Staatus (veebruar 2021)

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

VEEBRUAR 2021

~

Uus täiselektriline Audi e-tron GT Maailma esmaesitlus 09.02.2021 www.audi.ee

Loftide kupee Karakter avaldub detailides. Lisa kapile hobujõudu, anna toolile kilovatti ja detailidele sädet.

Kodutuuningu esimene käik tee Treimanni salongi!

Poordi 1, Tallinn E-R 11:00-19:00, L 11:00-16:00 +372 51 42 606 info@treimann.ee • treimann.ee

BUSINESS AS USUAL!

Kui maailm peatub, siis mõte lendab edasi. Ega inimesed pole ootamatu situatsiooni tõttu kaotanud võimet mõelda, unistada, imetleda, kalkuleerida, planeerida. Just see ongi peaaegu kogu inimkonda hetkel punase niidina ühte kimpu siduv idee: me planeerime uusi karjäärivalikuid, hindme mõtet astuda uuesti kooli, unistame reisimisest ja uutest kohtumistest, me kalkuleerime oma võimekusi ja analüüsime seniseid elus tehtud otsuseid. Paneme paika kõike seda, mida hakkame tegema, kui jälle kõike teha saab.

Iialgi ei ole maailma ajaloos antud inimestele tagasi nende kõige suuremat vara, aega. Unustage FOMO* ja leidke YOLO**. Põhiline on mitte põdeda, mida teevad teised, keskenduda iseendale, avastada, et su oma pere, naine, lapsed ja koer, vanemad ja sõbrad on hämmastavalt ägedad, nende jutt on huvitav ning nendega koos on lõbus. Vaadake lähemale, mitte kaugemale, olge kohapealsed, ärge üritage enne Nuustakut Pariisi minna.

Praegune (vaike)aeg pakub ka parima lava kahele etteastele: revisjonile ja komisjonile. Ühelt poolt saab vaadata üle kogu oma materiaalse vara ja anda, kinkida, visata ära kogu kraam, mis ei ole kahe aasta jooksul kasutust leidnud. Seda kõike pole vaja ega lähe ka kunagi vaja. Komisjonist tuleb aga läbi lasta iseennast: oma suhted, mõtted, seisukohad, arvamused, ideed, tõekspidamised. Hakkab kergem nii ihult kui ka hingelt, kui muret, mida kanda, on vähem. Pole mõtet tegeleda asjadega, mis ei meeldi või ei sobi, kuid mis inertsist on elu osaks saanud.

Fraas business as usual, mida tahaks nii väga jälle kasutada – seda just meie 2020. aasta veebruarile eelnenud elu kohta –, ei tähenda kahjuks enam midagi. Me oleme muutunud, meie ümbrus on muutunud, meie olemus on muutunud, tavalist ei ole enam olemas – ja parem ongi, kellele meeldiks tavaline jogurt või harilik pliiats. * FOMO – fear of missing out (hirm jääda asjadest kõrvale) ** YOLO – you only live once (sa elad ainult ühe korra) Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

U U S CU P R A FORMENTOR TEISTMOODI TUNNE

See tunne, kui sa tead midagi, mida teised ei tea.

See tunne, kui sa teed valikuid, mida igaüks teha ei söanda. See tunne, kui autost eemaldudes vaatad iga kord pikalt tagasi ka sina ise, kõigist teistest rääkimata.

Sellel tundel on nimi. Uus CUPRA Formentor.

Pilkupüüdev disain ja võimsad, sportlikud mootorid.

Viieaastane garantii. Premium-klassi varustus, sh juhtmevaba ühendus Apple CarPlay ja Android Autoga.

Teistmoodi sära sinu silmades.

TOPAUTO SÕPRUSE PST 18C, TALLINN SEAT.EE/CUPRA CUPRA Formentor: kuni 310 hj, 0–100 km/h alates 4,9 sek, maksimumkiirus kuni 250 km/h, kombineeritud kütusekulu alates WLTP 6,7 L/100 km, CO2 pääst alates 151 g/km.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga.

Alkohol võib kahjustada teie tervist.

KOROONA KIUSTE ÜLESMÄGE EHK KELLEL ON PANDEEMIA AJAL HÄSTI LÄINUD? Koroonaviirus on alates 2020. aasta algusest maailmamajandust korralikult räsinud, kuid mitte kõigile ei tähendanud see rahakadu, hoopis vastupidi. Kui kodus veedetav aeg järsult kasvab, on videoteenuste voogesitusplatvormid ja virtuaalsed koosolekuteenuse pakkujad soodsas seisus. Aga kes veel?

Toimetas: Maret Luun Fotod: Shutterstock

2021. aasta alguse seisuga kahjuks veel mitte lõppenud koroonakriisil on arusaadavalt ka võitjaid, vähemalt eelnevale aastale tagasi vaadates. Üldjuhul keerleb asi ümber märksõna tehnika, ehk kõik mis toob inimesele meelelahutuse, tarkuse ja/või mingi osa ihaldatavast maailmast koju kätte ning suudab muude piirangute mõju veidigi leevendada ja muremõtteid tõrjuda. Igatahes näitas 2020. aasta, et rikkad võivad hoopis veelgi rikkamaks saada.

Täiskäigul edasi!

Üheks väga turbulentse aasta võitjaks on kahtlemata Tesla. Paljude automüüjate müüginumbrid ei näidanud 2020. aastal sugugi

rõõmustavaid tulemusi ja mitmekümneprotsendiline kukkumine oli pigem tavapärane. Ühe erandina silmapaistev, miljardärist ettevõtja Elon Muski juhitav Tesla on aga keset pandeemiat osutunud veelgi edukamaks autotootjaks. Kui 2019. aasta ei ennustanud Ameerika elektriautode tootjale sugugi nii helget pilti, siis maailmamajandust laastanud pandeemia kestel suutis Tesla oma kolmanda kvartali puhaskasumit rohkem kui kahekordistada ehk 143 miljoni dollari pealt 331 dollari peale tõsta. Ettevõtte tulu kasvas analüütikute ootusi ületades ligi 40% ehk 8,7 miljardi dollarini. Tesla aktsia hind kasvas 2020. aastal ligi 700% ja autotootja müüginumbrid ületasid kõik ootused tänu oma

Shanghai tehase tootmise võimekusele, mida pandeemia enamjaolt mõjutada ei suutnud.

See aitas kaasa asjaolule, et ka riigisektorid üle maailma on seadnud suurema fookuse elektriautode kasutamisele ning Tesla on tõmmanud kõikide sektorite ja segmentide tähelepanu. 2020. aasta neljandas kvartalis õnnestus Teslal tarnida 180 570 autot.

Netflix

Kui eriolukord sundis inimesi koduseinte vahele jääma, tuli leida aja sisustamiseks uusi viise ja seda pakub kindlasti ka Netflix, kes pandeemia esimese kuue kuuga 25 miljoni tellija ning terve aastaga peaaegu 40 miljoni tellija võrra rikkamaks sai.

Voogedastusplatvormi käive kasvas aastaga 24%, ulatudes üle 25 miljardi dollari.

Ettevõtte teenitud kasum 2,8 miljardit dollarit oli ligi 50% kõrgem kui eelneval aastal.

Nende tulemustega kergitas Netflix oluliselt oma positsiooni teiste kuulsate meediagigantide nimistus. Hetkel üle 200 miljoni tasulise teenuse kliendiga Netflixi ülipopulaarse draamaseriaali “The Crown” neljas hooaeg kogus esimese kuu jooksul rohkem vaatajaid kui ühegi teise seriaali ükski hooaeg.

Samuti sundis koroonapandeemia Netflixi 2020. aastal vähem raha uute projektide peale kulutama, sest mitmed neist jäid ülemaailmse eriolukorra tõttu kas lihtsalt ära või lükkusid edasi.

STAATUS | 7

Jõusaal sinu kodus

Velotrenažööre ja veebipõhiseid rühmatreeninguid pakkuva idufirma Peloton müüginumbrid kasvasid aasta kolmandas kvartalis 66%, sest “Püsi kodus!” ajal ei soovinud paljud trennisõbrad sportlikke tegevusi hüljata. Pelotoni trenažööridel on külge ehitatud ekraan, mille abil rühmatreeningus osaleda, ja ettevõtte eesmärk pole sugugi vaid eriolukordade ajal trennisõpradele leevendust pakkuda. Aprillis viis Peloton läbi oma kõigi aegade suurima osalejate arvuga virtuaalse treeningu, milles osales oma kodust üle 23 000 inimese. “Nõudlus püsib jätkuvalt tugev ja liikmete osalus jätkuvalt kõrge hoolimata ilmastiku paranemisest ja ühiskonna järkjärgulisest taasavamisest,” ütles Pelotoni tegevjuht John Foley oma 2020. aasta septembrikuus peetud kõnes, kui tutvustati firma kvartalitulemusi. Pelotoni käive ulatus septembriks 757,9 miljoni dollarini, mis tähendas eelmise aastaga võrreldes 282% kasvu. Foley ütles analüütikutele, et ei muretse pandeemia lõppedes nõudluse vähenemise pärast, arvestades kõiki võimalusi globaalseks laienemiseks. Hetkel üle kolme miljoni liikmega Peletoni juht unistab suurelt, pidades 100 miljonit liiget ühel päeval realistlikuks võimaluseks, kui võtta arvesse jõusaalis käivate inimeste üldarvu ning mugavaid võimalusi, mida Peloton pakub. Pandeemia ajal oli Pelotoni jaoks suur väljakutse nõudmistega sammu pidada ja kliendid kurtsid varasemast sagedamini hilinenud saadetiste üle.

Apple, Microsoft, Amazon ja Facebook

Sugugi mitte üllatavalt on koroonakriisist saanud kasu ka Apple, Microsoft, Amazon ja Facebook – ettevõtted, kelle pakkumised hõlbustavad ühel või teisel määra võrgusuhtlust, kaugtööd ja müügitehinguid koduseks ajasisustamiseks. Facebook sai nautida asjaolu, et neid peetakse eriolukorra ajal avalikkuse jaoks hädavajalikuks kommunikatsioonikanaliks ning Google ja Apple ehitasid tööriistu, mis võimaldavad riiklikel tervishoiuosakondadel avalikke teenuseid osutada ja viiruse kulgu jälgida. Amazon palkas juba viiruse esimestel kuudel üle 100 000 lao- ja transporditöölise, et tulla toime plahvatusliku tellimuste kasvuga. Ka siin pole midagi imestada, sest nii suletud kui ka tühjaks ostetud lettidega poodide ajal pöörasid inime-

8 | STAATUS

sed oma huvide ja muude vajaduste tarbeks pilgud internetikaubamajja, muu hulgas ka kaitsemaskide ning desinfitseerimisvahendite ostmiseks.

Püsi kodus, aga ole ühenduses

Kui palju on üldse ettevõtteid, millest 2020. aastal rohkem räägiti kui telekonverentsitarkvara pakkuvast Zoomist? Paljude jaoks tuli Zoom justkui eikusagilt ja sai kiiresti asendamatuks kaaslaseks kõikides olukordades, kus inimestevaheline suhtlus ei tohtinud katki jääda – nii tööl, (üli)koolis kui ka eraelus. Zoom ei olnud toetatud ega seotud Facebooki, Google’i ega Microsoftiga, kuigi kõik eelnimetatud ettevõtted püüdsid Zoomile järele jõuda. Kõige tihedamatel aprillipäevadel kasutas Zoomi üle 300 miljoni inimese (võrreldes 10 miljoniga eelneva aasta detsembris). Seetõttu pole ka imekspandav, et ettevõtte tulud on mitu korda kasvanud.

Hiina päritolu Eric Yuan lõi Zoomi 2011. aastal ja alguses suhtusid investorid tema lahendusse skepsisega ning ei näinud vajadust lahenduse järele, mille turul tuntud tegijad juba suuri tegusid tegid. Investorite arvates oli turg

juba küllastunud. Hoolimata mitmetest tagasilöökidest ja eitavatest vastustest oli Yuani usk suur, sest tema hinnangul oli sel ajal siiski täitmata koht videokonverentsitarkvarale, mis töötaks ka mobiilides ning mida oleks lihtne kasutada nii äriettevõtetel kui ka eraisikutel. Üks impluss Zoomi loomiseks oli ka tema enda vajadus kaugsuhtes oleva tüdruksõbraga ühendust pidada. Yuani usk õigustas ennast, sest 2020. aasta tegi temast ühe maailma rikkaima mehe. Veel on Yuan mõne aasta taguses intervjuus öelnud, et Zoomi algusaastatel kontakteerus ta isiklikult iga inimesega, kes teenuse kasutamisest loobus. Kui kliendid seda ei uskunud ja Zoomi ebaasuses kahtlustasid, kirjutas ta uuesti ja uuesti ning pakkus kliendile ka isiklikku videokõne võimalust. “See kõne ei toimunudki, kuid klient ei süüdistanud meid enam ebaaususes,” ütles Yuan.

Videomängude tootjad

Arvutimängud pakuvad huvilistele ka tavalisel päeval võimalust hallist argipäevast põgeneda ja eriti aktualiseerus see koroonakriisi puhkedes. Arvutimängud nagu “Call of Duty” meelitasid ülemaailmselt ligi kümneid miljoneid uusi

huvilisi. Nintendo arvutimäng “Animal Crossing” müüs kuue nädalaga üle 13 miljoni ühiku. Ka teiste konsoolide, nagu Xbox ja PlayStation, nõudlus tõusis koroonakriisi vallandudes oluliselt. Arvutimängud ei ole mitte alati omaette meelelahutus, vaid mängijad on selle kaudu teiste inimestega ühenduses.

Forbes vahendab, et alates 2020. aasta märtsist saatis USA-s videomängutööstust suur müügitulu. Võrreldes eelneva aastaga kulutati videomängudega seonduva peale märtsis 34%, aprillis 73% ja mais 54% rohkem. See hõlmas nii mängukonsoole, arvuteid, mobiile kui ka virtuaalreaalsuse mänge.

Videomänge peetakse üldiselt taskukohaseks ja ligipääsetavaks meelelahutuse vormiks ning mängijate võrgustik kõikides demograafilistes rühmades pakub emotsionaalset ja sotsiaalset tuge. Ühe uuringu järgi tunnistasid 60% mänguhuvilistest, et alates “Püsi kodus!” olukorrast on nende mängimisele kulunud aeg suurenenud. Samuti on see olukord suunanud inimesi katsetama uusi mänge, mitte ainult endale harjumuspärase juurde jääma.

Voogesitus kõrvadele

Ka muusika-, taskuhäälingu- ja video voogedastuse platvormi Spotify jaoks oli koroonakriis ja sellega kaasnev eriolukord soodne.

Firma esimese kvartali tulud kasvasid 22% ja tasuliste tellijate arv kasvas selle aja jooksul kiiresti 130 miljoni tasulise sisu kasutajani.

Spotify USA börsil noteeritud aktsiad on tänavu seniste tipptegijate seas. Samuti ei ole olnud märke sellest, et eriolukord kasutajaid Spotify ja Netflixi vahel valima oleks sundinud. “Vaatamata ülimalt turbulentsele olukorrale läheb meil väga hästi enam-vähem kõikide mõõdikute järgi,” ütles Spotify tegevdirektor Daniel Ek. Kuigi 2020. aasta veebruari lõpus oli viirusega enim ohustatud riikides, nagu Itaalia ja Hispaania, märgata hoopis kasutajate langust, pöördus see mõni nädal hiljem tõusuks.

Allikad: businessinsider.com; forbes.com; dw.com

Loodus lõi elektri.

Porsche lisas sellele hinge.

Porsche Taycan Eesti Aasta Auto 2021

Porsche Tallinna esindus Auto 100 AS Tel: +372 6837 000 Mustamäe tee 12b, Tallinn www.porsche.ee

Kwakiutli-nimelisel Ameerika indiaanihõimul on kummaline traditsioon, kus pealikud jagavad võidu enda maist vara laiali. Kummaline küll, ent isik, kes suudab kõige rohkem ressurssi ära anda, saab hõimuhierarhias kõige aulisema positsiooni. Just nagu turakas – kes enne kaartidest lahti saab, on võitja. Teadlased on sarnast tendentsi märganud ka teiste pärismaalaste ja erinevate hõimude hulgas.

Toimetas: Taavet Kase Foto: Shutterstock

SUPREME ON UUS GUCCI! FILANTROOPLUS ON UUS HOOPLUS?

Konkureeriv altruism

Tegelikult pole see filantrooplus hoopluse ühe vormina nüüd teab mis uus nähtus. Läbi ajaloo on andmine-annetamine erinevates kultuurides au sees olnud. Alates täiskohaga emmedest, kes poes käies vähihaigete laste toetuseks viieka läbipaistvasse kasti libistavad, lõpetades Bill Gatesi üüratute annetussummadega. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga, mil keskmine annetuskeskkonna vahendusel tehtud ühekordne annetus oli 3,2 eurot, küündib see summa nüüd 20 euroni. Enim saavad toetust laste ja loomadega seotud valdkonnad, samas kui haridusteemad korjavad vaid ligi viis protsenti kogu annetustest. Uuringud on näidanud, et teatav eneseohverdus võõra inimgrupi heaolu nimel aitab ohverdaja sotsiaalset staatust tõsta. Muu hulgas on tõenäolisem, et selline inimene valitakse juhiks. Kindlasti meenub sõnaga ohvriand paljudele piibel ... ja oli siis Jeesus Kristusest suuremat altruisti!? Uhked galad, ballid, kontserdid ja heategevusüritused näitavad samuti, et heasüdamlikkus võib olla sotsiaalse staatuse valuuta.

Tükike puhast südametunnistust on hindamatu

Järjest rohkem tundub, et suuremahuline heategevus on justkui uus Gucci – bränd kui staatuse sümbol. Varem olid asjad liht-

10 | STAATUS

samad, Gucci oli ikkagi Gucci, aga nüüd ei soovi rikkad ja edukad oma riietele või käekottidele või jahtidele enam suuri luksusbrändide kirju või logosid. Põhimõtteliselt ei soovita oma nime enam suure ja särava Gucciga seostada.

Üliedukad, kelle järgi nimetatakse parke, koole, raamatukogusid, spordimeeskondi, muuseume jne ... jah, see on uus rikkuse sümbol, see on võimalus enda perekonnanimi pikaks ajaks kõrgetasemelise filantroopiaga siduda.

Gucci pole aga veel täielikult surnud.

Luksusautod, üle mõistuse kallid teemandid ja üle mõistuse kallis garderoob tõstavad sotsiaalset staatust (või loovad vähemalt illusiooni kõrgemast staatusest). Aga 21. sajandi uus kuum staatusetõstja on üha rohkem ka filantroopia, mille taga peituvad samuti väga suured summad. Erinevad väljaanded teevad iga-aastaseid nimekirju suurematest annetajatest, mis julgustab ropprikkaid annetamise suhtes sama rajult võistlema, kui nad võistlevad oma jahtide ja eralennukitega. Teadagi – kellel suurem, see võidab!

Paljude filantroopide lõppeesmärgiks on luua oma isiklik heategevusorganisatsioon või -fond, mis tegeleks rahajagamisega pidevalt. Ühe suure süsti asemel lastakse oma rahapatta puurida väike auguke, kust kogu aeg midagi välja niriseb.

See jääb juba igaühe südametunnistusele, millisel eesmärgil heategevusega tegeleda. Räägitakse, et kõige suurem rõõm on andmise rõõm. Vaadates filantroopiatrendi jätkuvat kasvu, tundub, et niinimetatud ühe protsendi südametunnistus on õige koha peal. Ometi saavad kõik aru, et tihtipeale peitub suurte annetussummade taga hoopis teistsugune agenda. Olgu selleks siis poliitiline, äriline või sotsiaalne kasu.

Allikad: huffpost.com; swedbank.ee

OSTAKS MÕISA? Paljudest Eesti mõisatest on saanud turismiobjektid ning eksklusiivsed majutus-, toitlustus-, koolitus- ja peokohad. Mõisaid, mis oleksid ühtlasi elukohaks inimestele, kes nende valdkondadega tegelda sooviks, on ka müüa. Või miks mitte hakata mõisas tootma käsitöösiidrit, -veini või -õlut? Näiteks Lääne-Virumaal Haljala vallas asuv Aaspere mõis on müügis 670 000 euroga.

Toimetas: Einar Ellermaa Fotod: Arco Vara

Aaspere mõisat mainiti esimest korda 1583. aastal. Eestikeelse nime sai see von Hastferite aadliperekonna järgi, kellele mõis kuulus kuni 18. sajandi alguseni. 18. sajandil oli mõis järgemööda von Pahlenite, von Stackelbergide ja Georg Friedrich Veldteni valduses. Viimane lasi 1770.–80. aastatel

ehitada kahekorruselise varaklassitsistliku peahoone, mis on klassitsistliku mõisaarhitektuuri kauneimaid näiteid.

18. sajandi lõpuaastail omandasid mõisa von Dellingshausenid ja nende käes oli see kuni riigistamiseni 1919. aastal. Viimastel aastatel on mõis taas eraomanduses.

Praeguseks on peahoone osaliselt tänapäevastatud ja kohandatud eluruumideks koos duširuumide, tualettide ja saunadega.

Mõisa saalid on taastatud kunagise ruumilahendusega 300-ruutmeetrisel pinnal.

Peahoone kogupind kahel korrusel on 1546 ruutmeetrit. Hoones on kombineeritud ahju-

ja elektriküte, aga saab kasutada ka keskküttesüsteemi.

Lisaks peahoonele kuuluvad kompleksi aednikumaja, tall-elamu, kuivati, küün ja kasvuhoone. Mõisakompleksi kinnistu laiub 52 hektaril, millest 26 hektarit on park ja 26 hektarit metsamaa.

Müügis olevad kallimad mõisad Kalleim müügil olev mõis on Eerik-Niiles Krossi ja Mary Jordan-Krossi renoveeritud Kõue mõis Harjumaal Kose vallas.

Meedias on ilmunud ka uudised, et Kross pani Kõue mõisa müüki. Mõis, mille barokne peahoone on 1278 ruutmeetrit suur, maksab 3 800 000 eurot. Peahoonel on kolm põhikorrust ning lisaks osa väljakaevatud keldrist, kus asuvad eraldi täisköök, veinikelder ja restoranisaal. See on vanemaid rüütlimõisasid Harjumaal, mida mainiti esimest korda juba 1241. aastal. 1832. aastal ostis mõisa kuulus maadeavastaja Otto von Kotzebue, kelle reisikirjadest on ammutatud inspiratsiooni mõisa sisekujunduses. Tänapäeval on mõis butiikhotell, restoran ja ürituste keskus. 2013. aastal sai mõis Eesti kaunima kodu tiitli, 2016. aastal maailma kõige imepärasema sisekujundusega butiikhotelli tiitli ja 2017.

12 | STAATUS

Foto: Ivar Leidus / Vikipeedia

aastal valis Eesti Mõisaliit selle Eesti parimaks mõisamajutushooneks. Mõisale kuulub ligi 15 hektari suurune krunt, millest 8,5 hektarit on metsamaad.

Kuulus Laitse mõis Harjumaal Saue vallas

on müügis 1 900 000 euroga. Laitse mõis, saksapärase nimega Laitz, sai iseseisva mõisana alguse aastal 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse neogooti stiilis mõisahoone lasi ehitada Woldemar von Uexküll

1890. aasta paiku. 1909. aastal läks mõis Bremenite kätte. Lossi esimesel korrusel asuvad restoran, konverentsikeskus ja saunad. Lossis on 15 hotellituba.

Konuvere mõis Märjamaa vallas Raplamaal on müügis 650 000 euroga.

Mõis on rajatud Rennenkampffide suguvõsa poolt. Klassitsistlik peahoone ehitati 19. sajandi alguses. Peahoone on 684, abihoone 253 ja jääkelder 178 ruutmeetri suurune. Maad on kokku veidi üle 22 hektari Rava mõis Järvamaal Järva vallas Aravete lähedal on müügis 590 000 euroga. Rawakülli nime kandnud rüütlimõis rajati 17. sajandi alguses ja selle esimesed omanikud olid Helffreichid. Mõisa praegune peahoone ja enamik kõrvalhooneid on ehitatud 1850. aastal. Mõisahoonel on täiskelder, mille unikaalsemaid osasid on veinikelder.

ESTEETILINE JA UHKE KÕRVAPAITUS KVALITEETSETE HELISÜSTEEMIDE NÄITEL “Mis helisüsteem?” küsivad kindlasti inimesed, kes pole enda lameekraantelerile sisseehitatud helivõimalustest ja sümboolse hinnaga soetatud arvutikõlaritest kunagi kaugemale vaadanud. Juba paarisajaeurone täiendus varem mainitule on sellega võrreldes suur samm edasi. Tõeliste entusiastide, melomaanide, muusikute, stuudioomanike ja ka lihtsalt rikaste inimeste päralt on aga võimalused, mis nii oma peensuste kui ka hindade osas esmalt uskumatuna tunduvad.

Olgu tegemist siis lihtsalt uhkuse või ka tõesti spetsiifiliste teadmiste ja kõrgete nõudmistega – leidub helisüsteeme, mille hind ületab paljude inimeste kodu ning kõige muu väärtuse, mida nad üldse omavad. Maailma üks tuntumaid helitehnikaajakirju What Hi-Fi? toob välja kõige uhkemad ja kallimad seadeldised, millest heli välja tuleb. Jah, isegi ajakirja kogenud toimetuse töötajaid lõid need hinnad pahviks. Sarnaselt näiteks ehetele või juveelidele võib nende suurt väärtust olla raske hoomata, kuid nii kallid kõlarid on tõepoolest olemas.

Final Audio Opus 204 – 450 000 $

Silmatorkav, 800 kilo kaaluv kõlar, mida esitleti esimest korda 2013. aastal näitusel Münchenis. Kõlarite loomisel lähtuti eeldusest, et need paigaldatakse majja enne, kui maja ehitus valmis saab, ja maja projekteeritakse nende järgi.

CAT MBX Powered Speakers – 500 000 $

Need eritellimusel valminud 3,6-meetrised kõlarid kaaluvad kumbi viis tonni! Tellida on neid võimalik firmalt California Audio Technology ning materjalide valiku hulgas on Corian, Avonite, MBX105, marmor, graniit, betoon, alumiinium, roostevaba teras ja titaan.

14 | STAATUS

Odavatest arvutikõlaritest kuni peensusteni lihvitud uhkete heli- ja kodukinosüsteemideni välja – isegi mitte väga suurtel filmisõpradel ja melomaanidel on teatud kogemus sellest, kui erineval määral suudab heli nende kõrvu paitada. Nagu aga hindadest ja valikutest nähtub, erinevad heli tootvad seadeldised omavahel kümneid tuhandeid kordi.

Toimetas: Maret Luun Foto: Shutterstock

Backes & Muller BM 100 – 550 000 $

Kas tegu on kõlari või pigem külmkapiga?

Ruumi need kõlarid igatahes võtavad, olles 2,3 meetrit kõrged ja pindalaga 1,75 ruutmeetrit. Backes & Müller on käsitööna valmistatud kõlareid tootnud juba üle 40 aasta ning algusest peale on seatud sihiks originaalsus, autentsus ja innovatiivsus.

Pilkupüüdva insenerikunsti abil toodetud kõlarid on kiiresti leidnud rahvusvahelist tähelepanu ja edu.

Moon Audio Signature Titan II – 550 000 $

Järgmist, poole miljoni dollari piiri ületavat kõlaritepaari on nimetatud “ülilimiteeritud kogusega funktsionaalseteks meistriteosteks”. Iga 1,83-meetrine ja 1,2 tonni kaaluv kõlar on käsitöö, mille kere on valmistatud lennukõlblikust alumiiniumist ja valgest terasest.

Wisdom Audio Infinite Wisdom Grande – 700 000 $

Kokku ligi kaks tonni kaaluvad kõlarid on Wisdon Audio järgi loodud kasutamiseks “mitmetasandiliste ruumide jaoks kõige suuremates kodudes ja paleedes ning suurtes ballisaalides”.

Magico Ultimate III – $700,000

2,3 meetrit kõrged ja kokku tonn kaaluvad kõlarid töötavad koos kümne eraldiseisva võimendiga. Päris esimese emotsiooni peale neid osta ei saa, vaid tuleb arvestada umbes 18-kuulise tarneajaga.

Wilson Audio WAMM Master Chronosonic – 850 000 $

2,1 meetrit kõrged kõlarid on ehitatud kosmosesütikutel kasutatavast alumiiniumist. Ühe kõlaripaari valmistamiseks kulub umbes kümme nädalat ja praeguseks on neid

tehtud vaid 70 paari. Multimooduliga kõlarite ajajoondust saab reguleerida viiemikrosekundilise sammuga.

Cessaro Horn Acoustics Omega 1 – 1 000 000 $

2,8 meetri kõrgused ja 4,5 tonni kaaluvad kõlarid ei ole ilmselgelt mõeldud keskmise majapidamise elutoa jaoks.

Moon Audio Opulence – 1 100 000 $

Nimistus juba teist korda esineva Moon Audio toode on oma kaks korda odavamast variandist veelgi uhkem ja edevam.

Miljoni dollari piiri ületavaid kõlaripaare tehti vaid kümme eksemplari. Ettevõtte väitel pakuvad need kõlarid “harukordset ja teistsugust viisi muusika kogemiseks, mis toimetab muusika kõrva mööda kulgedes kuulaja ajju”.

Transmission Audio Ultimate – 2 000 000 $

Soovides neid kõlareid võrrelda sportautodega, peate tootja sõnul “ühendama Ferrari, Maserati ja Koenigseggi spetsifikatsioonid”.

Hart Audio D&W Aural Pleasure – 5 000 000 $

Võib panna silmi hõõruma, kuid nii kallid kõlarid on tõepoolest olemas. Ilmselt mõtleksime nende kõlarite omanikena iga näpuliigutuse puhul, kuidas neid võimalikult hellalt hoida.

Mis teeb sellest nii kalli kõlaripaari? See on lihtsalt aimdus, kuid arvame, et sellel on midagi pistmist asjaoluga, et need on valatud 24-karaadisest kullast ...

TEHNIKA LOOB ELAMUSI Audio- ja videolahendused koju ning äripinnale

MITERASSA.EE Miterassa kauplused Tallinnas: Endla Ärimajas ja T1 Mall of Tallinn keskuses

MEIE SALONGID:

MITTE SINU TAVALINE ELUTUBA Kui inimesed oma unistuste kodust mõtlevad, kujutletakse ikka kõige olulisemaid ruume: vapustav köök, hubane tagaaed, mõnusad magamistoad ja luksuslikud vannitoad. Aga kuhu jääb tuba või ruum, mis on mõeldud spetsiaalselt sinule? Kas see ei peaks samuti oluline olema? Siinkohal tulevadki mängu hobitoad – ruumid, mis on spetsialiseerunud inimeste huvidele.

Tekst: Taavet Kase Foto: Shutterstock Hobiruumid on justkui täiesti eraldiseisvad maailmad. Ükskõik kui luksuslikud on sinu kodu praktilised ruumid, need pole ikkagi nii erilised kui spetsiaalse tegevuse või hobi jaoks mõeldud pind.

Ka kõige uhkemas köögis tuleb ju ikkagi muna praadida. Jah, ärme sinna lasku, ärme nimeta kööki naiste hobiruumiks.

Kõige suurem, mugavam ja pehmem diivan elutoas võib küll hea lõõgastuskoht olla, ent hobitoa muudab eriliseks just selle spetsiifilisus – olgu selleks isiklik kinosaal, muusikaruum, helistuudio, kunstituba, raamatukogu, piljardiruum, keeglisaal jne. See on mõeldud sinule, see on mõeldud selleks, et panna sind ennast erilisena tundma.

Loomulikult oleks arukas hobitoad planeerida juba enne maja ehitamist.

Köök sai, elutuba sai, magamistuba sai, külalistuba sai, vannitoad – olemas ... mida veel? Just! Ära ennast unusta! Kui oled taimehuviline, planeeri majja kas või oma isiklik botaanikaaed. Tegelikult pole ka midagi hullu, kui esialgu sellist mõtet pähe ei tulegi. Või siis pole esialgu ruum hobitoana mõeldud. Selle erilise ruumi jaoks saab pinda eraldada millegi muu arvelt. Hobitoa saab edukalt luua pööningule või hoopis keldrisse. Või miks mitte autodele korralik korrosioonikaitse teha ja garaažist midagi erakordset luua? Kas sellest võiks saada näiteks koht, kus sõpradega viskiklaasi taga juttu puhuda ja tossutada?

Kas sellest võiks saada sinu isiklik sigari-lounge?

Aga millised on siis ikkagi kõige-kõigemad hobitoad? Millised on need, mis lausa pahviks löövad? Toome siinkohal välja väikese valiku ja vaatame lähemalt, mis teeb ühest hobitoast õige hobitoa.

Allikas: timberhomeliving.com

Muusikatuba Kui lööd lihtsalt korra aastas paar takti trianglit ja paned selle pärast kapi otsa tagasi, siis on sul õigus – hobituba pole tarvis. Kui aga natukenegi rohkem muusikaga tegeleda, kas või akustilist kitarri tinistada, siis võiks selle jaoks olla eraldi ruum.

Muusikatoa puhul on asukoht äärmiselt oluline – sa ei taha, et see sinu magamistoa vahetus läheduses asuks. Isegi kui kasutada heliisolatsiooni ja mängida õige tasa-tasa ... midagi tuleb ikka ja alati läbi ning eeldatavasti ei ela sa majas üksinda. Mõnikord tasuks muusikatoa jaoks lausa eraldi õuehoone ehitada.

Miks? Kui sinu hobiks on päevast päeva trummi taguda, siis ei aita sind ükski heliisolatsioon.

Helistuudio See on põhimõtteliselt edasiarendus muusikatoast ja isikliku stuudio omamine on järjest populaarsem. Siit võib alguse saada sinu SoundCloudi-karjäär! Võrreldes klassikalise muusikatoaga peaks stuudios veel rohkem heliisolatsioonile mõtlema. Peaasjalikult just bassikõlarite pärast, mis luust ja lihast ning seintest ja korrustest läbi väristavad.

Helistuudio puhul on raha muidugi eriti suure tähtsusega. See kehtib ka teiste hobiruumide puhul, ent helitehnika on tõepoolest kallis ning siin sõltub kõik sinu eelarve suurusest.

Stuudio saab püsti panna 10 000 euro eest, ent hinnapiire asjal polegi. Kulutada võib vabalt ka mõned miljonid. Oleneb, millist kvaliteeti ja professionaalsust taga ajada. Kuuldavasti sai ka Kanye Westi tähelend alguse Jamie Foxxi kodustuudiost, nii et kokku ei tasu hoida!

STAATUS | 17

Kunstituba Kas oled alati mõelnud, et tahaksid maalida?

Või joonistada? Või kollaaže teha? Vitriine?

Keraamikat? Skulptuure? Installatsioone? Selle jaoks ongi kunstituba mõeldud! See on sinu isiklik ateljee.

Kunstitoa puhul on kõige olulisemaks teguriks valgus, mistõttu ei saa seda lihtsalt kuhugi keldrisse või kuuri ära sokutada. Kunstituba tuleb ikkagi eraldi planeerida ja teha võimalikult suurte akendega. Nii need kunstnikud ju räägivad – pole lampi, mis asendaks päevavalgust. Tõsi küll, isegi kui terve sein ateljees klaasist on, siis valgustust läheb ikkagi vaja – päikesel on ju komme loojuda! Kui mugav!

Lisaks valgusele pakuvad aknad ka head tuulutusvõimalust. Kujutle, et peaksid kõikide nende liimide ja värvide aroomides tunde veetma. Niimoodi võib peavalu tekkida!

Mürgised aurud tuleb ikkagi majast välja lasta ja lisaks akendele võiks kindlasti mõelda ka korralikule ventilatsioonisüsteemile.

Raamatukogu Järgmine ruum, mis ülikallitest nahkdiivanitest ära ei ütleks. See on raamatukogu. Kui raamatuid on lihtsalt nii palju, et kõik riiulid, seinad ja põrandanurgad on neid paksult täis, siis ei jää muud üle – tuleb teha oma isiklik raamatukogu. Kõlab uhkelt, mis?

Kujutle, et võtad hommikul köögist kohvi ja ütled naisele: “Ma lähen raamatukokku!” Samal ajal oled ise alles pidžaamas. Jah, lugemine on hobiks paljudele. Samuti on paljude lugejate hobiks omakorda raamatute kogumine.

Seetõttu on paratamatu, et aastate jooksul koguneb tuhandeid lehekülgi, mis on vaja riiulitele ära mahutada.

Teatmeteosed, menukid, piiblid-koraanid, raamatukogust võib leida kõike.

Mis aga peamine – filosoofia ja muinasjutud käsikäes!

Kinosaal

Sigariruum Koht, kus ventilatsioonisüsteemile tuleks veelgi rohkem mõelda – õigemini seal muudmoodi ei saagi, seal on ventilatsioon hädavajalik –, on sigarituba. On ju teada, et paljudele härrasmeestele meeldib lihtsalt tugitoolis istuda, viskit trimbata ja sigarit pahvida. Võiks öelda, et see on tõepoolest nende hobi – see pakub neile rõõmu.

Mittesuitsetajad reeglina aga sigaritest tulevat tossu heaks ei kiida, mistõttu olekski mugavaks pahvimiseks eraldi ruumi vaja. Õue ei saa ju Kuuba sigariga minna!

Seal sajab vihma! Sigaripahvimine eeldab rahulikku keskkonda, häid sõpru ja ülikalleid nahkdiivaneid, millel samal ajal lösutada.

18 | STAATUS

Kus nautida veel filosoofiat ja muinasjutte? Loomulikult kinolinal. Nii mõnigi nimetab enda kõige suuremaks kireks just filmivaatamise. Nii nagu raamatuid on maailmas liiga palju, et kõiki läbi lugeda, on filmegi ilmselt filmitud liiga palju, et kõiki läbi vaadata. Entusiastidele on see muidugi hea uudis – valikust ei tule kunagi puudust.

Linateoste kvaliteetseks nautimiseks võiks olla kvaliteetne ja selleks eraldi mõeldud ruum. Küllap on paljud tundnud, et kinos nähtud film mõjub kordades võimsamalt kui seesama film elutoadiivanil televiisorist vaadatuna. Suur ekraan ja võimas heli – paratamatult elab inimene end filmi täiesti sisse ja unustab välismaailma. Kuulus režissöör David Lynch on öelnud, et telefonist (väikselt ekraanilt) ei saagi filmi kogeda.

Filmid on loodud suurele ekraanile.

UUS KODU: PARIMAD SISUSTUSSALONGID

Oot-Oot Stuudio Kodumaine vormija disainitäius Disainerite Marko Ala ja Joonas Torimi loodud mööblifirma Oot-Oot Stuudio loomingut iseloomustab eelkõige põhjamaine stiilitunnetus, puhtad ja kaunid vormid ning selge visioon. Hea disain olgu selline, kus ilu ja funktsionaalsus on harmoonias. Üks sohva peab olema ühtaegu kaunis vaadata kui ka mugav ja ergonoomiline. Hea näide on diivanvoodi FOLD, mis näeb välja nagu klassikaline kõrgetel jalgadel diivan, kuid avaneb kahe kerge liigutusega keerdvedrudega varustatud ruumikaks magamisasemeks.

Oot-Oot Stuudiot eristab kindlasti see, et disainerid on ka ise ettevõtte omanikud. Disaini ei osteta sisse ega vahendata. Kõik tooted sünnivad põhjaliku tootearenduse tulemusena, mis võib aega võtta üle aasta. Näiteks lennuka tugitooli VOOG tootearendus kestis kokku poolteist aastat ja valmis ligi poolsada prototüüpi. Stuudio kõige populaarsem toode, kutsuvalt pehme diivan MOSS, sündis aga inspireerituna klientide tagasisidest.

Oot-Oot Stuudio teab, et ühe mööblieseme muudab tõeliselt apetiitseks ilu, ergonoomika ja sobivate materjalide kooskõla. Kõik kolm on aga eraldi teadused, mis peavad lisaks arvestama ka inimes-

8 • JAANUAR 2021 •

te erinevate eelistustega. Sestap jälgib Oot-Oot, et erinevad mudelid oleksid erinevate omadustega. Valikust leiab nii pehmeid sulediivaneid kui ka rõhutatud alaseljatoega tugitoole. Uue suunana on käsil voodikollektsiooni loomine, mille esimene pääsuke, minimalistlik voodi HOLM, on juba palju positiivset tagasisidet saanud.

Müües tooteid vaid otse oma salongis ja veebis, jättes vahele edasimüüjad, on võimalik pakkuda kõrget kvaliteeti mõistliku hinnaga. Kogu disainiprotsess ning tootmine toimub Eestis, kuid suur osa toodangust eksporditakse Soome, Saksamaale ja Austriasse.

Oot-Oot Stuudio Rävala pst 7, Tallinn www.oot-oot.com Instagram, Facebook @ootootstudio

UUS KODU: PARIMAD SISUSTUSSALONGID

• JAANUAR 2021 • 9

MAAILMA KALLEIM

TURVATOOL

ON LAUSA KUULIKINDEL? Kuidas kõlaks idee kullatud ja kuulikindlast turvatoolist? Või mõte sellest, et loobuda lapse turvalisuse nimel traditsioonilisest juhi kõrvalistmest?

Paistab, et laste turvalisuse heaks ollakse kõigeks valmis.

Toimeta: Riina Palmiste Foto: Volvo Foto: Volvo

Foto: Dartz

Meie lõunanaabri autotootja Dartz on tuntud rikastele ja kuulsatele ekstravagantsete soomusautode tootmise poolest. Olgugi et maailmas on teisigi autotootjaid, kes valmistavad eritellimusel tippklassi sõidukeid, pole ükski neist nii üle võlli nagu Dartz. Uhkete maasturite kõrval on nad aga ühele kliendile valmistanud ka luksusliku laste turvatooli.

Võib vist arvata, et maailma kõige kallima – või kui mitte kalleima, siis kindlasti ühe muljetavaldavama. Pealegi kuulikindla!

Ettevõtte enda sõnul pakub turvatool nii palju kaitset, kui üks turvatool üldse pakkuda

22 | STAATUS

saab. Rääkimata tipptasemel viimistlusest.

Näiteks on turvatooli seljatugi valmistatud kevlarist, mis omakorda kaetud süsinikkiuga.

Iste ise on aga kullatud krokodillinahast ja kvaliteetsest Napa nahast.

Väidetavalt on toolile lisatud ka massaažifunktsioon ja see ühildub Apple’i seadmetega. Autotootja ei ole avaldanud, kui palju turvatool maksis või kes otsustas selle tellida. Siiski spekuleeriti toona, kui Dartz 2015. aastal turvatooli esitles, meedias muu hulgas näiteks Kanye Westi armastuse üle Dartzi soomusautode vastu.

Volvo tõstab lapse esikohale

Ja seda sõna otseses mõttes. Nimelt tutvustas Volvo juba mõned head aastad tagasi uut julget tulevikukontseptsiooni, mille järgi visati välja juhi kõrvaliste ja asendati see pööratava selg sõidusuunas turvatooliga.

Ikka sellepärast, et laps saaks istuda talle kõige turvalisemal viisil – selg sõidusuunas – nii, et ka ema ja isa saaksid last näha ning temaga suhelda. “Kui laps istub tagaistmel seljaga sõidusuunas ja teeb häält, peab juht väga palju kaela kangutama, et kindlaks teha, mis lapsel häda on,” selgitas toona Volvo

vanemprojektijuht. Luksuslik konteptsioon, mis teeb lapse turvatooli panemise ja sealt väljavõtmise hoopis lihtsamaks, on lapsevanematele tohutu mugav ka selle poolest, et eraldab ruumi kõikvõimalike beebitarvikute, näiteks mähkmete, lutipudelite, niiskete salvrätikute jms jaoks.

Kuigi kontseptsioon on jäänud siiani veel ainult kontseptsiooniks, peab Volvo endiselt ülitähtsaks, et laps istuks autos just seljaga sõidusuunas. Autotootja möödunud aastal tehtud uuringu tulemused näitasid selgelt, et tegelikult peaksid lapsed nii istuma isegi vähemalt kuni nelja-aastaseks saamiseni. “Väikelapse kael on veel nõrk ja kasvamisjärgus ega suuda mõjuvate jõududega toime tulla nagu täiskasvanu kael,” rääkis Volvo turvalisuse keskuse spetsialist.

Kes teab, kas see konkreetne julge kontseptsioon kunagi ilmavalgust näeb, kuid ilmselt ei väsi kolmepunktiturvavöö leiutaja meid üllatamast. Näiteks on Volvol 2014. aastast arenduses ka täispuhutava turvatooli prototüüp, mida oleks lihtne kokku pakkida ja kaasas kanda. Lubatakse, et istme täitmiseks kulub ei rohkem ega vähem kui 40 sekundit ja see kaalub ühtekokku vähem kui viis kilo.

Allikad: wired.com, extremetech.com, luxurylaunches.com, rte.ie

C

5 N

4

NOBE JA TRENDIKAS ELEKTRIROLLER CPx

Euroopa matkarajad pakuvad ilu, mida ei osta ühestki galeriist.

Toimetas: Sven Sula Foto: Shutterstock

MILJONIVAADETE JÄRELE MINNAKSE JALA

Mägedesse või pikemale matkale silma nuumama minek on üsna tõsine proovikivi ja mitte mingi vaese mehe puhkus. Kui suhtuda varustusse tõsiselt ja perspektiiviga, et rännul käiakse rohkem kui kord kolme aasta jooksul, võib varustuse alla panna üsna mitu kuupalka. Ainuüksi seljakott saab maksta sadu eurosid ja toast pole veel välja saanudki. Loomulikult leidub kohe tark, kes ütleb, et kallilt saab teha igat asja. Jah, aga kui sa kuues päev lausvihmas rühid ja õhtul telki pugedes kotist kuiva särgi võtad, saad aru, et kõike päris rahas ei mõõda.

Durmitor, Montenegro

Millal minna, mida kaasa võtta?

Co as tt oC oa st lk Wa

Enamik sihtkohti Euroopas on head suvisteks matkadeks, kui majutusvõimaluste valik on rikkalikum. Erandiks on Põhjamaad, kus igameheõigus tuttav, looduses käiakse palju ja seetõttu püsivad paljud kämpingud ning külalistemajad lahti kauem. Lõuna-Euroopas on parim aeg matkata kevadel ja suve alguses, kui päike käib madalamalt ning päevased temperatuurid jäävad meie laiuskraadi inimestele vastuvõetavaks.

Parimaks allikaks nii radade kui ka laagriplatside ja majutusvõimaluste kohta on teiste matkajate veebipäevikud ning iga sihtkoha ametlikud kodulehed. Kui eeltöö tegemata jätta ja alles matkal selgub, et mõni hädavajalik asi kaasa võtmata jäi, saab süüdistada vaid ennast ning nadi eeltööd. Vaadelgem viit meeletut ilu pakkuvat marsruuti, mida päris kaks kätt taskus läbi ei tee.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Durmitori rahvuspark pakub matkasellile kuhjaga meelehead ja piisavalt tippe, mida vallutada. Neist kõrgeim on Bobotov Kuk (2522 m), kuhu viib mitu tähistatud marsruuti.

Enamik turiste imetleb aga Tarat, Euroopa sügavaimat jõeorgu ja maailma sügavuselt teist ​​kuru Grand Canyoni järel. Õnneks pakub kant mitmeid päevamatka võimalusi ning nii võib suunduda praktiliselt plätudes uurima lihtsalt jääkoobast ja Musta järve (Crno Jezero) või nautida Tara kuru taha loojuvat päikest.

Püreneed, Prantsusmaa

Du rm it o r, M

Hispaania - Prant suse piiril asuvaid Püreneesid saab ületada mööda kolme Grande Randonnée matkateede võrgustiku rada. Neist pikim on 866 kilomeetri pikkune GR 10 Prantsuse poolel, mis kulgeb Atlandi ookeani Biskaia lahest Vahemereni.

Kogenud matkaja läbib käänuliste mägiteede serpentiini otsast lõpuni umbes 50 päevaga. Ööbida saab pea igal õhtul ühes paljudest võõrastemajadest. Valida võib ka mõne lihtsama marsruudi.

Kõik, kes näinud korra elus fotosid Dolomiitidest, on kohale jõudes jahmunud, sest reaalsuses ületab vaatepilt kõiki ootusi.

Pole ime, et piirkond kuulub nüüd UNESCO maailmapärandi nimistusse. Üle kolme kilomeetri kõrgustel Dolomiitidel on koguni 21 tippu.

Neist kõige kuulsamateks ja postkaartide vaieldamatuks lemmikuks on kolmest mäest koosnev Tre Cime. Piirkonna sõjamuuseumid ja Esimesest maailmasõjast pärandatud via ferrata käiguteed on populaarsed ka turistide seas. Peale selle saab Cortina d’Ampezzos tutvuda taliolümpiamängude ajalooga.

Laugavegur, Island

on

Muinasjutusaare lõunarannikult saab alguse riigi kõige populaarsem ja mitmekesisem matkatee, 55 kilomeetri pikkune Laugavegur.

Umbes neljapäevane marsruut on selgelt tähistatud ja viib liustike, järvede, jõgede ja kuumaveeallikate vahel kõndides EdelaIslandi Landmannalaugari kuumaveeallikate piirkonnast Þórsmörki liustikuorgu. Kohati ekstreemsete ilmastikuolude tõttu tasub selleks matkaks hoolikalt ettevalmistusi teha.

ten eg

Coast to Coast Walk, Inglismaa

ro

Pü

Laugavegur, Island

ren ee d, Pr an t su sm aa

Dolomiidid, Itaalia

Dolomiidid, Itaalia

See populaarne pikk matkarada võib näida lausik ja lihtne. Siiski peavad paljud marsruuti keerukamaks kui kuulsat Tour du Mont Blanci rada. Umbes 300 kilomeetri pikkune marsruut algab St Beesi külast ja lõpeb teisel rannikul Robin Hoodi lahe ääres. Inglismaa kuulsa matkamehe ja paljude raamatute autori Alfred Wainwrighti loodud marsruut läbib kolme erinäolist rahvusparki: Lake District, Yorkshire Dales, North York Moors. Teekonna muudab keeruliseks see, et mitteametlik matkarada pole üleliia hästi tähistatud ja kogu aeg parimas seisukorras – kui juhtub sadama, võib avastada end tõelisest mudamülkast.

Allikas: walksworldwide.com

24 | STAATUS

Liitreaalsus surub end sporti

ÄPPIDE ABIGA

KÕHNAKS JA VORMI Sport on inimestele alati meeldinud, kuid tihti on probleeme enda motiveerimisega. Miks minna jooksma, kui saab diivanil külitada, või ronida ujulasse, kui samal ajal võiks raamatut lugeda? Appi ongi tulnud nutitelefonid ja äpid, mis on võtnud inimeste nakatamise sporipisikuga oma õlule: esiteks on põnev end proovile panna ja äppidest tuge saada, teiseks pakub iga äpp võimalust võistelda oma sõprade ja maailmaga.

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock Aasta algus on alati aeg, kui inimesed tahavad olla paremad kui vanal aastal.

See tähendab, et hakatakse tegema rohkem sporti, loobutakse pahedest, nagu alkohol ja tubakas, alustatakse paastumisega ning tehakse muid katsetusi end nii füüsiliselt kui ka vaimselt arendada.

Ning nagu ikka pakuvad nutitelefonid ja nendes peituvad äpid palju võimalusi oma lubadusi ellu viia.

Jookse, uju, võimle

CNN.com andis parima hinde kõikidest harrastusspordiäppidest lahendusele nimega Beachbody On Demand, mis ühendab endas väga paljusid erinevaid spordialasid ja nende treenereid, kes nutitelefoni kaudu enda teenuseid pakuvad.

Pärast kuulsa Endomondo äpi kadumist liikusid kõik jooksmise, jalutamise, rattasõidu ja muu kardiotrenni fännid uude äppi nimega Strava – piltlikult sama teenus teise logo all.

Glo-nimeline äpp pakub aga äärmiselt

26 | STAATUS

mugavat viisi, kuidas kodus joogat teha. Äpp ühildub iga koduse ekraaniga ja pakub mugavat võimalust, kuidas alustada või jätkata jooga, fitnessi või pilatesega ka väljaspool spordisaali. Äpp nimega Grokker pakub aga juba kõigele mainitule juurde ka infot ja juhiseid toitumise, stressileevenduse ning ka finantsmurede lahendamiseks. Üldine heaolu kõigis eluvaldkondades.

Tihti aga unustatakse ära vaimne tervis: mediteerige äpi Headspace abiga, äpp nimega Talkspace pakub aga võimalust suhelda abi saamiseks otse erinevate terapeutidega, parima une ja unejutud annab aga äpp nimega Calm.

Paastume kõik koos!

Kuid nagu leidis uus uuring, siis paks ja vormikas olemine on meie tervisele ikkagi palju halvem kui olla kõhn.

Nutitelefoni kaudu tulevad aga erinevad äpid appi ka siis, kui vaja kehakaalu ja toitumist parandada. Viimase aasta

märksõna tervise valdkonnas on olnud paastumine ja parimat abivahendit kui äpp nimega Zero pole olemas. Lisaks pidevale paastu monitoorimisele pakutakse võimalust pidada päevikut ja osaleda koos sõprade või anonüümsete inimestega võistlustes, samuti on äpil uskumatu arhiiv õppevideosid erinevatel terviseteemadel.

Kui on aga soov loobuda suitsetamisest, siis võtke appi äpp nimega Smoke Free. See toimib eelmise programmiga samal alusel ning telefon motiveerib mitte suitsetama, sama teevad äpi kaudu ka sõbrad ja terapeudid.

Olgugi et tegemist on tihti ühesuunalise suhtlusega, siis mitte kunagi ei ole olnud põnevam võtta oma elu ise käsile ning teha seda koos stiilselt, ilusasti ja kasutajasõbralikult disainitud äppidega.

Kellel ikka on aega käia iga oma väikese probleemiga arsti, terapeudi või treeneri juures?

Liitreaalsus on märksõnaks peaaegu iga eluvaldkonna tulevikust rääkides. Sport võib olla üks valdkond, kus virtuaalse infokihi kleepimine reaalmaailmale saab olema kõige suurema kasuteguriga just harrastussportlastele. Paratamatult oleme viimse ihurakuni seotud oma nutitelefoni ja sellest välja voolava informatsiooniga ning liitreaalsus on viis, kuidas seda infot veelgi paremini edasi anda.

Hetkel tuntuim liitreaalsuslahendus on erinevad prillid, mis vaatajale pidevat lisainfot annavad. USA ettevõte VSports on loonud ja loomas lahendusi golfi, tennise, korvpalli, jalgpalli ning muude alade tarbeks ja on võtnud korraga ette kaks suunda. Ühelt poolt annavad prillid võimaluse saada sporti tehes erinevat teavet oma tulemuste, pulsi, kiiruse, aga ka keskkonna kohta.

Teisalt mõtleb firma ka spordi vaataja peale: korvpallilahingut vaadates antakse pidevat lisainfot mängijate, tulemuste ja aegade kohta.

Spordisaalis, ujulas ja jõusaalis on võimalik anda liitreaalsuse kaudu inimesele kaasa personaaltreener ja juhised õigeteks liigutusteks – seda siis kas prillide või mõne muu ekraani vahendusel. Kõike ikka selleks, et parandada tulemust, muuta sport põnevamaks ja teha odavamaks maailma tipptreenerite või juhendajate palkamine. Tulevikus saab vaid 20–30 euro eest kuus võtta tunde treeneritelt, kes viinud tippu Usain Bolti, Cristiano Ronaldo või Michael Phelpsi.

Peloton – uus viis, kuidas kodus treenida?

Koroonaajal lõi eriliselt lõkkele kogu kodus treenimise valdkond: huvi osta koju erinevat spordivarustust kasvas kümnetes kordades. Üks firma, kes selles tulvas samuti sõelale jäi, oli USA uudse treeningratta looja Peloton. Hetkel ületab mitme miljardi eurose väärtusega firma uudisekünnist küll peamiselt seoses probleemidega tarneahelas, sest meeletult kasvanud nõudlust ei suudeta kuidagi rahuldada. Kui aga rääkida jalgrattast endast, siis tegu ongi täiesti uue viisiga, kuidas treenida. Jalgratas on jalgratas, küsimus on selles, mis lisavõimalusi Pelotoni enam kui 2000-eurose hinnasildiga ratta ostjale pakutakse. Peamiselt ühiseid trenne, millega liitutakse rattale kinnitatud suure ekraani kaudu. Osa saab võtta rühmateeningutest, pidada võistlusi või sõita läbi kuulsaid Tour de France’i radasid. Uusim lahendus Peloton Bike+ pakub ka jooga- ja jõutrennivõimalusi. Pelotoni edu taga ongi peamiselt stiilne disain ja tarkvara kvaliteet, sest sarnaseid treeningrattaid on maailmas ju teisigi.

Foto: onepeloton.com

GREEN REVOLUTION INTERJÖÖRIDE DISAINIS Kui te otsustasite oma interjööri luksusliku kunstiteosega dekoreerida, siis pöörake tähelepanu maalilistele piltidele, mille loodus on ise loonud. Samblast pildid, mis on fütodisaini valdkonnas üheks uusimatest rakendustest, näevad igas ruumis efektsed välja, tehes need stiilseteks ja eksklusiivseteks.

Sambla ebatavaline faktuur ja värvitoonide särav palett täidavad selle materjali ökodisaini seisukohast kolossaalse potentsiaaliga.

Stabiliseeritud sambla abil on võimalik luua mistahes vorme ja stiile: joonistusi, pealiskirju, logosid ja elusaid pilte nii klassiliste, high tech kui ka modern stiilis interjööride jaoks. Aga samblast tehtud piltide õhuline kergus ja silmanähtav elegantsus teevad neist elusad šedöövrid, mis panevad efektse punkti mistahes interjööri disainile.

EI NÕUA HOOLDUST. Lihtsalt nautige ilu. Konserveerimise loomulik protsess annab taimedele pika kasutusea. Seega võivad need rohelised kunstiteosed säilitada oma ilu ja loomuliku välimuse paljudeks aastateks. Pildid on valminud käsitööna naturaalsetest taimedest, mis teeb neist igaühe unikaalseks.

Meie teenust ja tooteid saate tellida meie kodulehelt

www.phytowall.ee

Materjalide näidistega ja valmistoodetega on võimalik tutvuda meie stuudios, mis asub aadressil: Paide 7, Tallinn

Külastamine ainult eelneva kokkuleppega Päringute saatmiseks ning lisainfo saamiseks võtke meiega ühendust:

info@phytowall.ee 56928225

EESTI KUNSTI TULEVIKUSTAARID

Kes on meie kunstimaailma säravamad tähed, kellel on lootust ühel ilusal päeval saada oksjonirekordeid purustanud Johann Köleri, Konrad Mägi või Olev Subbi mantlipärijateks ning kas sellist võimalikku stsenaariumi saab üldse ette ennustada?

Robin Nõgisto “When TV Starts To Watch You” (2018), Art&Tonic galerii

Tekst: Marian Kivila

Möödunud aasta üheks üllatavamaks sündmuseks Eesti kunstielus oli Olev Subbi maalide rekordiline hinnatõus – koroonakevadel toimunud oksjonitel ületasid kaks tema teost 100 000 euro piiri. Paljud kunstnikud minu tutvusringkonnas olid mõnes mõttes õigusega jahmunud, sest autori teoseid oli varem müüdud kordi väiksemate hindadega. See sündmus kinnitas teadmist, et kunstiturg on ettearvamatu – seda nii laias maailmas kui ka väikeses Eestis – ning pööraseid hinnatõuse ja enneolematut müügiedu on üpriski raske ette ennustada. Paljuski sõltuvad ostud emot-

sioonidest ja nõudlusest, teisalt on muidugi elementaarne, et nõutud kunstniku staatuse kujunemisel on määravateks faktoriteks hea kunstiharidus, teoste kvaliteet, aktiivne näitusetegevus ja muidugi ka seletamatu “anne”, mida on keeruline sõnadesse panna.

Kasvav huvi kaasaegse kunsti vastu

Pandeemia kiuste on kasvanud viimase aasta jooksul huvi ka kaasaegse kunsti vastu.

Baltikumi ja põhjamaade suurimat kaasaegse kunsti keskkonda NOAR vedav Andra Orn üt-

leb, et eelmise aasta lõpp ning algava aasta algus on toonud tormilise muutuse kunstimaastikule, kus investeerimine kunsti on märgatavalt tõusnud. “Ilmselt kardetakse raha vääringu drastilist langust, mistõttu raha paigutamine kunsti tundub igati mõistlik tegu.” Esimese vabariigi aegsete kunstnikke tippteosed liiguvad vaid oksjonitel ja nende hinnad on tõusnud juba taevasse, mistõttu on mõistlik soetada ka kaasaegset kunsti, mis on hinna poolest kättesaadav ka laiemale publikule ning mis jääb üldjuhul neljakohaliste summade piiresse. Tartus

aastaid Tartu noore kunsti oksjonit korraldanud Reigo Kuivjõgi, kes on ühtlasi galerii Art&Tonic galerist, põhjendab fookusenihet kaasaegse kunsti suunal ka sellega, et sõjaeelsest kunstist ei ole turul enam nii palju tippteoseid lihtsalt saada. Samuti ei rahulda tema sõnul uuema põlvkonna kunstiostja visuaalse esteetika maitset enam pallaslik maalistiil: “Kui seda kõrvutada ka üleilmsete kunstimetropolide viimaste aastakümnete trendiga, kus kunstiostja vanus nooreneb ja kus turu rekordeid teeb pärast 1960ndaid loodud kunst, siis pole sarnases nähtuses ka meie väiksel turul midagi üllatavat. Pisut üllatav võib olla vaid see, et turu hüpe toimus just viirusekriisi aastal.”

Turundus kui müügiedu saladus

Maarit Murka “Kunstnik” (2020), Noar.eu

Vello Vinn “Aeg I” (1972), Noar.eu

Kui Eestis saab kaasaegset kunsti soetada küllaltki soodsa ja mõistliku hinnaga ning mõne teose jõuab hõlpsalt endale elu jooksul koju osta ka keskmist Eesti palka teeniv inimene, siis Lääne kunstiturul võib kohata üsna tihti utoopiliste hindadega müüke.

USA-s, kus kunst on kujunenud omamoodi majandusharuks, on ka kaasaegsel kunstil oma suur ostjaskond. Kunstioste nõustavad eksperdid, kuid tihti ostetakse lootustandvate noorte tegijate loomingut ka nagu loteriipileteid. Ühe ühise nimetajana, mis seob kaasaegse kunsti oksjonirekordeid välismaal, võib välja tuua turundust ja brändingut. Maailma kalleima teose (91 miljonit dollarit) müünud elav kunstnik Jeff Koons on ehe näide, mis võib juhtuda, kui kunstnik on ühtlasi ka geniaalne ärimees ja

STAATUS | 29

Marko Mäetamme “Eight Days a Week” (2013) on koha leidnud ühe julge maitsega USA kunstikoguja erakollektsioonis.

Kristi Kongi “Punakas-violeti essents, segatuna magentaga.

Hommikune sära” (2019), Eesti Kunstimuuseumi kogu

Marko Mäetamme Veneetsia biennaalilt tuntud teos “Verine Maja #10” (2007) on leidnud väärika koha ühe prantsuse erakoguja kollektsioonis.

Katrin Piile “Sculptor Modelling A Portrait of Me” (2020), Noar.eu

30 | STAATUS

Alar Tuul “Who is This Guy” (2019), Art&Tonic galerii

fanaatiline turundusguru. Ühest Koonsi dokumentaalfilmist selgub, et noore kunstnikuna töötas ta Wall Streetil kaubandusmaaklerina ja muu kauba kõrval ei häbenenud ta klientidele salaja ka omaenda kunsti müüa.

Teise Ameerika superstaari Damien Hirsti ülikõrgete hindade taga on samuti jõuline turundus – ühest tema teosest kirjutati juba mitusada publikatsiooni, enne kui teos ise valmis sai.

Ka Eestis müüvad rohkem kaasaegsed kunstnikud, kes on pidevalt pildis ja kelle promomise taga seisab mõni aktiivne galerii. Reigo Kuivjõgi usub tuleviku Kölereid ennustades, et kõige kindlam reegel on see, et tulevikus löövad läbi need kunstnikud, kelle heaks galeriid praegu tööd teevad. Galerii valib välja kunstnikud, kelle edusse ta kõige enam usub ja teeb selle edu heaks sellises mahus teavitustööd, mida kunstnik ise kunagi teha ei jõuaks. Kuivjõgi ise nimetab Art&Tonic galerii edukaimate noorte kunstnikena Robin Nõgistot, Alar Tuult ja Mirjam Hinni.

Elavatest kunstnikest toob Andra Orn NOAR-i ühe populaarseimana välja Tiit Pääsukese, kelle looming on juba ainuüksi sellepärast väärtuslik, et tema teosed on väga töömahukad ja neid liigub kunstiturul vähe. Paljud Pääsukese haruldasemad teosed ei jõuagi avalikult NOAR-i keskkonda müügile, sest huviliste nimekiri on juba ees. Ka on suur ostuhuvi Jüri Arraku loomingu vastu, kelle maalid on alati hinnas olnud ja graafika hinnad järk-järgult tõusmas vastavalt sellele, kuidas tiraaže alles on jäänud. “Kindlasti soovitaksin investeeringuna ka Uno Roosvalti ja Enn Põldroosi töid. Maalikunstnikest on populaarsed ka Toomas Vint, Jaan Elken, Juss Piho ja Laurentsius, skulptoritest tooksin esile Tiiu Kirsipuu.” Orni sõnul on ka tänavakunst üha populaarsemaks muutumas ja 2020. aasta üks enimmüüdud kunstnikke oli Edward von Lõngus, kelle menu tõestab, et edukas müük sõltub väga palju kunstniku aktiivsest näitusetegevusest ja figureerimisest meedias. Noorema generatsiooni kunstist toob Orn esile veel Katrin Piile, Toomas Kuusingu, Maarit Murka, Liisa Kruusimägi ja Huupi loomingu. Nimekirja võib muidugi veelgi jätkata, sest aktiivseid kunstnikke on areenil palju.

Ajastu vaim

Kas kõik praegused müügihitid kõnetavad aga ostjat ka 50 aasta pärast, ei ole võimalik päris kindlalt ette ennustada. Üks aspekt, mida ajas kestvate ja väärtust koguvate teoste puhul aga enamasti täheldada võib, on oma nn ajastu vaimu kujutamine, mis teeb kunstiteosest oma perioodi kunsti olulise märgi ja sümboli. Ei ole vist vaja mainida, et üsna suure tõenäosusega kogub veelgi hinda Nõukogude perioodil alustanud noorte kunstnike põlvkond, kes tõid Eesti kunstiellu uued ja värsked tuuled ning kellest on juba praegu kujunenud auväärsed kunstiklassikud. Nende teosed on end tõestanud juba kunstiajaloo raamatute lehekülgedel ja kunstimuuseumide kogudes. Oma panused võib üsna julgelt panna Leonhard Lapini, Malle Leisi, Mare Vindi, Tõnis Vindi, Raul Meele ja 1960–1970ndate avangardrühmituste liikmete loomingule.

Orn usub, et nimetatud autorite kunsti turul enam varsti nii palju ei liigu ja hinnad võivad hüppeliselt tõusta. “Näiteks on NOAR-is mõned väga haruldased ja legendaarsed Vello Vinna graafilised lehed 1970. aastatest ja kuigi tiraažiks on märgitud 20, siis sel ajal oli tavapärane, et kunstnik ei teinud kõiki tõmmiseid valmis.” Üsna kindel võib olla ka kunstnikes, kes panustavad rahvusvahelisele karjäärile ja kelle vastu on tundnud huvi nii Eesti kui ka välismaa kunstikogujad-muuseumid. Teiste seas võib nimetada siin Jaan Toomikut, Marko Mäetamme, Kaido Olet, Kristi Kongit või Kris Lemsalu. Mäetamme sõnul tulevad julgemad kunstiostud eelkõige just välismaalt, kus võib arvata, et inimese teadmised kaasaegsest kunstist on veidi avaramad. Igal juhul tasub loota, et tuleviku kunstiostja ei raamista enda maitset vaid visuaalselt esteetiliste objektidega ja huvi tuntakse rohkem oma aja kontekstis oluliste teose vastu.

Vähemalt annavad lootust sellele suunale USA kunstiturul hinnalised teosed, kuhu võivad lisaks poeetilistele maalidele kuuluda ka akadeemilisest kunstist väga kaugel olevad installatsioonid, milleks võib olla nii formaldehüüdi uputatud haikala kui ka teibiga messiboksi seinale kleebitud banaan.

Elame-näeme!

TREND KUNSTIS EESTI MOODSA KUNSTI KLASSIKUD

Eesti moodsa kunsti klassikuteks võime pidada autoreid, kes on tulnud meie kunstipilti enamasti 1970. aastate lõpul ning kelle aktiivne, originaalne, otsingute- ning inspiratsioonirohke looming on äratanud esmast tähelepanu ja saanud tunnustust 1980.–90. aastatel. Mitmed neist on tegevad tänaseni.

Moodsa kunsti klassikud on meie loomeruumi oluliselt mitmekesistanud ja rikastanud. Nende teosed on esindatud kunstimuuseumis nii Tallinnas kui Tartus, aga ka mitmetes nimekates riiklikes ja erakollektsioonides väljaspool kodumaad. Kunstnikud, kes on olnud mõjutatud nõukogudeaegsetest arusaamadest, otsides läbi piirangute ja limiteeritud eneseväljenduse võimaluste kontakti laiema maailmaruumiga. Nende looming on kokkupuutepunktiks sügavate isiklike kaemuste ja ühiskondlike protsesside vahel, kandes endas ühe erilise ajajärgu ideid, vastuolusid ja nostalgiat.

Just selle perioodi kunst on viimase paari aastaga leidnud õigustatult laiemalt tähelepanu, mis kajastub selgelt ka oksjonite müügihindades. 1980.–90. aastad on meie kunstituru trend. Väärtuslikud teosed, mida kunstnikud ise loevad täna oma kullafondi kuuluvaks ja millest veel vaid vähene osa on erakogujatele kättesaadav.

Juba pea veerandsaja-aastase kogemusega Haus Galerii korraldab sel kevadel kaks kunstioksjonit, millest üks on pühendatud Eesti vanema perioodi teostele peamiselt kuni 1950ndate lõpuni ning teine just moodsa kunsti klassikale, esitledes selle mõnekümneaastase unikaalse perioodi kunstiparemikku. Siinkohal võiks esile tõsta järgmised nimed: Olav Maran, Andres Tolts, Jaan Elken, Tiit Pääsuke, Jüri Arrak, Olev Subbi, Malle Leis, Aili Vint, Lembit Sarapuu, Nikolai Kormašov, Tõnis Vint, Enn Põldroos, Toomas Vint, Rein Tammik, Peeter Mudist, aga ka graafikud Vive Tolli, Mare Vint, Leonhard Lapin jmt.

Haus Galerii Eesti moodsa kunsti klassika oksjon toimub 8. mail 2021.

Lisainfo: www.haus.ee | haus@haus.ee | tel 641 9471 | Uus 17, Tallinn

Rataskaevu 16

Foto: Kiur Kaasik

OSTA RESTORAN ÄRA! Kui jätta kõrvale täielikku mudasse vajunud turismisektor, siis järgmisena kõige rajuma löögi said koroonakriisist kõik meelelahutusasutused, eriti aga ööklubid, mis pole alates sulgemisest kevadel praktiliselt enam lahti olnud. Restoranid, kohvikud ja baarid on vahelduva eduga saanud siiski oma tööd teha, kuid eri aegadel kas vaid 50- või 25-protsendilise täituvusega, lühikesel ajavahemikul ja tihti vaid kaasamüügiks.

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock Olukord on päris paljudel juhtudel tinginud otsuse toidu- või peokoht lihtsalt maha müüa ja siirduda mõne tulutoovama tegevusala juurde. Tallinna vanalinnas jalutades on paljud restoranid ja kohvikud end kas sulgenud või teinud kuni kevadeni pausi. Turisti ei ole, tallinlane kahjuks vanalinna tihti ei satu, mis tekitab olukorra, kus klienti lihtsalt pole. Paremini läheb toidukohtadel nii-öelda mitteturistide piirkondades, nagu Kalamaja, Telliskivi ja Rotermann, kus restoranid veel kuidagi vastu peavad.

Kokad, kellega sai enne loo kirjutamist räägitud, on enamasti hämmingus, kuidas üldse on selliste piirangutega võimalik oma tööga nulli jõuda: täituvust, hindu ja piiranguid vaadates teevad paljud valdkonna inimesed lihtsalt tasuta tööd. On olnud kuulda ka mõnede kokkade mõtteid hakata restorani kinnioleku ajal sealsetes ruumides midagi tootma, valmistama ja interneti kaudu müüma, kuid kiire Exceli-tabeli täitmine näitas kätte selle idee rumaluse: töö ja kulud, kuid tulu null.

Nii läks nii mõnigi toidukoht seda teed, et koondas töötajad, sulges restoraniuksed ja jäi ootama paremaid aegu. Üks neist söögikohtadest, mis pausi tegi, oli näiteks populaarne restoran Lore uues Tallinna toidukeskuses Noblessneri F-kai peal. Lore üks asutaja, sommeljee Kristjan Päeske põhjendas otsust lisaks tuuleveskitega võitlemise mõttetusele ka asjaoluga, et maha võetud aeg annab võimaluse kasvatada uusi ideid.

Vanalinnas asuva gastropubi Clayhills uksel seisab kiri, mis kutsub kõiki enda juurde tagasi kevadel.

On aga ka kohti, kus äri üldse ära lõpetati, ning just need pinnad restorani, kohviku ja baari pidamiseks ongi nüüd täitmas nii KV.ee, City24 kui ka Kinnisvara24.ee müügiportaalide lehekülgi. Kuid mitte ainult.

Restorane müüdi ka enne koroonat

Üsna eksklusiivselt toitlustusasutuste – restoranide, kohvikute, bistroode, baaride – ostu-müügi vahendamisele keskendunud

ettevõtte Harmas Invest nime leiab terve rea kinnivaraportaalide kuulutuste tagant.

Ettevõtte omanik Urmas Paloots ütleb, et erinevalt sellest, mis ehk väja paistab, ei ole toidukohtade turul koroonaga seoses mingit erilist muutust esile kerkinud – turg oli kuum enne koroonat ja on kuum ka selle ajal.

“Kui on üks muutus, mida võib mainida, siis see, et nõudlus on täna restoranide ja kohvikute ostmise järele palju suurem, kui on pakkumine. Liikvel on palju vaba raha ja inimesed arvavad, et kuna meil on kriis, siis saab need asutused odavalt kätte. Eestlane on aga selline naljakas tegelane, kelle puhul lootus kaob viimasena ja kes ei mõtle ka raskel ajal oma äri müümisele, isegi kui see äri ei ole enam rentaabel,” mainib Paloots.

Kui aga sirvida nii Palootsi vahendatavate restoranide kuulutusi kui ka teisi, siis on need salapärased: kirjas on toidukoha tüüp, ruutmeetrid, istekohtade arv, üürisummad, kommunaalkulude numbrid, kuid mida pole, on restoranide nimed või aadressid.

Nii ei saa ka valdkonnaga kursis olev ini-

mene, kes enamikus müüdavates toidukohtades käinud, tuvastada, millega on tegemist. Ka kuulutuste juures olevad pildid on illustratiivsed.

“Enamik restorane ja kohvikuid, mida mina vahendan, on toimivad ettevõtmised, nende uksed on lahti ja äri käib – nii palju, kui saab. Omanikud, kes äri müüvad, ei taha anda laialdaselt teada, et just see või see köök on müügis. See annab kohe indikatsiooni, et midagi on lahti, kas rahaliselt või sisuliselt või siis ei soovi keegi ilma nime avaldamata kohta osta,” selgitab Paloots.

Mida Tallinnas eriti ei müüda, on baarid ja fine dining restoranid, palju müüakse toimivaid casual-stiilis toidukohti ja väiksemaid, kuni 100-ruutmeetriseid kohvikuid.

Ostjateks on peamiselt uued tegijad valdkonnas, kes tahavad siseneda ärisse ilma selleta, et peaks hakkama kõike nullist üles ehitama. Samuti on palju välismaalastest ostjaid.

“Keda ostjate hulgas ei ole, on vanad tegijad, pikalt äris olnud restoranipidajad.

STAATUS | 33

Restoran külalist ootamas Need, kes on, küsivad minult esimese asjana pinda Ülemiste keskuses – seal on inimesi, riski vähem. Aga pigem on ostuhuvilised ikka tõsiste plaanidega, mitte romantikud, kes otsivad elustiiliäri. Kui aga rääkida müüjate poolelt, siis need jagunevad laias laastus kolmeks: esiteks vanad tegijad, kellel on lihtsalt kõrini saanud ja ei taha enam rasketes oludes pusida, või pereettevõtjad, kellel ei ole järelkasvu, kes restorani üle võtaks. Teine grupp, kes restorane müüb, on need, kellel on mitu toidukohta ja loobutakse riskantseimast. Kolmas müüjate grupp on need, kes on kas tülis, rahalistes raskustes või kelle kontseptsioon on osutunud valeks,” selgitab toidukohtade vahendaja.

Paloots ütleb veel, et restorani müügikiirus sõltub palju küll asukohast ja hinnast, kuid märksa olulisem on olemasoleva asutuse kontseptsioon ja lepingud – renditingimused pinna omanikuga. “Müügi aeg on päevast kuu ajani. Enamasti müüakse toidukoht kogu paketina maha, kuid on ka neid, kellele nimi armas ja võtab selle kaasa, teiselt poolt ka neid, kes ise nime või midagi muud ära muudavad,” lisab Paloots.

Vastuvoolu ujujad

Restoran Brasserie 11 avas Sossi mäel Fahle majas oma uksed täpselt kriisi teise laine keskel novembris. Restorani juht ja asutaja Kati Plaamus ütles, et see võis küll kummaline tunduda, kuid lisaks sellele, et endal oli plaan selge ja tuhin sees, andsid restorani loomiseks just eelmisel aastal hoogu ka madalad hinnad. “Restorani asutamine oli eelmisel aastal pigem soodne, nii üüride, sisseseade kui ka heade inimeste leidmise osas. Minu meelest ei oleks olnud paremat aega turule tulla. Kindlasti on ja oli meil ka

34 | STAATUS

Foto: Kiur Kaasik

raske, kuid kui idee on hea ja köök tugev, siis saab alati asja. Meil läheb hoolimata olukorrast üllatavalt hästi,” räägib Plaamus.

Paljuski on püsima jäänud ka need toidu ja joogiga tegelevad paigad, kus on loodud endale juba varem väga tugev kuvand või kus toit pole olnud ainus “külgetõmbaja”.

Põhjala Tap Room näiteks toimis suhtelise edukusega edasi ka piiratud tingimustes, kuna õlu ja hea BBQ on just see kooslus, mis kriisisituatsioonis kõiki kosutab. Lisaks ei saa jätta märkimata, et õllemüügi kate hoiab maja pikemalt käigus kui vaid toidu müük.

Väga hea näide on ka baar nimega Kaif, mis alustas juba enne baari avamist oma kogukonna loomist, see loodud võrgustik fänne ei jäta baari hätta ka raskemal ajal.

Veel üks valdkond, mis on pakkunud restoranipidajatele lohutust, on kojukanne: Bolt ja Wolt ühelt poolt, isetekkelised restoranide oma kojukanded teiselt poolt. Näiteks sõidutas Tallinna vanalinnas asuva Söe restorani tippkööki juhtiv peakokk Pavel Gurjanov kriisi tippajal sügisel ise klientidele tellitud toidud koju. Sama tegid veel paljud teised tippköökide kokad, restode omanikud ja töötajad.

Seda, mis on kriisi tegelik tulemus gastrovaldkonnas, näeme alles aasta-kahe pärast, kuid hetkel tundub, et turg saab korralikult “puhastatud” – nõrgad kaovad ja loobuvad, tugevad suruvad end kriisist läbi.

Paljudel restoranidel muutuvad omanikud, kuid sisu jääb samaks, paljud kokad aga siirduvad avama väiksemaid butiikrestorane, arendama hoopis mõnda toidutoodet või loobuvad – kahjuks – üldse oma valdkonnas tegutsemast.

Kellel on aga soov just nüüd siseneda restorani-, ööklubi- või kohvikuärisse, siis pakkumisi on, aeg on soodne!

Ööklubi BonBon ootab uut omanikku Eelmise aasta lõpus hakkas laiemalt levima kuuldus, et Tallinna üks tuntumaid ööblubisid BonBon on koos kogu vara – mööbel, kaubad, seadmed, baari- ja köögitehnika, heli- ja valgustehnika – ning kaheksa-aastase üürilepinguga müügis.

Hinnaks 389 998 eurot.

3. mail 2019. aastal uksed uuesti avanud BonBon kirjutas toona oma lehel: “BonBon hakkab toimima aadressil Vana-Posti 8 ööteatrina, kus nädala sees saab näha stand-up-etteasteid ja monoteatrit ning nädalavahetustel täidavad lava meelamad esitlused, et tuua taas vürtsi jahtunud pealinna ööellu.”

Nüüdses müügikuulutuses antakse aga teada, et “kõik vajalik äri käima panemiseks on (klubis) olemas, sa pead tegelema ainult klubi turundamise ja külaliste kohale kutsumisega! Klubi ruumid asuvad otse keset Tallinna vanalinna ööelu. Läheduses on hotellid, baarid ja kontserdipaigad. Klubi ruumides on võimalik külalisi vastu võtta hommikust hilisööni. Kutsu inimesed trendikale ja maitsvale hommikusöögile. Paku päeval rikkalikku lõunabufeed. Õhtuti paku võimalust broneerida ruume firma- või erapidudeks, moeetendusteks, telesaadete salvestusteks või milleks iganes. Kes ei tahaks sinu ägedas ööklubis oma üritust korraldada! Ja öösel … Öösel on seal muidugi linna vingeim ööklubi, kus pidutsetakse nii, nagu homset poleks!”.

Allikas: kroonika.ee Foto: Mikhail Yekim

Tähelepanu. Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Maailma parima baaridaami loodud

Winter Spritz

Talv on peagi käes, mis tähendab, et nii poodide lettidele kui ka restoranide ja kohvikute menüüdesse on lisandumas uusi ning põnevaid hooajalisi tooteid.

Ü

heks nendest on Eesti väiketootja Punch Drinksi valmistatav Winter Spritz. Punch Drinks on Tallinnas paiknev joogitootja, kes valmistab sealses kokteililaboris mitmesuguseid käsitöökokteile ja karastusjooke.

Toodangu keskmes on naturaalsetest tõmmistest valmistatud joogid, mis tehtud ilma säilitusainete ja üleliigse suhkruta.

Auhinnatud maitsed ja disain

See aasta on Punchi toodetele olnud edukas nii müüginumbrite kasvu kui ka rahvusvahelise tunnustuse poolest. Üheks silmapaistvamaks auhinnaks on kindlasti Ameerika Ühendriikidest mainekalt San Francisco Spirits Competitionilt 36 | STAATUS

kokteilijookide kategioorias saadud hõbemedal. Hästi on läinud ka kodumaistel konkurssidel, sest suvel lisandus auhinnakappi Eesti Toiduliidu parima Põhja-Eesti väiketootja võidumärk. Lisaks on au ja kuulsut pälvinud ka silmapaistev disain.

Winter Spritzi puhul on aga tegemist meeldiva kõrvalekaldega nende tavapärasest tooteliinist. Samas on joogimeistrite põhimõtted jäänud samaks: jook on otsast lõpuni toodetud käsitööna ja valmistamismeetodina on endiselt au sees infuseerimine.

Kui eelmisel aastal valmistati 3000 pudelit, mis kõik ka läbi müüdi, siis sellel aastal on otsustatud kogust enam kui kahekordistada. Sellegipoolest on tegemist mikropartiiga ja tõenäoliselt jätkub jooki ka sel aastal vaid kiirematele.

Retsepti autoriks maailma parim baaridaam

Oma sisult võib Winter Spritzi nimetada kihisevaks veinikokteiliks, kus punast veini on infuseeritud põhjamaiste mustade sõstarde, kaneeli, kardemoni ja ingveriga. Kellele sõna „infuseerima” võõras tundub, siis joogitootmises võib selleks nimetada protsessi, kus erinevaid taimi töödeldakse nii kuumuse kui ka rõhuga ja mis

võimaldab anda joogile soovitud maitseomadusi ilma keemilisi abivahendeid kasutamata.

Originaalretsepti autoriks on Karina Tamm, kes kohalikele kokteiligurmaanidele kindlasti tuttav nimi – tegemist on 2018. aasta maailma parima baaridaamiga. Selline särav tiitel õnnestus Karinal saada, kui ta võitis baarmenide maailmameistrivõistlused, mida korraldab Rahvusvaheline Baarmenide Assotsiatsioon (International Bartenders Association).

Igal juhul on tegemist Eesti mõistes vägagi uuendusliku tootega, mille maitse on inspiratsiooni saanud traditsioonilisest glögist, kuid millele lisab uudsust kihisev punane vein.

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kui glögi on mõeldud serveerimiseks soojalt, siis Winter Spritzi tuleks juua jääkülmalt. Küllaltki kompleksse maitsekoosluse juures suudab kokteil jääda äärmiselt tasakaalukaks ja sobituda nii aperitiiviks kui ka kaaslaseks mitmesugustele liharoogadele.

Winter Spritz on saadaval Punch Drinksi e-poes ja kõigis suuremates kaubanduskettides.

Tootega saad tutvuda aadressil www.punch-drinks.com.

Foto: BrewDog

Õlu on maailmas olnud juba tuhandeid aastaid, liikunud Mesopotaamiast Egiptusesse ja sealt Euroopasse. Esimesed pruulmeistrid olid naised, õlut toodeti sarnase loogika alusel nagu praegugi, kuid õlles kasutati palju datleid ja kuivi puuvilju ning mekilt oli õlu tänapäevase inimese maitsele kindlasti karusem. Kunagisest vaaraode riitusjoogist on nüüdseks arenenud uue generatsiooni kõrgklassi tippjook.

Tekst: Martin Hanson

KOSMOSES KASVATATUD ODRAST ORAVATOPISTENI Igasugune õppimine toimub läbi katsetuste, igasugune uute maitsete selgumine läbi hulluste ja kreiside ideede. Nii on ammu maailmas levinud liikumine, kus erinevad tootjad püüavad maailmale pakkuda järjest kallimaid ja aina kangemaid õllesid. Need kaks asjaolu on enamasti paljuski omavahel seotud, kuid mitte alati.

Ka meile tuntud suur õllekombinaat Carlsberg on oma väikepruulikoja Jacobseni kaudu toonud turule kange, mitmes vaadis laagerdunud odraveini nimega Vintage No. 1. Mis muudab selle joogi väga eriliseks, on see, et Vintage No. 1 müüakse vaid Taanis kindlates poodides.

Kosmos, topised ja kõrged kraadid

Veel muudab õlle kalliks ja eksklusiivseks see, kui seda on vähe, kui selle ajalugu on veider ja unikaalne või kui kasutatakse mõnd väga kallist toorainet. Siia kuuluvad näiteks ookeanist leitud õlled.

18. sajandi lõpus vajus Tasmaania rannikul põhja Austraalia kaubalaev, mis pidi transportima Indiasse veini, õlut ja muid napse. 1990. aastal leitud laevavrakist toodi kaasa ka mõni pudel õlut. Olgugi et õlle endaga ei olnud suurt midagi peale hakata, suudeti laboris selle ale-tüüpi õlle pärm kinni püüda.

Eelmisel aastal tuli Austraalia pruulikoda James Squire turule õllega, mis kasutas seda enam kui 220 aastat vana õllepärmi.

Pruulikoja pruulmeister oli hämmingus, kui teistsugune oli toonane pärm võrreldes tänapäevastega: pärm toimis ülikiiresti, süües ära kogu virdes leiduva suhkru, mille tulemuseks oli väga kuiv õlu. Kuna toona ei olnud peale alkoholi ja humala säilitusaineid, millega õlut säilitada, oli vaja, et jook valmiks kiiresti.

2016. aastal avastas sukelduja Kanada rannikult Halifaxist laevavraki, millelt tõi kaasa Alexander Keith’si kaubamärki kandva õllepudeli. Kui pudelis olev õlu sai keemiliselt testitud, kinnitamaks, et tegu ei ole mürgise vedelikuga, maitsti jooki pärast selle 120 aasta pikkust merepõhjas lebamist. Degusteerijad kommenteerisid, et jook maitses samamoodi nagu lõhnas – kergelt kirsiselt, puiselt aga ka mädamunaselt.

Inglismaa kuulus pruulikoda BrewDog tootis 55-kraadise õlle nimega End of History, mille pindine pudel maksab nii 700 dollarit. Kui aga rääkida selle joogi kõige silmapaistvamast osast, siis selleks on tema pakend: nimelt on õllepudel pistetud oravatopisesse, topis aga riietatud kas ülikuks või niisama Šoti seelikusse.

Jaapani suurim õlletootja Sapporo tõi 2009. aastal turule ülimalt põneva joogi nimega Space Barley.

Eriliseks tegi selle joogi fakt, et õllepruuliks kasutatud linnased olid arenenud viis kuud rahvusvahelises kosmosejaamas. Kahjuks sai seda jooki toota vaid 250 kuuspakki, mis müüdi üleriigilise loto kaudu hinnaga 100 eurot. Kuna jooki enam ei toodeta, siis nüüdseks on kosmosesse tõusnud ka Space Barley hind.

Kättesaamatud õllemaitsed!

Tumedate õllede usk Eesti väiketootjad ja pruulikojad ei ole ka niisama istunud ning lihtsalt õlut tootnud, pidevalt käib uute maitsete ja koosluste loomine. Nagu kogu maailmas nii on ka meie kohalikud väikepruulikojad sukeldunud väga sügavalt just tumedate õllede imelisse maailma. Maailma, mis annab palju vabamad käed maitsete, aroomide, tunnetuste arendamiseks ühes õllepudelis. Appi on tulnud nii põnevad ürdid ja vürtsid kui ka terve müriaad erinevaid vaate.

Tumedate õllede pealetung algas 18. sajandi alguses, kui Londonis hakati pruulima röstitud linnastest porterit. Tume ja kreemine õlu säilis palju paremini, oli kangem ja huvitaval kombel ka odavam valmistda – kasutada sai ebakvaliteetsemat linnast, kuna röstimine peitis enamiku vigadest. Sealt edasi tulid joojate valikusse veel kõik erinevad stout-tüüpi õlled. Madalmaades aga “küpsetasid” mungad juba aastaid tumedamapoolseid jooke.

Eesti suurim väikepruulikoda Põhjala on juba aastaid koondanud põnevaid tumedaid õllesid seeria Cellar Series alla. Lisaks sellele, et välja

on töötatud erinevaid põnevaid retsepte, on õlledele maitseid antud tammevaatidega. Vaatidega, milles varem on loksunud kas viski, konjak, rumm, šerri, port, mõni hea vein või Põhjala ühe õlle puhul näiteks vahtrasiirup.

Iga vaat annab õllele mõnusa uue ja huvitava nüansi ning rõhu. Mis on aga äärmiselt põnev uus suund, on sarnaselt viski, konjaki või veinimaailmaga erinevates vaatides küpsenud õllede kokkusegamine, saavutamaks mõni täiesti uus maitsekooslus.

Tartust pärist Pühaste pruulikoda nimetas oma “keldriõllede” seeria Silver Seriesiks ja pakub samuti vaatides küpsenud tumedaid õllesid. Kahe tootja vahe on aga põhimõtteline: Tallinna pruulikoja stiil on pigem äkilisem, karmim, nurgelisem ja tummisem, samas kui Taaralinna tootja pakub stiililt mahedamaid, maitsenüanssidelt kreemisemaid jooke.

Kaks tootjat – Anderson’s Tartust ja Lehe Tallinnast – on vaatidesse laagerduma pannud ka heledaid õllesid.

Anderson’s laagerdab oma imperial gose tüüpi õlut näiteks džinnivaadis.

STAATUS | 37

TEDRA TRADING

VIDIN, MIS TEEB TELERI VAATAMISE ERITI NAUDITAVAKS Kui teie kodus tehakse veel seda pattu, et vaadatakse telerit ka voodis, siis nüüd saab see olema eriti magus.

Tänu uuele Bose soundbar’ile, mille sooritusvõime püsib tegelikult kõrge ka elutoas ja miks mitte isegi suvilas, kuhu kõlarit tänu kompaktsetele mõõtudele on mugav kaasa võtta.

Soundbar’id on jumalikud vidinad, sest annavad telerile tagasi selle, mis sealt üha saledamate mudelite aretamise tuhinas ammu kadunud on – mahlaka heli. Nutikamad neist pole lihtsalt televiisori lisakõlarid, vaid voogedastuse toe ja mitmete ühendusvõimalustega meelelahutuskeskused. Nende hulka kuulub ka uus Bose Smart Soundbar 300, mis pakub palju kõrvarõõmu ka iseseisva juhtmevaba kõlarina isegi siis, kui seda teleriga ei ühenda.

Vihje magamistoale loo alguses polnud sugugi nali. Tegemist on kompaktse seadmega, mis mahub pea iga teleri ette lauale, ilma et varjaks subtiitreid või jääks kitsamas ruumis seinale kinnitatult õlale ette.

Tähtis on soundbar’i kuulda, mitte näha – sellega on Bose tulnud toime üllatavalt hästi. Hoolimata väiksusele ulatuvad vidina võimed palju kaugemale kui filmi heliriba ja dialoogide laitmatu edastamine.

Helipilt on rikkalik, napib vaid pisut keskmisi sagedusi, kurdavad terava kõrvaga

38 | STAATUS

kuulajad. Tavakasutaja jaoks on kõik siiski paigas. Smart Soundbar 300 pakub väga kvaliteetset avarat helipilti, selget kõnet ja piisavalt head bassi filmide, muusika ning videomängude nautimiseks. Tõsi, särki seljas väristama panevaid madalaid matakaid just välja ei võlu, kuid sellega ei saa tegelikult ilma bassikõlari abita hakkama ka mitte ükski sama mõõtu soundbar.

Pane bassi peale!

Bassisõbral ei maksa nüüd pead siiski eemale pöörata, sest täiesti juhtmevabalt – kui meeldib, siis ka juhtmega – võib Bose Smart Soundbar 300 külge ühendada Bass Module 500 või suurema Bass Module 700 bassikõlari. Siis ei saa madalate helide vähesust enam kuidagi ette heita. Sama on juhtmevabade Bose Surround Speakers satelliitkõlaritega – ühenduvad hetkega. Kõik see tähendab seda, et Smart Soundbar 300 võib vabalt olla lihtsalt esimene klots oma koduse Bose heliimpeeriumi ehitamisel. Viimast mõ-

tet toetab ka võimalus liita soundbar elamist katvasse Bose juhtmevabade nutikõlaritega multiruum-helisüsteemi.

Lihtne püsti panna, mugav kasutada

Mis puutub seadistamisse, siis sellega on kõik kõige paremas korras tänu Bose Music äpile.

Pisimagi vaevata ühendub see kõlari kodusesse wifi-võrku ja aitab üles leida teised sobituvad Bose tooted – ka mõned kõrvaklapid.

Edasi jääb vaid üle ühendada oma uus kõlar teleriga kas optilise kaabli abil või kasutades HDMI ARC porti, viimane võimaldab soundbar’i helitugevust juhtida ka teleri puldiga.

Kõik muu on nagu kaasaegse meediasõbra unelm. Bose Smart Soundbar 300 saab otse ühendada TuneIni või Spotifyga, et kuulata maailma ägedamaid raadiojaamu ja oma lemmikmuusikaga playlist’e. Kuigi otsest Apple Musicu tuge pole, ei maksa mäkirahval kurvastada – AirPlay 2 tugi hoolitseb selle eest, et muusika näiteks iPhone’ist ja

iPadist kõlarisse jõuaks. Chromecasti austajad peavad seekord hakkama saama vaid wifi, Bluetoothi ja Spotify Connectiga, aga see vast pole tänapäeva nutikale inimesele teab mis probleem. Üks asi veel: kodudes, kus on mõistetud tööle panna Amazon Alexa või Google Assistant, toimivad mõlemad ka Smart Soundbar 300 peal.

Niisiis on Bose Smart Soundbar 300 laitmatu teleri ja filmiheli edastaja. Tänu Bluetoothi, wifi ja Apple AirPlay 2 toele ka võrratute võimalustega muusika ning podcast’ide normaalselt kuulamise vahend ja kindlapeale ülihea valik neile, kel meeldib suvila filmiõhtute jaoks võtta kodust kaasa ka hea heli. Kuid kas sellest saab ka paadunud melomaani teekaaslane, seda otsustagu konkreetne kõrv.

Proovi uue Smart Soundbar 300 võimeid Bose edasimüüjate juures või osta kohe Bose e-poest.

Elamusi igasse päeva.

Igaühele.

UUS

BOSE SMART SOUNDBAR 300 Bose uus Smart Soundbar 300 pakub teie filmidele, muusikale ja mängudele avarat heli, selget dialoogi ja rikkalikku bassi. Kõlar on disainitud lihtsaks ja elegantseks, sobitumaks igasse ruumi. Vaatamata oma väikestele mõõtudele, on selle elegantse Soundbari heli omas suurusklassis parim.

Tooted on müügil volitatud edasimüüjate juures.

www.tedra.ee