Suvesündmused (mai 2019)

Suvesündmused Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

20

Mai 2019

F E S T I VA L

2.–3. AUGUST PÕLVA INTSIKURMU METSAPARGIS KERLI, EWERT AND THE TWO DRAGONS, SUPERORGANISM (UK), CHINESE MAN (FR), LOLA MARSH (IL), IVAN DORN (UA) MY BABY (NL /NZ), ANNA KANEELINA, KURADI SAAR, KADRI VOORAND IN DUO WITH MIHKEL MÄLGAND, MILJARDID, ANETT, MICK PEDAJA, LENNA, EIK, JAN HELSING, JT CONCEPTION, DUO RUUT, IRIS GOLD (UK/DK), CHRIS NOAH (LV), CATAPULTA, VILLEMDRILLEM, MART AVI, POM POKO (NO), PLUUTO, YASMYN, IDIOTAPE (KR), GARDEN CITY MOVEMENT (IL), TALBOT, RESTLESS EXPERIENCE, OOPUS www.intsikurmu.com

19

MUNALINN

Armastatud

butiikfestival Intsikurmu

tuleb taas

Intsikurmu festival toimub seitsmendat aastat järjest. Ürgses metsapargis toimuv atmosfäärifestival kutsub külastajaid sisuka programmi, arvukate artistide, kunstiinstallatsioonide, metsarestoranide ja Lastekurmuga.

2.–3. augustil toimuval festivalil panevad metsapargi kõlama värsked ja põnevad artistid meilt ja mujalt.

Esimest korda Intsikurmu ajaloos tuleb lavale Lõuna-Korea bänd. Žanreid purustav, elektroonilist muusikat ja klassikalist rokki oskuslikult segav trio IDIOTAPE on leidnud tunnustust nii kodus kui ka kaugemal. Korea muusikutele lisaks lisab festivali põnevasse muusikapaletti värve Ukraina poptäht Ivan Dorn, kes sai 2011. aastal oma debüütalbumiga “Co’n’Dorn’” üleöö kuulsaks. Tema isiku-

pärane imago, vastuoluline ja julge karakter, nakkavad tantsusammud ning eklektiline muusikastiil mõjuvad kui värske õhk uinuva Ida-Euroopa muusikamaastikule.

Instikurmus astub teiste seas üles ka R&B jumalanna Iris Gold, kes võitis Eesti fännide südamed juba Tallinn Music Weeki raames toimunud showcase`il “Intsikurmu Festival Night”.

Kõige rahvusvahelisem grupp on aga Superorganism, mis koosneb kaheksast liikmest, kellest seitse elavad Londonis ühise katuse all ja on kokku tulnud maa-

ilma eri paigust: Suurbritanniast, Jaapanist, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Nende muusikavideod ja lavaline visuaal on tõeline kummardus popkultuurile, mis on teinud bändist viraalse interneti enigma, millesse on raske mitte kiinduda.

Kodumaistest artistidest on festivalile tulemas kirev seltskond ning muusikat jagub igale maitsele. Välismaal edu saavutanud Kerli, Ewert and The Two Dragons ning Kadri Voorandi ja Mihkel Mälgandi duo. Kuulda võib põnevaid Soundcloudi räppareid, nagu Pluuto ja

Villemdrillem, kauneid vokaale pakuvad Lenna ja YASMIN, kosmilisi helisid toovad Mick Pedaja ja Anett.

Pere- ja lastesõbralik atmosfäärifestival kutsub kõige nooremaid kolmandat aastast järjest toimuvale, eraldi programmiga Lastekurmule, kus saab puhata, mängida, meisterdada, õppida, avastada, ajusid ragistada, teatrit teha ning kontserte kuulata.

Nii nagu eelmisel aastal, on võimalus glämpida ehk ööbida lisaks tavatelklale ka kõikide mugavustega avarates hotell-telkides.

Muusikalavastus „SUIDSUSANNASÜMFOONIA“ 2.–4. augustini Mooste Folgikojas Eesti Filharmoonia Kammerkoori muusikalavastus „Suidsusannasümfoonia“ on inspireeritud suitsusaunapärandist, „Kalevalast“ ja Hasso Krulli eeposest „Kui kivid olid veel pehmed“. Muusika kirjutas Märt-Matis Lill, lavale seab suurteose Tarmo Tagamets Rakvere Teatrist, kunstnik on Liisa Soolepp ning juhatab Kaspars Putniņš.

Esitajatena on lisaks koorile kaasatud pärimusmuusikud Mari Kalkun ja Meelika Hainsoo, ERSO instrumentalistid ning näitlejad Lauli Otsar, Sten Karpov (Endla Teater) ja Agu Trolla.

Kaasahaarav muusikalavastus viib vaatajad suitsusaunamaailma, kus elustuvad loomismüüdid ja kangelaslood olnud aegadest. Lugu jutustab elukaarest, mis teeb läbi sünni, haigestumise ja surma, aga ka tervenemise ja uuestisünni.

Etenduse päevadel toimub Moostes lisaprogramm „Suidsusannasümfoonia melu“, kus saab tutvuda suitsusauna traditsioonide ning kohaliku käsitöö ja toiduga.

Vt lisa www.epcc.ee ja www.savvusann.ee Piletid Piletilevis: kuni 2. juunini 15/20 €, hiljem 20/25 € ja enne etendust kohapeal 30 €

TALLINNA KITARRIFESTIVAL

XIV Tallinna kitarrifestival

8.–14. juunini Juba 14. korda toimuv Tallinna kitarrifestival toob kitarrimuusika kogu oma stiilirohkuses koju kätte.

Kohal on maailma absoluutsed tipud, kuulda saab nii džässi, fingerstyle’i, klassikat kui ka folki. Kõlab muusika Brasiiliast, Argentinast, Vahemere ja Balkani maadest ning ka lähemalt, Põhjamaadest. Esinejaid tuleb väga erinevatest maailma nurkadest.

Peaesinejad on: Aniello Desiderio Itaaliast, keda on nimetatud geeniuseks, imelapseks, koguni sajandi kitarristiks. Mainekatelt rahvusvahelistelt konkurssidelt on mees kogunud 18 esikohta. Teda on võrreldud Paganini, Liszti, Regondi või Giulianiga; Frank Vignola ja Vinny Raniolo USA-st, kes segavad oma loomingus elemente nii Bachist, Mozartist, džässist, bluusist kui ka näiteks Bob Marleyst. New York Times on Vignola nimetanud kitarrimaailma üheks säravaimaks täheks; Tilman Hoppstock Saksamaalt, kes on üks silmapaistvamaid meistreid klassikalisel kitarril.

Tema kontserdikarjäär sai alguse 70ndate lõpus ning on viinud teda enam kui 40 riiki. Veel on Hoppstock õppinud tšellot ning tegutseb heliloojana.

Kitarrifestivali kunstilise juhi Tiit Petersoni sõnul pannakse esinejate valikule suurt rõhku.

Tänavune festival paistabki silma oma rikkaliku kava ja kitarrimuusikastiilide rohkusega. Mängijaid tuleb veel näiteks Tšiilist, Austraaliast, Jaapanist, igaühel neist on eriilmeline muusikaline isiksus.

Petersoni sõnul on üritusega aastate jooksul ka Tallinnast välja jõutud. Sel korral võib kontserte nautida Tartus, Pärnus, Rakveres, Jõhvis, Haapsalus ja Keila-Joal. Erinevad kontserdipaigad loovad omanäolise atmosfääri ning inimestel on võimalik ka väljaspool pealinna festivali külastada.

Eesti artistidest astub üles uudne trioprojekt koosseisus Vaiko Eplik, Ain Agan ja Andre Maaker.

Toimub ka rahvusvaheline kitarrikonkurss, kus on võimalik osaleda muusikutel kõikjalt maailmast. Edasi pääseb neli esinejat ja finaalkontsert toimub 9. juunil Kadrioru lossis. Teine ja kolmas koht pälvivad rahalised auhinnad, võitja saab terve järgmise aasta jooksul minna kontserdituurile esinema üle kogu Euroopa.

Välja kuulutatakse ka publiku lemmik.

Piletid saadaval Piletilevis. Info festivali kava ja artistide kohta: www.kitarrifestival.ee

www.virufolk.ee

IIRI

AASTA

PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS JA KOHAPEAL

9.–11. august 2019 • Käsmu

THE KILKENNYS (IE) BEOGA (IE) -

Iirimaa parim rahvusvaheline folkbänd 2018

parim sellel sajandil loodud iiri traditsioonilise muusika bänd

PRIMORDIAL (IE) - parim keldi metal bänd VLÜ, UNTSAKAD & sõbrad - THE POGUES tribuutkontsert

FOLKMILL • VANAVIISI • NEDSAJA KÜLA BÄND • RIFFARRICA FOLK HIGHLIGHT ORCHESTRA • SAATPALU & SÖÖT ANU & TRIINU TAUL • RÜÜT • MANDOTRIO jpt Eesti esinejad Iiri setterite show, iiri tantsud, iiri filmid, iirlaste ühismusitseerimised, iiri viski ja veel palju põnevat!

Peasponsor

Sandi Toksvig

„Lootuskiir pimeduses” Ühel pimedal, tormisel varahommikul kogunevad Gravesendi Hõbedase Vanadekodu teise korruse puhketuppa viis vanadaami, kes ootavad päästemeeskonda. Alumise korruse elanikud on juba evakueeritud, sest möllav torm on paisutanud akende all voolava jõe vee ohtlikult kõrgele, ähvardades muuta kogu ümbruskonna möllavaks veteväljaks.

Oodates koos katastroofist pääsemist, avanevad tasapisi vanaprouade elatud elude keerdkäigud, õnnestumised ja ebaõnnestumised, hirmud ja veendumused.

Siis saabubki päästeingel – vabatahtlik abistaja Hope, kelle ülesandeks on toimetada elanikud evakuatsioonibussi, mis kahjuks kunagi ei saabu – vesi on sulgenud kõik ligipääsud. Nii jäävadki viis vanadaami ja üks noor naine, kes ujudagi ei oska, vangi tormist ja veetõusust ohustatud hoonesse, ootama oma saatust.

Kas on, mida oodata? Kas on parem saatusele alistuda või võtta ohjad enda kätte?

Igalühel neist on kaasas pika elu jooksul omandatud tarkuste, oskuste ja leidlikkuse pagas, mida ohtlikus olukorras kasutada. Olla vana ei tähenda olla tuim, nüri, loll ja lootusetu. Unustatud? Jah, vist küll. Meie eakate tegelaste eksistentsikriis ühelt poolt ja sotsiaalne hüljatus teiselt poolt asetavad nad olukorda, kus nad peavad otsustama – kas me tahame tulevikku? Kas meil on tulevikku? Kas minna hukule vastu või teha seda, mida nad on teinud terve elu – võidelda oma olemasolu eest. Ja nad võitlevad.

Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm Kunstnik ja kostüümikunstnik: Ann Lumiste Tõlkija: Krista Kaer Mängivad: Ene Järvis, Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Mari Lill (Eesti Draamateater), Elle Kull, Ines Aru, Sandra Ashilevi, Viktor Leševits Etendused toimuvad Rehe küünis (Üksnurme küla, Saku vald): • 30. juunil kl 20.00 ESIETENDUS • 01., 02., 03., 08., 09., 10., 11., 14., 15., 16., 17., 18., 22., 23. juulil kl 20.00

Gertrud Larsson „Metsas ei kuule su karjumist keegi”

Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette kujutada osanud ning muutub painavaks õudusunenäoks.

Vaadates nende kolme naise lugu, kerkib esile mitmeid küsimusi. Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik? Need südamesõbrannad räägivad küll aususest, aga tegelikult varjavad üksteise eest vägagi palju ja valetavad, nii et maa must.

See alguses naljakas ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes üha põnevamaid tuure, tekitab veidi isegi õudu, nagu pime mets ikka, ja kulmineerub lausa kriminaalsete sündmustega.

Lavastaja: Eero Spriit Kunstnik: Jaak Vaus Tõlkija: Liis Aedmaa Mängivad: Helgi Sallo, Katrin Karisma, Anne Veesaar Etendused toimuvad: • 16., 17., 18., 19., 20., 21. juulil kl 20.00 Laulasmaa Spa pargis • 23., 24., 25., 26., 27., 28. juulil kl 20.00 Pärnu Koidula muuseumi õuel • 07., 08., 09., 10. augustil kl 19.00 Luunja mõisapargis Piletid müügil Piletilevis, Piletimaailmas ja kohapeal.

Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

6 • MAI 2019 • Suvesündmused

LAVAAUK

LINNATEATER.EE

VÜRST GABRIEL

EHK PIRITA KLOOSTRI V I I M A S E D P Ä E V A D

Viimased etendused juunis ja augustis

Eduard Bornhöhe / Diana Leesalu

Peaosades Priit Pius ja Sandra Uusberg

Seikluslik ning vaatemänguline suvelavastus

Suvesündmused • MAI 2019 • 7

Üks küsimus: millised sündmused täidavad suve?

Mida sel suvel teha, et sügisel poleks tunne, nagu oleks suvi luhta läinud? Et leida inspiratsiooni, küsisime, millised suveplaanid on tuntud persoonidel.

Teele Teder

Annely Adermann TV3 “Seitsmeste” produtsent

E lu o n n ä id anud, et suveplaanid kipuvad mul kordades võimsamad olema, kui reaalsuses neid ellu viia õnnestub. Nõnda olen viimastel aastatel üritanud madalat profiili hoida – et hea, kui saaks vähemalt Päru og nu Raeküla randa ujuma, suveak er : teatrisse ja mõnele kontserdile. Samal ajal to Fo on tänavuseks suveks juba selline nimekiri koos, et oi-oi-oi. Kodumaistest sündmustest on tähtsaimaks loomulikult laulu- ja tantsupidu ning eriti viimasel sooviks ise kohal olla, et hingata kogu seda elevust ja muru lõhna, mis toovad tagasi sama tunde, kui oli kooliajal, mil Pärnu Koidula kooli rahvatantsurühmaga mitmetel pidudel tantsisime. Kindlasti plaanime sõita Muhu saarele kolleegile külla ja soovitavalt festivali Juu Jääb ajal. Siis loomulikult Pärnusse Ammende Villasse Valgrele – see on suve juures suisa kohustuslik muusikaõhtu. Teatritükkidest on kavas Endla uus “Ihu paradiis”, kuigi ka “Säärane mulk” on veel nägemata, nagu ka “Kremli ööbikud”, mis vajaks sel suvel hädasti äravaatamist. Veel ootab Naissaarel Nargenfestivali valgusetendus, mõni Käsmu Kaunitest Kontsertidest ja Andrea Bocelli augusti lõpus lauluväljakul. Lisaks soovitan kõigile loomaaia hilisõhtuseid ekskursioone, mis on imetore elamus. Tärganud aianduskire ajel ihkan külastada ka suvelaatade taimelette ning unistan ajast, et need emotsiooni pealt tehtud ostud kõik ka kodus mulda saaksid. Ühtlasi on plaanis autodega Prantsusmaale peretuurile minna. Oh ... ja nüüd on koht muigamiseks, sest huvitav, mis nipiga seda kõike töö kõrvalt teha jõuab?

Argo Ader treener

rli Ka o: t Fo

ul Sa

Minu suve täidavad ennekõike üritused, kus saan käia koos lapsega ehk perele mõeldud üritused. Kindlasti plaanime veeta palju aega Pärnumaal oma mereäärses suvilas. Samuti plaanime minna nädalakeseks kuskile mujale riiki, et lihtsalt avastada uusi kohti. Samuti on plaan külastada suviseid kontserte, kuhu saame jälle koos lapsega minna. Iga-aastane kindel plaan on osa

ELAMU SI IG ALE MAITSELE võtta Viljandi Folgist. See meeldib meile väga ning kuna mu abikaasa on sealt pärit, veedame Viljandis suvel kindlasti ka niisama aega. Kuna olen personaaltreener ning mul on palju kliente, kes soovivad teha trenni ka suvel, siis ega kliendid mulle väga palju vaba aega annagi. Plaan on aega veeta lapse vanavanaema kodus Pärnumaal, kus saab peenardelt maasikaid süüa. Kokkuvõttes tiirlebki kogu suve ürituste kava just meie aastase poja järgi, seega eks ole näha, mida täpsemalt tema soovib ja tahab teha, seda teeme. Augustis on plaan tähistada väikese peoga ka meie esimest pulma-aastapäeva.

Sandra Daškova

This House Is Not For Sale

2. juunil

Tallinna Lauluväljakul

STING

modell, saate “Eesti parim pagar” võitja

Suvi on meeletult mõnus aeg, kus kõik on roheline ja päike paistab. Üritan see suvi puhata!

Kuna lapsed käivad lõpuks lasteaias-hoius, on aega iseendale. Tahaks käia koolitustel, kinos, konsertidel, äkki jõuab käia ka mingil toredal laadal, näiteks Antslas või Vastseliinas. Teha miriin Sild Foto: Ele dagi täitsa enda jaoks. Kindlasti on plaan käia koos perega loomaaias, rannas, veekeskuses ja pidada maha üks mõnus laste sünnipäev. Üritan sel aastal nautida suve rahulikus tempos, puhata võimalikult palju ja nautida koos perega kvaliteetaega.

gu ko ra e : to Fo

BON JOVI

Kristel Mardisoo jumestaja

Minu suveürituste külastamine sõltub suuresti ilmataadist. Täiesti vabalt võib tekkida selliseid viimase hetke minemisi ja mitteminemisi. Kavatsen veeta palju aega perega ja käia nendega koos erinevatel üritustel. Juunis plaanin külastada Haapsalu, kus on korraga nii Itaalia muusika festival kui ka veinipidu – veinisõbraks ma end ei pea, aga heast muusikast pean lugu.

Juuni lõpus on ka Seto Folk ja kuna olen just sel ajal sealkandis, siis miks mitte ka esimest korda seda üritust külastada. Juuli alguses on plaan minna laulupeole ja see on ainuke üritus, mida ei jätaks ma ühegi ilmaga vahele. Kui oled kunagi ise laulukaare all laulnud, kasvab see üritus südame külge. Kindlasti külastan oma kodukandi külapäevi ehk Abja päevi, kus on kindel, et alati koguneb meie koduaeda suurem seltskond sugulasi. Muidugi ei saa suvel üle ega ümber vähemalt ühe vabaõhuetenduseta. Olen suur Tammsaare fänn ja seetõttu kavatsen külastada Vargamäel asuvat muuseumit ja mis oleks veel parem kui siduda see seal mängitava etenduse külastusega. See aasta on seal repertuaaris “Eesti jumalad” ja sinna ma ka suuna võtan. Ma ei ole kunagi saanud osaleda Leigo järvemuusika festivalil, kuid see aasta saab see viga kindlasti parandatud. Kuna olen Viljandimaalt pärit ja minu viimane Viljandi Folgi külastus jääb rohkem kui üheksa aasta taha, lähen üle pika aja sinna. Minu suve triumf on kindlasti Andrea Bocelli kontsert – pean teda läbi aastate oma lemmikuks ja kohe kindlasti, kui selline esineja tuuakse kodumaale kandikul kätte, ei saa seda võimalust kasutamata jätta.

My Songs Tour

12. juunil

Saku Suurhallis

METALLICA

WorldWired Tour 2019

18. juulil

Raadi Lennuväljal

CELTIC WOMAN Ancient Land Tour

31. oktoobril

Alexela Kontserdimajas

SCHÖNBRUNN Palace Orchestra

9.-10. jaanuaril Tartus ja Tallinnas

OMD

40 Years. Greatest Hits

30. jaanuaril

Alexela Kontserdimajas

ANNE VESKI

Suur sünnipäevakontsert

28. veebruaril

Alexela Kontserdimajas

Lisainfo: WWW.FBI.EE Liitu Facebookis: fb.me/MEELELAHUTUS

HAAPSALU KULTUURIKESKUS

Valge Daami suveteater 1979–2019 Legend räägib, et keskajal, kui Saare-Lääne piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad kloostri seaduse järgi elama ja ühegi naisterahva jalg ei tohtinud üle linnuse läve astuda. Ühe toomhärra ja eesti tütarlapse vahel puhkes aga armastus. Et noored teineteisest lahus olla ei suutnud, tõi kanoonik tütarlapse poisirõivastes kirikukoori lauljaks. Ühel päeval tuli pettus avalikuks. Kanoonik heideti linnuse vangikongi nälga surema, neiule pandi kaasa tükk leiba ja kruus vett ning ta müüriti elusalt poolelioleva ristimiskabeli seina. Aga naise hing ei leidnud rahu ja nii käib ta augustiöödel surematut armastust kuulutamas.

Anneli Aken, lavastuste produtsent ja kroonikakoguja Kas neitsi Maarjale pühendatud ristimiskabel on meelega nii projekteeritud, et augustiöödel saaksime täiskuu ja sobiva kujuga akende koostoimel naise siluetti imetleda? Seda ei saa me kunagi teada, aga salapära sobibki paremini.

Valgest Daamist on kirjutatud luuletusi, laululoojad ja -solistid on tema auks koguni võistelnud. Daami nime on kandnud või kannavad tänini vehklemisturiniir, missivalimised, ralli, tantsuklubi, sallimuster, seep ja munaliköör. Üle 30 aasta on vanalinna tänavaid täitnud kireva kultuuriprogrammi ning laadameluga Valge Daami aeg.

Millal sai alguse Eesti kuulsaima kummituse suveteater? 1937. aasta 9. juuli Lääne Elust loeme: “”Valge Daami” lavastamisel ja selleks tegelaste hankimisel on nii näitejuhatusel kui ka muusikajuhil ootamatuid raskusi./---/ Kõige selle virvarri tõttu olevat tekinud

olukord, et Haapsalu Valge Daam äärepealt sattunuks Pärnu.” Linnapea sekkumisel nii siiski ei juhtunud – Valdemar Langeleti ja Helga Bleesi legendmäng “Valge Daam” Ludvig van Rajteri muusikaga kanti ette nädalase hilinemisega, aga ikka Haapsalu lossiaias. Kahjuks vaid ühel õhtul eesti ja teisel rootsi keeles.

1979. aastal tähistati Haapsalu 700. sünnipäeva ning Valge Daami suveteater tuli selleks, et jääda. Lavastaja Ilmar Tammur tõi lavale Paul Kilgase näidendi “Haapsalu legend”. Nii grandioosset vabaõhulavastust polnud Eestis varem tehtud ega nähtud. Külastajaid 1980. aastal 11 000, kolmel järgneval aastal 13 400, sadadel haapsallastel olid laulud ja repliigid peas.

Haapsalu 1. KK kuulsa muusikateatri “Pöialpoiss” näitejuht Viktor Nelik kirjutas ajalehes Töörahva Lipp 18. juulil 1987: “Legendi /---/ on autor käsitlenud täiesti suvaliselt. Legend legendiks, kuid muist-

Toomkooli poistekoori stseeni proov 1979. a suvel. Maila osas Anne-Mari Vaas.

Foto: Harles Pilter. Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA

se Läänemaa ajaloost annab lavastus küll täiesti väära pildi. /---/ (ilma) selle muusikata ei oleks “Legendi” mängitud vist üle ühe korra.” Ometi pidas lavastus vastu kokku tosin hooaega, kuni suurte muutuste aeg jõudis ka Valge Daami lavale.

1991. aastal esietendus rokkooper “Valge Daam” (libreto Mihkel Tiks, muusika Urmas Sisask, lavastaja Neeme Kuningas). Lugu toetus küll ülakirjeldatud legendile, aga publiku südameid ta nii jäägitult ei võitnud kui eelmine.

Kilgase näidendi juurde on siiski tagasi tuldud veel kahel, osaliselt kolman-

dalgi korral. Kohe pärast rokkooperit, 1995. aastal lavastas oma versiooni Mauri Kuosmanen (Tampere Töölisteater).

Kaarel Kilvet tõlgendas Juhan Saare abiga 2002. aastal taas Kilgase teksti. Esimest korda olid harrastustrupiga koos laval kutselised näitlejad ning kõik Haapsalust pärit – Elle Kull, Sepo Seeman, Andres Lepik. Viiteid Kilgase näidendile leidus ka Indrek Pangsepa 2008. aasta lavastuses.

Naispeategelast pole alati müüritud.

Villu Kanguri ja Ilmar Trulli loos “Taani Prints ja Valge Daam” (1998, lav Hardi Volmer) leidis Epp oma kurva lõpu tuleriidal. Peeter Volkonski värssdraamas “Võõras” (2006, lav Andres Lepik) pääses Valge Daam talutüdruku seisusest välja – Katharina oli foogti tütar, kes võeti kaasa õhulaevale. Sealt “ülevalt” hoiatas ta läheneva Liivi sõja eest ning lubas ilmuda seni, kuni kõik inimesed ükskord taipavad omavahel ära leppida. Jan Kausi “Südamega läbi müüri” (2016, lav Aleksander Ots) Valge Daam käitus aga hoopis kurioosselt: peategelaste ekslevad vaimud kasutasid noorte kultuuritöötajate kehasid, et jälle kokku saada.

Vahele on mahtunud veel palju eriilmelisi lavastusi. Mullu tähistati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva Piret Jaaksi looga “100 Valget Daami” (lav Siim Tõniste).

Haapsalu linna 740. ning Eesti vanima järjepideva suveteatri 40. sünnipäevaks tuleb taas välja legendaarne “Haapsalu legend”.

OSTROVA FESTIVAL 2019 REEDEL, 19. JUULIL väravad avatakse kell 16, algus kell 17 VÄLIHARF JÄÄÄÄR REIN RANNAP JA OTT LEPLAND VENNASKOND MEISTERJAAN

LAUPÄEVAL, 20. JUULIL väravad avatakse kell 12.30, algus kell 13 LOTTE REIS SETOMAALE RIKKA IVVANI PILLILAAGRI NOORED VÄRSKA MUUSIKAKOOLI PILLIKLUBI NEDSAJA KÜLA BÄND THE TUBERKULOITED LIIS LEMSALU BAND IVO LINNA JA SUPERNOVA KOSMIKUD

Ostrova küla, Setomaa vald, Võrumaa info@ostrova.ee • www.ostrova.ee

Muusika suursündmus Setomaa maagiliste metsade vahel Juuli keskel täitub väike Ostrova küla Setomaal paariks päevaks võluva muusikaga. Seda juba üheksa aastat järjest. Ostrova festivali algidee tekkis ühe perekonna 25. pulmaaastapäeva tähistamisel, kuhu olid kutsutud laulma-mängima ka mõned muusikud.

Sellele järgneval aastal toimuski esimene muusikafestival, mis on kujunenud laia kõlapinnaga meelelahutusürituseks, kuhu on igal kesksuvel oodatud tuntud muusikud ja tuhanded külastajad.

2011. aasta suvel otsustas abielupaar Aime ja Neeme Tulp korraldada heinamaal enneolematu muusikapeo, kuhu paluti peaesinejateks ansamblid Kukerpillid ja Metsatöll. Kontserdist vormiti hoogne kahepäevane muusikaüritus. Paari sõnul saabus tol suvel kohale enam kui 700 külastajat ja seda märkimisväärse reklaamita.

Ostrova külas toimuv festival on tõeline kogukonnaüritus, korraldamisele aitavad kaasa naabertalude elanikud, perekonna sõbrad ja lapsed.

Midagi igale muusikagurmaanile Sellesuvine festival kestab taas kaks päeva, 19.07–20.07, ja tõotab olla tihedalt täis pikitud heast muusikast. Festival algab reedel, 19. juulil kell 16.00, mil suurele lavale astub Eesti rahvamuusikat viljelev duo Väliharf. Seejärel saab kuulda urban rock’i gruppi Jäääär.

Lavale astuvad ka tuntud tegijaid – Rein Rannap, Ott Lepland ja Vennaskond. Õhtu lõpetab MeisterJaan.

Teine festivali päev ehk 20. juuli algab kell 13.00 lastele toimuva teatrietendusega „Lotte reis Setomaale”, millele järgneb traditsiooniliselt Rikka Ivvani pillilaagri laste kontsert parimate paladega. Seejärel saab kuulata Värska muusikakooli pilliklubi noorte

Ostrova festivali eestvedajad koos ärksate setodega. perspektiivikate muusikute etteastet. Millele järgnevad Nedsaja Küla Bänd ja The Tuberkoloited. Edasi on kord Liis Lemsalu ja Ivo Linna käes, kes astub üles koos Supernovaga. Päeva lõpetavad Kosmikud, kellega on liitunud Elmu Värk ja Mati Vaarmann.

Üritus kogu perele Üritus toimub looduskaunis ja maagilises kohas orgude ning metsade vahel, kuhu viib kitsas tee. ,,Tee, millel esimest korda sõites mõtled, kas see on nüüd maailma lõpp, aga kohale jõudes tuleb tõdeda, et tasus küll see pikk teekond ette võtta. Nii on öelnud mitmed esmakülastajad, ’’ muljetab festivali perenaine.

Ostrova festival on kogupereüritus, kus leidub tegevusi ka kõige pisematele – näiteks suures taluküünis toimub lastele Lotte etendus, samuti paigaldatakse lastele eraldi telk mänguasjade ja mitmesuguste tegevustega. Julgelt võib kaasa võtta oma piknikukorvi ja telgi. Soovijatele pakutakse telkimisvõimalust, tiikide ja Vene sauna kasutamisega.

Aime sõnul pannakse korraldajatena suurt rõhku toitlustajate valikule. Festivalialale püstitatakse kodukohvikute hoov. ,,Toitude valik saab olema mitmekesine ja tervislik – alates veganitoitudest ning lõpetades pelmeenide ja praetud räimedega, kuid head-paremat leidub ka gurmaanidele, samu-

ti ei puudu veiniala,” seletab perenaine.

Seto traditsioonid on au sees Festival on võtnud oma südameasjaks panustada Seto kultuuri edendamisse. Festivali perenaise sõnul on Ostrova festivalil käinud esinemas peaaegu kõik Eestis tegutsevad leelokoorid ja igal aastal kutsutakse esinema Setomaa kultuurikollektiive. Aime sõnutsi on piiriäärses hajaasustatud piirkonnas maineka suurürituse korraldamine ainult piletimüügi tulust üsna keeruline kui mitte võimatu. ,,Oleme tänulikud, et Ostrova festivali on toetatud ka Setomaa kultuuritegevust ja kohalikku omaalgatust toetavatest programmidest.”

Festivali eestvedaja sõnul muudavad ürituse eriliseks traditsioonid. Igal aastal valmistatakse sadu heinapakke, mida kasutatakse festivalialal mugavate istepinkidena, ning perenaine ja Ostrova küla neiud pakuvad külastajatele koduseid pirukaid ning seda täitsa tasuta.

“Oleme õnnelikud selle üle, et muusikud on alati tulnud hea meelega Ostrovasse esinema ja loodame, et iga külastaja leiab enda jaoks üles selle kirsi tordil!”

Rohkem infot leiab Facebookist või Ostrova kodulehelt: www.ostrova.ee.

Piletid on müügil Piletilevis.

Eelmüügist ostes on piletid soodsama hinnaga kui kohapeal.

Karksi kihelkonnapäevad Karksi-Nuias Reede, 12. juuli

Pühapäev, 14. juuli

16.00 Karksi kihelkonnapäevade avamine. Programm lastele ja lastelt

10.00 Mulgi toidu Festivali algus, laada avamine. Mulgimaa Noorteorkester

17.00 lastekino LED-ekraanilt “Lotte ja kadunud lohed” EV100 18.00 Mulgi toidu tootjate toidu degusteerimine 18.30 Karksi-Nuia kultuurikeskuse noorte näiteringi K17 etendus “Võõrandumine” 20.00 kontsert Karksi Peetri kirikus, ansambel Puuluup, pilet 7 € 23.59 öökontsert Karksi Peetri kirikus. Muusikud Riiast: Harry Vagrant (santoor) ja Karlis Rudra Jirgens (flööt)

Laupäev, 13. juuli 4.20

kepikõnd ümber Karksi paisjärve (osalejate vahel loositakse auhindu)

9.00–15.00 suvelaat Karksi-Nuias – keskväljakul ja kultuurikeskuse ümbruses 10.00 pooltund Poole Kuuega 10.30 Ruhja kapell 11.00 tund tantsuga 12.00 pärimustantsude võistutantsimine 13.00 Mulgi toidu tootjate toidu degusteerimine 13.30 Lastenukuetendus: Banaanikala Projektiteater “Muinasjutt kuldkalakesest”

10.15 esinevad Mulgi Lõõrikese lauluvõistluse parimad, Mulgi toodangu konkursil osalejate võistlustööde vastuvõtt 10.30 mulgipudru tegemise õpituba 11.00 Mulgi lahtised meistrivõistlused disc golf’is 11.00–15.00 Karksi-Nuia kodukohvikute päev 2019 12.00 Mulgimaitse võistlus 12.30 esinevad Lõõtsavägilased 13.30 võistlustööde esitlemine tegijate poolt 14.00 töötoas valmistatud mulgipudru proovimine koos väljapandud võistlustöödega, Mulgi õllejoomise võistlus 14.30 autasustamine, Suur Loosiratas külastajatele 15.00 festivali lõpetamine 16.00 kontsert Karksi-Nuia õigeusukirikus: Orthodox Singers, pilet 3 €

14.15 Abja noortebänd More Reality 20.00 SELLE SUVE PIDU! Karksi ordulinnuses Hurax, 2 Quick Start, Liis Lemsalu ja bänd. DJ Mel

Piletid eelmüügis maikuus hinnaga 12 €, juunis-juulis 15 €, samal päeval 18 €. Eelkooliealistele tasuta.

Karksi kihelkonnapäevade info ja laadale registreerimine tel 435 5529, e-postil kultuurikeskus@karksi.ee Mulgi Toidu Festivali info ja registreerimine tel 5672 0401 ja e-postil indrek@mulk.ee

GLÄMPING JA PIKNIK

Klassikaline telkimine on eilne päev –

proovi parem glämpimist Mõni mees siis suvel toas viitsib passida! Ikka õue-õue! Toast välja.

Linnast maale. Tänavalt mätta peale.

Taavet Kase Kui oma magamistoa voodipehmusest telgipõrandale maandumine tundub liiga järsu üleminekuna, võiks proovida glämpimist ehk glamuurset telkimist. Tavaliselt ei seostata telkimist eriliste mugavustega, kuid ajutises kilemajas ööbimine ei pea tingimata tähendama ebatasasel pinnal kangeks magatud selga või sääsearmee üles küntud otsaesist.

Mis on glämpimine?

Glämpimise idee on ühendada mugavus looduskogemusega. Kui klassikaline mitmekesi telgis ööbimine tähendab, et magatakse nagu

kilud karbis, siis glämpimine on hoopis teistsugune. Püsti pannakse suured telgid, mis on varustatud pehmete voodite, diivanite ja tugitoolidega. Unustage igasugune magamiskotti pugemine ning heitke hoopis värskete linade vahele, soojade tekkide alla. Tuleb välja, et looduses käies ei peagi mugavust ohvriks tooma – glämpimine seob linnaluksuse loodusromantikaga.

Loomulikult saab sellise telkimise glamuurinuppu alati juurde keerata – erinevaid võimalusi on palju, oleneb, kes kui luksuslikult metsas ööbida soovib. Taimaale on näiteks ra-

TULE COMTOURIGA TEATRISSE! Reisibüroo Comtour, A. Lauteri 7c, Tallinn tel 645 5925, 522 0009; www.comtour.ee e-post: comtour@comtour.ee

30. hooaeg

VÄLISREISID 06.–09.06 25.–28.06 22.–25.08 01.–04.08 16.–20.08 26.-28.08 14.–18.09 17.–20.10

05.–07.12 12.–14.12

Eesti Dendroloogia Seltsi reis Leedumaale 4 vaba kohta!

Hinnas: 3 ööd majutust kahestes tubades hommikusöögiga, buss 4 päeva, 2 lõunasööki, aedade külastus Leedumaa. 6 vaba kohta!

Kaunas – Palanga – päev Kura säärel – Klaipėda ja delfiinide show Hinnas: hotell, 4 sööki, buss, giid, praam, muuseumide sissepääsud Viisavaba kruiis Viiburisse Saimaa kanal ja järv ning Kagu-Soome väikelinnad Hinnas: laev Helsingissse, kruiis Saimaa järvel, 3 ööd *** hotellis, sissepääsud, piknik, lõunasöök, buss, giid Macerata ooperifestival ja Umbria ning Marche maastiku võlud.

Ooperid „Rigoletto“ (G. Verdi) ja „Carmen“ (G. Bizet) Hinnas: Rooma lennupiletid, 3 ööd *** hotellis, 3 sööki, sissepääsud, giid, buss. Lisatasu eest: teatripiletid Leedu suurvürstiriigi tundmatu pool – Valgevene Polatsk – Vitsebsk (Repini ja Chagalli majamuuseumid) – Minsk – Mir – Njasviži loss – Vilnius.

Hinnas: *** hotell, buss, giid, kõik sissepääsud, 8 sööki, viisa Ida-Soome ja kaunis Saimaa 10 vaba kohta!

Helsingi – Lappeenranta – Imatra – Mikkeli – Lahti – Helsingi Hinnas: hotell, 3 sööki, buss, giid, laevapiletid Tallinn–Helsinki–Tallinn ning laevasõit Saimaa järvel Odessa – Kiiev Hinnas: lennud Tallinn–Odessa ja Kiiev–Tallinn, rong Odessa–Kiiev, 3 ööd *** hotellis hommikusöögiga, giid, buss, sissepääsud, lõuna- ja õhtusöök Parma. 4 vaba kohta!

Verdi ooperipäevad. Ooperid „Kaks Foscarit“ ja „Luisa Miller“ Hinnas: Milano lennupiletid, 3 ööd *** hotellis, 2 sööki. Sissepääsud: Farnesede teater, Rocca Sanvitale, Masone labürint, Verdi majamuuseum ja villa, Culatello degustatsioon. Giid, buss. Lisatasu eest: teatripiletid Viin. Ooper „Tosca“ Hinnas: 2 ööd südalinnas *** hotellis, lennupilet, bussiekskursioon. Lisatasu eest: teatripiletid Praha Hinnas: 2 ööd **** hotellis, lennupilet, giid, buss. Lisatasu eest: teatripiletid

EESTIMAA 11.06

15.06 L–P 03.–04.08

Päev ajaloo radadel 10 vaba kohta!

Kuusalu, Viru-Jaagupi, Väike-Maarja kirikud ja kalmistud. Kiltsi loss, Lasila ja Neeruti mõis jm Pojengide päev Mädapeal ja kaunid eraaiad. 10 vaba kohta!

Eesti Filharmoonia Kammerkoori muusikalavastus „Suidsusannasümfoonia“ koos ERSO muusikute, näitlejate ja pärimusmuusikutega. Seto kuningriigi päev Küllätüvä külas Hinnas: hotell Räpina, 2 sööki, buss, piletid

Vaata rohkem meie kodulehelt www.comtour.ee, tel 645 5925, 522 0009, comtour@comtour.ee

14 • MAI 2019 • Suvesündmused

350 € 330 € 395 € 990 € 395 € 360 € 800 € 990 €

al 570 € al 520 €

50 € 55 € 180 €

GLÄMPING JA PIKNIK jatud Four Seasonsi hotelliketiga seotud glämpimiskoht, kus saab ööbida 54-ruutmeetristes telkides. Õhtusöögi jaoks on eraldi toad, ruumides töötab konditsioneer, lõõgastuda saab mullivannis ning lisaks pakutakse erinevaid spaateenuseid.

Glämpimine Eestis

Eelmisel aastal Eestis glämpimisteenust pakkuma asunud Risto Oitmaa sõnul hakkab see praegu juba populaarsust koguma. Kui alustati 50 telgiga, siis sel aastal plaanitakse 100 telki juurde osta. Mujal maailmas tema sõnutsi glämpimist enam tutvustama ei pea – eriti populaarne on see USA-s, Inglismaal ja Austraalias. Eestis toimub glämpimine peaasjalikult suvel toimuvatel festivalidel.

“Lihtsalt telkimiseks on seda isegi vähe nimetada,” räägib Risto Oitmaa ning selgitab, et pigem on see rändav majutusteenus. Mehele tuligi idee sellist teenust pakkuda, kui nägi kodukohas, kus pidavat toimuma umbes kolm pulma nädalas, et külalistel pole kusagil ööbida ning paljud sõidavad ööseks kaugemale hotellidesse.

Oitmaa meeskond pakub nii-öelda täielikku teenust – inimene võib festivalile tulla kaks kätt taskus ega pea muretsema telgi ülespaneku või mahavõtmise pärast. Telgid on 20 ruutmeetrit suured, varustatud voodite, toolide, laudade ja valgustitega. Uks käib tabalukuga kinni, olemas on voodilinad ja isegi hambaharjad. Eraldi paigaldatakse ka tualett- ja duširuumid. Glämpimisalal on 24 tundi ööpäevas avatud baar, kust

saab vajadusel keelekastet või rentida näiteks vesipiipu.

Sel suvel on võimalik glämpimist proovida näiteks Metallica kontserdil või festivalidel Intsikurmu, Juu Jääb ja Viru Folk. I Land Soundi glämpimisala on juba välja müüdud. Telki on võimalik rentida kuni viiele inimesele. Kolm ööd maksab ligikaudu 300 eurot, mis tähendab tegelikult, et üks inimene maksab ühe öö eest ainult 20 eurot. Kui ööbida paari-kolmekesi, on hind natuke madalam. Oitmaa sõnutsi on glämpimisteenuse pakkumine ka hea lisarahaallikas. Osta telgid, pane üles ja kutsu inimesed loodusesse.

Ühenda glämpimine piknikuga

Loomulikult ei pea glamuurne telkimine toimuma alati festivalidel või teiste rahvaürituste raames. Asjale võib läheneda ka eestlaslikumalt – vaiksesse metsanurka perega puhkama minnes. Või siis veel eestlaslikumalt – üksinda luksustelgis öö hääli kuulates. Liiati kui glämpimiskraami saab siitsamast Eestist osta.

Glämpimine annab võimaluse looduses ööbida, mitte telkida. Suvel tuleks kindlasti pidada ka piknikke, see tähendab õues süüa.

Kauaks neid palavaid päevi ikka jätkub! Miks mitte ühendada glämpimine piknikuga ning seeläbi looduslähedaselt, ent siiski mugavalt aega veeta. Tõesti, miks mitte süüa värskes õhus võileibu, juustu, juua veidike veini ning hiljem pehmesse voodisse linade vahele magama heita. Ja seda telgis! Looduses!

Suvesündmused • MAI 2019 • 15

Jan Uuspõld Theatrumi suvelavastuses „Muna“ Taaskord on Hiiumaal Soonlepa karjamõisa võimsas kivimüüridega laudas võimalik näha Theatrumi suvelavastust „Muna“, milles Jan Uuspõld mängib pereisa Miikaeli, kes valmistub oma sünnipäeva pidama, kuid kaotab ootamatult kõnevõime. Tundub, et tal on juhtunud midagi tõsist ja ta ei suuda seda sõnastada. Kui inimene ei räägi, pole kindel, kas ta kuuleb. Tumma meest turgutatakse pigem sõnade kui tegudega ja peitu pugenud armastust otsitakse tikutulega taga – ühel inimesel ilmutab see hääbumise märke, teisel tahab sisemine kevad tärgata, aga armastusest lõplikult aru saada on keeruline.

On munadepüha aeg. Muna sümboliseerib midagi, mis on väliselt korras, aga mis sealt välja koorub, see alles selgub. „Muna“ autor ja lavastaja on Andri Luup ning Jan Uuspõllu kõrval teevad kaasa veel Maria Peterson, Kärt Tammjärv (Vanemuine), Risto Vaidla (NUKU), Helvin Kaljula ja Elisabeth Peterson.

Etendused toimuvad 1., 2., 3., 4., 5. ja 6. augustil kell 19.

AVAME

8

8.06.

2019!

MUS I TUGNU PDEIREELA LE BALTIMAADE KO

SUURIMAS TEEMAPARGIS!

SOODUSHINNAGA piletid saadaval kuni 7.06.2019!

Osta siit:

www.lottemaa.ee

MUUSIKUTE FOND PLMF KUTSUB FESTIVALIDELE

RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL XXVII

27.06-14.07 2019

27.06 kl 19 Rapla kirik FESTIVALI AVAKONTSERT Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Risto Joost 28.06 kl 19 Kehtna kirik TROMPETI-PARAAD Neeme Ots, Aarne Ots, Villem Endel Tiits, Mattis Johan Mere 30.06 kl 19 Käru kirik PALVERÄND Oliver Kuusik tenor, Virgo Veldi saksofon, Tiia Tenno orel 02.07 kl 19 Järvakandi kirik AVE MARIA Kristina Vähi sopran, Tiina Kärblane klaver, luule Margus Prangel 03.07 kl 20 Rapla kirik KIITUS LOOJALE Ott Indermitte bariton, Liis-Helena Väljamäe viiul, Hille Poroson orel 09.07 kl 19 Vahastu kirik ÕHTU ARGENTIINA VÄRVIDES Massimiliano Viapiano bariton, Itaalia ja kammeransambel 11.07 kl 19 Rapla kirik EUROOPA GALA J. Morton viiul, UK, F. de Damas vioola, Norra, E. Wehse tšello, Saksamaa ja NOORED TALENDID 12.07 kl 19 Velise kirik MAA JA MERI KIIDAVAD Ansambel TRISKELE 13.07 kl 19 Vigala kirik ORATOORIUMI- JA OOPERIGALA Pille Lill sopran, M. Viapiano bariton, Itaalia, Suvekooli lauljad, kontsertmeister Tiina Kärblane 14.07 kl 19 Rapla kirik JA MA KUULSIN HÄÄLE VOX CLAMANTIS, dirigent Jaan-Eik Tulve

www.raplafestival.ee

Rapla vald

Märjamaa vald

Piletid 5-15€

Türi vald

EIVERE 2.—4. AUGUST 2019 KLAVERIFESTIVAL VII

02.08 kl 19 Eivere mõis Irina Zahharenkova 03.08 kl 19 Eivere mõis Kammerkontsert 04.08 kl 12 Paide Raekoda Eivere Pianistide Suvekooli õpilaste lõppkontsert 04.08 kl 15 Eivere mõis Galakontsert Irina Zahharenkova, Izumi Tateno (FIN/JAP) jt

TALLINNA KAMMERMUUSIKA FESTIVAL 21.—30.08.2019 XV

21.08 kl 14 Rootsi-Mihkli kirik MUUSIKAPÄEV Esinevad muusikaõppeasutuste õpilased 22.08 kl 19 Raekoda LIEDÕHTU Kristel Pärtna sopran, Pavlo Balakin bass jt 24.08 kl 19 Raekoda Kadi Jürgens metsosopran, Aäron Wajnberg klaver, Belgia 27.08 kl 19 Hopneri Maja G.-M. Sjöberg sopran, DEN, T. van der Pals tšello, SWE/DEN, P. Fradkina klaver, RUS 28.08 kl 19 Raekoda SOOLOÕHTU Ralf Taal klaver 30.08 kl 19 Raekoda TRIO HEMEIS, Irina Zahhaenkova klaver, Sigrid Kuulmann viiul, Andreas Lend tšello

X Rapla rahvusvaheline suvekool lauljatele ja keelpillimängijatele 08.-13. juuli Registreerimine avatud 6. juunini, plmf@plmf.ee

WWW.PLMF.EE

VI Eivere Pianistide Suvekool 02.–04. august Eivere mõis ja Paide muusikakool

Suvesündmused • MAI 2019 • 19

LAVASTUS

Ajatu näidend ootamisest

kui inimese olemuslikust seisundist

Iiri näitekirjaniku ja Nobeli preemia laureaadi Samuel Becketti (1906–1989) teos “Godot’d oodates” käsitleb eksistentsiaalseid ja ajatuid küsimusi ootamise kui inimese elu põhiseisundi läbi.

1949. aastal kirjutatud ning 1953. aastal Pariisis esietendatud näidend on Becketti kuulsaim teos, mis tõi mehele kiire rahvusvahelise tuntuse. Siiani Eestis neljal korral enam-vähem kümneaastaste vahedega mängitud ning teatrisõprade seas tuntud näidendit avaneb viiendat korda võimalus vaadata selle suve lõpus Theatrumis.

“Godot’d oodates” võtab näidendis lühidalt kokku Vladimiri ja Estragoni eesmärgi – oodates tee ääres kedagi Godot’-nimelist, keda paraku ei tule ega tule. Ootamine annab koos kolme tegelasega kohtumisele ainest eksistentsiaalseteks vestlusteks, mis kätkevad nii poliitilisi, filosoofilisi kui ka sotsiaalseid elu põhiküsimusi. Eksistentsiaalseid küsimusi ühe valdkonna piires lahti harutada ei saagi, sest need hõlmavad elu tervikuna.

Algul prantsuskeelsena ning seejärel ingliskeelsena kirjutatud näidendi eksistentsiaalsus väljendub muu hulgas kultuurideülesuses, see ei ole omistatav ühele konkreetsele kultuurile ega rahvusele.

Lavastaja Markus Helmut Ilves luges raamatut “Godot’d oodates” esimest korda kümnendas klassis ning alates sellest ajast on ta seda näidendit endaga mingis mõttes kaasas kandnud, olles aastaid hiljem lavakasse õppima asudes

üsna kindel, et sellel on tema jaoks oluline roll, täpsemalt lõputöö kontekstis.

Kuigi mõnda aega oli laual üks teine variant, jäi peale siiski “Godot’d oodates”, seda eelkõige just tänu sobivale trupile oma lennus. Tänu sobivatele näitlejatele sündiski lõplik otsus. Tegu on EMTA lavakunstikooli 29. lennu tudengitega, lisaks kunstnik Freda Purik ja valgustuskunstnik Helvin Kaljula.

Ootamine ühendab Beckett andis oma näidendiga mõista, et ootamine on põhiseisund, milles kõik inimesed viibivad, kuigi nad seda alati endale võib-olla ei teadvusta. Praegusel hetkel ootame üht asja, siis veel hiljem tänasest päevast midagi, siis nädala pärast kuni terve elu. Me kõik ootame midagi ja teame, et millalgi see ootus mingil määral lõpeb koos eluga. See ongi meid ühendav.

Aga mida me siis ootame ja kuidas seda

UGALA TEATRISUVI KUKENOOSI KÜÜNIS ALBUS 20/21/22/27/28/30 JUUNI • 21/23/24/25 AUGUST VAID 10 ETENDUST

UGALA TEATRI SUURES SAALIS 27/28/29/30 JUUNI • 7. JUULI VAID 5 ETENDUST

PÕNEVUSDRAAMA

ELULOOLINE MÜSTEERIUM

Piletid kuni 31. maini 20/16 eurot. Alates 1. juunist piletid 22 eurot.

Ugala kassa tel 433 0777 / kassa@ugala.ee

LAVASTUS EMTA lavakunstikooli 29. lennu tudengid vasakult: lavastaja Markus Helmut Ilves, näitlejad Oskar Punga, Jan Erik Ehrenberg, Simo Andre Kadastu, Märten Metsaviir, Kaarel Pogga.

Foto: Piia Ruber

aega täidame? Mõistagi ei saa ühegi teatrietenduse puhul täielikult edasi anda, millest näidend täpselt räägib, vaid seda peab inimene ise lahti mõtestama. Isegi kui ootamine põhiseisundina on kõikidele inimestele omane, tekib uus küsimus, kuidas me ootuses oma aega täidame. Elu võib kulgeda kas lihtsalt meelt lahutades või sügavamalt eesmärgistatuna, kuid selle ajalisus on üks väheseid asju, mille üle inimesed ei vaidle.

Eksistentsiaalsete küsimuste üle arutlemisel püstitab paradoksaalselt iga vastus uusi küsimusi juurde. “Kui ma oleksin teadnud täpseid vastuseid juba materjaliga tööle hakates, siis ma ei oleks seda ilmselt ette võtnudki. Mind paelub, et see näidend püstitab küsimuse, mis kannab mind kogu lavastusprotsessi vältel. See ongi see, mis mind motiveerib tööd tegema. Usun, et tee vastusteni peavad inimesed ise leidma.

Näidend kergitab teemasid, millele inimesed pole ammu mõelnud, aga mille peale nad ehk peaksid mõtlema,” kommenteerib Ilves, kellele “Godot’d oodates” on esimene täispikk lavastus. Talle on tekstide puhul alati meeldinud rütmistatus ning see oli noore lavastaja jaoks esimene tekst, mis tundus lugedes justkui väga hästi kirjutatud muusikapala. Etendus sunnib mugavustsoonist välja tulema ja ka lavastajat ennast nende

küsimustega tegelema, sest ei ole võimalik lihtsalt enda püstitatud küsimusi publikule ette sööta, ilma et need sind ennast kuidagi puudutaksid.

Protsess kui õpetaja ja suunaja Lavastamise kulg on püsivalt uusi mõtteid andev protsess, mille käigus tuleb teha täpsustusi. Enne oma ideedega näitlejate juurde minekut peab olema väga hästi ette valmistatud ja peab olema kindel visioon. Ei ole ka võimalik sundida teisi inimesi oma kujutlusi ellu viima, vähemalt Ilves ei tunne, et nii saaks edukalt lavastust lõpuni teha.

Viie etenduse tegelase läbi saab lavastus oma näo, sest lõpuks on näitlejad need, kes lähevad lavale ning teevad etendusest etenduse.

Tudengite sõnul on trupisisene sümbioos vajalik edukaks loominguliseks tööks. Selle tekkele on kahtlemata kaasa aidanud tudengite ühine koolitee lavakas, mille vältel on kolm aastat iga päev ühtse grupina oma oskusi lihvitud ja üksteist tundma õpitud, oma arusaamu avardatud ning põhimõtteid süvendatud. Noortel on väga hea meel tulla selle lavastusega välja just Theatrumis, mis on ajatute küsimustega tegelemiseks hea koht.

Lisainfo etenduse kohta: theatrum.ee

Suvesündmused • MAI 2019 • 21

Cormac McCarthy

Ludvig Holberg

LOOJANGUEKSPRESS

MIKS JEPPE JOOB?

Rakvere Teatri suvelavastus 24. maist 29. juunini kell 19 Rakvere raudteegetos

Rakvere Teatri suvelavastus 7.–29. juunil, lisaetendused 14.–25. augus�l kell 19 Kolgaküla rahvamajas Harjumaal

Lavastaja Peeter Raudsepp Osades Toomas Suuman, Tarmo Tagamets

Lavastaja Hendrik Toompere (Ees� Draamateater) Osades Eduard Salmistu, Lisete Laisaar (külalisena), Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Sulev Teppart (külalisena), Imre Õunapuu

LAVASTUS

Sõna- ja koorilaululavastus

“Hakkame, mehed, minema” / Gustav Ernesaks Kümnel juunikuu õhtul mängitakse Noblessneri sadamalinnakus Tallinn Shipyardis (Allveelaeva 4) Gustav Ernesaksa elu käsitlevat sõna- ja koorilaululavastust “Hakkame, mehed, minema”, mille lavastab Veiko Tubin, nimiosa mängib Gert Raudsep ning kõrvalosades on Kait Kall.

Etenduses lööb kaasa ka rahvusooperi Estonia poiste- ja noormeestekoor Hirvo Surva dirigeerimisel.

KATKEND Gustav Ernesaksa lavastuse käsikirjast “Isa ärimees, vennad natsid ja kapitalistid? Herne saks? Sulle tööd?”

Dialoog Andra Teede kirjutatud Gustav Ernesaksa elust ja loomingust kõneleva teatritüki “Hakkame, mehed, minema” osaliste vahel, kus traagilistel teemadel vestlevad peategelane ja 1944.–1950. aastate ENSV esikommunist Nikolai Karotamm.

Karotamm: Kus su vennad on?

Gustav: Erich suri sõjas. Sinimägedes.

Karotamm: Kummal pool?

Gustav: Valel.

Karotamm: Osvald?

Gustav: Põgenes.

Karotamm: Valesti tegi.

24 • MAI 2019 • Suvesündmused

Tekst: Nikolai Karotamm oli muidugi kommunist. Sõda tagalas, pärast Tallinna vabastamist enda ja kaaskommunistide poolt tuli soojale kohale Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee esimeseks sekretäriks. See oli Eestimaa Kommunistliku Partei kõige kõrgem ametikoht, kust ta alles 50. aastal tagandati sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsionalistide varjamise eest märtsiküüditamise ajal. Ühesõnaga, kehvasti küüditas. Oleks saanud paremini.

Gustav: Mina olen siin. Mina tahan tööd teha. Andke mulle tööd.

Karotamm: Isa ärimees, vennad natsid ja kapitalistid? Herne saks? Sulle tööd?

Tekst: Ernesaks Karotammile hirmsasti meeldis. Tore mees ju. Nii andekas.

Gustav: Ma olen Nõukogude Liidu Rahvakunstnik. Mind mobiliseeriti Nõukogude ehituspataljoni juba 1941. aastal.

Karotamm: Mis tööd sa tahad?

Gustav: Koori juhatada!

Karotamm: Millist koori?

Gustav: Meeskoori!

Karotamm: Meeskoori? Meeskoori repertuaar on ahtake, segakooril mäekõrgune.

Gustav: Ma tahan meeskoori!

Karotamm: Mehi ei ole praegu palju.

Gustav: Me otsime. Me teeme katsed. Pole lugu, kui neil pole haridust või kogemust, ma õpetan nad välja. Teeme kolm korda päevas kuus korda nädalas proovi. Meeskoorilaul on elu aeg mulle meeldinud. Meeskooril on kõik omadused. Seal on vägevus, mehisus, monumentaalsus. Suur õrnus. Mehed on ka sentimentaalsed mõnikord.

Karotamm: Hea küll, sa saad oma mehed.

Gustav: Kooris on täpselt kaks vagunitäit mehi, me saame ringi sõita. Anna mulle mu kaks vagunitäit mehi! Selle asemel, et neid Kuramaale kahurilihaks saata. Selliseid kollektiive ei ole maailmas mitte ükski. Meeskoor on nõudlik, selle hääletooniga saab midagi välja öelda.

Karotamm: Mida sa öelda tahad, Gustav Ernesaks? Poliitilises mõttes.

Gustav: Mis poliitika? Hakkame laulma! Mina tahan laulda!

Karotamm: Kellest?

Gustav: Mitte kellestki. Kõigest. Mina tahan laulda.

Karotamm: Sa saad oma mehed. Mis sa neile nimeks paned?

Gustav: Eesti…

Karotamm: Eesti?

Gustav: Ei, rahvuslik. Nõukogude rahva, rahvuslik meeskoor. Rahvuslik Meeskoor. Rahvusmeeskoor.

Karotamm: Sa saad oma meeskoori.

Gustav: Ja kaks vagunit. RAM läheb kontserte andma.

Lisainfo piletite kohta: piletilevi.ee

Alutaguse vald

TULE VEEDA TEISTSUGUNE PUHKUS SAAREMAAL! 58° 22’ N, 22° 40’ E

58° 31’ N, 22° 41’ E

PAKUME SULLE SUVIST

“PIIMARINGI”

KAALI•ANGLA•PANGA Kas tead, mis on piimapukk ja piimamannergud?

Nostalgia nõukaajast?

Suvi pole korda läinud, kui pole neid näinud.

TEEKONNAL KAALIS saad näha maailmakuulsat meteoriidikraatrit, külastada meteoriitikamuuseumi, puhata väikehotellis ning süüa-juua ainulaadse interjööriga Kaali Trahteris.

Ainult siit saad osta Kaali Pagaris tehtud käsitöörukkileiba.

Tel 506 9515 Tel 5373 1818 Tel 5199 0265

ANGLAS ootavad 100aastane tuulikumägi 5 tuulikuga, pärandkultuurikeskuses muuseum mitme sajandi vanuste põllu- ja käsitöömasinatega, loomad ja linnud, rahvuslik söök ja jook.

e-post: kaali@kylastuskeskus.ee e-post: info@kaalitrahter.ee e-post: angla@kylastuskeskus.ee

PANGA PANGAL saad 21 m kõrguselt merele vaadata, lugeda aega päikesekellalt, matkata, pidada piknikku.

Siin asub EV 100 auks istutatud tammepark.

www.anglatuulik.eu

2.-4. august 2019

LINNATÄIS MAITSEID! Parimad Eesti väiketootjad, rikkalik veinivalik, hõrgud õhtusöögid, pop-up-tänavatoit, kodukohvikud Tammelinnas, põnevad toidu- ja veiniõpitoad, mitmekülgne programm pealaval ja Emajõe promenaadil, lasteala ja palju muud! www.maitsevtartu.ee