SUME SUVI (juuni 2016) by Eesti Ekspress

8. juuni 2016

Väljaanne valmis AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede toimetuses

LAI VALIK HÕRGUTISI IGAKS SUVISEKS SÜNDMUSEKS! Info ja tellimine: Tööpäeviti kell 9:00-17:00 telefonil: +372 633 9554 e-post: tellimused@stockmann.com

LIIVALAIA 53 • AVATUD E L 9-21 • P 10-21 • WWW.STOCKMANN.EE

sissejuhatus

Ohutut seiklusterohket suve!

Selles numbris

Lk 9 Puhkus rannas olgu ohutu

uvi, päike ja vesi kuuluvad enesestmõistetavalt kokku. Samuti võiks enesestmõistetavalt kuuluda siia komplekti ka sõna „ohutus“, et suvest jääks meeldiv mälestus ja emotsioon. Selles erinumbris pööramegi palju tähelepanu just sellele, kuidas veekogu ääres peaks käituma ning miks on vaja kaitsta oma silmi ereda päikese eest. Nagu maismaal liikudes, kehtivad ka vees omad reeglid ja ohutusnõuded. Üks tähtsaim kuldreegel võiks küll peas olla: kui laps on vees, olgu ka lapsevanem vees! Tubli rannavalvur Elise Käit jagab selles numbris oma kogemusi, millega on tal tulnud igapäevaselt kokku puutuda. Üht-teist õpetlikku tasub siit kõrva taha panna. Silmaarst selgitab, miks on väga oluline kanda ereda valgusega õigeid päikeseprille. Eriti puudutab see lapsi, kelle silmad on arengueas tundlikud. Väga oluline on pöörata tähelepanu, et päikeseprillid oleksid ikka UV-kaitsega. Ilma kaitseta lihtsalt tumedate prillide kandmine on veelgi hullem kui üldse ilma prillideta olemine. Muidugi vaatame üle, mida põnevat võiks suvel Eestimaal teha. Toredad matkakohad ja meie kaunis loodus annavad positiivse emotsiooni pikaks ajaks. Viskame pilgu peale suvel toimuvatele folgifestivalidele, mida tasuks külastada. Kätte on jõudnud mõnus maasika- ja marjaaeg. Kui on võimalus, siis proovige põnevaid maasikasorte! Ärge ainult kõhule liiga tehke. Soovin, et kõigil tuleks elu parim suvi. Margit Aedla

Sume Suvi Toimetaja: Margit Aedla, margit.aedla@eksperssmeedia.ee, tel 669 8191 Reklaamiprojektijuht: Monika Dobrjakova,

monika.dobrjakova@ekspressmeedia.ee, tel 669 8037 Kujundaja: Tuuli Prees Keeletoimetaja: Katrin Hallas

Lk 5 Õiged päikeseprillid on suve lahutamatu osa

Lk 13 Magus ja mitmepalgeline maasikas Lk 14 Ära tee kõhule liiga Lk 17 Karastavad lahjad suvejoogid Lk 20 Tervislik värske mahl mahlapressist Lk 23 Muuda suvine aiakastmine mugavaks! Lk 25 Taevaskoda ja ööbikuorg Lk 26 Sport ja reisimine kuulub tippjuhi puhkuse juurde Lk 28 Folgisuvi tuleb vaheldusrikas! Lk 30 Põnevamad suveüritused

Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall Väljaanne valmis AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede toimetuses

foto shutterstock

Kaitse silmi

Õiged päikeseprillid on suve lahutamatu osa Päikeseprillid pole sugugi vaid moeaksessuaar, vaid hädavajalik abivahend silmade kaitsmisel. Seda eriti suvel ning kindlasti peavad päikeseprille kandma lapsed.

äikeseprillide valimine on sama oluline nagu nägemisprillide ostmine. Silmade tervise seisukohalt on päikeseprillidel samuti väga oluline roll. Silmi peab kaitsma ereda valguse eest. Valgus siseneb kehasse läbi silmade – hinnanguliselt 98% valgusest võtab inimene vastu silmade kaudu. Inimese silmad reageerivad päikesevalgusele pupilli ahenemise ja laugude kissitamisega. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem – ja seda põhjusega. Et kaitsta silmi ohtlike UV-kiirte eest, tuleb kanda päikeseprille. Kvaliteetsed päikeseprillid blokeerivad 100% UVA ja UVB kiirgusest ning ei tekita vaadates ka moonutusi. UVB-kiirgus arvatakse võimendavat katarakti (halli kae) teket, mis on maailmas peamine pimedaks jäämise põhjustaja. WHO hinnangul suisa viiendik katarakti juhtumitest võivad olla seotud liigse kokkupuutega UV-valgusega. Valede päikeseprillidega on hullem kui ilma Kui palju meie inimesed hoolitsevad oma silmade eest ja kannavad ereda valguse puhul päikeseprille? Uurime seda Silmalaseri silmaarstilt dr Kai Noorelt. Kai Noore sõnul paistab linnapildis, et meie inimesed on üsna tublid päikeseprillide kandjad, aga tähelepanu tuleb kindlasti pöörata sellele, kas tege-

mist on ka silmi kaitsvate päikeseklaasidega, mitte vaid ilu eesmärgil kantavatega. „Väliselt tavalised, kuid UV-kaitseta klaasidega päikeseprillid kahjustavad silmi oluliselt rohkem kui päikeseprillide puudumine. Seetõttu on väga oluline oma päikeseklaase kontrollida ja veenduda eelkõige nende kaitsefunktsioonis,“ paneb Kai Noor südamele. Päikeseprillid teatavasti ei kaitse ainult silmi, vaid ka väga õrna silmaümbruspiirkonda. Päikeseprille võiks kanda ka talvel lumega ja veekogudel (sealjuures ka mittetäieliku päikesevalguse käes), kus tekivad silmadele ohtlikud peegeldused. Lapsed peavad kindlasti silmi kaitsma Kai Noore sõnul näeme linnapildis aga väga vähe päikeseprillidega lapsi. „Laste silmad, mis alles arenevad, ja silmapõhjad, mis on eredale päikesevalgusele kõige vastuvõtlikumad, vajaksid kõige enam korralikku kaitset,“ hoiatab silmaarst. Seega on oluline, et laste silmad oleksid kaitstud ja seda juba väga varases eas. Lapsed kipuvad prille eest ära võtma, mänguhoos võivad need ka maha kukkuda või lihtsalt kuhugi ununeda. Kõige selle peale on tootjad mõelnud ja lastele on olemas väga erinevaid prille, nagu näiteks spetsiaalsete pea ligi hoidvate sangade ja kummipaeltega, kõrvataguste stopperitega jm. Päris pisikestele on loodud mugava peapaelaga päikeseprillid, mis püsivad hästi paigal. Polariseeritud UV 400-klaasid pakuvad tõhusat kaitset

kaitse silmi Milliseid prille valida? • Päikeseprillide kuju võiks olla sinu näokuju vastand ehk ümmarguse näokujuga võiksid vaadata kandiliste prillide poole. Samas tuleb lähtuda ennekõike funktsionaalsusest. • Parimat kaitset pakuvad päikeseprillid, mis kumerduvad ümber näo, järgides inimese anatoomilist näokumerust. Kumerad päikeseprillid kaitsevad silmi peegelduste, tuule ja õhus lenduva prügi eest • Tõhusaimad UV-kiirguse eest kaitsjad on polariseeritud klaasidega päikeseprillid. • Kui on rahaliselt võimalik, siis võiks soetada endale kaks paari päikeseprille – ühed vabal ajal tänaval kõndimiseks, teised aga vastavalt oma harrastuse või spordi eripärale.

UV-kiirguse vastu. Päikeseprille valides peab kindlasti lähtuma lapse näokujust, et kiirgus ei pääseks lapse silmadesse prillide külgedelt. Loomulikult võiksid kõik inimesed oma silmade tervise eest hoolt kanda ja kasutada päikeseprille, kuid eriti oluline on see nende puhul, kes kannatavad silmahaiguste all, näiteks silmapõhjade lupjumise, diabeetilise retinopaatia, sarvkesta haiguste või silmakasvajate puhul. Ja kindlasti on päikeseprillid hädavajalikud pärast silmaoperatsiooni.

Kahjustused võivad olla väga tõsised Mis juhtub silmadega, kui eredas valguses päikeseprille mitte kanda? Silmaarsti sõnul võib päikesest tekkida silma sarvkestale põletus ehk fotokeratiit, mida iseloomustavad pisaratevool ja valulikkus. Enamasti on selline seisund ravitav, kuid võib tekkida ka eluaegne terava valguse kartus ehk fotofoobia. „Silma välisest nurgast võib sarvkestale hakata kasvama tiibkile, mis raskematel juhtudel võtab enda alla nii ulatusliku ala, et hakkab nägemist segama. Sellisel juhul aitab ainult operatiivne ravi. Samuti võib tugev UV-kiirgus põhjustada läätses hägususe teket, millest areneb välja kae ehk katarakt. Siingi aitab vaid kirurgiline ravi. Samas kae ei teki silmaläätsele nii kiiresti, seega UV-kiirguse mõju on tihtipeale vaid aimatav,“ seletab Kai Noor. UV-kiirgus võib tekitada ka silmapõhja tsentraalse osa ehk maakuli põletuse, mille tagajärjel nägemine kas täielikult või osaliselt kaob. Kahjustus võib tekkida kohe ja sel juhul vajab kiiret silmaarsti sekkumist, aga võib tekkida ka hilisem maakuli degeneratsioon, misjuhul on UV-kiirguse mõju samuti väga tõenäoline. Näiteks päikeselistes lõunamaades esineb maakuli degeneratsiooni oluliselt rohkem kui meie aladel. „Olen näinud oma praktika jooksul aktiivset maakuli põletust ja fotokeratiiti,“ ütleb Kai Noor.

kaitse silmi Ka tavalistele prillikandjatele on häid lahendusi Kuidas saavad kaitsta silmi juba prille kandvad inimesed? Tänapäeval on õnneks võimalik tellida optilisi päikeseklaase, mida teevad nii optikatootjad kui ka juhtivad päikeseprillide tootjad, kes on päikeseklaaside tipptehnoloogilised omadused (polarisatsioon, spektrikontroll, fotokroomtehnoloogia) n-ö põiminud optiliste lahendustega. Paljud kannavad päikeseprillide all kontaktläätsi, kuid pikaajaline kontaktläätsede kandmine võib samuti silmi kahjustada, näiteks tekitada silmade kuivust, sarvkesta kahjustusi jm. Optiliste päikeseprillide ostmisel saab valida eri värvi, tumedusastme ja erineva õhendusega klaaside vahel. Samuti on võimalik tellida klaase nii ühevaateliste kui ka progresseeruvatena. Mõningaid nüansse peab valikul muidugi arvestama. Pruuni ja rohelist värvi klaasid suurendavad kontrastsust, kuid samas moonutavad värve. Halli värvi klaasid vähendavad eredust, kuid ei moonuta värve. Heledamad toonid sobivad hästi ruumis kasutamiseks. Kindlasti pole õige arvata, et lihtsalt tumedam klaas tagab parema UV-kaitse. Tume klaas vähendab silmade valgustundlikkust. UV-kaitseta tumedate klaasidega prillide puhul satub silma oluliselt rohkem UV-kiirgust, sest tumeda klaasi taga on pu-

pill suur ning silma loomulik kaitse ehk pupilli ahenemine ereda valguse mõjul silma kaitsta ei saa. Päikeseprill lähtugu kasutajast ja kasutuskohast Kaitsvate prillide valikul on oluline, kus neid kasutada. Mineraalklaasidega päikeseprillidel on väga hea optiline kvaliteet, kuid need on raskemad ning ei sobi ekstreemspordi harrastajatele. Plastklaasid on seevastu kerged, põrutuskindlad ja sobivad spordihuvilistele. Surfarid võiksid eelistada polariseeritud ja vetthülgava kattega klaase. Üks hinnatumaid katteid on polariseeritud pinnakate, mis blokeerib siledatelt pindadelt vastupeegelduva valguse. Selliste klaasidega prillid on asendamatud merel ja autoroolis. Professionaalsed autojuhid, teie peaksite kindlasti päikeseprille kandma! Teadagi, et igal päikeseprillil on kirjas 100% UVkaitse, millest enamik inimesi ostmisel lähtubki. Tegelikult peab teadma, et päikeseprillide klaasidel esineb ka petlikke silte ja silmad jäävad igasugusest kaitsest ilma. Kai Noor paneb südamele, et päikeseprillid tuleb hankida usaldusväärsetelt kaupmeestelt, mis on tootjapoolsete sertifikaatidega ja kontrollitud. Samuti on võimalik UV-kaitset lasta kontrollida optikute juures. Margit Aedla

TELLIMUSSÕIDUD ELAMUSTOITLUSTUS LIINISÕIDUD

fotod erakogu, shutterstock

Ohutus rannas Elise Käit treeningut ja praktikat tegemas.

Puhkus rannas olgu ohutu Kõik me soovime kuuma suvepäeva veeta mõnusalt veekogu ääres. Sageli aga ununevad veekogu lähedal enesestmõistetavad käitumisreeglid, mille tulemuseks võib olla traagiline õnnetus.

äästeameti andmeil uppus möödunud aastal Eestis 39 inimest. 2014 oli neid 68 ja 2013. aastal 56. Võrdluseks võiks veel tuua erakordselt sooja 2010. aasta, kui uppus üle 60 inimese. Eelmise aasta uppunute arv on seni väikseim, mis Eestis olnud. Muidugi on see trend rõõmustav, kuid see arv peaks olema nii väike kui võimalik. Päästeameti Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs ütleb, et otsest eesmärki numbrite osas seatud pole, sest kõik ju sooviksid, et mitte keegi ei upuks. Aga mis on siis peamised õnnetuse põhjused? Indrek Hirsi sõnul tegelikult eriti palju ujumisega seotud uppumisi polegi. Pigem leiavad uppumised aset segastel asjaoludel, palju on vette kukkumisi.

Uppunuid on leitud kraavidest, tiikidest, isegi kaevudest. „Samuti on meie statistikasse viimastel aastatel lisandunud vanni uppumine. Sageli uputakse kahjuks ka kalastamise käigus,“ lisab ta. Ikka kipuvad õnnetusega lõppema üsna tüüpilised situatsioonid. Kui pidada kas või mõnedest reeglitest kinni, juhtuks traagilisi õnnetusi ka vähem. „Alkohol ja ujumine ning alkohol ja veekogul kalastamine ei sobi ühelgi juhul kokku. Samuti ei tohi lapsi jätta omapead veekogu äärde,“ kordab Hirs. Tutvu veeohutuse stendiga Kindlasti tuleb rannas hoida lastel silm peal. Enesestmõistetav reegel peaks olema, et kui laps on vees, siis on vees ka täiskasvanud inimene. „Ujumiseks ja puhkamiseks võiks eelistada valvega randu. Ujuda ei tohiks tundmatus kohas, kohe kindlasti ei tohi tundmatus kohas vette hüpata. See on väga ohtlik ja vigastusi tekitav tegevus. Paadiga sõites peaks kandma päästevesti,“ loetleb Hirs lihtsaid tõdesid. Loodetavasti on veidi abi selle aasta „Teeme ära“ talgupäeva raames toimunud veeohutusstendide paigaldamisest nii mere äärde kui ka siseveekogude lähedusse. Üle Eesti püstitati kokku 474 stendi,

mille jaoks sai taotleda tasuta päästevahendeid ja ohutusjuhistega infotahvli. Rannavalvur kui multitalent Uurime olukorda randades lähemalt rannavalvurilt, kes hooaja jooksul näeb ja kuuleb nii mõndagi uskumatut. Mis suvel meie veekogude ääres toimub ja millega ühel päästjal tuleb kokku puutuda? Elise Käit alustas rannavalvurina tööd 2013. aastal. „Esimene suvi möödus õppides, sain rannavalve vanemalt palju vajalikke teadmisi nii praktikas kui teoorias. Järgmisel suvel määrati mind vahetuse vanemaks ja suvi edasi rannavalve vanemaks. Seda kõike Pirital,“ meenutab Elise Käit. Tuleb välja, et rannavalvur on kui multitalent: oskus oma tähelepanu jagada teeb temast just selle, kellega on rannas turvaline. Olulised on hea ujumisoskus, kiire reageerimisvõime ja suutlikkus probleeme vältida. Lisaks peab vetelpäästja olema hea psühholoog, kes suudab rannalisele olulised käitumisjuhised lihtsalt ja viisakalt selgeks teha. Mida kõike peab üks rannavalvur päeva jooksul tegema ja millega kokku puutuma? „Eelnevatel aastatel, kui töötasin suuremas meeskonnas, on olnud ülesannete arv suurem. Sel aastal keskendume põhi-

ohutus rannas liselt meres suplejatele. Kui enne pidime iga klaastaaraga rannas viibijaga, iga hulkuva koeraga, juhatamist vajava turistiga või isegi muulil pikutava joobes inimesega ise tegelema, siis sel aastal teeme avaliku korra tagamisel rannas rohkem koostööd munitsipaalpolitsei ja teiste ametkondadega. Rannavalvurid saavad sellevõrra rohkem keskenduda suplejatele. Kokkuvõttes on kõige tähtsamad vees olevad inimesed ja nende turvalisus,“ selgitab Elise Käit. Igav juba ei hakka Milliste probleemidega tuleb rannavalvuril tegeleda? „Murekohti on jätkunud. Näiteks klaastaaraga saabuvad suured seltskonnad, kes hiljem päikese käes magama jäävad ja peale uinakut end värskendama tahavad minna. Purjus peaga vette minnes seavad nad ohtu aga oma elu. Tahe ujuda on suur, ent keha ei reageeri nii kiirelt ja vett võidakse sisse tõmmata, misjärel satutakse paanikasse. Paanikas ja rahmeldav inimene ei suuda vees appi hüüda ja võib ära uppuda.“ Elise Käit nendib, et purjutajatest jääb maha klaastaara, mis liiva alla mattub ja pärast kildudeks astutakse. Õnneks on ka palju toredaid inimesi, kes aitavad ranna puhtana hoida. „Probleeme tekitavad ka hulkuvad loomad, narkomaanid, nudistid, liputajad. Igas päevas midagi – igav juba ei hakka. Pirita rand oleks ilma rannavalveta ilmselt palju mustem ja ohtlikum,“ on rannavalvur veendunud. Kaugele ujujaid on samuti palju. Osa inimesi ei teadvusta endale, et poide piirist edasi ujumine on ohtlik, sest vesi läheb palju sügavamaks, uppumisoht on suurem ja inimest ennast on ka raskem päästa. Kui sageli tuleb ette tõeliselt ohtlikke olukordi? „Oma päästeaastate jooksul olen õnnelikult rannaliivale toonud mõned kerge šoki saanud lapsed. Sagedasemad abivajajad ongi lapsed, kes on põhja jalge alt kaotanud või kes on madratsiga kaugele triivides ohtu sattunud. Poidest kaugemale ujunud vanematele joobes meesterahvastele, kes enam piiri ei tunne, oleme appi läinud rannavalve kaatriga. Samuti aiame tihtipeale hätta sattunud surfareid,“ meenutab Elise Käit. Üks närvesööv juhtum lapsega Kõige närvesöövam olukord on Elisel meeles 2014. aastast, kui päikese käes magama jäänud naine ei leidnud oma last. „Meie valvepunkti juurde joostes hakkas ta karjuma, et laps on uppunud. Saatsime sel-

le peale kohe välja kaatri ja jalgsi patrulli. Hakkasime kiirel kombel otsima blondi 7aastast tüdrukut, kes ema kirjelduse järgi kandis siniseid bikiine. Ujuda ta ema sõnul ei osanud. Kammisime kõik läbi, samuti teavitasime politseid, kes tuli meile appi. Kaalusime ka varianti, et laps on bussi peale läinud, sest paanikas lapsed lähevad sageli bussi peale. Lõpuks jäin mina ainsana valvepunkti, sest staap peab alati lahti olema. Otsing tundus juba tulutu. Panin silmad kinni ja mõtlesin, mida ma teeks väikse tüdrukuna, kui mu ema rannas maga-

Pirita rand oleks ilma rannavalveta ilmselt palju mustem ja ohtlikum. ma jääb ja mul igav hakkab. Kuna mänguplatsidel sellist tüdrukut ei olnud, panin staabi kinni ja jooksin jäätisekioski juurde. Seal istuski väike tüdruk, punaste bikiinidega ja nuttis. Ütles, et üks onu ostis talle jäätist ja tema ei viitsi enam rannas olla. Tegemist oligi sama tüdrukuga, ainult ujumisriided olid hoopis punased. Lõppkokkuvõttes olid kõik õnnelikud ja said targemaks.“ Pane lapsele rannas käepael Mida panna inimestele randa minnes südamele? Lihtne tõde on see, et ujumisoskus ei tähenda seda, et inimene oskab ujuda. Meri on kaval – sageli madal, mis tähendab, et kõik tahavad minna kaugemale ja sügavamale. Üks asi on ujumisosUjuvate madratsitega peab olema laste puhul ettevaatlik. Nendega juhtub sageli õnnetusi.

kus, teine asi on see, kui su seisund ei ole ujumiseks sobiv. „Kui oled joobes, päikesepiste saanud või väsinud, siis on ujumine ohtlik. Väga oluline on oma sõpradel alati silm peal hoida, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks. Alkoholi asemel tuleks rannas hoopis rohkelt vett juua,“ soovitab rannavalvur. Randa tulles võiks igaüks olla rannavalvur, pöörates tähelepanu korrale ja puhtusele. Soovitame randa tulekuks valida aja, kui rannavalve on tööl. „Lapsevanemad peavad hoidma oma lastel alati silma peal. Kui rannas on palju rahvast, kipuvad lapsed nii liival kui ka vees kergesti kaotsi minema. Küsi rannavalvurilt lapsele mõeldud käepael, millele kirjuta enda telefoninumber. Kindlasti jäta koju ujuvad madratsid. Harvad pole juhtumid, kus ootamatult puhkenud tuul on lapsed koos ujuvmadratsiga sügavasse vette viinud. Kummimadrats võib lapsel vees ka katki minna,“ meenutab Elise Käit lihtsaid asju. Sama elementaarne on see, et poidest ei tohi edasi ujuda. Poid on rannas selleks, et neist kaugemale ei ujutaks, sest sealt edasi muutub meri ujujale ohtlikumaks ja uppujat on raskem päästa. Klaastaaraga randa tulla ei tohi ja suitsetades tuleb arvestada ka teiste rannakülastajatega, keda suitsuhais ja toss häirida võivad. Rannas on keelatud grillimine ja lõkke tegemine. Igaühel tuleb ise ka enda järelt koristada, see on elementaarne. Taara ja suitsukonide koht on prügikastis. „Kui paadi, jahi, kaatri vms vahendiga merele lähete, siis olgu kõigil päästevestid seljas!“ kordab rannavalvur ka seda lihtsat reeglit.“ Margit Aedla

TIM ETCHELLS ENG PHILIPPE QUESNE FRA IVANA MÜLLER HRV-FRA LOND MALMBORG EST-SWE SHOWCASE BEAT LE MOT GER TEATER NO99 / ENE-LIIS SEMPER EST *MELK PROD. / MARCO BERRETTINI CHE DEAD CENTRE / BUSH MOUKARZEL, BEN KIDD IRL ERNA ÓMARSDÓTTIR, VALDIMAR JÓHANNSSON ISL ENCYCLOPÉDIE DE LA PAROLE / JORIS LACOSTE FRAANDROS ZINS-BROWNE / TÜVKA STUDENTS BEL-EST TARTU UUS TEATER, KOMPANII NII / RENATE KEERD EST

6.–9. juuli 2016 RAKVERE baltoscandal.ee

Suvehitt maasikas

Magus ja mitmepalgeline maasikas Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Mõni on sügavalt tumepunane, teine jällegi valge. Hinnatud ja nõutud vili on ta meil suvel igal juhul.

aasikat peetakse meie laiuskraadil marjade kuningaks. Lisaks suurepärasele maitsele on temas ka rikkalikult sisemist ilu. Maasikas sisaldab umbes 300 tervisele kasulikku ainet – vitamiine, mineraale, kiudaineid jne. Maasikas on väga tõhus immuunsüsteemi tugevdaja, 250 grammi maasikaid katab päevase C-vitamiini vajaduse. Muidugi ei saa mainimata jätta ka suurt rauasisaldust. Saleda joone hoidjat aga rõõmustab see, et 100 grammis vitamiinipommis on kõigest umbes 40 kalorit. Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist. Maasikatest saab valmistada maitsvat moosi, povidlot, siirupit, mahla, marmelaadi, likööri. Ja muidugi võib neid toorelt suhu pista ja talveks külmutada. Punasest valgeni Eks igaühel on välja kujunenud oma lemmiksort. Mõni maasikas sobib paremini lauale serveerimiseks, mõni jällegi moosi tegemiseks. Viskame pilgu peale, millised on enamlevinud maasikasordid ja mida põnevat veel leida võib. Fotod Wikipedia ja Shutterstock

Valge maasikmari, mis maitseb ananassi moodi.

Pane

maasikamaitse tallele!

Võrratult lõhnav maasikamoos Kogus 0,5 kg moosi Valmistamise aeg 45 min • 500 g kividest puhasta-

tud nektariine või virsikuid

• 500 g maasikaid • 1 apelsini riivitud koor • 1 dl värskelt pressitud apelsinimahla

• 500 g moosisuhkrut Poolita puuviljad, eemalda kivid ja koori. Keeva veega üle valatud viljadelt tuleb nahk kergesti maha. Tükelda kuubikuteks. Puhasta maasikad. Mõõda maasikad ja puuviljad keedunõusse. Lisa hästi pestud apelsini riivitud koor ja pressitud mahl. Pane juurde moosisuhkur, kuumuta pidevalt segades ja keeda umbes 10 minutit. Eemalda vaht. Lase moosil pisut jahtuda ja vala see siis puhastesse kuumutatud klaaspurkidesse. Sulge purgid ja vii jahedasse ruumi.

„Polka“ on üks paremaid ja maitsvamaid maasikasorte. Sobib nii värskelt söömiseks kui töötlemiseks. Seni kõige populaarsem sort nii moosiks kui värskelt tarbimiseks. „Honeoye“ viljad peavad väga hästi vastu transportimisele. Maitselt natuke hapukamad, aga seeeest on tegu väga varajase sordiga. Viljad valmivad juba juuni lõpus. „Pineberry“ on väga pilkupüüdev ja eriline sort. Viljad on valged ja punaste seemnetega ja väga hea maitsega. See on saadud eri maasikasortide ristamisel. Marjad on tavalisest aedmaasikast väiksemad, ananassiaroomiga ning maheda maasika-ananassi maitse ja tekstuuriga. Arvatakse, et need tekitavad ka vähem maasika-allergiat, aga siiski peab söömisel alguses ettevaatlikult katsetama. Valged 15–25 mm punaste seemnetega marjad valmivad juunis-juulis. Ereda päikese käes tuleb hele sinakasroosa jume. „Gigantella“ viljad on väga suured. Esimesed viljad võivad kaaluda kuni 120 g, põhikorje ajal 40–60 g. Marjad on erepunased, maitselt meenutavad ananassi.

Toit & tervis

Ära tee kõhule liiga Igasugu kõhuhädasid, nagu puhitust, kõhulahtisust, kõrvetisi ja maovalu, tuleb suvel päris sageli ette. Toortoit, hapud marjad, kihisevad joogid ja võimsad grillipeod jätavad pikapeale oma jälje.

Foto Shutterstock

Suve värskete aedviljade ja marjade rohkus võib sageli põhjustada kõhuhädasid.

uvine menüü võiks olla kerge, värske ja vitamiine täis. Oluline on ka see, et toit valmiks kiiresti ja vähese vaevaga. Palav suvi ei kutsu rasket ja rasvast ahjupraadi sööma. Hoopis mõnusam variant on üks hea külm supp, mis mõjub kosutavalt. Suvel on käepärast võtta ka kõik vajalikud komponendid külma supi valmistamiseks: peet, kurk, redis, till, roheline sibul jms.

teegist ranitidiini, omeprasooli ja pantoprasooli sisaldavaid preparaate, mille toime pärsib liigset maohappe teket. Maohapet saab neutraliseerida kaltsium- ja magneesiumkarbonaati sisaldavate antratsiididega, mis neutraliseerivad põletustunnet tekitavat maohapet. Antratsiidid leevendavad küll vaevusi, aga ei kõrvalda kõrvetiste tekke põhjusi. Head bakterid Raskustunnet ja ebamäärast valulikkust saab leevendada seedeensüümide preparaatide abil. Piimhappebakterid on ohutud ja laia toimeainega. Need reguleerivad organismi sisemist mikrofloorat ja tugevdavad ühtlasi ka immuunsüsteemi. Piimhappebakterid moodustavad organismis heade bakterite kolooniaid ja takistavad pahade võõraste bakterite vohamist, hoides organismis kenasti tasakaalu. Piimhappebakterite preparaate võib tarvitada nii lühiajaliselt kuurina kui ka pikemat aega. Kõhupuhitus tähendab suurenenud gaasihulka seedekulglas. Seda võib tekitada süsihappegaasi sisaldavate jookide pruukimine, raskesti seeduv toit või sooletalitlushäired. Kõhupuhituse leevenduseks on apteegi käsimüügis saadaval toimeainel simetikoon ja dimetikoon põhinevad ravimid. Need lagundavad soolestikus vahuna esineva gaasi ja vaevused kaovad. Tõhusalt vähendavad soolegaase ka söetabletid: tänu gaaside sidumisele kaob ebameeldiv tunne. Looduslikest vahenditest võiks proovida köömne-, aedtilliseemne-, apteegikummeli-, mesika- ja piparmünditeed.

Hästi sobivad veel kalaroad, kama, kohupiim Lahti või kinni ja sõir. Hea suvine janukustutaja on kali. Muidugi Kõhulahtisuse ja oksendamise korral on suurim probsüüakse suvel palju puu- ja juurvilju ning ka marju. leem veekaotus, seetõttu tuleb kõhulahtisuse ja okSuve värskete aedviljade ja marjade rohkus võib sendamise puhul juua tavapärasest rohkem vedelikaga sageli põhjustada kõhuhädasid. Gaasid, kõrveti- ku. Organism kaotab ka hulgaliselt mineraalaineid. sed, kõhulahtisus – need on suvise toortoidu taga- Nende taastumiseks on oluline juua vastavat mijärjel tekkivad üsna levinud neraalsooladest tehtud lahust. kõhuprobleemid. Veelgi lisab Kõhulahtisuse vastu aitab hästi Gaasid, kõrvetised, raskustunnet või suisa valu aktiivsüsi ja Smecta pulber. maole üks tõsine grillipidu. Kui söömisega on liiale minkõhulahtisus – need dud, võib tekkida ka kõhukinnion suvise toortoidu Liiga happeline sus. Kui kõht valutab, on punSeedehäire korral on häiri- tagajärjel tekkivad üsna nis ja kinni, siis selle vastu aitud kogu seedetrakti nor- levinud kõhuprobleemid. tab laktuloosinimelise toimemaalne mikrofloora. Et see ainega mikstuur, mis sobib nii kiiremini taastuks ja problastele kui ka täiskasvanutele. leemid kaoksid, on vaja tarvitada nn häid bakte- See pehmendab soolestikus olevat massi ja teeb selreid. Enne kui asuda seedetrakti heade (piimhap- le väljutamise kergemaks. Enne kui ravim mõjuma pe)bakterite taastamise juurde, tuleks kaitsta see- hakkab, läheb natuke aega, aga see on efektiivne ja detrakti liigse happelisuse eest. Selleks leiab ap- muudab olemise kergemaks.

TULE LENDAMA!

Elamuslennud, fotolennud, tellimuslennud ja kogemuslennud helikopteriga! SUUREMATEL ÜRITUSTEL ÜLE EESTI!

° Tule juhi ise helikopterit või kingi unustamatu elamus lähedasele ° Kinkekaardid kingituseks kooli lõpu puhul

Lennukalender ja täpsemad tingimused on kodulehel www.summukas.ee

joogid

Karastavad lahjad suvejoogid Suvi möödugu tervislikult ning suvejoogiks võiks eelistada alkoholita või vähese alkoholisisaldusega jahutatud jooki, nagu näiteks jäätee, bool, siider ja miks mitte alkoholivaba õlu.

Edasimüüjad:

Fantaasiarikas bool Boolid sobivad väikese alkoholisisalduse tõttu suurepäraselt suvisele aiapeole. Bool on maitsev ja lõputut kombineerimist võimaldav pidujook. Üks booli komponente on kindlasti limonaad, mineraalvesi või vahuvein, sest valmis bool peab kergelt kihisema. Bool serveeritakse alati külmana. Bool võib olla nii alkoholiga kui alkoholivaba. Aiapeol või koosviibimisel võib pakkuda korraga nii ühte kui teist. Segud võiksid muidugi erineda nii lõhna, maitse kui värvuse poolest. Et bool püsiks külm pikemat aega, võiks ühe joogi koostisesse kuuluvatest mahladest sügavkülmutada ning seejärel ühe tükina boolinõusse asetada. Aeglaselt sulav jäätunud mahl hoiab booli kauem jahedana. Booli jaoks sobivad hästi kõik läbipaistvast materjalist ja piisavalt suured anumad: laia suuavaga klaaskannud või klaaskausid koos pikavarrelise kulbiga. Muidugi võib booli serveerida ka klaasides või kruusides pikavarreliste lusikatega. Booli tavalisemad koostisosad on: • puuvilja- või marjasiirup maitse ja värvi andmiseks • vein värvi ja maitse andmiseks • neutraalse maitsega alkohol • (mahlast valmistatud) jää • gaseeritud vesi, karastusjook või vahuvein • värsked või külmutatud marjad, puuviljatükid. Bool ei tohi sisaldada liiga palju alkoholi. Head tulemust ei anna ka liiga paljude eri maitsete kokku segamine. Kindlasti peab olema piisavalt jääd. Puuviljade ja marjadega ei tohiks sa-

Foto Karin Kaljuläte

Mõnus kogus marju, kihisev karastusjook ning jahutav jää teevad boolist nõutud suvejoogi.

muti üle pingutada. Gaseeritud joogid ja jää lisa vahetult enne serveerimist. Jäätee kui imehea janukustutaja Jäätee on hinnatud janukustutaja. Arvatakse, et jäätee võidukäik sai alguse 1904. aastal Saint Louis’s peetud maailmanäitusel, kus inglasest teeistanduse omanik Richard Blechynden otsustas serveerida teed jahutatult. Teekasvataja oli tulnud näitusele, et suunata rohelise teega harjunud ameeriklasi kasutama india teed. Ta oli valmis keetnud suure koguse musta teed, kuid kuumalaine tõttu ei soovinud keegi tema jooki proovida. Blechyndenil tuli mõte valada tõmmanud tee jääkuubikute peale ning pakkuda seda karastusjoogina. Sellest sai näituse külastajate lemmikjook ja jäätee muutus vähehaaval populaarseks terves USAs ja edaspidi ka Euroopas. Jääteed võib valmistada peaaegu igast teest, sealhulgas rohelisest, lisades tõmmanud ja maha jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Et jook mõjuks hästi ja värskendaks, pööra-

takse jäätee lisanditele suurt tähelepanu. Neist levinum on sidrunimahl. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Hägust teed saab selgemaks, kui lisada joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitrusviljade mahl on happeline ja aitab jäätee pHd reguleerida. Iidne siider Tunnustatud sommeljee Kristjan Markii ütleb, et head suvejooki iseloomustavad selle kergus ja värskendavad omadused ning vähene alkoholisisaldus (kui üldse), tänu millele on jook meie soojal suvel nauditav. Siidrit saab Markii sõnul pidada suvejoogiks eelkõige tänu joogi värskendavale iseloomule. Siidrit võib kirjeldada kui mõnusa puuviljase ja parajalt hapu maitsega janu kustutavat jooki. „Siidrite valik on meil viimaste aastate jooksul kõvasti suurenenud – valida saab nii kergemate kui ka jõulisemate maitsete vahel,“ kommenteerib Markii.

joogid Fotod Shutterstock

Jääteed võib valmistada peaaegu igast teest.

Esimesi ülestähendusi kääritatud õunamahlast ja selle joovastavast mõjust võib leida juba Egiptuse ja Sumeri antiikkultuuridest ning arvatavasti on siidri nimetus sama iidse päritoluga kui jook ise. Arvatakse, et sõna „siider“ pärineb heebreakeelsest sõnast shekar või kreekakeelsest terminist sikera, mis mõlemad tähendavad tõlkes alkohoolset jooki. Pärast antiikaega tuli kõnepruuki ladinakeelne nimetus cicera, millest tuleneb ka prantsuspärane cidre ja hispaaniakeelne sidra.

Siider kui maksevahend Aastasadu tagasi kaasnes tavalise vee joomisega sageli haigestumisrisk, millest tulenevalt maksti Vana-Rooma leegionäridele osa palka hoopis siidris. Siidris leiduvad happed ja alkohol takistasid tõvestavate mikroobide arengut kehas ja peale selle kõlbas alkohol haavade puhastamiseks. Parkainerikast siidrit peeti ka sobivaks kõhuhädasid leevendama. Euroopasse jõudis siider tänu Rooma leegionäridele, kes viisid oma vallutusretkede käigus Inglismaale nii siidri joomise kui ka valmistamise kombe. Inglismaad tabas siidri kiire võidukäik, kuna sealne maa ei sobinud viinamarjakasvatuseks, kuid õunapuude jaoks oli see ideaalse kliimaga. Inglismaalt levis siidrikultuur edasi ka Põhja-Prantsusmaale. Esimesed siidrivalmistajad pidid kasutama hapusid ja mõrkjaid metsõunu, sest tänapäevaseid sorte veel ei eksisteerinud. Nüüd kasutatakse õunasiidri valmistamiseks spetsiaalseid nn siidriõunasorte. Inglismaal oli veel paar sajandit tagasi kombeks maksta sulastele osa palka siidris. Tavaline kogus päevas oli ligikaudu poolteist liitrit, pühade puhul või kuumal suvepäeval võis päevatasu kerkida isegi kolme liitrini. Inglismaal on siidrit kasutatud ka rituaalsetes kombetalitustes, nagu näiteks ristimisel vee asemel.

joogid

Klassikalist (õuna)siidrit tehakse kogu maailmas siiani sajanditevanuse retsepti järgi: küpsed või isegi ülevalminud mahlased siidriõunad purustatakse ning saadud segul lastakse 1–3 päeva soojas seista. Seejärel segu pressitakse ja kurnatakse ning kääritatakse õhukindlalt suletud nõus. Siidri tööstuslikul tootmisel segatakse eri maitsevarjundite saamiseks omavahel eri õunasortide mahlu. Valdav osa tööstusest kasutab siidri valmistamiseks aga hoopis õunaveini, mis lahjendatakse, maitsestatakse ja lõpuks ka gaseeritakse. Eelistatumad maitsed N-ö klassikalise (hapuka) maitse pooldajad eelistavad õunasiidrit, magusalembesed joovad meelsamini aga pirnisiidrit. Peale kahe eelnimetatud maitse leiab poelettidelt ka mustika, greibi, sidruni, virsiku, maasika, jõhvika ja isegi leedripuumarja maitsega siidreid. Kristjan Markii arvates on levinuim maitse ikka õun, mida siis kombineeritakse vähemal-suuremal määral teiste marjade või puuviljadega. Arooniaid sisaldavad siidrid on Kristjan Markiid üllatanud oma elegantse harmoonia poolest, maasikasiidrid võrgutava magususe poolest. Tõsisem siidrisõber peab eeskätt lugu ikkagi õunast, arvab sommeljee.

A. Le Coq tõi äsja oma Sherwoodi siidrite sarjas müügile uue kerge granaatõunamaitselise siidri Sherwood Pomegranate. Varem on tootja turule toonud ka näiteks granadilli- ja valge viinamarja maitselised siidrid. Müügil on ka siidreid, mille alkoholisisaldus jääb alla 1,2%, ning neid peetakse alkoholivabadeks siidriteks.

Hapuka maitse pooldajad eelistavad õunasiidrit, magusalembesed joovad meelsamini aga pirnisiidrit.

Margit Aedla

Grillipidude lahutamatu osa!

Sel suvel on Rakvere juustumarinaadis šašlõkk ja Kaukaasiapärane šašlõkk täiuslikud kaaslased kõigile, kes peavad lugu grillimisest ja mõnusatest maitsetest. Rakvere juustumarinaadis šašlõkile annab hõrgu ja siidiselt pehme maitse Cheddari juustu ning maitsestamata jogurti marinaad, mille maitset täiendavad küüslauk ja piprasegu. Kergelt äädikasele Kaukaasiapärasele šašlõkile lisavad maitset tomat, must pipar, sibul, vürtsköömen, koriander ja tšilli. Kõht täis Eesti moodi! Rakvere.

Kõht täis Eesti moodi!

suvejoogid

Tervislik värske mahl mahlapressist

Parima hinna-kvaliteedisuhtega mahlapressid.

Suvi kostitab meid värskete puu- ja juurviljadega. Mis saab veel parem ja tervislikum olla kui oma kasvatatud saagist värske mahla joomine. Abiks on siin kodused mahlapressid.

ärsketest viljadest pressitud mahl on oma suure vitamiinisisaldusega sõna otseses mõttes energiapomm, mis tekitab sõltuvuse kõigile, kes on kord seda proovinud. Kõigepealt võikski läbi mõelda, kui palju on kodus vaba ruumi mahlapressi hoidmiseks. Kuna tegu on sageli igapäevase tarbeesemega, tuleks leida sellele sobilik asukoht, kus seda on mugav kasutada. Kasutuskohast ei tohiks asuda väga kaugel kraanikauss või nõudepesumasin, kus mahlapressi koostisosad on soovitatav iga kasutuskorra järel puhtaks pesta. Paljud tootjad on mahlapressi tähtsa koostisosa – sõela (mis koos selle küljes oleva riiviga eraldab viljadest mahla) – ümber pööranud. Kui varem asetus sõel mahlapressis nii, et selle laiem osa oli avatud ülespoole ja kitsam ja koonusepool allapoole, siis viimasel ajal on hakatud paigutama sõela pressis ümberpöördult: laiem osa all ja koonus üleval. Tootjate sõnul on sellisel moel töötav sõel veelgi efektiivsem ning aitab mahla viljalihast paremini eraldada. Mahlapresse on müügil väga erinevaid – igasuguse suuruse, värvuse ja kõikvõimalike funktsioonidega. Kuidas nende seast õige valik teha? Mida suurem, seda võimsam Väikeste mudelite puhul on hind soodsam, neid saab osta juba 40 euroga. Kuid arvestada tuleb, et odavamate ja väiksemate mahlapresside tootlikkus ja võimsus on võrreldes suuremate ja kallimatega tunduvalt väiksem. Paljude pisimudelite ja odavamate masinate puhul ei õnnestu enamasti teha väga selget mahla – ikka kipub mahl olema viljalihasem. Mida suurem on masin, seda suurem on ka masina tootlikkus ja võimsus. Kallimate masinatega saab valmistada kvaliteetsemat, selgemat mahla. Võimsamad masinad on 1000–1300 W jõudlusega. Sellise masinaga saab korraga läbi lasta kuni kaks ja pool liitrit mahla.

Toimi õigesti! • Kõik kivide ja kõvade seemnetega viljad (nektariinid, virsikud, mangod, aprikoosid, ploomid, kirsid) peab enne mahla pressimist kividest-seemnetest puhastama. • Kõiki tsitruselisi peab enne pressimist koorima. Samuti tuleb koorida näiteks mangosid, guajaave, meloneid ja ananasse. Foto Shutterstock

• Apelsine on soovitatav enne mahla valmistamist hoida külmikus – siis eraldub neist rohkem mahla.

• Apelsinimahla valmistades võib pressi lisada ka valget membraani apelsini koore all. Kogu koort ei tasu aga mahlaks teha, sest see muudab joogi mõruks. Valges Võimsa pressiga saab ühe korraga toota 2,5 liitrit membraanis peitub mahla, väiksema masinaga üksnes klaasi. palju kasulikke aineid. • Alles jäänud viljaliha koosneb peamiselt kiudainetest ja tselluloosist ning on seega nagu mahlgi väga toitainerikas. Ka viljalihal on kasutusvõimalusi, kuid oluline on meeles pidada, et viljaliha tuleb ära kasutada kohe samal päeval, muidu lähevad vitamiinid kaotsi. • Peale toiduvalmistamise sobib viljalihamass väga hästi komposti.

Mida väiksemaks läheb masina võimsus (220–900 W), seda väiksem on ka selle masina mahlatootmise kogus ehk ühik, mida saab masinast ühe töökorraga läbi lasta. Ära mahlapressi üle koorma! Suurtel masinatel on peal ülekuumenemise seade ehk turvalukk, mis garanteerib selle, et mootor läbi ei põleks. Just turvalukk reguleeribki mootori võimsusest lähtuvat töömahtu. Kui masin on tsükli läbinud, siis võib juhtuda, et masina peatades ning poole minuti pärast seda uuesti tööle klõpsates see enam ei käivitu. Intensiivsel kasutamisel peab teadma, et masin peab iga teatud aja tagant puhkama. Kui mootor on oma töömahu ületanud, läheb turvalukk peale. Turvalukk lü-

litub ise automaatselt välja, kui masin on vajaliku aja puhata saanud. Suurim viga, mis tehakse, on see, et loodetakse jaekaubandusest hangitud mahlapressiga hakata tootma suurt kogust mahla – eriti õunaajal. Suurematel masinatel on täitetoru, mille kaudu sisestatakse viljad riivini, sageli nii suure läbimõõduga, et sellesse saab panna sisse terve õuna või apelsini. Pisikesed masinad, mille võimsus on 200–300 W, töötlevad tükeldatud vilja – pealegi ei mahu nende täitetorust suured õunad ja apelsinid sisse. Seega väiksema võimsusega pressi puhul tuleb arvestada, et enne kui asuda mahla pressima, on vaja viljad parajaks tükeldada.

www.greenis.ee

www.versapers.ee

Margit Aedla

aed

Muuda suvine aiakastmine mugavaks! Kastmine kuumal suvel võib olla päris vaeva- ja aeganõudev töö. Õnneks on tänapäeval võimalik oma tööd nutika tehnika abil kergendada.

oduaia kastmiseks on palju võimalusi – olenevalt sellest, kui palju omanik tahab ise panustada ja mil määral ta usaldab kastmistöö automaatika hoolde. Igatahes saab lihtsale kastmissüsteemile juurde ühendada hulgaliselt nn mugavusseadmeid, aga ka kõikvõimalikke andureid, vett säästvaid detaile, mõõdikuid jm. Nii on võimalik luua tõeliselt nutikas kastmisvõrgustik, millele pole tarvis terve suveperioodi vältel enam kätt külge panna. Mugav ühendada Hea veesüsteemi toimimise aluseks on liitmikud. Kui liitmikud on katkised, kulunud või muul moel ebakvaliteetsed, läheb kõigepealt suur kogus vett lihtsalt kaotsi, seejärel langeb süsteemis surve ja lõppkokkuvõttes ei jõua vesi sinna, kuhu see on mõeldud. Levinud on tavalised kiirühendusega liitmikud, kus vooliku kumbagi otsa käib liitmik, mida saab klõpsuga kergesti ühendada. Veepüstolite ühendamiseks võib kasutada nn aqua-stop-liitmikut, mis võimaldab veepüstoli vooliku otsast sel moel lahti ühendada, et veevool lakkab ehk vesi ei pursku vooliku otsast edasi. Hea veepihusti peab kaua vastu Mida kvaliteetsemast materjalist on valmistatud pihustid ja otsikud, seda kallimad, aga ka vastupidavamad need tooted on. Kõige lihtsam pihusti omab enamasti vaid veejoa reguleerimisvõimalust, keerulisematele saab juurde ühendada juba eri tüüpi ja eri otstarbeks mõeldud otsikuid – suure murupinna kastmiseks, õrnaks kohtkastmiseks, juurikapeenra jaoks jne. Olemas on ka pika varre otsas asetsev pihusti, mille abil saab endale koduaeda mõnusa suveduši rajada.

Pihustid vajavad teatud rõhku, et üldse korralikult tööle hakata. Tavaliselt piisab 1,5–2 baari suurusest rõhust, mis meie tavapärase veevärgi keskmine surve ongi. Keerulisemad ja pika, sageli mitme jadaühendusega seotud veejuhtmed, võivad vajada ka lisarõhku, milleks tuleb süsteemi juba aiapump ühendada. Aedades on üsna levinud ka oma telje ümber pöörlevad vihmutid, mida saab seada mingit kindlat ala kastma. Mugav automaatjuhtimine Kastmise automaatne juhtimine käib lihtsustatult väljendades läbi kollektorite, andurite ja elektriliste sagedusmuundurite. Sellist kastmissüsteemi juhib arvuti ja selle süsteemi saab muuta kui tahes keerukaks. Automaatika annab kastmissüsteemi omanikule kahtlemata mugavuse – õhtuti, tööpäeva järel ei pea voolik näpus mööda aeda jalutama. Automaatika võimaldab tundide ja nädalate lõikes programmeerida, kuidas ja missugune süsteemi osa tööle läheb ja kui kaua töötab. Andurid lülitavad ka programmi ise välja, kui parasjagu vihma sajab ja kasta polegi tarvis. Täiuslikus süsteemis saab pihustid paigaldada

Pihustid vajavad teatud rõhku, et üldse korralikult tööle hakata.

Fotod Shutterstock

Kuidas valida voolikut? • On olemas neli voolikutüüpi: klassikalised kummivoolikud ning nõrgalt, keskmiselt ja tugevalt armeeritud voolikud. • Armeerimiskihtidest sõltub vooliku survetaluvus: mida enam kihte, seda jäigem on voolik. See tagab, et voolik talub ka tugevamat kui tavalistest veevärkidest väljuvat kahebaarist veesurvet. • Kõikidel sedalaadi voolikutel on olemas UV-kindlus, mistõttu neid ei riku ka päikese käes hoidmine. • Kõige uuem on kareda, sakilise pinnaga voolik, mille juurde käib ka spetsiaalne hoidik. Sakid tagavad, et voolik ei libiseks hoidjast välja. • Voolikuid on lihtsam ühest kohast teise liigutada poolide ja poolikärude abil.

maa alla, seadme käivitudes tõusevad need üles ja asuvad oma tööd tegema. Taimerid ja mõõdikud Uus ja mugav tarvik on elektrooniline veemõõdik, mille saab ühendada näiteks püstoli ja vooliku vahele. See seade mõõdab veekasutuse hulga ära. Selline mõõdik on väga kasulik juhtudel, kui on tarvis valmistada mingeid täpset veekogust vajavaid lahuseid või väetisesegusid. Ka tavalisse kastmissüsteemi saab ühendada kastmiskompuutreid, mis võimaldavad näiteks kasvuhoone kastmist reguleerida. Pinnasesse saab paigaldada vihma- ja niiskusandurid, mis annavad arvutile märku, millal täpselt kastmisega pihta on tarvis hakata ja millal enam peenrad vett ei vaja. Üha enam kogub populaarsust nn tilkkastmissüsteem. See seade korraldab aiaomaniku eest täppiskastmise – iga kindla taime juurele lastakse täpselt vajalik kogus vett täpselt õigel ajahetkel. Margit Aedla

Taevaskoda ja ööbikuorg Ilusal suvel on mõistlik veeta võimalikult palju aega Eestimaa looduses ja avastada imekauneid kohti. Tutvustame lähemalt paari põnevat paika ja anname vihjeid, mida seal vaadata ja teha. Taevaskoda – nõiakivi, koopad, kuradid Eesti üks ilusamaid looduslikke vaatamisväärsusi on Suur Taevaskoda. Ahja jõe kaldal Põlvamaa kõrges okasmetsas asuv paljand tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini. Oruperve suhteline kõrgus on kuni 38 meetrit. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli inimestel tavaks sellesse suurde liivaseina oma nimesid uuristada. Suurest Taevaskojast veidi ülesvoolu asuva kärestiku serval on suur Nõiakivi nimeline rändrahn ehk Salakuulaja kivi. Muistend räägib, et selle taha varjus rahvavanemate nõupidamist kuulama hiilinud vaenlase salakuulaja, kes hiljem kiviks nõiuti. Suur Taevaskoda olevat muistsel ajal olnud ohverdamiskoht. Legendid pajatavad Suure Taevaskoja kaljus asunud koobastest ja salakäikudest, kuraditest, hirmsast maost ja ennast kuldkammiga sugevast näkineiust. Väikese Taevaskoja paljandi kõrgus ulatub 13 meetrini. Ajaloolaste arvates on liivakiviseinte nimeks saanud Taevaskoja tõenäoliselt selle järgi, et taarausulised pidasid seal oma kogunemisi. Legend aga pajatab, et Vanapaganat lummas koha ilu niivõrd, et ta ehitas maa alla hulgaliselt toredaid ruume ja nimetas need Taeva Kodadeks. Taevaskoja Neitsikoobas.

Sageli kerkib üles küsimus, kumb nime variant on õige – Taevaskoja või Taevaskoda? Tegelikult tähistavad need eri objekte. Taevaskoja on küla nimi. Taevaskoda on liivakivipaljandi nimetus (Suur ja Väike Taevaskoda). Piirkonna tuntuim külastusala asub Saesaare paisust kuni Suure Taevaskoja kaljuni. Kõiki seal paiknevaid vaatamisväärsusi läbib ringikujuline Taevaskoja matkarada (3 km). Matka võiks alustada Saesaare parklast. Rada pidi lasku ürgorgu, möödu allavoolu paremalt kaldalt Saesaare hüdroelektrijaamast ja sisene sügavamale Ahja ürgoru loodusesse. Pilku püüavad Väikese ja Suure Taevaskoja paljandid, allikakoopad, kultuskivid, maalilised sillad ja vaated paljanditelt. Püüa ära arvata, millistes kohtades filmiti „Viimset reliikviat”, kuulata, kas Neitsikoopast kostab Taevaskoja neitsi kangastelgede laksumist, ja joo sõõm kristalset külma vett Emalättest. Loe üle trepiastmed, mis viivad Suure Taevaskoja paljandile. Ööbikuorg – linnulaul, järved ja vesioinas Umbes 10 km pikkune Rõuge ürgorg paikneb Haanja kõrgustiku loodeservas. Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-,

Fotod: Raivo Tasso, wikipedia

matkama

Matk Ööbikuorus.

Ööbiku-, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12–15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevaditi kajab ööbikulaulust. Sealsel matkarajal saab nautida väga omapärast loodust ja muidugi näha kuulsat vesioinast. Rõuge ürgoru matkarada laskub kiige juurest orgu, möödub pisikesest tiigist ja kulgeb mööda allikaterikast oru nõlva. Liinjärve kaldal saab vaadata vesioinast. Viimase konstrueeris ja ehitas omal ajal Friedrich Johanson, et oma talu veega varustada. Pump töötab alates 1939. aastast ja lööb 30 meetri kõrgusele veepaaki 5 m3 vett ööpäevas. Vesioinas on seade, milles hüdraulilist lööki kasutatakse vee tõstmiseks. Hüdrauliliseks löögiks nimetatakse kiiruse järsust muutumisest tingitud rõhumuutust torustikus. Seade koosneb toitetorustikust, töökambrist, õhukatlast ja survetorustikust, ta on konstruktsioonilt lihtne ja töötab automaatselt. Vesioinas ei nõua hooldamist, töötab kaua ja kindlalt. Vesioinas võib vett tõsta rohkem kui 50 m kõrgusele. Matkarada kulgeb edasi mööda külateed Liinjärve ja Valgjärve vahelt läbi ning pakub vaateid Ööbikuoru ja Linnamäe suunas. Edasi kulgeb rada mööda Rõuge Suurjärve – Eesti sügavaima järve edelakallast. Seejärel kulgeb piki järvede ahelat (Ratasjärv, Tõugjärv, Kahrila järv) Hinni kanjonini. Allikad: www.matkajuht.ee, Wikipedia, www. taevaskoda.ee, www.keskkonnaamet.ee

puhkus

Sport ja reisimine kuulub tippjuhi puhkuse juurde Oleme harjunud kuulma, et tippjuhid eriti ei puhka, sest tööd on palju ja aega vähe. Uurisime kahelt tippjuhilt, kui palju nad plaanivad sel suvel puhata ja millised tegevused kuuluvad tingimata nende suve juurde.

Kaido Saar, Bigbanki juhatuse esimees

Tavaliselt ma suveks pikki ja kaugete reisidega seotud plaane ei tee. Veedan puhkuse koos lapse ja lähedastega. Tahaksin olla siin siis, kui Eestimaal juhtub ilus suvi olema, aga selle jaoks tuleb ju oma plaanides väga paindlik olla! Juuni alguses koos tuhande eestlasega Peterburi avastamine ja lisaks ka mõned sündmused Eestis on siiski juba kalendris kirjas. Turismivaldkonnas töötades ei ole loomulikult suvi see aeg, kui saab rahulikult Suvi on Riina Roosipuul korda läinud siis, kui saab maakodus mitmeks nädalaks puhata. juhtme seinast välja tõmmata. Kuna teletornis on suvi kõrghooaeg ning suve jooksul toimub palju sündmusi, siis tuleb puhkuseplaane seades ka nendega arvestada. Turismitöötajana võtan tavaliselt töö ka puhkusele kaasa – selles mõttes, et Eestis, aga ka mujal, teisi muuseume külastades ja atraktsioonidel käies, mõtlen alati sellele, mida saaksin teiste kogemustest õppida. Suvi on korda läinud siis, kui õnnestub kodumaa kõige imelisemaid suveilmasid maakodus nautida ja mitte nendel vähestel päevadel tööl olla. Minu suvi algab traditsiooniliselt toreda tenniseturniiriga Pärnus ja kindlasti külastan suve jooksul oma sõpru nende maakodudes. Lapsepõlvetalu ootab mind ka alati. Mulle meeldib mängida tennist. Kuigi spordihallis on mugav ja treenimistingimused stabiilsed, ei saa siseruumis sportimist kuidagi võrrelda mängurõõmuga vabas õhus. Väliväljakuid on palju ja nii mõnigi on väga kaunis kohas. Nii saab suvel tennist nautida rohkem ja lihtsamalt. Kuna tennis on igas mõttes seltskondlik mäng, siis tähendab see lisaks sporditegemisele ka meeldivat seltskonda, kellega pikkadel suveõhtutel on ka pärast mängu tore aega veeta. Suvi ei oleks minu jaoks suvi, kui mul ei õnnestuks linnast välja saada. Lihtsalt olla, aeg maha võtta, metsast ande otsida, näppe mulda pista, võimalikult palju looduslikes veekogudes ujuda – see ongi puhkus!

Kavatsen suvel kindlasti puhata, sest aasta on olnud tööd tihedalt täis ja isegi kurnav. Lisaks panga efektiivsuse kasvatamisele tõime turule ka mobiilse krediitkaardi – viimane oli väga suur pingutus. Olen suveks plaaninud kahenädalase reisi Kariibi mere piirkonnas asuvale Haitile, mis kuus aastat tagasi maavärinas tugevalt räsida sai. Finantsvaldkonda iseloomustab hooajalisus – äriaasta panganduses sarnaneb enim kooliaastaga, kus sügisest kevadeni tehakse maksimaalne pingutus ning suvel kavandatakse järgmist hooaega ja laetakse akusid. Arvan, et olen aastate jooksul suviti piisavalt puhanud ning minu jaoks on suvi hea aeg teha kokkuvõtteid. Tihtipeale tulevad suvel muidugi töömõtted randa kaasa ning siis on mõnus neid tuulekohina saatel analüüsida. Töörütm on olnud viimastel aastatel valdavalt sarnane – tempokas. Loomulikult läheb see samm-sammult aina kiiremaks, sest pangandusturg muutub koos ühiskonna tarbimisharjumustega – soovitakse paindlikke ja personaalseid lahendusi, mida ei pea kaua ootama. Kiirus on võtmeküsimus. Sellest tulenevalt on nii minu kui ka Bigbanki ajakasutus muutunud palju paremaks. Eestis ma tavaliselt pikemalt ei puhka, sest puhkuse ajal soovin laiendada silmaringi ja kogeda teist kultuuriruumi. See võimaldab ka ennast puhkuse ajal täielikult välja lülitada ja energiat taastada. Kaido Saar seab suvel sammud Viimastel aastatel Haitile. olen kõik oma puhkused veetnud eri Ladina-Ameerika riikides aktiivselt ringi liikudes. Eestimaa suvi on mõnus ja siin on palju põnevaid kohti, mida külastada, kuid neid on võimalik nautida ka nädalavahetustel. Valgetel suveõhtutel meeldib mulle rattaga ringi sõita ja meie ilusat loodust nautida, see on väga mõnus ja kasulik ka. Tahan seda teha niipalju kui võimalik. Kahtlemata kuulub suve juurde sportimine ja grillimine ning kui muru niidetud saab, siis luban vahel endale ka ühe külma õlle.

Fotod erakogu

Riina Roosipuu, SA Tallinna Teletorni juhataja

Kuhu minna suvel?

Kuhu minna suvel? Foto Anton Klink

Folgisuvi tuleb vaheldusrikas! Rahvamuusikasõpru ootab vahva ja tegus suvi, kus festivale mööda sõites saab riigile peaaegu tiiru peale teha ning vahepeal üle meregi käia. Juttu ja tantsu! 6.–10. juulil ootab kõiki folgisõpru Eesti kõige lõunapoolsem rahvamuusikapidu – Võru Folkloorifestival. Seal on ruumi nii lauluhäältele kui toredatele vestlustele, aga kõige rohkem keskendub see pidu siiski tantsudele. Tulijaid ootavad värvikirevad kontserdid ja simmanid, võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, õpitoad, suur tänavatants, õhtulaulud Tamula rannal, noorte rahvamuusikute kontserdid, öökino ning kunsti- ja käsitöölaat. Kõige kuumem festivalipaik on kahtlemata Võru linn, kuid festival kutsub ka teistesse Võrumaa paikadesse – näiteks

Kitse külla Meremäe vallas, Rogosi mõisa Ruusmäel, Navi seltsimajja ja August Teppo Lõõtsatallu Loosu külas. Rõõmu kogu perele! 14.–17. juuli tasub veeta Hiiumaal – toimub XII Hiiumaa Pärimusmuusikafestival ehk lihtsamalt öeldes Hiiu folk. Kõige kaugemad esinejad tulevad sel aastal Hiinast, üles astub ka belgia, soome ja rootsi artiste. Enamik esinejaid on aga meie kodumaised lemmikud – Kihnu Poisid, Paberits & Tirmaste, Jää-äär, Trio Soon-Piho-Lepasson, Vox Clamantis ja Seto leelo, Robirohi, Aleksandra Kremenetski ja Mirjam Kivisild, Triskele, Andres Uibo, Robert Jürjendal, Antsud, Jaak Sikk, Lätte Veetallajad, Kadri Voorand, Liisi Koikson, Jaak Sooäär ja Paul Daniel, Rondellus, Janne Suits ja Kristi Kool, Krista Sildoja ja Mooste Rahvamuusikakooli pilliklubi, Piret Päär & Tuule Kann, Tõun ja Nõgisto jpt. Folgisõbrad on seda nimetanud Eesti kõige peresõbralikumaks ürituseks. Hiiu

Florian Zelleri komöödia

TÕDE EHK VALETAMISE MEISTRIKLASS 7. juuli -12. august Ohtu tallisaalis

Mängivad: Roman Baskin, Elina Reinold, Helena Merzin, Riho Kütsar Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas ja tund enne etendust kohapeal.

www.kell10.ee

Kauneid elamusi jagub ka maakonna teistesse paikadesse, täpsem ajakava peaks selguma õige pea. Kuna Viljandi on küllaltki väike, folgi ajal aga on külalisi palju, tasub ööbimiskoht broneerida juba varakult.

Viru folk

folk on tõesti kogu-saare-üritus, kauneid kontserte, loodusvaatlusi, loenguid ja vestlusi jagub paljudesse kohtadesse. Lisaks viib loodusemees Tiit Leito huvilisi Salinõmme sadamast Hanikatsi laiule. Nalja saab Hiiumaal ka. Hiiumaa elav luuleklassik Ave Alavainu naerab senimaani, kuidas tema kauni rahvariide stiilis rõivaga kontserdil käis ning pärast ema käest kuulis, et see vanaema asjade hulgast leitud kena riidetükk oli hoopis... öösärk! Naise hääl kajab võimsalt! XXIV Viljandi Pärimusmuusika Festival toimub 28.–31. juulil Mulgimaa pealinnas. Festivali läbivaks teemaks on naise hääl, korraldajate sõnul üks kaunimaid ja väljendusjõulisemaid looduslikke helisid maailmas. Paljudes maades, Eestis sealhulgas, on läbi ajaloo peetud naiste kultuuri ja naiste laulu meeste omast vähem väärtuslikuks. Meie esimesel üldlaulupeolgi 1869. aastal laulsid vaid meeskoorid.

Roman Baskini suvelavastused

Pidu üle Raplamaa 3.–7. augustil peetakse folgipidu Märjamaal. Miks just Märjamaa ja kuidas see rahvamuusikaga seostub? Väga lihtsalt – Märjamaa on Eesti suurim vald ja siin elab üle 7000 inimese. Kuna väga palju inimesi tegeleb Märjamaal rahvakultuuriga, loodi 2006. aastal festival Märjamaa Folk. Festivali põhieesmärk on hoida traditsioonilist kultuuri ja tagada selle püsimajäämine, samuti tutvustada teiste rahvaste kultuure. Traditsiooniks on muutunud festivaliklubid, kus folgil osalevad grupid õpetavad teistele oma maa rahvatantse. Lisaks kontsertidele pakub folk võimalust osaleda viiiuli- ja lõõtsalaagris, võtta osa käsitöö valmistamise töötubadest, käsitöölaadast ja vanade autode näitusest. Festival lõppeb finaalkontsertiga lauluväljakul.

Viljandi Pärimusmuusika Festivalil kõlab naiste hääli nii Eestist kui ka märksa kaugemalt. Artiste tuleb Viljandisse kokku paljudest riikidest – Koreast ja Ukrainast, Afganistanist ja Portugalist, Malilt ja veel nii mõnestki lähemast ja kaugemast kohast. Ilmselt võib väita, et folgipidudest on Viljandis peetav kõige laiema rahvusvahelise haardega. Folgikontsertide kõrval on festivalil tähtis osa ka õpitubadel, lasteüritustel ja muudel põnevatel ettevõtmistel.

h o o a j a p e ato e ta j a

Riikide nimekiri, kust Märjamaa Folgile esinema on tuldud, on uhke ja pikk: esinejaid on saabunud Soomest, Rootsist, Norrast, Lätist, Leedust, Poolast, Saksamaalt, Belgiast, Kreekast, Jaapanist, Hispaaniast, Iisraelist, Indoneesiast, Gruusiast, Venemaalt, Iirimaalt, Inglismaalt, Slovakkiast, Hiinast, Prantsusmaalt ja Tšehhist. Saarte lummuses Augustikuu keskpaigas kogunevad rahvamuusikasõbrad Käsmu, kaunisse ajaloolisesse kaptenitekülla, sest 12.–14. augustil toimub Viru Folk. Selleaastase Viru Folgi märksõnaks on Põhjala saared. Meeleolukas muusika jõuab kuulajateni Islandilt, Fääri saartelt, Shetlandi saartelt, Ahvenamaalt ja Gotlandilt ning mõistagi meie oma saartelt. Tasub meeles pidada, et päris paljude Eesti muusikute juuredki asuvad saartel, isegi kui ammu mandril elatakse. Ühe põneva ettevõtmisena saab külastada Käsmu lähedal asuvat Kuradisaart. Tegevust jätkub viiele lavale ja ka kirikusse ning peale kontsertide kuulamise saab osaleda laulumängu õpitoas. Anne-Mari Alver

linna muusika

5.–10.07

Alan Ayckborni komöödia

MILJONITE LEMMIK

Ida-Virumaa

14. juuli-7. august Otepääl Kaarna järve ääres Villa Müllerbecki õuel Mängivad: Marko Matvere, Merle Palmiste, Hendrik Norman jpt. John Patricku koomiline triller

SKANDAALISALU

28., 29., 30., 31. juuli Ohtu mõisa tallisaalis Mängivad: Marta Laan, Roman Baskin, Alo Kõrve, Mart Toome August Strindbergi kiredraama

PREILI JULIE

18.-29. august Ohtu mõisa tallisaalis

Mängivad: Kersti Heinloo, Andres Mähar, Kati Ong

T 5. juuli kell 19 Jõhvi kontserdimaja

“Mere džäss”

Holger Marjamaa (klahvpillid), Mairo Marjamaa (saksofon), Tanel Ruben (löökpillid), Heiko Remmel (kontrabass)

K 6. juuli kell 19 Jõhvi Mihkli kirik

Saara Kadak ja Rolf Roosalu Kogu festivali kava: eestikontsert.ee/johvi

Eesti Kontserdi suurtoetaja

Ametlik autopartner

Alutaguse Seiklusklubi

Kuhu minna suvel?

TartuMAA

JUULI

AUGUST

14.–15. juuni Etendus „Kass tulisel plekk-katusel” kl 19 Laitse Graniitvilla. 17. juuni Jüri Pootsmann ja ansambel Dagö kl 20 Viimsi vabaõhumuuseum 18. juuni Mick Pedaja kl 20 Viimsi vabaõhumuuseum 18.–19. juuni Lasteetendus „Mia suvepidu” kl 10, 11 Polli loomaaed 22. juuni Kiiu jaanituli: Terminaator kl 19 Kiiu mõisapark; Suur jaanituli väikeses Pikva külas, kl 22 23. juuni Viimsi jaanituli – Folk Higlights Orchestra & Traffic, õhtujuht Mait Trink; Lohusalu sadama jaanituli: Kukerpillid, Hellad Velled

1.−3. juuli Etendus „Dorian Gray portree” kl 19 Viinistu katlamaja 6. juuli Džässieri. Laura koos Tafenauga „Tribute to Marju Kuut” kl 19:30 Kallaste turismitalu 8. juuli Hedvig Hansoni trio „Ilus elu mere ääres” kl 20 Rootsu Saare-Resto Pranglil 10. juuli Kellaviietee Keila-Joa lossis; Pearu Paulus & live bänd – „Ühega miljoneist” kl 19 Kõue mõis; Hedvig Hansoni trio „Ilus elu mere ääres” kl 20 Viinistu kunstimuuseum 12.–14. juuli Etendus „Libahunt” kl 19:30 Kernu mõisa küün 14. juuli „Mägisibul” – Tõnis Mägi ja Riho Sibul kl 20 Kõltsu mõis 20. juuli Saara Kadak & Kõrsikud kl 20 Kõltsu mõisa suveaed 22. juuli Tanel Padar & The Sun, Sandra Nurmsalu kl 19 Pikva külaplats 25.–27. juuli Etendus „Tõde ehk Valetamise Meistriklass” kl 19 Ohtu mõis 26. juuli Lauri Saatpalu ja Raivo Tafenau „Isaga draakonil” kl 19:30 Kallaste turismitalu

2. august Shanon kl 19:30 Kallaste turismitalu 4. august Jaan Tätte „Kohtumine silmapiiril” kl 20 Lohusalu sadam 7. august „Mina jään” – Lenna Kuurmaa ja Koit Toome kl 19 Viinistu kunstimuuseumi õu 8.–9. august Etendus „Me ootasime teid pikisilmi” kl 19 Lohusalu sadam 11. august Kaunimate aastate vennaskond – La Cucaracha kl 19 Kõue mõisa aed 11.–13. august Viimsi suveteater „Mereplekid” – rannarahva suur piirituse vedamine kl 19 Viimsi vabaõhuteater 12. august Ruja keelatud kontsert – Rein Rannap, rokkbänd, Kristjan Kannukene kl 19 Keila laululava 17.–18. august Etendus „Vanapagan” kl 19:30 Kernu mõisa küün 27. august Muinastulede öö Lohusalu sadamas; Muinastulede öö Prangli saarel 30.–31. august Etendus „Kass tulisel plekk-katusel” kl 19 Laitse Graniitvilla

10. juuni Margit Tali & Andres Vago kl 20 Vilde lokaal ja kohvik 10.–11. juuni Emajõe Suveteater: „Katarina mõrsjalinik. Risti ja kivi tee” kl 20 Tartu Jaani kirik 15. juuni Ansambel Naised köögis „See pole ainult sääskede ja siilide öö” kl 19 Pärnaõie talu 16.–25. juuni Muusikasuvi Antoniuse õues 20. juuni Põnev ja romantiline öine kanuusõit Emajõel kl 22:30

2. juuli Popkooripidu: koos ansamblid Apelsin, Mahavok, Fix, Karavan, Kukerpillid, Justament, Traffic ja Põhja-Tallinn kl 19 Tartu lauluväljak 3. juuli Liivimaa RK takistussõiduvõistlus kl 10 Saksa ratsutamiskompleks 7.–12. juuli Festival „Klaaspärlimäng” kl 19 Tartu Jaani kirik 8. juuli Ines – akustiline suvekontsert kl 20 Luke mõis 8.–9 juuli Muusikaline koguperelavastus „Üle linna Vinski” kl 18 Tartu laulupeomuuseumi hoov 9.–10. juuli Tartu Hansapäevad 10. juuli Mati Nuude 75 – juubelituur kl 20 Elva laululava 12. juuli „MägiSibul” – Tõnis Mägi ja Riho Sibul kl 20 Antoniuse õu 15. juuli Right Said Fred & East 17 kl 18 Tartu lauluväljak 15.–16. juuli Punk & Rock Festival kl 17 Eesti Rahva Muuseum Raadil 15.–17. juuli Rally Estonia 2016 kl 19 Raekoja plats ja Toomemägi 20.–24. juuli Suvine maalilaager Karula rahvuspargis

1.–6. august XI PÖFFi Tartu armastusfilmide festival kl 22 Raekoja plats 2. august Maarja-Liis Ilus ja Karl-Erik Taukar „Kohtumine” kl 19 Antoniuse õu 4. august Karl Madis ja Karavan – „Hitid läbi aegade” kl 19 Luke mõis 5.–6. august XI Emajõe Festival Karlova sadamas Suvelavastus „Odysseia” kl 20 Tartu Uus Teater 6. august „Mina jään” – Lenna Kuurmaa ja Koit Toome kl 19 Kiivitaja talu Pangodil 7. august Emajõe Suveteater: Kaunimate Aastate Vennaskond „20 suve südames” kl 19 Tartu Laulupeomuuseumi õu 8.–9. august Etendus „Kus Sa oled, Juhan Liiv” kl 20 Liivi muuseumi rehe all Alatskivil 10. august Annely Peebo, C-JAM & Urmas Lattikas „Suveöö” kl 19 Tartu Pauluse kirik 12. august Esietendus „Pettsoni ja Finduse rebasejaht” kl 18 Teatri Kodu sisehoov

12.–13. august Suvelavastus „Odysseia” kl 20 Tartu Uus Teater 13. august Tartu Toidufestival kl 10 Tartu kesklinn 16. august „Mina jään” – Lenna Kuurmaa ja Koit Toome kl 19 Luke mõisa aed 17. august Saara Kadak & Kõrsikud kl 19 Antoniuse õu 17.–20. august Linnafestival „UIT” 21. august 10. Tartu rulluisumaraton kl 11 Tartus

HENRIK NORMANNI USKUMATUD SEIKLUSED NEW YORGIS (vihma korral sees!)

Algus kell 20 Piletid: Piletilevi, Piletimaailm, Selver, Rimi, Statoil ja kohapeal, eelmüügist odavam 30 Soodushind: õpilased, tudengid, pensionärid.

JUUNI

JUULI

AUGUST

21. juuni Karl- Erik Taukar ja Eric Kammiste – akustiline suvekontsert kl 20 Luke mõis 29. juuni Jassi Zahharov ja Oliver Kuusik „Küll sinust meri mehe teeb” kl 20 Antoniuse õu 29. juuni – 2. juuli Tartu loodusfestival 10. juuni Tõnis Niinemetsa start-up comedy „Ämbrisse astumise ajastu” kl 20 Ammende Villa 10.−11. juuni Hea toidu festival „Grillfest” Pärnu Vallikääru aasal; 11 juuni Raadio Star FM suvetuur kl 20 Pärnu Vallikäär 18. juuni Ansambel Naised köögis „See pole ainult sääskede ja siilide öö” kl 19 Reiu puhkekeskus 21. juuni „Tere, Pärnu suvi!” 23. juuni Kihnu jaanituli; Kurgja jaanituli 28. juuni Jassi Zahharov ja Oliver Kuusik „Küll sinust meri mehe teeb” kl 20 Ammende Villa 30. juuni Etendus „Ürgmees” kl 20 Pärnu kontserdimaja; Pearu Paulus & live bänd – „Ühega miljoneist” kl 20 Ammende Villa

22 juuli „MägiSibul” – Tõnis Mägi ja Riho Sibul kl 20 Kiivitaja talu Pangodil 24. juuli Etendus „Kus Sa oled, Juhan Liiv” kl 20 Liivi muuseumi rehe all Alatskivil 27. juuli C-JAMi ja Kristjan Kannukese leegitsev kontserttuur „Põlemine” − Gunnar Graps 65 kl 21 Hansa hoov 28 juuli Anne Veski juubelikontsert „Ma tänan teid” kl 21 Tartu laululava 30. juuli Etendus „Kus Sa oled, Juhan Liiv” kl 20 Liivi muuseumi rehe all Alatskivil 6. juuli Hedvig Hansoni trio „Ilus elu mere ääres” kl 20 Pärnu jahtklubi 7. juuli XII Pärnu ooperipäevad: G. Donizetti „Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused” kl 19 Pärnu kontserdimaja; Melanhoolsed meestelaulud kl 20 Ammende Villa 12. juuli Mati Nuude 75 – juubelituur kl 20 Pärnu Vallikäär; C-JAMi ja Kristjan Kannukese leegitsev kontserttuur „Põlemine” − Gunnar Graps 65 kl 21 Ammende Villa 13. juuli „Mägisibul” – Tõnis Mägi ja Riho Sibul kl 20 Ammende Villa; C-JAMi ja Kristjan Kannukese leegitsev kontserttuur „Põlemine” − Gunnar Graps 65 kl 21 Tori Sõjameeste Mälestamise Kirik 13.−17. juuli Etendus „Pao-pao. Kuldse Trio lood” kl 20 Paikuse-Reiu vabaõhulava 17.–20. juuli Etendus „Meri muigab teitele vasta!” kl 19:30 Kihnu saarel 20.−24. juuli Etendus „Pao-pao. Kuldse Trio lood” kl 20 Paikuse-Reiu vabaõhulava 21. juuli Dave Benton ja Anett Kulbin „Saare naine” kl 20 Ammende Villa 21.–24. juuli Etendus „Meri muigab teitele vasta!” kl 16:30 Kihnu saarel 22. juuli Muruniidukite kokkutulek Kihnus 23.–24. juuli Külapillimeeste kokkutulek Pärnus Nooruse majas 24. juuli Anne Veski juubelikontsert „Ma tänan teid” kl 21 Pärnu Vallikäär 29. juuli Kihnu-Ruhnu mängud; Etendus „Kahe lugu” kl 19 Endla Küün 31. juuli „Mamma Mia!” – unustamatud ABBA hitid. The Ilves Sisters kl 19 Ammende Villa

 50 38 045

3. august C-JAMi ja Kristjan Kannukese leegitsev kontserttuur „Põlemine” − Gunnar Graps 65 kl 21 Pärnu Steineri maja aed 4.–6. august Weekend Festival Baltic Pärnus 5. august Etendus „Karlsonson” kl 19 Tõstamaa mõis; Etendus „See on minu pidu ja teen mis tahan (suren või ära)” kl 20 Kentuki Pubi 5.–6. august XIX Gildipäevad Pärnus 6. august Lambapäev Kurgjal; Raskeveohobuste päev Nurmenuku talu- ja puhkekeskuses 6.–7. august Etendus „Karlsonson” kl 15, 19 Tõstamaa mõis 8. august „Mina jään” – Lenna Kuurmaa ja Koit Toome kl 19 Ammende Villa 10. august „Ürgmees” kl 20 Pärnu kontserdimaja 11. august Ruja keelatud kontsert – Rein Rannap, rokkbänd, Kristjan Kannukene kl 19 Ammende Villa; Etendus „Kahe lugu” kl 19 Endla Küün 12. august Etendus „Me ootasime teid pikisilmi” kl 19 Kentuki Pubi õu 13. august Kihnu Tantsu Pää; Festival „Augustiunetus – kunstide öö” Pärnus 13.–14. august Etendus „Karlsonson” kl 15, 19 Tõstamaa mõis; Jaan Tätte „Kohtumine silmapiiril” kl 20 Reiu puhkekeskus 14. august Kaunimate aastate vennaskond – La Cucaracha kl 19 Ammende Villa 17.–19. august Etendus „Karlsonson” kl 19 Tõstamaa mõis 18. august Saara Kadak & Kõrsikud kl 19 Ammende Villa 20. august Hapukurgifestival Tahkurannas

Hedvig Hansoni Trio

Ilus elu mere res 2. o7 Orjaku külamaja, Hiiumaa 3. o7 Kuressaare kuursaal 6. 07 Pärnu jahtklubi 7. 07 Café Noble, Tallinn 8. 07 Rootsu Saare-Resto, Prangli 9. 07 Dirhami Suvekohvik,

LISAETENDUSED VABAÕHULAVADEL 10.06 PAIDE VALLIMÄGI (KULTUURIKESKUS) 11.06 PÄRNU KUURSAALI KÕLAKODA 14.06 KADRINA LAULULAVA (HUVIKESKUS) 15.06 PALAMUSE LAULULAVA (RAHVAMAJA) 16.06 TARTU HANSAHOOV (ÕLLETARE) 19.06 KEILA LAULULAVA (KULTUURIKESKUS)

TartuMAA

JUUNI

PärnuMAA

HARJUMAA

Põnevamad üritused

Läänemaa

Hedvig Hanson – laul Andre Maaker – kitarr Marti Tärn – löökpillid

10. 07 Viinistu kunstimuuseum 12. 07 Ruhe Rannamaja, Neeme 13. 07 Vormsi rahvamaja 14. 07 Haapsalu kuursaal 15. 07 Koguva sadama kohvik, Muhu 16. 07 Vilsandi paadikuur Kontserdi algus kell 20.00 Lisainfo www.kuula.ee Piletid Piletilevist