Staatus (september 2022)

Page 1

koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond SEPTEMBER 2022

VĂ€ljaande

Looduse ja linnaelu lĂ€heduse parim kooslus Viimsi sĂŒdames. Keset kaunist loodust, aga samas on kĂ”ik vajalik lĂ€hedal.

Viimsi Village

ïŹ Eramud suurusega 155–171 m2 ja ridamaja korterid suurusega 111–123 m2 ïŹ Haabneeme keskus asub 4 km ja Tallinna sĂŒdalinn 14 km kaugusel.  ïŹ Ridamajade kodudel on A-energiaklass, eramutel B-energiaklass. ïŹ KĂ”ikides kodudes on maasoojuskĂŒte ja soojustagastusega ventilatsioon. ïŹ Kodude hind sisaldab siseviimistlust. VĂ”imalus valida paljude lisavalikute vahel.  ïŹ I etapi kodud valmivad 2023. a II kvartalis.  www.wiimsi.ee tel 54 544 949 Sinu Viimsi kodu ehitab

Energiakandjate hinnakeerdkĂ€igud pitsitavad Eestiski mitte ĂŒksi neid, kes rikkusest vaid lugeda saavad, vaid neidki, kel ka midagi lugeda on. Kui kauaks! Pea igas Eesti telefonis elutseb Ă€pp, mida pĂ€evast pĂ€eva nĂ€pitakse vaatamaks, kas kannatab ikka kallid koduma sinad kĂ€ima tĂ”mmata vĂ”i mitte. Maailmas, mida seekordne Staatus vaatleb, on see muidugi tundmatu mure. Ja Ă€kki tasubki kĂ€ia korra Ă€ra seal, kus valitakse, kas masseerida end ru biinidega vĂ”i ajada ilu taga, ise pealaest jalatallani kaaviarivannis. KĂ”igest sellest teeme seekord juttu loos, mis vaatleb maailma luksuslikumaid ilurutiine.

Raha vĂ”ib vahel ka taevast sĂŒlle sadada. On sul kodugaraaĆŸis mĂ”ni 90ndate sportauto, mille hind vĂ”ib olla tĂ”usnud praeguseks viis korda kallimaks, kui see uuena maksis? VĂ”i mĂ”ni Eesti vanade klaasitööstuste vaas, esmapilgul vÀÀrtusetu fotokas? Sel korral rÀÀ gime oma lugejatele ka neist. Aga et mitte vanakraami kinni jÀÀda, siis ikkagi ka pĂ€ris uu test asjadest, millega uue aja finantsaadelkond end lĂ”bustab. Planeedi kalleimaid, 19 000 eurot maksvaid kokteile, segatakse ju kuskil ikka, sest nagu öeldud –raha pole maailmast otsas. Ja seni, kui see nii on, jĂ€tkub meilgi uurimist, millega hellitavad end need, kes börsipaketi Ă€ppi nĂ€ppima ei pea.

VĂ€ljaandja: Delfi Meedia AS  Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@delfi.ee  Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee  Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee  TrĂŒkk: AS Printall

Telli mugavalt koju ĂŒle Eesti: www.muhuliha.ee EestiKVALITEETNErohumaaveise-ja lambaliha

RAHA MAAILMASTPOLEOTSAS

Luba end viia jÀrjekordsele retkele kÔrgustesse, kus kÔige tÀhtsam on staatus.

EQS on luksusliku elektromobiilsuse absoluutne tipp. See on auto, mille jĂ€tkusuutlik meel tĂ€hendab parimat Sulle ning samal ajal ka kĂ”ikidele teistele. Selle kordumatu disainijoon ei paku vaid silmailu, vaid tagab ka tehnoloogilise vĂ”imekuse. EQS esindab Mercedes-Benz EQ-mudelite kĂ”ige ambitsioonikamat eesmĂ€rki teel sĂŒsinikuneutraalsuse poole. Uus EQS. See on Sulle, tehnikageenius, stiiliikoon, energeetika-pioneer. See on Sulle, maailm. UUS EQS. SEE ON SULLE, MAAILM! EQS 450+: keskmine elektrikulu kWh/100 km: 15,6 - 19,2; keskmine CO2 heide g/km: 0. Veho AS esindused: Tallinn, JĂ€rvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 PĂ€rnu, Riia mnt 231a, tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 www.veho.ee ‱ Mercedes-Benz peaesindus Eestis Veho Baltics OÜ: Tallinn, JĂ€rvevana tee 11

Allikas: Hotcars

Tekst: Sven Sula Fotod: Shutterstock

Kuigi enamik Porschedest on ĂŒsna kĂ€ttesaadavad, on see mudel hoopis teisest mastist. Esiteks juba seetĂ”ttu, et Turbo S Leichtbaud tehti vaid 86 eksemplari, teiseks muidugi taas kord raha. Oksjonitel kerkivad nende masi nate hinnad parimal juhul 800 000 euro piirimaile. Mida selle eest saab? 3,3-liitrise 6-silindrilise iluduse. Kerge ja sportliku superauto, vĂ”imsust ĂŒle 230 kW.

Alates 1947. aastast nĂ€itab Ferrari edukalt musklit vĂ”idusĂ”iduradadele kogu maailmas. 1990ndate Ferraride tĂ€navaversioonid on kollektsionÀÀ ride maiuspalad. Testarossa ei kuulu kĂŒll haruldasemate Ferraride hulka, kuid on siiski muljetavaldav sĂ”iduk. 4,9-liitrist iludust ihaldav fĂ€nn peaks arvestama hinnaklassiga, mille alumine ots tiirutab 100 000 euro piirimail.

1992 Bugatti EB 110 Super Sport

Peaaegu kolmkĂŒmmend aastat pĂ€rast vĂ€ljalaskmist hoiavad paljud 1990ndate sportautod suurepĂ€raselt hinda. VĂ€he sellest, kasvatavad juurdegi.

1991 Ferrari Testarossa

STAATUS | 7

1980ndaid mĂ€letab automaailm kui kandiliste kiilude epohhi, mille kĂ€ivitas kĂŒmnendi alguses uue kerega Toyota Supra. Nagu ikka vĂ€siti uuest stiilist mĂ”ne aastaga ja disaineritel tuli taas laua taha asuda, pöörata pilk tagasi 60ndatesse, et tuua sealt pisut kurvi kust, mille suurepĂ€raseks nĂ€iteks kompanii varasem 2000GT. Vaid kahe pĂ”lvkonna jooksul (1986, 1993) sai kirstu meenuta vast Suprast kumerate joontega futuristlik rakett ja sama tee konna lĂ€bisid mitmed teised tootjad. Algas superautode ajastu. TĂ€navatele veeresid Mazda MX-5 Miata, Mitsubishi 3000GT ja paljud teisedki tĂ€nagi vahvad ja ihaldusvÀÀrsed sportlikus vor mis maanteepĂŒssid.Loomulikultpolnud mitte kĂ”ik kĂ”nealused autod sugugi raha kotisĂ”bralikud. Kui Lamborghini Diablo, McLaren F1 ja Ferrari F50 olid hinna poolest kĂ€ttesaadavad vĂ€hestele, siis Mazda RX-7 ning pisut kallimad Nissan 300ZX ja Chevrolet Corvette ZR-1 parkisid paljude keskklassi kodude garaaĆŸivĂ€ravate ees. Oli kahtlemata huvitav aeg, kui sĂŒndis ka Hummer H1, mille brutaalsusest polnud vĂ”lutud mitte ĂŒksi pahad poisid, vaid ka politseijuhid.

Eksklusiivsusel on oma hind. 3,5-liitrine nelja turbolaaduriga V12 mootor pigistab vĂ€lja vapustavad 450 kW. See aga ei tĂ€henda muud kui seda, et 1992. aastal oli prantslaste Bugatti kilomeetreid ajast ees. Enamik Bugattist unistajatest peaks auto ostmiseks maha mĂŒĂŒma kĂ”ik ja natuke veel ning isegi siis jÀÀb puudu. Viimasena ehitatud EB 110 SS leidis mĂ”ni aasta tagasi uue omaniku umbes 1,5 miljoni euro eest.

1993 Porsche 911 Turbo S Leichtbau

KULLAKALLID JA KULLA HINNAS

CD-plaatide kuldajastu kinkis meile mitmeid muljetavaldavaid autosid. MĂ”ned juba siis terve varanduse maksnud masinatest on nĂŒĂŒd aga veelgi rohkem vÀÀrt.

1995 Lamborghini Diablo VT

keskmiselt 170 000 euroga. 8 | STAATUS

Ferrarist 15 aastat noorem Lamborghini teeb teise itaallasena au toturul sama suuri tegusid. Vaid 2884 eksemplariga kuulub Diablo VT investeeringute hulka, mille vÀÀrtus ajas muudkui kasvab ja kas vab. pĂ”rgulise saab kodugaraaĆŸi

1997 Dodge Viper GTS

MÔÔduka lÀbisÔiduga 5,7-liitrise

1996 McLaren F1 LM

Aston Martin

1998 Mercedes-Benz AMG CLK GTR

Juba ainuĂŒksi CLK GTRi vaadates teab enamik mersu fĂ€nne, et seda hĂŒperautode klassikut nad endale ealeski lubada ei saa. CLK GTRi alghind oli 1,5 miljonit eurot –pĂŒĂŒdmatu juba eos. Kuid nagu hea vein, kipuvad ka kul tusautod aja jooksul oma hinda tĂ”stma. Ühe CLK GTRi vÀÀrtuseks hinnati mĂ”ned aastat tagasi umbes 5 miljonit eurot. Vaatame siis vĂ€hemalt piltigi.

1997 Aston Martin Vantage V8 V550

See on McLaren, Itaalia superautode otsene britist konkurent. SeetĂ”ttu ei tasu oodata, et F1 LMi kere vahelt leiaks vĂ€iksema kui 6,1-liitrise V12 mootori. Sarnaselt uuemate McLarenitega, nagu 570S, on F1 LM puhas pĂ€rl. Kuna tegu on ÀÀrmiselt defitsiitse mudeliga, ulatub ka hind kĂ”rgustesse, mida turul tihti ei kohta – 1,5–2 miljonit eurot tĂŒkk.

Kui Jaapani autod esmakordselt USA ja Euroopa turule sisenesid, ei uskunud enamik lubadeomanikke soodsatesse ja ĂŒhekordsetesse riisiluudadesse. KuuskĂŒmmend aastat hiljem on need masinad aga ĂŒhed populaarsemad ja vastupidavamad ning Skyline koos Toyota Supra ja Acura NSXiga ihaldusvÀÀrsemaid autosid ĂŒldse. Iga moto rist teab une pealt, et esmapilgul tagasihoidlikust Skyline’ist vÀÀ nab tuuninguga vĂ€lja ĂŒle 480 kW. SĂ”ltuvalt sellest, mida konkreetse autoga varem tehtud on, vĂ”ib see japs maksta 100 000 euro kanti.

Briti autotootjaid on vĂ€he, aga kui midagi head teevad, saab sel lest ruttu legend. Kuigi siinkohal pole tegu just kĂ”ige eksklusiiv sema Aston Martiniga, ihaldaks seda oma kollektsiooni iga vĂ€ hegi tĂ”sisem autofĂ€nn. Nende seast leiab nii mĂ”negi kuulsuse, nĂ€iteks Elton Johni. Heas seisu korras Vantage V550 eest kĂŒ sitakse umbes 300 000 eurot.Foto:

Dodge Viper sitsib kahe Ameerika unelma vahel, ĂŒhel pool kuulikin del pikap, teisel mĂ”istusevastaselt vĂ”imas muskelauto. TĂ€nu oma vĂ€ga lahedale vĂ€limusele ja sooritusvĂ”imele tĂ”usis Viper juba liinilt maha sĂ”ites ikooni staatusesse. GTS on ĂŒks jĂ”ulisemaid 1990ndate Ameerika autosid. Tohutu 8-liitrise V10-ga, mis annab 335 kW sĂ”i durÔÔmu. Bensiinikulu? Keda see huvitab, sest Viperi ostust jÀÀb raha ka kĂŒtusele. Heas korras auto maksab vaid 40 000 euro tuuri.

1999 Nissan Skyline R34 GT-R

REKLAAMTEKST w w w. 4 r o o m .e e 6 0 aa s t a t E e s t i va l g u s t e i d Tule ja tutvu 4Roomi uute toodetega, disainiauhinna BRUNO nominentidega SAXO ja SPIRIT. Kohtumiseni esindussalongis PĂ€rnu mnt 110, Tallinnas.

4ROOM OÜ eelkĂ€ijaks on 1959. aastal asutatud ja paljude eestlaste poolt vĂ€ga austatud Estoplast. Tolleaegne toodang ja tehnoloogiad ning turud erinevad aga praegusest olulisel mÀÀral.

Uus-Meremaa lĂ”unasaarel asuv Temple Basin on tuntud vĂ€ikeste butiik-suusaalade poolest, mille hellitav nimetus on Clubbies. Temple Basini teeb nii eriliseks see, et sinna pÀÀseb vaid jalgsi. Selleks tuleb teha tunnine matk mööda imelist rada, pagas veetakse aga ĂŒles mĂ€gimajakesse isikliku liftiga.

Telluride’ilumele.piirkonnas asuva Cimarroni klubi liikmeks soo vijad pannakse esmalt ooteni mekirja, liikmestaatusse jĂ”udes saavad nad aga enda kĂ€sutusse 14 hektari suuruse maatĂŒki, kuhu vĂ”ivad endale maastikuga sobiva mĂ€gimajakese ehitada, mastaapsed megavillad pole lu batud. Kui oma maja ehitamine huvi ei paku, vĂ”ib ööbida mĂ” nes kuurordi stiilses majakeses. Loomulikult on kĂ”ikidel liik metel vaba juurdepÀÀs ka klubi keskusele, kus on luksuslik puhkemaja, söögikohad, baar ja vĂ€lispaa. Klubiga liitumine on vĂ”imalus kuulsast Aspeni suusakuurordist neljatunnise autosĂ”idu vĂ”i siis kohalikust lennujaamast kĂŒmneminuti lise kopterisĂ”idu kaugusel kalli raha eest omaette loodust ja lumerÔÔmeCimarroninautida.klubiasutasid loo dusvarade valdkonnas tegutse nud ja nĂŒĂŒdseks pensionile jÀÀ nud jurist Jim Aronstein ja tema naine Patsy Aronstein. Nende sooviks oli luua „pĂŒhapaik 13 perekonnale, kes tahaksid tĂ€ie likus privaatsuses puutumata lu mel suusatada. Asutajate jaoks on klubiliikmete arvu piiratuna hoidmise ĂŒheks pĂ”hjuseks ka see, et looduskeskkond sĂ€iliks tulevastele pĂ”lvedele muut mata„Olinkujul.tĂŒĂŒpilise suusakuu rordi kogemusest lihtsalt tĂŒdi nenud, unistasin lausa aasta kĂŒmneid maailma ainsa, intiimse ja privaatse, ent suusatatava

Colorados San Juani mÀgedes asuv Cimarron vÔibki

Esimene oma mĂ€ega suusaklubi oli Montanas asuv Yellowstone Club, mille tuntud liikmete hulka kuuluvad nĂ€iteks ka Bill Gates, Justin Timberlake ja Jessica Biel. Yellowstone’i klubi liikmeks saamiseks peab olema kuurordis ka oma kinnistu ja liikmeid on sadu. Kohapeal on muidugi igati luksuslik teenindus koos asja tundlike suusainstruktorite, maailmatasemel restoranide ja mugava eraldatusega.

Genfist vaid paaritunnise autosÔidu kaugu sel asub muinasjutuline suusakuurort Verbier See Ơveitsi Alpides asuv kuurort on Euroopa suusaeliidi eksklusiivne mÀnguvÀljak, mida teatakse vapustavate nÔlvade ja maastiku poolest kogu maailmas.

Businessjetsetmag.comInsider, 12 | STAATUS

olla eksklusiivseim suusakuurort maailmas.

Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock

Allikad: The New York Times, Vanity Fair,

Cimarron ei ole liikmetele avatud ĂŒksnes suusatamiseks. MĂ€gisel maastikul saab loo dust ja privaatsust nautides aega veeta aasta ringi – mat kates, rattaga sĂ”ites, kanuuta des ja kalastades. Matkaradu on peaaegu asustamata loo duse keskel ohtralt ja veeko gusidki hulganisti. Rikkumata looduses olemine on muutu mas luksuseks ja selle eest ollakse valmis ĂŒpris krĂ”bedat hindaAronsteinidmaksma. ostsid kinnis vara 2004. aastal ja klubi asutati ametlikult 2018. aasta juulis. Ka praegu pole liikmeks saamine ilmvĂ”imatu. Kiirustage, puhta lu mepuudri kummardajad!

Unistad, et sĂ€deleva lumega kaetud metsased mĂ€enĂ”lvad oleks vaid sinu suuskade pĂ€ ralt? See on tĂ€iesti vĂ”ima lik, kui suudad piisava hulga raha vĂ€lja kĂ€ia! Ameerikas Colorados asuv Cimarroni klubi on avatud vaid 13 liik mele, kes maksavad kuni 2,8 miljonit dollarit privaatse juur depÀÀsu eest 7 ruutkilomeetri suurusele ĂŒrgselt mĂ€gisele maastikule ja sealsele puu tumata

maastikuga klubi loomisest, et konkureerida selle valdkonna parimatega,“ rÀÀkis Aronstein Business Insiderile. „Koos abi kaasaga kĂŒlastasime tosinat kuues Rocky Mountaini maa konnas asuvat paika ja uurisime neid kĂ”iki. LĂ”puks vastas meie kriteeriumidele vaid ĂŒks.“

SUUSAKLUBIPRIVAATSEIMMAAILMAS

„Meie klubi inimesed on vĂ€ga edukad ettevĂ”tjad vĂ”i tööstusvaldkonna titaanid. Suusatamine on olnud nende perede elu osa juba mĂ”nda aega – kĂ”igil on lapsed ja nad soovivad, et Cimarron Mountain Club oleks koht, kus jĂ€reltulija tele pĂŒsivaid mĂ€lestusi ja vÀÀr tusi edasi anda.“ Kuurordi esin daja sĂ”nul on kĂ”ik praegused liikmed innukad „puudrihagi jad“.VĂ”imalusi suuskadel talve nautida on klubi liikmetel kĂŒl laga. Territooriumil on hulganisti erinevat tĂŒĂŒpi maastikel paikne vaid suusaradasid ja valikus on ka helisuusatamine ehk vĂ”ima lus tĂ”usta mĂ€gedesse suusa tĂ”stuki asemel helikopteriga, et siis jĂ€lgedeta lumel suuskadel vĂ”i lumelaual allapoole liuelda.

Cimarroni rohkem.vĂ€hem,eraldatustsuusaklubidesTeistesliikmemaksudega.asuvateeksklusiivsetejategelikultliikmemakskallispoleniiharukordneonvĂ”rreldavteistemĂ€gedesklubideeksklusiivsetesonkĂŒlltunduvaltentluksuslikkust lumelĂ”budEksklusiivsed

Usalda oma naeratus professionaalide kÀtte

Tekst: Maret Luun Fotod: Shutterstock

VĂ€ga lihtne vastus sellele on ei, igas rii gis ei ole paraku saare soetamine vĂ”i malik. Kuid millises riigis vĂ”i piirkonnas on kĂ”ige lihtsam saart osta? Lihtsaim piirkond saare ostmiseks on meeste sĂ”nul Kariibi mere piirkond. Paljudel Kariibi mere saartel domineerib Inglise tavaĂ”igus, millel on lihtsamad regu latsioonid kui nĂ€iteks Prantsuse vĂ”i Hollandi seadustel. Teine oluline te gur on see, et paljud Kariibi mere rii gid lubavad vĂ€lismaalastel vĂ”i ette vĂ”tetel enda territooriumil maatĂŒkke tĂ€ielikult omada.

AinuĂŒksi vĂ€lismaale kolimine vĂ”ib tun duda hirmutav neile, kes pole seda va rem teinud. Nii on ka saare ostmisega. Kuid mehed rĂ”hutavad, et saare ost mine ei erine paljudes jurisdiktsioo nides tĂŒĂŒpilise kinnisvara ostmisega mandril. Vaatate kinnisvarapakkumisi, pöördute maakleri vĂ”i agendi poole, le pite kokku kohtumise, lĂ€hete vaatama, valite sobiva vĂ€lja, lepite hinna osas kokku ja ostategi Ă€ra. Piisavalt lihtne, eks? Siit edasi hakkavadki mĂ€ngima suurt tĂ€htsust nii asukoht, kliima kui ka jurisdiktsioon.

kum, kui me eales vĂ”imalikuks pidasime. Eriti siis, kui me oma varad ja vĂ”imalused selleks ĂŒhendame,“ lisas Marshall ÜhisrahastuskampaaniaMayer.raames osteti vĂ€ike Coffee Caye saar Belize’i ranniku lĂ€ hedal 180 000 dollari eest pluss maksud eesmĂ€rgiga luua mikroriik nimega Islandia. NĂŒĂŒd otsib maailma esimene ĂŒhisrahasta tud saar omanikke – ja see vĂ”id olla ka sina! Mayer ĂŒtles, et kuigi nad on saare juba iseenesest Ă€ra ostnud, otsivad nad endiselt rohkem investoreid jĂ€rgmiste arenguetap pide rahastamiseks. Investorite arvu piira takse 150-ni ja 3250 dollari suuruse summa eest saab osta Coffee Caye osaluse, rÀÀkida kaasa noore mikroriigi demokraatias ja saare

Kas tÔesti realistlik?

OMA MAATÜKK EHK TERVE SAAR

Kas saart saab osta mis tahes riigis?

14 | STAATUS

SoovmĂ”tlemisest reaalsuseks Johnson on muideks asutanud ka ette vĂ”tte nimega Young Pioneers Tours, mis on spetsialiseerunud ekstreemturismile sel listesse sihtkohtadesse nagu PĂ”hja-Korea ja SĂŒĂŒria ning tunnustamata riikidesse nagu Transnistria, Abhaasia ja MĂ€gi-Karabahh. Saare ostmise ideega tuli ta vĂ€lja peaaegu 15 aastat tagasi pĂ€rast domeeninime lets buyanisland.com ostmist ja registreerimist.

Kuidas saart osta?

„Kui Gareth Jonhson mulle selle idee esimest korda vĂ€lja kĂ€is, mĂ”tlesin, et see ei saa ku nagi reaalsuseks. Ta hakkas mulle lĂ€hemalt selgitama, kui palju ĂŒks saar maksta vĂ”ib, ja me mĂ”istsime, et tegelikult on maailmas kohti, kus saare ostmine on palju realistli

Asi sai alguse vestlusest sĂ”prade vahel, kuid arenes soovmĂ”tlemisest ĂŒha edasi tĂ”siseks – kuigi ambitsioonikaks – Ă€riplaaniks. NĂŒĂŒd on unistus lĂ”puks reaalsus ja selle ellu kutsujad tahavad, et ka tei sed huvilised saaksid sel lestTĂ”epoolest,osa. paljud meist on ju unistanud saare oma misest koos kĂ”igi sellega kaasnevate hĂŒvedega: eralda tus, lÔÔgastus ja rÔÔm, mis kaas neb teadmisega, et olete lahutatud kiirest elutempost, millega enamik meist iga pĂ€ev kokku puutub.

„Kes poleks unistanud oma riigi loomisest? Eriti Trumpi- ja Brexiti-jĂ€rgses ning saarCaye,piisavaltsembriksJohnson.seetoimimalisimaailmas.COVIDi-aegsesKuihulktavainimesisuudabsellepanna,vĂ”ibollaheajĂ”ud,â€œĂŒtles2019.aastadetolimeeskogunudraha,etostaCoffeeumbespoolehektarisuuruneBelize’irannikulĂ€hedal,milleĂŒhest ot sast teise jalutamiseks kulub umbes viis mi nutit.Coffee Caye saart ei tunnustata amet likult, kuid sellel on palju autonoomse riigi tunnuseid – oma riigilipp, hĂŒmn ja valitsus. „Oleme riigiks olemisele nii lĂ€hedal kui vĂ”i malik, ilma armeed ja merevĂ€ge kaasamata,“ ĂŒtles Johnson.

„Astuda investeerinudmillessesaarele,oletejamilleomanikolete,onhĂ€mmastavtunne.“–MARSHALLMAYER

Ühisrahastusprojekti „Let’s Buy an Island“ kaudu on saare osaluse ostnud 96 investorit.

Projekt „Ostame saare“ (ingl „Let’s Buy an Island“) vĂ”imaldab igaĂŒhel elada unistuste elu saarel, mille osalust omatakse. Kas selline asi on pĂ€riselt vĂ”imalik ja kui jah, siis kuidas? Kas igal tavainimesel on vĂ”imalik sellest osa saada?

ANNAVADMEHED NÕU

Isikliku saare omamise kohta eeldatakse justkui enesestmĂ”istetavalt, et tegu on mitte lihtsalt rikaste, vaid lausa ĂŒlirikaste pĂ€rus maaga. VĂ”ib-olla, aga vĂ”ib-olla siiski mitte. Gareth Johnsoni ja Marshall Mayeri 2018. aastal sĂŒndinud ambitsioonikas projekt toob saare omamise vĂ”imalused inimeste jaoks lĂ€hemale.CNNiraporti kohaselt kĂ€ivitas duo ĂŒhisra hastuskampaania ja suutis investorite kaudu koguda 250 000 naela, et osta asustamata saar Kariibi meres. Nende eesmĂ€rk on aren dada ostetud saart turismi eesmĂ€rgil, jagada kasumit ja lubada igaĂŒhel elada oma „erasaare fantaasiat“.

tulevikus. Samuti mĂ€rkis Mayer, et tegu pole projektiga, mis neid kunagi rikkaks teeks, pi gem teevad investorid seda oma reisiarmas tusest, soovist ehitada omapĂ€rane mikroriik vĂ”i puhtalt selleks, et tĂ€ita oma unistus olla saareomanik.TĂ€psemad edasised arenguplaanid on veel investorite otsustada. Mayeri ĂŒks plaan on rajada jĂ€tkusuutlik ettevĂ”tmine, mis sisal daks laevakonteinerite stiilis ruume vĂ”i tel kimisalasid, mida saab vĂ€ikese kasumi eest vĂ€lja rentida vĂ”i mida oleks investoritel en dal vĂ”imalik vabal ajal kasutada.

Allikad:travelandleisure.comtribune.com.pk;

Pakume oma kliendile parimat valgusplaneeringut, millega vĂ€lja tuua parimates vĂ€rvides ja valguses sĂ€ra meid ĂŒmbritsevas maailmas, luues mugava ja sÀÀstliku keskkonna. 521 3202 info@microwatt.ee www.microwatt.ee 01TEENUSEDValgustuse kontseptsioon ja seadistamine Valgusstseenide ja -kujunduse loomine, dĂŒnaamilised valgusstseenid, kontrollerite seadistamine, olemasoleva valgustuse ringi programmeerimine uute varjundite vĂ€lja toomiseks 02 projekteerimineValguspaigaldise Arhitektuurne valgustus, sise- ja vĂ€lisvalgustus, pargid, vĂ€ljakud, monumendid, eraaiad, joad 03 projekteerimineElektripaigaldiste Tugev- ja andmeside,nĂ”rkvoolupaigaldised,videovalve,valve 04 AutomaatikasĂŒsteemid projekteerimineAutomaatikasĂŒsteemidejaseadistamine

ision on projekt, mis keskendub vĂ€ikese sĂŒgavusega kappide sĂŒstee mile, kattes seinu vertikaalselt, peites endasse kraanikausi ja vabasta des ruumi mugavaks olemiseks. KĂ”ik asjad leiame just sealt, kus neid vajame, esiplaanil, mitte teises ega kolmandas rivis millegi taga. Uk sed avanevad klapp-laudadeks ja tekitavad mugavad tööpinnad ja seda ainult siis, kui neid vajame. Vannitoast saab elegantne ja avar koht, kus hoolitseda oma keha eest, kus kĂ”ik vajalik on peidus, aga kiirelt leitav ja mugav kasutada,“ kirjeldab oma loomingut disainer Monica Graffeo.

Rexa Designi mööbli kollektsioon Vision pakub tÀiesti uut kasutuskogemust ning muudab vannitoa avaraks ja multifunktsionaalseks ruumiks:

‱ kompaktne ja elegantne arhitektuur, puhtad pinnad

‱ suur mahutavus ka vĂ€ikeses ruumis

V

UUS VISIOON VANNITOAS

‱ kasutuskogemus, kus funktsionaalsus vastab vajadustele

‱ vertikaalne kappide sĂŒsteem, mis jĂ€tab ruumi vabaks

„

Vivarec Viimistlussalongides:

Rexa Designi vannitoasisustuse ja mööbliga saab tutvuda Kopli Tallinn Kastani Tartu

on kui emotsionaalne spaa, kuhu me eraldume igapÀevasaginast ja kus vÔtame aega iseenda jaoks. Looduslikud ja mahedad vÀrvi toonid mÔjuvad rahustavalt ja loovad selleks sobiva keskkonna. LÀbi uurimustöö ja innovat siooni on Rexa Design loonud uuendusliku materjali Shark, mis toob lÀbiva vÀrvi Hammami seeria vannidele. Valikus on 5 vÀrvitooni, mis rÔhutavad kumerate ja elegantsete vormide ilu ja pakuvad vÀrvide harmooniat kogu vannitoas.

Vannituba

42,

3,

ja

vivarec.ee

Valamu O_O ĂŒllatab oma vormidega, 2 erineva proport siooniga silindrit on omavahel ĂŒhendatud tĂ€iuslikus tasa kaalus nii fĂŒĂŒsilises kui ka visuaalses mĂ”ttes. Bartoli De signi stuudio kujundatud valamut saab tellida Coriani 3 vĂ€rvitoonis ja naturaalsest Marquina vĂ”i Carrara marmo rist. Tehnoloogilise uuendusena on marmori pind kaetud spetsiaalse töötlusega, mis kaitseb rasva, vĂ€rvainete ja hapetega kahjustumise eest ning sĂ€ilitab kivi loomulikult kauni vĂ€limuse.

Filmides on James Bondi kellad olnudki ilu sad. Ilusad ja stiilsed. Mitte just kallid nagu Vene Ôigeusu- ja riigitegelinskitel, kuid lait matu joone ja kvaliteediga aksessuaarid. TÔsi, vahel mitte just Rolexid vÔi Omegad. Loomulikult on nende valikute taga, eriti uue mal ajal, törts turundust, aga saab siis seda ette heita, kui pea iga mees tahaks olla pi sutki Bond, vÀhemalt kella poolest.

JAMESI KELL

Esimest Submarineri saab nĂ€ha Sean Connery kĂ€el 1962. aasta mĂ€ngufilmis „Dr. No“. Kuigi Fleming sukeldumiskella oma raa matus ei maini, sai just Rolex Submariner 6538 esimeseks kellaks, millega kogu maailm löömatut agenti kinolinal nĂ€ha sai. See kin nistus Bondiga sedavĂ”rd, et siiani kutsutakse paljusid erinevate seeriate Submarinere just James Bondi TĂ€helepanuSubmarinerideks.objektidekssaid ka rihmad. Esimestes filmides kella kĂ€el hoidnud ele gantne nahkrihm asendus kolmandas filmis triibulise ĂŒhes tĂŒkis valmistatud nailonrih maga. Vaidlused selle rihma ĂŒle ei taha su gugi vaibuda ka tĂ€napĂ€eval. Esiteks paistab nailonrihm kella jaoks ilmselgelt alamÔÔduli sena. Kas siis selleks, et olla popim, teha liht samini parajaks – mine vĂ”ta kinni. Madistatud on ka triipude tooni ĂŒle. Nigela kvaliteediga filmikoopiatel paistavad rihmal vahelduvat mustad ja hallid triibud. Hoopis uues val guses nĂ€hti aga rihma Blue-ray DVD tule kul. Stseenid, kus Bond tĂ”stab kĂ€e, et kont rollida pommi ajastust, paistab rihm olema hoopis sĂŒgavamates toonides kui kassitrii buline. Sealt kumab punast, rohekashalli ja

Rolex Submarineri aastad

SEE ON KELL.

Omega tuli. Omega jÀi

PĂ€rast koomilist Moore’i ja Ă”nnetuvĂ”itu Daltonit sai Bond Pierce Brosnanist. Omega sattus 90ndatel Bondi randmele tĂ€nu kostĂŒĂŒ mikunstnik Lindy Hemmingile – kell tundus lihtsalt kĂ”ige muuga sobivat. Ja veel missu gune ajalugu! Omega Seamasterist sai Briti kuningliku merevĂ€e tuukrite kell juba 60nda

„007 Spectre’i“ ilmumisega tegi Bond oma ajanĂ€itaja valikuga sammu minevikku, heas mĂ”ttes. Kui film algab, kannab Bond uhket Aqua Terrat, kuid kui asjaks lĂ€heb, annab Q talle triibulise nailonrihmaga sukeldumiskella, mis on ilmselge kummardus Connery aega dele. Vana Rolexi asemel jÀÀb Craig siiski truuks Omegale (Seamaster 300 Master Co-Axial). Bondi-kella uusim mudel aga on Seamaster Diver 300M, esimene 100 protsenti seeriatootmises olev James Bondi Omega.

Tekst: Sven Sula

musta. Nii kantaksegi tuhandetes randades Bondi-kelladel parasjagu just sellise kombi natsioonigaSubmarinerrihmu.sobis Conneryle nagu vala tult. Ikkagi esimene sukeldumiskell ja esi mese 007 kĂ€el. Vastupidav ja autentne. Ajastul, mil Bond polnud veel kommerts ja Rolex staatuse sĂŒmbol.

PĂ€eval, mil Connery oma relva Roger Moore’i kabuuri pani, koitis juba digitaalsete kellade ajastu ja seda aimdus ka filmidest. Bond kĂ€is ajaga kaasas. Luges peakorterist saabuvaid otse kellast vĂ€ljuvaid surutrĂŒkis sĂ”numeid, ka sutas seda detonaatorina, juhe tuli siiski ise lĂ”hkeainesse litsuda. 1983. aastal sai kell ve delkristallekraani. „Kaheksajala“ Bondi Seiko G757 Sports 100 oli varustatud lisaks GPSiga, tele- ja raadiovastuvĂ”tjaga. Kui huvi kanda tol leaegset Bondi kella, siis tasub otsida mĂ”ne kĂŒmneeurost Casio AE1200WHD-1A mudelit. Üsna sarnane, kuid kadunud FabergĂ© mune sellega muidugi ei leia. Samas pole kahju kaotada erinevalt Rolexitest ja Omegadest. „Spioon, kes mind armastas“ filmis tĂ”i Seiko 0674 kella etiketiprinteri.

Kuna Rolexi mudelit 6538 nimetati Bondi Submarineriks, peetakse ka sinist Seamasterit Brosnani kÀel Bondi Seamasteriks. Omega tutvustas seda oma veebisaidil koos Brosnani fotoga ja tegi piiratud partii (kui 10 007 vÔib pidada vÀikseks arvuks) 007 versioone.

Flirt kvartsi ja digitaalsete nÀitudega

tel. Rolexi fĂ€nnide meelehĂ€rmiks ongi Omega nĂŒĂŒd Bondi valik. Tema Seamasterit on varus tatud millega iganes – alates lihtsast laserkii rest kuni ultraheliga klaasi pilbastamise vĂ”i mega, ka detonatsiooni funktsioon on alles.

Ka Daniel Craig kandis Omegat, kuid „Casino Royale’is“ nĂ€itas uut Seamaster Planet Oceani. Mehisema Bondi jaoks ideaalne va lik! Suurem, robustsem ja mitte nii „ilus“ kui Brosnani pĂ€evade dĂ€ndisinine Seamaster. „Skyfallis“ nĂ€eb mĂ”nes stseenis pisut graat silisemat Omega Seamaster Aqua Terrat.

„Casino „Rolex?“kordavihjatakseuusversioonis2006.Royale’i“aastaagent007viimase50aastakellaeelistustele.KiirrongirestoranvaguniskohtuvadesimestVesperLyndjaJamesBond.uuribLynd,mĂ€rgateskellaJamesirandmel.„Omega,“vastabBond.„Ilus,“hindabnainevalikut.

Kuigi kellasĂ”pradele meeldib siiani vaielda, kas Ă”ige Bondi-kell on Omega vĂ”i Rolex, sobivad mĂ”lemad hĂ€sti ajastutega, mil filme tehti. Pealegi! Õige Eesti Bondi kel lasahtlis leidub kindlasti ruumi nii vanema Submarineri kui ka moodsa Seamasteri jaoks. gearpatrol.com

Allikas:

18 | STAATUS

Foto: Shutterstock

2.

Canon EOS R5 saab hakkama kÔigega.

Maailma kalleim fotoaparaat

Enne mĂŒĂŒki avaldasid oksjonimĂŒĂŒjad, et ilmselt on see Leica ĂŒks tĂ€htsamaid kaameraid fotograafia ajaloos. NĂŒĂŒd on see ka kĂ”ige kallim.

Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

1. Alustame fotomaailma tippude ti puga. Taani ettevĂ”tte Phase One kaamera XF IQ4 on mudel, mille mĂŒĂŒgi hind ĂŒletab 50 000 dollarit – ja see on alles algus. Selle raha eest saab kĂ€tte hĂ€davajaliku piltide tegemiseks, kuid muidugi ei piisa professionaalidele vaid hĂ€davajalikust. Sellele hinnale tuleb veel vajalik lisavarustus juurde muretseda. See pole tavaline kaamera, mida lihtsalt seljakotti toppida. Phase One’i XF IQ4-l on 151-megapiksline sensor, millega on vĂ”imalik saavutada kvaliteet ja tĂ€psus, mida on raske uskuda.

valgusoludes.NikonD5eijÀÀ

4. JĂ€rgmisena pöörame pilgu Canoni poole. Hetkel on Canoni lipulae vaks mudel Canon EOS R5, mille hind jÀÀb samuti 5000 dollari ringi. Canon EOS R5 iseloomustab hĂ€sti selle mit mekĂŒlgsus. See sobib hĂ€sti mistahes piltide tegemiseks: portreed, maastikud ja spordifotod. Samuti ei jÀÀ see hĂ€tta kvaliteetsete videoklippide tegemisega.

5. Viimane kaamera meie nimekirjas on Pentax K-1 II, mis on ka hinna poolest kĂ”ige kĂ€ttesaadavam – nime kirja alguses mainitud kaamerast kĂŒmme korda soodsam. See aga ei tĂ€henda, et tegu oleks kvaliteedi poole pealt jĂ€rele andmisega, tegu on siiski vĂ€ga korraliku fotoaparaadiga. Pentaxi kasuks rÀÀgib tugev ja veidi rohmakas vĂ€ljanĂ€gemine, mis teeb sellest vĂ€ga vastupidava kaa mera. Suure kere sees on aga peidus ka korralik tehnika, mis asetab Pentaxi nii hobifotograafide kui ka professionaa lide kĂ€eulatusse.

Sel suvel löödi ĂŒle varasem fotoaparaadi hinnarekord. 2018. aastal mĂŒĂŒdi antiikne kaamera oksjonil tervelt 3 miljoni dollari eest. Selle aasta juunikuus löödi see aga viiekordselt ĂŒle, kui sajandivanune Leica kaubamĂ€rgi fotoaparaat mĂŒĂŒdi maha 15 miljoni dollari eest.

Hasselblad H6D saab hakkama ka keerulistes

Veidi sĂ”bralikuma, kuid siiski krĂ” beda hinnaga on Rootsi pĂ€ritolu Hasselblad H6D. See kaamera, mille hind jÀÀb umbes 20 000 dollari kanti, pakub 100 megapiksliga ĂŒlimalt detail set pilti, tĂ”etruud vĂ€rviedastust ja tonaal sust. Kuna kaameral on keskformaatsen sor, siis pole probleemiks ka hĂ€maras vĂ”i kehvades valgusoludes töötamine.

3.

Kaamera, on Leica O-seeriast. Hinna tĂ”stis niivĂ”rd kĂ”rgele fakt, et tegu on Leica 35 mm kaamera prototĂŒĂŒbiga, mida valmistati kokku vaid 23 tĂŒkki. MĂŒĂŒdud kaamera, mille seerianumber on 105, on tohutu vÀÀrtusega veel seetĂ”ttu, et tĂ”enĂ€oliselt on selliseid kaameraid maailmas alles vaid 12.

mis selle hÀmmastava summa eest osteti,

Allikas: robbreport.com

20 | STAATUS

Uhkeid ja vĂ”imsaid kaameraid on aga vĂ”imalik soetada ka veidi vĂ€ hem astronoomilise hinna eest. NĂ€iteks peetakse ka Nikoni D6 kaamerat vĂ€ga vĂ”imekaks professionaalide tööriistaks, mis on loodud igapĂ€evaste uudiste vĂ”i rahvusvahelise spordi jÀÀdvustamiseks. See kaamera on varustatud Nikoni vĂ”im saima automaatse teravustamise sĂŒs teemiga ja kiire reaalajas pildiedas tusega. D6 on samm edasi eelkĂ€ijast Nikon D5-st, mis on samuti vĂ”imekas aparaat. Nikon D6 saab endale umbes 5000 dollari eest.

Phase One on fotomaailma tÔeline tipp.

D6-le palju alla.

ÕigeMIDAKAAMERAD,IGAÜKSENDALELUBADAEISAAfotokavalimineonkeerulineĂŒlesanne.TehnikapoodidesonvalikmeeletultsuurjasellesvirvarrisorienteeruminevĂ”ibisegiasjatundjatelepeavaluolla.KuigikĂ”rgehindeitĂ€hendaalatikĂ”igeparemattoodet,peabkvaliteedieestsiiskiolemavalmiskavastavasummavĂ€ljakĂ€ima.

Kuigi juba paari tuhande dollari eest on vĂ”imalik endale ĂŒsna uhke kaamera soe tada, siis tĂ”elised fotoaparaatide kroo nijuveelid vĂ”ivad maksta ka kĂŒmneid tuhandeid. RÀÀkimata antiiksetest fo toaparaatidest, mille hinnad ulatuvad oksjonitel lausa miljonitesse. Vaatame otsa mĂ”nele rohkem vĂ”i vĂ€hem kallile aparaadile.

Pentax on vastupidav ja vÔimekas.

Allikad: techradar.com, fotoakadeemia.ee, photoworkout.com

Veel ĂŒks Macklowe’ kollektsiooni teos, Alberto Giacometti kummituslik rippuv skulp tuur, mĂŒĂŒdi 78,4 miljoni dollari eest. Köitev kombinatsioon paisunud, kuid siiski inimli kest joontest ja unikaalsest rippuvast esi tusviisist viis skulptuuri Giacometti viie kĂ”ige kallima töö hulka.

7. Claude Monet „Le bassin aux nymphĂ©as“, 70 353 000 dollarit

Vaatame ĂŒle, hinnasildidkĂ”igekunstiteosedmillised2021.aastaoksjonitelkrĂ”bedamadkĂŒlgesaid.Midakunstimaailmas2021.aastalenimhinnati?

Selle aasta kĂ”ige kallim oksjonil mĂŒĂŒdud teos – ja ainus, mis ĂŒletas 100 miljoni dollari piiri –oli Pablo Picasso 1932. aastal valminud port ree „Femme assise prĂšs d’une fenĂȘtre (MarieThĂ©rĂšse)“, mille pealkiri eesti keelde tĂ”lgituna oleks „Naine istumas akna ÀÀres“. Picasso muusat Marie-ThĂ©rĂšse Walterit kujutav he ledates toonides maal ĂŒletas hinna poolest teise armukese portree, 1941. aastal maalitud teose „Dora Maar au chat“, mis mĂŒĂŒdi 2006. aastal 95,2 miljoni dollari eest. Marie-ThĂ©rĂšse Walterit kujutav teos on Picasso maalide oks jonihindade edetabelis seega viiendal kohal.

Üks viimaseid Sandro Botticelli eravaldu ses olevaid maale jĂ”udis möödunud aastal oksjonile ja tekitas sellega palju kĂ”mu. Teos pĂ€rines kadunud kinnisvaramoguli Sheldon Solow’ kollektsioonist, kes ostis selle 1982. aastal Christie’si oksjonil 1,3 miljoni dollari eest. Teose mĂ€rkimisvÀÀrne mĂŒĂŒgihind ei teinud sellest mitte ainult Botticelli uut oksjo nirekordit: see on nĂŒĂŒd ka teine kĂ”ige kallim vana meistri maal, mis on kunagi mĂŒĂŒdud. Seda edestab veel ainult Leonardo da Vinci „Salvator Mundi“.

Jean-Michel Basquiat’ tööd on inspireeritud tĂ€navakunstist.

Tekst Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

1. Pablo „FemmePicassoassiseprĂšs d’une fenĂȘtre (Marie-ThĂ©rĂšse)“, 103 410 000 dollarit

2. Jean-Michel Basquiat „In This Case“, 93 105 000 dollarit

Pablo Picassot peetakse kubismi rajajaks. „Avignoni neiud“ on ĂŒks tema tuntu maid teoseid.

Mark Rothko suured vÀrvivÀljad esindavad ekspressionismi.abstraktset

Samal oksjonil saavutati ka aasta suuruselt teine tulemus, kui Jean-Michel Basquiat’ 1983. aasta meistriteos „In This Case“ mĂŒĂŒdi 93,1 miljoni dollari eest. „In This Case“ on vii mane Basquiat’ kolmest ikoonilisest kolba motiiviga maalist. Kombinatsioon rikkalikest punastest vĂ€rvidest, signatuursĂŒmboolikast ja muidugi koljumotiivist oli piisav, et lĂŒkata „In This Case“ mööda kĂ”ikidest varasema test kunstniku oksjonil olnud maalidest.

3. Sandro Botticelli „Medaljoni hoidva noormehe portree“, 92 184 000 dollarit

JATÄNAVAKUNSTKLASSIKUD.

65 hinnatud tööd kunstimaailma meistritelt, kelle seas ka nÀiteks Rothko, Andy Warhol ja Lucio Fontana. See unenÀoline Rothko teos saavutas kollektsiooni kÔrgeima tulemuse.

6. Vincent van Gogh „Cabanes de bois parmi les oliviers et cyprùs“, 71 350 000 dollarit

5. Alberto Giacometti

Maal „Le bassin aux nymphĂ©as“ on suure pĂ€rane nĂ€ide Claude Monet’le iseloomuli kust loomingust. See on tĂ€is pehmete pints litĂ”mmete ja unenĂ€oliste vĂ€rvidega kauneid vesiroose, mis oli Monet’ ĂŒks armastatu maid motiive. LĂ”pphind 70 miljonit dolla rit asetab teose kindlalt kunstniku kĂŒmne parima oksjonitulemuse sekka, kus domi neerivadki peamiselt sarnased vesiroose kujutavad maalid.

Vincent van Goghi lummav teos mĂŒĂŒdi oksjonil oodatust pea kaks korda suu rema summa eest. See kombinatsioon Van Goghile iseloomulikest motiividest, oliivi puudest, keerlevast mustrist ja vĂ€rvikasu tusest edestas mitmeid CĂ©zanne’i ja Van Goghi enda teoseid ning hĂ”ivas Hollandi meistri praeguse oksjonihindade edetabeli neljanda koha.

„Le Nez“, 78 396 000 dollarit

Vincent van Goghi teosed paistavad tÀnu omapÀrastele motiividele alati silma.

4. Mark Rothko „No. 7“, 82 468 500 dollarit

Sandro Botticelli ĂŒks kuulsamaid töid on „Venuse sĂŒnd“.

Mark Rothko „No. 7“ pandi mĂŒĂŒki Sotheby’si oksjonil, mis oli pĂŒhendatud hiljuti lahuta tud Harry ja Linda Macklowe’ kollektsioo nile. Macklowe’d panid kokku vĂ€lja umbes

Vesiroosid oli ĂŒks Monet’ lemmikmotiive.

STAATUS | 23

Mariah Carey

ƒ

ƒ

Mariah Carey kihlus Austraalia Ă€rimehe James Packeriga aastal 2018 oli kĂŒll lĂŒhike, kuid 35-karaadine kihlasĂ”rmus, mille mees naisele kinkis, on oma hinna ja ilu poolest siiski jĂ”udnud juveeliklassikasse. Wilfredo Rosado 10 miljonit dollarit vÀÀrt ehtest oli lauljannal esialgu keeruline loobuda – ligi aasta pĂ€rast lahkuminekut esitles naine seda sotsiaalmeedias ja vĂ€lgutas avalikel ĂŒles

kes panustas teises maailmasĂ”jas tuhan dete juutide tapmisesse. Kui ehe 1960nda tel oksjonile pandi, leidis Elizabeth, et kivi sobiks ideaalselt ehtima just temasuguse juuditĂŒdruku sĂ”rme. Naine jumaldas oma ehet piiritult ja kandis seda armastusega igal vĂ”imalikul juhul. 2011. aastal mĂŒĂŒdi ehe oksjonil LĂ”una-Korea Ă€rimehele 8,8 miljoni dollari eest maha.

Tennisist Anna Kurnikova ja lembelaulik Enrique Iglesias ei jaga avalikkusega just eriti palju detaile oma eraelust. Aga aas tal 2009, kui paarike oli juba mÔnda aega koos olnud, mÀrkasid kÔmupiltnikud Anna sÔrmes sÀramas erakordselt kaunist kollast teemantsÔrmust, mille suuruseks hinnatakse 11 karaati ja praeguseks vÀÀrtuseks 7,5 mil jonit dollarit.

Kim Kardashiani 15-karaadine Lorraine Schwartzi sĂ”rmus – 4 miljonit dollarit

Grace Kelly

Vanessa Bryanti 8-karaadine Raffi sĂ”rmus – 4 miljonit dollarit (pĂ€rast Kobe surma on vÀÀrtus oluliselt kasvanud)

Jennifer Lopezi 8,5-karaadine sinise teemandiga Harry Winstoni sĂ”rmus ekspeikalt Marc Anthonylt – 4,5 miljonit

Jackie Kennedy Onassis

ƒ

Blake Lively 12-karaadine Lorraine Schwartzi teemant – 2 miljonit dollarit

Elizabeth Taylorile kinkis ikoonilise kihlasĂ”r muse Richard Burton. 33-karaadine Kruppi teemant nimetati aastal 2011 pĂ€rast Elizabethi surma ĂŒmber Elizabeth Taylori teemandiks. SĂ”rmust ehtiv hiiglasuur vÀÀriskivi on vĂ€ide tavalt eriti haruldane ja puhas IIa tĂŒĂŒpi tee mant. Lisaks sellele oli kivil Elizabethi jaoks veel eriline sentimentaalne vÀÀrtus. Nimelt kuulus teemant varem Kruppi perekonnale,

Melania Trumpi 15-karaadine Graffi teemant – 2,5 miljonit dollarit

astumistel, kuid seejĂ€rel sai tal sellest lĂ”pli kult villand ning ta otsustas sĂ”rmuse maha mĂŒĂŒa hĂ€mmastavalt soodsa hinnaga, kĂŒsi des haruldase vÀÀrteseme eest ainult 2,1 miljonit dollarit.

Mida kallim, seda uhkem? Jah, kihlasĂ”rmuste puhul vastab see tĂ”ele. Maailma kallimad ja uhkemad kihlasĂ”rmused maksavad kĂŒmneid miljoneid ning on tĂ”elised vaatamisvÀÀrsused.

Beyoncé

Anna Kurnikova

KALLIS!KALLIS,SAOLEDNII

ƒ

hiljem lasi mees sĂ”rmusele lisada veel 2,12 karaati ĂŒmaraid ja markiislĂ”ikega teemante. Seega on ehtel kalliskive kokku koguni 8 ka raati ja kogu seda ilu saab imetleda John F. Kennedy muuseumis Bostonis.

Jacqueline Kennedy Onassise teine kih lasĂ”rmus, mille kinkis talle Kreeka miljardĂ€r Aristotle Onassis, on veelgi uhkem ja mĂŒĂŒdi 1996. aasta oksjonil maha 2,6 miljoni dolla riga. Harry Winstoni sĂ”rmust ehtiv teemant oli tĂŒkike suurest 601-karaadisest Lesotho III teemandist – tĂ”eline haruldus, sest sellest kivist lĂ”igati vĂ€lja ainult 18 tĂŒkki! VĂ€idetavalt kandis naine seda sĂ”rmust ainult kaks korda, enne kui selle New Yorgi varahoidlasse hoiule andis. Praegu hinnatakse selle ha rulduse vÀÀrtuseks 20 miljonit dollarit.

24 | STAATUS

ƒ

Elizabeth Taylor

Jackie Kennedy Onassise kogusse kuulub lausa kaks maailma juveeliklassikas auko hal seisvat sĂ”rmust. John F. Kennedy teadis hĂ€sti, et naine jumaldab smaragde, ning lasi talle 1953. aastal disainida sĂ”rmuse, mis vĂ”t tis kĂ”igil suu ammuli: vintage art dĂ©co stii lis sĂ”rmusel sĂ€ravad vastu 2,88-karaadine smaragdlĂ”ikeline teemant ja 2,84-karaadine smaragd. MĂ”lemad kalliskivid on ĂŒmbritse tud vĂ€ikestest teemantidest. KĂŒmme aastat

MuusikaĂ€rimees Jay-Z rabas BeyoncĂ© 2008. aastal jalust tol hetkel 5 miljonit dollarit vÀÀrt Lorraine Schwartzi edeva smaragdlĂ”ikelise teemandiga sĂ”rmusega. Ekspertide sĂ”nul on see kivi teemantide absoluutne tippklass. Praeguseks on sĂ”rmuse vÀÀrtus tĂ”usnud 9 miljoni dollarini ja naine teab seda ilmselt vĂ€ga hĂ€sti, sest oma originaalsĂ”rmust ta eriti kanda ei julge. IgapĂ€evaseks kandmiseks palus ta mehel kinkida endale midagi pisut tagasihoidlikumat. Seega tuli Jay-Z-l uuesti poodi minna ja tagasi tuli ta sealt umbes 5000 dollarit vÀÀrt ehtega, mis nĂŒĂŒd pide valt naise sĂ”rmes ilutseb.

Maailma kĂ”ige kallim kihlasĂ”rmus on juba aastaid olnud Grace Kelly silmipimestavalt uhke 10,48-karaadine teemantsĂ”rmus, mille vÀÀrtuseks hinnatakse tĂ€napĂ€eval 38,8 mil jonit dollarit. Kui Monaco vĂŒrst Rainier 1956. aastal USAsse lendas, et ilmakuulsale filmistaarile Grace Kellyle abieluettepanek teha, oli tal kaasas vĂ€ga eriline ehe – Monaco vĂ€r vides rubiinide ja teemantidega ehitud lihtsa disainiga sĂ”rmus. Suur oli aga vĂŒrsti ehmatus, kui ta pĂ€rast kihlumist ja sĂ”rmuse ajakirjan duses esitlemist avastas, et Ameerikas ehi vad filmistaaride sĂ”rmi suurte kividega tee mantsĂ”rmused ning tema valitud ehe nĂ€gi nende kĂ”rval ĂŒsna tagasihoidlik vĂ€lja. See viga tuli parandada – Cartier valmistas 4 mil joni dollari eest Grace Kellyle uue ja tĂ”eliselt silmapaistva ehte, mida kaunistavad hiiglas lik smaragdlĂ”ikeline teemant koos kahe ba guette-lĂ”ikelise teemandiga. Kelly imeline sĂ”rmus on olnud inspiratsiooniks miljonitele ning sarnase disainiga sĂ”rmused on ehtinud nĂ€iteks Amal Clooney, Jennifer Lopezi, Kim Kardashiani ja Elizabeth Taylori sĂ”rmi. Kuulus juveel kuulub praegu Monaco VĂŒrstiriiki va litseva Grimaldi maja ehtekogusse.

Toimetas: Sven Sula Fotod: Shutterstock

VEEL SÕRMUSEIDKUULSAID

26 | STAATUS

„rikastatud“VÀÀriskividegakokteilid

AREDIAMONDSFOREVER?

euroni, sest kallima joogiga ser veeritakse kaasa safiiride ja teeman tidega kĂ”rvarĂ”ngad. Londonis asuvas Sheraton Park Hotelis pakutakse jooki ni mega Diamond Cocktail, mille hinnaks on „vĂ€hene“ 4000 eurot ja mille sees ripub – ĂŒl latus-ĂŒllatus – teemantkaelakee. Konkreetse kokteili Ă”igustuseks saab aga öelda seda, et sellesse segatakse kokku umbes 1000 euro vÀÀrtuses erineva ajastu konjakeid.

Kokteilide hinda – nagu abso luutselt iga muu toote hinda siin maailmas – mĂ”jutavad kolm pea mist detaili: kokteili segatud toor ainete hind, kĂ€ttesaadavus ja eksklu siivsus, nĂ”udlus kokteili jĂ€rele ja lisandid, mida kokteilidega kaasa serveeritakse. Nii on vĂ”imalik ka ÀÀrmiselt lihtsast ja tavalisest kokteilist luua „jooginĂ€htus“, mis nĂ”uab mitme, kui mitte mitmekĂŒmne kuupalga suurust hinda. Siin tulebki teha vahe sisse, kas hinda kruvib kokteil vĂ”i on sĂŒĂŒdi puhtalt turunduslikul ees mĂ€rgil lisatud „vÀÀrtus“.

Belfastis asuv Merchant Hotel pakub nende sĂ”nul ainsa kohana maailmas originaalset Mai Tai kokteili. VĂ€idetavalt 1944. aastal tikibaari keti Trader Vic’si asutajate vĂ€lja mĂ”eldud kok teili on oma originaalkujul vĂ”imalik maitsta vaid selles konkreetses hotellis. Enam kui 1000-eu rose hinna tingib asjaolu, et joogi valmistami seks kasutatakse ka sama 1944. aasta rummi.

Ega ka New York vĂ”i London palju maha jÀÀ. The Algonquin Hotel pakub Suures Õunas kokteili Martini on the Rock, kus ĂŒsna tava line kokteil serveeritakse kliendi vĂ€lja valitud teemandil. Selle kokteili tellimisaeg on kolm pĂ€eva, sest iga „kivi“ valitakse igale kliendile eksklusiivselt. Sellise kokteili eest kĂŒsitakse umbes 10 000 Connecticutieurot.osariigis asuvas Foxwoods Resort Casinos pakutakse kokteili nimega Sapphire Martini – tavapĂ€raselt vaid 20 euro eest ostetav kokteil kĂŒĂŒnib aga kuni 3000

Heaks nĂ€iteks saab siin tuua hoopis maailma kĂ”ige kallimalt mĂŒĂŒdud ĆĄampanja: 2013. aastal mĂŒĂŒdi pudel nimega The Taste of Diamonds maha 2 miljoni euro eest. PĂ”hjuseks ei ole Champagne’i ĂŒhes tippmajas valminud vein ĂŒksi, hinna kruvis ĂŒles puhtast kullast valmistatud pudelisilt, mille keskel ilutseb 19-karaadine teemant. Kui soovite mekkida, mismoodi ĆĄampanja ise maitseb, siis saab Swarovski kristallidega kaunistatud pudeli kĂ€tte „vaid“ 200 euro eest.

Mis maksab kokteili maitse?

Mis tundega tĂ”staksite suu juurde klaasi kokteiliga, mille eest olete Ă€sja kĂ€inud vĂ€lja 19 000 eurot? Tokyo Ritz-Carltoni baaris on vĂ”imalik sellist dekadentlikku naudingut endale lubada. Maailma kalleimad kokteilid löövad hindadega kĂŒll suu lahti, kuid vĂ”ib kahelda, kas nad maitsete poolest suudavad samas mahus ĂŒllatada.

Ritz-Paris on tuntud ĂŒhe kokteili poolest, sel leks on maailmakuulus Sidecar. 1500-eurone hinnalipik selle kokteili juures ei tule mitte kul last klaasist vĂ”i teemandipurust. Hinna tingib asjaolu, et kokteili segamisel kasutatakse kon jakeid, mis on pandud pudelisse 1830. ja 1870. aastate vahel. Nende konjakite pudelihinnad on ise kosmilised, mis ajab kosmosesse ka kokteili hinna.

New Yorgi unikaalne lokaal Duvet, kus elu kĂ€ib voodis, serveerib jooki nimega The Platinum Passion, mille eest kĂŒsitakse samuti 1500 eurot kokteili kohta. Unikaalses joogis kasutatakse Ruinarti ĆĄampanjamaja veini, gra nadilli, mett, pruuni suhkrut ja 6000-eurose pudelihinnaga L’esprit de Courvoisier’ konjakit.

Aga tagasi Jaapanisse ja kokteilide juurde: lihtsa laimimahlaga segatud viinakokteili muu dab Tokyo hotellibaaris nii kalliks kokteiliklaasi ÀÀristav 1-karaadine teemant. Kokteil, millel on ÀÀrmiselt sobilikult nimeks The Diamonds Are Forever Martini, ei suuda oma koostisosade poolest kuidagi sellist hinda kokku saada. Allikad erinevad, kuid vĂ€idetavalt kasutatakse joogis kas Gray Goose’i vĂ”i Absolute Elyxi viina, mis ei ole kaugeltki nii eksklusiivne vĂ”i kĂ€tte saamatu. Siiani on teada, et kokteili on tellitud vaid kaks korda.

Tekst: Martin Hanson Foto: Shutterstock

Las Vegases asuv The Encore Wynni hotell pakub oma kĂŒlalistele aga ĆĄampanjakokteili ni mega Ono Champagne Cocktail. 10 000-eu rose hinnalipiku taga on aga ka kokteil ise: nimelt serveeritakse see kokteil jĂ€llegi 18-ka raadisest kullast ehetega, kuid ka jook ise pole kullast kuigi kaugel. Kokteili segamisel kasutatakse eksklusiivset 1981. aasta Charles Heidsiecki ĆĄampanjat ja Louis XIII Black Pearli konjakit, mille pudelihind algab 90 000 eu rost. Lisaks leiab kokteili tee vĂ€rske apelsinija aprikoosimahl, samuti roosinektar. Esimene kokteil siinsest nimekirjast, mis vĂ”iks jooginagi vĂ€ga huvitav olla.

AlkoholTÀhelepanu!DISAINIGAKOHTUBTegemistonalkoholiga.vÔibkahjustadaTeietervist!

Festa rÀÀkis veinirestoranis Dominic toimunud veinide tutvus tusel, et enne veinimaja loomist Campania Apenniinide jalamile kasvasid samadel maadel oliivija puuviljapuud, ĂŒrdid ja suured metsad. ViinamarjapĂ”llud ja vei nimaja tootmine on kĂ”ik viimase ligi 40 aasta jooksul nullist loo dud. TĂ€napĂ€eval kasvatab Feudi di San Gregorio veinimaja oma viinamarju enam kui 300 hekta ril, mis on jagatud enam kui 700 erinevaks pĂ”lluks. Festa sĂ”nul uurivad nad iga pĂ”llu eripĂ€rasid detailideni, et mĂ”ista, milline vii

Veinid, millel on sĂŒda

Veinimajal on pĂ”lde ka Campania kahes kĂ”ige kĂ”rgemalt hinnatud sisekasvualas, nii LĂ”una-Itaalia Baroloks nimetatud Taurasi DOCG-s kui ka ÀÀrmiselt pĂ”ne vaid, asukohta ilmestavaid val geid veine pakkuvas Greco di Tufo DOCG-s. „Aglianico“ marjast val

FINE BRANDS STAATUS | 27

PÔllud on viinamarjade emad

mistatud Taurasi pakub end oma elegantsi, tu gevate maitsete ja tan niinsusega heaks kaas laseks liharoogadele ja sobib pikaks hoidmi seks veinikeldris. Ligi neli aastat vaadis ja pudelis kĂŒpsenud vein jĂ”uab tu rule „noorena“ ja sobib ideaalselt, et kast veini kĂŒmneks aastaks keld risse „unustataks“. Greco di Tufo on aga vein, mis sobib joomiseks ka tĂ€na, sest peegeldab just oma ekspressiiv ses nooruses Campania loodust ja terroir ’i. „Öeldakse, et Greco di Tufo on valge vein, millel on punase veini sĂŒda. Elegantne, kuid ka jĂ”uline, aromaatne, kuid samal ajal ka vĂ€rske. Vein, mis sobib nii neile, kes eelis tavad valgeid, kui ka neile, kes meelsamini keerutaks pokaalis punast veini. Parimad toidud Greco kĂ”rvale on Jaapani köögi pa remik, nagu sushi ja sashimi, kuid samuti ker ged Itaalia juustud – burrata ja mozzarella,“ selgitab

Feudi di San Gregorio ĂŒheks motiiviks on idee, et nii kauni kunsti – maali, skulptuuri, poeemi – kui ka imelise veini loomise taga on sarnane loomeprotsess. Kirg, mis pan nakse iga viinavÀÀdi kas vatamisse, viinamarjade korjamisse, veini valmis tamisse ja joogi ideaal seks kĂŒpsemisse, annab igale veinipudelile oma ise loomu, mis omakorda muudab selle kordu matuks kunstiteoseks. Seda ideed on Feudi di San Gregorio jĂ€rginud kĂ”iges, mida oma lĂŒhikese, kuid viljaka ajaloo jooksul on teinud. Nii tehti 2001. aastal koostööd ĂŒhe too nase Itaalia suurima disaineri Massimo Vignelliga, kes kujundas veinimaja pudeli tele nende unikaalsed ja alati pilkupĂŒĂŒdvad sildid. Vignelli idee „klassikalistest“ siltidest kordades vĂ€iksemate mĂ€rgiste kasutamise taga oli lihtne ja loogiline: kuna veinimaja nimi on pikk ja keeruline, siis vĂ”iks silt olla lihtne, lĂŒhike ja lööv. Sarnaselt veinidega on ka kĂ”ik Feudi di San Gregorio sildid meel dejÀÀvalt kunstilised. Sama ideed raken dati ka uue veinimaja hoone disainil ja ehi tamisel. Kuulsad arhitektid Hikaru Mori ja Maurizio Zito lĂ”id veinimaja uue hoonega tĂ€iesti unikaalse ruumi, mis sai inspiratsiooni veinimaja veinidest ja ideoloogiatest, kuid

FeudiFesta.diSan Gregorio veinimaja valikus olevad veinid peegeldavad seda elurÔÔmu, kirge ja lopsakust, mis kÔiki LÔuna-Itaalia puhul vÔlub. Elu on nautimiseks!

namari millises kasvukohas annab parimad tulemused.„MeiepĂ”llud asuvad 500 meetri kĂ”rgu sel, mis tĂ€hendab, et meil on pĂ€ikest, tuuli, vihma, aga ka jahedust. Peaaegu et ideaal sed tingimused viinamarjade tĂ€ielikuks kĂŒp semiseks. Lisaks on aastatuhandete jook sul ladestunud meie aladel tuulte toodud Vesuuvi vulkaani tuhk, mis annab veinidele omapĂ€rase mineraalsuse ja eripĂ€ra,“ rÀÀ gib veinimaja esindaja. 300 hektaril kasvatatakse eranditult kohalikke arhailisi viinamarjasorte, mis jĂ”udnud Campania mĂ€gedesse kreek lastega mitmeid aastatuhandeid tagasi. Nii kasvavad pĂ”ldudel „Piedirosso“, „Aglianico“, „Falanghina“, „Greco“ ja paljud teised viinamarjad, millest just kohalikud veinimeistrid oska vad vĂ”luda vĂ€lja parimaid veine. Ning Feudi di San Gregorio vali kus on nende viinamarjade ĂŒhed parimad nĂ€ited.

1986. aastal asutasid kaks perekonda Irpinia piirkonda uue veinimaja Feudi di San Gregorio, mille ideeks oli LĂ”una-Itaalia ĂŒhe kaunima maakonna Campania ajalooliste veinide ja viinamarjade ausse tĂ”stmine. Pankuritest omanike kĂ€e all toodi veinimaja arendamiseks kogu Itaaliast kokku parimad eksperdid, et anda uus elu ĂŒhele viljakamale veiniarendusalale.

KUI VEIN

Vaata veinide kohta www.finebrands.eelisaks:

mis nĂŒĂŒd omakorda inspireerib kaasaegseid veinimeistreid tegutsema uuel moel, uutest tuultestVeinimajakantuna.esindaja Francesca Festa ĂŒtleb, et kohalikud kutsuvad nende veinimaja helli tavalt NASAks, kuna tegemist on unikaalselt tĂ€napĂ€evase lahendusega puutumata loo dusega mĂ€gedes. Sama jutu jĂ€tkuks annab Festa kĂ”ikidele edasi kutse nende Feudi di San Gregorio veinimaja kĂŒlastamiseks, kus lisaks kunstile ja veinile on kĂŒlalisi ootamas ka Michelini tĂ€rniga restoran ja hotell. Napolist on veinimajja sĂ”ita kĂ”igest mĂ”nikĂŒmmend minutit.

puhtaks ja sĂ€ravaks saada. Kuigi igaĂŒhele pole mĂ”te verega plĂ€tserdamisest just eriti meeltmööda, on alati kaunis ja veatu ju mega Kim Kardashian juba aastaid lasknud end hellitada vampiirihooldustega. Verest eraldatakse tsentrifuugi abil trombotsĂŒĂŒti dega rikastatud plasma, mis seejĂ€rel soo vitud piirkonda ehk ĂŒldjuhul nĂ€onaha sisse tagasi sĂŒstitakse. Protsess kiirendab naha uuenemist – nahk muutub siledamaks ja pringimaks ning kortsud kaovad. Kuigi Kim maksab selle protseduuri eest tuhandeid, on vampiirihoolduse ehk plasma-lifting’u erinevad versioonid umbes 300 euro eest kĂ”igile kĂ€ttesaadavad ka meie ilukliinikutes.

28 | STAATUS

Tavalised kraaniveega vannid on igavad ja piimas ka enam liguneda ei taha? Aga palun, Miamis asuv Hotel Victor pakub oma katusesviidis tĂ”elist luksust – kĂŒmmelda saab spet siaalses Christian Lacroix’ disainiga Eviani vees, mida kulutatakse ĂŒhe protseduuri peale tuhat liitrit. Selle kogemuse eest tuleb vĂ€lja kĂ€ia 6000 dollarit ning teenusepakkuja lu bab, et pĂ€rast tunned end noorema, vĂ€rs kema ja lÔÔgastunumana kui eales varem. Esimene Eviani vanni katsetaja oli Serena Williams, kelle sĂ”nul tajus ta vette astudes kohe, kuivĂ”rd erinev see on tavalisest van niveest: „Vesi tundus nii puhtana!“

20 kĂ€e massaaĆŸ – 2000 dollarit

SĂ€rava nĂ€itlejanna Mila Kunise ilu saladus on kooriv nĂ€ohooldus teemantide ja rubiinidega. Protseduur kestab kolm tundi, mille kĂ€igus kooritakse nahka kalliskividega – teemandija rubiinipuru olevat noorendavad ja vĂ€rsken davad antioksĂŒdandid, mis naha korralikult puhtaks teevad ja uuesti sĂ€rama panevad. SeejĂ€rel töödeldakse nĂ€o- ja kaelapiirkonda piimhappega ning turgutatakse parafiini ja siidipalsamiga. VĂ€idetavalt antakse klienti dele protseduuri ajal lutsutada jÀÀkuubikuid – see peaks aitama protseduurijĂ€rgset pu netust ja paistetust vĂ€hendada.

TeemantmanikĂŒĂŒr

Teemandid on tĂŒdrukute parimad sĂ”brad, eks? Muidugi, ja seetĂ”ttu valiski Kelly Osbourne en dale teemantidega manikĂŒĂŒri juba aastal 2014.

Jennifer Lopez pĂŒhib kortsud nĂ€ost platsentaga –1200 dollarit nĂ€dalas

millist maailma luksuslikumat nÀohooldust prooviksid sina?

Maailma eri paigus saab end hellitada ĂŒle mĂ”istuse luksuslike ja uhkete nĂ€oja milleskehahoolitsustega,kasutataksetĂ€iestiuskumatunatunduvaidkoostisosi.

J.Lo, kes nĂ€eb tĂ€pselt sama lummavalt kau nis ja nooruslik vĂ€lja kui 20 aastat tagasi, on alati vĂ€itnud, et ĂŒhtegi nuga ega sĂŒs talt ta oma nĂ€o kĂŒlge panna ei lase. Tema igavese nooruse saladus on platsenta. Inimplatsentaga nĂ€ohooldusi laseb ta en dale vĂ€idetavalt teha kord nĂ€dalas, korra hinnaks arvatakse umbes 1200 dollarit. Platsenta on ilutööstuses ĂŒha enam popu laarsust koguv koostisosa. Seda kasuta takse mitmetes toodetes ning arvatakse, et platsenta vitamiini- ja valgurikkad elemen did soodustavad naha taastumist, aidates naha tekstuuri ĂŒhtlustada.

VÀidetavalt on su veres olemas kÔik vaja lik selleks, et loppis nahk uuesti vÀrskeks,

Eviani vann – 6000 dollarit

Kim Kardashian vĂ€rskendab oma vĂ€limust Vampiirihooldusverega!–2500 dollarit

Tol korral kulutas ta tagasihoidlikud 250 000 dol larit mustade teemantidega kĂŒĂŒnekaunistustele, pisut hiljem aga tuli neiule laristamise tuju peale: ta vahetas mustad teemandid valgete vastu ja kulutas selle peale ei rohkem ega vĂ€hem kui miljoni dollari ringis. ManikĂŒĂŒri kĂ€igus paigaldati kĂŒĂŒntele 98 karaadi jagu kalliskive. Luksuslikku manikĂŒĂŒri pakub kĂŒĂŒnelakitootja Azature ning kui sul pole parasjagu miljonit manikĂŒĂŒrile kulu tada, saab Azature’i e-poest teemandiga kĂŒĂŒ nelakke umbes 25 dollari eest tellida.

Tekst: Mari Skuin Foto: Shutterstock

Valge kaaviari hooldus –1250 dollarit

Ritz-Carlton New York Central Park Hotel pa kub hĂŒperpigmentatsiooni ja maksaplekkide hoolduseks 1250 dollarit maksvat ĂŒlimalt luk suslikku ja mĂ”nusat valge kaaviari hooldust. Kaaviar on nĂ€ohoolduses haruldane ja hin naline koostisosa, mis sisaldab rohkesti na harakkude ehituseks, taastumiseks ja vana nemise ennetamiseks vajalikke komponente. VĂ€idetavalt annab hooldus vinge stardipaugu naha uuenemisprotsessile, tĂ”mbab kortsud siledamaks ning muudab ebameeldivad tu medad plekid silmanĂ€htavalt heledamaks ja jume vĂ€rskemaks.

Mis saaks olla veel parem kui massaaĆŸ? NĂ€iteks see, kui korraga masseerib sind kĂŒmme inimest! The Grand Wailea Resort Mauil otsustas oma 20. sĂŒnnipĂ€eva tĂ€histada uue teenuse pakkumisega – korraga toime tab ĂŒhe kliendi kallal kĂŒmme massaaĆŸispet sialisti. Tundub mĂ”nus? 2000 dollari eest on vĂ”imalik seda luksust 50 minutit nautida. Hotell reklaamib seda kui unikaalselt lÔÔgas tavat kogemust ja seda see sellise raha eest kahtlemata ka on.

Mila eest hoolitseb protseduuri pakkuva ettevĂ”tte BORBA tegevjuht Scott-Vincent Borba isiklikult. Mees on avaldanud, et enne punase vaiba ĂŒritusi töötleb ta teemanthool dusega lĂ€bi Mila nĂ€o, kaela, dekolteepiir konna, kĂ€sivarred ja kĂ€elabad ehk kĂ”ik piir konnad, mis kleidi alt vĂ€lja paistavad, et naine sĂ€raks igal tĂ€htsal ĂŒritusel sama eredalt nagu teemant.

PLATSENTA, VERI VÕI RUBIINID –

Mila Kunise lemmiknĂ€ohooldus teemantide ja rubiinidega –8900 dollarit

Luksuse puudutus kuldsesse sĂŒgisesse

Tee oma saunast elamus: www.huum.ee

kuldse viimistlusega sauna juhtpult

UKU Gold

UKU juhtpulti on lihtne kasutada, see vĂ”imaldab sauna kĂŒtta nii puldist kui ka HUUMi mobiilirakendusest. Lisaks saab seda ĂŒhendada sauna valgustuse, ventilatsiooni ja auruti funktsiooniga. Ülekuumenemiskaitse ja lapselukk kindlustavad mugavalt turvalise saunakogemuse.

Fotod:

1. Tarbeklaasi vaasid sarjast Sammal

2. Tarbeklaasi vaasid sarjast Kuljus

Tarbeklaasi loomingust ei maksa panustada ainuĂŒksi vaasidele. Tulevikus vĂ”ivad hinda koguda ka muud pĂ”nevad tarbeesemed, mis ei pruugi maksta hingehinda, kuid mida liht salt liigub harvem. Selle aastatel 1967–1969 tootmises olnud komplekti muudab pĂ”nevaks Tarvo Puusepa juhuslikult avastatud fakt, et tegu on kuulsa Soome klaasikunstniku Aino Aalto 1936. aasta Maija komplekti koopiaga. NĂ”ukogude ajal oli tavaks LÀÀne disaine rite loomingut ĂŒsnagi uljalt interpreteerida. Ühest kĂŒljest pĂŒsis Eesti klaasikunst niimoodi PĂ”hjamaade disainiruumis, teisalt mindi vahel ka lihtsama vastupanu teed ja kopeeriti tun tud disainerite loomingut ĂŒks ĂŒhele.

Lorupi eelkĂ€ijas Meleskis toodeti peaas jalikult rohelist ja hĂ€gusat vĂ”saklaasi, kuid Lorupi vabriku omanikku Johannes Lorupit selline kvaliteet enam ei rahuldanud. Tema tehases valmis vaid selge ja lĂ€bipaistev klaas, mis oli loomulikult ka hinnalisem. Lorupi esemeid iseloomustavad kaunid puuvilja- ja taimelihvid ning ĂŒhe pisikese kausi eest ei pea praegused kogujad pal juks maksta ka ĂŒle saja euro.

1970ndate alguse klaasidisaini ĂŒheks pĂ”ne vamaks ilminguks on Pilvi Ojamaa ogalised vaasid sarjast Kuljus. HĂ€sti sĂ€ilinud isendit, mis oleks laitmatus korras ja mille ĂŒkski oga kahjustada poleks saanud, annab tikutulega taga otsida. Kuljuseid vĂ”ib leida suitsuklaa sist, aga ka roosas ja rohelises varjundis.

Tarbeklaasi ulmelised hinnad ei vaja vÀga pikka tutvustamist. Olgu kokkuvÔtvalt öel dud, et paljude vaaside eest ei pea kogu jad paljuks maksta mitmeid sadu eurosid ja mÔned hÀsti sÀilinud komplektid vÔivad maksta tuhandeid.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 30 | STAATUS LORUPI onhinnaUUSTARBEKLAASIJATULEMINEVeelmĂ”nedaastadtagasivĂ”isLorupifiligraanselihvigaveekannejajoogiklaasevĂ”iTarbeklaasivaaseleidakirbukateltpeaaeguolematueest.UnustatudkraamvanaemadeaegadesteiomanudpealesentimentaalsevÀÀrtuseeritimingitsuuremattĂ€hendustjatihtirĂ€ndaskuldavÀÀrtkraamkaprĂŒgimĂ€elevĂ”iuuskasutuskeskusse.MikssiisnĂŒĂŒdmeieminevikustpĂ€rittarbeklaasniihinnasjamilliseidesemeidvĂ”ibnendekahesuureklaasivabrikutoodangustesiletĂ”sta?

Mis puutub Tarbeklaasi eellasesse Lorupisse, siis on Tarbeklaasi vaaside po pulaarsuse tuules mĂ”nevĂ”rra hakanud hinda kergitama ka 1934. aastal asutatud vabrikus loodud olme- ja klaasesemed. Hinnakasvuks on aga veel ruumi kĂ”vasti. NĂ”ukogude Eesti mööblile, valgustitele, nĂ”udele ja muule tar betoodangule keskendunud poe P-30 eest vedaja Tarvo Puusepa sĂ”nul on Lorupi klaa sivabriku toodang kahjuks endiselt vĂ€hem tuntud kui Tarbeklaas. „Arvatavasti on pĂ”h juseks see, et Lorupi klaasi ja kristalli liigub vĂ€hem ning seda on keerulisem identifit seerida.“Lorupi toodangu seast on kĂ”ige hin natumad ehk Eesti klaasikunsti algust tĂ€ histavad taimelihviga Ă”hukesest klaasist kannud, klaasid ja pokaalid. Filigraanseid graveeringuid tehti poolkristalli nime kand vale materjalile, mis on niivĂ”rd Ă”huke, et tĂ€nu sellele on purunemisest pÀÀsenud

4. Tarbeklaasi puitaluselsekserikomplektsuitsuklaasist

esemed ka vÀÀrtuslikumad ja haruldase mad. Aga ka kauni klaaslihviga kristall toodang on praeguses kontekstis juba haruldasem kraam, sest olgem ausad –tĂ€napĂ€eval sellise disaini ja rafineeritud vĂ€limusega esemeid lihtsalt uue toodangu seast naljalt ei leia.

3. Tarbeklaasi vaagnad ja vaasid sarjast Gondel

Kui uurida Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktorilt Kai Lobjakalt, milles seisneb Tarbeklaasi raugematu feno men, usub ta, et teatava aja möödudes on olnule tagasivaatamine seotud alati ĂŒmber hindamistega. On ju tavapĂ€rane, et mingi aja tagant ja teisest aspektist vaadatuna paistavad asjad teisiti. „NĂ”ukogudeaegne olme ja sellega seotud kohustuslikkus on tĂ€naseks unustatud. Tarbeklaas on olnud paljude kollektsionÀÀride elu osa, paljud tunnevad selle Ă€ra ja tajuvad seelĂ€bi end ka spetsialistidena puhtalt kogemuse pin nalt,“ selgitab Lobjakas. Lisaks kindlasti ka fakt, et Tarbeklaasis töötasid suurepĂ€rased disainerid ja klaas kui materjal on juba ise enesest vĂ”luv. „Klaas lihtsalt on ilus ma terjal, kui ta on puhas ja vĂ€hegi valgusta tud, ning hasardi tekkimiseks pole palju veenmist vaja.“

MĂ”ned pĂ”nevama looga esemed Tarbeklaasilt ja Lorupilt, mis vĂ”iksid ĂŒhte vÀÀrikasse klaasikollektsiooni kuuluda:

5. Lorupi kristallkaussgraveeringuga

Marian Grau

1980. aastate lĂ”pu klaasikunsti ĂŒheks ehe daimaks nĂ€iteks on Tiia-Lena Vilde sari Sammal (1987), mis tĂ”stis esile uue ja huvi tava „mullidega“ vĂ€rvilise klaasi. PĂ”nevaks muudab sarja ka fakt, et tegu on ilmselt kĂ”ige enam vĂ”ltsitud Tarbeklaasi tootega. Möödunud aastal puhkes meedias skan daal, mille keskmes oli ĂŒks vĂ”ltsinguid mĂŒĂŒv NĂ”mme abielupaar.

Tekst:

1980ndate ĂŒheks tĂ€helepanuvÀÀrsemaks seeriaks on Pilvi Ojamaa kujundatud sari Gondel (1984), kuhu kuuluvad kirkat ja vĂ€r vilist klaasi unikaalsel moel kombineerivad eri suuruses vaasid ja vaagnad. Lihtne ja mo dernne vorm, mida tĂ€iendab paks ja raske klaas, mĂ”jub ĂŒhtaegu ajatult ja kaasaegselt ka 40 aastat hiljem.

Avasta vÔimalusi!

ASElekterSilmanimaaletooja: www.silman.ee

KÀsitsi sÔlmitud vaibad: Casa Studio

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.