Suvesündmused (2018) by Eesti Ekspress

SuvesĂźndmused Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Mai 2018

BERIT GRUPP

Vabaõhukontserdid,

mida sel suvel maha magada ei tasu Eestimaa võlu peitub paljuski kaunis looduses ja miks mitte seda muusikaga jagada – eriti arvestades, et meie kliima pakub vabas õhus kultuuri ja meelelahutuse nautimiseks ainult üürikest aega. Sel suvel tasub kindlasti põigata Käsmu kontsertidele, aga ka Eesti eri paigus toimuvale „Laula mu laulu” tuurile.

„K

aunid kontserdid Käsmus” tähistab tänavu kümnendat juubeliaastat, olles muutunud paljude muusikalembeste eestlaste jaoks juba suve kohustuslikuks osaks. Käsmus toimuvad sündmused erinevad teistest suvekontsertidest loodusliku atmosfääri poolest – mereäärne Käsmu ise on juba tugev osa kogu kontserdi karakterist ja maaliline atmosfäär võimendab head elamust veelgi. Juuni alguses toimuval kontserdisarjal astuvad tänavu üles Inboil & sõbrad, Terminaator, Ott Lepland & Ines, Lenna & Estonian Voices, Miljardid, Karl-Erik Taukar Bänd ning Kihnu Virve, kes tähistab kontserdil oma 90 aasta juubelit koos Kukerpillide, Untsakate ja Marko Matverega.

Käsmus saab nautida ka Viru Folgi rikkalikku programmi, mida külastab igal aastal ligi 10 000 folgisõpra. Tä-

2 • MAI 2018 • Suvesündmused

navu suvel on Viru Folk pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Sel puhul astuvad festivalil üles ainult Eesti artistid ja kollektiivid: ühest küljest müristav Metsatöll, teisalt malbed Naised Köögis. Ja sinna vahele mahub nii mõndagi – Marko Matvere & VLÜ, Tom Valsberg & Väelaulud, Svjata Vatra, Zetod, Kukerpillid, Johansonid, Curly Strings, Estonian Voices, Revals, Pööriöö, Kiriko, Mandotrio, Trio Romansid, Sibul & Tuksam, Sölt & Maaker, Lauri Saatpalu, Andres Roots, Aapo Ilves jpt. Samuti Lääne-Virumaa suuremad kollektiivid: Virumaa noorteorkerster, kammerkoor Solare ja rahvatantsuansambel Tarvanpää. Festival teeb kummarduse ka lahkunud väliseestlasele Peeter Kopvillemile – austuskontserdil astuvad koos muusiku tütardega Kanadast üles paljud Kopvillemi muusikutest sõbrad ja austajad: Riho Sibul, Vaiko Eplik, Jaan Elgula, Toomas Lunge, Jäääär jt. Veljo Tormise loomingut esitavad aga Liisi Koikson, Kadri Voorand, Jaak Sooäär ja Paul Daniel. Tervituskontsertidega Eesti 100. sünnipäeva puhul esinevad lähinaabrid Auli Lätist, Iva Nova Peterburist ja Tuuletar Soomest. Festivali filmiprogrammis linastuvad Eesti filmid, teatriprogrammis esinevad rändteater Vaba Vanker ja projektiteater Must Kast ning keskkonnaprogrammis tutvustatakse Käsmu ja selle ümbruse kaunist loodust. Ka kõi-

ge väiksematele festivalikülastajatele on mõeldud – neid lõbustavad Lotte ja ta sõbrad. Lisaks tutvustab festival kaunist Eesti käsitööd ja toitlustajad pakuvad head kodumaist toitu. Armastatud telesaate „Laula mu laulu” kontserttuur ei toimu küll nii looduslikus atmosfääris, kuid meeleolukas sündmus annab juba ise niivõrd võimsa laengu, et seda tasub kindlasti oma silmaga näha ja oma kõrvaga kuulda. Eelmisel suvel publikurekordeid purustanud tuur üllatab paljude uute esinejate ja kontserdipaikadega, et tuua publikuni selle suve meeldejäävamad hetked. 4.–12. augustini toimuva tuuri lavale astuvad Karl-Erik Taukar, Genka, Lenna, Tanel Padar, Tõnis Mägi ja Ines. Külalisesinejatena astuvad erinevates linnades üles Anne Veski, Pearu Paulus, Liisi Koikson, Birgit, Lea Dali Lion, Villu Tamme, Ott Lepland, Marju Länik, Getter, Liis Lemsalu ja Koit Toome. „Laula mu laulu” suvetuuri produtsent Villu Veedla ütleb käsi südamel, et just selle suvetuuri kujul on tegu kõige ägedama projektiga, millega ta eales seotud on olnud. Eesti vabaõhulavadele ei ole jõudnud just väga palju projekte, kus näeb korraga nii suurt osa Eesti levimuusika paremikust. Ka esinejad ise on üksteise loomingu tundmaõppimisest suures elevuses ja töötavad ühise eesmärgi nimel imetlusväärse entusiasmiga.

Sarja „Kaunid kontserdid Käsmus” programm 02.06 Inboil & sõbrad 03.06 Terminaator 04.06 Kihnu Virve 90. sünnipäevakontsert 05.06 Ott Lepland & Ines 06.06 Lenna & Estonian Voices 07.06 Miljardid 08.06 Karl-Erik Taukar Bändi suur suve avakontsert

„Laula mu laulu” suvetuuri programm 04.08 Kuressaare lossihoov* (Birgit ja Getter Jaani) 05.08 Pärnu Vallikäär (Pearu Paulus) 07.08 Rakvere laululava (Villu Tamme) 08.08 Tallinna lauluväljak (Anne Veski ja Liisi Koikson) 09.08 Põlva Intsikurmu (Liis Lemsalu) 10.08 Tartu laululava (Lea Dali Lion) 11.08 Viljandi lauluväljak* (Ott Lepland ja Marju Länik) 12.08 Haapsalu lossihoov (Koit Toome) *Juss Haasma Kuressaares, Pärnus, Rakveres ja Tallinnas; Ott Sepp Põlvas, Tartus, Viljandis ja Haapsalus *04.08 kontserdil ei osale Tõnis Mägi *11.08 kontserdil ei osale Tanel Padar

Viru Folk 10.08.–12.08 Käsmus

LIVE AGENCY GROUP

25. Augustibluus

tuleb suurem kui varem! Juubelihõnguline festival saab sel aastal alguse juba neljapäeva õhtul ning etteasteid jagub ka pühapäeva ennelõunasse.

estivali põhikontserdid on reedel ja laupäeval iidse piiskopilinnuse õuel, kus näeb tippartiste bluusi sünnimaalt Ameerika Ühendriikidest, Euroopast ja kodumaiseid eriprojekte. Päevasesse programmi mahuvad õpitoad ja traditsiooniline akustiline kontsert Haapsalu vanas raudteejaamas, kultuurikeskusesse loodavas klubis 56 Blues toimub aga öine bluusijämm. Kokku toimub festivali kaheksal laval üle 30 kontserdi. Üheks peaesinejaks on legendaarne kitarrist, laulja ja laulukirjutaja, Bostonist pärit Bob Margolin, kelle tähelend sai alguse, kui Muddy Waters noore talendi oma bändi kutsus. Koos mängisid nad järgmised seitse aastat, salvestades mitmed Grammy albumid. 2013. aastal nomineeriti Margolin USA Bluusmuusika

Esimene kodumaine suur huumorifestival

Luige Nokk Tallinna külje all

Esimest korda toimuv suur huumorifestival Luige Nokk leiab aset 8.–10. juunil Luigel. Festivali neljal laval näeb viitkümmend kodumaist näitlejat, koomikut ja muusikut.

galal aasta meesartistiks. Teine peaesineja on Texases sündinud laulja, näitleja ja laulukirjutaja Caron “Sugaray” Rayford, keda on võrreldud lavalise elegantsi ja liikuvuse poolest James Browniga. 30 aasta juubelit tähistav Comrpomise Blue kutsub endaga lavale Laur Joametsa ning A-Rühma. Ansambel Revals astub lavale eriprojektiga “Sinine, Must ja Kange”, tuues lavale mitmed kodumaised staarid. Lisainfo: www.augustibluus.ee

eiste hulgas astuvad lavale Jan Uuspõld, Ott Sepp, Sepo Seeman, Indrek Taalma ning Piip ja Tuut. Kinotelgis näidatakse huumoriklassikasse kuuluvaid filme, nagu “Jan Uuspõld läheb Tartusse”, ning naljaklassikasse kuuluvaid telesaateid, muu hulgas “Tujurikkujat” ja “Kreisiraadiot”. Toimuvad kohtumised näitlejate, saatejuhtide ja režissööridega. Päevajuhi ja intervjueerija rollis on teleekraanilt ja ansamblist Winny Puhh tuntud Indrek Vaheoja. Luige Noka kontsertlaval kohtab Kuldset Triot, Orelipoiss Jaan Pehki, Jarek Kasarit, ansambel Kurjamit, Genkat ning on võimalik tantsu lüüa Ennu Ratta, ansambli HU? ja Raadio Kohila biitide saatel. La-

vale astub ka Rohke Debelaki humoorikate tekstide poolest tuntud ansambel Minu Isa Oli Ausus Ise. Festivali pealavale tuleb kolme päeva jooksul suur hulk Maarjamaa parimaid stand-up-koomikuid, komöödianäitlejaid, luuletajaid ja mustkunstnikke. Loomulikult ei puudu suvefestivalile kohane söök ja jook, mõnusad veiniaiad ja grillialad. Huumorifestival Luige Nokk on loodud kõigile eestimaalastele, kes peavad lugu heast huumorist ning kellele meeldib heas seltskonnas lõbutseda ja naerda. Festivalile võid tulla üksi, sõpruskonnaga või kogu perega. Lisainfo: www.luigenokk.ee

Suvesündmused • MAI 2018 • 3

Veeda oma suvi kergelt, tehes imehäid kastmeid kohalikust saaremaisest õunaäädikast ja heast õlist (50 : 50). Sega hästi ning lisa meelepäraseid ürte, pisut soola ja pipraid. Saad lihtsa vaevaga lisaaineteta kastme või maitsva marinaadi.

Mmmmm...

w w w.ideafarm.ee

ROHUJUUR

Üllata end piknikul piknikukorviga Eesti suve üks lahutamatu osa on vabaõhuüritused, -etendused ja -kontserdid. Sa oled lähtuvalt oma eelistustest hoolikalt välja valinud piletid ja loodad õdusat õhtut. Kui ilm on ilus ja seltskond hea, siis oleks kahju seda elamust pikkades toitlustustelkide järjekordades seismisega rikkuda.

ähene selle asemel loovalt ja paki oma seltskonnale kaasa sobiv piknikukorv! Kujutle, kui lihtne see on – laotad suure teki murule, avad just sulle

meeldiva joogipudeli ning naudid enda valitud kvaliteetseid suupisteid. Alustada võiks näiteks värskest käsitööhummusest köögiviljadega ja vürtsikast vinnutatud veiselihast. Korralikumaks kõhutäieks sobiks hästi krõbeda koorikuga rukkileivast võileivad või kodune kartulisalat lihapirukatega. Ära unusta võtta sinna kõrvale mõni käsitööõlu või karastav kombucha-jook! Magustoiduks värsked kaneelirullid ja nende kõrvale kuum mahekohv termosest. Kõlab ju paremini kui natuke liiga kaua pannil praetud hapukapsad pisut liiga kuivanud friikartulitega? Aga suur osa suveüritusi toimub ka meie koduaedades või terrassidel. Kui mõelda suvisele grillile, meenub hea seltskond, särisev liha, laste kilked ja mõnusalt

praksuvad grillvorstikesed. Kas pole mitte mõnus!? Kuid ajaga muutuvad ka maitsed ja toitumisharjumused. Köögi- ja puuviljad ei pea kaugeltki ainult igav kõrvalroog või ilmetu vahepala olema. Miks mitte katsetada banaani grillimist? Kuidas oleks eksperimenteerida Rooma salati ning feta juustuga? Oled kunagi tulnud selle peale, et käepärastest vahenditest köögiviljavarras võiks olla mõnus alternatiiv lihale? Võrreldes lihaga valmivad need ju grillil kiirelt. Mida väiksemad tükid lõigata, seda kiiremini valmivad. Kergelt suitsune mekk on meeldiv lisanüanss maitsemeeltele. Köögiviljadest saab palju vähese kalorsusega kasulikke toitaineid. Need sisaldavad palju kiudaineid ning tänu sellele saab

kõht kiiremini täis. Nii väheneb ka ülesöömise oht. Ka puuvilju on ideaalne grillile visata. Virsikud, melonid, pirnid, avokaadod ja banaanid. Parim on neid valmistada siis, kui nad ei ole veel liialt küpsed. Kuna puuviljad on õrnad ning lagunevad kergelt laiali, tasub grillimiseks siiski suuremad viilud lõigata. Välju oma mugavustsoonist juba täna ja astu läbi Tallinna kesklinna ökopoest/ kohvikust Rohujuur, kust on võimalik kõiki tooraineid soetada. Lisaks anname head grillinõu ning pakume abi piknikukorvi komplekteerimisel.

Tere tulemast!

Suvesündmused • MAI 2018 • 5

ELC PROMOTION

Francis Goya ja Ivo Linna annavad suvel Eestis kolm eksklusiivset kontserti Kitarriromantik Francis Goya ja absoluutne rahvamagnet Ivo Linna tulevad juuli lõpus lavale kolmest kontserdist koosneva unikaalse sarjaga, mis kannab pealkirja „Muinaslugu sinilinnust”.

uigi sarja pealkiri viitab selgelt Raimond Valgrele, on repertuaar hoopis laiem ja kontserdikavast ligi kolmandiku moodustavad Goya enda lood. Laval toetab kaht korüfeed ka tuntud Eesti muusikutest koosnev saatebänd. Francis Goya peab siinset publikut väga eriliseks ja seda juba aastast 2001, kui ta esines koos Tallinna Filharmoonia kammerorkestriga. Täissaalile läinud kontsert osutus tookord sedavõrd edukaks, et päev hiljem tuli seda korrata. Milline oli teie esmamulje Eestist? Mu esimene mälestus Eestist pärineb 2001. aastast ühelt Sangaste lossi erapeolt. Järgmisel päeval läksime Otepääle

ühe järve äärde, kus oli kõik väga imeline – seal toimus samal ajal ka muusikafestival. See oli mu esimene ja väga ilus kogemus Eestist. Pärast kontserti Tallinnas mängisin pealinna lähistel golfi ja see oli samuti suurepärane. Hiljem sõitsin veel mööda Eestit ringi.

muusikas”. Mängisime seda lugu esimesel kontserdil ja rahvale väga meeldis. Pärast seda pakkus Andreas Lukin välja, et võiksime teha albumi Raimond Valgre väga hea meloodiaga lauludest. Seda me ka tegime ja nüüd mängime tema laule ka teistel kontsertidel.

2001. aastal oli teil ka esinemine Tallinna Filharmoonia kammerorkestriga. Kontsert oli nii edukas, et järgmisel päeval andsite teisegi kontserdi. Kas selline edu tuli üllatusena? See tuli mulle üllatusena, sest ma ei eeldanud nii suurt edu. Teadsin, et inimesed on mu salvestisi kuulnud, aga ei uskunud, et nii palju inimesi meie esinemisele tuleb.

Kui tihti te mängite Valgre muusikat väljaspool Eestit? Oleneb sellest, millises riigis ma olen. Venemaal ja Sardiinias mängin ta muusikat tihti, aga mitte igal kontserdil. Vahel ma ka küsin rahvalt, kas nende seas on eestlasi – siis mängin neile mõnda lugu ja ütlen, et käin ka ise tihti Eestis.

Millal te avastasite enda jaoks Raimond Valgre muusika? Ma avastasin selle enda jaoks ühel kontserdil, kui palusin muusikutel, kellega mängisime, valida mulle välja mõni Raimond Valgre laul, mida kontserdil mängida, ja nad pakkusid selleks „Muinasloo

Sellel aastal on teil tuur Eestis Ivo Linnaga, kes on pärit Saaremaalt. Kas mängite kontserdil ka „Saaremaa valssi”? Jah, loomulikult. Kas Eesti kuulaja erineb teiste riikide omast? Jah, väga, te olete väga lahke ja lausa uskumatu publik ning väga tore rahvas.

FRANCIS IVO GOYA LINNA Suvekontsert “Muinaslugu sinilinnust” 26. juuli Ammende Villa Pärnu 27. juuli Haapsalu Piiskopilinnuse hoov 28. juuli Pühajärve laululava Algus kõikjal kell 19:00 Piletid eelmüügist soodsamalt!

MISANZEN

Ants Lauteri lavastajapreemia laureaat lavastab Võrumaal lugu Edgar Valterist 14. augustil etendub Võrumaal Urvastes Villikese teatritalus teist hooaega teatriühendus Misanzeni visuaalteatrilavastus „Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu”.

nts Lauteri nimelise lavastajapreemia 2018. aasta laureaat Helen Rekkor siseneb Edgar Valteri loomingu vähemtuntud meediumi – maagilisest realismist kantud maalide – kaudu tema loitsulaadsesse unenäomaailma, et luua täiesti erakordse Eesti kunstniku taiestest inspireeritud kohaspetsiifiline visuaalsusest ja installatiivsusest pakatav lavastus „Õhtu on salameri. Edgar Valteri rahutu rahu”. Lavastaja Helen Rekkor: „Valteri arhailise ja nostalgilise õhustikuga, reaalse ja ebareaalse piiril balansseerivais maalides joonistuvad välja mitmed läbivad motiivid – looduskeskkond mitmekihilise väljendusvahendina, arhetüüpsed Poiss ja Tüdruk

või Mees ja Naine; inimesest väiksemad samblased ja lääbakil talumajad tähistamaks looduse ülimuslikkust tsivilisatsiooni ees; lisaks kõikvõimalikud liminaalsed olevused, kelles inimese ja looduse piir hägustub. Iga maal on nagu jutustus, millele saab ümber punuda lõputult narratiive, loomaks meditatiivset ja fantaasiarohket rännakut. Valteri maalidest kumab eestlasele arhetüüpselt omane harmoonia loodusega, oskus olla tasa, et kuulda ja tajuda rohkem. Edgar Valteri loo teekond rasketel aegadel ellujäämisest viimaks oma loomingu läbi tõeliselt suureks saamiseni peegeldab paljuski meie kõigi teekonda ning omandab EV100 kontekstis veelgi suurema tähenduse.”

Lavastaja Helen Rekkor ja kunstnik Maarja Pabunen loovad koostöös videokunstnike Alyona Movko ja Sander Tuvikese, valguskunstnik Priidu Adlase, helilooja Villem Rootalu, dramaturg Liis Väljaotsa ja trupiga maagilis-nostalgilise maailma, mida on oodatud avastama ja kogema kõik Edgar Valteri ande austajad. Lavastuses mängivad Rauno Kaibiainen ja Erki Aule (improteater IMPEERIUM), Viljandi Kultuuriakadeemia näitekunsti 11. lennu diplomand Liisu Krass, Marianne Helena Rammo ning Antsla kooli õpilased Aron Aidla ja Getter Kõiv või Kristel Taal.

Etendused toimuvad Võrumaal Urvastes vallas Villikese tearitalus 14.–19. augustil algusega kell 20.00. Piletid Piletilevis ja pool tundi enne etendust kohapeal. Lavastuse koduleht: www.facebook.com/events/185258758936836

Lisainfo ja broneeringud: Minna-Triin Kohv Teatriühendus Misanzeni produtsent +372 5563 4127 minnatriinkohv@gmail.com

Koostaja: Marianne Helena Rammo mariannehelenar@gmail.com

Suvesündmused • MAI 2018 • 7

TALLINNA KITARRIFESTIVAL

Tallinna XIII kitarrifestival Juba 13. aastat toimuv Tallinna kitarrifestival toob Eestisse kokku maailma tipud – kitarrimuusika on esindatud kogu oma põnevas stiilikülluses.

uulata saab džässi, klassikat, fingerstyle’i, folki, Brasiilia, Argentina, Vahemere ja Balkani maade muusikat ning meie oma põhjamaist kitarrimuusikat. 9.–15. juunini toimuva festivali avakontserdil tähistab Eesti üks omanäolisemaid muusikakollektiive Weekend Guitar Trio 25 aasta juubelit, jagades kuulajatega nende aastate jooksul valminud muusikat. Sel aastal on ka palju uut. Näiteks kõlab 13. juunil kaunis kitarrimuusika mitmel pool Eestis: Pärnus, Tartus, Rakveres, Jõhvis ja Keila-Joa mõisas. Kontserte annavad Euroopa säravamad noored kitarritähed. Festivali peaesinejad on legendaarseim kitarriduo – vennad Sergio ja Odair Assad Brasiiliast –, üks omanäolisemaid fingerstyle’i kitarriste Don Alder Kanadast ning üks suurimaid meistreid klassikalisel kitarril – Carlo Marchione Itaaliast.

Erilisemaks esinemiseks on kindlasti lõppkontsert „Ibeeria päikese all”, kus Mehhiko lauljanna Julieta Gonzalez koos ansambliga Jacaras lummab kuulajaid Hispaania muusikaga. Kontsert toimub KUMU auditooriumis. Viini maailmamuusika trio Cobario kaasahaarav kontsert toimub lauluväljaku klaassaalis. Festivali raames toimub Tallinnas ka rahvusvaheline kitarrikonkurss ja selle finaalkontserti on võimalik kuulata Kadrioru lossis. Kontserdid toimuvad Mustpeade majas, Kumu auditooriumis, Niguliste kirikus, Kadrioru lossis, lauluväljaku klaassaalis, Jõhvi kontserdimajas, Tartus, Pärnus, Rakveres ja Keila-Joa mõisas. Piletid saadaval Piletilevis, info festivali kava ja artistide kohta: www.kitarrifestival.ee.

EESTI DRAAMATEATER

Draamateatri suvi:

„Eluhingus”

Viimast suve juunis ja augustis Laitse Graniitvillas. Teksti autor David Hare Lavastaja Aleksander Eelmaa Kunstnik Liina Unt (Endla) Muusikaline kujundaja Garmen Tabor Osades Laine Mägi ja Kaie Mihkelson

Draamateatri suvi:

„Metsa forte” Draamateatri ja Nargenfestivali ühise suvelavastuse 12 etendust mais, juunis ja septembris teatri suures saalis. Teksti autor Mehis Pihla Lavastaja Hendrik Toompere jr Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste Muusika ning seaded Tõnu Kõrvits ja Tõnis Kõrvits Kunstnik Kristjan Suits Assistent Kairi Kruus Osades Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Mati Palm või Hans Miilberg, Liisa Saaremäel, Jüri Tiidus, Uku Uusberg, Kersti Heinloo, Markus Luik, Hendrik Toompere jr, Mehis Pihla, Nargenfestivali koor ja orkester.

„Metsa forte” on ühe perekonna lugu. Vabariigi aastapäevaks tuleb vanavanemate juurde pere kokku ning ootamatult selgub, et noored soovivad pere metsas teha lage… st uuendusraiet. Järgneb suur tüli, mille käigus püütakse aru saada, mis selle Eesti metsaga õigupoolest toimub. Vähe sellest, et perekonnas on kõigil oma arvamus, kaasa hakkavad rääkima kõik metsadebati osapooled: ökoloogid, looduskaitsjad, metsandusteadlased, keskkonnaministeeriumi ametnikud jne. Küsimus on – kuidas selles arvamuste rägastikus õige tee leida? Kui muusikas tähendab mezzo forte poolvaljult, siis „metsa forte” on väga vali ja kirglik, isegi ooperlik toon, millega räägitakse Eesti metsa tulevikust. Lavastuses lööb kaasa keelpilliorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Kõlavad nii tuntud palad tõeliste ooperikorüfeede esituses kui ka eesti heliloojate uuslooming.

„Ma keeldun laskmast end määratleda minu elus oleval mehel!” Kuigi kahe naise pikk öine vestlus keerleb ühe mehe ümber, kes ühele neist oli kakskümmend viis aastat abikaasa ja teisele armuke, on too mees (kes nüüdseks kolmandaga kadunud nelja tuule poole) vaid kokkusaamise ajend. Kaks 60ndates eluaastates naist vaatavad ühel pikal öisel jutuajamisel tagasi oma elule ikkagi selleks, et selgust saada iseendas, oma valikutes, oma vajadustes, oma minas. Pikad aastad armastust ja valu, kiindumust ja reetmist – miks sa tegid just selliseid otsuseid, mida püüdlesid ja ootasid, kas oled iseennast ikka päriselt mõistnud? Madeleine, pensionile jäänud muuseumikuraator ja islamikunsti asjatundja elab eraklikult ühel väiksel saarel, kui ühel päeval tema habras rahu mõraneb: Frances tahab temaga vestelda. Äsja romaanikirjanikuna tuntuks saanud Frances kirjutab raamatut tunnetekolmnurgast, mille tekitas tema advokaadist eksabikaasa ja mille kolmas osapool ongi Madelaine. Etendused 6., 7., 9., 10., 12., 13., 14., 19., 20., 21. juunil; 14., 15., 16., 21., 23., 24., 27., 29. augustil kl 19 Laitse Graniitvillas.

Draamateatri suvi:

„Isamaa pääsukesed” EV 100 teatriprogrammi „Sajandi lugu” kuuluv ühislavastus Nargenfestivaliga juunis ja augustis Keila kultuurikeskuses. Teksti autor Andrus Kivirähk Lavastaja Priit Pedajas Muusikalised kujundajad Tõnu Kaljuste ja Tõnis Kõrvits Muusikaseadete autor Tõnis Kõrvits Kunstnik Pille Jänes Osades Ülle Kaljuste, Marta Laan, Viire Valdma, Maria Klenskaja, Ester Pajusoo, Teele Pärn, Tiit Sukk, Christopher Rajaveer, Tõnu Oja, Taavi Teplenkov, Tõnu Kark, Karmo Nigula.

Eesti Vabariik saab 100-aastaseks ja sel puhul otsustab näitering „Virmaline” tuua lavale Vabadussõjale pühendatud muusikali „Isamaa pääsukesed”. Paraku pole Eesti elu saja aasta jooksul kuigi palju muutunud: kui tollal ei viitsinud mehed sõtta minna, siis nüüd ei viitsita teha näitemängu. Seega peavad tublid naised kogu koorma endi õlule võtma ja ise juubeli tähistamisega toime tulema.

Esietendus 25. mail, järgmised etendused 26., 29., 30. mail;

Esietendus 15. juunil, järgmised etendused

1., 2. juunil; 14., 15., 16., 18., 19., 20. septembril

16., 17., 19., 20. juunil; 17., 23., 24., 25., 26., 28., 29., 30. augustil

kl 19 Eesti Draamateatri suures saalis.

Keila kultuurikeskuses

Suvesündmused • MAI 2018 • 9

Väljaandja: AS Ekspress Meedia • Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Maarja-Lill Mets, maarjalill.mets@ekspressmeedia.ee • Kujundaja: Marju Viliberg • Keeletoimetaja: Riina Palmiste • Trükk: Printall

Matka- ja terviserajad pakuvad elamusi Soojal suveajal pole ühtki vabandust, miks mitte võtta kaasa telk ja teha nädalavahetusel mitmepäevane väljasõit puhtasse Eesti loodusesse akusid laadima.

ui terviserajad on tihtilugu just linnades ja leiavad üsna sageli kasutust, siis matkarajad on erilised selle poolest, et tõenäolisem on sattuda rajale täiesti üksi ja enamasti peab matkaraja külastamiseks juba spetsiaalse väljasõidu loodusesse tegema. Loomulikult on ka matkaradade puhul võimalik valida endale sobiv – kerge jalutuskäik kaunis looduses, suuremat pingutust nõudev rada, pikemalt ette planeeritud ja tellitud juhendajaga räätsamatk või hoopis üksi mõnes kodumaa imekaunis rabas seiklemine. Matkarajad kulgevad läbi metsade, rabade, soode, mööda ranna- ja puisniite, mereäärsete liivarandadeni välja.

Tuntumad matkarajad Eestis on näiteks maalilisel Kõrvemaal asuv kaheksakilomeetrine Kakerdaja matkarada, Viru raba matkarada, mis tutvustab ka rabataimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa, Piusa jõe ürgoru ja Piusa koobastiku matkarada, Taevaskodade ja Rõuge ürgoru matkarajad jpt – valik on suur ja igas Eestimaa otsas on midagi avastamist väärt.

Populaarsust koguvad terviserajad

Terviseradadel saad ise valida, kas tahad lihtsalt jalutada, joosta, kepikõndi teha või rattaga sõita. Praeguse seisuga on Eestis kokku sadakond terviserada,

Foto: Anni Õnneleid

MATKAMINE

Võimalik on valida endale sobiv – kerge jalutuskäik kaunis looduses või suuremat pingutust nõudev rada.

Soomaa

Foto: Annika Haas

seega peaks enamikule eestlastest terviserajad kättesaadavad olema, seda aasta läbi ja täiesti tasuta, olenemata sellest, millises Eesti otsas parasjagu viibitakse. Terviseradade üheks suureks eeliseks on seegi, et sageli on need muu hulgas val-

gustatud – nii on hea õue seiklema minna ka õhtul, kui väljas juba hämaraks minema hakkab. Terviserajad on väga erineva pikkusega ja enamasti on ühel terviserajal võimalik valida just endale sobiva pikkusega ring, olgu see siis üks või viisteist kilomeetrit pikk. Lisaks korraldatakse terviseradadel tihti erinevaid meelelahutuslikke üritusi, mis kõiki inimesi üheskoos liikuma kutsuvad. Silma tasub peal hoida Eesti terviseradade kohta infot koondaval leheküljel terviserajad.ee, kust leiab kaardi ja kirjeldused terviseradade asukohtade ning võimaluste kohta, samuti sündmuste kalendri.

MATKAMINE

Suvi – ühismatkamisest metsalillepäevani

MK korraldab vabariigi 100. aastapäeva puhul suure ühismatkamise, mis leiab aset 6.–25. augustini. Juhendatud matkagrupid alustavad liikumist RMK matkatee otspunktidest ning liiguvad matkapealinna Aegviitu. Vahetuva koosseisuga matkagruppe on kokku kuus, igas grupis maksimaalselt 25 liiget. Matkadega saab liituda kas valitud etappideks või kogu matkaks.

Puude päev ja matkad uuendatud Tsitre puude rajal • •

Kus ja millal: Lahemaa rahvuspark 09. juuni 2018 2002. aastal rajatud Tsitre puude rajal tutvustatakse nüüd rohkem kui 30 liiki puid ja põõsaid, samuti ajalugu ning pärandkultuuri suvitavatest krahvidest nõukogude piirivalveni.

Loodusvaatluse maraton • •

Kus ja millal: Hiiumaa puhkeala, Ristna külastuskeskus 15.–16. juuni 2018

Foto: Ilmar Saabas

Ka matkarajal toimuv võib olla sündmus. Tuleb ainult üles otsida endale sobiv maakond ja kuupäev ning seiklus võib alata! Üleeestiline loodusvaatluste maraton ehk 24-tunnine loodusvaatlusööpäev. Võimalus on osaleda erinevatel vaatlusretkedel koos asjatundliku vaatlusjuhiga. Pakutakse tuge liikide määramisel ja keskus on avatud tavapärasest kauem. • Maraton algab 15.06 kell 12.00 ja lõpeb 16.06 kell 12.00 • 15.06 kell 12.00 taimevaatlusretk Ristna külastuskeskuse õuealal ja õpperajal • 18.00 vaatlusretk Tihu õpperajal • 16.06 kell 7.00–9.00 linnuvaatlusretk Orjaku õpperajal

55 matkarada Veebileht elustilist.ee toob lugejani 55 Eestimaa kaunist matkarada, mis juhivad meid läbi metsade, rabade ja soode, mööda ranna- ja puisniite kuni kaunite liivarandadeni välja.

Metsalillepäev •

Kus ja millal: Hiiumaa puhkeala, Ristna külastuskeskus • 30.06.2018 kell 10.00–14.00 Seekordne metsalillepäev viib meid Kallaste panga ümbrusse. Kogunemine Kärdlas pritsumaja parklas, kust buss viib retkelised matka alguspunkti ja toob hiljem tagasi, eelnevalt registreeruda. Allikas: rmk.ee

Need, kes soovivad veeta pikema nädalalõpu looduse keskel, saavad broneerida mõnusa hotelli või puhkemaja mõne matkaraja läheduses, sest iga matkaraja kirjelduse lõppu on lisatud ööbimisvõimaluste loetelu. Allikas: elustilist.ee Turbarabad

Kaks komöödiat elavalt klassikult!

lav klassik Sir Alan Ayckbourn on vististi nüüdisteatri kõige viljakam ja üks maailma sõnateatri kõige edukam autor. Teda võrreldakse meie ajastul Molière’i, Shakespeare’i ja Goldoniga. Ayckbourni näidendid on inimlikud komöödiad edukast keskklassist, mille poleeritud pealispinna all – köökides, garaažides, aedades ja magamistubades – paljastub vahetult ja täpselt kogu ühiskonna tegelik nägu. Projektiteatri Kell Kümme 2018. aasta suveetendused Ohtu mõisa tallisaalis

OMADE VAHEL 13., 14., 15., 16., 25., 26., 27., 28., 29. juulil 2., 3., 4., 5. augustil

juulis ja augustis OHTU MÕISA tallisaalis

Alan Ayckbourne komöödiad Lavastaja Roman Baskin

Omade vahel

www.kell10.ee Piletid Piletilevis ja Piletimaailmas.

Magamistubades

MAGAMISTUBADES 1., 2., 3., 9., 10., 11., 12. juulil 11., 12., 13., 17., 18. augustil

Suvesündmused • MAI 2018 • 11

KUKRUSE POLAARMÕIS

SUVELAVASTUS – Jaan Tätte „Ristumine peateega” 11.–22. juulini näeb Kukruse polaarmõisa kõrval asuvas endises kivitöökojas lavastaja Allan Kressi versiooni Jaan Tätte kultusteosest „Ristumine peateega”. Autor Jaan Tätte Lavastaja Allan Kress Kunstnik Kristi Leppik Muusikaline kujundaja Feliks Kütt (Endla teater) Valguskunstnik Arne Maasi (Rakvere teater) OSADES: Margus Prangel, Jane Napp (lavakooli XXVIII lend), Nils Mattias Steinberg (lavakooli XXVIII lend), Tiit Alte

„Raha mängib elus põhirolli, raha – see on õnn ja armastus?” (J. Viiding)

Millist summat suudame endale sularahana ette kujutada? Miljonit? Mitukümmend miljonit? Miljardit? Veel enam? Aga kui see asub mitte pangas, vaid sul kodus? Seisab seina ääres, et poleks jalus. Mis on üldse oluline ja tähtis? Raha? Jaan Tätte alustab oma bestselleri sissejuhatust just nii: „Ma kirjutasin selle raha pärast.” Tätte üks esimesi näidendeid „Ristumine peateega” levis kulutulena. Näidendi väärtust näitab seegi, et ainuüksi Saksamaal on seda mängitud kolmekümnes teatris ja tekst on tõlgitud vähemalt viide keelde.

Siivutu ettepanek

Üksikusse metsatallu tulevad öösel kaks teele jäänud külmunud ja läbimärga armunud hääletajat. Majaperemees on veidi eriline. Veel erilisema ettepaneku teeb ta hääletajast noormehele. Selgub aga, et majaperemees polegi nii imelik – tema maailma mahuvad muinasjutud ja imed, mis on seotud meie igapäevareaalsusega.

„Tätte” leiab koha

Mullu jõulude ajal helistas vabakutselisele lavastajale Allan Kressile näitleja Arvi Mägi, kes viis ta kokku SA Kukruse Polaarmõis juhataja produtsent Gerli Romanovitšiga, et koostöös võiks sündida tänavusuvine etendus Kukrusel. „Mainisin Gerlile, et olen mõelnud lavastada Tätte „Ristumise peateega”, aga see ei sobi mõisasaali – metsamajake on sinna nii tugevalt sisse kirjutatud. Siis viidi mind mõi-

12 • MAI 2018 • Suvesündmused

sa õuele, kus vana mahajäetud hoone ukse ette olid kasvanud vahtrad, nii et uks avanes ainult paokvele. Võimas kujund! Sealt uksest ei käida – just sinna viib näidendi mafiooso oma raha, sest ka tema eeldab, et seal keegi ei käi. Maja ja näidend kõlasid nii hästi kokku, et see tundus veenev argument,” kirjeldab lavastaja. Näidend on Kressi meelest nõnda haarav, et kui keegi satub seda avama, ei pane ta seda enam naljalt käest. „Teemaks on raha − ja see teema puudutab teadupärast meid kõiki −, kõik on realistlik ja samas on lool vint veidi üle keeratud. Komöödia, tõsised teemad ja „muinasjutt” üheskoos.

Verisulis näitlejad

Peaosades on pikka aega Draamateatris mänginud ja praegu vabakutseline Margus Prangel ning noored näitlejad Jane Napp ja Nils Mattias Steinberg, kes lõpetavad jaanipäeval lavakunstikooli käesoleva lennu.

Mafioosona astub üles Virumaa inimestele ja ka Theatrumi publikule tuntud Tiit Alte, kes on ise palju lavastanud ja tegutseb ka tõlkjana. Prangli kohta ütleb Kress, et tegu on omakorda ankruga, kelle ümber hakati teisi näitlejaid otsima. „Selle osatäitja valik oli oluline ja … Ma väga tahtsin, et Margus mängiks, sest teda nägin sada protsenti ses rollis.” Jane Napi rolli palumise kohta ütleb lavastaja, et tegu on nii kauni noore naisega, et publik saab kohe aru, millised kiusatused tema tegelaskujuga seoses võivad tekkida. Kuna tulevased „peateel ristujad” on just esmamuljete mõju all, mida Kukruse mõis ja selle ümbrus avaldab, küsime selle kohta. Jane ütleb, et tal on au kohal viibida ja keskkond on ilus: „Olen projekti üle väga õnnelik ja ootusärev.” Materjaliga „Ristumine peateega” kohtus 1994. aastal sündinud Mattias siis, kui nägi selle järgi vändatud filmi − muidugi mitte neljaaastasena, kui see välja tuli. „Mind kõnetab küsimus, mille tükk esitab. Kas on olemas üks veritas − tõde, mida ei saa müüa, mida ei tohi rikkuda ja turustada.” „Üks on tõde. Mingi vale ei saa kustutada igavese tõsielu tuld,” kirjutas näitlejast poeet Juhan Viiding. Mis on aade, mille nimel ollakse valmis suuri ohvreid tooma? Mattias arvabki, et selleks on teine inimene. Kasutatud ajakirjanik Teet Korstna („Põhjarannik”) intervjuusid. Kukruse Polaarmõisas on avatud ka interaktiivne ekspositsioon. Teatripiletiga saab näitusele soodsamalt. Vaata www.kukrusemois.ee Avatud T-P kell 10–17

RAKVERE TEATRIMAJA

Mitmekülgsed teatrielamused suvisel Virumaal Rakvere teater üllatab tänavu suvel publikut mitmekülgse programmiga. Nauditavat vaatamist jagub nii musta huumori austajaile kui ka neile, kes soovivad kursis olla värske ja nüüdisaegse rahvusvahelise teatriga.

uveetenduse jaoks ideaalses paigas, Loobu küla Loodi kuivatis, näeb taas eelmisel suvel esietendunud Martin McDonaghi musta huumoriga vürtsitatud „Viimast võllameest”, mille publik valis Rakvere teatri eelmise hooaja parimaks lavastuseks. McDonaghi näidendeid on kõikjal maailmas saatnud suur menu – neid on pärjatud arvukate preemiatega ja mängitud Broadwayl täissaalidele. Etendus viib vaataja rännakule 1963. aastate Inglismaale, kus riigi peaaegu et kuulsaimast võllamehest Harryst on saanud baaripidaja. Igal õhtul koguneb kindel seltskond Harry semusid tema äärelinna pubisse, et klaasi taga päevasündmused läbi võtta. Ühel päeval siseneb kummaline võõras, kelle ümber hakkavad asjad kahtlast kuju võtma, ja minevikusaladused tõusevad taas päevakorda. Lavastaja sõnul keskendub trillerlik lugu väikestele inimestele ja nende elutõdedele, mis viivad neid olukordadesse, kus normaalne inimene olla ei tahaks. Üllar Saaremäe lavastuses mängib nimiosa Raivo E. Tamm, teistes osades Indrek Apinis, Margus Grosnõi, Jaune Kimmel, Madis Mäeorg, Tiina Mälberg, Eduard Salmistu, Toomas Suuman, Tarvo Sõmer, Tarmo Tagamets, Velvo Väli ja Imre Õunapuu. Etendused toimuvad 07.06–27.06.

„VIIMANE VÕLLAMEES” Rakvere teatri suvelavastus Lavastaja Üllar Saaremäe, peaosas Raivo E. Tamm 7.–27. juunini 2018 Loodi kuivatis Lääne-Virumaal

Rakvere teatri teine suvelavastus, Brian Frieli „Lõikuspeo tantsud”, esietendub 14. juunil Arkna mõisa karjalaudas Lääne-Virumaal. Eili Neuhausi lavastus räägib viiest õest, kel tuleb vaestes oludes ja konservatiivses ühiskonnas iga hinna eest hakkama saada. Vallaslapsena sündinud Michael Evans meenutab ühte erakordset suve, kui lõikuspeo aegadel külastas tema ema ja tädisid ootamatult tema isa Gerry Evans. „Lõikuspeo tantsud” on lugu sellest, kuidas kõik muutub liiga kiiresti ja kuidas tegelikult ei muutu midagi. Elu näib kui kohmakas tuulelohe, mis ootab õiget tuult, et siis parajal momendil pööraselt õhku tõusta ning tantsu vihtudes kõrgele ja kaugele lennata. Mängivad Liisa Aibel, Ülle

Lichtfeldt, Silja Miks, Anneli Rahkema, Natali Väli, Märten Matsu, Peeter Raudsepp ja Tanel Saar (VAT Teatrist). Etendused toimuvad 14.–29. juunil ja 23.–31. augustil. Nüüdisteatri gurmaanidel tasub aga kindlasti osa võtta rahvusvahelisest teatrifestivalist Baltoscandal, mis toimub tänavu juba viieteistkümnendat korda. Iga kahe aasta tagant Rakveres toimuv festival toob kokku põnevaid lavastusi maailma eri paigust. Eelmisel festivalil publikut omapärase muusikateatriga võlunud Joris Lacoste’i uues lavastuses „Suite n°3” saab kuulda kõiki Euroopa Liidu keeli. Rakvere teatri publikule juba tuttav Forced Entertainment Suurbritanniast tuleb kül-

la lavastusega „Real Magic” ja proovib mängulises võtmes mõtteid lugeda. Tunnustatud etenduskunstnike grupeering W A U H A U S etendab festivalil vaataja nägemisaistingule keskenduva lavastuse „Flashdance”. Esimest korda on festivalil Teatr Powszechny Poolast lavastusega „Klatwa”, mis esitab küsimusi moodsa kunsti, inimese ja religiooni suhete kohta. Taas on kavas ka Ivo Dimchev, kes üllatab seekord muusikalise etteastega. Jérôme Bel`i „Gala” annab Rakvere ja Lääne-Virumaa rahvale võimaluse ka ise lavale astuda. Eesti etenduskunstide maastikult on festivalil esindatud Juhan Ulfsak, Mart Kangro ja Eero Epner värske lavastusega „Workshop”, teater NO99 ja Juhan Ulfsaki „NO36. Unistajad” ning pühendusega Rakvere teatri väiksele majale loovad etenduskunstnikud Henri Hütt ja Mihkel Ilus festivalile installatiivse lavastuse „Kapriisid 3.5”. Tulemas on ka traditsiooniline jalgpallimatš romantikute ja küünikute vahel ning kontserdid klubiõhtutel. Festivali kunstiline juht Priit Raud kommenteerib selleaastast festivali: „Baltoscandal on tulevikku vaatav ja kätt ühiskonna pulsil hoidev. Intrigeeriv ja rahustav. Mõtlemapanev ja vabastav. Viieteistkümnes festival tuleb ehk rohkem meie ja ühiskonna peale mõtlev. Mitte tingimata ülitõsiselt. Me räägime karmidest asjadest, kuid ei lähe moraalitsemise teed. Me näitame, et selline see maailm lihtsalt on. Me pole kõigega nõus, mis siin sünnib. Me kritiseerime, aga aktsepteerime. Me näitame austust üksteise vastu ja selle vastu, mida keegi teeb. Me ei õpeta kellelegi, mis on õige.”

Baltoscandali festival toimub 4.–7. juulini Rakveres.

Suvesündmused • MAI 2018 • 13

TUULEKELL

Ravila mõisapargi lõbus suvelavastus jutustab loo hullust krahvist Manteuffelist Kose valla Ravila mõisa krahv August Peter Friedrich von Manteuffel polnud küll nii hull, nagu ta nimi tõlkes kõlab – meeskurat. Aga tehnikafriigist naistemehena, kes alles tasapisi rahvavalgustajaks ümber kasvas, andis ta ainest legendideks. Nüüd valmib suvelavastus, mis jõuab vaataja ette juulis. Ikka sealsamas Manteuffeli kodumõisas. Pealkiri intrigeerib: „Armastus on ajaviide”.

alurahvasõbralikkuse, tavatute huvide ja eluviiside poolest (kuri) kuulsast krahvist Manteuffelist pajatav näidend põhineb nii krahvi enda kirjutistel kui ka tema uurijate koostatud biograafiatel. Lisaks on kasutatud pärimust kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi kogudest ja teadustöid nii krahvi kui ka tema aatekaaslaste kohta. Faktid on mõistagi fantaasiaga tembitud. Kindel tõde on krahvi huvi leiutamise ja masinate ehitamise vastu – nii püüdis Manteuffel konstrueerida lennumasinat, olles seega üks meie kandi lennunduse pioneeridest. Sõnal “armastus” on lavastuses mitu kihti: armastus mehe ja naise vahel, armastus leiutamise vastu, armastus luule ja kirjanduse vastu, armastus eestlaste vastu. Krahv elas ja tegutses kirega, lähtudes oma isiklikest tõekspidamistest ja normidest, mis erinesid toonasest peavoolust kõvasti. See pani kaasaegsed tema suunas kõõrdi vaatama ja

nii jäi talle üsna kiirelt külge hüüdnimi Hull Krahv. Küllap kujundas Manteuffeli pöörast karakterit ka vaba ja tormakas lapsepõlv. Teda kasvatanud vanavanemad viibisid pigem Tallinnas ja jätsid krahvikese omapäi, ümber enam-vähem ainult eesti teenijad ja talurahvas. Sealt siis ka eesti keele ja olme hea tundmine, aga ka hilisem huvi eestlasi kasvatada, õpetada väärtusi, neile kirjutada. Krahvi noorusiga oli aga rikas nii seikluste kui ka armastuse poolest. Kose vallas Ravila mõisapargis 12. juulil kell 19 esietenduva näidendi „Armastus on ajaviide” kirjutas Loone Ots, lavastas Erki Aule, kunstnikutöö pärineb Jaak Vausilt ja muusikaline kujundus Peeter Rebaselt. Osades Aarne Soro, Tarvo Krall, Maarius Pärn, Erki Aule, Kati Ong, Ragne Veensalu, Andres Õis, Vaino Napp, Karl Markus Tarre ja Piret Aavik. Kohal on krahvi lastekolmik. Ohtralt ilu lisab naiskoor Krõõdake. Ka imemasinad sõidavad, lendavad ja purskavad nagu vaja. Pileteid saab Piletilevist, Piletimaailmast ja Ravila mõisast hinnaga 16 eurot. Eakas või õpilane saab sisse 14-eurose sooduspiletiga. Sama soodus on rühmapilet alates 20 inimesest. Etenduse päeval maksab pilet kohapealt ostes 18 eurot. Kuni 10-aastased lapsed on teretulnud tasuta.

Suvetükki mängitakse veel 13. juulil, 18.–20. juulini, 25.–27. juulini ja 29. juulil. Algus ikka kell 19. Mõisapark ja kohvik avavad uksed juba kell 18. Etendus on kahes osas, ühe vaheajaga.

HITIVABRIK/ SUNDOWN ENTERTAINMENT

Naised Köögis – Üks kõigi, kõik ühe eest

iljandist alguse saanud ansambel Naised Köögis armastab köögilaua taga kokku saada, maailma asju arutada ja uusi laule teha. Laulud, mida iseloomustab peenetundeline huumor, kompromissitu absurditaju ja rahvalikult aus elutunnetus, valmivad enamasti ühisloominguna. Kord on vastuvaatav tõde valus, kord naljakas, kord meelitav, kord ehmatav, kord rõõmustav, kord piinlik, aga just see laulu kaudu tõe poole püüdlemine hoiab neid juba mitmendat aastat koos ja innustab taas köögilaua tagant lavalaudadele astuma. Naised Köögis põimivad kokku vanu ja uusi laule, nad nüüdisajastavad rahvalaule ja laulavad tänapäevased laulud rahvalikumaks. Mõte siin aegruumis on pidevalt muutuv ja tunded on teadagi igavesti heitlikud, kuid jõudu annavad siin elus hetked, kui suudad aja korraks seisma panna ning sõpradega koos õlg õla kõrval lausuda: „Üks kõigi, kõik ühe eest!”

Kristiina Ehin – laul, karmoška Katrin Laidre – laul, karmoška, basskitarr, kitarr, kannel Sofia Joons – laul, viiul, kitarr, löökpillid Kairi Leivo – laul, parmupill, basskitarr 02.08 Suislepa laululava 03.08 Pärnu Koduloo muuseumi õu 04.08 Kärdla laululava 05.08 Kuressaare Arensburg Spa suveterrass 07.08 Tallinna Linnateatri lavaauk 08.08 Kõltsu mõisa suvelava 09.08 Siidrifarmi suvelava 10.08 Alatskivi mõisa tallihoov 12.08 Villa Müllerbeck (Otepääl) 14.08 Aruküla laululava 15.08 Löwenruh park 16.08 Luke mõisa suvelava 17.08 Luunja Roosiaed 18.08. Kernu mõisa suvelava

Piletid müügil Piletilevis ja kohapeal.

John Murrell „Sarah Bernhardt’i viimane suvi”

„E

lu on lühike isegi nende jaoks, kes elavad Kaua ja me peame elama nende väheste jaoks, kes tunnevad ja austavad meid, kes mõistavad kohut ja lunastavad meid ning kelle suhtes on meil samasugune kiindumus ja hoolivus.” Sarah Bernhardt On 1922. aasta suvi. Maailmakuulsuse saavutanud prantsuse näitlejanna, jumalik Sarah Bernhardt veedab suve koos poja pere ja ustava sekretäri Georges Pitou’ga, et kirjutada oma memuaaride teine osa. Selleks tuleb meenutada, sorida ajusoppides ja sündmusi uuesti läbi elada. Mälu värskendamiseks ja möödaniku elustamiseks proovib ta Pitou abiga taaslavastada ja -avastada kaugeid aegu, vestlusi ja inimesi oma väga dramaatiliselt eluteelt. Meenutused võivad olla naljakad, vihased, rõõmsad, kurvad, kuid nad aitavad meil toime tulla kaduvusega, sest isegi päike kustub kord, mis siis et “biljoni-triljoni aasta pärast”.

„Me peaksime võimalikult vähe vihkama, sest see on liiga väsitav, jääma paljuski ükskõikseks, andestama tihti ja mitte kunagi unustama.” Sarah Bernhardt

Lavastaja – Vilja Nyholm-Palm („Grace ja Glorie”, „Head ööd, ema”, „Gertrude Stein saatjaga” jt) Kunstnik – Ann Lumiste Tõlkija – Joel Sang Osades: Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Meelis Rämmeld (Endla teater) Etendused toimuvad Rehe küünis (Üksnurme küla, Saku vald): 18. (esietendus), 19., 20., 21., 25., 26., 27., 28. juuni kl 20.00 22., 23., 24., 25., 30. juuli kl 20.00 Piletid müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

Suvesündmused • MAI 2018 • 15

MOOD

Väliürituse külastaja ABC:

romantilised kleidid, mugavad kingad ja soojas keha Foto: Shutterstock

Käes on aasta üks parimaid aegu, mida on iga eestlane vast pikisilmi kohe pärast jõule ootama hakanud. Ees on parimad terrassipeod, sõpradega grillimised, mõnusad välikontserdid ja vabas õhus toimuvad festivalid. Kõige selle juures tahame välja näha parajalt moekad, aga olla ka päikese loojudes soojas. Anname mõningad soovitused, mida võiks sel kevadel ja suvel väliüritustel jälgida.

pikad lendlevad maksikleidid.

Tohutult moekad on praegu trench-mantlid.

Moekas peakate

Ereda päikese eest kaitseb sel suvel kõige paremini laia äärega kübar. Kübar sobib kokku nii teksade, kleidi kui ka külmematel õhtutel pehme kudumiga. Laia äärega peakate kaitseb nägu liigse päikesekiirguse eest ning seega hoiab näonaha pikemalt nooremana. Peab mainima, et kübarale pakub sel hooajal konkurentsi ämbrit meenutav kalamehemüts.

Suvistel pidudel on parimateks kaaslasteks

Foto: Sipa Asia

Suvistel pidudel on parimateks kaaslasteks pikad lendlevad maksikleidid, mis on kaunistatud selle hooaja lemmiku täpilise mustriga või vintaažist inspireeritud lilledega. Loomulikult on teretulnud ka igasugused mereteemalised triibud ja loomamustrid. Maani ulatuvatele kleitidele pakuvad konkurentsi hõlmikkleidid, mis on selle kevadsuve tõeline hitt. Neid leidub nii pikki kui ka lühikesi, aga üks on kindel – vöökohta kallistav hõlmik on naiste selle suve lemmik. Kuna väliüritustel piniseb ringi palju sääski, on eriti mõnus kanda just pikka seelikut. See hoiab ühtaegu sooja ja on õhuline. Kes kleite ei armasta, see naudib väliürituse edukalt ära ka näiteks mugavas pükstükis.

Keha sooja

Mis oleks parem, kui sättida pärast päikeseloojangut õlgadele soe kudum, mis oma pehmusega justkui keha kallistaks! Õnneks pakuvad ka kodumaised disainerid kauneid kampsuneid ja jakke, mis annavad suveõhtul ideaalselt sooja. Kui tunned, et kudum ei ole päris lemmik, siis tohutult moekad on praegu trench-mantlid. Nii mõndagi neist saab iseseisvalt kleidina kanda ning õhtusel ajal aitab see õhukese kleidi peal kandes keha soojas hoida ja tuule eest kaitsta.

Meisi Volt Värvikad kleidid

Kui kannad romantilist ja õhulist kleiti, siis vali juurde midagi, mis vastandub sellele stiilile. Moes on kerge boheemlaslikkus ja kontrastid.

Kübar sobib kokku nii teksade, kleidi kui ka külmematel õhtutel pehme kudumiga.

Mugavad jalanõud

Meist keegi ei taha, et festivalil üle muru kõndides konts mulla sisse vajuks, seega tasub panustada näiteks plokk-kontsaga rihmikutele, paksu tallaga lahtistele jalanõudele, rohmakatele täisnahast tanksaabastele või mugavatele tennistele.

16 • MAI 2018 • Suvesündmused

Vöökott on tõeliselt praktiline. Keegi ei taha, et festivalil üle muru kõndides konts mulla sisse vajuks.

Foto: Converse.com

Foto: Reserved

Vöökott

Jah, seesama aksessuaar, mida oleme harjunud nägema Soomest pärit turistide ümber, on teinud suure tagasituleku ning saanud tänapäevaseid täiendusi. Loomulikult on moes ka need sportlikud kõhukotid, mida neil oleme näinud, aga õnneks pakuvad kuulsad moemajad, nagu Gucci ja teised, stiilseid valikuid, mis sobivad ideaalselt ka kauni kleidi peale. Vöökott on tõeliselt praktiline, sest lubab vabalt kontserdil või festivalil muusikat kuulates tantsu lüüa, ilma et muretseks selle kuskile unustamise või ette jäämise pärast.

Suvi algab Paavlist.

Suurim taaskasutuspood Eestis, Paavli 6, Tallinn. www.paavlikaltsukas.ee

ÜKS KÜSIMUS

Üks küsimus: millised sündmused täidavad suve? Alanud on kontsertide, suveteatrite ja festivalide hooaeg. Valik on nii rohke, et otsuste tegemine pole kuigi kerge. Oma suveplaane jagavad neli kultuurieluga tihedamalt kokku puutuvat inimest.

Maarja kiriku vana oreli meistrile Ernst Carl Kesslerile pühendatud konverentsi. Tema pille leidub muide isegi Alaskas! Üritus päädib efektselt – Tartu ülikooli aulas mängitakse maha lustmäng “Kessleri viled ehk orelimeistri pöörane päev”. See on peadpööritav farss üheteistkümne lapse isast, kes peab töötama pehmelt öelda lärmakas kodus. Üles astuvad Maarja koguduse lavajõud ja nende sõbrad eesotsas kirikuõpetaja Joona Toivaneniga, kes mängib tüki ainsat eestlast. Armastusest sündinud etenduse kogu tulu läheb Maarja kiriku uue oreli heaks.

Juuli Nemvalts Loone Ots näitekirjanik ja kirjandusteadlane Armastuse lainel Minu suvi on ääreni täis armastust. Tähistame abielu hõbejuubelit. Just samal ajal, juulikuus, esietendub Kose valla Ravila mõisas minu uus näidend “Armastus on ajaviide”. Lugu räägib Ravila hullust krahvist Manteuffelist, kes ehitas lennumasinaid ja kirjutas eesti matsidele laule ja jutte. Silmailuks tõi ta endale Viini linnast kena lamburineiu. Ja pidas suure isanda kombel taluplikadest haaremit ka. Ometi kirjutas ta maailma esimese sakslasena, et eestlased on talle armsad. Selle armurikka vaatemängu lavastab Erki Aule. Nimiosas Aarne Soro, teised armastajad on Kati Ong, Ragne Veensalu ja Tarvo Krall. Loomulikult on laval ka seksikas naiskoor.

18 • MAI 2018 • Suvesündmused

Keiu Virro Eesti Päevalehe kultuuriajakirjanik Tihedalt valikuid

Loone Ots

Foto: Anneli Külaots

Rukkimaarjapäeval, 15. augustil olen kindlasti Taaralinnas. Tartu Maarja kogudus taastab oma ajaloolist kirikut, mis valmib laulupeoaastaks 2019. Tuliuus pühakoda vajab ka uut orelit. Et oreli olemust ja väge inimestele selgemaks teha, korraldame Tartus oreliehitajale ja

Eesootavale suvele mõeldes lähevad silmad juba ette valikust krõlli. Siin nimetan ainult mõne sündmuse ja olen juba mures sellepärast, mida kõike ei jõua nimetada. Olen juba ammu lootnud näha ja kuulda Nick Cave & The Bad Seedsi, kelle viimane plaat on pehmelt öeldes hingekriipiv. Lähikonnas võib neid kohata mitmel juhul. 3. juunil esinevad nad All Points

Keiu Virro

Foto: Jaanus Lensment

Easti festivalil Londonis Victoria pargis. Muide, sellel festivalil tasub muidu niisamagi silma peal hoida, kui Londonisse asja on. See on festival, mis leiab aset nädalavahetuseti ja sisaldab üksjagu artiste, kelle peale kõrvad liikuma hakkavad. Näiteks esineb Nick Cave’iga samal päeval ka

ÜKS KÜSIMUS Patti Smith. 22. juulil on Nick Cave ühes “pahade seemnetega” aga juba Lätis Positivuse festivalil. Teatrimaailma huvitavamaid näiteid loodan vaadata Rakveres, kus toimub 4.– 7. juulini järjekordne Baltoscandal. Eestlastele juba tuttavatest välismaistest nimedest hoian silma peal Joris Lacoste’i, Forced Entertainmenti, Ivo Dimchevi ja Jérôme Beli lavastustel. Ning viimaks – kui kellegi peaks selle suve plaanidesse mahtuma Veneetsia, siis ärge unustage külastada 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali. Seal on esindatud ka Eesti Paviljon näitusega “Nõrk monument”, mille nägemine kuulub samuti minu praegusesse to-do-listi.

va tüki “Transiit ehk kultuurisaadikud” proovid. Kuid kindlasti üritan vaatama minna Narvas esietenduvat tükki “Kremli ööbikuid”. Vast miskit veel, aga see selgub jooksvalt. Heameel on jälle Viinistul mängida. “Kostja ja hiiglane” on R.A.A.A.Mi kümnes esietendus Viinistul. Alustasime 2004. aastal “Külmetava kunstniku portreega” ja 2005. aastal tuli juba “Põrgu wärk”. Viinistuga seoses on palju ilusaid mälestusi ja tänu teatrile saan ehk viibida rohkem seal lähedal asuvas suvekodus Pärispeal.

Märt Meos teatri R.A.A.A.M juht Pingeline suvi

Oma orkestriga on suvel päris mitmeid ülesastumisi, ja nagu ikka suviti – koos meie poplauljatega. Tipphetked on 21. juunil toimuv Illenzeri fondi heategevuskontsert “Laulud sõdurile”, 28. juuli koguperekontsert “Et rõkkaks rõõmust maakera” Võru järvelaval ja 10. augustil toimuv Jõekääru kontsert Valgas. Lisaks orkestri kergema kavaga suvekontserdid Tallinnas, Pärnus, Lihulas, Raplas, Valgas MilFestil ja mujal. Vigurmarssimist teeme 29. mail Tartus suurel võimlemispeol ja 3. augustil Tallinnas lauluväljakul, kindlasti veel kuskil.

Minu suvi möödub suuresti ise teatrit tehes. Sel suvel on meil ekstra EV100 juubeli auks kaks Eesti oma ainesel põhinevat esietendust “Kostja ja hiiglane” ja “Pikse pill”. Üks on esimesest presidendist Konstantin Pätsist ja teine on F. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsetele juttudele” baseeruv D. Salimzianovi vallatlev teos. Mängime veel eelmise aasta menulavastust “Praegu pole aeg armastamiseks”, lisaks on meil mõned “Hullumeelse päeviku” etendused Pärnus ja Võhmas ning jaa-

Peeter Saan kaitseväe peadirigent Muusikast kantud

Märt Meos

Foto: Tiit Blaat

nipäeva paiku osaleme festivalil Moskvas. Juunis on meil “Libahundi” etendus Brüsselis Moliere’i Teatris. Tihedast suvegraafikust annab aimu, et kokku mängime 45 etendust. Narva teatrimaja avamise ettevalmistus käib juba suure hooga ja augusti saabudes algavad avamisnädalal esietendu-

Peeter Saan

Kahtlemata külastan Soomes Hamina sõjaväemuusikafestivali “Hamina-Tattoo 2018”, mis kestab kogu nädala. Suvi on täis põnevaid kontserte ja teatritükke. Ikka käin nii palju, kui aega üle jääb. Ja sellest ehk aitabki. Tegelikult tahaks ka kõrvu puhata!

Gaudeamus – sellist vaatemängu ei ole Tartus varem korraldatud Baltikumi suurim üliõpilasfestival Gaudeamus toob Tartusse kokku üle 4000 kõrgetasemelise laulja, tantsija ja muusiku. 24. juunil päädib festival Tartu laululaval laulupeoga „Jaanipäeva laulud”, mille kandvad teemad on jaanipäeva traditsioonid ja noorus läbi erinevate ajastute.

estival algab 22. juunil tulesüütamistseremooniaga Kassitoomel Gaudeamuse kivi juures ning süüdatud tuli antakse koorimuusika ja tuleloitsu saatel tõrvikutega pidulikult edasi kõikidele osalevatele kooridele. Tõrvikurongkäiguga liiguvad osalejad Emajõe kallastele. Festivali avapauk antakse vaatemängulise tseremooniaga Emajõe kallastel, kui esitatakse parimaid palasid C. Orffi kantaadist „Carmina Burana”. Kultusteose toovad publikuni Tartu ja Tallinna ülikooli muusikakollektiivid Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.

Laupäeval, 23. juunil saab Tartu Raekoja platsil asuvatel linnalavadel jälgida erinevaid festivalil osalevaid muusikakollektiive – näiteks puhkpilliorkestrit Popsid ning Lätist saabunud Jauna Nianset, aga ka kaugelt Lõuna-Aafrikast külla tulnud Palissanderit. Pärastlõunal toi-

mub Eesti Rahva Muuseumis leedu rahvamuusikute kontsert, kus ligi 250 leedu rahvamuusikut esitavad traditsioonilisi viise. Päevale paneb särava punkti suurejooneline tantsuetendus „Jaaniöö müsteerium” Tamme staadionil, kus tantsivad kõigi kolme Balti riigi rahvatantsi-

Foto: Eesti Kaitsevägi

TARTU ÜLIÕPILASMAJA

jad ning kus saab lisaks kaunile tantsule näha erakordseid valguslahendusi. Nädalavahetuse lõpetuseks saab 24. juuni päeval kaasa elada festivalil osalevate kollektiivide rongkäigule Tartu ülikooli eest Tartu lauluväljakule, kus kell 16 algab laulupidu „Jaanipäeva laulud”. Laulupeol esitatakse Eesti, Läti ja Leedu rahvuskavasid, mida ilmestavad Ain Mäeotsa ja Indrek Hargla loodud lühifilmid, kus publik viiakse erinevate sajandite pööripäevadele. Laulupeo lavastaja Ain Mäeots ütleb ise, et iga põlvkonna jaoks on pööriöö just see hetk, mil loodus on oma õitsengu tipul ning see on parim hetk ennast välja elada, hõisata, karjuda, laulda, möllata ja teha seda koos tuhande teistega. Kaunile muusikale lisaks saab laulupeol nautida tõelisi Eesti maitseid. Selle aasta jaanipäev veeda Tartus! Loe lähemalt: gaudeamus.ee Piletid “Jaaniöö müsteeriumile” ja “Jaanipäeva lauludele” on müügil Piletilevis

Suvesündmused • MAI 2018 • 19

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Foto: Visit Estonia

Foto: Daniel Rinaldo

Haapsalu pakub suvist

festivalimelu ja mõnusat ajaveetmist Austraalia turismiajakirjanikud valisid Haapsalu 2016. aastal parimaks turismilinnaks. Kaks aastat hiljem pole hubane linnake oma atraktiivsust kaotanud. Haapsalu meelitab mere, kohvikute ja arvukate festivalidega.

aapsalu ongi teada-tuntud hea atmosfääri poolest. See on linn, kus aeg kulgeb omasoodu ja kiirustamist asendab rahulik elutempo. Lisaks hea ja turvaline elukeskkond, mistõttu Haapsalu on saanud meelispaigaks just peredele. Juba esimeste suveilmade saabumisel täitub peatänav ja vanalinn lilleliste suveterrassidega, ümberringi on kuulda puhkama tulnud seltskondade jutuvada ja kohvikutest hoovab mõnusat kohviaroomi. Lisaks heale kohvile pakub Haapsalu avastamist kultuurielu nautlejale, mere ja looduse sõbrale, käsitöö- ja kunstihuvilisele ning ajaloofännile. Kuna linn on kompaktne, siis vahemaad pole suured ja perega ühelt mänguväljakult järgmisele liikumine kulgeb kiiresti. Pealegi jääb tee peale alati midagi põnevat ja huvitavat – vanalinna tänavatel uidates võib imetleda kuurortlinnalikku puitpitsarhitektuuri, mis mõjub väärikalt, kuid ka koduselt ja armsalt. Romantikaarmastajad võiksid seada

20 • MAI 2018 • Suvesündmused

sammud kaunile rannapromenaadile, mis juhatab suvitaja linna suveelu keskusesse – Kuursaali, mis on linna puitpitsiline kroonijuveel, kus toimuvad tantsuõhtud ja kontserdid ning saab nautida head toitu. Muidugi on suvel tore veeta aeg perega mere ääres. Paralepa rand sobib lastega peredele ideaalselt! Lapsed leiavad tegevust ka Iloni Imedemaal ja meeldejääva lõbusõidu linna vahel saab teha huvisõidurongi Peetrikesega.

noomiakonkursil Silverspoon auhinnatud ja soovitatud restoranid. Linnuse müüride ääres Krahviaias asub nüüdseks juba aasta avatud restoran nimega Krahw, mis on leidnud koha haapsallaste südametes. Väikese viigi ääres Wiigi kohvikus saab nautida mõnusale toidule lisaks võluvat vaadet, mis ei jäta külmaks kedagi. Haapsalus on veel mitmeid kohvikuid, restorane ja lokaale, kust tasub elamuste saamiseks kindlasti läbi astuda.

Kohvikukultuuri pärl

Suvi on festivalide aeg

Kuurortlinnale kohaselt peab Haapsalu väga lugu kohvikukultuurist, mis on linna lahutamatu osa. Linna kohvikud on hakanud üha enam kasutama toiduvalmistamisel kohalikku toorainet, mis muudab maitseelamused veelgi erilisemaks ja meeldejäävamaks. Kindlasti väärib külastamist ajaloolise hõnguga ja auhinnatud restoran Hapsal Dietrich, mille juured jäävad lausa 20. sajandi algusesse. Kohvik kuulus siis Dietrichi perekonnale ja kohvikut pidas tollal Haapsalus tuntust kogunud pagar Paul Dietrich. Kohe üle tee asub Müüriääre kohvik, kuhu sattudes tabab külastajat äratundmisrõõm, justkui oleks sattunud taas lapsepõlvemaale. Õdusatele kohvikutele lisab temperamenti lahke pererahvaga Itaalia toidu restoran Kärme Küülik, mis võlub kohevate pitsade ja enda valmistatud pastaga. Nii Dietrich kui ka Kärme Küülik on gastro-

Haapsalu supelhooaega mahub mitmeid sündmusi ja festivale erinevale maitsele ning sihtgrupile. Uutest festivalidest nimetaks 28.–30. juunil Haapsalu Tšaikovski festivali, mille kavasse mahub kaasaja säravaima, maailmalavadel tuntud eesti pianisti Peeter Lauli imeline klaveriõhtu. Tasub osa saada ka erakordsest balletiööst iidsete Haapsalu lossimüüride vahel ja kirsiks tordil saab nautida ajaloolises linnuses pidulikku galaõhtut koos Peterburi Suure Sümfooniaorkestriga. Vene orkestri esituses on Tšaikovski alati eriline! Külastaja saab end panna justkui Peterburi aadellikku suvitajaskonna kingadesse. Tänavusele festivalile lisab eksklusiivsust Haapsalu ajaloolises vaksalis toimuv kuuekäiguline õhtusöök. Eesti Vabariigi juubeli puhul on Piret Jaaks loonud uue Valge Daami lavastuse „100 Valget Daami”. Peaosades on

noored ja andekad Endla teatri näitlejad Saara Nüganen ning Ott Raidmets. Lavastab Siim Tõniste ja suurepärase muusika loob Peeter Rebane. Valge Daam on Haapsalu linna ja inimeste jaoks väga eriline ning on kindlasti linna tähtsamaid ja pikemate traditsioonidega sündmusi. Valge Daami etendusi mängiti Haapsalus juba 1937. aasta juulis, 1979. aastast alates igal suvel. 24. – 26. augustil näeb vaid kolmel õhtul viieteistkümnendat lavaversiooni. Daami ilmumise ajal kogu Haapsalu pidutseb – vanalinn muutub laadaplatsiks ja kirev kultuuriprogramm kestab hommikust õhtuni. Suuremaid festivale jagub Haapsalus pea igale nädalavahetusele ja sündmustel tasub silm peal hoida. Kultuurifestivalidele on oodatud kõik, kes peavad lugu ilust ja romantikast, kordumatutest ja sumedatest suveõhtutest ning elamusest. Haapsalus on võimalik kontserte nautida õdusates kohvikutes, galeriides ja suurejoonelises Haapsalu piiskopilinnuses. Tänavu suvel saab end Haapsalus esimest korda ametlikuks suvitajaks registreerida. Suvituskaardiga saab soodustusi kohvikutes, majutusasutustes, poekestes. Suve lõpus loositakse kõikide ametlike suvitajate vahel välja ka suur auhind. Mida veel Haapsalus teha, milliseid sündmusi külastada ja kuhu sööma või ööbima minna – vaata siit http://www.visithaapsalu.com/.

EESTI KONTSERT

Suvelavastus Trad.Attack! / “Eesti mängud. TÖNK”

„Carmen loves jazz”

MINE SÕPRAD EGA

MINE GA! PERE

10.–16. juunini etendub Tartu Raadi lennukiangaaris omanäoline Trad.Attacki muusikale loodud Sigismund von Krahli lavastus „Eesti mängud. TÖNK”, milles teevad kaasa nii Trad.Attack! kui ka EMTA lavakunstikooli 28. lend. Lavastaja on Peeter Jalakas. „Eesti mängud. TÖNK” on lavastus, milles muusikal on täita keskne roll. Ansambli Trad.Attack! looming on tihedalt seotud meie rahvapärimusega, nagu ka etenduse toimumiskoht, Tartu Raadi lennukiangaar, mis asub Eesti Rahva Muuseumi vahetus naabruses. Lavastuse jaoks on see koht tähenduslik ja ühtlasi loogilisim. Etendus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ning valmib Eesti Kontserdi ja Von Krahli teatri koostöös. Lavastaja Peeter Jalaka jaoks on see kolmas kokkupuude Eesti mängudega. Eelmised olid „Eesti mängud. Kaelkirjak liigub edasi” 1990. ja „Eesti mängud. Pulm” 1996. aastal. Loe lisainfot: www.eestikontsert.ee

2. juunil etendub Viljandi Laululaval džässooper (žanripiire nihutav muusikaline suveetendus, pühendatud maestro Eri Klasile) „Carmen loves jazz”. Kaasa teevad väga tuntud ja andekad muusikud, nagu So- fia Rubina, Marita Weinrank, Rene Soom, Kristjan Kasearu, Jevgeni Grib, Estonian Dream Big Band, Tantsuagentuuri tantsijad ja paljud teised. Muusikaseadete autor on tundliku harmoonianärviga arranžeerija, Estonian Dream Big Bandi dirigent Siim Aimla. Koreograaf-lavastaja Marina Kesleri jaoks on etenduse näol tegu eri žanrite ja stiilide põneva ning plahvatusliku sünteesiga: „Klassikaliste teemade ja džässinterpretatsiooni joovastav kokteil inspireerib julgelt eksperimenteerima vormi ja sisuga. Laval on korraga laulvad ja tantsivad tegelaskujud – põimuvad palav kirg, sügav armastus, särtsakus ja elunautimine. Ükskõikseks ei jää keegi, ei laval ega saalis”. Loe lisainfot: www.eestikontsert.ee

Glamuursed Saaremaa ooperipäevad

Romantiline muusika maalilises Haapsalus

MINE SÕBRANNADEGA

MINE KALLIMAGA

19.–28. juulil toimuvad järjekorras juba 11. aastat suursugused Saaremaa ooperipäevad, kus esinevad parimad muusikud nii Eestist, Ungarist kui ka Shanghaist. Tegemist on Baltimaade populaarseima ooperifestivaliga, mis leiab aset südasuvel Kuressaare ajaloolises lossihoovis, kuhu püstitatakse spetsiaalselt selle tarvis 2000 istekohaga ooperimaja. Saaremaa ooperipäevad on aastate jooksul võõrustanud tuntud ja tunnustatud teatreid, muu hulgas Moskva Helikon Opera, Black American Opera Broadway’lt jpt. Festivali eesmärk on tutvustada tipptasemel muusika abil Kuressaare linna atraktiivse ja romantilise Eesti kultuuriturismi sihtkohana. Sel ajal ärkab linn eriliselt ellu – tänavakohvikute terrassid on hilisõhtuni avatud ning peomeeleolu jätkub kauemaks. Loe lisainfot: www.saaremaaopera.com

28.–30. juunini toimub Haapsalus järjekordne romantiline ja lummav Haapsalu Tšaikovski festival, mis toob kuurortlinna kauni muusika, rikkaliku valiku häid interpreete ning graatsilise balleti. Kolm päeva on linn täis ilusat muusikat, mida saab nautida erinevates kontserdipaikades. Esinejaid on nii Eestist kui ka Venemaalt. Kuulajatele tulevad elamust pakkuma Peterburi Loode-Venemaa Suur Sümfooniaorkester ja Peterburi Riiklik Akadeemiline Koorikapell. Võimatu oleks kujutada Tšaikovski festivali ette balletita ja seekord näeb festivalil Vanemuise teatri romantilist balletiööd Mare Tommingase lavastuses. Kavas on ka mitu hoolikalt valitud kammerkontserti. Möödunud aastal esimest korda toimunud Haapsalu Tšaikovski festival pälvis kohe publiku tähelepanu, kriitikute tunnustuse ja võitis mitu kaalukat auhinda. Loe lisainfot: www.tchaikovskyfestival.ee

PILETID MÜÜGIL PILETILEVIS JA PILETIMAAILMAS!

Suvesündmused • MAI 2018 • 21

RUBRIIK

22 • MAI 2018 • Suvesündmused

EESTI KOORIÜHING

Džässkoor Vocal Line

Estonian Voices

Vokaalansambel The Swingles

Pécsi festivalikoor

Euroopa koorimuusika suursündmus Eestis Tänavu leiab Eestis esimest korda aset koorimuusikamaailma suursündmus Europa Cantat, mis toob siia maailma kõrgetasemelised vokaalansamblid ning koorid, muusikaloengud ja -õpitoad.

estival Europa Cantat on iga kolme aasta järel toimuv koorimuusikamaailma kohtumispaik ning üks olulisematest koorivaldkonna sündmustest, mille on algatanud Euroopa Kooriühing. Festival sai alguse 1961. aastal Passaus Saksamaal ning praeguseks on seda korraldatud 18 erinevas Euroopa linnas. Europa Cantat on maailmas ainulaadne muusikasündmus – selle raames toimuvad õpitoad, kontserdid, EXPO, dirigentide ja heliloojate programm, noorte kultuurikorraldajate treeningprogramm, konverentsid. Teistest koorisündmustest erinebki festival oma mitmekülgsuse, mahukuse ja võistlusmomendi puudumisega. Eesti kandideeris korraldajamaaks 2014. aastal koos Grazi ja Maltaga ning võitis korraldusõiguse. Tänavu jõuab koorimuusika koorekiht esimest korda Tallinna.„Selleks, et kandideerida, on vaja täita hulk nõudeid ning tavaliselt kandideeribki festivalile kuni neli linna,” selgitab tänavuse Europa Cantati peakorraldaja Kaie Tanner. Suurürituse raames leiab aset sündmusi, mida siinmail esimest korda nä-

ha-kuulata saab, päris palju. „Kunagi pole Eestis toimunud sellist nootide ja plaatide EXPOt, kust saab osta kõike koorimuusikaga seonduvat ning väljas on mitukümmend kirjastajat, festivalikorraldajat ja tootjat üle maailma. Kunagi pole toimunud sellist valikut õpitube rahvusvaheliste tippdirigentide juhtimisel. Kunagi pole toimunud sellise tiheduse ja staarirohkusega kontserte – kaheksa päeva jooksul 100 kontserti,” rõhutab Tanner ning lisab, et paljud esinevad koorid ja õpitube läbi viivad tippdirigendid on Eestis esimest korda. „Kunagi varem pole Eestis toimunud rahvusvahelist noorte kultuurikorraldajate kursust ega sellises mahus koorijuhtide ja heliloojate programmi.” Festivalil saab kuulata kõikvõimalikke muusikažanre alates vanamuusikast ja lõpetades beatbox’iga. Sinna vahele mahuvad klassikalised suurvormid, pop-

muusika, barokkmuusika, meditatsioonid, kõikvõimalike maade rahvamuusika, nüüdisaegsed teosed, cross-over-projektid ja palju muud. „Külastajad saavad osaleda ühepäevastes avastusateljeedes, mis võimaldavad kolmetunnist ekskurssi valitud muusikastiili ja valitud dirigendiga ning on parim võimalus mõnd enda jaoks uudset žanri n-ö nuusutada. Muidugi võib ka kaasa teha Raekoja platsil toimuvates improvisatsioonilistes ühislaulmistes Merzi Rajala juhtimisel, laulda kaasa lauluväljaku kontserdil 3. augustil või kuulata mõnda sajast kontserdist. Kõigis neis tegevustes on ka lastele huvipakkuvat,” toob Tanner välja võimalused publikul festivalitegevustes aktiivselt kaasa lüüa. Mitmekülgseid loenguid ja õpitube pakub ka dirigentide ja heliloojate programm. Iga päev toimuvad loominguesit-

Rahvusvaheline muusikafestival

27.07 - 5.08 2018 Tallinn

The Swingles (Suurbritannia), Vocal Line (Taani), Sise-Mongoolia noortekoor, St Stanislavi tütarlastekoor (Sloveenia), Estonian Voices, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Vox Clamantis jt

Piletid müügil Piletilevis

www.ectallinn2018.ee

lused ja seminarid kõikvõimalikel muusikaga seotud teemadel. Näiteks õpetatakse, kuidas häält lahti laulda, millistel üritustel oma kooriga osaleda, mis on kollektiivne helilooming, kuidas teha kooriproovi loovalt, mis toimub Lõuna-Aafrika nüüdisaegses koorimuusikas, kuidas kaasata kooride tegevusse immigrante ning luua koorilaulule sobivat koreograafiat. Teadmisi saab sellestki, kuidas lavastada koori esinemist ning kuidas publiku tähelepanu köita, et nad kontserti kuulama tuleks.

Maailma paremik

Europa Cantat 2018 toob Eestisse maailma tunnustatud vokaalansamblid ja koorid. Tuntumatest nimedest väärib mainimist The Swingles Suurbritanniast, kõrgetasemeline džässkoor Vocal Line Taanist, Sise-Mongoolia noortekoor Hiinast, Rock’n’Rollator Show Saksamaalt, St. Stanislavi tütarlastekoor Sloveeniast ning Hong Kongi Lastekoor. Tanneri sõnul toob suurüritus kokku märkimisväärse hulga professionaalseid muusikuid ja muusikahuvilisi. „Kokku on festivalile registreerinud 4000 osavõtjat enam kui 50 riigist. Eestlasi on osalemas 700 ringis, loomulikult teevad kaasa kõik meie tuntumad: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Vox Clamantis, Estonian Voices, ERSO jpt.”

Festivali kohta leiab täpsemat infomaterjali kodulehelt ectallinn2018.ee

Suvesündmused • MAI 2018 • 23