EE TEHNIKA (18.10.2012)

18. oktoober 2012

EE TEHNIKA U U D I S E D

A U T O

R E H V I V A H E T U S

M O N I T O R I D

T EL ESKO O P.E U T O OB T E A D U S E S I N U J U U R D E TELESKOOP JA OBSERVATOORIUM, IDEEST LAHENDUSENI

™

UUS! LX80 Eq/Az monteering

ja teleskoop ø115, 152, 203, 254 mm Kolm monteeringut ühes mehhanismis Hind alates 1549€

LCD ekraaniga mikroskoop 40-1600x

Pealt- ja altvalgustus, mikromeetriline alus.

Sobilik koolile ja uudishimulikule

Meade ACF-6 LightSwitch

ø152 mm, F=1524 mm, F/10 kõige automaatsem monteering GPS, 26 mm okulaar jne 1949€

Coronado PST päikeseteleskoop ø40 mm, F=400 mm

Mikroskoop Science TRM-301 40x-1000x

Sobilik uurimis- ja teadustööks, üliõpilasele ja laborisse; rikkalik lisavarustus tumevälja kondensorist kaamerani

ø90 mm, F=900 mm, EXOS 1 ekv. monteering Hea hinna/stabiilsuse suhe 375€

Bresser Messier NT-130 EXOS 1

ø130 mm, F=1000 mm, F/7,7 Eesti populaarseim teleskoop alustavale astronoomiahuvilisele 479€

Bresser Jupiter

Kitsas lainepikkuse vahemik vesiniku alfajoone ümbruses (656,3 nm) võimaldab vaadelda päikese „pinna“ granulatsiooni, loiteid ja muid detaile.

ø70 mm Lapsele sobiv

199€

795€

209€

Bresser Messier AR-90 EXOS 1

Pikksilm Spectar 15-45x60 149€

Mikroskoop Biolux NV

Suurendus 20x-1280x Kohver ja vajalikud tööriistad, PC okulaar, mikromeetriline alus, pealt- ja altvalgustus Sobilik koolile!

99€

790€

Sky Shed Pod kergelt paigaldatavad vaatluspaviljonid, alates 3600 €

Automatiseeritud observatoorium

Helista: 5 2 8 9 8 9 5 Kirjuta: taevatoru@teleskoop.eu E-pood: www.teleskoop.eu

Kuu katab Jupiteri

Tõusev Kuu pilvedega

2

Uudised nutitelefon

mänguritele oma klaviatuur

Logitech tõi turule mängijasõbraliku mehaanilise klaviatuuri Logitechi uus G-seeria tippklassi mehaaniline mänguklaviatuur Logitech G710+ on ülikiirete ja üli­ vaiksete mehaaniliste klahvide ning reguleeritava kahetsoonilise taustvalgustusega.

Logitech G710+ Mechanical Gaming Keyboard vastab just mängijate va­ jadustele. G710+ klaviatuuri mehaa­ nilised klahvid tagavad ülikiire reakt­ siooni, klahvide vajutuskoormus on 45 g ja vahe 4 mm. Klahvistik on op­ timeeritud käskude kiireks sisestami­ seks. Klõbinavabadel klahvilülititel on iga katte all integreeritud rõngasamor­ tisaator, mis tunduvalt vähendab sega­ vat müra, kuid mitte reaktsioonikiirust.

Töökindluse tagamiseks on klaviatuur läbinud keerulised katsed, kus iga klah­ The Logitech G710+ vi elutsükliks on arvestatud vähemalt Mechanical Gaming Keyboard.

50 miljonit vajutust.

Klaviatuuril on nelja reguleeritava tu­ gevusastmega valge LED-taustvalgustus, mille võib vajadusel välja lülitada. WASD-klahvide ja noo­ leklahvide parema nähtavuse huvides saab nende valgustust seada ülejäänud klahvidest eraldi.

Uuendatud tarkvara Logitech Gaming võimaldab määrata G-klahvidele keerukaid makrosid ja Lua mänguskripte – nii jooksvalt kui ka eelprogrammeerimisega, ja kuni 18 individuaalset funkt­ siooni mängu kohta. Lisaks on kõigil 110 klahvil venimisvastane kaitse ja 26 klahvi mälu, et sises­ tada veatult ka kõige keerukamaid käske. Logitech G710+ mehaaniline mänguklaviatuur ühildub Microsoft Windows 8, Windows 7 ja Windows Vistaga.

The Logitech G710+ Mechanical Gaming Keyboard peaks Euroopas müüki tulema detsembri al­ guses soovitusliku jaehinnaga 149,99 eurot.

fotod korda

Canon on loomas uut pildihaldusplatvormi Canon teatas, et tuleb välja uue pildihaldus­ platvormi beetaversiooniga, mis kannab prae­ gu nimetust Project 1709. See uus pilvepõhine teenus, mis on loodud kogu kasutaja fotokogu sujuvalt kokku koguma, muudab piltide talle­ tamise ja neile juurdepääsu lihtsaks, olenemata failide algsest salvestuskohast. Ainulaadsed in­ dekseerimis- ja sildistamisfunktsioonid võimal­ davad igat pilve salvestatud pilti hõlpsalt lei­ da või oma fotokogu tänu Facebooki ja muude teenustega ühilduvusele sõprade ja pereliikme­ tega ning sotsiaalvõrgustikes jagada.

Platvormi selge ja liigendatud disain pa­ kub värsket ja nauditavat viisi piltide vaatami­ seks, sisaldades ka kohandatava ajajoone ja sildi­põhise filtreerimise võimalusi, mis lihtsusta­ vad olulistel kuupäevadel või asukohtades ning kasutajapõhiselt sildistatud piltide leidmist, aga ka palju muud. Platvorm on rajatud viiele peamisele põhimõttele: talletamine, otsimine, täiustamine, nautimine ja juurdepääs.

Programmi Project 1709 beetaversioon on praeguseks kättesaadav inglis- ja saksakeelse­ na. Beetaversioonis saab nautida piltide talle­ tamise ja ligipääsuvõimalusi ning kasutada in­ tuitiivseid sildistamis- ja otsingufunktsioone. Ühilduvus Facebookiga on juba nüüd olemas ning beetaprogrammi arenduse käigus lisandu­ vad veel teised kolmandate poolte teenused.

Canon kutsub kõiki beetaversiooni kasutajaid üles jagama oma mõtteid ja tagasisidet ning tegema ettepanekuid uute funktsioonide tarvis.

Programmi Project 1709 täisversiooni välja­ tulek on plaanitud 2013. aastasse, mil avalda­ takse ka selle platvormi pärisnimetus ja lisa­ funktsioonid. Täisversioonil on täiustatud ot­ singu-­ja sildistamisfunktsioonid, aga ka ühildu­

vus laia valiku kolmandate poolte teenustega, sealhulgas sisu üleslaadimise ja jagamise plat­ vormid.

Beetaversiooni kasutamisest huvituvad kliendid saavad registreeruda aadressil www.Project1709.com.

Video Project 1709 kohta: http://youtu.be/MSldzZYrK-8

Project 1709 – põhiomadused • Kõigi oma elu jooksul tehtud piltide talletamine ühes kohas.

• Iga pildi leidmine just siis, kui seda vajate.

• Ligipääs kõigile oma fotodele – igal pool ja igal ajal.

• Fotode nautimine ja neile parima rakendusviisi leid­ mine.

• Fotode maksimaalne täiustamine.

Väike, kuid võimas nutitelefon Galaxy S III mini Samsung avalikustas Galaxy S III mini – nuti­ telefonide lipulaeva Galaxy S III kompakt­ se versiooni. Elegantses neljatollise ekraaniga uues nutitelefonis on ühendatud suur jõudlus, lihtne kasutatavus ning Galaxy S III loodusest inspireeritud disain. Uus Galaxy jõuab Eesti poelettidele novembri lõpus orienteeriva hin­ naga 400 eurot.

“Eesti tarbijad on Galaxy S III väga häs­ ti vastu võtnud,” kommenteeris Samsung Electronics Baltics esindaja Erik Ellam.

“Esimeste kuude jooksul müüdi mu­ delit kolm korda enam kui tema eel­ käijat Galaxy S II. Galaxy S III on seni­ ni Balti riikides enim müüdud nutitele­ fonide esikolmikus, mis annab põhjust loota, et uus mini osutub samuti po­ pulaarseks valikuks.

Eriti nende seas, kes eelistavad kompakt­ semat nutitelefoni,” lisas Ellam.

Nutitelefonil Galaxy S III mini on maailma populaar­ seima nutitelefoni­ Galaxy S III mini. de operatsioonisüs­ teemi Android uusim versioon 4.1 (Jelly Bean), millel on väga hea graafika ja sujuvad ekraa­ niüleminekud ning otsingufunktsiooni Google Search teenus Google Now. Uuel seadmel on palju intelligentset tehno­ loogiat, mis teeb telefoni kasutamise loomuli­ kuks ja lihtsaks. Samsungi tipptasemel kõne­ tuvastustarkvaraga S Voice võimaldab lihtsate kohandatud häälkäskudega telefoni lukust ava­ da, lemmiklugusid esitada, helitugevust suu­ rendada või vähendada, kalendrisse märkmeid teha või kaamera käivitada ja pildistada.

Galaxy S III mini mõistab kasutaja vii­ peid, mis lihtsustab telefoni kasutamist veelgi: kaamera­funktsioon Smart Stay jälgib teie silmi ja hoiab ekraani valgustatuna seni, kuni seda vaatate. Sõbra saadetud tekstisõnumit lugedes saab funktsiooniga Direct Call talle automaat­ selt helistada, tõstes lihtsalt telefoni kõrva juur­ de. Funktsioon Smart Alert teatab kasutajale vastamata kõnedest või sõnumitest kohe, kui telefon kätte võetakse.

Galaxy S III mini abil on ka sisu jagami­ ne lihtne ja kiire: funktsiooniga S Beam saab 10 MB muusikafaili jagada ka ilma WiFi või võrgu­signaalita vaid sekunditega, koputades telefoni vastu teist S Beamiga seadet (nen­ de hulgas on Galaxy S III või Galaxy Note II).

Funktsiooniga Buddy Photo Share saab fotosid jagada kõigi pildil olevate sõpradega lihtsalt ja hetkega otse kaamerast või fotogaleriist.

Multimeediumsisu ja täpsema tea­ be saamiseks külastage veebisaiti www.samsungmobilepress.com.

EE TEHNIKA Kommertsväljaanne. Toimetaja: EE lisade juht Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Reklaam: Timmo Lilium, timmo.lilium@lehed.ee, 669 8309

Kujundus: Tuuli Prees. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

3

uudised

Informaatikavõistlused

A

lanud õppeaastal on Tartu Ülikooli juures tegutseva Teaduskooli koordineerimisel kooliõpilastele kavas kolm informaatikavõistluste sarja. Kõigi hooajad algavad novembris, nii et praegu on just õige hetk asja lähemalt uurida ja otsustada, millistel neist kaasa lüüa.

Viktoriin Kobras Kobras on üldine informaatikaviktoriin, kus on küsimusi arvutite riist- ja tarkvarast, turvalisusest, arvutieetikast, arvutus- ja sidetehnika ajaloost, arvutitega seotud matemaatikast, loogikast ning informatsiooni mõistmisest ja tõlgendamisest üldisemalt.

Viktoriini esimene voor toimub 12.–16. novembril Miksikese veebikeskkonnas ja osaleda saab kõigis koolides üle Eesti. Esimese vooru parimad kutsutakse veebruaris Tartus peetavasse teise vooru, kus lisaks ülesannete lahendamisele on plaanis mitmed IT-teemalised huvitegevused.

Võitjaid ootavad põnevad auhinnad (näiteks eelmisel aastal saatsime nad ITLi, Webmedia, Skype’i ja Logica toel Joensuusse teaduslaagrisse SciFest). Kopra veebilehel kobras.ut.ee on nii lisa­infot osalemise kohta kui ka varasemaid ülesandeid harjutamiseks.

Olümpiaad Informaatikaolümpiaadil võisteldakse programmide kirjutamises. Novembris peetaval lahtisel võistlusel on kodus lahendamiseks aega terve nädal, detsembris üle Eesti koolide arvutiklassides peetaval eelvoorul ja veebruaris Tartus peetaval lõppvoorul aga vaid loetud tunnid.

Rahvusvahelisteks jõukatsumisteks moodustub meie koondis Eesti-siseste võistluste

parimatest. Kevadel minnakse haridusministeeriumi lähetusel Saksamaal toimuvale Balti olümpiaadile ja suvel ülemaailmsele jõuproovile Austraaliasse.

Olümpiaadi veebileht on teaduskool.ut.ee/eio.

Sealt saab vaadata nii korralduslikku lisainfot kui ka eelmiste aastate ülesandeid.

Mänguvõistlus Kolmanda sarjana on Playtechi toel juba mitu aastat võisteldud mängude programmeerimises. Õigupoolest võib isegi öelda, et tegu on kahe paralleelse võistlusega. Parimad strateegid selgitatakse välja programmide omavahelisel turniiril ning kõige sõbralikuma kasutajaliidese valivad võistlejad ja võistluse korraldajad hääletamise teel koos finaalturniiriga veebruaris Tartus.

Selle aasta mäng on esialgu veel saladus, millelt tõmmatakse loor olümpiaadi ja mänguvõistluse ühistel infopäevadel 3.–4. novembril Tartus ja samal ajal ka mänguvõistluse veebi­ lehel gg.cs.ut.ee. Kuna ühe arvutimängu programmeerimine on päris tõsine töö, võib sel võistlusel oma lahendust kodus viimistleda tervelt kolm kuud. Lubatud on ka kuni kolmeliikmeliste meeskondade koostöö.

Ahto Truu, ahto.truu@ut.ee informaatikaolümpiaadi žürii esimees

foto

Samsung WB 100 26kordse optilise suumi, 22,3 mm ülilaia objektiivi ja kahekordse pildistabilisaatori (OIS + DIS) abil saab teha säravaid pilte lähedalt ja kaugelt.

26kordne optiline suum toob intiimsed üksikasjad lähemale. Samas peab aparaat olema stabiilne. Siin tuleb appi kahekordne pildistabilisaator (OIS + DIS) – pildistamise hetkel pilt stabiliseeritakse.

22,3 mm ülilaia nurgaga objektiiv haarab hetkega kogu horisondi. Kõrge tundlikkus.

Vähe müra. Kaameral WB 100 Samsung WB 100. on 16,2 efektiivse megapiksli­ ga CCD-andur. Tänu kompakt­ digifotoaparaatide tavalisest suurematele sensoritele pakub 1/2,3tolline CCD tundlikkust, mis võimaldab teha äärmiselt elavaid, loomulikke ja profes­ sionaalseid fotosid ning seda sõltumata valgusoludest.

Kaameraga saab teha ka 720 p HD-kvaliteediga videoid kiirusel 30 kaadrit sekundis – see on parem näitaja kui kesk­ misel kompaktsel digikaame­ ra videol.

Orienteeriv hind 179 eurot.

4

Jaagup Repän ülemaailmse informaatika­ olümpiaadi pronksmedaliga.

Kolm medalit Lõppenud olümpiaadihooajal tõid Eesti õpilased rahvusvahelistelt informaatikavõistlustelt koju kolm medalit.

Aprillis Lätis peetud Balti olümpiaadil osalesid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Norra, Rootsi ja Soome noored informaatikud. Hugo Treffneri gümnaasiumi abiturient Jaagup Repän ja Tartu Kivilinna gümnaasiumi 9. klassi õpilane Simmo Saan teenisid pronksmedali. Esikoha võitis Krzysztof Pszeniczny traditsiooniliselt tugevast Poolast. Ülemaailmsel võistlusel septembris Itaalias võtsid üksteiselt mõõtu juba 81 riigi esindajad ning vahepeal kooli lõpetanud Jaagup Repän tõi pronksi sealtki. Esikoha pärast oli tihe rebimine juba kolm korda võitnud valgevenelase Gennadi Korotkevitši ja ameeriklase Johnny Ho vahel. Lõpuks jäi peale Johnny.

Kuigi informaatikaolümpiaadi ülesannete sisu on arvutiteaduslik, antakse neile sageli võistluse toimumiskohaga seotud vorm. Nii olidki Itaalia võistluse kõik ülesannete tekstid seotud Leonardo da Vinciga. Näiteks tuli aidata Leonardo abilisel planeerida laemaalingut tegevale kunstnikule värvide kättetoimetamist ning toetada Leonardot ennast linnaplaneerimisel ja rüütliturniiri korraldamisel.

Rahvusvahelistel olümpiaadidel on võistlemise kõrval tähtsal kohal ka sotsiaalne ja kultuuriline pool. Nii käidi võistluste vahel lõbustuspargis ja Veneetsias. Ka majutuskohas korraldati mitmeid ühistegevusi: peeti isetegevuslikku kontserti, lahendati Cluedo stiilis mõrvamüsteeriume ja muidugi arutati omavahel nii ülesandeid kui ka tulemusi.

www.honda.ee

Ennekuulmatu lugu!

Honda Liisinguga intressi ei ole, ega tule!

Kiirusta Honda esindusse, vali auto ning kogu liisinguperiood on Sulle intressivaba, euriborivaba!

CR-V Tõstetud tunne

0% s

astak a o k s ka

kokkuhoid kuni

5600€

Honda Liisingu tingimused: sissemakse 10%, intress 0%, periood 60 kuud, jääk 25%, lepingutasu 300 €.

tasuta

Krediidi kulukuse määr vara väärtuse 24 890 € puhul on 0,74%. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub. Tutvu liisingu tingimustega või konsulteeri asjatundjaga.

Finantsteenuse pakkuja on AS Nordea Finance Estonia. Kindlustusteenuse pakkuja on If P&C Insurance AS. Kombineeritud kütusekulu: 4,4–8,6 l / 100 km, CO2: 115–199 g/km.

ACCORD

CIVIC

Premium klass

Civiliseeritud valik

Catwees OÜ Tallinn, Pärnu mnt 139, tel 650 3300; Tartu, Narva mnt 3, tel 730 0385; Pärnu, Ehitajate tee 2, tel 447 6176 Veho Eesti AS Tallinn, Paldiski mnt 100, tel 617 7080; Agdeck-Auto AS Jõhvi, Pargi 39, tel 332 1430; Narva, Võidu 19, tel 356 3311 ML Autoservice OÜ Kuressaare, Auriga keskus, Tallinna tn 88, tel 452 2550; LX Motors OÜ Viljandi, Tallinna tn 86, tel 435 5421

5

rehvivahetus REHVIVAHETUS FIRMA NIMI Moller Auto Mustamäe

Moller Auto Ülemiste

ELKE Auto AS

ASUKOHT

LAHTIOLEKUAEG

HIND JA TEENUSED

Mustamäe tee 6, Tallinn

E–R 7.30–19.30 L 10.00–15.00 P suletud

Rehvivahetus alates 27 eurost.

Peterburi tee 2d, Tallinn

E–R 8.30–18.30 L 10.00–15.00 P suletud

Rehvivahetus alates 27 eurost.

Mustamäe tee 22 / Forelli 2, Tallinn

E–R 8–18 L 9–16

Rehvivahetus: sõiduauto 39 eurot, maastur 49 eurot.

Volkswageni teenindus ja varuosade müük, rehvide ladustamise teenus.

Volkswageni ja Škoda teenindus ja varuosade müük, rehvide ladustamise teenus.

Rehvide tasuta hoiustamine, kuni kohti jätkub.

KONTAKT tel 622 2244 mustamae@moller.ee www.mollerauto.ee

tel 680 8100 ylemiste@moller.ee www.mollerauto.ee

tel 650 5720 toyota@elkeauto.ee www.elkeauto.ee

Võimalik maksta uute rehvide eest 10 osamaksega, 0% intress, 0% lepingutasu.

Silberauto Eesti AS

Aimtek Teenused OÜ / Masteri Rehvikeskus

Drews Auto (Drews OÜ)

Silberauto esinduste aadressid leiab kodulehelt silberauto.ee/et/ kontaktid/ esindused

Vaata lähima esinduse kohta infot kodulehelt silberauto.ee/et/ kontaktid/esindused

Rehvivahetus alates 26 eurost.

Kadaka tee 62a, Tallinn

E–R 9–19 L 10–15 P suletud

Uute ja taastatud rehvide müük ning paigaldus.

E–R 9–18 L 10–14 P suletud

Rehvivahetus alates 23 eurost.

Suur-Sõjamäe 8b, Tallinn

silberauto.ee/rehvid

E-pood: www.rehvimaailm.ee

Uute rehvide ja velgede müük sõiduautodele, pakiautodele ja maasturitele.

tel 626 6000 silberauto.ee/et/ kontaktid/esindused

tel 650 9691, 501 2461 (Aivo), 508 4308 (Mait) info@rehvimaailm.ee

tel 610 1033 drewsauto@hot.ee www.drewsauto.ee

Alati soodsad hinnad!

BK Auto OÜ / R66 Autokeskus

Paldiski mnt 127 / Looga 2, Tallinn

E–R 9–18 L–P kokkuleppel

6

Rehvivahetus alates 29 eurost.

Vt lisaks: www.R66.ee/teenindus/ remont-hooldus/hinnakiri

tel 677 3404 info@R66.ee www.R66.ee

auto

Esimene pistikust laetav hübriidmaastur Eeldatavalt jõuab järgmise aasta kevadel müügile maailma esimene pideva nelikveoga pistikust laetav hübriidmaastur Mitsubishi Outlander PHEV, millele on võimalik Eestis ELMO projekti raames küsida ka kuni 9000eurost ostutoetust.

K

ui siiani sai autosid klassifitseerida keskautoks, pere­autoks ja linnamaasturiks, siis nüüdsel elektri- ja hübriidiajastul tuleb mudeli klassifikatsioon pikalt lahti kirjutada, et inimesed üldse mõistaksid, millega tegu. Seega, Mitsubishi Outlander PHEV (Plugin Hybrid Electric Vehicle) ei ole lihtsalt linnamaastur, vaid nelikveoline pistikust laetav bensiinimootoriga elektriline hübriid-linnamaastur. Teisisõnu – auto akusid saab laadida elektrivõrgust.

Nelikveoline Mitsubishi suudab sõita kuni 55 kilomeetrit üksnes elektri jõul. Sealt edasi saadakse energiat bensiini põletades. Outlander PHEV kogusõidu ulatuseks elektri ja bensiiniga kombineeritult on umbes 880 kilo­ meetrit.

Uudismudelil on kokku lausa kolm

Mitsubishi

mootorit. Kapoti all peitub kaheliitrine bensiini- ja 60 kW elektrimootor ning tagateljelt leiab teise, 60 kW elektrimootori, mis kindlustab autole nelik-

veo. Seega puudub masinal tavalisele nelikveolisele Outlanderile omane kardaan. See-eest on põhja all massiivne 12 kWh mahutavusega akukomplekt.

Autol on kolm sõidurežiimi. Neist esimene on nullsaastega ehk kahe elektri­mootoriga, üksnes akude jõul liikumine. Teine režiim rakendub tööle, kui on vaja sõita kiiremini kui 120 km/h või kui akud hakkavad tühjenema. Siis alustab paralleelselt tööd ka bensiinimootor, andes energiat generaatorile, mis pumpab tühjenevatesse akudesse voolu juurde. Selles tsüklis bensiinimootor otseselt rattaid ei vea. Kolmanda sõidurežiimi puhul veab bensiinimootor juba ka esirattaid, kuid toidab endiselt generaatorit.

Tehase väitel kiirendab PHEV sama erksalt kui kolmeliitrise bensiinimootoriga tavaline Outlander. Arvestuslik keskmine kütusekulu on aga kõigest 1,6 liitrit sajale kilomeetrile. Auto­tühi­ mass on sealjuures 1,8 tonni.

Raivo Murde

Enim müüdud ATV-kaubamärk Eestis juba viimased 3 aastat!

CFMOTO ATV Mudel: CF500-A

ATV PÕHIANDMED: töökindel 24 kW (L7e registreerimisel 15 kW), 500 cm3 töömahuga bensiinimootor, 4 x 4, sõltumatu vedrustus, sügavamustrilised madalsurverehvid, CVT automaat, mahukad pakiraamid, 2 istekohta, registreeritav MNTs kahekohalise tänavalegaalse sõidukina jpm.

Hind 4990 € (sisaldab käibemaksu) NB! Hinna sisse kuuluvad kergmetallveljed, tõmbevints, haakekonks, kaasreisija seljatoega pakiraamikohver ning L7e pakett koos registreerimisega MNTs. Paketi väärtus u 320 €.

Tehase GARANTII 2 aastat või 2500 km/ls.

Lisainfo sõidukite saadavuse ja järelmaksuvõimaluste kohta meie kodulehel www.cfmoto.ee.

Foto: Marko Arakas

rehvid

7 praktilist nõuannet sügiseseks rehvivahetuseks hul selle pidurdusmaa on naastrehvi omast palju pikem. Laiemalt mõeldes räägib lamellrehvide kasuks see, et need lõhuvad teid oluliselt vähem kui naastrehvid. Naastude puhul tasub silmas pidada sedagi, et alla­paneku järel vajavad uued rehvid 300–500 km jagu “sissesõitmist” – selle aja jooksul tasuks vältida järske kiirendusi ja pidurdusi.

Lähedal on aeg sügiseseks rehvivahetuseks.

Enne uute rehvide ja vahetuskoha valikut tasub kuulda võtta neid seitset nõuannet.

1. Lähtu rehve soetades tehase ettenähtud rehvimõõtudest

Ettenähtust erinev rehvimõõt võib kaasa tuua ebaõige spidomeetrinäidu. Halvemal juhul võib ettenähtust kõrgem või laiem rehv esiteljel täielikult välja­ pööratud rataste korral hakata käima vastu rattakoobast. Sealjuures pole võimalik rattakoopaga kokku­puutumine üles tõstetud auto puhul kuidagi märgatav. Kindlasti muutub rehvimõõdu muutudes auto juhitavus. Infot selle kohta, millise mõõduga rehve ja velgi kasutada tuleks, saab auto kasutusjuhendist või selle puudumisel margi­ esindusest.

2. Vali Eesti oludesse sobiv talverehv

Kesk-Euroopa lamellrehvid ei ole meie oludes mõistlik valik, sest nende rehvi­ segu on tunduvalt kõvem kui põhjamaistel lamellidel – tulemuseks kehv pidamine külmades oludes. Alates tä-

navusügisest kohustuslik uus Euroopa Liidu märgistus rehvidel (aitab hinnata naastudeta rehve müra, märjal haar­ duvuse ja kütusesäästlikkuse korral; naastrehve see aasta veel see­suguselt ei märgistata) on võhiku jaoks petlik.

Näiteks on haarduvus märjal teel KeskEuroopa rehvidel parem kui Skandinaavia turule mõeldutel, meie talveoludes peamist ehk rehvide käitumist libedal teel aga märgistuses ei kirjeldata. Niisiis tasub nõu küsida spetsialistidelt autoesindustes või suuremates spetsialiseerunud rehvitöökodades.

4. Vali sobiv kaubamärk

Kui sa täpselt ei tea, millist kaubamärki eelistada, küsi nõu spetsialistidelt autoesindustes või tuntumatest rehvide vahetamisele spetsialiseerunud töökodadest. Lisaks kõige kallimatele brändidele leidub alternatiive, kelle toodang on kvaliteetbrändidega sarnane, kuid odavam. Erinevate mõõtude puhul võivad parima hinna ja kvaliteedi suhtega olla erinevate tootjate rehvid. Tutvuda tasub ka Skandinaavia rehvitestide tulemustega.

3. Otsusta õige rehvitüübi kasuks

Kas otsustada põhjamaistesse oludesse mõeldud lamell- või naastrehvide kasuks, sõltub sellest, millistes oludes põhiliselt sõidetakse, milliste rehvidega ollakse harjunud sõitma ja mida enda jaoks sõiduomaduste hulgas tähtsaks peetakse. Lamellrehv on enamasti vaiksem, kuid on olusid, mille pu-

5. Vaheta rehvid seal, kus oma töö eest vastutatakse

Autorehvide vahetamine tasub ette võtta usaldusväärses töökojas. Koonerdades säästetud üksikud eurod ei

8

kaalu mingil juhul üles uuesti teha tulevat tasakaalustustööd, rikutud valuvelgi ega – mis kõige hullem – liiklusohtu kujutada võivaid probleeme rataste kinnitamisel.

6. Arvesta rehvi vanusega

Kuigi vägagi sageli pakutakse müügiks kasutatud sõidukirehve, tähendab nende kasuks otsustamine küll suurt rahalist säästu, ent samas mõningaid riske.

Näiteks lehekuulutuse kaudu rehve ostes saab nende korrasolekus veenduda vaid visuaalse vaatluse teel – alles rehvi alla pannes võib selguda, et see on kõver, deformeerunud vmt. Kindlasti tasub jälgida ka rehvi vanust – üle viie aasta vanune rehv on kaotanud suure osa oma elastsusest.

7. Mõtle ka hoiustamisele

Nii paljud autoesindused kui ka suuremad rehvitöökojad pakuvad kvaliteetset ja kindlat rehvide hoiustamise teenust. Mõnel juhul on hoiustamine rehvi­vahetuse hinna sees. Kliendile, kel puudub võimalus rehve hoiustada, võib see saada otsustavaks.

Tauno Haidla, Andero Kaha

tahvelarvutid

140 aastat uuendusi!

Tikkimine ja õmblemine on vahva!

140 aasta juubeli puhul on müügile jõudnud palju uusi, hästi varustatud ja parimate Husqvarna Viking põhiomadustega õmblusmasinaid, tikkimis- masinaid ja overlokke. Sinu unistused saavad teoks!

Suur valik uusi modernseid tikkimis- ja õmblusmasinaid!

Tule ja tutvu!

Tere tulemast Husqvarna Viking pereliikmeks!

Esinduskauplus / Stuudio Tallinnas, Pärnu mnt 76. Info: tel 641 8011 või www.ruffler.ee

Triikimissüsteem Zedì

• kvaliteetne • kompaktne • mugav • kaunis • asjalik • vastupidav

Eriline Z-kujuline jalg võimaldab reguleerida lauda erinevatele kõrgustele ja kasutada seda ka vertikaalses asendis, näiteks pintsaku triikimiseks. Ülilihtne lahti võtta ja uuesti kokku panna. Kokkupandult võtab laud koos triikraua ja aurupaagiga ainult 13 cm laiuse ruumi.

Triikimislaual on kuumenev põhi, vaakumiga imamissüsteem ja sisseehitatud aurugeneraatori ja professionaalse triikrauaga puhumissüsteem. Aurugeneraator on laua küljest eemaldatav ja seda saab kasutada täiesti eraldi, näiteks koos auruharja või -püstoliga. Auruharja abil on võimalik aurutada või triikida vertikaalses asendis (näiteks pitsakuid või õrnu tekstiile). Aurupüstoliga saab aga puhastada ja desinfitseerida oma kodust majapidamist. Patenteeritud eriline kahekordne alumiiniumist laua ehitus tagab väga hea laua kuumenemise ja vaakumsüsteemi, tänu millele tagatakse professionaalne ja kiire triikimise tulemus. Kõik selle süsteemi juures kasutatud materjalid on väga kvaliteetsed. Valmistatud Itaalias.

9

13 cm

auto

fotod: daimler.com

A-klass – kolmas tulemine selline veider pisikene punn, kõbisevast plastist salongiga, Mercedese kohta harjumatult odav, esiveoline, nimeks A-klass.

No ei olnud nagu päris Mercedes, no ei olnud. Takkatraavi selgus, et see lühike ja kõrge punn kartis metsloomi sedavõrd, et põtra nähes viskas end hirmust suisa külili. Jaastal 1997 raputas Mercedes-­ jah, see häda parandati küll koheBenz paljude korralike ini- kohe rohke elektroonikaga ära, aga meste kena ja korrastatud ikkagi – märk oli küljes.

Ei aidanud enam ei ussi- ega maailma põhjalikult sassi. Senini teadis ju igaüks, et Mercedes on suur, püssi­rohi – ikka küsitakse kas A-klass mugav, kallis, kvaliteetne ja taga- on seesama auto, mis põdratestis ümber läks. Oli jah. Smart läks kah, veoline.

No okei, mõnel juhul ka nelikveo- aga mis siis, piinlik lugu iga­tahes. line, aga ikkagi. Ja siis äkitsi tolksti! – Mis teha – tegijal juhtub.

Mõni asi lihtsalt võtab rohkem aega kui teine. No ei saa kõik alati kohe hea, olgu siis põhjuseks raha või puuduv kogemus, lollus või lihtsalt tobe juhus.

Maailma vanimat autotootjat ei saa esimeses kolmes ilmselt süüdistada, aga ometigi MercedesBenzi pisiauto täiskasvanuks saamine võttis tubli jupi aega. Käisime tulemust kaemas.

A

10

A180 – täiesti uus auto Niimoodi olid asjalood aastal 1997.

Täna elame aastas 2012, möödunud on üsna täpselt 15 aastat ja kaks tervet mudelipõlvkonda. Pisike punn on ammuaega autoajaloo prügikastis ning minu ees seisab elektrisinine Mercedes-Benz A180 – kolmas põlvkond, täiesti uus, nagu tootja armastab toonitada.

Nojah, eks seda ole öeldud varemgi, ja ikka on juhtunud, et kõnnin ümber “täiesti uue” sõiduki ja püüan aru saada, kus kõik see uus küll olla võiks – silm seda igatahes ei seleta. Aga sedapuhku on Mercedese turundajad küll puhast tõde pajatanud – kolmanda generatsiooni tegemiseks on ilmselgelt

auto lenevalt ei ole ega saagi olla aus ja õiglane.

Niisiis – kuidas on? Kui tagumik istmele potsatab, tean juba, et miskit on õigesti. See pole mingi vahtkummi täis puhutud riidekott, vaid korraliku raamiga Mercedese iste. Plusspunkt läheb kirja, ning selline suur. Pilk ringi, mõni vaikne koputus siia ja sinna – okei, sisustusmaterjalid ja koostetöö saavad samuti plussi. Käed roolile – kõik tundub justkui õige. Kus on suuna­tuled? Ups – need on nüüd küll kusagil, kus sõrmed neid ei ootaks­. Miinus? Ei, sest eelmise E-klassi suuna­ tulelülitid on ise “vales” kohas. Panen sellegi koha peale hoopis plussi – üks vana kiiks on lõpuks likvideeritud. Pedaalid on õiges­ti, aga.... kus on käigu­ kang? Selle leian roolisambalt ning veidral kombel harjun uue asupaigaga kohe. Ka laevalguse leiavad sõrmed ootus­ pärasest paigast. Einoh, ergonoomikud on neil seal tasemel.

ette antud täitsa valge paberileht. Nojah, eks šnitti ole võetud siit ja sealt kogu Mercedese tootepere seest – minu silmale on teatud nurga alt R-klassilik, mingi teine joon C-klassilik, kusagilt paistab vahepealset, teise põlvkonna A-klassi. Korraliku teismelisena on A ka hoolega kasvu visanud, nii et esmapilgul võiks teda hoopistükkis B-klassiks pidada.

Kasvu on lisandunud lausa seda­ võrd, et auto enam kuidagimoodi super-­minide sekka ära ei mahu. Et tähestikus A-st ettepoole enam tähti juurde teha ei õnnestu, võib arvata, et superminid ongi nüüdsest alates Mercedese pakutavast menüüst välja arvatud. Õige kah, igaühele ikka oma. Minule uue A hoogne joon istub – ei ole enam seda muljet, et auto­ ga peaks vaid kusagil Itaalia antiik­ linna umbes tänavail kikerdama. Einoh, täitsa päris auto.

Lisavarustust piisavalt Raadio või õigupoolest multifunktsionaalne muusika- ja navigatsiooniaparaat on enesele koha leidnud suurel ekraanil, mis troonib keset armatuurlauda. Maitse asi, las ta on. Selle ekraan pole küll puutetundlik, kuid Mercedese raadio ja CD-mängija kasutamiseks pole seda ka sugugi tarvis. Nende kasutajaliides on üliloogiline – pluss!

Omaette teema on navigatsioonisüsteem. Standardsüsteem on ilm­selgelt mingi kolmanda osalise arendus, mille kasutusloogika meelelahutuskeskuse muude funktsioonidega ei ühildu. Selle peale suutsin küll paar korda vihaseks saada ning plussi panna ei taha – aga ehk tahab keegi teine.

Proovisõiduauto kliimaseade on küll ühetsooniline, kuid toimib hästi. Kui just peab millegi kallal nokkima, oleksin mina illumineerinud lävepaku kroomplaadi asemel süüteluku avause ümbruse, aga jah, eks raamatu­ pidajate ja turundajate mõte käibki isevärki teid.

Kui see üks LED sealt süüteluku ümbert on ära ratsitud, siis igat masti elektrooniliste abividinatega pole küll koonerdatud – standardvarustuses on radaripõhine kokkupõrke vältimise süsteem, mis enesest ikka aeg-ajalt märku annab, tähelepanuassistent ja tõenäoliselt veel paar süsteemi, mille olemasolust ma teadlikuks saada mõnesaja kilomeetri jooksul ei jõudnudki...

Adaptiivsed esituled on küll lisavarustuses, kuid need väärivad uhkesti kiitust, töötades perfektselt.

Kangid-nupud käe järgi Enne kui sisseistumiskogemust kirjeldama asun, tunnistan üles, et eraelus veeren enamasti ringi ligi dekaadi­ vanuse E-klassi sõidukiga. Viis aastat ning ligi 250 000 koos veedetud kilomeetrit on mind temaga päris headeks semudeks teinud, mistõttu on mu seljaajusse tõenäoliselt talletunud oma ettekujutus sellest, mismoodi üks mersu olema peab. Teate küll, süütelukk, suunatulekang, istmekangid ja igat sorti lülitid – nende kõikide asukoht ja toimimise viis on alateadvuse tasandil salvestatud, ma ei pea ometigi mõtlema, kus need asuvad. Tagumik teab, missugune peab olema Mercedese iste, näpp leiab laest salongivalguse nupud pimesi. Sestap ei saa ma end A-klassi hindamisel miskitpidi valgeks leheks nimetada, ikka liigub ajukäärude vahel mingi võrdlus, mis autode klassierinevusest tu11

Väga hea väikeauto Hästi, katsume edasi liikuda kah. Mismoodi siis uutmoodi pisi-Mercedes sõidab? Kõige lihtsam on öelda, et sõidab nagu... Mercedes. Proovisõiduauto suured 17tollised rattad ning meeldivalt konkreetse häälestusega vedrustus jätab mulje, nagu oleks A180 tunduvalt suurem auto kui ta tegelikult on. Baasmudeli (ja seda A180 on) 122 hj 1,6-liitrisest turbomootorist on asjata oodata liigset sportlikkust ning šassii kõikidest võimetest sellega pilti ette ei saa, kuid pädevaks võib masina kuulutada ometigi. Lõppeks on ju valikus terve peotäis suuremaid mootoreid enam kui 200 hj välja ning kiirusekummardajatele teeb AMG loodetavasti ka oma püssversiooni.

See ei tähenda, et sel standardmootoril miskit viga oleks – kaugel sellest, see on täiesti adekvaatne. Mootori peatustel seiskav ja taaskäivitav süsteem on standardis – okei, kena teada, ehkki mina keskkonnaküünikuna leiaksin meelsasti viisi see permanentselt välja lülitada. Sisimas kahtlustan, et selle süsteemi mõte ei ole mitte selles, et üleilmne veeuputus kuidagimoodi edasi lükata, vaid selles, et CO2-testides uhkemaid tulemusi näidata ning kontserni keskmist saastenumbrit alla suruda. Ma ei saa kuidagimoodi aru, miks peaks mootori kolmeks sekundiks seisma jätma, aga ehk olen lihtsalt rumal.

Juhitavus on ootuspärane – täpne, konkreetne. Omaette elamus on jälgida tahhomeetrit kahe siduriga automaatkasti töö käigus – see liigub välkkiirelt, justkui lülitist lülitatuna. Mitusada kilomeetrit pika nädalavahetuse jooksul sisaldasid eneses nii kruusa kui ka asfalti, nii kuiva kui ka lausvihma ning masin pidas end igati sündsalt ülal kõikidel pinnastel.

Autot ära viies jäin mõtlema – kas tahaksin sellist ka enesele? Aus vastus – ei, see ei ole minu auto. Samas, kui keegi mulle seesuguse ameti­auto välja kirjutaks, siis ilmselt ma väga ei protestiks ja sõidaks rõõmuga. Küll aga tean paljusid, kes enesele või enese peresse uut kompaktautot valides võiksid küll A-klassi poole piiluda. A-klassi kolmas tulemine on tähelepanuväärne sündmus ning kummuli läinud piinliku punnjublaka võime nüüd lõplikult unustada. Tore on, maailm jälle kriipsujagu meeldivam paik. Mida enamat võiks ühe uue auto kiituseks öelda?

Margus Värton

monitorid

Ostame monitori, kuid millise?

Kui jätta “suur kast” kõrvale, on lauaarvutikomplekti teine peamine komponent monitor. Samas on nende tootjaid palju, veel enam mudeleid äärmiselt laias hinnaskaalas ja keeruliste tehniliste parameetrite rägastikku uppunud infoga. Mida valida?

Millest lähtuda monitori valikul?

Siin on kaks peamist punkti: esiteks, mis on arvuti kasutamise peamine, tähtsaim eesmärk, ning teiseks, palju on võimalik monitori alla raha mahutada? Nüüdisajal peaks juba enamikul tarbijatest olema selge vana­sõna, et ma pole nii rikas, et osta odavaid asju. Seega “tahan kõige odavamat nii ja naa suurt, kui vaid saab” enam ei tööta. Kui ostate oma järelkasvule normaalse masina, ent valite juurde “teise käe” suure, kuid vana monitori, siis uued kiired mängud lihtsalt ei liigu, filmid määrduvad udumereks jne. Mingi hulk raha raisatud, aga töövahendit ei saanud.

Kasutajate kohapealt on monitoridel kolm sihtrühma. Esiteks nõudlikuim: fototöötlus, kujundus, videotöötlus, kus on kõige tähtsam õigete värvide edastus arvutist monitori.

Teiseks mängijad: arvutimängud, eriti moodsad 3D-shooter’id ja MMO-d, kus on oluline monitori reaktsiooniaeg.

Kas kolli veri on nüüd purpursem või oranžikam punane, pole eriti tähtis, peaasi et kiirelt pritsiks. Kolmandaks kõik ülejäänud, kes piirduvad veebist uudiste lugemise, kontoriprogrammi-

de ja muu sellisega, mis ei nõua ei täpseid värve ega suurt kiirust.

Vedelkristallide maagia Siin ei proovigi ma teile selgeks teha, kuidas ja miks nad töötavad just nii, nagu nad seda teevad – selleks ei piisaks ka 20 leheküljest. Mainin vaid olulise ja selle, mis milleks hea on. Lame­ekraaniga monitoride peamine liik on tänapäeval LCD (Liquid Crystal Display) ehk vedelkristall-­ tehnoloogiaga ekraani­paneelid. Vedel­ kristallid kui kummaline keemiliste ühendite grupp, mis ühendab endas nii vedeliku kui ka kristalse aine omadusi, avastati juba üle-eelmisel sajandil, ent praktilist rakendust leiti neile alles eelmise sajandi teises pooles.

Tehnoloogia areng laiaks tarbeks sai küpseks aga selle sajandi alul ja nüüd on hinnad toonasega võrreldes mitukümmend korda kukkunud ning kineskoopmonitorid ja -telerid turult pea täielikult kadunud.

LCD töö põhineb vedelkristallide omadusel elektrivälja toimel ennast kokku-lahti kerida ja koos sellega valguse polarisatsiooni muuta. Taustavalgusti ette asetatakse polarisatsiooni 12

ja piksliteks jagatud värvifilter, teine polarisaator esimesega võrreldes 90 kraadi, mis ei lase enam valgust läbi. Ja nende kahe polarisaatori vahele jääb vedelkristallide kiht. Kui nüüd elektroodidele pinge anda, hakkavad vedelkristallid end n-ö lahti keerama ja valgus paistab järjest enam läbi, kuni saavutab maksimaalse ereduse.

Teod ja gepardid Kui kineskoopmonitoridel toimub luminofoortäpi “süttimine ja kustumine” elektronkiire toimel faktiliselt momentselt, siis ülalmainitud molekulide keerutamine võtab aega – ja elektronkiire mikrosekunditega võrreldes tuhandeid kordi rohkem. Kes veel eelmise sajandi elektronkelli ja tasku­ arvuteid mäletab, siis nende vedelkristallidel oli see reakstiooniajaks nimetatud kiirusparameeter suurusjärgus 50–100 ms. Rahuldas küll staatiliste andmete esitamist või iga sekundi tagant uue kellaaja kuvamist, ent mittemingisugusest dünaamilisest kuvast ei saanud juttugi olla.

Normaalseks ka mängude ja filmide jaoks hakkas LCD muutuma siis, kui

reaktsiooniajad kukkusid juba 12 ms või kiirema peale. Üldiselt võib öelda, et kui kiirus on alla 8 ms (ehk selline ekraan on teoreetiliselt suuteline tagama 125 FPS ehk kaadrit sekundis), rahuldab see enamikku kasutajaid. Aga kavalad turundusmehed müüvad ju numbreid – kirjeldustes kohtame reaktsiooni­ aegu 1–2 ms, mis on aga saavutatav “kiirendustehnoloogiaga”, ja tegelik Õige Värvi saabumine nõuab alati enam, ent kes sellest hoolib. Seega ärge ehmatage, kui kvaliteetmonitor ütleb reaktsiooniajaks 5 ms – seda on enam kui küll ning “juust­ monitori” 2 ms pole kehva paneeli valimiseks piisav.

Valgusallika valik Nagu alguses räägitud, on LCD-­ monitoril taga valgusallikas, mille

monitorid Fotod: tootjad

näitajad) ning tunduvalt laiema värvigamuti (värvusruumi). Seega eelistage alati LEDi, kuigi see võib maksta veidi enam – pilt on nii palju ilusam ja rikkalikum, et isegi tavakasutaja suudab seda nautida. teele pannakse kolme värvi (RGB – red, green, blue ehk punane, roheline ja sinine) valgusfiltrid, mis on jagatud piksliteks. Varasemast kasutati (ning kasutatakse palju praegugi) päeva­ valguslambitorude sarnaseid külmkatoodfluorestsentslampe (CCFL), mis paiknesid ekraani kahes või suurematel kõigis neljas küljes. CCFL tarvitas aga ikkagi palju voolu ning lamp põles kogu aja (v.a unerežiimis) ja kumas läbi ka musta ekraani korral.

Tänapäeval on juba enamikul monitoridel liiginimeks LED – tegu on ikkagi LCDga, millel on vaid taustavalgustiks valgusdioodid. Algselt ekraani külgedel, aga nüüd ka triipude või pesadena üle ekraani. See tagab ühtlasema valgustuse ja võimaldab tsooniti LEDe täielikult välja lülitada, mis annab palju parema musta (koos sellega ka erakordselt head kontrastsus-

Paneelitehnoloogiatest LCD-paneeli enese tehnoloogiatest on senini levinuim juba üsna vana, kuigi palju täiustusi üle elanud TN+Film (ehk lühemalt TN). See on tänu lihtsusele kiireim paneel ning hinnalt odavaim toota. Suureks miinuseks on kesine värviedastus, kitsas värviruum ja nigelad vaatenurgad nii horisontaalkui ka vertikaalsuunas. Kuna tegu on kõige niruma tehnoloogiaga, siis monitori spetsifikatsioonides tootja paneelitehnoloogiat ei maini, aga võite kindlalt arvestada, et tegu on TNiga.

Iga muu, parem ja kallim leiaks kohe ja suurelt äramainimist.

Vaatenurkade ja värviedastuse parendamiseks on loodud mitmeid paneelitehnoloogiaid, millest igal omad plussid ja miinused. Kuna tegu taas peamiselt patendiprobleemidega, on suured tootjad aretanud omi lahen-

dusi. Üheks parimaks loetakse IPSi (In-Plane Switching), mille paneelidega suurimaks tootjaks on LG.Display (tema paneele kasutavad oma tipp­ ekraanide juures tuntuimatest Dell ja Apple), Hitachi ja NEC. Teine Korea gigant Samsung ei tahtnud olla paluja rollis ning arendas välja oma tehnoloogia PVA (Patterned Vertical Alignment), mis hiilgas parima mustaga ja kvaliteetpaneelidest parima reaktsiooniajaga. Uus paneelitehno­ loogia on samuti alles eelmisel aastal Samsungi poolt turule toodud PLS (Plane Line Switching). Kolmas ja hinnanguti nõrgim tehnoloogia on pea-

13

miselt Taiwani paneelitootja AU Optronicsi kasutatav MVA (Multi-domain vertical alignment).

Kui teil on vaja tegeleda värvitöötlusega kas tööl või hobi korras, valige mõni kvaliteetpaneeliga monitor – lisainvesteering tasub end kuhjaga ära. Kuna monitoritootjaid on sadu, paneelitoojaid aga alla kahe käe sõrmede kokku lugeda, on selge, et paljud kasutavad sageli eri paneelitootjate ekraane. Näiteks võime Delli tippmonitorid leida LG toodetud IPSpaneeliga, keskmikud kasutavad Samsungi PVAsid ja odavas otsas tegutseb palju nimesid.

Ent monitoritootjad pole varmad oma allhankijaid avalikustama. Sellise info saamiseks on maailmas parim keskkond www.tftcentral.co.uk, kus on lisaks väga asjalikud ja põhjalikud artiklid monitoride tehnoloogiatest ning pidevad testid uudismudelitest.

Seega – enne monitoriostu tehke veidi kodutööd ja kulutage pigem pisut rohkem kui pisut vähem. Hea monitor on pool võitu ning elamus multi­meediumis ja mängudes.

Veiko Tamm

tahvelarvutid

Prestigio uued tahvlid Prestigio, tuntud kui odavate tahvelarvutite tootja, on teinud seda jälle. Turule on tulnud kaks uut tahvelarvutit: Prestigio MultiPad PMP3370B Ultra 7” ja Prestigio MultiPad PMP5097C Pro 9,7”.

V

äliselt on need kaks tahvlit väga erinevad. Pro 9,7” on kaks korda suurem ja märksa parema koostekvaliteediga kui tema väikevend Ultra 7”. Pro’l on kummist äärtega metallist korpus, mis teeb seadme käeshoidmise mugavaks. Ka nupud on masinal metallist ja väga hea kvaliteediga. Esiküljelt näeb tahvel välja nagu iPad, ent ilma alumise nuputa.

Väiksem Ultra 7” on plastkorpusega, kuid ka see on soliidne ja nupud mugavad. Mõlemad tahvlid on üsna õhukesed, vaid veidi paksemad kui 11 mm, ning neil on üpriski head akud, mis peavad päevase kasutamise kenasti vastu.

Pro 9,7” protsessor on küll suhteliselt nõrk, ühetuumaline ja 1 GHz taktsagedusega, kuid töö on siiski kii-

re ja sujuv. Seade sobib suurepäraselt mängude mängimiseks, veebilehitsemiseks ja kõigeks muuks, milleks tahvelarvutit kasutada võiks. Kõige rohkem tundsin puudust 3G-ühenduvusest, mis oleks teinud Pro’ga veebilehitsemise veelgi mugavamaks.

Pro parimaks küljeks on ekraan: 9,7tolline paneel on terav, erksate värvide ja laia vaatenurgaga. Vaid tema 1024 x 768 piksline lahutusvõime pole kiita. Plusspunkte annab tahvliga kaasakäiv nahast kandekott, mis on nagu masingi hea kvaliteedi ja kena väljanägemisega.

Ultra 7” on kergem, väiksem, nõrgem ja odavam kui tema suurem vend.

Protsessor on mõlemal seadmel küll sama, kuid Ultral on poole vähem operatiivmälu, mis annab tunda. Liigutu-

sed ei ole sujuvad ja rakenduste avamine on aeglane. Isegi ekraanikuva orientatsiooni pööramine võtab kohati liiga kaua aega ning seetõttu muutub tahvli kasutamine frustreerivaks.

Soovida jätab ka ekraani kvaliteet.

Pilt on teraline, udune, halva kontrasti ja tuhmide värvidega. Nagu suurel vennal, on ka Ultral lahutusvõime väike. Kuigi seadmel on palju negatiivseid külgi, täidab see ühte nišši suure­ päraselt. Väike peopessa mahtuv tah-

vel sobib ideaalselt e-raamatute lugemiseks ja kuna tänu Androidi operatsioonisüsteemile on sel olemas ka multi­ meediumseadme võimalused, mis enamikul e-lugeritel puuduvad, on Ultra 99 euro eest väga hea valik.

Asi, mida kumbki tahvel ei võimalda, on pildistamine. Kuigi mõlemal on olemas 0,3megapiksline kaamera, ei kõlba see millekski muuks kui videokõnede tegemiseks.

Timothy Tamm

Kokkuvõtteks Mõlemad Prestigio seadmed on hea ost, kui tead, milleks neid tahad. Kui soovid tahvelarvutit, millega saab mängida, meile saata ja veebis käia, siis Pro 9,7” teeb seda suurepäraselt. Kui soovid aga odavat e-lugerit, millel on olemas ka multimeediumvõimalused, on parim valik Ultra 7”.

Prestigio MultiPad PMP3370B Ultra 7”

Prestigio MultiPad PMP5097C Pro 9,7”

• P ro t s e s s o r : 1 G H z A R M C o r t ex A 8

• P ro t s e s s o r : 1 G H z A R M Co r tex A 8

• M ä l u : 51 2 M B RA M , 4 G B s i s e m ä l u

• M ä l u : 1 G B RA M , 8 G B s i s e m ä l u

• E k r a a n : 7. 0 ” T F T LC D ( 8 0 0 x 4 8 0 p i k s l i t )

• E k ra a n : 9 . 7 ” I P S ( 1 024 x 76 8 p i k s l i t )

• Ü h e n d u s e d : • 3 , 5 m m a u d i ov ä l j u n d , m i c ro - S D - m ä l u k a a rd i p e s a , m i c ro - U S B , W i F i

• Ü h e n d u s e d : • 3 , 5 m m a u d i ov ä l j u n d , m i c ro - S D - m ä l u k a a rd i p e s a , m i c ro - U S B , m i n i - H D M I , W i F i

• K a a m e r a : e e s 0 , 3 m e g a p i k s l i t

• K a a m e ra : e e s 0 , 3 m e g a p i k s l i t

• M u u : s i s s e e h i t a t u d m i k ro f o n , s i s s e e h i t a t u d k õ l a r

• M u u : s i s s e e h i t a t u d m i k ro fo n , s i s s e e h i t a t u d k õ l a r

• O p e r a t s i o o n i s ü s t e e m : A n d ro i d 4 . 0

• O p e ra t s i o o n i s ü s te e m : A n d ro i d 4 . 0

• K a a l : 3 2 6 g

• K a a l : 51 0 g

• M ü ü j a : P h o t o p o i n t

• M ü ü j a : P h o to p o i n t

• H i n d : 9 9 €

• H i n d : 249 €

14

m

15

Konsolideerige IT infrastruktuur ja kokkuhoid on tagatud.

Kompaktne, modulaarne ja kergesti laiendatav virtualiseerimisplatvorm.

info@tomorrow.ee

www.tomorrow.ee