TALVENAUDING (detsember 2015)

TALVENAUDING 16. DETSEMBER 2015

VÄLJAANDE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA TEEMA- JA ERILEHTEDE OSAKOND

Kingiks?

Stollar

Mahlapress JE95

11900

Braun

Malmpott

Elektriline hambahari

Disney

3990

2290

3799

Asi Collection 3,8 l

D12.513 + hambapasta

Princess Elsa sädelev jääloss

Laikimine vs. rääkimine Jõulukuu on käes ja kuusk on ehteis, kingid on kuuse all või jõulutaadiga tule­ mas. Selline kingirohke aeg. Plaanisin siia küljele koguda kingisoovitusi erineva­ tele vanuserühmadele. Ilmselt oleks nende seas olnud ka toredaid telefone, digi­ kelli, tahvleid või muid tehnilisi toretarbeid. Aga siis ühel jõulukuu alguse hommi­ kul rääkis Tartu ülikooli lingvistikadoktorant Andra Kütt „Terevisioonis” Soomes tehtud uurin­gust, millest selgus, et lapsed ei õpi korralikult rääkima, kui vanemad nendega piisavalt ei vestle.

Kurb tõdemus naabrite juurest, ja tõenäoliselt on samad ohud kodudes meil enes­ tel. Tohutult nukker ja äraspidine. Kuidas oleme oma elud nõnda korraldanud, et va­ nemad lastega piisavalt ei räägi? Järelikult ka koos ei mängi, koos süüa ei tee… Ilm­ selt on kõige lähem koosolemise vorm küll ühes ruumis, aga igaühe nina oma digi­ taalses kaaslases. Ei, ma ei taha võõrandumises süüdistada digitaalse maailma või­ malusi ja tehniliste vahendite võimekust. Me ise valime oma käitumismustrid.

Kutsun üles veetma pühadeaega ja talviseid naudinguid (ja kevadisi hetki ja su­ viseid aegu ja sügisesi tunde) koos oma perega. Olgem koos ning andkem edasi oma tarkust, kogemust ja armastust. Rääkigem. Kõige tähtsamad eluhoiakud ja kogemu­ sed peaks laps saama ikka oma vanematelt ja emakeeles. Youtube, Vikipeedia ja ter­ ve internet takkaotsa on tugev taustavägi. Mõnusat talvist koosolemise aega!

PIRET TAMM

FOTO: NEEME JÕELO

SISUKORD Kuidas vältida jõulustressi?

44

Talveaja tummine lemmik – 8 kohviporter 8 Tuunime glögi!

Uusi elamusi vana ja väärika šampanjaga

Oskar Pihlik – Eesti parim õllesommeljee 2015

99 10 12

Kartul kaunistab pidulauda

15 15

Jõululaua figuurinipp – toorjuust

16

Eestimaa talv pakub puhkusenaudingut

18

8 fakti lätlaste jõulude kohta, mida sa veel ei teadnud

21

Liepājasse – kogema, maitsma, end tuulutama!

22

Pühade ajal Helsingis

25

Muusikaga vastu jõuludele 26 ja uuele aastale (16. detsember – 31. detsember)

TALVENAUDING

Lapsepõlv ilma digitaalse maailma avaruseta. Sellise lumememme tegemine oli perekondlik koostöö.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Reklaam: Monika Dobrjakova, monika.dobrjakova@ekspressmeedia.ee, tel 669 8037 Kujundaja: Marju Viilberg Keeletoimetaja: Marilin Look Väljaandja: AS Ekspress Meedia Trükk: Printall

Pühadeaeg EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS

18.–20. detsember JÕULUKÜLA „Jõulud kodus, jõulud võõrsil” 26. detsember – 13. jaanuar Pühadetoimetused taludes 9. jaanuar Talsipühad ja talvised svjatkad

Kolu kõrtsis uus menüü!

Ootame külla E–T kell 11–18, K–P kell 11–20!

Erilised jõulukingid Eesti Vabaõhumuuseumi e-poest: pood.evm.ee Lisainfo: www.evm.ee

TALVENAUDING DETSEMBER 2015 3

JÕULUD

FOTO: SHUTTERSTOCK

Kuidas vältida jõulustressi?

Termin „jõulustress” tegelikult päris täpne ei ole, sest inimese psüühikas puudub selline silti, et nüüd on jõulu­ stress, jaanipäevastress või 30. aastate stress. Stressi all mõistetakse närvipinget ja selle üheks ilminguks võib olla tunne, et aega kipub napiks jääma ja plaanitud asju ei jõua teha,” selgitab psühholoog Anneli Salk.

P

õhjuseid, miks saabuvate jõulude ja aastalõpuga kaasneb sageli närvi­ pinge, on palju. Esiteks soovitak­ se tavaliselt enne pühi ära lõpetada aasta jooksul pooleli jäänud toimetused. Pin­ ge kasvab ja inimene tunneb, et jookseb nagu orav rattas, aga midagi tehtud ikka ei saa.

Teine on puhtalt materiaalne aspekt.

Jõuludest on kujunenud justkui tarbimis­ püha – värvikirevad reklaamid ja kaunilt dekoreeritud kaubanduspinnad kutsu­ vad ostma. Anneli Salk selgitab, et inime­ se enesetunnet mõjutabki kogu tema üm­ ber toimuv ja meediafoon. „Sageli tahetak­ se meile luua ilusat pilti jõuluidüllist, mis aga reaalsusega ei klapi. Teleri­ekraanil näidatakse peret istumas rikkalikult kae­ 4 DETSEMBER 2015 TALVENAUDING

tud jõululaua taga, vanaema ulatamas lapse­lapsele kingipakki. Kõik on ilus, tuba ehib kaunis kuusk ja laual aurab maitsev jõulu­hani.” „Meedia esitatava lummuse ja elu reaalsuse vahel on aga suured käärid, mille tõttu tekib tunne, et puudub kõik see, mis jõuludest ideaalsed pühad teeb.

Reaalsus on tavaline. Kui lumi maha tu­ leb, on ju tore, aga kui talvel on tööpäe­ vad pikemad ja ilm lörtsine, siis seda maa­ gilist ilu nagu ei ole. Tekibki lõhe reaal­

Jõulud ei pea mööduma mustades toonides, juureldes selle üle, kui palju idüllist puudu jääb.

se argipäeva ja jõululummuse vahel, mil­ lele saabki panna ühise nimetaja „jõulu­ stress”.”

Stressi aitab vältida elustiili kujundamine

Kuid jõulud ei pea mööduma mustades toonides, juureldes selle üle, kui palju idüllist puudu jääb. Psühholoog rõhu­ tab, et pühadega kaasnevat närvipinget saab edukalt vältida, aga kõik oleneb sel­ lest, kuidas inimene oma mõttemalle ku­ jundab ning oma elu ja tegemisi juhtida suudab, seda vähemalt mingiski mõttes. „Asja idee seisneb selles, et pühad ja va­ bad päevad rõõmu pakuksid. Sel aastal toovad jõulud koguni neli vaba päeva.

JÕULUD Mõelge, mida kõike võib selle ajaga ette võtta! Kel­ lel on pere, saab nautida lähedaste seltskonda; kellel peret ei ole, saab pühendada aega iseendale.

Suure sõpruskonna omajad saavad midagi toredat ette võtta sõpradega.” „Elus saabki stressifooni miinimumi viia just oma elustiili kujundamise abil. Kui inimesel on häs­ ti kujundatud elustiil, mis on kooskõlas tema isiksu­ se ja närvikavaga, on võimalik ka pühadeaeg hästi üle elada. Kui pere elustiiliks on 24. detsembril tele­ foni vastu mitte võtta ja hoopis teise kultuuriruumi sõita, sobib täielikult seegi – oluline on oma elustii­ liga rahul olla. Me ei pea telekat vaatama ja mõtle­ ma, miks meil seda või teist asja ei ole, või muretse­ ma, kuhu panna oma paljud sugulased ja tuttavad.

Asju saab lahendada ka teistmoodi,” võtab Anneli Salk kokku lihtsa nipi, kuidas aasta lõpp ilma stres­ siga võitlemata üle elada. „Väikeste laste vanemad saavad oma võsukeste­ ga koos olla ja neile jõulurõõmu valmistada; noored töönarkomaanid saavad kasutada pikka pühadeaega vaikses kontoris töötamiseks. Tähtis on olla rahul sel­ lega, mis on, ja rõõmu tunda.”

Psühholoog soovitab inimestel endale aru anda, et kõike ei jõua. „Prioriteedid tuleb paika panna ja oma võimalustes adekvaatne suhtumine säilitada. „Ei pea püüdma iga hinna eest naabrist parem olla.

Jõulupühad on ka inimese sees ning kui vabad päe­ vad toovad rahu ja rõõmu, on kõik hästi. Nii nagu on jõulustress nakkav, on nakkav ka jõulurõõm.”

MARIANN PROOSES

KOLM HEAD SOOVITUST, KUIDAS KUJUNDADA OMA ELUSTIILI JA VÄLTIDA JÕULUSTRESSI

Planeeri oma aega. Meil kõigil on 24 tundi, ära koorma end kohustustega üle.

Planeeri rahalisi väljaminekuid. Kingitustele ei pea kulutama meeletuid summasid.

Mõtle läbi, kes on sinu lähedased, kellega soovid jõuluaega veeta.

UUDISED

KOCHI GLÖGI LIIDAB KVALITEETVEINI JA EHTSA RUMMI

KOCHI PORTER SOBIB NII PRAE KUI KA PUUVILJADEGA

Kochi liköörimeistrite käe all valminud glögi teeb heameelt kõigile, kes hindavad selles traditsioonilises talvejoogis kva­ liteeti ja huvitavat maitsekooslust. Kochi glögi valmista­ misel on kasutatud kvaliteetset Hispaania viinamarja­veini, ehtsat rummi ning naturaalseid vürtse. Glögi on läbini na­ turaalne ning prii lõhna- ja maitsetugev­ dajatest. Aroomis võib aimata punase veini hõrkust segatuna soojade vürtside ja rummiga.

Kochi õllemeistri Enn Kärblase sõnul on tummine Kochi porteri eripruul hea alternatiiv punaveinile ning seda ta­ sub nautida aeglaselt, väikeste sõõmude kaupa. Mustjas­ pruuni kreemja vahuga porteri pisut suitsuses ja puuvilja­ ses aroomis annavad toone eri linnased.

Serveerimiseks kuumuta glögi ning li­ sa mandleid, rosinaid ja kaneelipulk või lase fantaasial lennata, luues ise uusi põnevaid maitseid. Eestis valmistatud Kochi glögi on peale liitrise klaaspudeli saadaval ka mugavas 1,5-liitrises veini­ pakendis (BIB – bag in box).

6 DETSEMBER 2015 TALVENAUDING

„Kochi porter on kergelt veinilaadne ja täidlane, sa­ mas vürtsine ja soojendav. Selle aasta porter on eelmi­ se aasta omast kuivem. Õlles on tunda küpsete puuvil­ jade maitset, mida rõhutavad kohvi ja mõrušokolaadi bu­ kett. Õlle järelmaitses domineerib röstitud linnaste mõrudus ja vürtsi­ kus,” kirjeldab Kärblane Kochi porteri eripära.

Porterit sobib suurepäraselt serveerida nii tugevate liharoogade kui ka näiteks puuviljade, kookide või kohvi kõrvale. Õlu on valminud Kochi pruulikojas käsitööõllena. Kochi porteri eripruuli valmimisel on kasuta­ tud vett, heledaid odralinnaseid, värvilinnaseid, röstitud linnaseid, suit­ sutatud linnaseid, humalat ja õllepärmi.

Ettevaatust! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

CFMOTO Jõulupakkumine!

Uued 2016 aasta mudelid

CFORCE 450-S ja CFORCE 450-L Mootor: 400cm3/32hp Toide: EFI (Bosch) Sissepritse Ülekanne: CV-Tech variaator Veoskeem: 2wd/4wd/lukustatav 4wd Sõidukid on tänavalegaalsed (L7e kat.)

Rohkem infot: www.cfmoto.ee

CFORCE 450-L koos kiirkinnitatuva lumesahaga jõuluhind al. 5140€ (al.119 kuus)

CFORCE 450-L (pikk) Jõuluhind al. 4590.(al. 99.- kuus)

CFORCE 450-S (lühike) Jõuluhind al. 4390.(al.89.-kuus)

Leia endale lähim esindaja www.cfmoto.ee lehelt.

JOOK

Ettevaatust! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Talveaja tummine lemmik – T

kohviporter

ähelepanelikumad meist on ilmselt märganud, et õlu pole juba mõnda aega lihtlabane saunamärjuke, mille joojaid maitse-eelistuse järgi jämedalt kahte leeri (kas Saku või A. Le Coq) jagada saaks.

Käsitööõllede ja väikepruulikodade esile­ tõus viimase viie aasta jooksul on eestlaste heledate laagriõllede lembust pisut kahan­ danud, pakkudes uut tüüpi õllesid ja teist­ moodi maitseid. Lisaks avastab üha roh­ kem õllesõpru enda jaoks ka selliste väge­ vate õlleriikide nagu Belgia, Tšehhi ja Saksa­ maa toodangu. Pika ja rikkaliku ajalooga hu­ malajook on kahtlemata uuesti trendijoogi staatusesse tõusnud, mis lubab eri maitsete ja õlletüüpide eelistajatel üksteisest eristuda samamoodi nagu veinimaailmas.

Koos tarbijaga areneb ka tootja

Uute eriõllede loomisel on oma sõna sekka öelda ka kohalikel suurtootjatel. Talvel tõi kodumaine A. Le Coq turule pretensioonika Weizeni nisuõlle, mille puhul palus õllesõb­ ral järgida erilist ja omajagu osavust nõud­ vat serveerimisrituaali. Ilmselt oleks selline trikitamine kümme aastat tagasi õllejooja juhtme korralikult kokku jooksutanud, kuid ajal, mil õlu on leidnud oma koha parimate restoranide menüüdes ning veinisommeljee kõrval teevad ilma ka õllesommeljeed, pole see enam midagi üle mõistuse.

Jõuluaja lähenedes toovad paljud õlle­ tootjad turule tummisema mekiga porter-­ tüüpi õlled, mis sobivad hästi rammusate jõuluroogade ja magustoitude kõrvale. Tih­ ti katsetatakse talvisel hooajal ka tumedate maitseõlledega, milles tuleb selgemini esile vürtside, šokolaadi või hoopis kohvi mait­ searoom. Viimasega saabus äsja turule ka A. Le Coq, kelle jaoks on saanud traditsioo­ niks lisada sügistalvisel ajal toote­valikusse tugevama maitsega õllesid.

Õllemeistri vilumus tagab täiusliku maitse

Šokolaadi- või kohviõlledest rääkides ker­ kib ilmselt nii mõnelegi silme ette pilt õlle­ meistrist, kes segab auravat kohvi kuuma õlle­virde sisse. Sarnast tehnikat kasutatakse küll, aga see pole väga levinud. Traditsioo­ niliselt valmib kohviporter siiski spetsiaalse­ test kohvilinnastest, mille valib õllemeister.

A. Le Coqi õllemeistri Lauri Lippingu sõ­ nul on kohviporteri retsepti väljatöötamine eksperimenteerimist nõudev protsess, mis 8 DETSEMBER 2015 TALVENAUDING

mellinüansid. Oma tummise iseloomu tõt­ tu sobitatakse porterit tihti peale kohvi ka näiteks šokolaadi, marjade ja puuviljadega (kirsside, põldmarjade ja ploomidega), sa­ muti pähklite, vürtside ja karamelliga. Por­ teri olemus ja maitsenüansid teevad sellest õllest ideaalse talvise aja joogi.

Kogemata sündinud õlu

Kuidas kohviporterit juua?

Sommeljee Kristjan Markii soovitab: õige temperatuur kohviporteri serveerimiseks on 14–16 kraadi. Tumeda õlle klaas peaks kujult meenutama veinipokaali – nii tulevad esile õlle kõige paremad maitse- ja lõhnaomadused ning valades tekib joogile peale ilus koorekohvivärvi tihe vaht.

vajab kannatlikkust ja teadmisi toor­ainete omapäradest. „A. Le Coqi kohviporteris on kombineeritud odralinnaste kooslust: ehe­ da kohvimaitse annavad õllele kohvilinna­ sed, mustad röstlinnased, mille maitse­buketti toetavad kahte tüüpi mõnevõrra heledamad karamell-­linnased,” räägib õllemeister. „Linnaste tumedaks röstimisel on tähtis saavutada sarnane aminohapete ja suhkrute ühinemine nagu kohvi röstimi­ sel. Temperatuurid on kõrged ja linnaste süttimise oht röstimistrumlis õhuhapniku juurdepääsul reaalne.”

Londoni pakikandjate lemmikust ideaalseks jõulujoogiks

Porterite ajalugu ulatub tagasi 18. sajan­ di keskpaika, kui õlleteol hakati kasutama tumedaid linnaseid. Algselt on porter pärit Inglismaalt, kus seda valmistati pinnakää­ ritusmeetodil. Sealt sai tume ja tummine õlu endale ka nime: legend räägib, et por­ ter oli väga populaarne Londoni sadama­ tööliste ja pakikandjate seas (ingl porter).

Baltimaades hakati porterit valmistama siinsete traditsioonide kohaselt põhjakää­ ritusmeetodil. Balti porteris ehk põhjakää­ ritusega tumedas laagriõlles domineerivad röstitud linnased ning musta leiva ja kara­

Enamiku maitseõllede ajalugu ulatub kui mitte aastasadade, siis vähemalt aasta­ kümnete taha. Kohviõllede ajalugu on seevastu üllatuslikult lühike: esimesed suurtootjad hakkasid kohviõlut pruulima üheksakümnendate aastate keskel. Üks Ameerika populaarsemaid kohvi­ õllesid Breakfast Stout sündis, nagu aja­ loos tihti juhtub, juhuslikult. Väidetavalt is­ tus õlle­tootja Founders Brewing Company praegune asepresident baarileti ääres ja jõi porterit, kui üks klient pakkus talle näksimi­ seks šokolaadiga kaetud kohviube. Šokolaa­ di, kohvi ja õlle huvitav maitsekooslus pani mehe peas idanema mõtte uuest õllest. Sealt saigi alguse šokolaadiga kohviõlu, mis on ookea­ni taga üks armastatumaid jooke siiani.

Piparkoogid sinihallitusjuustuga

Õllesommeljee Kristjan Markii soovitab kohviporterit täidlasemate ja tummisema­ te ahjuroogade kõrvale. Lähenevat jõuluae­ ga silmas pidades pakub Markii välja näi­ teks metsseahautise mustade ploomidega ning suitsuliha-verivorstid pohla-aroonia­ moosiga. Kohviporter sobib hästi kaasla­ seks toitudele, mis on oma põhiolemuselt täidlased, kuid millele on lisatud magusaid aineid. „Õlle täidlus tasakaalustab roa tum­ mist karakterit ning magusröstised maitsed sobivad hästi just magusamate nüansside­ ga,” kirjeldab sommeljee.

Markii julgustab kohviporterit proovima ka magusroogade kaaslasena, näiteks šoko­ laadidessertide, küpsiste ja kookide kõrval.

Veel tasub kohviporterit mekkida piima- ja marjalisandiga (näiteks kirsside või jõhvika­ tega) šokolaadi juurde. Klassikaliseks koos­ luseks peab Markii kohviporterit tükikese sinihallitusjuustuga. „Piparkook ja sinihal­ litusjuust – nende kahe vahel tekib unus­ tamatu kombinatsioon vürtsikatest, soola­ katest ja magusatest emotsioonidest, mis põimuvad üheks suureks maitseks,” annab sommeljee jõuludeks huvitava suupiste­ soovituse.

JOOK

Ettevaatust! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Tuunime glögi!

Särtsakas troopiline glögi ananassinektari, tšilli ja rummiga Särtsaka maitsekombinatsiooni ja troopi­ lise alatooniga kuum jook sobib hästi nei­ le, kellele meeldivad tugevamad ja veidi teist laadi maitsekooslused. Magusa mait­ se võib igaüks endale parajaks timmida siirupit või pruuni suhkrut lisades.

2 inimesele • 4 dl ananassinektarit • 1 tšillipipar, peeneks hakituna • pöidlasuurune jupp värsket ingverit, peeneks hakituna • mõni tera kardemoni • mõni tera kadakamarju • 1–2 kaneelikangi • 3 dl alkoholivaba glögi • 50 ml tumedat rummi • soovi korral veidi laimisiirupit (nt Monin) või pruuni suhkrut Kalla ananassinektar kastrulisse. Lisa tšil­ li, ingver, kaneelikang, kardemon ja ka­ dakamarjaterad ning lase keema tõusta.

Alanda kuumust ja keeda vaiksel tulel um­ bes poole võrra kokku. Jahuta, lase veidi aega tõmmata ja kurna läbi tiheda sõela.

Kuumuta potis ananassi-tšillitõmmis, vala juurde glögi ja rumm. Soovi korral võid li­ sada maitse järgi laimisiirupit või pruu­ ni suhkrut – igaüks saab magususe enda eelis­tuse järgi paika timmida. Kuumuta ja jaga jook kahe klaasi vahel. Serveeri­ des võid asetada glögi sisse kaneelikangi ja pakkuda juurde laimisektoreid, mis li­ savad joogile hapukat mekki.

FOTO: A. LE COQ

Granaatõunaglögi ingverisiirupiga Viiruste hooaeg ei küsi pühadest ja pidu­ dest. Selleks et viiruseid juba ennetavalt ehmatada, tasub glögisse kokku segada mitmesuguseid tervisesõpru, näiteks gra­ naatõuna ja ingverit. Esmalt saab neist komponentidest mõnusa joogi, mis peale hea maitse pakkumise aitab ka jahedatele ilmadele paremini vastu seista.

2 inimesele • 4 dl granaatõunajooki • 2 sl ingverisiirupit (või meega segatud riivitud ingverist pigistatud mahla) • 2–3 tähtaniisi • 5 nelgitera • 2 sl riivitud apelsinikoort • 3 dl alkoholivaba glögi • serveerimiseks granaatõunaseemneid ja rosinaid • soovi korral 50 ml Vana Tallinna likööri Kuumuta kastrulis granaatõunajook koos ingverisiirupi, tähtaniisi, nelgiterade ja rii­ vitud apelsinikoorega. Lase keema tõus­ ta ja keeda veidi aega, kuni vedeliku maht on umbes kolmandiku võrra vähenenud.

Jahuta tõmmis ja kurna läbi tiheda sõela või marli. Sega omavahel granaatõunajoo­ gi tõmmis ja glögi. Puista klaasi sisse gra­ naatõunaseemneid, kalla peale kuum glögi, soovi korral kaunista tähtaniisiga ja paku kohe. Juurde serveeri puhastatud granaat­ õunaseemneid ja rosinaid. Kui eelistad al­ koholiga varianti, lisa joogi sisse Vana Tal­ linna likööri.

TALVENAUDING DETSEMBER 2015 9

JOOK

Uusi elamusi vana ja väärika šampanjaga Aasta lõpp toob endaga kaasa meeldiva elevuse, peod, kingitused, külaskäigud. Meenutatakse möödunut, tervitatakse saabuvat ning lüüakse klaase kokku. Kui tavaline šampanjaklaasi kõlistamine on muutunud igavaks, võib tänavu katsetada põnevate šampanjakokteilidega. Retsepte on igale maitsele ja erineva keerukusastmega.

Klassikaline šampanjakokteil

Klassika on alati moes, seepärast tuleks kindlasti ära proovida ka kõige klassi­ kalisem kokteil.

Võta pokaal ja pane sinna tükk suhkrut, millele on tilgutatud paar til­ ka rummi. Lisa 2 cl konjakit. Vala pea­ le jahutatud šampanjat. Kaunista vii­ lu apelsiniga.

Šampanjakokteil lavendliga

Mitmeid šampanjakokteilide retsepte on jaganud ka ameerika koduperenais­ te ebajumal Martha Stewart. Üks põne­ vamaid on lavendliga šampanjakokteil, mille valmistamiseks tuleb teha kuu aega ettevalmistusi.

Sega kokku 120 ml suhkrut ja sama palju vett ning lase kuu­ maveevannis keema. Sega sis­ se supilusikatäis kuivatatud lavendlit. Tõsta segu pliidilt, lase maha jahtuda ja kurna läbi. Aseta valminud siirup kuuks ajaks külmikusse.

Pane pokaali 1,5 teelusi­ kat siirupit. Vala pea­ le kuiva šampanjat.

Kaunista värske lavendlioksaga.

FOTO: SHUTTERSTOCK

10 DETSEMBER 2015 TALVENAUDING

Šampanjakokteil granaatõuna-laavalambiga

USA toiduteemaliste telejaamade ja mitmete kokaraamatute autor Rachel Ray on suur šampanjakokteilide austa­ ja. Tema leiab, et igal aastaajal on oma kokteil ning retsepte on tal iga kuu tar­ beks. Detsembrikuu kokteil sobib nei­ le, kes tahavad kerge vaevaga efektset tulemust.

Pane pokaalipõhja granaatõuna­ seemneid ning vala peale kvaliteetset šampanjat. Iga kord, kui klaasist rüü­ pad, hakkavad granaatõunaseemned hõljuma ja pokaal meenutab laava­ lampi.

Must Samet

Jõulude ja aastavahetusega käib tihtilu­ gu kokku Jõuluporter – tume ja kange õlu, mis õrnema soo esindajatele ena­ masti ei maitse. Kui kasutada porterit ühe pidulikuma šampanjakokteili tege­ miseks, võib tulemus olla siiski üllata­ valt meeldiv.

Võta kõrgem klaas, mitte pokaal.

Täida pool klaasi tumeda õllega, näi­ teks porteriga. Kalla aeglaselt peale šampanja. Sega rahulikult jook läbi.

Šampanjakokteil jõhvikaga

Eesti inimeste talviste roogade juurde on alati kuulunud jõhvikas. Miks mitte proovida ka jõhvika-šampanjakokteili?

Vala jahutatud pokaali 3 cl magu­ samat sorti jõhvikamahla. Pigista sisse lõik laimi ja täida klaas šampanjaga.

Kaunista paari külmutatud jõhvikaga.

Mojito šampanjakokteill

Värske piparmündimaitse armastajate­ le ja pisut teravamate elamuste eelista­ jatele sobib katsetamiseks Mojito šam­ panjakokteil.

Vala kastrulisse 180 ml vett ja sama palju suhkrut. Kuumuta ja sega, kuni suhkur on lahustunud. Jahuta toa­ temperatuurini. Lisa 350 ml kuivata­ tud piparmündilehti ja kuus sektori­ teks lõigatud laimi. Purusta puulusika või uhmriga laimid ja piparmünt. Kal­ la juurde pool liitrit lahjemat rummi ja sega. Kurna segu.

Pane pokaali purustatud jääd. Täi­ da valmistatud seguga kaks kolman­ dikku pokaalist. Vala peale šampanjat ning kaunista värskete piparmündi­ lehtedega.

Ettevaatust! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

MESDAMES ET MESSIEURS:

Vana Tallinn Signature tähistab Eesti tuntuima likööri 100 miljoni pudeli juubelit. Käsitsi loodud kordumatu maitserikkus ning aastakümnete pikkune meistrite pühendumine. See on Prantsuse konjaki ja Vana Tallinna sametine võlu – liköörikunst tõeliselt erakordseteks hetkedeks.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist.

JOOK

Oskar Pihlik –

OSKAR PIHLIK OMA TÖISEST TEEKONNAST Minu sattumine teenindusvaldkonda oli üsna juhuslik soov end proovile panna.

Alustasin oma teed restoranist Pepper­ sack, kus omandasin praeguse töö jaoks vajaliku kogemuste pagasi ja ladusin al­ la vundamendi. Seal tekkis ka huvi õppida lisaks kogu joogi ja söögiga seotut – võt­ sin ette tee ESA juunior-sommeljee kur­ susele.

Eesti parim õllesommeljee 2015

Novembri lõpus valiti Estonia talveaias juba kolmandat korda Eesti parim õllesommeljee. Tiitli pälvis Oskar Pihlik restoranist Leib Resto ja Aed.

Pärast pea nelja aastat Peppersackis liikusin edasi järgmisele töökohale Kolmes Ões. Seal tutvusin Kristjaniga ning järgne­ vad kolm aastat andsid kuhjaga kogemusi juurde. Kolmest Õest lahkumise järel ot­ sustasime sõpradega teha oma restora­ ni Hopner – kasulik ja õpetlik kogu admi­ nistratiivse valdkonna ja otsuste tegemi­ se koha pealt.

Mis tõi parima õllesommeljee tiitli?

Milles olid teistest tugevam?

Küsimusele on raske vastata, sest võit tuli ootamatult ka mulle enesele. Ma ei jäänud oma teoreetilise osaga rahu­ le ja seetõttu valmistusin kehvemaks tu­ lemuseks. Parema selgituse saab kind­ lasti kohtunike käest. Suuresti arvan, et palju aitas kaasa igapäevane tegutsemi­ ne selles vallas ja just restoranis. Rolli mängib seegi, et aja jooksul on tekkinud võistlussituatsioonis teatav kindlustun­ ne. Tegevused võistlustel ja igapäevatöös

Kaks ja pool aastat Hopneris viis mind otsaga restorani Leib Resto ja Aed. Sel­ lesse aega jääb ka Eestis õllemaailma avardumine, tänu millele olen täienda­ nud oma teadmisi õllest veelgi. Olen end suures osas ise koolitanud ning proovinud omandada kogemusi ja mõttetarkusi en­ dast kogenumatelt. Olen osalenud veel kahel varasemal õllevõistlusel ning teiste­ gi jookide (nt veini, viski) koolitustel.

on suures osas sarnased, kuid palju on ka erinevusi.

Kas oled ise õlle, veini, kange napsu või hoopis kokteili eelis­taja? Või hoopistükkis mittetarbija?

Pean lugu igast joogist, mis minus hea emotsiooni tekitab, kuid kindlat eelistust ei ole ühegi valiku puhul.

Millist õlut armastad?

Püüan end n-ö vormis hoida sellega, et proovin võimalikult paljusid õllesid, nii

MAGUSAID pühI

KOOS pAGARIpOISTEGA!

Tel: 627 3700 Vana-Lõuna 37, Tallinn 10134 www.pagaripoisid.ee tellimused: tellimine@pagaripoisid.ee www.facebook.com/pagaripoisid

JOOK „ÕLLESOMMELJEE 2015” VALIMISED Novembri lõpus valiti Estonia talveaias juba kolmandat korda Eesti parim õllesommeljee. Tiitli pälvis Oskar Pih­ lik restoranist Leib Resto ja Aed. Teise koha saavutas Helen Aasman (Hopneri õllerestoranist) ja kolmanda koha Marko Mägi (Le Gavroche Londonist). Esimest kor­ da võistluse ajaloos oli finalistide hulgas ka naine.

Kokku võistles parima õllesommeljee tiitli nime­ tuse eest 57 Eesti tippsommeljeed, baarmeni ja õlle­ eksperti. Võitja valiti nii teoreetiliste teadmiste kui ka praktiliste oskuste põhjal: hinnati võistleja võimeid õlut ära tunda, serveerida ja õigete roogadega sobitada. Ees­ ti 2015. aasta parima õllesommeljee valimise võidufond oli 1000 eurot, mille pani välja A. Le Coq.

FOTO: KRISTJAN SULÕNDI

kohalikku kui ka muu maailma too­ dangut. Suures plaanis meeldivad stiililt nii pilsner, Imperial Pale La­ ger, porter, Saison, Farmhouse Ale, Lambic, Trappist, Bock ja Doppel­ bock, Pale Ale, Stout kui ka Imperial Stout (mõni võis hooga puudu jääda).

Milline on meie joogi­kultuur?

See, mida mina iga päev näen, on ainult paremaks läinud. Osatak­ se küsida ja uurida ning ollakse val­ mis katsetama uusi maitseid. Inime­

sed loevad ja arendavad ennast ka ise väga palju, mis on igati muhe ja lahe.

Millist õlut soovitad jõululauale?

Eestlase jõululaud sisaldab pigem tugevapoolseid roogasid koos kor­ raliku rasvakogusega. Sellest lähtu­ valt on sobilikud täidlased ja rasked stiilid. Proovida tasuks portereid ja hooajalisi Jõuluportereid, lisaks saab huvitavaid tulemusi Flandria pruunide ale’idega. Katsetamist on väärt ka Brown Ale ja Stout.

Žürii esimees, ürituse algataja ja Eesti esimene kooli­ tatud õlle­sommeljee Kristjan Peäske avaldas heameelt, et võrreldes eelmiste aastatega on võistlejate arv peaaegu kahekordistunud ning et õllesommeljeeks pürgijate seas on erakordselt palju naisterahvaid. „Tänavune võistlus an­ nab selgelt tunnistust sellest, et õlu ja õllekultuur ei ole ainult meeste pärusmaa. Mul on hea meel näha, et õlle­ maailma põnevuse on enda jaoks avastanud ka üha roh­ kem naisi,” sõnas Peäske.

Parima õllesommeljee valimised said alguse A. Le Coqi Beer Stari projekti raames toimunud koolitusest, mille ees­ märk oli tagada söögikohtades õlle õige serveerimine. Prae­ guseks omab Beer Stari kvaliteedimärgist üle 50 Eesti söögi­koha, õllekoolitustel on osalenud üle 1000 teenindaja.

TOIT

Kartul kaunistab pidulauda Kartulist saab küll üsna palju energiat (100 grammi keedetud kartulit annab 70−80 kcal), kuid pelgalt kartulist on väga raske ennast paksuks süüa. Ülekilod tekivad enamasti siis, kui energia saamine ja kulutamine ei ole tasakaalus. Kui räägitakse kartuli paksukstegevast toimest, võib selle „süü” pigem veeretada viisile, kuidas me kartulit sööme – rohkes rasvas praetult või suure koguse energiarikaste kastmetega.

FOTOD: PIRET TAMM

Kartuli-gnocchi’d praetud seente ja trühvlikastmega Kartuli-gnocchi’d • 1 kg kartulit (’Jõgeva kollane’) • 300 g nisujahu • 3 muna • soola • ürte, muru­ lauku

Metsaseened • 250 g metsaseeni • võid • sidrunimahla • soola

4–6 inimesele

Trühvlikaste • 150 g võid • 100 g seenepuljongit • 20 g trühvli­ pastat • soola

Gnocchi’d Pese kartulid, pane 180kraadisesse ahju ning küpseta, kuni nuga läheb kenasti kartulist läbi. Koori kartulid kiiresti ja hoia neid rä­ tiku sees, et nad maha ei jahtuks. Pressi kartulid kaks korda läbi kartulipressi, et saada nendesse rohkem õhku. Pane kartulimass lauale ja tee keskele auk, kuhu lisa lahti löödud munad, näpuotsa­ täis soola ning läbi sõela pool jahukogusest. Sega ühtlaseks kok­ ku, vajadusel lisa jahu juurde. Tainas ei tohiks enam näppude kül­ ge hakata, aga ei tohiks olla ka väga kõva.

Jaga tainas neljaks ja rulli pöidlajämedusteks pulkadeks. Lõi­ ka noaga umbes 2 cm pikkused jupid ja pressi kahvliga veidi peale.

Pane pott tulele ning lase keema. Lisa soola. Pane gnocchi’d tasa­ sele tulele keema (keeda osade kaupa). Kui nad pinnale tõusevad, on nad valmis. Tõsta gnocci’d restile ning lase veidi jahtuda, enne serveerimist prae kuldpruuniks. Pärast praadimist puista peale tü­ keldatud murulaku ja serveeri.

Seened Puhasta seened ja prae võis kergelt läbi, maitsesta soola ja vähe­ se sidrunimahlaga. Aseta paberile, et eemaldada ülearune rasv.

Kaste Pane või potti ning pruunista, sõelu läbi tiheda sõela. Kalla pot­ ti seenepuljong ja lase keema. Lisa niristades juurde pruun või ning samal ajal sega saumiksriga. Maitsesta trühvlipasta ja soo­ laga.

4–6 inimesele

Röstkartulikreem marineeritud marjadega • • • • •

Röstkartulikreem 500 g kartulit (’Ando’) 600 g vahukoort 6 munakollast 100 g suhkrut 0,5 vanillikauna

• • • • • •

Marineeritud marjad 150 g pohlasid 150 g suhkrut 100 g vett 10 g värsket tüümiani 30 g sidrunimahla 1 kott külmkuivatatud pohlasid

Kreem Pese kartulid ja pane ahju. Küpseta 180 kraadi juures, kuni kartul on pehme. Võta kartulid välja ja purusta. Pane tagasi 150kraadisesse ahju ning küpseta umbes 40 minutit või kuni kartulid on kuldpruunid. Võta kartulid välja ja lase veidi jahtu­ da, pane karpi ning vala peale vahukoor. Kata kaanega ja ase­ ta üle öö külmikusse seisma.

Kurna kartulitelt vahukoor ning kaalu kurnatud koorest välja 500 g – kui vahukoort peaks puudu jääma, lisa vajalik kogus pakist juurde. Lase koor koos vanillikaunaga keema, sa­ mal ajal sega omavahel munakollane ja suhkur. Pidevalt sega­ des, lisa muna-suhkrumassile juurde vahukoor. Sega kõik üht­ laseks ning aja läbi sõela.

Jahtunud mass jaga kuude kuumakindlasse brüleevormi.

Aseta vormid vesivanni, kata pealt fooliumiga ning küpseta 140 kraadi juures 30 minutit. Enne vormide ahjust väljavõt­ mist kontrolli, et mass oleks korralikult hüübinud. Vajadusel küpseta veel. Serveeri toatemperatuuril.

Marjad Keeda suhkrusiirup. Võta tulelt, lisa tüümian ja sidrunimahl ning lase peaaegu maha jahtuda. Lisa marjad. Hea oleks, kui marjad saaksid mõne päeva enne kasutamist marineeruda. Serveerides pane kreemi peale marineeritud ning veidi külmkuivatatud marju.

RETSEPTIDE AUTOR JANNO LEPIK Leib Resto & Aed TALVENAUDING DETSEMBER 2015 15

TOIT

Jõululaua figuurinipp – toorjuust Traditsioonilise rammusa jõululaua muudab tervislikumaks ja mitmekülgsemaks toorjuust.

Eestlaste toidulaual on see üha sageda­ sem külaline ning sobib nii magusate kui ka soolaste roogade valmistamiseks. Võist ja margariinist väiksema rasvasisaldusega toorjuustust saab lihtsa vaevaga teha koo­ ke, trühvleid ja komme. Toorjuust on hea ka pirukate ja vormiroogade täidisena ning suupistete ja võiete koostisosana.

Pehme ja õrna maitsega lehmapiima­ koorest tehtud toorjuust on oma madala­ ma rasvasisalduse ja mitmesuguste mait­ sete tõttu hea alternatiiv võileibade val­ mistamisel seni laialdaselt kasutatud või­ le ja margariinile.

Kui eesmärk on jõululaud tervisliku­ maks muuta ja tavalisele pühadetoidule vaheldust tuua, sobivad menüüsse näi­ teks toorjuustust tehtud soolased suupis­ ted, võided ja vormiroad ning magusad koogid ja kreemid.

a m o a Lei s u t a r nae a j t l ä ä Otep ! t l a a Valgam

4–5 inimesele

Kanavorm toorjuustuga • • • • • •

400 g kanafileed 2 porgandit 1 sibul 300 g õuna 1 paprika 1 pk (150 g) Farmi klassikalist toor­ juustu, toasooja • 1 sl hapukoort • suur peotäis riivitud juustu • soola Tükelda kanafilee. Koori ja viiluta porgandid ja sibul. Koori õun ja tükelda, viiluta papri­ ka. Prae pannil õlis kanafileetükid mõlemalt poolt küpseks, poole pealt lisa ka porgandija sibulaviilud. Maitsesta soolaga.

Pane võiga määritud vormi (Ø 22 m) viilutatud paprika, selle peale kana­tükid, porgand ja sibul. Sega toorjuust hapukoo­ rega ning laota pool segust vormi. Laota peale ka õunad ning seejärel ülejäänud toorjuust. Raputa vormi kõige lõpus riivi­ tud juustu ning küpseta 180 kraadi juures 30–35 minutit.

Detsember 20.12 Talveturg ja jõuluvanade kokkutulek 22.12 Talvepealinna avamispidustused Jõulukontserdid Valgas, Tõrvas ja Otepääl Jaanuar 22.01 Eesti IV talveöölaulupidu „Lumemaagia” 23.01 Euroopa MV talitriatlonis 31.01 Paju-Valga jooks Veebruar 06.02 Euroopa VII saunamaraton 06.–07.02 Otepää talvine rahvasprint ja rahvaralli 21.02 44. Tartu maraton

Otepää Turismiinfokeskus www.otepaa.eu +372 766 1200 turism@otepaa.eu

Valga Külastuskeskus www.valgamaa.ee +372 766 1699 valga@visitestonia.com

Küpsetamata piparkoogikook

4–5 inimesele

Põhi • 1 pk (180 g) küpsiseid (Selga) • 100 g Farmi võid • • • • •

Kate 150 g tumedat šokolaadi 300 g Farmi toorjuustu, toasooja 3 sl mandlijahu 1–1,5 tl piparkoogimaitseainet 75 g Geisha või Daimi šokolaadi, peeneks hakituna

Peenesta küpsised. Sulata või ning sega küpsistega kokku. Kata koogivorm küp­ setuspaberiga (25 x 13 cm) ning suru küpsisesegu vormi põhja.

Sulata šokolaad vesivannil. Sega toor­ juustukreem kausis lahti ning nirista juurde sulatatud šokolaad, ise hoolikalt samal ajal segades. Lisa ülejäänud ained ja sega. Pane segu koogivormi ning tõs­ ta vähemalt kuueks tunniks külma ta­ henema.

FOTOD JA RETSEPTID: RAGNE VÄRK, KOKKAMA.EE, FARMI.EE

VALI OMA STIIL JA NAUDI IGA TASSITÄIT! Järjest kiireneva elutempo juures pole midagi väärtuslikumat kui aeg.

Just Coffea eesmärk on kasutada iga minutit kvaliteetselt ja mugavalt ning pakkuda lihtsaid lahendusi igapäevaellu.

Kiirelt ja lihtsalt interneti vahendusel ostu sooritades saab hankida oma majapidamisse kohvimasina, kohvi ning kõik muud lisatarvikud. Klientidele pakutakse toodetega tutvumiseks hubase ja hea asukohaga kohvisalongi, kus on võimalik kaup oma silmaga üle vaadata ning kohvi- ja teesorte degusteerida.

Cafe Rene kohvipadjad on mõeldud kasutamiseks kohvipadjamasinates (Philips Senseo, WMF jt), kuhu sobivad 70 mm läbimõõduga kohvipadjad.

www.coffea.ee Esinduspood asub Nõmmel Pärnu mnt 289/2, Tallinn tel 5335 9655 facebook.com/Just.Coffea

Meie suurepärasest kohvivalikust leiab endale meelepärase sordi igaüks.

Esindatud on ka 100% araabika ja maitsekohvid.

TALV

Eestimaa talv pakub puhkusenaudingut Talvepuhkuse veetmise võimalused Eestis on rikkalikud. Selle võib meeldejäävaks teha tõukekelgu- või räätsamatkal osaledes, koertega kelgutades, mäest lumerõngaga alla lastes, uisutades ja suusatades.

P

aljud noored eestimaalased ei tea­ gi, mis asi on tõukekelk ja kui mõ­ nus on sellega sõita. Mismoodi sel­ lega matkata? Seda on võimalik talvel ise järele proovida, kui maapind külmunud ja ka kerge lumekiht seda katmas. Kuna tõukekelk on väikeste inimeste jaoks vei­ di suur, sobib matk lastele alates üheksan­ dast eluaastast, aga kelgu peal istuma pas­ sivad pere pisemad küll. Üks võimalus on alustada matka Tae­ vaskoja puhkekeskuse juurest Ahja jõe maastikukaitseala suunal. Retke pikkus on kaheksa kilomeetrit ning kestus paar tundi. Selle aja jooksul külastatakse fil­ mi „Viimne reliikvia” võttepaiku, Suurt ja Väikest Taevaskoda ning mitmeid tei­ si kauneid paiku. Retkel räägib matkajuht põnevaid lugusid metsaelust, loodusest ja Taevaskodade eripärast.

Heade jääolude korral võib toimu­ da ka tõukekelgumatk paisjärve jääl. Siis jääb teekonnale mitmeid lummavaid vaa­ teid, kobraste tegutsemise jälgi ja rohkes­ ti võimsaid liivakivipaljandeid.

Räätsadega rappa, koertega metsa

FOTO: SHUTTERSTOCK

tele kohtadele paigutamisel. Koos koer­ tega saab ümbruskonnas kelgutada paar kilo­meetrit, siis võib loomad joota ja puh­ kama lasta. Kuuma teed pakutakse kelgu­ tajale.

Kunstlumi päästab hädast

Mis talv see ilma kelgutamiseta on! Ise­ gi siis, kui ehtsat lund ei saja, on kelguta­ Räätsamatk Lõuna-Eesti kaunimates – da ikka võimalik. Üks koht selleks on Albu Valge­soo, Meenikunno ja Meelva – raba­ vallas asuv Valgehobusemäe suusa- ja des on hea võimalus tutvuda lähemalt seal­ puhkekeskuse lumerõngarada ehk rahva­ se elustiku ja taimestikuga. Raba oskab ül­ keeli tuubirada. Tagamaks tuubitee kasu­ latada igal aastaajal ja matkale on võimalik tuse kevadeni, on see 140 meetri pikkune tulla iga ilmaga. Kindlasti tasub kaasa võt­ rada kaetud kunstlumega. ta fotokaamera, et teha pilte näiteks puneta­ Kõrvemaa talviseid võlusid on võimalik vatest jõhvikatest, taimedest ja loomajälge­ avastada kolmetunnise saanimatka jook­ dest. Kindel eksootika on uisutada kinni kül­ sul. Kahe- ja üheksakohalise mootorsaani­ munud rabajärvel. Räätsamatkale kohaselt ga läbitakse lähipiirkonna kul­ pannakse jalga räätsad, mille tuuri- ja rahvaajaloo tähtsamad abil on rabas liikumine mõnus, paigad ning kõike seda kaunis­ Lumega pehme, kuiv ja keskkonnahoid­ tavad maalilised loodusvaated. või lumeta - Ajaloolise saanimatka märk­ lik. Räätsamatk sobib ka lastele talve tuleb alates 7.–8. eluaastast. sõnadeks on A. H. Tammsaare, Talvemõnude hulka kuu­ kadunud Koitjärve küla, ühis­ nautida! lub kahtlemata ka kelgutami­ kondlik elutegevus ja Nõukogu­ ne koertega. Harjumaal Anija de Liidu ajastu, rahvasuu legen­ vallas Paasiku koertemõisas elab 19 siberi did jm. Peatus tehakse metsas, et nautida pi­ haskit. Kuna nad on väga sõbralikud, pole dulikku jõuluhõngulist piknikueinet. neil midagi selle vastu, kui kelgutaja abis­ Ida-Virumaalt Kiviõlist võib leida Ees­ tab sõiduks ettevalmistamisel – koertele ti pikimad mäesuusanõlvad. Kokku on rakmete selgapanekul ning rakendis õige­ neid neli pikkuses 400–700 m. Kiviõlis 18 DETSEMBER 2015 TALVENAUDING

ootab ees ka Baltikumi suurim lumelaua­ park kolme raskusastmega: pro, medium ja easy. Kui sellest ikka ei piisa, on seal ka 120 m pikkune mäe sisse kujundatud half-­ pipe-lumelauarenn. Päris väikestele ja al­ gajatele on olemas eraldi tõstuk ning rahu­ likum õppenõlv.

Lumeta talvel omad võlud

Kuigi lumeta talv on halvim stsenaarium, mis ees võib oodata, ei tasu ka siis puhku­ sele käega lüüa ja diivanile konutama jää­ da. Rabamatkale võib minna isegi ilma lu­ meta, kõikvõimalikud jõulumaad pakuvad etendusi, tegevusi on koos lastega ja ainult lastele. Puhkekeskused on muretsenud en­ dale ka kunstlumemasinad.

Kui lumest mõtlemine ära tüütab, võib minna külla 1,5aastasele Wilele. Wile on nimelt suurte silmade ja sõbraliku olemi­ sega noor alpaka, kes elab koos paari tosi­ na teise alpakaga Järvamaal Wile farmis Türi vallas Poaka külas. Kuidas ta suhtub külalistesse, kas lubab pai teha ja kallista­ da, ning mida huvitavat on näha villatoas?

Seda tuleb oma silmaga vaatama minna ja ikka koos perega.

Kui kõigest eelnevast veel vähe, anna­ vad hingele kosutust talvised kultuurisünd­ mused üle Eesti ning jalutuskäigud talveeh­ tes Tallinna vanalinnas ja jõuluturul.

SIGNE KALBERG

Kaval Kilk

ja kaksteist lolli

See raamat on tervitus pankrotimeister Rein Kilgile tema truudelt töötajatelt.

Kuidas alluvad kohtu ja politsei kätte jätta, ise puhtalt pääseda!

Kas Rein Kilk on kaval või - nagu oletab Oliver Kruuda - lihtsalt jultunud?

Kui romantiliselt kõik algas! Mesinik Kilk tahtis tõemeeli Eesti lambatõugu parandada, luua toidutööstuse, rajada Pihkva-Tartu jõelaevanduse ning ehitada maadevahetusega Päikeselinna.

Valgetähe orden, ladus jutt, laiad autod... Kõik kadestasid!

Omameheliku naeratusega vigurvänt lendles intervjuusid andes ja laene võttes üle Eesti poliitika- ja meedialava. Peale lambakorjuste ja politseiuurimiste tähistavad Reinu teed vaimustavalt restaureeritud hooned, sädelevad sõnavõtud ja kurvastavad kaunid naised...

Raamatust leiate seletuse 60-aastasena ülikooli astunud Kilgi uudiskeelenditele “füüri laskmine” ning “kuse kurnamine”. Lugege nimekirja “kotti lastud” firmadest ja valesüüdistuse saanud truudest naistest ja meestest.

Rein Kilgil on stiili riietuses, hooplemises, isegi pankrottides. Prokuratuur võiks talle halastada. Mees ise kinnitab, et on puhas kui prillikivi - ta väärib kohta laulu sees ning IRL arvates ka Riigikogus!

Kes aga tunneb, et tema panust Rein Kilgi tähelendu on alahinnatud, kirjutage aadressil heausksed.lollid@gmail.com (PRIA, maksuamet ja Unicrediti pank ei pruugi kirjutada. Juba teame!)

8

NAABRID

fakti lätlaste jõulude kohta, mida sa veel ei teadnud

FOTO: EVGENY SHMULEV/SHUTTERSTOCK

Meie lõunanaabritel on jõulude kohta mitmeid huvitavaid traditsioone ja uskumusi, millest eestlastel aimugi pole. Riia turismiarendusbüroo nimetab kaheksa fakti, mis iseloomustavad jõuluaega Riias ja lätlaste kodudes.

1.

2.

Kas teadsid, et maailma esimene jõulupuu püstitati lätlas­ te sõnul 1510. aastal just nende pealinnas Riias?

Esimesel advendil avatakse Riias igal aastal ligi kümme jõuluturgu, paljud neist on lahti kuni jaanuari alguseni.

Suurimad Riia jõuluturud asuvad Toomkiriku väljakul, Espla­ naadil ja Liivi väljakul.

3.

Kui Eestis joostakse mardi- ja kadrisanti, siis lätlased käivad, maskid ees, kodudes santi jooksmas ning halbu vaime ära ajamas jõulude eel.

4.

Kurje vaime ja haigusi ajavad lätlased jõuluõhtul ära ka ustele ja seintele paigutatud ristidega.

5.

6.

7.

Kui jõuluööl paljajalu kolm korda ümber maja joosta, ei hakka hambad valutama.

Selleks et tagada järgmisel aastal rikkalik õunasaak, tuleb jõuluööl käia paljajalu õunapuid raputamas.

Mitmed jõulutraditsioonid on seotud ka söömisega. Lät­ lased usuvad, et raha majja toomiseks tuleb jõuluööl süüa herneid. Seetõttu ongi nende üheks traditsiooniliseks jõulu­ toiduks herned suitsulihaga.

8.

Eestlased on harjunud jõulude ajal korralikult sööma.

Lätlased usuvad, et selleks, et perre rikkus saabuks, tuleb jõulude ajal süüa lausa üheksa korda.

TALVENAUDING DETSEMBER 2015 21

Liepājasse –

kogema, maitsma, end tuulutama!

Liepāja tuul puhub üle kogu Eesti Keera end ükskõik millisesse suunda, Liepāja tuult on ikka tunda ja suu jääb lahti, sest Liepājas on palju, mida näha ja vaadata. Uus kontserdisaal Lielaiz Dzin­ tars kutsub kontserte ja üritusi pakkudes Liepājasse mitte ainult kohalikke, vaid ka külalisi kaugetest maadest.

Liepājat nimetatakse jõulude ja aasta­ vahetuse ajal mitteametlikult Läti aasta­ lõpu-pealinnaks, sest vaikne aeg saabub siia valgusega. Liepājat täidavad imed, kui vaid jääda kuulama ja südamest uskuda tuledes säravat jõulumuinasjuttu.

Pärast korralikku, pikka ja mõnusat jalutuskäiku soojenda end aroomide ja maitsete ahvatlustele järele andes lõhna­ va kuuma joogiga mõnes hubases kohvi­ kus või kõrtsis. Tõeliselt maagilise tunde tekitavad talveõhtul meri­tindipüüdjate tu­ lukesed kinnikülmunud kanalil. Ning kus võiks tahta kogeda veel rohkem romanti­ kat kui spaas soojas mullivannis istudes ja akna taga aeglaselt langevaid lumehel­ beid jälgides?

www. liepaja.travel 22 DETSEMBER 2015 TALVENAUDING

Kui pakane on kõige karmim, saab Liepāja jälle Euroopa rallipealinnaks, sest siis täidab nii linna tänavaid kui ka lähe­ mat ümbrust mootorite mürin. Kevad võta aga vastu koos linnaelanikega, tähistades Liepāja 391. sünnipäeva! See saabub eri­ liste kultuuriüritustega, mille hulgas on nii kontserdid, teatrietendused kui ka kunsti­ näitused.

Liepāja külalislahkust ei saa tegeli­ kult kirjeldada, seda peab igaüks ise ko­ gema. Liepāja on justkui loodud väikeseks nädala­lõpureisiks. Nii et sõida Liepājasse end tuulutama!

Pühademuinasjutt

Pühade ajal saab Liepājast tuledesäras muinasjutulinn imeliste kaunistustega, mis tekitavad unustamatu jõulumeeleolu.

Linna sissesõitmisel tervitavad saabujaid inglid, üle kesklinna on aga langenud su­ led, millega vanadel aegadel imelisi mui­ nasjutte kirjutati.

Liepāja ülikooli juures ootab nii suuri kui ka väikeseid suur muinasjuturaamat, mille juures on võimalik kuulata jõulu­

Liepāja piirkonna turismiteabebüroo

NAABRID laulu või jääda vanaema suurel toolil is­ tudes uskuma mõnd vana imedest paja­ tavat lugu.

Sealsamas lähedal, Rooside väljakul rõõmustab kõiki Läti suurim advendi­ pärg. Kui sul on mõni ammune unistus, võid kõndida üle valge silla ja uskuda, et soov täitub.

Kesklinna kaunistab kaks jõulukuus­ ke ning tänavaid valgustavad laternate ketid. Kindlasti ära jäta kasutamata või­ malust sõita erilise valgustatud trammi­ ga!

Jääalune kalapüük

Meritindipüüdjate tulukesed pimedas, külmunud kanalil tekitavad tõeliselt maa­ gilise tunde. Niipea kui Liepāja järve ja Läänemerd ühendav Tirdzniecībase kanal on kinni külmunud ning valitsevaks muu­ tub lõunatuul, ujuvad Liepājasse meritin­ did – lõheliste seltsi kuuluvad kalad, kes elavad suurte parvedena ranniku lähedal meres ja järvedes.

Talvekülma trotsides püüavad kirgli­ kud jääaluse kalapüügi harrastajad juba alates veebruarist kasutada ära õigeid het­ ki, mil kalad suunduvad massiliselt järve kudema. Meritint lõhnab värske kurgi jä­ rele ja maitseb suurepäraselt. Vahel näk­ kab see hästi hommikul, teinekord pärast­ lõunal, kõige paremini aga just öösel.

Kui eelistad kala püüdmise asemel selle söömist, otsi kalarooga tindihooajal Liepāja parimatest restoranidest ja otse Tirdzniecībase kanali ääres asuvast Kala­ meeste majast (Makšķernieku nams).

Talverõõmud

Talverõõmude nautimiseks on Liepājas palju võimalusi – lume ja pakase hooajal on avatud liuväljad ja murdmaa-suusa­ trassid.

Sobiva ilmaga pakub Karostas asuv BB Wakepark täispuhutavate vahendite­ ga sõitmist, samuti mitme­suguste konst­ ruktsioonide ja trampliinidega varustatud lumeparki, kus nii algajad kui ka juba ko­ genud sõitjad võivad kihutada lumelaual või suuskadel veelauatrossi taga. Sealsa­ mas saab rentida sauna ja tünni­sauna, et nautida tõelist talveromantikat.

Jura tallid pakuvad vaimustavat saani­ sõitu. Samuti võib panna suusad alla ja lasta hobusel end vedada. Pärast talviseid tegevusi pakutakse siin võimalust soojen­ dada end kuuma joogi või kauboisupiga.

Neil päevadel, mil pakane hammus­ tab liiga kõvasti või päike on lumemehed hoopis üles sulatanud, sobib minna jää­ halli uisutama ja seejärel nautida suvist

www. liepaja.travel

Liepāja piirkonna turismiteabebüroo TALVENAUDING DETSEMBER 2015 23

NAABRID soojust Liepāja olümpiakeskuse spaas, jälgides akna taga aeglaselt langevaid lume­helbeid.

Liepāja lemmikroog – tõeline delikatess

Liepaja külalised ei lahku kunagi tüh­ ja kõhuga. Menüüst sobiva toidu otsi­ misel pole vaja ennast haigeks mõelda, sest alati saab valida Liepāja rahvus­ roa – tursa. See kala on saadaval kõi­ gis linna toidukohtades ja restora­ nides. Liepājas on tursal väga erili­

ne maitse! Seda küpsetatakse igivana Lõuna-­Kuramaalt pärit retsepti järgi, kus ahjupotti pannakse kokku kartu­ lid, suitsutatud tursk ja sibulad. Kura­ maa rannikurahvas, liivlased ja kuršid, sõid kuivatatud, suitsus kuivatatud või kergelt suitsutatud turska juba ammu enne Saksa ristirüütlite saabu­ mist 13. sajandil. Hiljem oli kuivatatud tursk juba paljude hansalinnade välja­ veetavate kaupade nimekirjades.

Vt lisa: www.liepaja.travel

KALENDER 21., 22. ja 23. detsember Jõululaadad Jõuluväljamüükidelt Rooside väljakul ja mujal lin­ nas saab osta kingitusi endale ja oma lähedastele.

Lettidel ootavad külastajaid mitme­sugused tradit­ sioonilised hõrgutised, kohalik käsi­töö ja maiustu­ sed. Jõululaatadel valitseb pühade­õhkkond.

31. detsember Aastavahetus Brodwayl, West Endis ja Liepājas Tähistame uue aasta saabumist Broadway muu­ sikali stiilis balli ja kontserdiga! Esinevad Liepā­ ja sümfooniaorkester, R. Zariņš klaveril, A. Ērglis ja koor Laiks. Dirigent A. Lakstīgala. Sümfoonia nr 2, katkendid Andrew Lloyd Webberi muusikali­ dest. Kontsert toimub saalis Great Amber.

31. detsember Uue aasta vastuvõtt Kutsume kõiki kohalikke elanikke ja linnakülalisi Rooside väljakule, et saata ära vana aasta ja võt­ ta rõõmsalt koos ilutulestikuga vastu uus. Eri­ külaline on ansambel Labvēlīgais tips.

5.–7. veebruar Liepāja ralli Juba neljandat korda järjest saavad Liepāja ela­ nikud ja külalised näha mandri kõige kiirema­ te rallisõitjate jõukatsumist Kurzeme lumiste ja jäiste teedega: peetakse FIA Euroopa meistri­ võistluste Liepāja etappi.

13. veebruar Meritindifestival Perefestival, kus kõik saavad kogu päeva jook­ sul nautida elavat muusikat, tervislikke vabaõhu­ tegevusi ja lastele mõeldud programmi; maits­ ta kalatoite ja maiuspalasid ning kindla peale ka päeva peakangelast – mitmel eri moel valmista­ tud meritinti. Kalameeste võistlus.

19. veebruar Teema: loovus Võimalus kuulata edulugusid ja innustavaid ko­ gemusi 20 esinejalt. Konverentsil osalejad saa­ vad vastused oma küsimustele ja teada uusi vii­ se, kuidas loominguliselt ületada raskusi ja tuua oma ellu loovaid muutusi. Sünkroontõlge.

Märts Liepāja 391. sünnipäev Igal aastal pakutakse Liepāja sünnipäeval linna elanikele ja külalistele ulatuslikku ürituste prog­ rammi – kontserte, näitusi, mitmesuguseid eten­ dusi ja ühisüritusi.

Sellel imelisel ajal toimub ka hulgaliselt muid tegevusi, kontserte ja kunstiüritusi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kõik on teretulnud vaatama nende kohta täpsemalt veebilehelt

http://kalendars.liepaja.lv.

www. liepaja.travel 24 DETSEMBER 2015 TALVENAUDING

Liepāja piirkonna turismiteabebüroo

NAABRID

Pühade ajal Helsingis Jõulumaa 28.11.–06.01.2016

Rõõmsa atmosfääri ja jõulutunde leiab Helsingi kesklinnast Jõulu­maalt, kuhu on oodatud nii suured kui ka väikesed. Ehe­ das jõulumelus võib kohtuda jõuluvana, lumememmede ja põhja­ põtradega. Lisaks on võimalik nautida maitsvat toitu ja suus su­ lavaid maiustusi ning tutvuda kaunitel müügipaviljonidel paku­ tava kaubaga mõnusa jõulumuusika saatel.

Jõuluturg Senati väljakul 04.–22.12.2015

Helsingi traditsioonilise jõuluturu eesmärk on pakkuda kõigile õndsat pühadetunnet. Kohal on üle saja käsitöölise, disaineri ja toidumüüja, et tuua külalisteni teemakohased tooted, küpsetised ja maiustused. Pere pisemaid rõõmustab muinasjutuline karusell, kõlab jõulumuusika ning näeb toredaid etteasteid.

FOTO: OLEKSIY MARK/SHUTTERSTOCK

Kaapelitehase jõuluturg 11.–20.12.2015

Eelmisel aastal esimest korda toimunud ning ülipopulaarseks osutunud jõuluturul saab osa soojast meeleolust ja laialda­ sest programmist, mis on mõeldud kogu perele. Kohale saabub 150 käsitöölist ning põnevates töötubades on võimalik ka ise üks tore jõulukink valmis meisterdada.

Talvetsirkus 05.11.2015–20.01.2016

Vaatemänguline ning südamlik tantsu- ja tsirkuseetendus pakub meelelahutust kogu perele. Sellel aastal viiakse vaatajad ümber­ maailmareisile, kus jõuluvana ja tema sõbrad tutvuvad põneva­ te kultuuridega. Etendused toimuvad kultuurikeskuses Kaapeli­ tehas ning kestavad ligikaudu kaks tundi.

Allikas: Tallink TALVENAUDING DETSEMBER 2015 25

KUHU MINNA?

Muusikaga vastu jõuludele ja uuele aastale (16. detsember – 31. detsember) 16. detsember • Etendus „Väike prints Hamlet” rahvusooperi Estonia kammersaalis kell 12 ja 14 • Lastemuusikal „Lotte unenäomaailmas” Vanemuises kell 12 • „Müstiline õhtusöök” kinos Helios kell 17.30 • Operett „Tsirkusprintsess” rahvus­ooperis Estonia kell 19 • Kontserdisari „Dream Big Jazz”, „Frank Sinatra 100” Nordea kontserdi­ majas kell 19 • Deniss Maidanov Vanemuise kontserdi­ majas kell 19 • Rein Rannap, Kristjan Kannukene, C-Jam „Ma tulen taevast ülevalt” Tartu Pauluse kirikus kell 19 • Karl Madis restoranis Maikrahv kell 19 • Ivo Linna ja Nele-Liis Vaiksoo „Ma tahan olla öö su akna taga” Mustpeade majas kell 19 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Pärnu kontserdi­ majas kell 19 • Koit Toome ja Maria Listra Põltsamaa kirkus kell 19 • Tanja Mihhailova ja Mikk Saar „Meie jõu­ lud” Haapsalu kultuurikeskuses kell 19 • Terminaator „Võib-olla lumi on maas” Vabal Laval kell 19 • Kuuekeelsed Viljandi Pauluse kirikus kell 19 • Olav Ehala autorikontsert „Ega tali taeva jää…” Pärnu kontserdimajas kell 19 • Annely Peebo ja Jassi Zahharov Viljandi Pauluse kirikus kell 19 17. detsember • Terminaator „Võib-olla lumi on maas” Mooste mõisas kell 19 • Kuuekeelsed Võru kultuurimajas kell 19 • Helin-Mari Arder koos luuletaja Eeva Pargiga Mustpeade majas kell 19 • „Müstiline õhtusöök” kinos Helios kell 20.30 18. detsember • ERSO „Kujuta pilti!” Estonia kontserdi­ saalis kell 13 ja 19 • Jõulukontsert Olav Ehala muusikaga Vanemuise kontserdimajas kell 19 • Annely Peebo ja Jassi Zahharov Rakvere Kolmainu kirikus kell 19 26 DETSEMBER 2015 TALVENAUDING

FOTO: MARTIN DREMLJUGA

Birgit esineb jõulukuul koos Jüri Pootsmanniga.

• Ivo Linna ja Nele-Liis Vaiksoo „Ma tahan olla öö su akna taga” Viimsi huvikesku­ ses kell 19 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Kuressaare kultuurikeskuses kell 19 • „Kidise jõulumuusika 2015”, Mari Jürjens Paadrema kirikus ja KaarSaalis kell 19 • Weekend Guitar Trio ja Draamateatri näitlejatest kitarristide aastalõpu­kontsert „Talvejutud” Kaarli kirkus kell 19 • Maarja-Liis Ilus ja Rein Rannap „Läbi jäätunud klaasi” Narvas Geneva keskuses kell 19 • Koit Toome ja Maria Listra Tallinna Jaani kirikus kell 19 • Terminaator „Võib-olla lumi on maas” Türi kultuurikeskuses kell 19 • Dave Benton & Ursel Oja laululapsed „Soe pisar kui langeb” Haapsalu toomkirikus kell 19 • „Müstiline õhtusöök” kinos Helios kell 20.30 19. detsember • Lasteballett „Inetu pardipoeg” Teatri Kodus kell 12 • Arsise kellade ansambel Võru kultuuri­ majas kell 13 • Kaunimate Aastate Vennaskond „Kaunimad jõulud me elus” Räpina kultuurikeskuses kell 15 • Hortus Musicus „Saksa barokk” Väravatornis kell 16 • Koit Toome ja Maria Listra Pärnu kontserdimajas kell 16 • „Müstiline õhtusöök” kinos Helios kell 17.30 ja 20.30 • Arsise kellade ansambel Viljandi Jaani kirikus kell 18 • Ballett „Pähklipureja” rahvusooperis Estonia kell 19 • Viru Varietee hotellis Park Inn by Radisson Meriton kell 19 • Jõulukontsert Olav Ehala muusikaga Estonia kontserdisaalis kell 19 • Annely Peebo ja Jassi Zahharov Tallinna Jaani kirikus kell 19 • Rein Rannap, Kristjan Kannukene, C-Jam „Ma tulen taevast ülevalt” Viljandi Pauluse kirikus kell 19 • Ivo Linna ja Nele-Liis Vaiksoo

KUHU MINNA? „Ma tahan olla öö su akna taga” Paide kultuuri­keskuses kell 19 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Põltsamaa kultuuri­majas kell 19 • „Pikavere jõulumeloodia” Pikavere kultuurikojas kell 19 20. detsember • Arsise kellade ansambel Haapsalu toomkirikus kell 14 • Püha Nikolai kiriku koor Hopneri majas kell 15 • Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes Viljandi Pärimus­muusika Aidas kell 16 • Õhtu Kálmániga rahvusooperis Estonia kell 16 • Eesti rahvusmeeskoori jõulukontsert Jõhvi Mihkli kirikus kell 16 • Rein Rannap, Kristjan Kannukene, C-Jam „Ma tulen taevast ülevalt” Vihula mõisas kell 16 • Kontserdisari „Helisevad šedöövrid Kadriorus” Kadrioru lossis kell 17 • Kellaviietee Keila-Joa lossis kell 17 • Annely Peebo ja Jassi Zahharov Mooste mõisa folgikojas kell 17 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Vanemuise kontserdimajas kell 17

• Dave Benton & Ursel Oja laululapsed „Soe pisar kui langeb” Tori kirikus kell 17 • Arsise kellade ansambel Märjamaa rahvamajas kell 18 • Kuuekeelsed Tartu Peetri kirikus kell 18 • Boney M Tallinna Nordea kontserdi­ majas kell 19 • Kaunimate Aastate Vennaskond „Kaunimad jõulud me elus” Karlova teatris kell 19 • Koit Toome ja Maria Listra Rapla kirikus kell 19 • Terminaator „Võib-olla lumi on maas” Viimsi huvikeskuses kell 19 21. detsember • „Lõunamuusika” Eesti akadeemiline vaskpillikvintett Estonia kontserdi­saalis kell 15 • Vivaldi „Aastaajad” Estonia talveaias kell 18 • Denis Maidanov Nordea kontserdi­majas kell 19 • Annely Peebo ja Jassi Zahharov Tartu Jaani kirikus kell 19 • Rein Rannap, Kristjan Kannukene, C-Jam „Ma tulen taevast ülevalt” Pärnu teatris kell 19 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Viimsi huvikeskuses kell 19

Kaunimate Aastate Vennaskond esitab detsembrikuistel kontsertidel kauneimaid jõululaule.

• Muusikalavastus „Tooma jõululegend” Salme kultuurikeskuses kell 19 • Jarek Kasar alias Chalice kontsert­ etenduses „Paks pahandus” Vanemuise kontserdimajas kell 19 • Koit Toome ja Maria Listra Jõhvi kirikus kell 19

meisterdamise koda Jõuluetendused jõuluturg

19.-20.detsembril

JÕULUMAA KOOS JÕULUTURUGA

sepikoda

jõulurong muinasjutujaam

Programm ja tegevused jõululaval

Jõuluvana Jõulukoda

Perepilet 15 €, Üksikpilet 5 €, Alla 3 eluaastat sissepääs tasuta www.vabaõhukeskus.ee

Jõulutall

KUHU MINNA?

FOTO: IRINA MÄGI

• Terminaator „Võib-olla lumi on maas” Rae kultuurikeskuses kell 19 • Kuuekeelsed Pärnu kontserdimajas kell 19 22. detsember • Kontserdisari „Romantiline klaver”, Sten Heinoja Estonia kontserdisaalis kell 19

• Ballett „Pähklipureja” rahvusooperis Estonia kell 19 • Õhtu Kálmániga Vanemuise väikses majas kell 19 • Annely Peebo ja Jassi Zahharov Pärnu kontserdimajas kell 19 • Rein Rannap, Kristjan Kannukene, C-Jam „Ma tulen taevast ülevalt” Kuressaare Laurentiuse kirikus kell 19 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Jõhvi kontserdi­ majas kell 19 • „Laagri City jõulumuusika”, Mari Jürjens Laagri City kontserdimajas kell 19 • Kaunimate Aastate Vennaskond „Kauni­ mad jõulud me elus” Karlova teatris kell 19 • Koit Toome ja Maria Listra Rakvere kirikus kell 19 • Terminaator „Võib-olla lumi on maas” Haapsalu kultuurikeskuses kell 19 • „Jõulusuveniir 2015” Võru kultuuri­ keskuses kell 19 • Dave Benton & Ursel Oja laululapsed „Soe pisar kui langeb” Kaarli kirikus kell 19 • Birgit ja Jüri Pootsmann Jõgeva kultuurikeskuses kell 19 23. detsember • Rein Rannap, Kristjan Kannukene, C-Jam „Ma tulen taevast ülevalt” Tori kirikus kell 19

• Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Mooste mõisas kell 19 • Koit Toome ja Maria Listra Paide kirikus kell 19 • Tanja Mihhailova ja Mikk Saar „Meie jõulud” Estonia Resort Hotel & Spas kell 19 • Dave Benton & Ursel Oja laulu­lapsed „Soe pisar kui langeb” Viimsi kirikus kell 19 • Estonian Voices „Helisevad hääled” Kaarli kirikus kell 20 25. detsember • Arsise kellade ansambel Estonia kontserdi­saalis kell 12 • Koit Toome ja Maria Listra Haapsalu toomkirikus kell 16 • Arsise kellade ansambel Pärnu kontserdi­majas kell 17 • Rein Rannap, Kristjan Kannukene, C-Jam „Ma tulen taevast ülevalt” Elva kirikus kell 19 • Tanja Mihhailova ja Mikk Saar „Meie jõulud” Tartu Jaani kirikus kell 19 • Dave Benton & Ursel Oja laululapsed „Soe pisar kui langeb” Tartu Peetri kirikus kell 19 • Birgit ja Jüri Pootsmann Kaarli kirikus kell 19

KUHU MINNA? FOTO: ANDRES PUTTING

Dave Benton annab tänavu mitu jõulukontserti.

26. detsember • Arsise kellade ansambel Tartu Jaani kirikus kell 18 • Rein Rannap, Kristjan Kannukene, C-Jam „Ma tulen taevast ülevalt” Tallinna Jaani kirikus kell 19 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Viljandi Sakala keskuses kell 19 • Tõnis Mägi, Karl-Erik Taukar ja Estraadi­ raadio „Kella kuuest Koiduni” Paide kultuuri­keskuses kell 19 • Estonian Voices „Helisevad hääled” Tartu Peetri kirikus kell 19 • Lauri Saatpalu ja bänd „Isaga draakonil” Haapsalu kultuurikeskuses kell 19 27. detsember • Koit Toome ja Maria Listra Kuressaare Laurentiuse kirikus kell 16 • Muusikal „Minu veetlev leedi” rahvusooperis Estonia kell 17 • Kellaviietee Keila-Joa lossis kell 17 • Tõnis Mägi, Karl-Erik Taukar ja Estraadiraadio „Kella kuuest Koiduni” Mooste mõisas kell 19 • Kuuekeelsed Kaarli kirikus kell 17 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Valga kultuuri- ja huvikeskuses kell 17 • Maarja-Liis Ilus ja Marek Talts, akustili­ ne kontsert „Lumevärv” Audru kultuuri­ keskuses kell 17 • Kuuekeelsed Kaarli kirikus kell 18 • Arete Teemets ja Ines Maidre Niguliste kirikus kell 19 • Rein Rannap, Kristjan Kannukene, C-Jam „Ma tulen taevast ülevalt” Rapla kirikus kell 19 • Tanel Padar & The Sun / Eeva ja Villu 30 DETSEMBER 2015 TALVENAUDING

Talsi ja Ivo Linna Vanemuise kontserdi­ majas kell 19 • Tanja Mihhailova ja Mikk Saar „Meie jõulud” Vihula mõisas kell 19 • Birgit ja Jüri Pootsmann Tartu Jaani kirikus kell 19 • Raul Vaigla Quartet feat. Marie M. Vaigla Tallinna teletornis kell 20 28. detsember • Curly Strings Vanemuise teatri väikeses majas kell 18 • Robert Davi „Davi Sings Sinatra” Saku Suurhallis kell 19 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ „Müravaba jõulutuur” Märjamaa rahva­ majas kell 19 • Tõnis Mägi, Karl-Erik Taukar ja Estraadi­ raadio „Kella kuuest Koiduni” Pärnu kontserdimajas kell 19 • Kaunimate Aastate Vennaskond „Kaunimad jõulud me elus” Salme kultuurikeskuses kell 19 • Tanel Padar & The Sun / Tõnu Timm, Jaanus Nõgisto, Ivo Linna Nordea kontserdimajas kell 19 • Koit Toome ja Maria Listra Kaarli kirikus kell 19 • Jõulumuusikafestival „Jõulud Maarjamaal”, aastalõpukontsert „Messias” Tartu Jaani kirkus kell 19 29. detsember • Jõulumuusikafestival „Jõulud Maarja­ maal”, aastalõpukontsert „Messias” Tallinna Jaani kirkus kell 18 • Ooper „Karmen” rahvusooperis Estonia kell 19 • Pirjo Levandi, Marko Matvere ja VLÜ

„Müravaba jõulutuur” Võru kultuuri­ majas kell 19 • Tõnis Mägi, Karl-Erik Taukar ja Estraadi­ raadio „Kella kuuest Koiduni” Vanemuise kontserdimajas kell 19 • Estonian Voices „Helisevad hääled” Türi kultuurikeskuses kell 19 • Tanel Padar & The Sun / Sepo Seeman ja Ivo Linna Pärnu kontserdimajas kell 19 • Curly Strings Nordea kontserdimajas kell 19 • Tanja Mihhailova ja Mikk Saar „Meie jõu­ lud” Rapla kultuurikeskuses kell 19 • „Muusika täis kirge” Mustpeade majas kell 19 30. detsember • Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukont­ sert Pärnu ja Jõhvi kontserdi­majas kell 19 • Tõnis Mägi, Karl-Erik Taukar ja Estraadi­ raadio „Kella kuuest Koiduni” Nordea kontserdimajas kell 19 • Estonian Voices „Helisevad hääled” Kuressaare Laurentiuse kirikus kell 19 31. detsember • Eesti Kontserdi ja Hennessy aasta­ lõpukontsert Vanemuise kontserdimajas kell 12 • Aastalõpu kammerkontsert, Tobiase keelpillikvartett Tallinna raekojas kell 13 ja 15 • Aastalõpukontsert „Klaaspärlimäng Sinfonietta” Estonia kontserdisaalis kell 14 • Hortus Musicus „Aastalõpu ilutulestik” Väravatornis kell 16 ja 18 • Tallinna kammerorkestri aastalõpu­ kontsert Estonia kontserdisaalis kell 17 Allikas: Piletilevi

DVD on m端端gil