Staatus (september 2021)

Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

SEPTEMBER 2021

REISID AINULT

SIHTKOHALE MARSRUUTIDE OPTIMEERIMINE

TARNE TÄPSUS

GPS-JÄLGIMINE JA VIDEOVALVE GoGPS on multifunktsionaalne sõidukite GPS-jälgimissüsteem, unikaalne ja kõige nüüdisaegsem toode maailmas – Eestis pakutavate jälgimisteenuste seas kaheldamatult parim. Universaalsus ja paindlikkus on olulisimad jooned, mille poolest GoGPS teistest toodetest eristub.

SIGARETISÜÜTAJA MOODUL

GOGPS KASUTAMISE KASUTEGURID:

KIIRE PAIGALDUS

• kasutatava transpordi parem logistika ning efektiivsus; • statistika, aruandluse ja efektiivsuse planeerimine erinevatele juhtimisastmetele.

GOGPS SERVICE OÜ Räga 10, Tallinn 602 0595 50 92 893 info@gogps.eu gogps.eu

OBD MOODUL (Plug and Play)

GOGPS SERVICE

GOGPS – NUTIKAS JÄLGIMISSÜSTEEM, MILLEST ON KASU ISEGI LEMMIKLOOMAL GPS-jälgimisseadmed sõidukitel ei ole tänapäeval enam mingi uudis, koguni 70% ettevõtetest Eestis monitoorivad sõidukeid, kuid nõudmised on ajas järjest suuremad: soovitakse maksimaalset kasutusmugavust, lihtsat juurdepääsu ja rohkemaid funktsioone.

Kõike seda GoGPS ka pakub: mitte asjata ei peeta seda Eestis pakutavatest jälgimisteenustest hetkel parimaks. Konkurentidest eristub GoGPS paindlikkuse ja peaaegu piiramatute kasutusvõimaluste poolest, seadme võib paigaldada nii autole, traktorile, jahile, lennukile kui ka lapse rattale või isegi lemmikloomale. Süsteem põhineb Gurtam & Wialoni tarkvaral, mis võimaldab lihtsalt ja loogiliselt kulusid optimeerida.

GoGPS on toonud Eestis turule uudse mitmeti kasutatava GPS-jälgimisplatvormi, millest võivad reaalset kasu saada nii suurte autoparkide haldurid kui isegi lemmikloomad. Kasutajate hinnangul on tegu paindliku, mitmekülgse ja odava lahendusega, mis aitab oma liikuval varal ja sellega seotud kuludel silma peal hoida.

Masinapargile saab teha peenhäälestust

Ettevõtte jaoks on GoGPSi mitmeotstarbeline jälgimisplatvorm üks mugavamaid viise suunata sõidukite teekonda ja optimeerida kütusekulu, pidada elektroonilist sõidupäevikut ning analüüsida masinapargi tehnilist olukorda. Sõidukitele saab paigaldada alkoluku, isegi reguleerida juhi sõiduviisi.

GoGPS võimaldab objekte reaalajas monitoorida, jälgida ja kontrollida nende teekonda, teha kütuse kuluarvestust. Lisaks kontrollib süsteem matemaatiliselt kütusekulu. Haldur saab määrata tsoonid, kus üks või teine sõiduk võib liikuda, ja seadistada eelnevalt sõidukite kiiruse. Kõik kiiruseületamised registreeritakse automaatselt.

E-sõidukite puhul saab reaalajas vaadata nende aku laetust, tavasõidukite puhul on näha kütusetase paagis. Lisavarustusena saab sõidukitele panna juhi jaoks ka paanikanupu. See kõik hoiab oluliselt aega kokku ja võimaldab aruandluse andmed automaatselt edastada.

Täiesti unikaalne on aga võimalus jälgida sõidukis toimuvat online-video vahendusel.

Selleks paigaldatakse pardale neli kaamerat, mida saab kasutada videoregistraatorina ja paigutada täpselt nii, nagu klient soovib.

Väikese lisatasu eest on võimalik sõidukitele paigaldada 24/7 videojälgimise süsteem.

Video salvestatakse ja seda on võimalik hiljem järele vaadata.

“Rõõm on tõdeda, et juba lühikese kasutusaja järel kiidavad kliendid GoGPSi ja ütlevad meile aitäh, sest on platvormi abil saanud oma masinapargis ennetada võimalikke tehnilisi probleeme ja vähendada oluliselt ajakulu – näiteks ei teki olukorda, et sõiduk jääb hooldamata õigel ajal või selle paak on enne tähtsat sõitu tühi,” räägib GoGPSi tegevjuht Pavel Skvortsov.

“Tihtipeale küsitakse, kas tõesti on võimalik GPS-jälgimisseadmete abil vähendada kütusekulu, ja ma vastan, et tõesti – meie kliendid on öelnud, et üsna ruttu pärast süsteemi seadistamist on kütusele kuluvad summad hakanud oluliselt vähenema,” muigab Skvortsov.

“Kontrollimine pole siiski ainus funktsioon, on oluline, et GoGPS areneb koos kasutajatega ja uusi võimalusi luuakse vajaduspõhiselt järjest juurde,” lisab ta.

GoGPS sobib ka lastele ja lemmikloomadele

Pavel Skvortsov selgitab, et GoGPSi üks tugevusi on selle lihtne ja peaaegu piirideta kasutamise võimalus: “Meie teenust võib kasutada absoluutselt igaüks, isegi lapsed ja lemmikloomad,” selgitab ta. “Näiteks elektrilised kergliikurid, mis on tänapäeval väga levinud, võivad kaduda või sattuda varaste kätte. GPS-seadmega varustatult on nende asukoht lihtsalt tuvastatav. Tõsi, kui midagi juhtub, siis peab laps abi küsima ikkagi isalt või emalt, aga see võimalus on olemas ja tekitab kindlasti turvatunnet. Või kui lemmikloom on uitama läinud, siis tänu meie platvormile ta ära kaduda ei saa. Seni ei ole keegi oma koera meie süsteemi sisestanud, peamised kliendid on ikkagi suurettevõtted, kellest koguni 75% kasutab GoGPSi teenust.”

Ühe olulise punktina toob Pavel Skvortsov välja, et GPS-jälgimisplatvorm on ka juhtidele kasulik, õpetades neid efektiivsemalt sõitma ning kütuse- ning ajakulu optimeerima. Ettevõtte juhile annab teenus aga võimaluse võtta vastu mõistlikumaid ja keskkonnasäästlikumaid otsuseid. Rõõmsad on nii tööandja kui ka töötajad, raamatupidajast rääkimata.

Odavam kui päevapraad

“GPS-süsteemide kasutamine on tänapäeval muutunud väga odavaks. Ühe sõiduki kohta on meie teenuse käibemaksuta hind 4 eurot kuus. Teenus sisaldab mobiilset suhtlust SIM-kaardi ja interneti vahendusel.

Installeerimiskulu on ühekordne,” selgitab Pavel Skvortsov.

Võimalik on sõlmida teenuseleping üheks kuuks, aga ka aastaks ja kauemaks. GoGPSi kogemus näitab, et kliendid, kes on korra teenust kasutanud, edaspidi sellest enam loobuda ei taha.

“Ja kui keegi kardab, et GPS on nagu Suur

Vend, kes kogu aeg sind kontrollib, siis isikliku privaatsuse pärast pole küll vaja karta.

GoGPS ei erine GPSiga nutikelladest või telefonidest. Täna oleme me piltlikult ise juba nagu GPS-seadmed ja andmete kogumine on seadusega reguleeritud,” kinnitab GoGPSi tegevjuht süsteemi privaatsusreegleid.

Häkkeritel ei tasu GoGPSi sissemurdmisega vaeva näha, serverid on Eestis kindlates kätes, koostööd tehakse suurima telekommunikatsiooniettevõttega ja partnerite jaoks on turvalisus absoluutne prioriteet.

“Kõige nõrgem lüli süsteemis on klient, kes jagab lahkelt oma salasõna teistega,” tõdeb Skvortsov. “Soovitan kõigil luua tugevad salasõnad ja neid ainult enda teada hoida. Tere tulemast meie teenust kasutama!”

STAATUS | 3

LUKSUS EI OLE PATT!

Raha peab ringlema, muidu löövad koid sisse! Seda lauset oleme kuulnud juba mitu aastasada, ikka siis, kui tuleb jutuks, et kes ja kuidas oma raha hoiab. Kahjuks või õnneks peab see lause paika ka tänapäeval.

Raha peab ringlema, sellega peab ostma ja müüma, see peab vahetama käsi, looma uusi võimalusi ja pakkuma pääseteed argihallusest. Kahjuks ei osata raha tihti näha selliselt, nagu see on, milleks see loodud on: käibevahendiks, mil enesel on vähe väärtust. Raha eest tuleb osta, seda tuleb kulutada. Kuid see ei tähenda, et seda tuleb teha rumalalt, pillavalt, arulagedalt või läbimõtlemata. Kui aga kulutada raha iseendale, haridusele, kogemustele, perele ja sõpradele, siis on see hästi kulutatud raha. Aga ... kulutama peaks seda raha, mida on üleliia. Ülejäänud raha peab teenima uut raha. Toimima peab raharing.

Kui me aga tuleme tänasesse päeva, siis on inimestel raha palju. Esiteks on raha jäänud üle, kuna viimased paar aastat pole seda olnud kuhugi kulutada. Teiseks paiskas hämmastava koguse raha ringlusse vabanenud pensionisammas. Kahjuks on see raha rumal, kuna sellel puudub eriline, mõistlik eesmärk. Kuid nagu öeldakse, rumalad ja raha tuleb lahutada, et sellega saaks midagi targemat peale hakat. Ning ärge kartke raha kulutada: rahaga on nagu naiste ja meestega, keda saab võrrelda trammidega – kui piisavalt kaua oodata, tuleb uus, ja kui veel kauem oodata, tuleb esimene ringiga tagasi.

Staatuse ajakirjas anname mõned ideed, mida rahaga peale hakata. Samuti juhime mõtted sellele, et raha kulub, kui ta seisab, ja ka siis, kui tal pole tegevust. Andke oma rahale tegevus!

Martin Hanson

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall

EHITUS ON ALANUD!

Uued ja mugavad kodud Kristiines www.mõtuse25.ee 55 633 064 52 093 30

Sillamäe Kui vahepeal tundus, et kogu Eesti voolab Tallinna kokku, siis koos pandeemiaga hakkas midagi muutuma, paljudele meenus lapsepõlv või suvitamine kuskil puust alevis või hoopiski rannakülas ja isegi keset talve hakati otsima võimalusi “juurte juurde” minemiseks. Üksiti on trend iseloomulik praegusele nostalgitsevale ajale: kogutakse vanu nõusid, tehakse käsitööd, kantakse uhkusega vanaemade kleite. Kinnisvaraturul on nostalgitsemise ja üldise elujärje paranemise käigus toimunud viimase aasta-pooleteisega korralik hinnatõus, ning seni kõrvalisteks ja vähetähtsateks loetud piirkonnad on ühtäkki muutunud huvitavateks. Kellel ei ole nostalgilist lapsepõlve tagasiminemise kohta, see vaatab avatud silmadega ringi ja otsib midagi, mis tõesti meeldib.

Korraliku sissetulekuga ja endaga hästi hakkamasaav pere ei taha ilmtingimata odavaimat kinnisvara, vaid hindab võimalust majja või korterisse kohe sisse kolida ja vähesed vajalikud tööd spetsialistide abiga või oma kätega ära teha. Mets, meri, jõgi, järv ja värske õhk on jätkuvalt tähtsad, aga veel tähtsam on võimalus pääseda soovi korral mugavalt liikuma. Sobiva koduni viib korralik tee ja sinna saab ka ühistranspordiga. Kuigi räägitakse “metsa sisse ära” kolimisest, peab lähikonnas olema arstipunkt, pakiautomaat, kauplus ja raamatukogu. Eestis on vahemaad õnneks küllalt väikesed, nii et 30 kilomeetri raadiuses kohalikust keskusest on täitsa hea elada.

Kuressaare

ÜLLATAV, AGA TALLINN

POLEGI AINUS KOHT,

KUS ELADA

Koroonaaegsed piirangud on pannud eestlasi ümber hindama suurlinnaelu võimalusi: korter, kust tohib väljuda vaid hädavajalikeks sammudeks, tundub vangimajana. Märksa atraktiivsem on majakene mere ääres või eluase väikelinnas.

Kinnisvara tuleks soetada aga teadlikult, järgides tuleviku trende. Kuidas ja kuhu Eestis praegu kinnisvara soetada?

Kolm linna, kus oleks äge elada

Kaks viimast aastat on siseturismi oluliselt soodustanud ja elavdanud ning tänu sellele on paljud avastanud Eestis enda jaoks täiesti uusi piirkondi, neisse armunud ning otsivad võimalust rajada sinna oma (teine) kodu.

Viljandi on mõnusa puhkamiskohana leidnud äramainimist isegi välismeedias, ent linn on viimastel aastatel nii jõudsalt arenenud, et seda võib nimetada Eesti üheks kõige põnevama aja- ja kultuurilooga paigaks. Lossimägedes uitamisest Viljandi Folgi ja renoveeritud teatrimajani, järvest ja skandaalsest Joala monumendist, ent ennekõike siiski mõnusast kogukonnast rääkimata – kõike jagub, kõik on käe-jala juures. Lastega peresid võiks Viljandi kasuks kallutada siinsete koolide kõva tase ja elukestev õppija võib kasvõi iga paari aasta tagant kolledžis

6 | STAATUS

Tekst: Ylle Tampere Fotod: Shutterstock

Viljandi

uue eriala valida. Viljandi kinnisvaraturg on vähene, aga värvikas: kui näkkab, võib leida armsa elamise pitsiliste akendega puumajja või nn eestiaegsesse kivimajja, vanalinnas on pakkumisi vähem. Kõige lihtsam variant on pilk peale panna uusarendusele – osta, oota, kuni valmib, ja koli sisse. Liiga odavaid pakkumisi pole mõtet oodata, Viljandi läheb elu- ja töökeskkonnana järjest enam hinda.

Kuressaare täidab ka kõige eksootilisemad nõudmised: “meretagune asi”, kiiresti arenev, jahtsadama ja plaažiga, erinevate puhkamisvõimalustega ühtaegu ajalooline ja kaasaegne väikelinn. Kinnisvarapakkumisi on erinevaid: vanalinnas renoveeritakse järjest maju ja uusi elamuid ehitatakse hooga.

Kuigi sügistalvisel hooajal näikse linn suikuvat unne, ei tunne kohalikud millestki puudust.

On kino ja linnateater, spaad ja kohvikud ning unikaalne linna keskväljak, kus pidevalt midagi toimub. Uue kinnisvara hinnad on pealinnaga võrreldavad, sest ehitamine maksab ikka ühepalju ja saarel mõnikord rohkemgi, aga elamiskulud nõksu väiksemad. Auto omamine ei ole hädavajalik, väikeses linnas saab asjad aetud jalgrattaga ja Tallinna ning teiste suuremate linnadega on olemas bussiühendus. Kuressaares avati äsja uus riigigümnaasium, olemas on ametikool. Töökohtade valik Saaremaal on paraku kesine, pead olema ise ettevõtlik või kasutama kaugtöö võimalusi.

Sillamäe tõuseb lähikümnendil Eesti suvituslinnade tippu, sest on enamikule meist uus ja huvitav. Aastakümneid suletud linnast on nüüdseks suurettevõtjate ja eurorahade toel saanud tõeline Läänemere pärl, möödunud suvel võis uuel promenaadil igal sammul kuulda eri keeltes vaimustusväljendusi.

Sillamäe kõige suurem väärtus on aga neoklassitsistlik linnasüda, 50ndatel ehitatud majad ja tänavavõrgustik, mida praegusel ajal nimetatakse vanalinnaks. Kel õnnestub leida mõni merevaatega ja tillukese rõduga korter neis majades, on õnnega koos. Uusarendusi on esialgu vähe ja kuna nõudlus korterite järele on suur, tõusevad kinnisvarahinnad püstloodis taevasse mitte enam aastatega, vaid nädalatega. Kui veel kevadel võis leida 20 000 euroga täitsa kobeda 2- või 3-toalise korteri “vanalinnas”, siis suve lõpus vaatab portaalidest vastu tühjus ja mõne üksiku pakkumise puhul kolmekordne hind. Kõige rohkem ostavad Sillamäele praegu kortereid eestlased, mille üle kohalikud vaid rõõmu tunnevad, sest on lootus, et seni peamiselt venekeelne keskkond aegapidi emakeelseks muutub.

U

!

S U

501 1157 luccaranna.ee

REAL ESTATE OF MIND

501 1157 uusjarvekula.ee

501 1157 tiskreoja.ee

5850 1284 volta1.ee

BRONEERI ENDALE PERSONAALSE TEENINDUSE AEG MEIE KODULEHELT www.unikulma.ee/ broneeri-aeg

-mõõtmine

Meie kehad on erinevad, seetõttu on parim magamisase individuaalselt magaja keha järgi valmistatud vedrumadrats.

UnikLab-seadmega mõõdetakse inimkeha poolt madratsile avalduvat pinnasurvet. Mõõtmistulemuste ja uneanalüüsi

põhjal valmistavad Unikulma füsioterapeudid ja ergonoomiaasjatundjad just Sinule sobiva voodi, sest Unikulma madratsi

Level 3 voodi 180 x 200 cm

Hind sisaldab: keha järgi tehtud vedrumadrats, hingav Air-O-Bed pealismadrats, reguleeritavate lippidega voodialused ja Hendrik peats. Tarneaeg 3-4 nädalat.

180 x 200 cm

12 468€

Järve Keskus Pärnu mnt. 238, 11624 Tallinn, tel. 666 1106, unikulma@unikulma.ee

LUBAME ENDALE LUKSUSLIKKU UND

Veedame kolmandiku oma elust magades.

Uni aitab meil säilitada aju peamisi funktsioone (mälu, kõnevõime, loovus) ja on oluline kogu organismi normaalseks funktsioneerimiseks.

Tähtis ei ole mitte ainult une pikkus, vaid ka selle kvaliteet.

Fotod: Shutterstock

Et keha saaks välja puhata ja uut energiat ammutada, vajame magamisaset, mis võimaldab lihastel ja luustikul lõdvestuda ning taastuda. Seetõttu on mõneti üllatav, kui vähe pööravad inimesed tähelepanu oma magamisasemele. Sageli lähtutakse voodi valikul ainuüksi selle välisilmest ja siiani leidub inimesi, kes magavad eluaeg ühes ja samas voodis, ent ei tule selle pealegi, et seostada oma kehva und ning tervisehädasid voodi või madratsi seisukorraga.

Mööblitööstuse viimaste aegade staar – kontinentaalvoodi

Kontinentaalvoodi ehk jenkkivoodi on mugavust kõrgelt hindavate inimeste absoluutne lemmik. See koosneb kolmest osast, millest alusvoodi moodustavad kaks kušetti ja ülemise osa vedrumadrats. Selline ülesehitus pakub kehale tõhusat toestust, muutes kontinentaalvoodi erakordselt mugavaks. Lisaks headele ergonoomilistele omadustele hiilgab kontinentaalvoodi ka luksuliku ja peene välimusega.

Voodi ja madratsi valimisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata materjalidele ja vedrustusele. Parimate kontinentaalvoodite valmistamiseks on kasutatud vaid puhtaid looduslikke materjale: pehmet puuvilla, villa, lina ja termoreguleerivate omadustega hobusejõhve.

Puuvill annab madratsile pehmuse ja mugavuse. Lisaks kopsudele hingab inimene ka läbi naha – puuvill laseb õhul keha ümber ringelda, takistades nii higistamist ja liigniiskuse teket ning pakkudes suurepärast magamiskeskkonda.

Villa imelised omadused on teada juba iidsetest aegadest. Vill soojendab, kui on külm, ja jahutab, kui on palav. Vill suudab imada endasse sellise koguse niiskust, mis vastab 30 protsendile villa kaalust kuivana, ilma et vill ise tunduks märg, ja säilitab seejuures soojust andvad omadused. See on võimalik, kuna kokkupuutel veega vabastavad kiududes leiduvad valgud sooja. Sarnased termoreguleerivad omadused on ka hobusejõhvidel.

Lina on vastupidav ja pehme ning tõrjub staatilist elektrit. Tihtipeale kiputakse

lina materjalina alahindama, kuid tegelikult on linakiud väga väärtuslik – see on looduslik ja vastupidav materjal, millel on unikaalne antibakteriaalne ning higistamisvastane toime.

Vedrustus – vedrude arv üksi ei ole argument

Suurepärase vedrusüsteemi aluseks on eri tüüpi vedrude kombineerimine erinevate looduslike materjalide kihtidega.

Oluline on ka vedru keerdude arv – mida enam on keerde, seda parem on voodi.

Samas, ka sellel on omad piirid ja liiga suur keerdude arv hakkab mõjutama vedru survet.

Pocket-vedrusüsteem – kindel valik

Pocket-süsteemi iga taskuvedru töötab iseseisvalt vastavalt talle langevale keharaskusele, häirimata seejuures teisi taskuvedrusid. Mis tähendab lisaks heale toestusele ka seda, et kui sina voodis end keerad, ei pane see sinu kaaslase voodipoolt võnkuma ega sega tema und.

STAATUS | 9

Mitmetsoonilise pocket-süsteemiga madratsi vedrud on jagatud eri tsoonidesse vastavalt inimkeha erinevate piirkondade vajadustele – õlgu ja puusavööd toetatakse tugevamate vedrudega, vältides nii nende liigset madratsisse vajumist. Selliselt on selgroo õige asend tagatud kogu uneaja vältel. Suurema kehakaaluga või jäigemat magamisaset soovivatele inimestele sobib kõige paremini kärg-pocket-süsteemiga madrats. Kärg-pocket’i erinevus tavalisest pocket-süsteemist seisneb selles, et vedrutaskud liiguvad ainult üles ja alla, tavalised pocket’i-taskud aga liiguvad raskuse all ka paremale ja vasakule. See annab kärg-pocket-madratsile pika ea, vastupidavuse ja jäikuse.

Voodimaailma tippklass

Arvestades seda, kui palju aega me oma elus voodis veedame ning kui oluline on kosutav uni meie vaimse ja füüsilise tervise jaoks, on madrats midagi, mille pealt ei tasu kokku hoida. Maailma parimate ja luksuslikemate madratsite valmistamine on käsitöö, mille juures kasutatakse vaid kestvaid ja naturaalseid materjale. Tulemuseks on magamisase, mis garanteerib magusa une pikkadeks aastateks, kui mitte aastakümneteks.

Madratsimaailma Rolls-Royce on kahtlemata Hästens, Rootsi luksusvoodite meister.

Väliselt on tegemist tavalise nn kontinentaaltüüpi voodiga – alusvoodile asetatakse paks madrats ja selle peale omakorda kattemadrats, kuid Hästensi siniruudulise madratsi sees peidab end midagi hoopis erilist.

Iga voodi on algusest lõpuni käsitöö, selle valmistamisel kasutatakse vaid naturaalseid ja keskkonnasõbralikke materjale ning tehtud on see täpselt tellija vajadustest lähtuvalt. Tellimisprotsess ise on kui salaoperatsioon – esiteks kõne nende VIP-telefonile, et broneerida aeg magamistesti tarbeks, ja seejärel kulub voodi valmimiseks ligikaudu 45 päeva.

Hästensi voodi valmib käsitööna kokku õmmeldud puuvilla ja hobusejõhvi kihtidest, õmblemiseks kasutavad vilunud meistrid vaid tippkvaliteediga Rootsi nõelu. Iga hobusejõhvi salk töötab nagu miniatuurne õhuvool, suunates ära niiskuse ja lastes sisse värske õhu. Kui kasta hobusejõhv vette ja seejärel seda korraks raputada, kuivab see

10 | STAATUS

hetkega. Tänu hobusejõhvi suurepärasele termoregulatsioonivõimele aitab see looduslik täitematerjal luua voodis võimalikest mugavaima magamiskliima. Puuvilla sekka segatud vill tagab, et voodi tundub alati sobiva temperatuuriga – palavas mõjub see jahedalt ja jahedas soojalt.

Luksuslikemad padjad on täidetud hane udusulgede ja sulgedega ning koosnevad mitmest sektsioonist või kambrist.

Hästens reklaamib end Rootsi kuningliku pere valikuna, samuti on Hästensi omamist tunnistanud Tom Cruise, Will Ferrell, Angelina Jolie ja Drake. Tõsi, selle eritellimusel voodi hind võib olla omajagu jahmatav – eelmisel aastal ilmavalgust näinud tippmudel Grand Vividus on oma 370 000-eurose hinnaga tõenäoliselt maailma kalleim voodi.

Selle valmistamiseks kulub ligikaudu 600 tundi käsitööd ja tohutul hulgal eksootilisi materjale. Grand Vividus teeb oma välimusega kummarduse Hästensi juurtele, mis viivad tagasi 18. sajandisse, mil hobusejõhvidest madratsite loomine oli üks sadulsepa ülesannetest. Voodit kaunistavad nahksed lisandid ja kuldsed metalldetailid ning lisaks traditsioonilisele siniruudulisele saab seda esmakordselt tellida ka mustana.

Nõudlikumad kliendid võivad selle disaineriga koostöös tõeliselt endanäoliseks kujundada. Kanada räppar Drake’i eelmisel aastal omandatud Grand Vividuse voodit

ehib nahaga polsterdatud antiikpeeglitega peats ning spetsiaalne viski- ja šampanjabaar. Hoolimata kopsakast hinnast tekkis Grand Vividustele juba enne esimese voodi valmimist ootejärjekord.

Udusulepadi ja -tekk toovad magusaimad unenäod

Padi ja tekk on hea öise une jaoks sama olulised kui madrats. Ilma korraliku padjata ei suuda isegi parim madrats tagada head puhkust. Hoolimata sellest, et turule on tulnud mitmeid uudseid täitematerjale, ei saa miski vastu end juba pikki aegu tõestanud kohevatele udusuletekkidele ja -patjadele. Udusuletekke loetakse parimateks tänu nende võimele sulgede vahel õhku hoida, see muudab teki nauditavalt kohevaks ja uskumatult kergeks, lastes samal ajal kehal hingata. Luksuslikemad padjad on täidetud hane udusulgede ja sulgedega ning koosnevad mitmest sektsioonist või kambrist. Sisemine sektsioon kindlustab, et padi hoiab oma kuju, ja välimised hoolitsevad pehmuse eest. Kolmekambriliste kahe vaheseinaga patjade keskel on tavaliselt toetavamad rootsuga suled ja nende peal udusuled, et padja pealispind oleks mõnusalt pehme.

Kirsiks tordil sile ja siidine voodipesu

Üheks luksuslikumaks ja nahasõbralikumaks valikuks on kahtlemata siid. Siidist voodipesu on kauni läikega, nahasõbralik ja kergesti hooldatav. Siidi on selle omaduste ja ilu pärast nimetatud ka tekstiilide kuningannaks, see toob jahedust kuumadesse suvepäevadesse ja hubasust romantilistesse sügisöödesse. Samuti on siid allergiaohutu.

Teine materjal, mis aina enam populaarsust võidab, on perkal. Perkal on kõrgkvaliteetsest kammitud puuvillakiust valmistatud kangas. Kammides eemaldatakse puuvilla lühemad ja õrnemad kiud. Perkalist valmistatud voodipesu on peenekoeline, luksuslikult sile ja väga vastupidav, see sobib hästi

ka allergikutele. Sarnaselt siidiga sobib perkal kasutamiseks igal aastaajal – soojematel kuudel on materjal värske ja jahe ning talvel hoiab temperatuuri.

Kes aga ihkab midagi tõeliselt luksuslikku, siis tippklass voodipesumaailmas on Charlotte Thomas Bespoke’i voodilinad, mille komplekti hind jääb 2400 dollari kanti.

Tegu on tõeliselt kuningliku voodipesuga, sest lisaks meriinovillale, siidile ja parimale Egiptuse puuvillale on kangasse sisse kootud 22-karaadine kuld. Charotte Thomas Bespoke’i voodipesu iga komplekt valmib käsitööna vastavalt tellija vajadusetele ja selle valmimiseks kulub ligikaudu kolm kuud.

Kvaliteetne uni on investeeringuid väärt!

Kamjo – meie oma luksusvoodite tootja Kamjo missioon on luua kõige paremaid, kvaliteetsemaid ja stiilsemaid voodeid ning ettevõte on võtnud endale kohustuseks teavitada, kui oluline on voodi kvaliteet ja kui drastiliselt ning lihtsalt õige voodi une kvaliteeti parandab ning elu ja tervist vaid ühe ööga paremaks muudab.

Kamjo kõige luksuslikum ja pehmem voodi Golden People on tõelise mugavuse etalon. See on kvaliteedi meistriklass, mis tänu rohkem kui 9000 vedrule tagab kehale parima puhkuse. Nagu kõik teisedki Kamjo voodid, valmib ka Golden People käsitööna Eestis. Voodi valmistamisel on kasutatud ainult naturaalseid ning inimese keha ja tervise jaoks parimaid täidismaterjale. Madratsis, milles on täidismaterjalidena suisa 28 erinevat kihti, on leidnud oma koha näiteks hobusejõhvid, vill, puuvill ning Vita Talalay® lateks.

kunstkivi kõrgsurvelaminaadid fassaadipaneelid töötasapinnad kompaktlaminaat metall-laminaadid antibakteriaalsed laminaadid näpujälje vastased laminaadid

KUI PALJU PEAKS OLEMA TAGATASKUS, KUI HING IHKAB

PRIVAATSEID LUKSLENDE Kuigi eralennuki omamine pole enam kaugeltki vaid staatuse ja luksuse märk, peab hea aluse ülalpidamiseks olema rahakott puuga seljas.

Ja selletki võib väheks jääda.

Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock Võimalus istuda sobival hetkel oma lennumasinasse ja reisida tuhandete kilomeetrite taha on paljude iseseisva vaimu ning lakkamatu uudishimuga inimeste suurimaid unistusi. Unistusi, mida viimase paari aasta jooksul täitunud üha enam, sest teadmine, et pandeemia võib muuta iga hetk turvareegleid, lükata edasi lende või jätta need sootuks ära, tõukab üha jõulisemalt tagant eralennunduse arengut.

Äkki ei ostakski?

Lennumasinat ei pea sugugi ise omama.

Sellised ettevõtted nagu Wheels Up ja NetJets on pannud eralennunduse propellerid pöörlema hoopis uutel tuuridel. Neist esimene

ühendab endas kasutajate kommuuni, kes mobiiliäpi abil võib leida vabu lennukeid ja neid broneerida. NetJets aga pakub jagatud osalust, mille kaudu võib lennuki kaasomanikuks saada palju väiksema rahaga kui seda täies tükis välja ostes. Muidugi ei saa me kõik endale lennukit või isegi selle aktsiaid osta.

Aga unistada ju ikka võib. Vähemalt sellest, kui palju peaks olema tagataskus, et omada sama luksuslikku reaktiivlennukit nagu Bombardier Challenger 300.

Tootmisest maas, aga endiselt popp

Bombardier Challenger 300 tootmine lõpetati 2014, seitse aastat pärast esimese kliendi leidmist. Sellele vaatamata ringleb neid praegugi taevastes kõrgustes pisut üle 450.

Optimaalse konfiguratsiooniga Challenger 300 võib peatumata lennata kuni 5963 kilomeetrit ning kanda pardal kaheksat reisijat ja kahest inimesest koosnevat meeskonda.

Kiiresti kohale jõudmiseks seadistatuna hoiab tiivuline kiirust pisut üle 850 kilomeetri tunnis. Kõrgust võib võtta kuni 1370 meetrit ja kütust neelab pea 100 liitrit tunnis.

Tarnete algusaastail oli uue lennumasina baashind 17,8 miljonit eurot. Hetkel algab Challenger 300 hind umbes 6,3 miljonist, kuid see on tõepoolest alles algus. Kui kõik järgnev ostuotsuse seieri punasesse keerab, siis ehk on kasu teadmisest, et näiteks Ameerika Ühendriikides jääb tellimuslennu tunnihind selle masinaga 7000 dollari kanti.

Pilk päris kuludele

Plaani puhul osta lennuk lendamiseks ja mitte aiakaunistuseks tuleb arvestada kaht liiki väljaminekutega – püsikulude ja muutuvkuludega.

Mis puutub püsikuludesse, siis on mitu asja, mille eest tuleb kanda hoolt igal aastal vaata-

Püsikulud Meeskonna palk 261 281 € Meeskonna koolitus 51 823 € Angaar 42 452 € Kindlustus 19 027 € Administreerimine 66 471 € Muud püsikulud 21 405 € Kokku 462 459 € mata selle, kas lennuk seisab maal või lendab ringi. Meeskonna palk, koolitustasud, angaari üür, kindlustus ja lennuki kasutamise ning ülalpidamise administreerimine pole ainsad kululiigid, mille eest omanik vastutab. Kuna hea peremees ei hoia lennukit üksi lageda taeva all, vaid angaaris, kulub sellelegi üsna kopsakas summa ning kindlustuskulude hulka arvab jõukas ja lahke inimene lisaks lennumasina omale ka meeskonna elu- ja tervisekindlustuse.

Suur hulk eralennukeid pakub tellimuslendude näol teenust ka teistele. Et valdkond on keeruline, kasutatakse selleks enamasti operaatorfirmasid, kes hoolitsevad selle eest, et alus oleks lennukõlblik, mehitatud ja võimalikult kasumlikult käigus. Nende ülesandeks jäävad siis ka lendude broneerimine, marsruutide planeerimine, turundus ja müük ehk asjad, millega ühelgi jõukal inimesel enesel pole mahti tegeleda.

Lennuki omamine toob igal aastal kaasa ka väljaminekuid lennukaartidele, tarkvarale ja arvutipargile, aga ka erinevatele tehnoloogilistele värskendustele.

Raha peab jaguma ka lendamiseks

Nagu ennist öeldud, ostetakse lennuk mitte aiakaunistuseks, vaid kiireks jõudmiseks

ühest kohast teise. Muutuvkulud ongi seotud kõige sellega, mis lennukit liikumises hoiab. Et asi lihtsam oleks, tähistatakse kulusid kütusele, hooldusele, mootori remondile ja lennujaamamaksudele ning meeskonna halduskulusid transpordile, elamisele jms tunnipõhiselt.

Kui kütusega on enam-vähem selge – kulub, palju lendad, ja kokku hoida väga ei saa –, siis sama kehtib lennunduses ka hoolduse kohta. Regulaarselt hooldamata lennukit pole lihtsalt võimalik käigus hoida ja kõrvale hiilida sellest kuidagi ei saa.

Hooldusintervallid nagu autodelgi on ette nähtud tootja poolt, lisaks mängivad olulist rolli kogunenud lennutunnid. Hoolduskulusid tõstavad ka juhuslikud kokkupõrked lindudega, nii et tegureid ses mängus on omajagu. Eraldi teema on lennuki mootor, mille puhul ei pääse samuti vaid tolmupühkimisega. Mootori töökorras hoidmine on seega muutuvkuludes eraldi rida. Heal järjel inimene, kelle Bombardier Challenger 300 lendab aastas 400 tundi, paneb ostuhinnale ja püsikuludele lisaks muutuvkuludena hakkama 865 216 eurot. Nii et lisaks lennuki maksumusele võiks esimeseks aastaks olla tagataskus vähemalt 1 327 675 eurot.

Muutuvkulud Kütus 449 732 € Hooldus 117 552 € Mootori hooldus 179 327 € Meeskonna halduskulud 101 570 € Muud muutuvkulud 17 035 € Kokku 865 216 € Allikas: compareprivateplanes.com

STAATUS | 13

LENNUKAD PAKKUMISED: viis väikest tiivulist, mida tasub osta kohe

Embraer Phenom 100 Beechcraft King Air 350i

Oma lennukist unistades ei maksa kunagi madalalt lennata. Vaatame lähemalt mõnd toredat eralennukit, mida luksusele pühendunud luxatic.com oma lugejatele soojalt soovitab.

Embraer Phenom 100 Väga kerge reaktiivlennuk, mille on välja töötanud Brasiilia lennukitootja Embraer. Kõikidele mugavustele vaatamata peetakse Phenom 100 võrreldes sama kategooria isenditega eralennuki stardikomplektiks. Suurde BMW disainitud salongi mahub kuni kaheksa täiskasvanut ja kaks meeskonnaliiget. Kaks mootorit arendavad kiirust kuni 864 kilomeetrit tunnis ja viivad ühe tankimisega reisijad kuni 2182 kilomeetri kaugusele.

Beechcraft King Air 350i Tõenäoliselt kõige kütusesäästlikum eralennuk, mis mahutab kümme inimest. Üks selle ihaldatumaid funktsioone on automaatne maandumine.

Tõsine jõujuurikas, mis viib õhku suurema koorma kui paljud võistlejad. Ärimaailmas peetakse King Airi keskastmejuhtide ametilennukiks. Kuigi koosolekule ei saa sellega ehk kõige kiiremini (578 km/h), pakub see 3345 kilomeetri pikkust lennuulatust.

Learjet 70/75

Learjet 70/75 Kui kuuled kedagi lendavat Learjetiga, võid olla kindel – see tüüp on rikas. Learjet 70/75 mahutab kuus reisijat ja kaks meeskonnaliiget ning sellel on Garmini kõige uuem avioonika.

Kui vaja lennata kontinentide vahel, tasub kaaluda, sest lennuulatust on alusel 3780 kilomeetrit. Learjet 70/75 on suuteline lendama kuni 16 kilomeetri kõrgusel ja kulutab kiirlennu režiimis kütust 489 kilogrammi tunnis.

Dassault Falcon 7X Gulfstream G650

14 | STAATUS

Dassault Falcon 7X Mahutab 12–16 reisijat, meeskonnaga kokku kuni 19 inimest ja selle spetsifikatsioonid on lihtsalt hämmastavad. Just seetõttu kasutab oma äriasjade ajamiseks Falcon 7X Colombia rikkaim mees ja kogu Ladina-Ameerika edukaim pankur Jaime Gilinski, mees, kelle aeg on kallis. Lennukivalikuga pole ta mööda pannud. 2014. aasta mais püstitasid piloodid Philippe Deleume ja Olivier Froment sama mudeliga kiirusrekordi, lennutades kolm reisijat New Yorgist Londonisse vaid viie tunni ja viiekümne nelja minutiga. Üks rahulikumaid maandujaid. Vali vaid mugav koht 14 hulgast.

Gulfstream G650 Kindlasti ägedamaid eralennukeid maailmas, millega võib lennata ühtejutti 12 964 kilomeetrit ehk Tokyost LA-sse nii, et kütust paagis isegi varuks. Oma 956-kilomeetrise tippkiirusega jääb Gulfstream G650 alla vaid hävitajatele. Mahutab 11–18 reisijat ja meeskonna, kellele avaneb taevalaotus läbi suurima esiklaasi. Mis seal siis veel on? Lambanahksed istmed, kokkupandav kaheinimesevoodi ja 26-tollise ekraaniga televiisor ning muud mugavused. Business Insideri andmeil omab sellist 55 miljoni eurost iludust näiteks Jeff Bezos.

SISUTURUNDUS

Eestlased arendasid välja

TÄIESTI UUE VIISI, kuidas leili võtta

Saunumi lugu sai alguse, kui suur saunasõber, hariduselt soojusenergeetikainsener Andrus Vare hakkas huvi tundma, mispärast teda ja paljusid tema tuttavaid pärast korralikku saunaskäiku imelik väsimus valdab. Ta jõudis järeldusele, et see on eelkõige tingitud temperatuuri väga ebaühtlasest kihistumisest saunaruumis. Ja kui enamikus saunades on õhu süsihappegaasi sisaldus niigi soovitatust palju suurem, põhjustab väsimust ja kiirendab pulssi, siis sellises keskkonnas, kus saunakuumus on lae alla kogunenud, võib tekkida stressitunne juba sellest, et süda kulutab suurema osa organismis leiduvast hapnikust aju jahutamisele.

SISUTURUNDUS

V

õrumaalt pärit Vare oli enne Tallinnasse kolimist harjunud käima Haanjamaa suitsusaunas. Viimane on Soome saunast mõnevõrra mahedama sisekliimaga, temperatuur on madalam, õhuniiskuse tase kõrgem.

„Kui oled harjunud varem pehme ja pika leiliga saunaga, siis saingi aru, miks ma linnasaunas käia ei taha. Võtsin seda kui väljakutset – tuleb leida süsteem, et sauna sisekliima oleks ühtlasem ja leil ei tabaks laval istujaid äkilise kõrvetava pahvakuna. Alguses muidugi ainult enda jaoks,” meenutab ta oma uuringute algusaega. „Kui olin oma sauna neli korda ümber ehitanud, jõudsin lõpuks hea leili saladuse jälile. Kõigepealt tuleb soe anda kividele, need omakorda soojendavad õhku. Sestap peakski kütmine, ka puudega kütmine toimuma leiliruumist eemal, minul näiteks sügaval tunnelis, nii et otsest kiirgust leviks võimalikult vähe.”

Nii, samm-sammult, jõudis Vare seadme prototüübini. See võtab kerisest saunaruumi lae alla tõusnud kuuma õhu, põranda lähedalt aga näiteks uksealusest avast sissepääseva külma õhu, segab need ära ja suunab siis ühtlase voona tagasi ruumi. Proportsioon on rohkem ülevalt, vähem alt, vahekorras kas 70 : 30 või 60 : 40. Seda kõike, samuti ventilaatori töö intensiivsust võimaldavad Saunumi seadmed reguleerida. Näiteks kui külma õhku võtta juurde maksimaalselt, on tu-

lemuseks põhimõtteliselt küllaltki leebe temperatuuriga aurusaun.

Muidugi on Saunumi aastatepikkuse arendamise käigus tekkinud teisigi huvitavaid mõtteid, mis toote juures ka kasutusele võetud. Näiteks väljasuunatav õhk läheb üle Himaalaja soola pallidest, mis rikastavad õhku soolaioonidega, leiliviskamist saab ka automatiseerida ja on rohkelt erinevaid reguleerimisvõimalusi. Praegu on Vare välja arendanud neli sauna sisekliima ühtlustamise seadme turunduslik-

Saunum ei ole mitte ainult hea ja kasulik, aga ka ilus – Saunum Premium võitis möödunud aastal Eesti Disainerite Liidu auhinna BRUNO parima insenertehnilise toote disaini eest.

Saunum – see, mida teistel pole.

Mitmekülgne ja ainulaadne kodune minispaa.

Lisaks kodustele katsetustele tehti Tallinna Tehnikaülikooliga sauna sisekliima ja õhu liikumise kohta saunaruumis teadustöö. Sisustatud saunalabor seisab praegugi tema maja hoovis ja teatud asjade paika timmimine jätkub. Prototroni start-up’ide konkursil 2016. aastal tuli tema kliimaseade Saunum viie parima tootearenduse sekka...

„Sain aru, et õhukihte on tarvis omavahel segada. Alguses proovisin seda tegema panna erinevaid ventilaatoreid, aga iga variandi puhul tekkis saunas kuum tuul, mis pole kaugeltki meeldiv. Pealegi ei pidanud ventilaatorid kuumuses vastu.”

ku varianti. Lihtsaim, kodukasutaja seade Saunum Base, kerisega varustatud ja samuti kodusaunadesse mõeldud variant Saunum Premium, peamiselt juba n-ö avalikesse saunadesse mõeldud Saunum Professional ning uusim ja populaarsem Saunum Primary.

Saunum Base

Saunum Primary

Saunum Premium

www.saunum.com

R

M

2 I 42 H I N

D

Robotniiduk väikses aias

999 €

STIHL iMOW® robotniiduk - dünaamiline, tark, osav ja hoolas Sinu muruga!

Sensorid - takistused, vihm või varguskatse, STIHL iMOW® pakub Sulle vabadust, ühe iMOW® reageerib koheselt. korra programmeerid, terve suve naudid Dünaamiline niitmisplaan - vastavalt niitmisniidutulemust. Programmeerimiseks ei pea koormusele iMOW® lisab või vähendab niitmiseks olema ekspert. InƚƵŝƟŝǀst kasutajaliidest vajaminevat aega kuni 40% päeva mahust. on lihtne kasutada, LED-ekraan on selge ja menüü eesƟŬeelne. Ka muruservad Tsoonihaldus – ka sopilised ja keerukad aiad saavad saavad niidetud kasutades erinevaid laitmatult niidetud, see on võimalik tänu GPS ääreniitmise funktsioone. Kasutades iMOW® anduritele.

Akud ja laadimisjaam – intelligentne laadimine äppi, saad oma rŽďŽƟƚ ũƵŚƟĚĂ Ŭa kodust säästab akusid. Akud on võimsad, seetƁƩƵ eemal olles. STIHL iMOW® robotniiduki järjesƟŬune tööaeg pikk. Laadimisvajaduse puhul on kombineeritud juhƟǀad tuvastab ja jaama liigub iMOW® automaatselt. tehnoloogiad ja uskumatud mugavused!

STIHL iMOW® RMI 422

WWW.STIHL.EE

LUKSUSLIKULT MERELE

10

põhjust, miks võiks merele seilama minna 1. Suur ja sinine!

Meri on alati täis üllatusi ja olenevalt ilmastikuoludest võib seal juhtuda kõike. Rahulik seilamine võib hetkega muutuda seikluseks tormilainete sees. Kõik oleneb merejumal Poseidoni tujudest!

2. Õpid midagi uut!

Jahiga seilamine nõuab kogemust ja oskusi. Hoolimata sellest, kas jahti juhib professionaalne meeskond või otsustad enda isikliku alusega kätt proovida, midagi uut õpid iga kord.

3. Uued kogemused!

Iga merelkäik on omamoodi. Kahte täpselt ühesugust kogemust pole jahiga purjetades lihtsalt võimalik saada, mistõttu ära unusta maha fotoaparaati, et unikaalne kogemus üles pildistada.

Kiired superautod on ilusad ja vinged, ent neil on üks puudus – nendega kannatab ainult maanteedel ringi vurada. Kes tahab vee peal ringi sõita, peab vaatama jahtide-katamaraanide poole. Miks võiks üldse merele seilama minna ja millised on erinevate veealuste eripärad? Uurime lähemalt!

Fotod: Shutterstock

6. Personaalne aeg!

Teisest küljest – jahisõit võib pakkuda ka hoopis teistsuguseid elamusi. Üksildane või väikese grupiga ettevõtmine aitab sul endasse vaadata. Õõtsu päikese käes lainetel, lase mõttelend vabaks ja vaata nii kaugele, kui silm ulatub. Mida sa näed? See on looduse püüdmatu ilu. Mis saaks olla veel parem?

7. Kõrgema klassi lõõgastumine!

Kui argimured kipuvad üle pea kasvama, siis on just õige aeg üks jahisõit planeerida. Mitte miski pole lõõgastavam kui värske mereõhk sinu kopsudes ja veekohin kõrvus.

8. Avastamisrõõm!

Kes ei tahaks avastada mõnd uut saart või seninägemata paika? Äkki leiad isegi Atlantise üles! Merel seilamine äratab igaühes maadeavastaja ja kogenud jahisõitjad julgevad sõita kohtadesse, mida kellegi silm veel loodetavasti näinud pole.

4. Erinevad sihtkohad!

Kuhu seilata? Suur sinine meri on lai ja lõputu.

Võimalusi on tohutult! Avasta erinevaid saari või seila lihtsalt avamerele, valik on sinu!

9. Ei mingit levi!

Seilates piisavalt kaugele, võid unustada iga sekund piiksuva telefoni ja põletavad kõned, millele tuleb kogu aeg vastata. Avamerel puudub telefonilevi, mistõttu saad end maailmast täielikult välja lülitada.

5. Seltskond!

Kõige tähtsam on ikkagi seltskond. See teeb erilisest sündmusest tõeliselt meeldejääva kogemuse. Jahisõit on suurepärane võimalus pere, sõprade või töökaaslastega ühiselt aega veeta ja üksteist paremini tundma õppida. Seltsis segasem!

10. Õnn!

Merel jahiga seilates stimuleerid nii keha kui ka vaimu. Tegelikult polegi ju õnneks midagi rohkem vaja – rahulikku meelt ja tervet keha. See toob naeratuse näole ja jätab südamesse sooja tunde. Heisake purjed ja minge seilama!

STAATUS | 19

VESINIKUAUTO:

MILLIST JA MILLAL OSTA NING MIKS? Vesiniku puhul jagunevad Eesti autoomanike arvamused kaheks: kes pooldavad, need pooldavad väga, ja kes vastustavad, neil jagub argumente, miks vesinikukütus ei ole sõiduautode puhul jätkusuutlik. Kõige rohkem pruugivad vesiniku mittekõlblikkuse osas suud “sabaga” e-autode pooldajad.

Vesinikukütustel on juhtmeid mööda jooksva elektri ees siiski mitmeid eeliseid, kuigi praegu on tehnoloogiad kallid, tanklaid on üksikuid ja mudelivalik nirumast nirum.

Eesti teadlased ja leiutajad näikse vesiniku tulevikku siiski uskuvat: juulis esitleti Tartus Iseauto edasiarendust, mis liigub vesinikul ja on teadaolevalt esimene “viimase miili” sõiduk maailmas, milles on ühendatud isejuhtivad ja vesinikutehnoloogiad. Sündmus oli seda tähelepanuväärsem, et uudselt Iseautolt tõmbas katte Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Vesiniku kasutamise suurimad eelised on tootmisvõimaluste paljusus, jääkproduktide puudumine – “torust” tuleb vaid sooja õhku ja veeauru – ning kiire tankimine.

Vesinikusõidukite sõiduraadius on suurem kui praegustel elektriautodel, sõiduomadused aga võrdsed või paremad.

Vesinikusõidukeid loetakse samuti elektriautodeks, täpsemalt vesinikukütuseelemendiga e-autodeks, kus elekter toodetakse kohapeal kütuseelementide patareis toimuva vesiniku ja hapniku vahelise keemilise reaktsiooni käigus.

Mirai võiks olla eraldi bränd

Tegin pikema proovisõidu uue Miraiga tänavu suvel. Muljed on positiivsed, võrreldes eelkäijaga on lisandunud kõvasti luksust ja juhi tööd toetavaid abisüsteeme, auto ise näeb välja ajatult imeilus ja vääriks Toyota mudelivalikus eraldi esiletõstmist.

Kuigi Toyota on eesrindlik ka “viimase miili” sõidukite arendamisel, defineerivad minu jaoks Jaapani autotootja suundumusi kaks

Vesiniku jõul liikuvate sõiduautode valik piirdub Eestis praegu vaid ühe mudeliga: kevadel jõudis müügile teise põlvkonna Toyota Mirai, mida võib liialdamata nimetada esmaklassiautoks. Septembris toimub Tartu motonäitusel Hyundai Nexo vesinikuelemendiga linnadžiibi uue generatsiooni esmaesitlus – ja suures joones ongi kõik. Teised tootjad alles seavad atra.

Tekst: Ylle Tampere, Accelerista vastutav väljaandja Fotod: Shutterstock imelist, kuigi täiesti eri maailmadest mudelit: spordilegend Supra ja vesinikuauto Mirai.

Toyota praegune luksusbränd Lexus on mudelivalikusse lisamas täiselektrilisi sõidukeid, vesinikuelemendil töötavad elektriautod võiks Jaapani autotootja tõsta aga täiesti omaette (esmaklassi)kaubamärgi alla – miks mitte nimetada see Miraiks? Mirai, jaapani keeles 未來, tähendab tulevikku ja tulevik kuulub teatud eluvaldkondades päris kindlasti vesinikule.

Praegune Mirai on esmaklassiauto, kus neljal-viiel inimesel on lahe ja mugav sõita.

Autol on peal kõik turvalisuse- ja juhiabid, mida moodsal ajal oodata oskad, liiklusmärkide lugemisest internetiühenduse valmiduseni välja. Sõitjateruumis kasutatud materjalid on kvaliteetsed ja sisemus on pisidetailideni läbi mõeldud – Mirai sobiks ka presidendi autoks. Neile, kes aga nii nooblit sõidukit ehk ei vaja, Toyotal (veel) ühtegi sobivat vesini-

kuautot valikus ei ole. Võiks! Mirai linnadžiip, ruumikas ja kõrge istumisasendiga – sel oleks menu päris kindlasti.

Müüt: vesinikuauto hind on väga kõrge

Toyota Mirai hinnad algavad 69 000 eurost, tippvarustuses Mirai maksab ligi 80 000 eurot. Sama palju kui Tesla Model S. Tesla puhul ei ole kuulnud kedagi hinna üle kurtmas, sest Tesla on Tesla, maailma populaarseim elektriauto. Sportliku Porsche Taycani hind on aga veelgi kõrgem ja taas ei nurise keegi, otse vastupidi, Taycan on viimasel paaril aastal osutunud tõeliseks müügihitiks, edestades Porsche teisi mudeleid.

Mirai on Mirai: maailma seni kõige nooblim vesinikul töötav elektriauto. 2014. aastal müügile jõudnud Mirai esimese generatsiooni müüginumbrid ulatuvad sadadesse tuhandetesse, neid kasutatakse nii esindussõi-

dukitena kui ka taksodena. Pariisis näiteks on üks taksofirma, kes oma kliente ainult Miraidega teenindab.

Mirai kõrge ostuhinna kompenseerivad kasutamismugavus, väike “kütusekulu” – meie pika proovisõidu keskmiseks jäi 0,6 kg vesinikku 100 km kohta – ja sõiduraadius, mis teeb silmad ette pea kõigile võimsate akudega “sabaga” elektriautodele. Praegune pikamaarekord on prantslaste käes, aga autoga ringi vurades mõtlesin, et ilmselt suudaksin ma rahuliku sõiduviisiga vähemalt sama tulemuse teha. Niisiis, eeldades, et vesinikutanklates maksab kilogramm kütust paar eurot, on Miraiga sõitmine igati rahakotisõbralik, rääkimata keskkonnakriitilistest aspektidest.

Saksamaal ja USA-s tehtud uuringute põhjal sõidetakse nn tavaliste elektriautodega keskmiselt kaks korda vähem kui samaväärsete sisepõlemismootoriga autodega – seda põhjusel, et e-sõidukid on enamasti pere teised autod ning kasutatud peamiselt linnasiseste ja linnalähisõitude tegemiseks. Miraiga seda muret ei ole. Auto pakub nauditavat maanteesõitu ja uhkelt mugavust, sellega ei teki küsimustki, kas võtta ette mitmesajakilomeetrine reis või mitte. Euroopas on praeguseks vesinikutanklaid nii palju, et soovi korral võib reisida mandri ühest otsast teise.

Kokkuvõtteks

Kui peast on läbi käinud mõte soetada vesinikuauto, siis nüüd hakkab olema selleks parim aeg: mida rohkem tuleb neid meie teedele, seda kiiremini hakatakse arendama vajalikku infrat. Eestis on vesiniku osas edumeelsemaid samme astumas meie oma Alexela.

Toyota Miraile tasub mõelda neil, kes otsivad luksust, ent pole sealjuures nõus tegema allahindlust nn rohelises mõtlemises. Hyundai Nexo linnadžiip peaks omakorda sobima inimesele, kelle igapäeva juurde kuuluvad ka sportlikud harrastused. Vesinikuauto on igal juhul edumeelne (enam mitte ajast ees) valik.

Toyota Mirai

Toyota Mirai 20 | STAATUS

Hyundai Nexo

RESTORANID

MAAILMA JA AJA ÄÄRELT Enamasti mõeldakse raskesti ligipääsetavatest restoranidest selles võtmes, et kuhu söögikohta on kõige raskem lauda reserveerida. Nii kui mõni restoran nimetatakse maailma parimaks, riigi või linna parimaks, pikenevad sellesse pääsemise järjekorrad ussina, kes just nahka vahetab.

NOMA

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Kas teil on laud reserveeritud?

Foto: erakogu

Sushi Dai

22 | STAATUS

Foto: Lauri Laan, no@no.ee

Mon Repos Restoran 180°

Kuid maailma eri nurkades on ka selliseid tippkööke, milleni jõudmine on otseses mõttes raske. Tuleb selleks siis pikalt lennata, matkata või muul moel reisida või paiknevad need toidukohad kohtades, mis muudavad nendeni jõudmise seikluseks omaette.

Olgugi et restoranis käimine on enamikule inimestele iganädalane toiming – kellele igapäevane, kellele luksus –, siis on kohti, kuhu pääsemise nimel on vaja palju vaeva näha.

Nõudlus on see, mis paneb paika esiteks hinna ja teiseks kättesaadavuse. Kui me räägime aga restoranidest, siis olgugi et neid tundub olevat igal nurgal ja pidevalt juurde tulevat, siis maailma parimaid on siiski vaid käputäis, kus igaühes ka üsna limiteeritud laudade-toolide arv. Nii nõuab parimatesse, kõige eksklusiivsematesse restoranidesse pääsemine lisaks rahale enam aega. Aega, et oodata ära oma hetk lauda istumiseks.

Erinevalt mõnest iganädalasest õhtusöögist, kus aeg einetamiseks on paigas ja valida võib mitme restorani vahel, kuhu sööma minna, siis nende tippköökide puhul on paigas koht, kuid aeg võib muutuda.

Ehk siis kui saate lõpuks reserveeringu – kas tänu kellegi äraütlemisele või puhtale juhusele –, siis mängige ümber kogu oma elu, plaanid ja lennake – otseses ja ka kaudses mõttes – kohale.

Enamasti võtavad restoranid reserveeringuid vastu kuudepikkuse etteteatamisega. Peamiselt on selle põhjuseks võime planeerida koormusi ja rahavooge. Nagu ka Linnatearis tulevad broneeringud pakkumisele kuu viimasel või esimesel päeval ja seda väga lühikeseks ajaks. Pikalt maailma parim restoran olnud Noma Kopenhagenis võtab broneeringuid vastu kaks kuud ette,

maailma ühe parima koka Ferran Adrià uus restoran Tickets kolm kuud ja hetkel parimaks peetav einela, kolme venna veetav El Celler de Can Roca 11 kuud ette.

Tokyo kuulsaimal Tsukiji kalaturul on kõrvuti kaks imelist söögikohta. Esiteks kuu aja pikkuse ettebroneerimisega lauda kutsuv Sukiyabashi Jiro, mille omanik ja peakokk on 95-aastane Jiro Ono, kellest kümme aastat tagasi valmis ka kuulus dokumentaalfilm. See Edo perioodi aus restoran on väike, kallis ja ülinõutud. Samal turul asub ka vaid 12-kohaline Sushi Dai nimeline einela, mis pakub hommikul kõige värskemat mereannimenüüd. Sushi Dai muudab eriliseks see, et ettebroneerimisi ei tehta, külalisi võetakse vastu elavas järjekorras. Hommikusöögiga alustatakse kell 5 hommikul, oodata tuleb minimaalselt neli tundi. Parim oleks sabasse saabuda juba mõni tund pärast südaööd.

Eestis ei ole kindlasti ühtegi sellise ooteajaga restorani, kuid näiteks meie tippude 180 Degrees, Noa ja Mon Repos vajavad vahel päeva-paari-kolme pikkust etteteatamist. Nädalavahetustel ehk pikemalt.

Restoranid maailma äärealadelt

Lisaks sellele, et restorani laua saamine vajab tööd, on maailmas ka neid einelaid, kuhu pääsemine on matk ja seiklus. Üks maailma raskemini ligipääsetavaid restorane asub Argentinas ja kannab nime La Mesita de Almanza. Restoran asub Lõuna-Ameerika kõige lõunapoolsemas tipus, saarel, kuhu jõudmine on väga keeruline. Teine samasugune keeruline einela asub Peruus ja selleni jõudmiseks tuleb neli päeva mägedes matkata. Tampu-nimeline restoran asubki neljapäevase grupimatka lõpp-punktis.

Euroopa üks põnevamaid restorane on 100-aastasse farmi püstitatud söögikoht ni-

mega Nordasti Hagi, mis asub Fääri saartel ja milleni jõudmiseks tuleb läbida paarikümne minuti pikkune matk. Saartega jätkates, tuleme Norra ja Islandi vahel paiknevatelt saartelt teisele poole maakera, kus Vaikse ookeani keskel asuvad väikesed Pitcairni saared. Bounty-nimelise laevamässu tõttu kuulsaks saanud saartel leidub Christian’s Café nimeline söögikoht, kuhu pääsemiseks on Uus-Meremaalt vaja kaks nädalat laevas loksuda.

Kui neist pingutustest õhtusööki või lõunat saada veel ei piisanud, siis igas kohas tuleb ka üsna jõuliselt rahakotti kergendada. Samas, iga mainitud restorani külastus on kujutlematu ja meeldejääv.

Kõige raskemini saadavad reserveeringud Mõnest kuust kuni aastani oodata ja võimalus neis toidukohtades einetada ongi olemas: Franklin Barbecue (Austin, Texas, USA) – 5 tundi kuni mitu päeva ukse taga ootamist!

Sushi Dai (Tokyo, Jaapan) – 5 tundi kuni mitu päeva ukse taga ootamist!

Rose’s Luxury (Washington, D.C., USA) – 5 tundi kuni mitu päeva ukse taga ootamist!

Tickets (Barcelona, Hispaania) – 2 kuud Noma (Kopenhaagen, Taani) – 3 kuud El Celler de Can Roca (Girona, Hispaania) – 11 kuud

Elektriauto, mis näitab suunda Kia EV6

Kia EV6 ei ole lihtsalt üks uus elektriauto. See on esimene, mis on ehitatud uudsele E-GMP platvormile ja juhatab sisse Kia uue elektriautode ajajärgu. Kui maailm peab meiega sammu, on 2025. aastaks 20% Kia müüdud autodest just sellel platvormil. Kia EV6 võlu ei ole lihtsalt ülikiire laadimine või üllatavad sõiduulatused. EV6 on sinu võimalus olla pioneer ühesuunalisel teel rohelisemasse tulevikku. Saadaval Kia salongides alates novembrist 2021.

www.finebrands.ee

POOL MILJONIT PUDELI VEINI EEST?

OMA HINDA VÄÄRT ...

Chateau Petrus

Mõni aasta tagasi – täpsemalt 2018. aastal – müüdi oksjonil pudel Prantsusmaal Burgundias asuvas Romanée-Conti veiniapellatsioonis 1945. aastal valmistatud punast veini 470 000 euro eest. Pudeli alghind oli oksjonile sättides aga “vaid” 27 000 eurot, mis aga tõusis mõne pakkuja erilise huvi tõttu 17 korda.

Kui minna aga Burgundiasse kohale, siis saaks seda veini, mida valmistati 73 aastat tagasi, vaid 600 pudelit, hoopis teise hinnaga – 16 000 eurot.

Oksjon on ühelt poolt väga aus viis millelegi hinna määramiseks – huvi rallib hind. Kuid tihti veavad seda hinnatõusu kaks-kolm ülihuvitatud ostjat, mitte suurem sootsium. Mitte mingil juhul ei näita sellised hinnad aga veinide puhul, mis on pudelis tegelikult sees.

Nii tulekski natukene täpsemalt vaadata, mis veinile hinna annab ja millises hinnaklassis on saadaval maailma parimad veinid.

Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock

Päritolu, aeg ja suur huvi määravad hinna

“Asukoha, veinimõisa, brändi ja veinimeistri renomee, viinamarjapõld, aastakäik, kliima erisused, veini vanus,” mainivad Eesti tippsommeljeed Kadri Kroon, Marko Mägi ja Igor Sööt kui ühest suust neid põhjuseid, mis veini hinda mõjutavad. Kuid miks on siis nii, et üks pudel veini maksab 10 ja teine 10 000 eurot?

Kui jätta korraks kõrvale kulud, mis on seotud pudelite transpordi, aktsiisi, ladustamise, registreerimise ja pakendmisega, siis olulisimateks püsikuludeks, mis hinda mõjutavad, on veinide puhul viinamarja kasvatamine, tammevaatide kasutus, tööjõud. Suurimad hinnatõstjad on aga alati piirkond, kus vein on toodetud, ja sellest tekkiva nõudluse suurus, pakkumise vähesus. Ühesõnaga, kõige suuremat hinnatõusu pakub see, kas vein läheb kellelegi korda.

“Kvaliteedile orienteeritud viinamarja kasvatamine on paratamatult oluliselt kallim kui mahule keskendumine. Haiguste vältimine võimalikult naturaalsel teel, vanade viinapuude hooldamine, käsitsikorje või masinkorje kasutamine eeldab väga erineva suurusega meeskonna olemasolu. Kõige suurem erinevus on aga saagikuses. Industriaalne lähenemine koos viinamarjade kastmise ja maksimeeritud istutamise tiheduse, saagikusega võib ekstreemsetes oludes anda 20 ja enam pudelit veini ühe viinapuu kohta. Läheme nüüd kallimasse suunda: keskmine kvaliteetvein tähendab umbes kolme pudelit ühe viinapuu kohta, samas kui Le Musigny Grand Cru veinimaja Burgundias toodab ühe viinapuu kohta

Vosne Romanée pool pudelit ja Sauternes’i kuulsaim veinimaja d’Yquem valmistab ühe viinapuu kohta vaid ühe klaasi dessertveini,” selgitab Mägi.

Teiseks määrab hinda ka tammevaadi kasutamine veinide tootmisel, mis ei olegi nii marginaalne osa hinnakujundusest, kui peale vaadates ehk tundub. Tipptootja tehtud uue vaadi iga-aastane kasutamine võib veinile kuluna lisada summa suurusjärgus 10 eurot pudeli kohta. “Veinipiirkonna ja tootja tuntus maailmaturul on kolmas ja kindlasti suurim hinnamõjutaja. See tuntus veinimaailmas tuleb küll tavaliselt kvaliteedist ja veini sisust, küll aga mõnikord ka järjekindlast ja edukast turundusstrateegiast,” lisab Mägi.

1000 kuni 100 000 eurot – kas oma hinda väärt?

Kõik kolm sommeljeed julgevad sirge seljaga ja silma vaadates öelda, et suurem osa maailama parimate piirkonadade ikoonveine on oma kategoorias ka kõige paremad veinid. Superstaarid on läbi pikkade aastate

Krug

Chateu d’Yquem tõestanud, et nende veinimajast tuleb jätkusuutlikult tõeliselt erakordseid veine, ja arusaadavalt on meeletu nõudlus viinud hinnad sinna, kus nad praegu ka on.

“Väljaspool Burgundiat ja Bordeaux’d kuuluvad sinna hinnaklassi ainult tootjad, kes on selgelt näidanud, et on oma veinipiirkonna täielikud tipud: Didier Dagueneau ja PouillyFumé, Egon Müller ja Mosel, Giaconda ja Beechworth/Victoria. Kas viie- kuni kümnekordne hinnatase teiste tublide tootjatega võrreldes samast piirkonnast on õiglane või mitte, on sama subjektiivne kui veinimaitse ise,” ütleb Mägi.

Millised veinid on aga 100% kindla peale minek selles hinnaklassis? Sommeljeed vastavad, et kindlasti 1961. ja 1982. aastakäikude tippveinid Bordeaux’st. Kõik CocheDury veinid, samuti 1847. ja 1921. aastakäigud d’Yquemi veinimajast. “Ikoonilised veinid ikoonilistel aastakäikudel on alati oma hinda väärt, sest paremat hedonistlikku elamust elus ei ole. Ikoonilised veinid keskpärastel aastakäikudel ei ole mitte kunagi oma hinda väärt,” lisab Igor Sööt.

Kadri Kroon räägib siia aga loo sellest ajast, kui ta töötas New Yorgis sommeljeena.

“Klient soovis teha Château Pétrus’ vertikaaldegustatsiooni ehk proovida ühel maitsmisel sama veini erinevaid aastakäike. Valmistusin selleks degustatsiooniks pea nädala, lugesin materjale nii mõisa, veinimeistri kui aastakäikude kohta. Kohapeal aga selgus, et veinihuvilised olid firma maha müünud ja premeerisid end selle puhul suure hulga Pétrus’ga.

Kahju oli veinist, sest neil meestel puudusid vajalikud eelteadmised, et sellisel tasemel veini nautida. Siin osteti nime,” räägib Kroon.

Mägi ütleb, et tema saab tuua näite, kus veini müüakse nime ja piirkonna, aastakäigu või endise omaniku tõttu. “Mouton Rotschildi 1973. aastakäik ise on väga keskpärane, aga hinna argument on see, et tegemist on esimese aastakäiguga First Growth mõisana ja veinipudeli sildi kujundas kuulus Pablo Picasso,” räägib sommeljee.

STAATUS | 25

10 EESTI NAISKUNSTNIKKU,

KEDA PEAKS IGAÜKS TEADMA Helene Marie Zoege von Manteuffel (1773/74–1842) “La Cascade”, akvarell, 1790. aastad

© Stanislav Stepashko

Kas olete märganud, et kui räägitakse Eesti vanemast kunstist, kõlavad vaid meeste nimed? Kus olid siis naised, millega nemad tegelesid? Vastus on lihtne: naised kantseldasid lapsi ja hoidsid majapidamist korras, nagu soorollid on seda sajandeid ette näinud.

Tekst: Eneken Laugen 19. sajandil hakkas olukord tasapisi muutuma. Üha enam tarmukaid naisi murdis ühiskonna ette kirjutatud mustrist välja.

Millised on Eestimaal elanud naiskunstnikud, kelle loomingut tasub meil kõigil tunda?

Helene Marie Zoege von Manteuffel

Julie Hagen-Schwarz (1824–1902) “Naise portree”, õli, 1853 © Stanislav Stepashko

(1773/74–1842) “La Cascade”, akvarell, 1790. aastad Kui laiemalt teatakse valgustusaja lõpus tegutsenud baltisaksa kunstnikke Karl ja Gerhard von Kügelgeni, siis tähelepanuta on jäänud Ojasoo mõisniku Zoege von Manteuffeli tütred, kellest said nende noorte meistrite abikaasad. Gerhard von Kügelgen võeti teenistusse mõisapreilidele joonistamist õpetama. Seda, et süttinud armuleek õppimisele takistuseks ei saanud, tõestab hea käega teostatud akvarell “La Cascade” (“Purskkaev”). Helene Zoege von Manteuffel on seega üks varasemaid Baltimaade naisautoreid, kelle tööd on Eesti Kunstimuuseumi kogudes. Ta joonistas ja maalis palju just 1790. aastatel, kui Gerhard von Kügelgen talle kunstialaseid õpetusi jagas. 1800. aastal nad abiellusid ja abielunaisel olid juba teised kohustused, mis ei jätnud aega kunstile pühendumiseks.

Julie Hagen-Schwarz

Lydia Christine von Ruckteschell (1858–1936) “Daami portree”, õli, dateerimata

(1824–1902) “Naise portree”, õli, 1853 Ka järgneva põlvkonna naistel oli raske kunstikutsumust leida ja sellele kindlaks jääda.

Julie Hagen-Schwarzi tuleks mäletada kui Eesti esimest professionaalset naiskunstnikku. Tema isa August Matthias Hagen oli maalija ja graafik ning Julie esimene kunstiõpetaja. Neiu oli saanud hariduse erakoolis. Naisi kunstiakadeemiatesse sel ajal ei võetud, ent

isa abiga sai Julie Tartu ülikooli kunstistipendiumi ning läks end välismaale meistrite juurde täiendama. 1854. aastal pöördus ta tagasi Tartusse, sest Müncheni ja Rooma suurlinnaelu tundus vanematele vallalise tütre jaoks sobimatult lennukas. Kodulinnas abiellus Julie oma sünnitusel surnud õe Emilie abikaasa, hilisema TÜ astronoomiaprofessori Ludwig Schwarziga. Edumeelse mehena lubas professor Schwarz anda endast parima, et Julie kunstnikutee ei katkeks. Nii tegutses Julie elu lõpuni professionaalse kunstnikuna, nautides ka pereelu ja kasvatades üles neli last. 1858. aastal otsustas Peterburi kunstiakadeemia anda näitusele esitatud tööde kõrge taseme põhjal talle akadeemiku tiitli. Hagen-Schwarzist kui suurepärasest portretistist annab tunnistust “Naise portree”, tellimustöö, millel on kujutatud tõenäoliselt proua von Maynersit, kes kannab itaalia rahvarõivaste stiilis kostüümi.

Kügelgenide järeltulijana olid tal selleks head eeldused. Sally vanaisa oli Vene õukonnas armastatud maastikumaalija Karl von Kügelgen, tema isa oma isa jälgedes kõndinud Konstantin von Kügelgen ning Gerhard von Kügelgen ja Helene Marie Zoege von Manteuffel olid Sally vanaonu ja -tädi. Sally õppis kõigepealt isa käe all, siis oli Julie Hagen-Schwarzi õpilane.

Hiljem avanes tal võimalus käia vabakuulajana ajaloomaali kursustel Peterburi kunstiakadeemias. Kuid tööd sai ta siiski pigem naistele kohasemaks peetud žanris – portreekunstnikuna. Kuulsat Saksa pianisti ja heliloojat Sophie Menterit on ta portreteerinud intiimses õhkkonnas koos kassidega, töö on valgusküllane, soe ja elav. Sally von Kügelgeni kõige olulisemaks tööks on freskod Tallinna Kaarli kirikus.

Lydia Christine von Ruckteschell

(1858–1936) “Daami portree”, õli, dateerimata (1860–1928) Lydia von Ruckteschell sündis Saue mõi“Sophie Menteri portree”, õli, 1907 sas, õppis 1880–85 Berliinis ja Dresdenis Sally von Kügelgen oli esimene aadlining seejärel tõi oma töödega värskust perekonnast sirgunud professionaalne Tallinna näitustele. Ilmselt 1905. aasta rekunstnik. Zoege von Manteuffelite ja von volutsioonist häirituna lahkus ta Eestist, igatahes 1907. aastast elas ta juba püsivalt Dresdenis. Eesti Kunstimuuseumis on temalt säilinud kümmekond maali, üks neist salapärane, pruunikaskuldsetes toonides “Daami portree”. Akadeemilise kunsti seisukohalt laitmatult teostatud daami poosis on midagi moodsat – rõhutatud on modelli sensuaalsust, temast õhkuva kindlameelsuse ja melanhoolia segu. Lydia von Ruckteschellil on suurepäraselt õnnestunud tabada karakterit, nagu nägi ette zeitgeist – 19. sajandi lõpu portreekunstis levinud huvi iniSally von Kügelgen (1860–1928) “Sophie Menteri portree”, õli, 1907 mese hingeelu vastu.

Sally von Kügelgen

STAATUS | 27

Marie Dücker

(1847–1934) “Natüürmort kuivanud lehtedega”, õli, dateerimata Kas keegi teab, et Kuressaares sündinud Düsseldorfi kunstiakadeemia maastikumaali professoril Eugen Dückeril oli kunstnikust õde? Paljud ei tea, aga nii see ometi oli. Pikka aega Pärnus vabakunstniku ja kunstiõpetajana tegutsenud Marie Dückeri põhiline õpetaja oli tema vend Eugen. Ühelt poolt klassikaline maalitehnika, teisalt realistlik, natuuri järgi looduse jäljendamine on iseloomulikud ka Maria Dückeri loomingule, millest on meieni jõudnud peamiselt natüürmordid.

Marie Dücker (1847–1934) “Natüürmort kuivanud lehtedega”, õli, dateerimata

Olga von der Pahlen

(1856–?)

“Pojengid vaasis”, õli, 1898 Olga von der Pahlen oskas väga tundlikult loodust kujutada. Selle noobli perekonnanimega seoses kerkib eelkõige silme ette Palmse mõis, kust oli pärit Olga vanaisa.

Tema isa oli harrastuskunstnikust sõjaväelane Dietrich von der Pahlen, ilmselt mitte nii rikas ja tähtis, et maalikunstnikuna elatist teeniv tütar oleks liigselt ta au riivanud.

Olga von der Pahleni lillemaal on pehme koloriidiga, väga tõetruult maalitud teos, mida vaadates silm puhkab ja hing kosutust leiab.

Klara Zeidler

Olga von der Pahlen (1856–?) “Pojengid vaasis”, õli, 1898

(1870–1951) “Interjöör”, akvarell, 1920.–1930. aastad Baltisaksa päritolu Klara Zeidler on eelkõige tuntud kui tarbekunstnik ja õppejõud. Erialase hariduse sai ta Peterburis Stieglitzi kunsttööstuskoolis, seejärel täiendas end Pariisis Colarossi vabaakadeemias, Londonis, Pforzheimis ja Viinis.

Eesti Vabariigi ajal tuli ta Tallinna, kus õpetas aastatel 1919–40 riigi kunsttööstuskoolis metallehistööd, portselanimaali, akvarelli ja joonistamist. Kaasaegsete naiskunstnike hulgas torkas ta silma oma erilise armastusega interjööride vastu. Akvarellid mõisasalongidest on tõestuseks Klara Zeidleri imelisest joonistamisoskusest ning huvist valguse kujutamise vastu.

Lydia Mei

Klara Zeidler (1870–1951) “Interjöör”, akvarell, 1920.–1930. aastad Zeidler, Klara 28 | STAATUS

(1896–1965) “Naine sigaretiga”, õli, 1920. aastad 1920. aastatel jõudsid kutseliste kunstnike ridadesse ka Eesti päritolu naised. Hiiumaa juurtega Meide perekonnast sirgus neid lausa kolm! Lydia Mei, kelle loomingust teame eelkõige moodsat elu peegeldavaid akvarelle, oli õdedest keskmine.

Esimese maailmasõja ajal õppis ta Peterburis arhitektuuri. Koos abikaasa skulptor Anton Starkopfiga (abielus 1920–28) tegi ta mitmeid

monumendikavandeid, aga seda peeti ilmselt nii mehelikuks alaks, et Lydia osalus on sageli unustusse vajunud. Nagu näha maalist “Naine sigaretiga”, valdas Lydia Mei ka õlimaalitehnikat, pintslilöök on hoogne, värvikasutus julge ja mahlakas. Traditsioonilisi soorolle eirates heidab sigaretiga daam maailmale hindava, vahest väljakutsuvagi pilgu, sest ta on iseseisev, intelligentne ja enesekindel.

Seda rõhutavad ka lühikesed juuksed, rangelõikeline pintsak ning muidugi sigaret sõrmede vahel – emantsipeerumise sümbol. Kuid samas on temas midagi väga naiselikku.

Kristine Mark-Mei

(1895–1969) “Istuv suitsumees”, terrakota, 1931 Vanim õde Kristine Mark-Mei, kes oli Helsingis skulptuuri õppinud, rõhutas oma töödes, et ka naised osalesid aktiivselt vabadussõjas. 1919. aastal võttis ta osa esimesest Eesti kunsti ülevaatenäitusest. Tema skulptuuriloomingust on säilinud vähe, kuna ta tegeles peamiselt raamatute kujundamise, lastejuttude kirjutamise ja tõlkimisega. Eesti Kunstimuuseumi kogus leiduv väike skulptuur kujutab ilmekalt istuvat töömeest, kelle näkku on elu oma pitseri vajutanud. Kristine Mei on õpetanud modelleerimist Tartu õpetajate seminaris, Tallinna kunsttööstuskoolis ja Tallinna tehnikumis. Lisaks on ta rikastanud Eesti kultuurimaastikku oma kolme tütrega: Karin Julia Mark oli antropoloog, Elga Mark-Kurik geoloog ja paleontoloog, Lüüdia VallimäeMark kunstnik.

Natalie Mei

(1900–1975) “Naised”, pliiats, 1928 Noorim õde Natalie Mei on end ajalukku jäädvustanud kui üks esimesi Eesti teatri­kunstnikke.

Oma kostüümikavanditega propageeris ta uudset suhtumist, et kostüümidel on lavastuse terviklikkuse seisukohalt oluline koht. Natalie õppis lühikest aega Peterburis kunstikoolis, 1924. aastal lõpetas ta ainsa naisena Pallase kunstikooli esimese lennu, saades joonistusõpetaja kutse. Tema vabaloomingus äratavad tähelepanu akvarellid, kollaažid ja joonistused. Õde Lydiast oli Natalie ühiskonnakriitilisem, grotesksem, kompas teravamaid teemasid. Pliiatsiga jäädvustatud, linna taustal poseerivad daamid on... prostituudid ja 1920. aastate lõpu Eestis eeldati, et naiskunstnikud niisugustesse teemadesse oma nina ei topi. Pange tähele naiste rõivaste ja aksessuaaride detaile!

Lühendatult. Lugu ilmuse esimest korda Eesti Naise ja KUMU erilehes Eneseloomine.

Lydia Mei (1896–1965) “Naine sigaretiga”, õli, 1920. aastad Stanislav Stepashko

Kristine Mark-Mei (1895–1969) ”Istuv suitsumees”, terrakota, 1931 Stanislav Stepashko

Natalie Mei (1900–1975) “Naised”, pliiats, 1928

HARULDASED LAULATUSPAIGAD Pole kahtlustki, et kui inimene ja tunne on õige, jääb pulmapäev eredalt meelde, sõltumata sellest, kas, kus ja kuidas lõpuks oma jah-sõna öelda.

Siiski ei pruugi traditsiooniline kiriku-, mõisa- või talupulm olla päris igaühe teetass.

Kui õige unustaks vahelduseks ka need juba kuigi palju igavaks kulunud Santorini ja Seišellid ning mõtleks veel rohkem kastist välja?

Tekst: Riina Palmis Fotod: Shutterstock

30 | STAATUS

Selleks et tseremoonia saaks harukordne ja meeldejääv, ei ole vaja tingimata liigutada mägesid ja panna selle alla kogu oma maist vara. Kuigi tõsi, pulmi organiseerides kiputakse rahakotiraudu päris kergekäeliselt valla lööma küll. Sellegipoolest on esmatähtis ikkagi idee ise, et tseremoonia – olgu ta siis nii tagasihoidlik või kulukas kui tahes – saaks pruutpaari enda nägu ja tegu.

Just nagu oli augusti lõpus palju kõlapinda leidnud Boliiviast pärit paarikesega, kes otsustas viia oma pulmad uutesse kõrgustesse.

Seda sõna otseses mõttes. Nimelt tõotasid nad teineteisele igavest armastust Illimani mäe tipus, 6439 meetri kõrgusel merepinnast. Sporti, loodust ja mägesid armastavate inimestena oli pealtnäha hullumeelne armastusetõotus tegelikult üdini nendelik valik. Ei heidutanud neid niisiis karvavõrd seegi, et tseremoonia eeldas tavapärasest erinevat, küllaltki sportlikku ettevalmistust – selleks, et oma idee ellu viia ja jõuda Boliivia pealinnast La Pazist laulatuspaika, tuli pruutpaaril nimelt ette võtta kolmepäevane mäkketõus. Raske katsumus oli seda väärt ja internetis liiklevast videoülesvõttest näib, et erakordselt ilusa päikeselise ilmaga andis paarile omapoolse õnnistuse kaasa ka ilmataat.

näiteks Suure kanjoni kõige kõrgema vaatepunkti, Point Imperiali peale. Selleks et seal pulmi pidada, on vaja mõistagi eriluba, aga hingematvad vaated on ilmselt seda paberimajandust väärt. 2682 meetri kõrgusele vaatepunktile mahub kokku kümme inimest. Olgem ausad – ega suuremat seltskonda jaksakski teise maailma otsa lennutada. Teadmiseks siiski neile, kellel tahtmine suurem sõpruskond kaasa võtta – lähedal asuv piknikuplats mahutab juba 20 külalist. Kes aga ütles, et romantilise mägipulma pidamiseks peab tingimata nii kaugele sõitma? Väga muinasjutulise laulatuse saab maha pidada ka märksa lähemal, näiteks Montenegro mägedes või Alpides.

seesama armastusesaal, kus oma tõotused vahetate, on kevadeks juba tagasi jõeks sulanud, seal sõlmitud armastus aga loodetavasti igavene.

Jäähotell Rootsis Lapimaal

Suure kanjoni kõrgeim vaatepunkt

Kes eelistab siiski rohkem meiekandi pulma, võiks mõelda näiteks Rootsi Lapimaa ja sealse Jukkasjärvi jäähotelli peale, kust leiab pulmade tarvis lausa eraldi tseremooniasaali. Võib kindel olla, et sealsete jäiste seinte vahel saavad valged pulmad hoopis uue tähenduse. Miks midu peetakse seal 35–40 inimest mahutavas saalis igal aastal ligikaudu 80 laulatust. Mis eriti vahva, pärast laulatust saavad noorpaar ja pulmalised ööbida sealsamas hotellis, kus on absoluutselt kõik – vooditeni välja – valmistatud jääst. Olgem ausad, on vist raske ette kujutada unikaalsemat tseremooniakohta kui see. Liiatigi teades, et

Jätkame külmal lainel. Kas sina oleksid valmis oma tulevase nimel temaga kas või maailma lõppu lendama? Selgub, et mõned paarid on seda teinud ja just oma pulmapäeval.

Kuigi Scott Islandi Antarktikas võib vist pidada üheks ekstreemsemaks tseremooniapaigaks, kuhu pääseb üksnes helikopteriga, ei takistanud see Andrew Perryt ja Molly Kendalli seal abiellumast. 2009. aastal said neist nimelt esimesed inimesed, kes vahetanud oma tõotused just seal. Kusjuures mitte ootuspärases valges kleidis ja ülikonnas, vaid sihtkohale omaselt oranžis termoülikonnas. Kuigi selline ettevõtmine nõuab tõepoolest juba omette varandust, on see mõnele suurele reisisellile, kellel eesmärk näiteks külastada elus kõiki mandreid, kindlasti kaalumist väärt ettevõtmine. Millal siis veel kui mitte oma pulmapäeval? Kelle jaoks on asustamata Scott Island pisut liiga ekstreemne ja kulukas valik, võib piirduda muidugi ka Antarktika endaga – unikaalne on juba ainuüksi seegi.

Kelles päris mägironijat peidus ei ole, aga sooviks siiski väikest ja intiimset tseremooniat kuskil kõrgel ja kaugel, võiks mõelda

Scott Island Antarktikas

Allikad: chillisauce.com, icehotel.com, metro.co.uk

4ROOM – jätkates Eesti valgustitootmise traditsiooni

Praeguse nimega 4ROOM Interior OÜ eelkäijaks on 1959. aastal asutatud ja paljude eestlaste poolt väga austatud Estoplast. Tolleaegne toodang ja tehnoloogiad ning turud erinevad aga praegusest olulisel määral.

Mille poolest aga kodud erinevad? „Lisaks ruumide endi füüsilistele näitajatele (ruumi suurus, viimistluse eripärad, lae kõrgus, akende suurus ja asukoht, asukoht ilmakaarte suhtes jne) mõjutab kodu valgustamise vajadust ka eluetapp,” ütles Jaanus ning tõi näitena erinevaid kodusid – kodud, kus kasvavad väikesed lapsed, kes on pigem vanemate läheduses ja mängivad põrandal, koolis käivate lastega pered, kahe täiskasvanuga pered, pensionieas inimesed, mitme põlvkonnaga koos elavad pered jt. „Kõik need aspektid mõjutavad ruumide funktsioone, millest lähtuvalt vajavad ruumid ka erinevat valgustamist.”

Mis on muutunud ja milliseid võimalusi pakub 4ROOM klientidele praegu, räägib lähemalt 4ROOMi esindussalongi eestvedaja Anne Jaanus.

Suure tegija jälgedes „Estoplast oli üle 1200 töötajaga suurettevõte, kuid 4ROOM tegutseb veidi teistes skaalades – siiski, haare on endiselt rahvusvaheline. Eesti turg on oluline, kuid ilma ekspordita tänapäeval hakkama ei saa,” selgitas Anne Jaanus. „Meie ettevõtte edu võtmeks on kindlasti visadus, oma niši leidmine ja soov pidevalt areneda,” ütles Jaanus ning lisas, et meeskond on alati tähtsal kohal – 4ROOMi inimesed on kirglikud ja töökad ning nende missiooniks on Eesti valgustitootmise traditsiooni jätkamine. „Ala on meil mitmekülgne ja pidevas muutumises, seega igav ei hakka kunagi. Osal tootmistiimist on enam kui 15-aastane kogemus, mida loen märgiks, et valitud ala meeldib,” osutas Jaanus. Koostöö peadisainer Tarmo Luisuga on kestnud pea 20 aastat.

Valikus üle miljoni kombinatsiooni Muidugi ei saa tänapäeval üle ega ümber keskkonnasäästlikkuse teemast, mida ka 4ROOM silmas peab. „Ise oma valgusti loomise ehk kombineerimise võimalus on oma olemuselt keskkonda säästev. Näiteks kui teil on põrandalamp, mille kuppel või jalg saab vigastatud, ei pea tänu meie loodud süsteemile kogu valgustit ära viskama ja seeläbi maailma prügi juurde tekitama, vaid saab tulla salongi ning tellida vaid vahetamist vajava detaili – on selleks siis kuppel, juhe, soklipesa või lambijalg,” ütles Anne Jaanus ja lisas, et samuti saab 4ROOM teha uue kupli teiste tootjate valgustitele. Sellist toimimispõhimõtet saab Jaanuse sõnul kasutada kõikide tooteperekondade puhul.

4ROOMil on olemas n-ö püsikollektsioon ja erilahendused. „Mõlemaid tootegruppe kasutavad nii era- kui ka ärikliendid ehk näiteks sisearhitektid, büroode juhatajad ja kinnisvaraarendajad. Tänu suurele kombineerimisvõimalusele leiame lahenduse ka kõige nõudlikumale kliendile,” rääkis Jaanus ja tõi välja, et neil on valikus lausa üle miljoni kombinatsiooni. „Meil on dekoratiivsemaid mudeleid, aga on ka selliseid, mis tõepoolest väga hästi valgustavad,” naljatles Jaanus. „Nimelt on valgustite kohta levinud ütlus, et ühed valgustid on ilusad ja teised valgustavad. Mudeleid, kus need kaks külge harmooniliselt esindatud on, on veidi vähem, kuid selliseid mudeleid on just viimase paari-kolme aasta toodangus teadlikult juurde loodud.”

Rätsepalahendus vastavalt kliendi vajadustele 4ROOMi pikk ajalugu annab ettevõttele võrreldamatu kogemuse. Anne Jaanuse sõnul on ammu leitud oma nišš: lähtutakse kliendi vajadustest, pakkudes talle rätsepalahendust.

4ROOM pakub oma toodete ostjatele väga põnevat lahendust – kliendil on võimalus koostada ise oma valgusti. „Ideeni jõutakse tihti koostöös kliendiga. Nii ka meie. Kaardistasime tellijate vajadusi ning kuulasime oma klientide soove ja mõtteid. Nii saigi selgeks, et nii, nagu inimesed on erinevatel eluetappidel erinevate vajadustega, on seda järelikult ka kõik kodud,” rääkis Jaanus, lisades, et konveierlahendused ei paku kaugeltki kõigile sobivaid võimalusi. „4ROOMis saab klient valida valgusti suuruse, värvi, kuju, otstarbe ning valgustusomaduste (kui palju ja millist valgust valgusti annab) vahel. Läbi selle saab luua endale vajamineva ja sobiva valgusti täpselt enda koju ning enda maitse järgi,” selgitas Jaanus.

30 • SEPTEMBER 2021 •

www.4room.ee 60 aastat Eesti valgusteid

4ROOMi tootevalikuga saab tutvuda esindussalongides Tallinnas Pärnu mnt 110, samuti edasimüüjate juures Tallinna Kaubamaja koduosakonnas, Järve Keskuses Rave mööblisalongis ning Tallinn Design House’is. Tartus saab 4ROOMi valgusteid näha Nord-In salongis. Lisaks leiavad huvilised palju põnevat ettevõtte kodulehelt 4room.ee.

STAATUS | 31

Mugav mooduldiivan Don

Diivan Doni moodulitest saad kokku panna täpselt sellise kombinatsiooni nagu sinu elutuppa kõige paremini sobib. Ja toa ümberkujundamiseks piisab vaid diivanimoodulite ümbertõstmisest! Aga, mis kõige tähtsam – Don on väga mugav.

Suurem istumissügavus ja parajalt vetruv pehmus võtavad sind mõnusalt sülle, kui soovid rahulikult lõõgastuda. Doni moodulitest saad kujundada nii hubase nurgakese kui avara lounge’i.

Tule lähimasse Softrendi sisustussalongi vaatama ja proovima!