SUME SUVI (juuni 2015)

10. juuni 2015

Väljaande koostas AS-i Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

UUs NX Teravam vaaTeNUrk elUle

Elu poleks pooltki nii huvitav, kui kõik nurgad oleksid ümaraks lihvitud.

Lexuse uus kompaktne linnamaastur NX avab endast igal korral uue tahu, vastavalt vaatenurgale.

NX 300h täishübriid Hind alates Keskmine kütusekulu Keskmine Co2 emissioon Koguvõimsus Kiirendus 0‒100 km/h

NX 200t turbobensiinimootor 41 990 € 5,1 l / 100 km 117 g/km 197 hj 9,2 s

Hind alates Keskmine kütusekulu Keskmine Co2 emissioon Koguvõimsus Kiirendus 0‒100 km/h

43 490 € 7,9 l / 100 km 183 g/km 235 hj 7,1 s

reGIsTreerUGe PrOOvIsÕIDUle Tel +372 619 0010 LEXUS TALLINN, PETErbUrI TEE 1, 11415 TALLINN, INfo@UNELmAUTo.EE

leXUs.ee

Lexus Eesti

Balbiino käivitas Jätsiabi positsioneerimissüsteemi Suurim kodumaine jäätisetootja Balbiino käivitas Jätsiabi jäätise­autode positsio­ neerimissüsteemi, millega saavad jääti­ sesõbrad reaalajas vaadata, kus Jätsiabi autod parajasti liiguvad. Kasutaja loal tu­ vastab süsteem kasutaja asukoha, näita­ maks lähimat Jätsiabi autot. Jätsiabi sõi­ dab kuni septembrini Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning nende linnade lähistel.

“Tänu Jätsiabi autode positsionee­ rimisele saavad jäätisesõbrad hõlpsalt veebi kaudu jälgida, kus ja millal Jätsi­ abi oodata on. Rõõmsa muusikaga saa­ buv Balbiino Jätsiabi toob suvel jäätised kas või koduukseni. Kui soovite, et Jätsi­ abi sõidaks läbi ka teie kodutänavast, olete julgelt ooda­tud Jätsiabi autojuhti­ dele helistama – kui ajagraafik võimal­ dab, siis Jätsiabi ikka aitab!” ütleb Bal­ biino turundus- ja kommunikatsiooni­ juht Enel Kolk.

Heategevuslik raamat “Meie kõigi lapsed”

“Selle jäätisehooaja müügimenuki­ teks on kujunemas Eestis ainulaadne Draakoni vanilli-koorejäätis vaarikasor­ betiga ning maheda hapuka maitsega rabarberi-koore­jäätis vahvlikoonuses,” ütles Balbiino turundus- ja kommuni­ katsioonijuht Enel Kolk.

Jätsiabi jäätiseauto valikus on üle 30 maitsega jäätise. Jätsiabi positsioneeri­ missüsteemi ja sõiduplaani leiab aadres­ silt www.balbiino.ee/jatsiabi, kus on kir­ jas ka iga piirkonna Jätsiabi autojuhi te­ lefoninumber. Jätsiabis saab maksta nii sularaha kui ka pangakaardiga.

Raamatusse on kok­ ku kogutud südam­ likud ja liigutavad lood SOS Laste­küla väikestest ja suur­ test. Oma väga isikli­ ku loo räägivad laps, ema, psühholoog ja teised töötajad, kel­ le elud on tihedalt põimunud lastekü­ las kasvavate laste lugudega. Teos aitab mõista, mida vajab ühel hetkel maa­ ilma ihuüksi jäänud laps selleks, et taas usaldada elu ja inimesi enda ümber ning hoolimata katsumusterohkest minevikust edasi liikuda.

Raamatut saab osta nii SOS Lasteküla epoest kui ka Rahva Raamatu, Apollo ja Muu­ sa raamatupoodidest üle Eesti, lisaks Selveri, Maksimarketi, Prisma Peremarketi ja Konsu­ mi Tallinna kauplustest. Ostuga toetad SOS Lasteküla lapsi.

Hedvig Hansoni trio “ILUS ELU” 08. juuli Kuressaare kuursaal 09. juuli Haapsalu kuursaal 10. juuli Kloostri Ait, Tallinn 11. juuli Vihula mõis, Lääne-Virumaa 12. juuli kohvik Fellin, Viljandi 14. juuli kohvik Komfek, Pärnu 15. juuli Kõue mõis, Harjumaa 16. juuli Antoniuse Õu, Tartu 18. juuli Koluvere loss, Läänemaa 19. juuli Mooste mõis, Põlvamaa Kontserdi algus kell 20.00 Piletid Piletilevist ja tund enne kontserdi algust kohapealt www.kuula.ee

3

Rimis osteldes otsi õunamärki!

Rimides on nüüdsest paljud tervislikud tooted kergesti ülesleitavad, sest nende hinnasildile on paigutatud õunamärk ja kiri “Rimi toitumisnõustaja soovitab”. Õunamärgi andmisel on muu hulgas ar­ vestatud tervise arengu instituudi välja­ töötatud Eesti toitumis- ja toidusoovitusi.

“Esialgu valis meie toitumisnõustaja Katri Merisalu välja 70 toodet, mis said hinnasildile õunamärgi, edaspidi kindlas­ ti nende valik muutub ja laieneb,” sõnas Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja. “Õunamärgiga tähista­ tud toiduainetes ei ole osaliselt hüdro­ geenitud rasvu, välistatud on ka teatud sünteetilised toiduvärvid ja antioksü­ dandid, maitsetugevdajad ning kunstli­ kud säilitus- ja magusained. Ühtlasi on õunamärk peal toodetel, millel on mini­ maalne soolasisaldus ning mis ei sisal­ da palmiõli, sest selle tootmine kurnab keskkonda. Loodan, et õunamärk juha­ tab meie kliendid tervislikuma eluviisi juurde,” lisas Andrija Lilleoja.

Café Flamenco – eestlase maitsele loodud kohv “Tasakaalustatud toitumine ning keha­kaalu normis hoidmine on üks pea­ misi hea elukvaliteedi alustalasid,” lau­ sus Rimi toitumisnõustaja ja toidublogi­ ja Katri Merisalu. “Tervislikust toitumi­ sest räägitakse ja kirjutatakse tänapäe­ val väga palju, kuid poelettide vahel on ikkagi päris keeruline just seda õiget vali­ kut teha, sest sortiment on suur ning iga pakendi põhjalik uurimine ajakulukas. Ri­ mides on tänu õunamärgile nüüd lihtsam pista ostukorvi tervislik toidu­kraam, mis aitab tasakaalustatult toituda.” Õunamärgi on näiteks saanud Ees­ ti Pagari Jassi seemneleib, Veski Mati kaheksa­viljahelbed kliidega, Kalevi Bit­ ter 70% tume šokolaad, puu- ja köögivil­ jad ning kala- ja lihatooted. Õunamärgi­ ga tooteid leiab ka Rimi Talupoe valikust.

Borjomi alkomeetri rakendus on hea abimees, mõõtmaks tarbitud alkoholi mõju Nutiseadmetele mõeldud eestikeelne Borjomi alko­ meeter näitab ilmekalt vägi­ jookide mõju organismile: kui kaua alkohol organismis püsib ning millal võib taas auto­rooli istuda.

Programm on personaa­ lne ning arvestab kasutaja sugu, kaalu, pikkust ja asu­ kohta. Uuringute kohaselt mängib alkoholi organismi imendumisel rolli nii sugu kui ka kehamass. Asukoha märkimine on tähtis sellepärast, et riigiti autojuhi lubatud joobeaste erineb. Seejärel küsib rakendus, mis tüüpi alkoholi ja millises koguses on tarbitud. Pärast kõikide and­ mete sisestamist arvutab Borjomi alko­ meeter välja ligikaudse alkoholi mahu­ protsendi veres ja teatab, millal tohib taas rooli istuda. Tulemused on arvuta­ tud keskmiste põhjal ning võivad tege­ likkusest erineda.

“Borjomi alkomeetri lõi vastutustund­

4

lik ettevõte Borjomi eelkõige selleks, et aidata kasutajal mõista, kui kiiresti ini­ mene eri jooke tarbides purju jääb ning millise aja möödumine on enne rooli is­ tumist vajalik,” kommenteerib Borjomi turundusdirektor Tatjana Rudiene.

Eesti- ja ka venekeelse Borjomi alko­ meetri rakenduse saab alla laadida iTunesi ja Google Play poodidest.

Android: https://play.google.com/­ store/apps/details?id=com.alkometr iPhone: https://itunes.apple.com/us/ app/alcometr/id508499151?mt=8

7 Kohvipoissi OÜ tõi turule uue kohvisordi Café Flamenco, sest ette­võte nägi Eesti tarbija huvi särtsa­ kama maitsega tra­ ditsioonilise põhja­ maise kohvi vastu.

“Eestlase kohvi­ maitse kuldne ree­ gel on 100% araa­ bika,” ütles 7 Kohvi­ poissi OÜ juhataja Vallo Tonsiver. “See­ tõttu on ka Café Flamenco araabi­ ka kohviubadest, millele oleme röstimise­ ga andnud traditsioonilisest põhjamaisest särtsakama, samas pehme ja aromaatse maitsenüansi.”

Café Flamenco on valmistatud Kolum­ bia ja Brasiilia kohviistanduste gran reserva kohviubadest. Kohv röstitakse ja pakenda­ takse Belgias Beyers Koffie kohvitehases pä­ rast tellimuse esitamist ning jõuab tellija­ ni ja poeriiulitele juba 2–4 nädala pärast.

Pakendamisel kasutatakse uut tehnoloo­ giat, mis laseb sulgeda kohviaroomid paken­ disse kohe pärast röstimist ja jahvatamist.

Café Flamenco 500 g jahvatatud kohvi pakk on Eestis esimene, kus kohv on pandud si­ suliselt ahjukuumalt õhukindlasse ventii­ liga pakendisse. See kindlustab lõhna- ja maitseomaduste veelgi parema säilimise.

Café Flamenco retsepti töötas välja Ees­ ti ettevõte 7 Kohvipoissi koos Itaalia ja Bel­ gia kohvimeistritega. Uus kohv on Põhja­ maadele omaselt keskmise röstiga, kuid Soome ja Rootsi kohvist sammu võrra tu­ gevama röstiga.

Kohvi saamisloo kohta rääkis Vallo Tonsiver: “Tahtsime teha kohvi, mis on tu­ line ja kirge täis. Mõte sündis Hispaanias, kui jäime kord vaatama flamenkotantsijaid.

Sellest peale teadsime, et kohvi nimeks saab Café Flamenco.”

Café Flamenco on juba müügil Tallin­ nas Solarise toidukaupluses ja Comarke­ ti poeketis. Kohvi soovituslik jaehind on 6,20 eurot (500 g jahvatatud kohvi) ja 17 eu­ rot (1 kg kohviuba).

Eesti püüab toidukultuuri maailmarekordit 12.–13. juunil Pärnu vallikääru aasal toimuva toidukultuuri­ festivali Hea Toidu Festival – Grillfest ajal püütakse püstita­ da kõigi kultuurse toidunautimise sõprade abiga uut maa­ ilmarekordit. MIPP (maailma pikim piknik) on ainulaadne sündmus, sest seesugust rekordit Guinessi rekordite raama­ tus veel pole. Eesmärk on väärtustada nii toidukultuuri Ees­ tis kui ka eesti toidukultuuri. On ju piknik oma algusaega­ dest peale olnud kultuurse ajaviitmise ja hea toidu sümbioos.

Ajal, mil kiire tänavatoit ja üksi arvuti taga näkitsemine on saanud vaat et toitumise sünonüümiks, tahavad MIPPi kor­ raldajad taaselustada heas seltskonnas intelligentse toidu­ nautimise traditsiooni.

“Vastukaaluks kiirtoidule propageerime ja väärtustame aeglast ning tervislikku söömist puhtas looduses hea selts­ konna ja muusika keskel,” ütles MIPPi idee algataja, Grillfes­ ti korraldustiimi liige Agni Raitar. Rekordpikniku abil saame kanda eesti toidukultuuri maailmakaardile. Ootame kõiki üle kogu Eesti osalema ja andma panust 36 tundi kestva pikni­ ku õnnestumisele.”

Piknikul osalemine toimub mõlemal festivalipäeval tun­ ni kaupa, kokku saab rekordi üritamises osaleda 36 eri suu­ rusega piknikuseltskonda. Rekordi püstitamiseks on vajalik, et 36 tunni jooksul oleks platsil pidevalt piknikulisi. Guines­ si rekordite reeglite kohaselt salvestatakse piknikuplatsil toi­ muv videona selliselt, et ka suur kell on 36 tundi järjest pildis.

Osalemiseks pole vaja midagi rohkemat kui istumisalust (pleedi, lina, tekki, patja, täispuhutavat alust, tooli) ning oma piknikukorvi toidu ja tarvikutega. Festivalialalt on võimalik piknikutoitu ka osta, kuid loomingulisematele piknikukorvi omajatele on välja pandud Grillfesti auhinnad. Korraldajate poolt on vihma ja ööjaheduse kaitseks suur ja uudne kilekup­ pel, mille paigaldab selle maaletooja Vivero.

Osalemiseks tuleb leida veel vaba kellaaeg 12.–13. juunil kas Grillfesti kodulehelt või MIPPi Facebooki-lehel oleva lingi kaudu ning saata oma piknikuvõistkonna nimi ja kapteni kontaktandmed e-postile piknik@grillfest.ee.

Pole vist palju võimalusi saada nii lihtsalt maailmarekor­ di omanikuks, seega tulge ja tehke oma piknik osaks maa­ ilma pikimast piknikust!

Sume Suvi Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Monika Dobrjakova, monika.dobrjakova@lehed.ee, tel 669 8037 Kujundus: AS Eesti Ajalehed. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: Printall

SEGA KOKKU VÄRSKE SUVEKOKTEIL! SÜDAMEST JÄÄD 1/4 VANA TALLINN SUMMER LIME 3/4 TOONIKUT VÕI GASEERITUD VETT PIGISTA KLAASI PAAR LAIMI SEKTORIT MÕNED MÜNDILEHED

vanatallinn.eu/summerlime Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

Team Forte MMil 2014.a.

Barcolana regatt.

Eesti meeskond purjetab esimest korda maailma kõige suurema osalusega Barcolana regatil Eesti purjemeeskond Team Forte on otsus­ tanud sel sügisel osaleda maailma kõige suuremal Barcolana regatil Itaalias. Möö­ dunud hooajal tõi meeskond kapten Jaak Jõgi roolimisel Kielist koju ORC B grupi maailmameistri tiitli, mis jääb Eesti spor­ di ajalukku. Terve aasta jooksul ei lange­ nud Forte mitte ühelgi võistlusel auhinna­ kolmikust välja.

Team Forte põhimeeskonda kuuluv Ka­ lev Vapper räägib, et täpne koosseis, kel­ lega Barcolanale minnakse, on veel sel­ gumas. “Sellest regatist kujuneb meile teistsugune väljakutse, sest merel tuleb sebida sõna otseses mõttes tihedas kon­

kurentsis – stardijoonel on korraga ligi 2000 jahti. Itaallased on teadagi kõvad purjetajad, kuid Barcolanal on olnud vii­ masel ajal korraldajate kiuste väga edu­ kad hoopis naabrid Sloveeniast. Eks näeb, kui külalislahked nad eestlaste vastu on,” muigab Vapper.

47. korda toimuv Barcolana on pika traditsiooniga rahvusvaheline purjeregatt, mis toimub igal aastal oktoobrikuu teisel pühapäeval, pannes sellega purjetamise hooajale ilusa punkti. Itaalias, Sloveenia piiri lähedal asuv regati kodulinn Trieste hingab sel ajal hoopis teises rütmis, sest vaid paarisaja tuhande elanikuga väikelin­

na külastab pidustuste ajal ligi 300 000 tu­ risti. Tegu on osalevate jahtide arvu poo­ lest maailma suurima regatiga. Kui aas­ tal 1969 alustati 51 jahiga, siis nüüdseks küündib nende arv juba 2000ni. Stardijoo­ nel on kõrvuti nii professionaalid kui ka asjaarmastajad, kes läbivad 16 meremiili väga erinevate aegadega.

Barcolana ei ole vaid 35 000 purjetaja pidu. Kultuuri- ja spordisündmused maal ning merel kestavad kokku kümme päe­ va. Kui on huvi osaleda Barcolana regatil koos teiste eestlastega juba sel sügisel, loe lisaks Facebooki-lehelt: Barcolana Regatta n.47 11 Oct. 2015 – Estonian Challenge.

Meremuuseum kutsub suvel kaunitesse Eesti mererandadesse Juunikuus avab Eesti meremuuseum oma 80 aasta juubeli puhul Eesti mererandades rannakabiinide näituse “Meri on puhkus”.

Näitus heidab pilgu rannakultuuri algusaegadesse, tuues sinu­ ni iga ranna kohta kõige huvitavamad faktid ja meeleolukamad pildid suvepuhkuse veetmisest.

Rannas puhkamise kultuur sai Eestis alguse umbes kaks sa­ jandit tagasi koos esimeste suvituskohtade tekkimisega Haap­ sallu ja Kadriorgu. Sel ajal sai rannas puhkamist endale lubada vaid kõrgklass ja jõukamad inimesed. Suurem osa eestlastest jõudis mere äärde rannamõnusid nautima alles eelmise sajan­ di kolmekümnendatel, mil kasvas kiirelt linnaelanikkond ja sel­ lega seoses kuurordis puhkamist nautida saavate inimeste arv.

Nüüdseks on merest ja mererannast kujunenud üks peamine su­ viti puhkamise ja lõõgastumise paik.

Meremuuseumi rannakabiinid leiab Narva-Jõesuu, Toila, Võsu, Käsmu, Valkla, Pirita, Stroomi, Vääna-Jõesuu, Laulasmaa, Nõva, Vormsi, Kärdla, Paralepa, Kuressaare, Pärnu ja Kabli ran­ nast. Naudi suve ja merd ning avasta Eesti kaunite randade põ­ nevaimad lood!

Rannakabiinide näitus on osa Eesti meremuuseumi 80 aasta

6

juubeliprogrammist “Meri on minu, sinu, meie!”. Lisaks ranna­ kabiinidele saab 12. juunil Tallinna sadamas Admiraliteedi bas­ seini ääres külastada näitust “Meri on minu, sinu, meie!”, mis avab Eesti seotust merega kuue alateema kaudu.

Üllatav! Õllesõbra grill-liha, kiluvürtsiga maitsestatud keefiri-kartulikook, murulaugujogurt ja söödavad lilled Kartulikoogi jaoks vajad:

• 500 g keedetud kartuleid • 50 g keefirit • 2 sl nisujahu • 1 muna • näpuotsaga kiluvürtsi ja soola

Salapärane kiluvürts peidab endas paljusid kartuli maitsestamisel kasutatavaid komponente, nagu pipar, muskaatpähkel, rosmariin jne. Mõõdukalt näpuotsaga li­ sades annab see koogile meeldivalt tuttava maitsenüan­ si, mis lisab oma salapäraga vürtsi ja üllatab.

Riivi kartul ja sega ülejäänud koostisosadega. Jäta segu veidikeseks külmkappi tahenema. Seejärel vor­ mi segust koogikesed ja jäta need veel omakorda kül­ mikusse tahenema. Kõike seda võid teha juba eelmisel päeval – nii püsivad koogid paremini koos ega hakka grillil lagunema.

Maitsestamata jogurtist ja hakitud peenikesest muru­ laugust sega kokku dipikaste. Vajadusel maitsesta pisut soolaga. Mitte ülearu, sest piisava iseloomuga kartuli­ koogil on maitseid piisavalt, mida murulaugujogurtiga parajaks lisandiks sobitada.

Lase kastmel veidike tõmmata, kuni grillil valmib Rannarootsi Õllesõbra grill-liha. Madalamal kuumusel grilli ka kartulikoogid, kummaltki poolt kuni kaks mi­ nutit. Serveeri Õllesõbra grill-liha koos keefiri-kartuli­ koogi, murulaugujogurti ja aias leiduvate söödavate õite­ga (võõrasema, murulauk, saialill jne). Need kaunis­ tavad rooga ja muudavad muidu üsna rustikaalse koos­ luse peenejoonelisemaks.

Vesi on elu allikas, eriti kuumal suvepäeval Ees ootab suveaeg, mil loodetavasti paistab päike ja õues liikumist on palju.

Ilmamuutuse ja kehalise aktiivsusega tõuseb aga meie keha veevajadus.

K

ui palju vett juua? Millist vett juua?

Kui suured veejoojad on eestlased?

Sellest räägivad toitumisteadlane Mai Maser ja Eesti populaarseima vee­ brändi Aura tootejuht Janika Kaur.

Tihti öeldakse, et vesi on elu allikas.

Kui kosmoseekspeditsiooniga planeetide­ le elumärke otsima minnakse, siis tegeli­ kult uuritakse seal vee olemasolu seetõt­ tu, et teadusliku käsitluse kohaselt päri­ neb inimene veest.

Meie kehamassist moodustab vesi ligi kaks kolmandikku, lastel isegi roh­ kem. Vesi on tähtis hapniku ja toitainete transpordiks organismis, ta aitab hoida stabiilset kehatemperatuuri ning väljuta­ da jääkaineid. Organism kaotab vett urii­ ni, väljaheidete, hingamise ja higistami­ sega. Viimane on põhjus, miks peab vee­ joomisele eriliselt suurt tähelepanu pöö­ rama just suvel.

Soovitusi selle kohta, kui palju vett päe­ vas tarbima peaks, on erinevaid. Ühed üt­ levad, et kaks liitrit on soovituslik, teised, et suisa kolm. Vahel väidetakse, et kogu vajaliku vee saab kätte toidust. Tegelikult on aga nii, et iga inimene on erinev ning erinev on ka tema vedelikuvajadus ja toit, mida ta sööb.

Tervise arengu instituudi andmetel on 60 kg kaaluva inimese päevane veevajadus tõepoolest kaks liitrit, 70 kg kaaluval ini­ mesel juba 2,5 liitrit. Sellest kogusest aga ligi poole saame oma toidust. Teine pool, see tähendab vähemalt üks liiter või roh­ kem (umbes 5 klaasi), tuleb tarbida vede­ likuna. Siinkohal on aga parim abimees just puhas vesi.

Vee joomisega ei tasu ka liialdada. Üleliigne vesi koormab neerusid ning sü­ dant ning viib organismist välja kasulik­ ke vitamiine ja mineraale. Tähtis on kuu­ lata oma keha, kuid peab meeles pidama, et janu on juba märk vedelikupuudusest.

Kuumal suvepäeval võib vedelikupuudus viia organismi ülekuumenemise ja kuuma­ rabanduseni.

8

Soovitused kuumadeks ilmadeks

• Joo vett! Liiter päevas on miinimum, ent mida rohkem liigud, seda rohkem vett vajad.

• Kanna endaga pudelit vett kaasas! Nii on ta alati käe­pärast võtta.

• Soojal suvepäeval aiamaal tegutsedes või lihtsalt rannas lesides joo vett kogu aeg, ära oota, kuni tekib janu. Janu on märk vedelikupuudusest.

• Kui teed trenni, joo vett terve trenni kestel, mitte alles lõpus.

• Töö juures tee kohvipauside asemel veepause või hoia klaasike vett alati enda kõrval.

• Joo vett enne hommikusööki ja enne magamaminekut. Vee tarbimine aitab kontrolli all hoida ka kaalu.

• Joo vett, aga mõõdukalt – liiga suur veetarbimine koormab organismi.

• Kofeiiniga joogid (kohv, tee) ning alkohol suurendavad vedeliku väljutamist organismist, mistõttu on neid tarbides vaja meeles pidada ka vee joomist.

• Peale iseenda jälgi, et piisavalt jooksid vett ka lapsed.

Nemad peaksid tarbima vähemalt 5–6 klaasi vett päevas.

Millist vett juua?

Puhast vett ei asenda millegagi, eelkõige just seetõttu, et organismile vajalik vesi on ilma lisaaineteta. Ent ometi on vahepeal kasulik juua vett, mis on rikastatud eri­suguste li­ sanditega, ning valik ses osas on lai. Üldiselt on kraanivesi Eestis puhas ja joogikõlblik, ent selle maitseomadu­ sed võivad pisut erineda olenevalt sel­ lest, millisest põhjaveekihist see pärineb.

Poodides on veeriiulid pikad. Peale tavali­ se vee leiab kauplustest ka lisandväärtu­ sega vett. Maitsevesi, vitamiinivesi, kar­ boniseeritud vesi, mineraliseeritud vesi – mida ja millal juua?

“Janu korral tuleks juua ikkagi puhast vett,” soovitab toitumisteadlane Mai Ma­ ser. Kui suvepäev on kuum ja kui tulene­ valt füüsilisest tööst, sportimisest või liht­ salt rohkest liikumisest palju higistatakse, kaotab keha mineraalaineid. Siis on hea abimees mineraalvesi. Oluline on vaada­ ta vee koostist ning naatriumi-, kaaliumija magneesiumisisaldust. Eestis müüdav mineraalvesi peab sisaldama vähemalt kaks grammi mineraalaineid ühe liitri vee kohta. Eesti tuntuim mineraalvee piirkond on Värska.

Karboniseeritud ehk gaasiga joogid ergutavad seedenäärmete tööd, tõstavad isu ja soodustavad toitainete imendumist.

“Karboniseeritud veed on jahutava toime­ ga, kuid võivad ärritada magu. Tähtis on jälgida enda sisetunnet,” ütleb Maser.

Vitamiinivesi, nagu juba nimigi ütleb, on rikastatud organismile kasulike vitamii­ nidega. Mai Maseri sõnul tuleb aga silmas pidada, et enamasti on vitamiiniveele lisa­ tud magustajaid, mis lisab joogile kalor­ sust. Eestis toodetud vitamiinide ja mine­ raalidega vesi Vitamineral sisaldab puu­ viljasuhkrut, mistõttu on tegu ikkagi ter­ visliku alternatiiviga karastusjookidele.

Maitsevesi on maitsestatud vesi, mida saab igaüks teha kodus, aga mida saab osta ka poest. Maitsevesi on hea variant neile, kes veest maitserikkamat janukus­ tutajat soovivad, kuid karastusjookidega võrreldes madalamat kalorsust hinda­ vad. Poodides leiab maitsevee tihti nime alt near water.

Mida eelistavad eestlased?

Kui toitumisnõustajad soovitavad üht, siis mida teevad tarbijad? Üle maailma on pu­ delivee tarbimine esimest korda kasvanud suuremaks kui magusate karastusjooki­

Foto Kai Reinvald

Hiina meditsiini arst Rene Bürkland: “Juua tuleks sooja vett”

Päevas võiks juua umbes viis klaasi vett. Valik on lai: kraanivesi, karboniseeritud vesi, maitsevesi, vitamiinivesi ja mineraalvesi.

de ostmine. Tarbijad on hakanud eelista­ ma vett ja veejooke muudele alternatiivi­ dele, selgus kevadel rahvusvahelise turuuuringufirma Canadean tehtud statisti­ kast. Kuidas on seis Eestis?

Eesti poodidest ostetud veest moodus­ tab suurima osa (32%) tavaline joogivesi.

Pea kolmandiku müüdud veest moodus­ tavad maitseveed (näiteks Aura Fruit või Vichy Fresh). Veerand ostetud veest on mi­

Vee tarbimise juures ei ole kindlat reeglit, mis kõigile ühtemoodi sobib.

Inimese veevajadus sõltub tervislikust seisundist, elukutsest, elukohast, kliimast, aastaajast jms teguritest. Seetõttu on keeruline öelda täpset kogust, mida igaüks päeva jooksul jooma peab – inimesed on erinevad. Küll aga on Hiina meditsiinis reegel, mida vee joomisel väga tähtsaks peetakse – kõiki jooke tuleb juua soojalt. See on oluline nn seedimistule hoidmiseks ja toetamiseks ning see hoiab korras kõhu ja seedimise.

neraalvesi ning ülejäänud 13% moodus­ tavad karboniseeritud veed.

Aura tootejuhi Janika Kauri sõnul oste­ takse vett rohkem kui karastusjooke juba mitu aastat. “Kui karastusjookide müük on viimastel aastatel natuke langenud, siis vee müük on märgatavalt tõusnud,” sõnab Kaur.

Aura populaarseim maitsevesi on sid­ runimaitseline Aura Fruit ning aina popu­

laarsemaks muutub vitamiinide ja mine­ raalidega rikastatud Vitamineral. “Lisand­ väärtusega vee ostmine on tarbijate aina teadlikum valik. Ühest küljest tahetak­ se vaheldust tavalisele veele, teisest kül­ jest valitakse hoolikalt, milliste lisandite­ ga vett osta,” ütles Kaur.

Pidagem siis meeles, et mida soojem ilm, seda rohkem vett me vajame!

Kai Reinvald

Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu.

-OmaKing-

Müügil Prismades, Selverites, Tallinna ja Tartu Kaubamajas, TÜ kauplustes, SHU kingapoodides, K-Rautas ja teiste parimate edasimüüjate juures üle Eesti.

www.omaking.ee9

Foto: Markus Nikolaidis

Grilli ohutult AGASOL® vedelgaasiga.

60€ 90

Grillipeo manuaal

€

ehk 10 nippi grillimise õnnestumiseks

1.

Grillipidu korraldades jaga külla tulnud kü­ lalistele ülesanded kätte. Kes täidab šašlõki­ vardaid, kes valmistab salatit, kes viskab nal­ ja ja hoiab ülejäänud seltskonnal tuju üleval ning kel­ le ülesandeks jääb asjalik jooksmine toa ja grilli vahel.

Kõige tähtsam on grilli mitte hooletusse jätta. Kui üri­ tad kõike nimetatut üksinda teha, on üks mis kindel – head nahka sellest ei saa.

40€

70€

® AGASOL on Linde Groupi registreeritud kaubamärk.

NI PROPAA

Kampaaniapakkumine kehtib 1. maist – 31. juulini 2015 ning sisaldab gaasi ja gaasiballooni maksumust (koos käibemaksuga).

Pakkumine kehtib kõigile AGA eraisikutest püsiklientidele ja püsikliendiks registreerujatele.

My.AGA.ee/vedelgaas

10

2.

3.

Vali grillimiseks sobiv koht, nii et suur tuule­ pööris grillile liigset mõju ei avaldaks. Selle­ ga hoiab ära heitlikult hõõguva söe ettearva­ matu käitumise ning grilli või liha jahutamine lõpp­ tulemust ei mõjuta.

Grillsütt valides pööra tähelepanu sellele, et söe­ tükid oleksid suuremad ja enam-vähem ühes mõõdus. Sellega kindlustad grillil pikaajalise­ ma ja ühtlasema hõõgumise. Peenikese struktuuriga süsi on liigselt söetolmune ega põle korralikult ja sel­ le hõõgumisaeg on lühike.

4.

5.

Puhasta enne grillimist rest korralikult kas kok­ ku kortsutatud fooliumi või selleks ette näh­ tud traatharjaga. Anna restile toiduõli ja maja­ pidamispaberiga veel viimane lihv, et kuumale grillile asetatud marinaadis liha kohe resti külge ei haakuks.

Kui tekitada grillimisel sütest kaks tsooni, on lihtsam liha järelküpsetada ja rahulikumal too­ nil kohelda. Esimesed triibulised annad lihale süte kohal grillides, järelküpsemine toimub rahuliku­ mas söevabas tsoonis. Seal võid ka küpsetada rohkem rasvaseid tooteid, sest siis ei tilgu liharasvad söele ja põrgu grilli kaane all jääb ära.

Rannarootsi maitsemeelelahutaja Erlis Schönberg.

6.

Meeldiva maitsesuitsu andmiseks ära viska lepapuru otse hõõguvatele sütele. Seal süt­ tib laast kohe põlema ja annab maitsesuitsu vaid lühikest aega. Võimalusel aseta grillrestile foo­ liumvorm, mille põhi kata lepapuruga. Nii suitsevad laastud aeglasemalt ja annavad parema tulemuse.

7.

8.

Leegi summutamiseks ära kasuta kunagi vett. Sellest tekkinud kuuma auruga võid ettearvamatult kõrvetada saada ning sü­ telt tõusnud tuhk võib liha määrida. Piisab sellest, kui sulged õhuavad ja leek rahuneb kohe.

Meeldiva välimuse ja lõpliku maitseviimist­ luse jaoks kasuta glasuurkastet. Lisa sellele veidikene kanget kohvi – see toob maitsed eriti hästi esile ja võimendab neid. Kui segad gla­ suuri sisse veidikene taluvõid ja klopid kastme ko­ hevaks, saad siidsema ja läikivama tulemuse. Ära kasuta glasuurimiseks toote pakendis olevat mari­ naadi. See on mõeldud ikkagi toorele lihale, nii et küpsenud lihale kohe kuidagi ei sobi.

9.

10.

Grillipeost järele jäänud lihakraamist saad järgmiseks päevaks hea supikogu, mis oma suitsuse mekiga on komplimendiks igale rammuleemele.

Uuri kindlasti grillipeol külaliste eelis­ tusi ja maitsed ning jälgi, kes, mida ja kui hea isuga sööb. Nii saad järgmisel korral demonstreerida oma selgeltnägijavõimeid – tead täpselt, millega külalistele meele järele olla.

Seedehäirete leevenduseks Selleks, et seedehäired ei rikuks mõnusat päeva.

Seedehäired võivad tekkida siis, kui pankreas ei tooda piisavalt ensüüme, mis on vajalikud rasvade, suhkrute ja valkude seedimiseks (seisundit nimetatakse: pankrease eksokriinne alatalitlus).

Pankreatiini kasutatakse seedeensüümide asendamiseks seedehäirete korral (toit ei seedu täielikult) kui pankrease talitlus on häiritud või lakanud täielikult (pankrease eksokriinne puudulikkus) ja tsüstilise fibroosi (mukovistsidoos) korral.

Mezym 10000 (pankreatiin) maohappekindlad tabletid on käsimüügiravim.

Näidustus: Pankrease eksokriinne alatalitlus (ensüümasendusravi). Tsüstiline fibroos (mukovistsidoos). Annustamine: Mezym 10000 annus sõltub seedehäirete raskusest. Sobiv annus määratakse tavaliselt individuaalselt. Soovitatav annus on 2...4 gastroresistentset tabletti, mis manustatakse söögi ajal.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Täiendav informatsioon: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, 10612 Tallinn. EE-MEZ-06-2015

11

Kergemat kõhurõõmu

Rannamõisa toitumisnõustaja Henri Ruuli tervisliku marinaadi valmistamise nipid

• Tasub meeles pidada, et marinaad sisaldaks rasva, näiteks oliiviõli, sest see aitab tasa­ kaalustada maitseid (et näiteks hapukas sidrun liialt ei domineeriks). Tänu rasvale säilib liha mahlasus ka pärast toidu küpsetamist või grillimist.

• 300 g jahutatud broilerifileed • 300 g aedube (näiteks külmutatud) • 1 punane sibul • 2 paprikat • küüslauku (3 küünt) • 1 tl riivitud sidrunikoort • punet • 1 sl oliiviõli • võid • meresoola ja pipart

foto: Ragne Värk

Kanafilee Türgi ubadega, kahele

Alusta marinaadist. Sega omavahel riivitud sidrunikoo­ red, värskelt pressitud sidrunimahl, oliiviõli ja purustatud pune ning maitsesta meresoola ja pipraga. Sega kana­tükid marinaadi sisse ja jäta paarikümneks minutiks seisma.

Samal ajal kuumuta pannil natuke vett ja keeda kül­ mutatud ube umbes üks minut. Kurna oad ja jäta jahtu­ ma. Tükelda küüslauk, punane sibul ja paprika. Grilli kana­ fileed (või kuumuta pann ja pruunista ühtlaselt mõlemalt poolt keskmisel tulel).

Lisa pannile natuke võid ja punane sibul. Pruunista sibu­ lat keskmisel tulel (4–5 minutit), lisa küüslauk ja paprika.

Natuke hiljem lisa oad ja prae veel 2–3 minutit (ubadega koos võib lisada ka natuke kookosõli: tulemus on pehmem ja huvitavam). Maitsesta ning serveeri koos broilerifileega.

• Marinaadi võiks lisada midagi haput, näiteks sidrunit. See muudab liha mahlasemaks ja seedimise kergemaks (teatud hapukad maitsed, nagu sidrun ja laim, parandavad ka mõningate toitainete omastamist).

• Kasuta maitsestamisel ürte või vürtse. Neid tasub lisada mitte ainult marinaadi, vaid ka toidu maitsestamisel üleüldiselt. Peale huvitava maitse ja lõhna sisaldavad need ka vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante.

• Hoia marineeritud liha enne küpsetamist külmkapis, sest see takistab bakterite ja teiste mikroorganismide kasvu ja paljunemist.

• Kauem ei ole alati parem. Kui jätta liha marinaadi liialt pikaks, muutub see pehmeks ning marinaadi hapukas koostis­ osa võib lõhkuda liha struktuuri. Aeg sõltub marinaadi hapukusest. Linnuliha puhul piisab tavaliselt lühikesest ajast ehk paarist tunnist.

Cru peakokk Dmitri Haljukov soovitab: teistmoodi leivaroad suvisele peolauale Suvine rabarberijäätis musta leivaga • 1 l 35% vahukoort • 0,5 l ahjus küpsetatud rabarberist tehtud mahla • 10–12 munakollast • 200 g suhkrut • näpuotsaga kardemoniseemneid • pool pätsi Fazeri musta leiba

Ahjurabarberimahl Mahla valmistamiseks pane 1 kg terveid rabarbereid plaadile, puis­ ta peale veidi suhkrut ning näpu­ otsatäis kardemoniseemneid. Lisa klaas vett, kata fooliumiga ning küpseta 180kraadises ahjus, kuni rabarber muutub klaasjaks pü­ reeks (40–60 min). Nõruta mahl.

Jäätise valmistamine

Sega munakollane suhkru­ ga ühtlaseks massiks, lisa vahustamata vahukoor ning jahutatud rabarbe­ rimahl. Küpseta vesivan­ nil, kuni tekib vedela ha­ pukoore taoline mass ning pane see jäätisemasinasse.

Musta leiva puru Küpseta musta leiba ah­ jus, kuni koorik muutub krõbedaks. Riivi leivakoo­ rik puruks ning sega jääti­ se sisse.

Metsaseenesalat päevalilleseemnete ja rohelise sibulaga 10 inimesele

• 5 viilu Fazeri musta leiba • 5 valget šampinjoni • 1 šalottsibul • 100 g soolatud ja eelnevalt leotatud metsaseeni • 100 g paksu 30% hapukoort (smetana) • 50 g toorjuustu • 20 g puhastatud päevalilleseemneid • 1 roheline sibul • natuke sidrunit • peterselli • soola ja pipart • tükike võid praadimiseks

foto: ardo kaljuvee

Puhasta šampinjonid. Haki seened ja šalottsibul 3 x 3 mm kuubikuteks ning prae võiga kuldpruuniks. Sega sisse tü­ keldatud soolaseened ning lisa hapukoor ja toorjuust. Lisa maitse järgi soola, pipart, sidrunimahla ning hakitud pe­ terselli. Rösti päevalilleseemned eraldi pannil ning lisa need segule. Serveeri salat leivaviilul või tainakorvikesel ning kaunista rohelise sibula ja seemnetega.

12

Late Harvest Shiraz on Rumeenia veini- ja Eesti grillmeistrite poolt spetsiaalselt välja töötatud poolmagusa maitsega grillvein, mis sobib suurepäraselt Eestipärase šašlõki, grill-liha ja –ribiga!

Saadaval nii 75cl pudelis kui 300cl pakis.

www.dreamer.ee

www.dunker.ee

Raffaele Boscaini:

Foto: Lauri Laan

Raffaele Boscaini viib edasi oma esiisade tarkust ja kogemusi.

vanaisa ajakohastas traditsiooni

Masi brändi omanikperekonna Boscaini esindaja Raffaele Boscaini käis kevadel Tallinnas. Põhjust pidulikeks toostideks annab tema veinimaja lipulaev – Masi Campofiorin saab sel aastal 50aastaseks.

E

simese Campofiorini veini tarbeks alustati viinamarjade korjet 30. sep­ tembril 1964. aastal. Missugune siis juubilar on? Campofiorin on vein, mille tarbeks võttis Masi osaliselt kasutusele appassimento meetodi Amarone valmis­ tamiseks. Seda on veinikriitikud kirjelda­ nud kui geniaalset suurte veinide tege­ mise meetodit.

Tänapäeval on Campofiorin üle maa­ ilma tunnustatud kui Veneto piirkonna uut tüüpi veinide eelkäija ja teerajaja. Vein, millel on suurepärane struktuur, täidlus ja komplekssus.

Tänu suurepärasele hinna ja kvaliteedi suhtele on Campofiorin luksus, mida saab endale lubada iga veiniarmastaja. Nii on see ilma kahtluseta enim ostetav mitte-­ DOC vein Itaaliast. Campofiorini müük moodustab umbes 30 protsenti kogu Masi veinide müügist. Esikohal on Amarone, mida müüakse 70 miljoni euro eest. Masi veinid on saadaval rohkem kui 90 riigis.

Campofiorini ümber on loodud terve sari: Brolo Di Campofiorin Orot on rikas­ tatud iidse Oseleta viinamarja lisamise­ ga; Masianco ja Rosa Dei Masi on valmis­ tatud ka osalise appassimento meetodiga.

Uurisin Raffaele Boscaini käest veini­ perekonna traditsioonide ja veinivalmis­ tamise kohta läbi aja.

Teie perekond on tegelenud veinivalmistamisega 18. sajandi lõpust saadik. Olete seitsmenda põlvkonna veinimeister. Kas selline ajalugu on kohustus või inspiratsioon?

14

Olen alati teadnud, et see on see, mida oma elus teen, aga ma ei tee seda kohuse­ tundest. See on minu valik. Mäletan üht kindlat hetke, mil mõistsin oma pere­ konna kirge. Olin kümneaastane ja vana­ isa Guido viis mu ühte meie viinamarja­ istandusse Valpolicellas, et kontrollida, kas viinamarjad on korjamiseks küpsed. Sel­ le asemel, et kasutada refraktomeetrit või lihtsalt maitsta mõnd viinamarja, haaras ta terve peotäie marju pihku ning pigis­ tas neid õrnalt (koort lõhkumata) selleks, et hinnata nende kvaliteeti. See, mida nä­ gin, oli täiuslik sümbioos inimese ja loo­ duse vahel. Midagi sellist ei saa niisama lihtsalt eirata. Sel päeval hakkas miski mi­ nus idanema.

Millised on Masi tänapäeva valdused?

Millistest viinamarjadest, milliseid veine ja millistes kogustes toodate?

Masi on keskmisest suurem veinikoda, mis valmistab kõrge kvaliteediga veine viina­ marjadest, mida saab valida kokku enam kui 1000 ha jagu istandustest. Masi too­ ted on eranditult valmistatud kohalikest Veneto viinamarjadest ning peegeldavad selle tulemusena Veneto territooriumit.

Ka meie veinivalmistamise tehnika on pärit Venetost, mistõttu on Masi ekspert appassimento’s – veinivalmistamise metoo­ dikas, mida on meie piirkonnas kasutatud juba vanade roomlaste ajast.

Kas vanaisa Guido Boscainit võib nimetada teie eeskujuks ja innustajaks? Milline oli mees, kes 1964. aas-

tal lõi ka tänapäeval kõrgelt hinnatud Campofiorini?

Minu vanaisa oli mulle suureks eeskujuks nagu mu isagi. Ta oli Masi maailma tugi­ sammas. Guido puhul ei olnud tegu väga jutuka mehega – ta eelistas töötegemist –, aga ta oli väga intuitiivne mees. Mu isa Sandro on samuti intuitiivne, kuid samas väga avatud inimene. Ta on töökas, aga kindlasti kõnepidaja ning oma eesmärki­ dele pühendunud.

Rääkides Guidost, Campofiorinist ja selle valmistamiseks mõeldud geniaalse veinivalmistamise tehnika leiutamisest, arvan, et kõige tähtsam sisetunne, mis vanaisal tekkis, ei olnud tegelikult tehni­ line. Tema “mõttevälgatus” 1960. aastatel oli arusaam, et tol hetkel maitses ja har­ jumustes toimunud areng andsid märku sellest, et ka veinimaailmas oli midagi uut vaja. Guido oli piisavalt arukas, et mitte pi­ dada ajalugu ja traditsiooni tähtsusetuks (kohalike viinamarjasortide kasutamine ja traditsiooniline appassimento). Ta otsustas traditsiooni ajakohastada. Arvestades, et Campofiorin on 50 aastat hiljem jätkuvalt väga edukas, olid vanaisa instinktid ilm­ selgelt väga täppi.

Campofiorin, Masi firma lipulaev, tähistab 50 aasta juubelit. Kuidas iseloomustaksite seda jooki lühidalt?

Võin püüda selle maitseprofiili kirjeldada, aga minu meelest on veini juures kõige kütkestavam karakter ja suurepärane ise­ loom. Campofiorin on Campofiorin – kõik kirjeldavad seda omal moel, kuid kõik kir­

jeldused peavad paika ning sobivad Campofiorini maa­ ilma, olenemata sellest, et nad tunduvad näiliselt erine­ vad. Minu jaoks on Campofiorini juures kõige suurem väljakutse valmistada veini, mis on järjepidev – alati hea, olenemata aastakäigust, ent iga kord uus toode!

Milline oli veiniaasta 2014?

2014 oli väljakutset pakkuv aastakäik. Juuli ja augus­ ti väga märg ilm paranes septembris ja oktoobris, kui olid päikeselised päevad, niiskustase keskmiselt 50–80% vahel ning vihma ei sadanud. See tähendas, et kui kät­ te jõudis saagikoristamise aeg, olid viinamarjad küp­ sed ja terved – veiniteoks ideaalsed –, aga kogused 15– 20% väiksemad kui viimase kümne aasta keskmised.

Saagikoristus lõppes oktoobri keskpaigas hiliselt küpseks saavate sortide korjamisega. 2014. aastakäi­ gult eeldame veidi vähem täidlust, ent samas suure­ pärast peensust.

Olete Masi Technical Groupi juht. See organisatsioon loodi juba 1981. aastal. Mis on selle peamised eesmärgid ja kuidas panustab see veinitööstusesse?

Masi Technical Group on ekspertide rühm viinamarja­ kasvatuse, önoloogia ja turunduse alal ning seotud uuringute ja arenguga. Eesmärk on taastada Veneto kvaliteetsete veinide viinamarjakasvatuslikku ja öno­ loogilist pärimust. Selle grupi töö kaudu on Masi pea­ le Verona põhiliste viinamarjasortide (Corvina, Rondi­ nella, Molinara ja Garganega) kasutamisele pioneer ka piirkonna teisejärguliste viinamarjasortidega (Oseleta, Dindarella, Croatina, Negrara, Forsellina jne) eksperi­ menteerimise ja kasutamise vallas.

Pärast aastakümnetepikkuseid uuringuid ja välja­ arendamisi appassimento viinamarjakuivatamises, mil­ le tulemusena on välja kujunenud uus Amarone stiil, on Masi Technical Group nüüd seotud projektiga, mil­ le eesmärk on paremini esile tuua need elemendid, mis annavad veinile iseloomu. Erilist tähelepanu pööratak­ se sealjuures kostumise ja käärimise etappidele, aseta­ des rõhku pärmide rollile.

Millised marjad kasvavad teie viinamarjaväljadel seitsme põlvkonna pärast? Kas ka siis on seal keegi vana Boscaini noorele Boscainile veinitarkust õpetamas?

Ma ei usu, et näeme valikutes suuri muutusi, aga viina­ marjakasvatusele pööratakse kindlasti rohkem tähe­ lepanu. Masi pühendumus varustajateketile on mis­ ki, mida tuleb põlvkonniti edasi anda. Vahepeal sõltu­ simegi üle kolme põlvkonna ainult varustajatest, kes on meie jaoks viinamarju kasvatanud üle saja aasta.

Sellised suhted on agrikultuuri- ja toidutööstus­ te normid, samuti osa perepärimusest. Tavaliselt tä­ hendab pidavas veinimõisaperes elamine seda, et väärtused ja eetos on osa atmosfäärist, mille keskel hingab iga põlvkond. Enamiku ajast järgime kõike looduslikku.

Piret Tamm

15

Suvised mereseiklused Suvised pikad, valged ja soojad õhtud annavad kontserdikorralda­ jatele palju võimalusi, et rahvale midagi erilist pakkuda.

fotod: Piret Tamm, Vikingline

V

16

iking Line on taas toonud suveks Tallinna liini­ le abiväge. Lisaks Viking XPRSile hakkavad rei­ sijaid Soome ning sealt edasi Rootsi sõiduta­ ma Gabriella ja noorenduskuuri läbi teinud Mariella.

Seega väljuvad Viking Line’i laevad Tallinnast Helsin­ gisse kolm korda päevas, korra päevas saab edasi sõi­ ta Stockholmi. Enne seda jääb neli tundi üle ka Helsin­ gi peal aja veetmiseks.

Suvised lisaväljumised Helsingisse ja Stockholmi toimuvad ajavahemikus 13.06.–09.08.2015.

Plate – social dining Mariella läbis enne suve uuenduskuuri: värske kuue said nii kajutid, üldruumid, toidukohad kui ka konve­ rentsisaal. Väärikale daamile on lisatud moodsat mu­ gavust ja nooruslikku sära, näiteks üks uus ja mood­ ne koht on restoran Plate.

Plate esindab uudset restoranikontseptsiooni Lää­ nemerel. Söömisest saab ühekorraga nii üllatusi täis elamus kui ka seltskondlik sündmus. Urbanistlikus sisekujunduses on tähelepanu pööratud pisimate­ legi detailidele. Omavahel on kooskõlla pandud tär­ geldatud säravvalged salvrätikud ja kroomitud mut­ rid. Kõnekeeles võiks seda kokku võtta sõna­paariga hipsterville chick. Veidi tahumatust ja tööstuslikust atmosfäärist hoolimata on toit hõrk ja maitseela­ mus garanteeritud.

Plate’i menüü on omakorda üllatus: käike kas viis või seitse, lisaks alternatiivid – liha, kala ja taime­ toit. Sina valid ja köök üllatab moodsate maitsesüm­ fooniatega. Seltskonnas nautimine on eriti meeleolu­ kas. Midagi sellist ei saa kogeda ühelgi teisel Lääne­ mere laeval.

59 €

3023/1804

59 €

Lühikesed Rip-Stop tööpüksid.

Materjal: 65% polüester ja 35% puuvill; 200 g/m². Värv: hall.

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.07.2015 või kuni kaupa jätkub!

3023/0404

Ripptaskutega lühikesed Rip-Stop tööpüksid. Materjal: 65% polüester ja 35% puuvill; 200 g/m². Värv: must.

53 €

Ripptaskutega lühikesed Rip-Stop tööpüksid. Materjal: 65% polüester ja 35% puuvill; 200 g/m². Värv: hall

3123/1804

Püsivalt lahe! * SNICKERS Workwear lühikeste või 2/3 pikkusega tööpükste ostuga saad

KINGITUSEKS

SNICKERS Workwear elastse vöö (art 9025/2000 beež).

SNICKERS Workwear ripptaskutega piraadipüksid.

2/3 pikkusega püksid sobivad hästi just soojadesse tingimustesse. Valmistatud kergest ja hingavast Rip-Stop materjalist.

Cordura® tugevdustega põlvekaitsmetaskud ja nutikas lõige tagavad vastupidavuse ja mugavuse. Rohked taskud võimaldavad kõike vajalikku kaasas kanda.

Materjal: 65% polüester, 35% puuvill.

Värv: hall/must

* TASUTA

3913/1804

3913/2004

3923/1804

80 €

80 €

86 €

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

SNICKERS Workwear elastne vöö 9025/2000

Kingituse väärtus

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

17 €

UUS KAUPLUS! JÕGEVA Tallinna mnt 7

18

Fotod: Signe Kalberg, shutterstock

Jurmala – mereäärne pärl kontrastidega Jūrmala – 32,8 km valget liivaranda, männimetsad, liivaluited, tervislik merekliima, kvaliteetsed spaateenused ja rikkalik kultuurielu.

T

egelikult peaks sellesse loetellu lisama veel tervendava mineraalvee ja turba­ muda, unikaalse puitarhitektuuri, Ke­ meri ürgse looduse ja rahvuspargi, Ragagapa looduspargis asuva vabaõhumuuseumi ja veel palju muudki huvitavat, mida kõike Läti suu­ ruselt viies linn Jūrmala (tõlkes “mere­rand”) pakub. See enam kui 56 000 elanikuga linn asub Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal, Lielu­ pe jõe ja mere vahelisel kitsal alal.

Sõit Riiast Jūrmalasse kestab keskeltläbi

pool tundi ja peale auto võib kuulsasse kuurortlin­ na minna ka rongi, autobussi, marsruuttakso, jõe­ laeva (hooaeg maikuust septembrini) või taksoga.

Kuna linna voolab suvel suur hulk turiste, siis Jūr­ malasse sisse­sõit autoga, v.a elektriautoga, on ap­ rillist oktoobri alguseni tasuline. Autod saavad Jūr­ malas selleks ette­nähtud kohtades parkida tasuta.

Kuurort üle 200 aasta vana Kuurort puhkes õitsele 19. sajandi lõpus ja 20. sajan­ di algul ning 1980ndatel oli see puhkajate poolest

Preili Julie AUGUST STRINDBERG

Suvekomöödia Suur TV-Show –

Telemeediaskandaalis osalevad: Marko Matvere, Merle Palmiste, Hendrik Norman jpt.

Lavastaja Roman Baskin

KERSTI HEINLOO ANDRES MÄHAR KATI ONG lavastaja ROMAN BASKIN

16. juulist 7. augustini Otepääl Kaarna järve ääres Villa Müllerbecki õuel

24. juulist 9. augustini Kõue mõisas

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ja tund enne etendust kohapeal. www.kell10.ee

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ja tund enne etendust kohapeal. www.kell10.ee

19

Kemeri raba vaatetornist saab hea ülevaate.

Ragagapa looduspargis asuv vabaõhumuuseum näitab kalurite eluolu.

Dzintari metsapark ja mänguväljakud on mõnus aja veetmine kogu perele.

20

Sotši ja Jalta järel Nõukogude Liidu kolmas kuurort.

Toona töötas linnas kokku 105 sanatooriumi, pan­ sionaati, puhkekodu ja loomingulist maja ning muid komplekse, mis aastas võtsid vastu üle 300 000 ini­ mese. Kuna kuurort asub pealinnale Riiale nii lähe­ dal, on ka mõistetav, miks rikas pealinlane eelistab magada Jūrmalas. Siin asub ka presidendi residents.

Jūrmalat võib oma hubasuse, roheluse ja huvita­ vate ehitiste poolest julgelt võrrelda Pärnuga. See­ pärast saabki küsida, miks see Tallinnast 350 km kaugusel asuv mereäärne kuurortlinn on nii popu­ laarne eestlaste seas, kes ei pea paljuks nädalavahe­ tuseks üks romantika- või perereis ette võtta. Mida on siis lätlastel Jūrmalas pakkuda sellist, mida ei saa eestlased näiteks Saaremaal, Haapsalus, Pärnus või Narva-Jõesuus?

Teades, et paljudel tõusevad kuklas karvad tur­ ri, kui lausuda sõna “muuseum”, võiks siiski end kokku võtta ja astuda sisse Jūrmala raudteejaama lähedal asuvasse linnamuuseumi. Modernses hoo­ nes on väljapanekud vanadest Jūrmala postkaarti­ dest, suurim antiiksete ujumisriiete kollektsioon ja mere arheoloogilised säilmed.

Enne kui minna linna peale jalutama või mere­ mõnusid nautima, tasub tunnikese pühendada muu­ seumi alalisele ja väga huvitavale ekspositsioonile “Riia mereranna ja Kemeri kuurordi ajalugu”. Pole vaja karta, et seda vaadates igav hakkab, sest digi­ taalne ekspositsioon viib tagasi kuurordi algusaas­ tatesse. Näha võib tolleaegset suplemist supluspar­ velt või -kärult ja vanniprotseduure ning nentida, et mood käib tõesti ringiratast – toonane suplusriie­ tus on jälle moes.

Kui jutt juba muuseumidele läks, võtke aga lap­ sed, sõbrad ja tuttavad kaasa ning minge Raga­ gapa looduspargis asuvasse vabaõhumuuseumis­ se – sisse­pääs on tasuta nagu teisteski muuseumi­ tes. Meie Rocca al Marega seda suuruselt võrrelda ei saa, kuid ikkagi huvitav on uurida köie põimimi­ se võtteid ja meetodeid ning muud vana käsitööd.

Vabaõhumuuseum rajati selleks, et illustreeri­ da läti kalameeste elu 19. sajandil ja 20. sajandi al­ guses. Muuseumist võib leida ka paatide ja ankrute kollektsiooni ning kes tahab teadmistega uhkusta­ da, saab plusspunkte, kui ütleb, et siin asub Läti suu­ rim köiekollektsioon. Neljapäeviti on vabaõhumuu­ seumis kala suitsutamise ja seega ka söömise päev.

Selleks et lapsed õhtuks end korralikult ära vä­ sitaksid ega nuriseks, et neil midagi teha pole, tu­ leb minna Dzintari metsaparki ja mänguväljakute­ le, kus sissepääsutasu ei nõuta. Vapustavad rodo­ dendronid kõrvu mustikapõõsastega, rulluisutee ja 33,5 meetri kõrgune ning 12 rõduga vaateplat­ vorm, lisaks mänguväljakud igas vanuses lastele – need on nii lahedad, et ka täiskasvanu muutub taas lapsemeelseks ning tunneb turnimisest, pöörlemi­ sest ja kiikumisest rõõmu.

Kui metsapark ei suuda lapsi õhtuks jalust nii­ ta, teeb seda kindlasti Kirde-Euroopa suurim multi­ funktsionaalne vee- ja lõbustuspark Līvu (Liivi), mis on Jūrmala tõmbemagnet aasta ringi. Just suvel ava­ takse unikaalne 350 m² suur purskkaevudega saar mitme veelabürindi, -kaskaadi ja -mänguga.

Kemeri ürgne loodus Kemeri ürgne loodus ja rahvuspark on üks Läti mul­ jetavaldavamaid looduslikke aardeid. Selle iidsed ra­ bad, sood, metsad ja järved tekkisid umbes 8000 aas­ tat tagasi, kui järv tõmbus väiksemaks selle praegu­ sele asendile. Rahvuspark on koduks mitmekülgsele loomastikule, nende hulgas haruldastele lindudele, põtradele, hirvedele, rebastele, huntidele ja metsi­ kutele kariloomadele.

Kemeri piirkond on hästi tuntud oma tervise­ vete poolest juba 18. sajandist, kuid ametlikult sai koht kuurordi staatuse 1838. aastal, kui sinna ehi­ tati vesiravila. Vene impeeriumis oli kuurort nii­ võrd hinnatud, et 1912. aastal avati raudtee otse­ ühendus Moskvaga.

Kas teate, mismoodi lõhnab üks väävelvesiniku­ ga rikastatud vesi? See on nagu segu keedetud sar­ dellist, mädamunast, hapukapsast ja millestki veel, mida sisse hingates kindlasti ei taha öelda “lõhn”, vaid “hais”. Mismoodi selline vesi aga maitseb? Sel­ le teadasaamiseks tasub sõita Kemerisse ning seda ise mekkida. Parem on aga veega nägu pesta, sest see olevat nahale väga tervislik. Lääne-Euroopas ei ole ühtegi teist sellist kohta, kus väävelvesinikuga rikastatud vett oleks leitud nii suurtes kogustes kui Kemeris, kus ühtekokku on 20 sellist allikat.

Kemeris on lisaks neile kuulsatele allikatele vaa­ data muudki, näiteks hotelli Valge Laev, mis oli üks populaarsemaid Läti esimese iseseisvumisaja jooksul loodud ehitisi ning ainulaadne siiani. Või 42 meetri kõrgust veetorni, mille tipus asub vaateplatvorm. Või mälestuspuud Kemeri kuurordi asutajatele ja mäles­ tusele, mis on graveeritud stiliseeritud puule, val­ getele tahvlitele. Või Kemeri vanimat kirikut, Püha Peeter-Pauli ortodoksset kirikut, mis on legendi jär­ gi ehitatud ühegi naelata.

Eestis disainitud ja käsitööna valmistatud kvaliteetsed söegrillid.

Kvaliteet loob kvaliteeti – hea toidu valmistamisel on oluline, millega toitu valmistada. Selleks saad suurepärase grilli Disainmetilt.

Grillid valmistame 3 mm lehtterasest, grillresti roostevabast terasest ning puitosad termotöödeldud saarest.

Grillide värvimisel kasutame kuni 450 kraadi taluvat pulbervärvi.

See tagab grillide kvaliteedi ja hea väljanägemise aastateks! www.disainmet.ee 5697 0177, e-post info@disainmet.ee www.facebook.com/disainmet

Hakka meie sõbraks Facebookis ja võiDa endale kvaliteetne Disainmeti söegrill!

Eestlased peavad rabasid endastmõistetavaks, sestap on suurde Kemeri rappa rajatud laudteed ja vaateplatvorm kahtlemata suureks elamuseks just teistele eurooplastele – kõmpida saab kas lühemat või pikemat ringi pidi ning kõrgelt laukaid imetle­ da. Kuid rabamaastik on rahustav, lummav ja sala­ pärane, olgu ta siis Lätis või Eestis. Kui kodus pole mahti naabruses asuvasse rappa seiklema minna, tasub seda teha kasvõi naaberriigis – ning tõdeda, et raba on ühesugune nii siin kui seal.

Maiuspala arhitektuurihuvilisele Üks kuurortlinna suurimaid väärtusi on kahtlema­ ta selle unikaalne puitarhitektuur, kokku 408 pär­ li, millest üks tähelepanuväärsemaid on otse ran­ nas asuv endine suplusmaja ja esimene kuurort­ hotell Marienbad.

Teadvustades esteetilist atraktiivsust ja mater­ jali sobivust hooajalise laadiga majade ehitamiseks ning hinnates puidu positiivseid omadusi ja mõju inimese tervisele ja keskkonnale, ehitati 19. sajan­ dil ja 20. sajandi esimesel poolel Jūrmalas enamik maju puidust. Seetõttu domineerib puitarhitektuur teist tüüpi hoonete üle.

Sama ajal kui vanad puitmajad on üles mukitud või ootavad häbelikult köögu vajudes uut peremeest, ehitatakse modernseid elamuid hoolega juurde. Ilus on vaadata kõiki ning maitse üle ei tasu tõesti vaiel­ da. Seega minge Jūrase tänavale, kus paljud hooned on arhitektuurimälestised.

Rannas hotelli Baltic Beach juures ootab paita­ jaid kilpkonn, mille kinkis linnale 1995. aastal kujur Bārda. Legendi järgi tagab looma paitamine pika ea.

Kindlasti pikeneb iga siis, kui kilpkonna käia paita­ mas mitu korda päevas, sest jalutamine männimet­ sas ja mere ääres on tervisele kasulik. Hästi mõjub ka hea toit linna eri köökidega söögikohtades, spaa­ mõnud ning meelelahutus.

Nähtamatu saab nähtavaks Kui keha on saanud kosutust, võib pakkuda mida­ gi erilist ka hingele. Seda leiab kunstigaleriist Inner Light, kus kunstnik Vitali Jermolajev näitab oma patenteeritud tehnikas valmistatud pilte. Valguse muutudes maalid selles galeriis otsekui elustuvad.

Dünaamiliste valgusmaalide efekt seisneb spet­ siaalses valgust peegeldavas värvisegus, mis on loo­ dud enam kui 2000 aastat vana tehnoloogia põh­ jal. Kui tavalises elektrivalguses on maalil üks kuju­ tis, siis spetsiaalse sinise valguse süttides tuleb esi­ le hoopis teine. Üks Jermolajevi efektseim maal on Riia vanalinna vaade, kus kollases valguses on näha pilti sombusest hilissügisest pärastlõunast. Valguse muutudes süttivad akendes tuled ning pildilt lau­ sa õhkub öist kargust. Kunstniku sõnul on ta sellist tehnikat, mida töötas välja neli aastat, kasutanud viimased 16 aastat.

Jermolajevi tööd on näitustel väljas olnud pal­ judes riikides, isegi Vatikanis. Praegu on kunstniku

Puitarhitektuur on üks Jūrmala suurimaid vaatamisväärsusi.

Uusehitised – atraktiivsed ja kallid.

Vana ja uus kõrvu ehk kontrastid, mis sunnivad vaatama.

maalid eksponeeritud Moskvas ja Peterburis. Eestis pole tema näitust paraku veel avatud. Üks vaatamisväärsus on Jūrmalas veel, aga seda ei mainita vist üheski reklaamtrükises – linnas uita­ vad kassid. Mustad kassid, kes istuvad hotelliuste juures sellise kõiketeadva näoga, et mööda minnes tahtmatult teretad viisakalt. Kui teretaja meeldib, lu­ batakse ehk külalisel end ka silitada. Jomase täna­ val, kus restoran restoranis kinni, patseerib musti kasse omajagu. Neil on oma väärikus ja ülbus, sest mida kõike nad näinud ei ole: omasid ja võõramaala­ si, suve­õhtute melu ja talvevaikust. Aga nad on osa Jūrmalast, mis üllatab oma kontrastidega ja paneb külalised seisatama ning aja ja olemise üle mõtlema.

Ukse asemel selline sissekäik. Fantaasia äratab tähelepanu.

Signe Kalberg

23

Roheline bambusemets.

Oranžid toriid.

Värviline Jaapan Tugevate traditsioonide ja pika ajalooga Jaapan ei tundu ehk tavaturistile esmapilgul atraktiivne ning suured rahvamassid ja punktuaalsus võivad perepuhkuse peale mõtlejad eemale hirmutada. Tegelikult on Jaapan väga värvikirev ja sobilik eksootiliseks sihtkohaks.

J

aapan on kontrastide maa, aga erine­ valt teistest Aasia suurriikidest moo­ dustavad siin ajaloolised templid ja futuristlikud uusehitised kena komplekti.

Kevadisel koolivaheajal perereisil käies vaimustusid teismelised pojad nii suurlin­ nast Tokyost, kus sai katsetada uusimaid elektroonilisi vidinaid, kui ka šinto-­budismi pühast mäest Koya-sanist, kus ööbi­sime kloostris ja osalesime hommikusel mis­ sal. Jaapan on kirev, aga mõned värvid on eredamalt meeles.

Roosad ja lillad õied Kirsipuu on tõusva päikese maa üks süm­ boleid ning jaapanlaste jaoks püha puu.

Kirsiõied sümboliseerivad elu ja maailma muutlikkust. Paljud jaapanlased ja turistid kogunevad parkidesse, et tabada just seda hetke, kui pungast saab õrn õis.

Maruyama park on üks vanimaid Kyo­ to parke ning parim koht hanami kirsi­õite imetlemise pidustuste jaoks, sest siin kas­ vab ligi 680 kirsipuud. Pargi suurimaks vaa­ tamisväärsuseks on igivana graatsiliste lan­ gevate okstega kirsipuu, mille eest hoolit­ seb pühendunult 16. generatsiooni kirsi­ puu doktor. Kirsside õitsemine on Jaapa­ nis sedavõrd tähtis, et uudistekanalis on ilmateadustajate kõrvale võetud tööle ka kirsiõitsemise teadustajad.

Need, kes hanami maha magavad, ei pea Jaapanis õiteilust loobuma. Shibaza­

24

Soovitused Transport: Linnast linna sõitmiseks kasutage kiirrongi (shinkansen).

Sõites kiirusel isegi kuni 300 km/h, on rong omaette elamus ja sihtkohta saab tavaliselt rutem kui lennukiga. Suurlinnades on otstarbekas kasutada metrood, väiksemates linnades taksot. Ööbimine: Vähemalt ühe öö võiks broneerida jaapanipärasesse hotelli ryokan. Tatamitega kaetud põrand, paberuksed, teelaud ja jalgadeta toolid, Jaapani saun, sussid ja kimonod – seda kõike lihtsalt peab ise kogema. Suurlinnades on põnev veeta öö kapselhotellis.

Söök: On ekslik arvata, et sushi’t ja sashimi’t pakutakse Jaapanis iga nurga peal. Mereandidest saab ülevaate Tokyo kalaturul Tsukiji – maailma suurimal kalaturul on 1700 müügikohta ning kaubeldakse ligi 450 liiki mereelukaga. Omaette maitseelamuseks on kloostrites ja mõnedes restoranides pakutav 16–24käiguline taimetoidu­ menüü. Neile, kes kardavad Jaapanis nälga jääda, olgu lohutuseks fakt, et paljudes tänavakohvikutes ja toiduputkades pakutakse ka pitsat, pastat ja saiakesi.

kura festival toimub aprilli keskpaigast mai lõpuni Fuji mäe jalamil ning sealne lillakasroosade flokside meri teeb liht­ salt sõnatuks.

Aprilli lõpust mai keskpaigani aga õit­ sevad visteeriad, mida jaapanlased aeda­ des ja parkides oskuslikult võlvideks kas­ vatavad. Kõige võimsama pildi visteeriate ehk rippubade ilust saab Lõuna-Jaapanis Kitakyushus Kawachi Fuji Gardenis, kus 20 sorti visteeriat (valged, roosad, hele­ sinised, lillad) moodustavad 110 meetri pikkuse tunneli.

Rohelised bambusemetsad Kui puudest ja põõsastest juba juttu tuli, peab mainima veel kaht puud, millel on jaapani kultuuris tähtis koht: mänd on kujunenud pikaealisuse sümboliks ning bambus oma tugevuse ja paindlikkusega on eeskujuks, kuidas ületada elus raskusi.

Jaapanis on kümme Zen Gozani temp­ lit – viis Kyotos ja viis Kamakuras. Tenryu­ ji kuulub Kyoto viie suure Zeni templi hul­ ka ja on registreeritud ka maailmapäran­ di nimistusse. Kui päevaplaanis on Ten­ ryuji külastus, tasub jalutama minna ka

fotod Shutterstock

Kuldne tempel.

Lilla visteeriatunnel.

templi vahetus läheduses asuvasse bambusemetsa, kust ava­ neb suursugune vaatepilt.

Loodusest veel niipalju, et kuigi Jaapanis on rohkelt väike­ si loomaliike ja putukaid, on seal vähe suuri imetajaid. Suurim loom on mägedes elav karu, leidub ka rebaseid ja kährikkoeri.

Neid paraku turistid ei näe, küll aga on Kyotos Arashiyama mäel lihtne kohtuda ahvidega ja Naras pühade hirvedega.

Oranžid toriid ehk väravad Oranž seostub Hiinas ja Jaapanis armastuse ja õnnega. Noorte budistide safranikarva rüü osutab, et nad on andnud alandlik­ kuse ja loobumise tõotuse. Jaapanis kohtab palju oranže vära­ vaid ehk toriisid – need tähistavad sissepääsu šinto pühamusse.

Kyoto külje all asuv Fushimi Inari pühakojas on toriisid tu­ handeid, vanimad nendest on kivist ja pärinevad 711 eKr. Jaapa­ nis on saanud kombeks, et ettevõtted ja jõukamad perekonnad annetavad väravale, tänamaks õitsengu eest ning lootuses saa­ da õnne tulevikus. 1300 aasta jooksul on väravaid kogunenud üle 10 000 ja kuna kivist toriid on asendunud oranžide puitvära­ vatega, moodustavad need kilomeetritepikkusi oranže koridore.

Igale väravale on graveeritud ettevõtte või perekonna nimi ja kuigi seda on tehtud eesnärgil jäädvustada viimaste sajandite ajalugu, on Fushimi Inari toriidest saanud muljet avaldav kunsti­ teos, mida käiakse vaatamas kõikjalt maailmast.

Kuldne ja hõbedane tempel Üks maailma kauneim linn (mitte ainult minu arvates) Kyoto on olnud Jaapani pealinn ning keisrikoja asupaik üle tuhande aas­ ta (794–1869). Aastatuhandete jooksul on siia ehitatud Jaapani veetlevaimad templid, pühamud, paleed ja aiad. Räägitakse, et

26

kui tekib soov külastada kõiki Kyoto 1600 budistlikku templit ja 300 šinto pühamut, kulub selleks vähemalt 50 aastat.

Kuldne tempel ehk Kinkaku-ji on Kyoto enim jäädvustatud paik ja püsinud mõjukaima turismimagnetina üle 500 aasta.

Tõsi, üks meeltesegaduses munk pani 1950. aastal templi põ­ lema ja see hävis, aga hoone ehitati uuesti üles paar aastat hil­ jem originaali täpse koopiana. Maja “värvimiseks” kasutati üle saja tuhande 22karaadise kullalehe. Jalutuskäik templi suur­ suguses aias võimaldab kogeda selle majesteetlikku säravat ilu mitmest vaate­nurgast. Hingematvalt kaunis on hoone peegel­ dus Kyokochi tiigil.

Ginkaku-ji ehk Hõbedane tempel kahvatub oma uhkema sõ­ sartempli kõrval, kuid hoolega rehitsetud liiva ja pisut metsis­ tunud mäenõlva taustal jätab see hinge rahustava mulje. Veel tasub Kyotos külastada Kiyomizuderat ehk Puhta Vee templit ja Tokugawa šogunitele kuulunud Nijo paleed.

Vaatamisväärsuseks on saanud ka Kyoto raudteejaam, mida käivad uudistamas arhitektid üle maailma. Kyoto 1200. aastapäe­ vaks rajatud raudteejaam mõjub ajaloolises linnas oma futurist­ liku lahendusega täieliku tulevikuehitisena.

Kui satute ringreisil Narasse (aastatel 710–784 Jaapani keisririigi pealinn), külastage Todaji templit. Maailma suurim puitehitis on koduks 16 meetri kõrgusele hiiglaslikule Buddha Vairocana pronkskujule. Istuvat Buddhat on kõrvutatud seits­ me maailmaime hulka kuulunud ajaloo hämarustesse kadu­ nud Zeusi kujuga.

Külli Värnik

VIHULA MÕISA SUVEMUUSIKA 2015 02.07.

09.07.

16.07.

23.07.

30.07.

06.08.

13.08.

KELLI UUSTANI JA MARGUS VAHER KARL-ERIK TAUKAR JA ERIC KAMMISTE KUKERPILLID KÕRSIKUD ANNELY PEEBO JA JASSI ZAHHAROV ZORBAS LENNA UNPLUGGED

PI ILEETID PILETID P ILETTILLEV VISTT! PILETILEVIST!

foto: sergei stepanov

Suveks õue!

Suviselt kaunis aeg kutsub kõiki harrastussportlasi õue end liigutama. Ettevaatlikkus pole kunagi liiast – sestap tasub otsida endale jõukohane ala ning valida harrastamiseks õige aeg ja koht.

T

reener Ave Ojasoon Jaak Mae Suusakoolist kinnitab, et suvisel ajal õues sportimise eeli­ sed on kindlasti värske õhk, vaheldusrikkus ja keskkonna varieeruvus, mis kõik tagavad liiku­ misharrastusele kõrge emotsionaalse konteksti. Küll aga on välialade harrastajatele teinekord komistus­ kiviks ilmaolud – on ju lihtne leida vabandusi keh­ va ilma või porise metsaraja tõttu. “Õues liikumisel on tähtis häälestatus ning keskkonna valik – iga päev sama metsarada joos­ tes või tänavamarsruuti jalutades võib algajal liikumis­harrastajal kiiresti rutiin ja tüdimus tekki­ da. Treeningu­tingimustega tasub varieerida ning mitte unustada, et liikumine ei ole pelgalt füüsili­ se vormi hoidmine, vaid teraapia ja lõõgastus, mil võiks aega leida ka ringivaatamisele ning ümbrit­ seva märkamisele, mitte ainult spordikella numbri­ te jälgimisele,” kinnitab Ojasoon.

Vali just endale sobilik ala Fittesti treener Rainer Rebane lisab, et on küllalt alasid, mida võib suvisel ajal edukalt harrastada nii õues kui ka siseruumis, sestap peaks vaheldusrik­ kust jaguma, näiteks rattasõit, mida saab harras­ tada nii sees kui ka väljas, ujumine ning miks mit­ te jõutreeningud parkides, kus on olemas võimle­ miseks ja turnimiseks sobivad kohad. Ka tennise mängimiseks on meil üha enam kohti nii sise- kui ka välitingimustes.

Rebane lisab, et nagu iga treeningu puhul, tu­ leks endale selgeks teha eesmärgid, varasemad ko­ gemused ja sportlik tase. “Enne treeningute algust tasub läbida koormustest ning kontrollida tervist perearsti juures. Arvesse peab võtma sedagi, milli­ se iseloomuga trenni välja tegema minnakse. Vali­ da tuleks võimalikult turvaline jooksurada ja pöö­ rata tähelepanu selle kvaliteedile − kas on asfalt

Vabas õhus treeningute valik on rikkalik.

• Spordisöögid-spordijoogid • Maratonipaketid • Matkasöögid • Kehahooldustooted: soojenduskreemid, massaažiõlid, dušigeelid, sääsetõrje • Tantsutarbed

29

foto: Shutterstock

Mida selga panna?

Nii väli- kui ka sise­tingimustes liikumisel on kõige tähtsam mugavus ning väli­ tegevuste korral ka funktsionaalsus ja ilmastikukindlus. Suurt tähelepanu tuleks mõlemal juhul pöörata jalanõudele, eriti tervisekõnni ja jooksu harrastamisel. Liikumise harrastamisel võiks vältida puuvillast riietust, mis ei lase õhku läbi ning pole just kõige sobilikum treeningu­riiete materjal.

Ave Ojasoon, treener

30

või metsajooks kivide-kändude-käbide vahel. Mägi­ seid ja järsu laskumisega teekondi kohe ette võtta ei maksa. Valida tasub ka sportimiseks sobilik kella­ aeg – mitte keskpäev – ja haarata kodust kaasa kas veepudel või spordijook,” lisab Rebane.

Perearst Jane Ott paneb aktiivsetele harrastus­ sportlastele veel südamele välja uurida, millised spordi­ alad just tema tervislikule seisundile sobiksid – põlve­ valude puhul ei soovita perearst joosta, hüpata, tre­ pist käia ja raskusi tõsta. Samas mõjuvad hästi kõn­ dimine, ujumine ja võimlemine. Seljavalude puhul tu­ leks ilusal suvepäeval teadlikult valida ujumine, kuigi plaanis oli rattasõit. Kui inimene ei ole pidevalt tren­ ni teinud, tuleb esimesel õuespordipäeval alustada aeroob­se treeningu ja pulsiga 110 − kergelt higisena ja õhetusega näos võiks selle päeva trenni lõpetada.

Sobilik koormus ja hea tuju Ave Ojasoon sõnab veel, et spordisaalist välja treeni­ ma mineval inimesel ei tohiks õue puhul küll mingi­ suguseid kahtlusi-kõhklusi või vigastuste ohtu tekki­ da. Kui ilm vähegi lubab, soovitab ta metsa jooksma, jalutama ja rattaga sõitma minna. Eestis on kokku üle saja tähistatud terviseraja, kust igaüks võib lei­ da endale sobiva. (Vt: www.terviserajad.ee) Rainer Rebane lisab, et kindlasti tuleb vältida ülepingutamist – liikumine peaks pakkuma eelkõi­ ge rõõmu. “Treeningupäeval on vaja toituda korra­ likult ja laadida ennast süsivesikutega. Eriti tähtis

on see just kestvusaladel, nagu jooksmine, ujumi­ ne ja rulluisutamine, mis toimuvad pikema aja väl­ tel. Jooksmise puhul võivad kimbutada hüppeliigese vigastused. Valida tuleb head eesmärgipärased jala­ nõud ning vältida kuuma päikese käes treenimist.

Ja muidugi ei tohiks sportida, klapid peas – see võib põhjustada väga suuri õnnetusi.”

Ka perearst paneb südamele, et sportima min­ nes valitaks ilmastikule sobiv treeninguriietus, sest on oht külmetuda – aknast paistev päike meelitab õue, sportides higistatakse, keha ei ole välistem­ peratuuriga harjunud. Sügisel on vastupidi: pikka aega saame õues viibida üsna suviselt ja varasügi­ seselt − vaid tuulepluusi ja sviitriga.

Ettevaatamatul võimlemisel-liikumisel kimbuta­ vad harrastussportlast ka vigastused. “Kukkumisel luumurrud, põrutused ja nihestused, seda nii joostes kui ka jalgrattaga sõites; kokkupõrked teiste liiklus­ vahenditega ja jalakäijatega; komistamine ebatasa­ sel pinnasel; hüppeliigese väänded jne. Näide elust enesest: pärast rattahoolduses käimist ja korras pi­ duritega sõitmist oli esimesel pidurdamisel kukku­ mine käes, õnneks küll mitte raskete vigastuste­ ga, kuid valusaid kohti sai kokku lugeda mitu. Töö­ kogemusest on mitu juhust, kuidas jalgrattur kuk­ kudes murrab just rangluu. Seepärast soovitan olla väga tähelepanelik ning hinnata end ja ümbritse­ vat reaalselt,” lisab perearst.

Kadri Penjam

SOODSAMAD

ESITLEB:

PILETID MÜÜGIL JUUNI LÕPUNI!

FOREVER YOUNG BIG IN JAPAN SOUNDS LIKE A MELODY

16.07

LOHUSALU ALGUS SADAMAS 21.00

FA C E B O O K . C O M / H I T I VA B R I K

T O E TA B :

Piletid Piletilevis ja kohapeal

PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS

Uus kuurorthotell Pärnus Avame 2015 juulis!

Lisainfo ja broneerimine: www.spaestonia.ee resorthotel@spaestonia.ee +372 447 6905

4* hotellitoad Sviidid sauna või mullivanniga A´la carte restoran Spaahoolitsuste keskus Sauna- ja basseinikeskus Konverentsikeskus