pikad, hakkab kostma ebameeldiv kaja. Formation Flex hoiab aga viivitused ühe millisekundi piires, mida inimkõrv enam ei taju. Seega pole muret, et sellest tekiks ebameeldivad moonutused.

Bowers & Wilkinsi kõlarid on stiilsed ja omapärase reljeefiga. Formation Flex on silindrilise kujuga, levitades heli ühtlaselt igas

Kõiki neid seadmeid saab proovida Miterassa Endla 16 kaupluses, kus asjatundjad annavad lähemalt nõu multiroom’i kasutamisvõimaluste kohta. Võimalik on ka mugavalt kodust osta, kasutades selleks Miterassa e-poodi miterassa.ee. Kaup tuuakse üle Eesti kohale tasuta. Kui vajad spetsialisti abi, võta ühendust aadressil kaido@miterassa.ee, et saaks konkreetsemalt lahendusi soovitada ja teha pakkumise. Soovi korral tuleb spetsialist paigaldama ja ühendab kõlarid äpiga.

Miterassa pakub erinevaid audio- ja videolahendusi nii era- kui ka ärikliendile.

Kauaaegsed kogemused on olemas üldheli, ekraanide ja ka audio-video erilahendustes, mida on paigaldatud nii mitmetesse spaadesse, restoranidesse, hotellidesse, eramajadesse kui ka saunadesse.

Vaata lisa aadressil www.miterassa.ee.

KALEVI PANORAMA

NUTIMAJAD AVASID UHKE PEOGA UKSED

Tycoon OÜ juhatuse liige Juri Petrov.

Tallinnasse Kalevi staadioni kõrvale on kerkinud kolm kortermaja, mis on täis kõikvõimalikke tarku lahendusi.

“Juba praegu on meie esimesed korteriostjad võitnud, sest korterite hinnad on vahepeal kerkinud,” toob Kalevi Panorama Residence’i turundusja müügijuht Jana Toome välja ühe olulise argumendi lisaks hoonetesse paigaldatud kaasaegsetele nutilahendustele. “Nutilahendused, mis arvestavad väga paljude seniste nutikodu kasutajate tagasisidet, on välja töötatud ja paigaldatud koostöös turvafirma USS tütarettevõttega Techno Life.”

Kalevi Panorama elanikud saavad endale soovi korral nutilahenduste viimase sõna, kus igasugu pultide ja ekraanide rägastik asendatakse mugavalt kogu korterit juhtiva tahvelarvutiga ning olulised funktsionaalsused, teiste seas küte, ventilatsioon ja jahutus, on kõik ühel lehel. Kõike saab loomulikult juhtida ka mobiiltelefoni kaudu.

Korterite sisedisaini lahenduse loonud D-sign sisustussalongi ja sisearhitektuuri stuudio sisearhitekt Dina Gontsharova sõnul lähtuti viimistluse loomisel sellest, et kodu peab olema koht, kus on hea olla ja kuhu tahetakse alati tulla. “Hoonete arhitektuur ja kontseptsioon dikteeris suures osas, et sisekujundus oleks harmooniline ja sobilik,” selgitab Gontsharova.

Seetõttu kasutati looduslikke materjale, mis on ühelt poolt inimsõbralikud ja teiselt poolt luksuslikud. “See on meie arusaam sellest, mis on hea, millises keskkonnas tahame olla. Kodu on koht, kuhu alati tagasi tulla. Sama mõtet rõhutab ka hoovis olev Tauno Kangro skulptuur “Kalevipoeg tuleb koju”. Looduslikud materjalid tekitavad kodutunnet,” lisab sisearhitekt.

Kalevi Panorama +372 502 4560 info@kalevipanorama.ee www.kalevipanorama.ee

38 | STAATUS