TENNIS (september 2013)

26. september 2013

Pakkumine, millest on võimatu keelduda QuickFit klubipakett nüüd vaid 375 € (tavahind 590 €) QuickFit klubipakett sisaldab: • tasuta liitumine • 3 kuud klubikülastust kellajalise piiranguta (jõusaal, bassein, rühmatreeningud) • 1 tasuta personaaltreening (hinnavõit 25 €)

Lisaks klubipaketiga liitujatele tasuta 1-nädalane kinkekaart (hinnavõit 100 €).

Pakkumine kehtib kuni 30.11.2013 alusta oma sportlikku sügist väärikas spordiklubis. www.statusclub.ee

Sinu õit n hi nav kokku

340 €

AHJUDE TEHNILISED ANDMED Kaal (kg) Mõõdud (mm) (% Kasutegur (%)8 Soojasalvestus

KAMPAANIA AHJUD 2013

M 610 K 1485 L 680 S 480 4 100% – 4,9 h 50% –14,1 h 25% – 21,7 h 39,5

M+1 717 K 1805 L 680 S 480 85,2 100% – 5,7h 50% – 13 h 25% – 20,5h 40,2

Salvestatud energia (kWh) Suitsutoru Ø (mm) 150 150 Köetav ruum (m²) kuni 50 kuni 60 Ühendus korstnaga pealt, tagant, küljelt. k

SALZBURG M

XL 1330 K 1650 L 1150 S 600 87,6 100% – 6,7h 50% – 10,6h 25% – 22,6h 87,2

XL+1 1672 K 2050 L 1150 S 600 88,6 100% – 6,9 h 50% – 10,4 h 25% – 21,7 h 88,6

150 kuni 80

150 kuni 90

SALZBURG M +1

2490 €

2780 €

2930 €

3298 €

SALZBURG XL

SALZBURG XL+1

4450 €

4999 €

5236 €

5899 €

Salong KAMINAKODA Tallinn: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 Tartu: Tähe 127e (Xnord OÜ Kaminasalong), tel 5661 5954 kaminakoda@raidkivi.ee www.raidkivi.ee

Sisukord 4 PRESIDENT – Tenniseliidu president Enn Pant Eesti tennise muredest ja rõõmudest 6 ARVAMUS – Riho Kallus tunneb muret tenniseklubide pärast 9 NOORTETENNIS – Eesti noored võidutsesid rahvusvahelistel turniiridel 10 TULEVIKULOOTUSED – Eesti tennise homne päev: kuus noormängijat avavad ennast 12 TENNISERIIDED – Nõutuimad kaubamärgid on Šarapova ja Federer

E

esti tennis vaatab sajandal, juubeliaastal tulevikku lootusrikkalt, sest oleme endiselt esindatud maailma tennise paremikus ning noorte rohked turniirivõidud annavad aimu, et lähimal aastakümnel see hea seis püsib.

Juubeliaasta suve õnnestumisele aitas seekord kaasa ilmataat, sest tennis on üks neist spordialadest, mis vihmast otseselt sõltub.

Tänavu sai aga hea ilmaga tennist mängida rohkem kui neli kuud!

Tipptennisest rääkides oli tänavune suvi põnev, ehk­ki mõnevõrra ka ärev. Meie esinumbrite Kaia Kanepi ja Jürgen Zoppi vigastuspaus oli veninud pikaks ning loomulikult oli selles olukorras õhus küsimus, kas nad suudavad naasta sama tugevana kui enne vigastust. Kaia puhul saime jaatava vastuse juba maikuu turniirivõidu järel ja Wimbledoni veerandfinaal ainult kinnitas seda. Nagu Kaia ise intervjuus mainis, võime talle kaasa elada ja suuri võite oodata veel vähemalt kaks hooaega.

Jürgeni tagasitulek kulges raskemalt, ent just suve lõpul näitas ta mitmes mängus endist vormi. Kuigi praegu paikneb Eesti meeste esinumber maailma edetabeli kolmandas sajas, küündivad õnneks tema tegelikud võimed ikkagi esisaja piirimaile. Seda võime praegu, septembri lõpul julgelt nentida. Juubeliaasta jäi Jürgenile justkui vaheaastaks, loodame, et 2014 tuleb talle palju parem!

Eesti tennise juubeliaasta torkab silma väliselt, kuid on ka asju, mida enamik inimesi tõenäoliselt ei märka. Näiteks see, et Eesti korraldab suve jooksul kaheksa rahvusvahelist noorteturniiri ning hulga ajaloolisi ja muid huvitavaid üritusi seoses juubeliga.

Mida tänavapildis märgatakse, on juubeliaasta reklaam. Praegu on tennise populaarsus tõusuteel ning mängimisvõimalusi uute sisehallide ja välisväljakute kujul tuleb aina juurde – seepärast võib julgesti loota, et lisandub uusi harrastajaid ning lapsi, kes just reklaami nähes hakkasid tennise vastu huvi tundma.

Ja kui lisame siia, et juba nimetatud kaheksal noorteturniiril teenis Eesti seitse esikohta, siis võime kõi­gile ala vastu huvi tundvatele lastele kinnitada, et tennist mängides on võimalus ka Eestist maailma jõuda. Olemas on eeskujud tippude kujul, head mängutingimused, tublid treenerid – tulge tennist mängima!

Allar Hint Eesti Tennise Liidu peasekretär

14 PROFITENNIS – Grand Slam – tennisepidu, mida peab nägema 16 PROFITENNIS – Kuidas selgitatakse parim tennisist? Mille alusel koostatakse edetabel?

18 HARRASTUSTENNIS – Mart Poom innustub oma uuest hobist 20 LIIGATENNIS – Harrastustennisistide võistlusvõimalusi tutvustab Toomas Kuum 24 TENNIS JA TERVIS – Mis imevägi peitub viimasel ajal populaarsust kogunud värvilistes teipides?

27 SEENIORTENNIS – Enn Kunila julgustab kõiki tennist mängima 29 AJALUGU – Helen Holter ja Aivo Ojassalu meenutavad aegu Nõukogude noortekoondises

Väljaanne valmis koostöös Eesti Tennise Liiduga.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Ken Leinus, ken.leinus@lehed.ee, tel 521 5874 Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@lehed.ee, tel 669 8237 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: Tuuli Prees Korrektuur: Katrin Hallas Väljaandja: AS Eesti Ajalehed Trükk: AS Printall Eesti Ajalehed ja Eesti Tennise Liit tänavad ettevõtteid, kes aitasid reklaamiga kaasa väljaande ilmumisele: ABC Motors, Empatrax, Gadox, Kafo, Kia Auto, Loodusravi kliinik, Malverg Invest, Mefo, Monger, Pernod Ricard Estonia, Raidkivi, Sirowa Tallinn, Sportland Eesti, Status Club, Tondiraba tennisekeskus.

3

Enn Pant: Peame hea seisma selle eest, et meil oleks pidevalt Kaia ja Jürgeni tasemel mängijaid

T

foto ilmar saabas

enniseliidu presidendi Enn Pandi arvates on põhjust Eesti tennise üle uhkust tunda, meil on tippmängijaid, noori talente ja suur hulk harrastustennisiste. Ta loodab, et see areng ei peatu treeningkohtade puuduse (ja väljakute kalli rendi) tõttu.

Olete olnud kolm kuud Eesti Tennise Liidu president. Kuidas olete uude ametisse sisse elanud?

Paljutki on selgemaks saanud, eriti see, kui palju on vaja ära teha. Õnneks on tenniserahvas väga aktiivne – kõik, kellega olen rääkinud, on nõus igati kaasa lööma.

Mis on Eesti tennise peamised mured?

Ühest küljest on meeldiv näha nii palju harrastajaid mängimas tennist, kuid samas on see ka tekitanud väljakute defitsiidi. Seetõttu on ka väljakute üürid liiga kõrged. Väljakud ongi meie nn pudelikael ning ei tahaks, et treeningkohtade puuduse tõttu peaksid kannatama meie parimad.

Mille üle võime rõõmu tunda?

Rõõmu teevad meile paljud asjad ja inimesed: näiteks Kaia, Jürgeni ja Anetti edukad turniirid; suur harrastajate hulk; paljud noormängijad, kes osalevad tublilt kohalikel ja rahvusvahelistel võistlustel.

Urmas Sõõrumaa oli väga tugev tenniseliidu president ja suutis seitsme aastaga palju korda saata, aga paljud asjad jäid ka pooleli. Mis seisus te tema töö üle võtsite?

Urmas tegi ära palju – uued keskused, paranes tenniserahastus. Nii et seis, ma arvan, oli normaalne. Kuid nagu spordis ikka, vanker ei tohi seisma jääda ja tuleb olemasolevat ära kasutades pürgida järgmisele tasemele, seda nii noortesporti silmas pidades, treenerite tasemele mõeldes kui ka kaasa aidates klubide ja keskuste arengule.

Kus on suuremad vajakajäämised, kas noortetennises, harrastustennises või profitennises?

Eks igas valdkonnas on oma tugevused ja nõrkused. Oleme õnnelikus olukorras, 4

et meil on naismängija tipp-30 hulgas ja meesmängija üritab tipp-100 hulka jälle tagasi murda. Peame hea seisma selle eest, et meil oleks pidevalt mängijaid, kes proovivad seda nn maagilist piiri saavutada. Selle nimel tuleb tegutseda iga päev ja neid asju isegi ei tuleks nimetada vajakajäämisteks, vaid väljakutseteks.

Milline on teie visioon?

Praegu oleme jõudnud arenguetappi, kus tuleb kokku viia ja panna ühtse eesmärgi eest koos tööle ahel laps-lapsevanem-treener-klubi-koondis-tenniseliit. Tennis ei ole odav spordiala, seepärast peame ühiselt koondama jõud, et kasvaksid uued Kaiad ja Jürgenid. Praegune situatsioon, kus treeneril on vaid üks õpilane, pole jätkusuutlik. Näiteks USAs on paari treeneri grupis neli tipp-100 naismängijat pluss sama palju tipp-250st. Nii on ökonoomsem, aga ka lõbusam raskeid treeninguid taluda.

Kas käite tihti tennisevõistlustel vaatamas? Kas olete ka mõnel suurel slämmil käinud?

Tennisevõistlusi külastan nii palju, kui aeg lubab, rohkem vaatan siiski telerist. Olen käinud kõigil suurtel slämmidel, tänavu ei jätnud ühtegi vahele.

Millised on emotsioonid?

Suur slämm meenutab natuke olümpiamänge – kogu see õhkkond lummab, seal

on eriline aura. Pärast mõnda huvitavat mängu oled väsinud, nagu oleks ise väljakul olnud.

Ennustage, mitmendal kohal paikneb Kaia Kanepi WTA edetabelis aasta pärast.

Ei hakka ennustama – loodame alati parimat.

Kui tihti ise tennist mängite?

Niipalju kui võimalik – vahel 4-5 korda nädalas, aga 2-3 korda igal juhul.

Kas vasakukäelisus tuleb kasuks?

Ei arva nii, treeneril on raskem sinu vigu korrigeerida.

Eestis on tennisehuvi plahvatuslikult kasvanud ja kõigile soovijatele ei jätku baase. Kas ja kuhu on Eestisse plaanis rajada uusi keskusi?

Olen kuulnud plaanidest rajada väljakuid Viimsisse, Mustamäele, Tabasallu ja Nõmmele – palju neist tõeks saab, on suur küsimärk. Tahtsin ka ise koos oma äripartneritega Nõmmele tennisekeskuse rajada – kahjuks toonane linnaosavanem Rainer Vakra tõmbas vee peale. Mis teha, ikka juhtub.

Tegelikult ootaks siin initsiatiivi just kohalikelt omavalitsustelt – kui on olemas nende toetus, siis tekib ka uusi väljakuid.

Küsis Külli Värnik

Your run SINU TREENING Only NUTIKAM smarter AINULT

Vastupidavusprogrammid Saavuta oma eesmärgid personaalsete jooksu ja rattasõidu programmide abil.

Füüsilise võimekuse test Ütleb sulle täpselt, kuidas sinu füüsiline võimekus areneb.

le Polar RCX3, RC3 GPS või RCX5 abil. ehitatud Polari ainulaadsed Nutika Treeningu juhendavad.

helt polarestonia.ee või veebipoest oleterve.ee

Jooksmisindeks Näitab sinu jooksmisvõimekuse arengut.

SINU TREENING AINULT NUTIKAM SINU TREENING SINU TREENING AINULT NUTIKAM AINULT NUTIKAM Vastupidavusprogrammid Saavuta oma eesmärgid personaalsete jooksu ja rattasõidu programmide abil.

Endurance Programs Vastupidavusprogrammid

Vastupidavusprogrammid Achieve your goalspersonaalsete with a personal Saavuta oma eesmärgid running or cycling program abil. oma eesmärgid personaalsete jooksu jaSaavuta rattasõidu programmide Füüsilise võimekuse test Achieve yoursulle with a kuidas personal jooksu jagoals rattasõidu programmide abil. Ütleb täpselt, sinu running or cycling program füüsiline võimekus areneb.

Fitness Test Füüsilise võimekuse test

you exactly howsinu your fitnesstest ÜtlebTells sulle täpselt, kuidas Füüsilise võimekuse is developing Vii oma treeningud tasemele Polar RCX3, RC3 GPS võiorRCX5 füüsiline võimekus areneb.

Take your running touuele the next level with Polar RCX3, RC3 GPS RCX5.abil.

Jooksmisindeks Ütleb sulle täpselt, kuidas sinu Tells you exactly how your fitness Kõigis mudelites sisseCoaching ehitatudfeatures Polari ainulaadsed Nutika Treeningu They allnendes come with uniqueon Smart to guide your training.

Näitab sinu jooksmisvõimekuse füüsiline võimekus areneb. is developing Viifunktsioonid, oma tasemele Polar RCX3,RCX3, RC3 GPS abil.

Take yourtreeningud runningmis touuele the next level with Polar RC3või GPSRCX5 or RCX5. arengut. sind treeningul juhendavad.

Jooksmisindeks Kõigis nendes mudelites sisse Coaching ehitatud Polari ainulaadsed Treeningu come with uniqueon Smart features guide Nutika training.

Illustrates how your running Näitab sinu jooksmisvõimekuse ViiThey omaall treeningud uuele tasemele Polar RCX3, RC3toGPS võiyour RCX5 abil.

Jooksmisindeks performance is developing arengut. funktsioonid, mis sind treeningul juhendavad.

Vali enda lemmik kodulehelt polarestonia.ee või veebipoest oleterve.ee Kõigis nendes mudelites on sisse ehitatud Polari ainulaadsed Nutika Treeningu

funktsioonid, mislemmik sind treeningul juhendavad.

Vali enda kodulehelt polarestonia.ee või veebipoest oleterve.ee

Näitab sinu jooksmisvõimekuse Illustrates how your running arengut.is developing performance

5

foto erakogu

Tennise­ klubisid on ja ei ole Tennise alustalaks nii Euroopas kui ka maailmas on pikaajaliste traditsioonidega klubid.

Kuidas on täna Eesti tenniseklubide seis?

K

Klubide karikavõitjaks tuli tänavu Eesti Tennise Fänniklubi (pildil vasakult Roland Kiil, Kert Kilumets, Randar Veispak, Raido Rätsep ja Riho Kallus), kes alistas nii favoriitideks peetud US Tenniseakadeemia kui Nõmme Tenniseklubi.

ui kujutada ette vana Euroopa üle 100aastaste klubide traditsioone, siis meil on veel minna pikk tee tõelise tenniseklubini, kus tehakse tööd nii laste-, noorte kui ka täiskasvanutega, kus on traditsioonilised võistlused, omad väärtused, kus on 500 liiget, kus on oma tennisebaas ja kus klubi jõuab oma liikmetega katta oma tegevuskulud ja toetada ka kogu riigi tennise arengut.

Kindlasti kinnitavad mitmed klubid, et neil ju nii asi toimubki, aga kas ikka tegelikult ka nii, on teine küsimus. Õiges

Audentese tennisepoest

kõik vajalik tennisemänguks nii lastele kui täiskasvanutele.

Kaubamärgid:

ttK, Babolat, Wilson, Yonex, prince. tennisepood asub Audentese tennisehallis, tondi 84, tallinn.

traditsioonidega klubis on käinud nii vanaisa, isa kui lapselaps.

Eesti spordis äratati klubide süsteem taas ellu 22 aastat tagasi ja seetõttu põlvest põlve kanduvaid traditsioone olla ei saagi. Teiseks on meie klubid paljuski seotud mittetulundusühingutega – Eesti tervikkeskkond ei soosi majanduslikest kaalutlustest lähtudes tugevate klubide teket.

Meie sporti ilmestab võimaluste paljusus. Võime luua kahe mehe klubi, mis teenindab kliente, võime luua spordikooli (saab omavalitsuselt ja riigilt toetusi), võime luua sihtasutusi, võime luua seltse ja seltsinguid ja kindlasti oskame leida veel võimalusi, et jääda raskes majanduselus ellu. Spordile lähenetakse projektipõhiselt ja statistika näitab, et tekib juurde väikseid klubisid, aga mitte suuri.

Tugevat tenniseklubi on võimatu arendada ilma tennisebaasita. Õnneks on viimasel kümnendil eraisikute (metseenide) võimaluste abil ehitatud tennisekeskusi ja siis nende baasil alustatud tugevate klubide loomist. Käes on periood, kus tugevamad hakkavad selekteeruma ja väiksemad peavad koonduma. Analoog ärimaailmast.

Eesti tenniseliidul on aeg otsustada, kas oleme baasidekeskne või klubidekeskne liit. Kui jätkuvalt soovime olla klubide liit, siis võiks määrata, et väiksed klubid on näiteks need, kus liikmeid on üle 16 (paarismängu jaoks 8 paari), keskmised klubid üle 96 ja suured klubid üle 150 liikme, ning kõigil oleks vastav kvoot riigi tenniseasjades kaasa rääkimiseks. Kui suudaks kõik tenniseharrastajad kaasata klubidesse, saavutaks selle, et iga tennist mängiv inimene toetaks klubi kaudu kogu Eesti tennise arengut ja Eesti Tenniseliidu kaudu Eesti sporti tervikuna.

Eesti tennis, mis tänavu peab oma 100. aastapäeva, on kindlasti klubide arendamise aktiivsuselt jalgpalli kõrval üks paremaid liite ja siinkohal tuleb teha suur kummardus kõigile, kes on tennise arenguks ehitanud baase, asutanud klubisid, kaasanud sadu uusi mängijaid ja loonud sellega kõik eeldused tõeliste (Euroopa vanade traditsiooniliste klubide sarnaste) klubide loomiseks.

Peaksime jõudma selleni, et meil on Evald Kree nimeline klubi; Leiuse-nimeline klubi; Buschi-nimeline klubi; Ojassalu-nimeline klubi jne ehk nende tublide meeste nimedega koondame sadu ja sadu inimesi tugevatesse elujõulistesse klubidesse.

Kõik on ju tennises hästi, aga koos saame minna paremaks.

Riho Kallus

6

www.pernod-ricard-estonia.com T채helepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol v천ib kahjustada teie tervist!

7

www.eliksiir.ee

Teie tervist toetab Eliksiir

Tõhusad sportliku sooritusvõime parandajad ja looduslikud turgutajad Maca – jõu, vastupidavuse ja elujõu suurendaja

Spiruliina – looduslik proteiiniallikas

Maca parandab sportlikke saavutusi, tõstab füüsilist sooritusvõimet ning parandab organismi taastamist ja pingutustega kohanemist. Maca-juurika kapslid sisaldavad 18 aminohapet, taimseid steroole ja palju vitamiine (B1, B2, B6, C, E), samuti mineraale ja mikroelemente (sh kaltsiumi, magneesiumi, väävlit, rauda, fosforit, tsinki, vaske, räni ja mangaani).

Traditsiooniliselt on maca’t kasutatud meelte selginemiseks, mälu arendamiseks, masenduse leevendamiseks, unekvaliteedi parandamiseks. Juurt on peetud ka looduslikuks Viagraks – stimuleerib meeste viljakust ja seksuaalsust.

Spiruliina mikroskoopiline vetikas on ilmselt meie planeedi kõige toitaineterikkam iseseisev söök, mis on tulvil, eriti sportlastele ja taimetoitlastele, väga vajalikke toitaineid.

Spiruliina sisaldab kõikidest maailma organismidest kõige tõhusamalt inimesele hästi imenduvaid proteiine (65–71%!).

Samuti B-rühma vitamiine (B1, B2, B3, B6, B9) ja beetakaroteeni ning A-, E- ja K-vitamiini.

MSM – looduslik väävliühend lihasevalu ja -vigastuste leevendamiseks

MSM on orgaaniline väävliühend, mis on puhtal kujul lõhnatu, valge, kristalne, kergelt mõru maitsega pulber. MSM aitab keha energia tootmisel ja mitmete kudede tugevdamisel (nt juuksed, luud, küüned ja liigesed). Pulber on eriti sobilik neile, keda huvitab naha tervislik seisund, aga ka liikumisnõudlike spordialade (nt jõusaal, jooga, BodyPump, võitluskunstid) harrastajatele.

Chia – üks parimaid looduslikke oomega-3-rasvhapete allikaid

Maiade keeles tähendab chia tugevdajat.

Seda anti sportlastele, kes märkasid, et on võimelised nende väikeste seemnete jõul jooksma kogu päeva.

N

!

IPP

PÄRAST TRENNI • 2 tassitäit taimset piima (mandli- või riisipiima vms) • 3 sl chia-seemneid • 2 sl kanepi proteiinipulbrit • 1 sl Yaconi pulbrit • 1 tl Himaalaja soola

ELIKSIIR – ÖKOAPTEEK, LOODUSRAVIPOOD

Oleme 2010. aastast pakkunud eestlastele parimaid loodustooteid ja preparaate. Meie valikust võib leida vitamiine, mineraalaineid, mahetoitu, looduskosmeetikat. Valikust leiab vajalikke tooteid nii noortele kasvu toetamiseks kui ka eakamatele elujõulisuse säilitamiseks. Kindlasti ei sisalda meie tooted sünteetilisi lisaaineid, lisaks oleme hoolikalt jätnud ukse taha kõik GMOd. 8

tel 60 60 811, www.eliksiir.ee Eliksiiri leiate: Ülemiste keskus, I korrus, Rimi kassade vastas Suur-Sõjamäe 4, Tallinn

Järve keskus, II korrus Pärnu mnt 238, Tallinn

Eesti noored võitsid suvel seitse esikohta kodustel turniiridel Eesti korraldas tänavu suvel kaheksa rahvusvahelist noorteturniiri, kus kõigis vanuseklassides sai meie paremik tugevate külalistega jõudu proovida.

Kokku teenis Eesti suve jooksul seitse esikohta!

T

ennis Europe turniiride puhul oli tegemist 3. ja kahe ITFi turniiri puhul 4. kategooria võistlusega. Samas on 3. ja 4. kategooria just paras tugevus, et Eesti edetabelite liidrid saaksid heitluses esikoha eest kaasa rääkida.

Ning tänavu tuli tõesti palju võite!

foto erakogu

ei anta. Meil tuleb mõelda, kas hakata rotatsiooni korras turniire jagama eri klubidele või jätkata samamoodi,” selgitas Hint.

Turniiride korraldamine tuluallikas ei ole Alo Ojassalu Tennisekool on noorteturniiride pikaajaline korraldaja. “Oleme üle kümne aasta korLisaks võitudele raldanud nii Babolat Cupi kui ka palju poolfinaliste Tallink Cupi, mis varem kandis Loetlemegi kõigepealt, kes esikoteist nime. See pole meile tuluhani jõudsid. Mai lõpus SEB Tallink toov ettevõtmine, ehkki enam-väOpen U14 turniiril said paarismänhem nulli tulude-kuludega jõuagus esikoha Anette Mäelt / Hella me, kuid Eesti mängijail on koLinda Sepman, kusjuures finaalis dustel turniiridel punktide saaalistasid nad Maria Lota Kauli ja vutamine lihtsam,” rõhutas OjasMaileen Nuudi. Järgnenud samanisalu. “Meie korraldatud turniimelisel U16 turniiril võitis tüdruridel on Eesti mängijad varemkute üksikmängu Birgit Burk ning gi võitnud ning kokkuvõttes on poiste paarismängu võitsid Matmuidugi rahvusvaheliste võisttias ja Kristofer Siimar. Lisaks vääluste korraldamine positiivne.” rib märkimist, et poiste üksikmänViljandi klubi TK Fellin peagus olid koguni kolm poolfinalisti treener Ott Ahonen ütles, et hakEestist! Mattias Siimar jõudis ka fikas U12 ja U16 vanuseklassi turnaali, kuid kaotas, Kristofer Siimar niire korraldama oma klubi parija Christopher Robin Klettenberg, maid noori silmas pidades. “Täsamuti Valeria Gorlats tüdrukute navu jõudsime selleni, et nii Saara turniiril jõudsid poolfinaali.

Juuni lõpus U14 turniiril Babo- Vennad Siimarid – Kristofer ja Mattias – on kahe peale Orav kui Sonja Anderson noorehulganisti võite kogunud. mas ja Annemai Mutso vanemas lat Cup hiilgasid Carol Plakk ja Soklassis said viimast aastat neil turfia Tšeklistova, kes 11aastastena võitniiridel osaleda. Korraldamise kaudu tekisid endast vanematega heideldes paaris- Kodused võidud aitavad vad igasugused rahvusvahelised kontakmängu. Augusti algul peetud Airok Vil- rahvusvahelisele areenile jandi Openil tegid Eesti poisid U16 klas- “Koduste turniiride eesmärk on eelkõige tid ja saab mängijatele leida rohkem võistsis puhta töö: üksikmängu finaalis võitis anda meie noortele võistlemisvõimalusi lemisvõimalusi välismaal,” ütles Ahonen.

Ahoneni sõnul ületab U12 turniiril kuKlettenberg Hendrik Inno ja koos said nad väiksemate kuludega ning saadavad edeesikoha paarismängus. Lisaks jõudis Mar- tabelipunktid aitavad neil minna rahvus- lu enamasti tulusid, majutus ja toitlustatin Randpere poolfinaali. Ning seitsmen- vahelises konkurentsis edasi,” ütles Eesti mine tuleb tagada. “Teisel turniiril, kui tabel saab osavõtjaist täis, kompenseeda võidu tõi Tatjana Vorobjova koos val- Tennise Liidu peasekretär Allar Hint.

“Tulemused olid loomulikult head!” rivad osavõtumaksud siiski meie kulutugevenelasest paarilisega ­ITFi (U18) turniikommenteeris Hint eestlaste võite. “Tead- si,” lisas Ahonen. ril Tallink Cup. “Aga see, et Eesti ­mängijad meie turKui SEB Tallink Openi korraldaja on sime, et mitmed meie mängijad on võimesamanimeline tiim ning võistlused pee- lised saavutama kõrgeid kohti, kuigi enne niiridel võidavad, on väga oluline. Usun, ti Kalevi väljakutel, siis muud korralda- turniiri ju seda eeldada ei saa. Edetabeli- et U16 klassi Airok Openil võinuks Eesjad olid TK Fellin (Airok Viljandi Open), kohad noorte seas ei näita alati kõike, või- ti poisid teha lausa puhta töö, kui RaisAlo Ojassalu Tennisekool (Babolat Cup ja dud tuleb hea mänguga välja võidelda.” ma ja vennad ­Siimarid mänginuks kaasa.

Hint lisas, et turniiride korraldajad on Klettenbergi võit mulle üllatus ei olnud,” Tallink Cup) ning Nõmme TK (Estonian olnud traditsioonilised, kuid nüüd on ha- ütleb Ahonen. “See on meil tugevaim vaJunior Open). Viimati mainitud võistlusel Eestile küll finaalikohti ei tulnud, aga kanud pead tõstma ka teised klubid, kes nuseklass üldse pärast Jürgen Zoppi, Jaak Gorlatš jõudis üksikmängus veerand- ja on avaldanud soovi suviseid noortetur- Põldmat ja Vladimir Ivanovi.” niire teha. “Eestile juurde siiski turniire Ants Põldoja paarismängus poolfinaali.

9

Eesti tennise homne päev 1. Tenniseklubi, treener(id) 2. Suurim(ad) saavutus(ed) 3. Kelleks tahtsid lapsena saada?

4. Kes suunas sind (või kelle eeskujul läksid) tennisetreeningule?

5. Kui vanalt alustasid?

6. Mitu korda (tundi) nädalas treenid?

7. Mis spordialadega oled veel tegelenud?

8. Kui sa ei mängiks tennist, siis mis spordialaga tegeleksid?

9. On sul teisi hobisid?

10. Mis koolis ja klassis sa käid?

11. Mis on su lemmikõppeaine?

12. Mis reketiga mängid?

13. Mis on sinu tugevaim element?

Valeria Gorlats (15)

Maria Lota Kaul (13) 1. USTA, treener Märt Kivirähk.

2. Pole eriti suuri saavutusi. T10 Eesti meister, T14 2. kat poolfinaal ja 3. kat poolfinaal kolm korda.

3. Tennisistiks.

4. Isa ja Kristjan Pakk.

5. 5aastaselt.

6. Keskmiselt 10 tundi. Nii kaua, kui il­ ma on, umbes 5 tundi jooksu.

7. Ainult tennisega.

8. Võib-olla kergejõustikuga.

9. Raamatud ja jooks.

10. Kadrioru Saksa gümnaasium, 7.c klass.

11. Pole.

12. Head.

13. Eeskäsi.

14. Eelistan liivakatet.

15. Eestis Maileen Nuudi.

16. Ameerikas Miamis 2010.

17. Euroopa meistrivõistlustel 2013, aga läks halvasti.

18. GS12 SEB Tallink Open 2013, teises ringis Sofia Golubovskaja (Venemaa 4., Euroopa 76.) alistamine kolmes se­ tis.

19. Jana Kuzovkovale samal turniiril.

20. Serena Williams, Maria Šarapova, Sloane Stephens, Rafael Nadal ja Kaia.

21. Hetkel on selleks kolm kastanit.

22. Tipp-100.

23. Saada tipp-50 tennisistiks.

10

1. AOTK, treenerid Andrei Luzgin ja Sven Andresoo.

2. EMV 2008 esikoht.

3. Parimaks tennisistiks.

4. Tennisesse suunasid mind minu va­ nemad. Läksin isa jälgedes.

5. 6aastaselt.

6. 5–6 korda nädalas.

7. Väiksena tegelesin peotantsuga ning kergejõustikuga.

8. Tegeleksin jalgpalliga, kuid see oleks ainult hobi. Tahaksin saada näitlejaks.

9. Oma hobiks pean keelte õppimist.

10. Sakala Eragümnaasiumis, 10. klassis.

11. Hea meelega käin matemaatika-, füüsika- ja ajalootundides.

12. Wilson.

13. Eeskäsi.

14. Eelistan liivaväljakuid, seal saab roh­ kem variatiivset tennist näidata.

15. Birgit Burk.

16. USA, Miami, 2011. a.

17. Euroopa meistrivõistlused 2011, 2012.

18. Suurepäraselt mäletan oma esimest välismaaturniiri võitu ETA 14 Lätis.

19. Pole.

20. Roger Federer, Rafael Nadal.

21. Ei ole.

22. Võita ITF turniir.

23. Tahan jõuda WTAs tipp-3 hulka.

Mattias Siimar (15) 1. USTA, treenerid Ekke Tiidemann, Märt Kivirähk, Jaanus Veske.

2. Kaks korda ITF 5. kat. finaal, kaks korda ETA U16 2. kat. finaal ja üks võit.

3. Tennisistiks.

4. Tädipoja eeskujul.

5. 4aastaselt.

6. 5 korda nädalas, 2,5 tundi päevas.

7. Jalgpalliga.

8. Jalgpalliga.

9. Lumelaud.

10. Tallinna Reaalkooli 9. klassis.

11. Matemaatika.

12. Wilson.

13. Eeskäsi.

14. Green set (kõvakate).

15. Kristofer Siimar.

16. USA, Miami, 2010, 2011.

17. Orange bowl 2011.

18. Esimene ETA U14 võit.

19. Euroopa noorteolümpia paarismän­ gu kaotus finaalis.

20. Iidoleid ei ole, aga meeldib Novak Djokovici ja Andy Murray mäng.

21. Ei ole.

22. ITF 300 sisse jõudmine.

23. Eesmärk tennises: proovin jõuda ATP tipp-30 sekka.

Esitasime parimatele noormängijatele rea küsimusi. Vastustest selgus, et tennise juurde sattusid nad pere eeskujul, kui nad ei tegeleks tennisega, siis nad mängiksid jalgpalli, ja nende lemmikõppeaine on matemaatika.

14. Millist väljakukatet eelistad?

15. Kes on sinu suurim konkurent?

16. Kaugeim sihtkoht, kus oled võistlustel käinud?

17. Suurim turniir, millel oled osalenud? Mis aastal?

18. Sinu meeldejäävaim võit?

19. Sinu meeldejäävaim kaotus?

20. Kes on sinu iidol(id)?

21. Kas sul on mingi

rituaal või talisman, mis sulle õnne toob?

22. Mis on sinu lähim eesmärk?

23. Mis on sinu unistus?

Kenneth Raisma (15)

1. Pärnu Kalev, treener Mait Künnap.

2. Eesti meister P-14 üksikmängus 2013.

3. Tuletõrjujaks või politseinikuks.

4. Minu vanem vend käis tennisetrennis, siis kõrvalt vaatasin, et prooviks ka.

5. 7aastaselt.

6. Alates septembrist 19,5 tundi nädalas.

7. Sulgpalliga.

8. Jalgpalliga.

9. Jalgpall ja korvpall.

10. Pärnu Ühisgümnaasiumi 8. klassis.

11. Geograafia, bioloogia, ajalugu ja ingli­ se keel.

12. Yonex Vcore Tour 97.

13. Igas elemendis on veel palju arengu­ ruumi.

14. Proovin ennast eri väljakukatetest mit­ te mõjutada lasta ning kohandan ennast ise vastavalt väljakukattele.

15. Minu jaoks on oluline mängida iga kord veidi paremini kui enne ja sellest tulenevalt on suurimaks konkurendiks mulle tegelane, kes hommikul peeglist vastu vaatab.

16. Hispaanias Barcelonas 2011. aastal ja Türgis Antalyas 2013. aastal.

17. Euroopa noorte meistrivõistlused 2013.

18. Võit iseenda üle selle aasta Eesti noorte meistrivõistluste finaalis.

19. Igast kaotusest on midagi õppida.

20. Roger Federer.

21. Paljudel sportlastel on see minu teada olemas. Kuid kas ta just õnne toob...? Õnn on pigem ikka enda valikute ja oma usku­ muste küsimus.

22. Mängida homme paremini kui täna ehk siis järjepidev areng.

23. Vastan laululõiguga “Mary Poppinsi” muusikalist: “Kui su eesmärk on täht, siis su saak on vaid täht, aga seame eesmärgiks taeva, kus kõik tähed sees!”

1. USTA, treener Andres Kuhi, füüsilise ettevalmistuse treener Maarit Sarjas.

2. Tim Essone võit Prantsusmaal.

3. Tennisistiks.

4. Trenni läksin, sest vend tegi sporti ja mina tahtsin ka teha.

5. Alustasin nelja ja poole aastaselt.

6. Ligikaudu 25 tundi.

7. Olen mänginud edukalt ka sulgpal­ li ning olen osa võtnud poksitreenin­ gutest.

8. Ma arvan, et ma mängiks venna ees­ kujul korvpalli.

9. Mulle meeldib veel piljard ja laua­ tennis, mida ma mängin ka nii palju kui võimalik.

10. Audentese spordikoolis 9. klassis.

11. Inglise keel.

12. Babolat.

13. Ma arvan, et praegusel hetkel on ta­ gakäe löök.

14. Liivaväljak on minu lemmik.

15. Eestis vennad Siimarid, Euroopas on neid palju.

16. Ameerikas aastatel 2010 ja 2012.

17. Prantsusmaal Les Petits As aastatel 2011 ja 2012.

18. Alexander Zverevi üle, kes praegu asub maailma juunioride ranking’us 2. kohal.

19. Louis Tessa vastu aastal 2012.

20. Minu iidol on Roger Federer, kes on ühtlasi minu lemmiktennisist.

21. Ei tea olevat.

22. Arendada füüsilisi võimeid.

23. Minu unistus on olla kunagi maail­ ma esireket.

Kristofer Siimar (15) 1. USTA, treenerid Ekke Tiidemann, Jaanus Veske, Märt Kivirähk.

2. Paarismängu Euroopa noorte­ olümpia finalist, ETA 1. kat. pool­ finaal.

3. Ei mäleta, ilmselt need muutu­ sid pidevalt.

4. Ema ja isa suunasid.

5. 4aastaselt.

6. 12 tundi.

7. Jalgpalliga.

8. Jalgpalliga.

9. Jalgpall ja suusatamine, film.

10. Tallinna Reaalkool, 9. klass.

11. Matemaatika.

12. Prince.

13. Eeskäsi.

14. Liiv.

15. Ranking’ult esimene tennisist.

16. USA, Miami 2010.

17. Euroopa noorteolümpia 2013.

18. Euroopa kolmandat alistades (Denis Klock).

19. Noorteolümpia finaal paaris­ mängus.

20. Meeldib Rafael Nadali kesken­ dumine oma mängule ja hoiak vas­ tase suhtes.

21. Ründav mäng on minu edu.

22. Areneda võimalikult palju ja jõuda ITF 500 sekka.

23. Leida oma tee 

fotod erakogu, eesti tennise liit

Henri Nael (14)

11

Federer ja Šarapova on nõutuimad kaubamärgid

E

estis on 10 000 harrastustennisisti ja kõik nad vajavad riideid ja jalatseid, ning seda paar korda aastas kindlasti. Sellest võib järeldada, et tennisepoodidel läheb väga hästi. “Läheb stabiilselt, sest nii nagu tennis harrastusena on ka meie müügid kerges tõusutrendis,” tõdeb Triin Eller, kelle hallata on kaks Sportlandi tennisepoodi – üks Rocca al Mare ja teine Tere tennisekeskuses.

Aga miks peaks klient poodi tulema, kui internetist ostmine on mugavam ja odavam? “Kaupluse suur eelis on see, et saad riideid proovida, neid käega katsuda. Sa võid küll oma suurusnumbrit teada, aga riiete lõige ja istuvus on väga oluline. Jalatsite puhul on eriti tähtis, et liist sobiks ja kusagilt ei pigistaks. Poest ei osta sa põrsast kotis, ” teab Triin, kes isegi on internetist tellitus pettuma pidanud.

Nike teistest peajagu üle Milliseid kaubamärke ostetakse? “Eelkõige ostetakse seda, mida nähakse proffidel seljas,” on Triin veendunud. “Meestel on ülekaalukalt number üks Nike ja seejärel Adidas. Naistel on Nike ja Adidas mõlemad populaarsed. Adidase populaar­sust tõstab Stella McCartney sari, mis on stiilne ja teistsugune, ning see naistele meeldib,” räägib kaupluse juhataja. Stella McCartney reklaamnägu on Caroline Wozniacki.

Kes kaubamärkidest kangemad nimed end reklaamima saab, sellel paremini läheb. Nike on tennisemaailmas kõigist pea­ jagu üle, sest selliseid nimesid nagu Roger Federer, Rafael Nadal, Maria Šarapova ja Serena Williams pole kellegi teise nimistus. Kõigil neil on ka Nike erikollektsioonid ja kes ei tahaks mängida samas riietuses nagu su iidol. Triin Elleri sõnul on tänapäeval kauba liikumine nii kiire, et samal ajal, kui Federer mängis US Openil, sai täpselt sama vormi osta ka nende poest.

Federeri vormid on kõige suuremad müügihitid. “Ühelt poolt mängib rolli see, et Federer on lihtsalt nii paljude lemmik.

Teisalt, konservatiivsetele eestlastele sobib Federeri stiil paremini kui Nadali oma,” toob Triin välja põhjused. “Kuigi viimasel ajal on ka Nadali vormid palju soliidsemaks muutunud, ei ole enam ilma varrukateta särke ega ülepõlve pükse.”

Kuidas on suurustega? Kas Šarapova vormi saavad endale lubada ainult kiitsa-

12

Foto AP / Scanpix

Samal ajal, kui Federer võitles US Openil, oli täpselt sama vorm saada ka Sportlandi tennisekauplustes.

kad ja Williamsi vormi rinnakad? “Tegelikult mitte, suurusnumbreid on erinevaid ja kui lõige on klassikaline, siis sobib Šarapova vorm rinnakale ja Williamsi vorm ka kiitsakale. Eks natuke ikka mõjub võõralt, sest teleris oled harjunud teistsugust kuju nägema,” ütleb Triin. “Nägin messil Šarapova järgmise aasta vormi ja see on küll päris pretensioonikas ja nõuab ideaalset figuuri – kleit on imelühike, nagu särk, ja selle alla pikemad retuusid.”

Djokovici vormi pole saada Djokovic mängib teist hooaega Uniqlo vormis ja seda on üsna keeruline poodidest leida. “Mitte ainult poodidest, ma olen otsinud ka internetist ja messidelt, aga Djokovici riideid ei saa kusagilt kätte,” on müüja nõutu, sest neid riideid küsitakse.

“Mäletan, kui Tacchini sai oma reklaamnäoks Djokovici, tõusid nende tenniseriiete müüginumbrid lakke. Aga miks Uniqlo seda ei taha, jääb arusaamatuks.”

Tänavu üllatas tennisesõpru oma uue vormiga ka tšehh Thomas Berdych, kes ilmus väljakule H&M kaubamärgi riietega.

“H&M tenniseringkondades väga positiivset vastukaja ei saanud,” muigab Triin.

“Kaugele on näha, et materjal pole hea ja lõige pole õige. Ei olnud neil tegu ega nägu. Arutati, mis summa eest oli Berdych nõus need selga panema.”

Sportlaste initsiaalidega tähistatud rii-

ded on alati kallimad kui tavalised, kuid ega see kliente eriti heiduta. “ Reeglina on nii, et kui riietusese meeldib ja selga istub, siis ei peeta seda kümneeurost hinnavahet millekski. Samas on ka hinnatundlikke kliente, kes otsivad odavamat ja ootavad uut hooaega, et vanad mudelid parema hinnaga soetada,” tunneb Triin oma kliente.

Kaup vahetub igal hooajal Igal kevadel tuleb Adidas välja Roland-Garros’ ja suvel Nike US Openi sarjaga. Need on harrastustennisistide hulgas väga populaarsed, sest saab valida eri värvikombinatsioone ja eri lõikeid.

Seda hirmu tundma ei pea, et kõik harrastajad ühes ja samas vormis ringi liiguksid. Tennisepoodides vahetub kaup päris tihti. “Nikel neli korda aastas ja Adidasel kaks korda. Loomulikult oleks äriliselt kindel tellida sadade kaupa kõige ilusamat Federeri särki ja need kiirelt maha müüa, aga ma ei tee nii. Püüan teha tellimused võimalikult mitmekesised. Ja õnneks on inimeste maitsed erinevad.”

Seda, et iidolite järgi riideid ja jalanõusid ostes mugavus ära unustatakse, Triin ei arva. Esiteks on tennis liikumist nõudev ala ja mugavus ülitähtis. Teiseks on kõik ilusad tossud ja riided ka väga kvaliteetsed.

Külli Värnik

13

PROFITENNIS

Grand Slam – tennisepidu, mida peab nägema

Eesti fännid Kaiale kaasa elamas.

Foto on tehtud Roland Carros veerandfinaal­ mängul Kanepi vs Šarapova.

Riho Kallus on tenniseentusiast – kuidas teisiti nimetada inimest, kes mängib ise tennist (1), manageerib tennisiste (2), korraldab tenniseüritusi ja elab kaasa tennisetribüünidel. Teda näeb alati kaasa elamas Eesti tennisele ja ta on kokku käinud rohkem kui kümnel Grand Slamil.

Milliseid Grand Slame oled näinud?

Esimest korda käisin Grand Slami vaatamas 2006. aastal Pariisis. Esimene mäng, mida vaatasime, oli Maret Ani kohtumine avaringis Justine Heniniga. Tänaseks olen Roland-Garros’l käinud seitse korda, USAs ja Austraalias kaks korda. Ma pole veel jõudnud Wimbledonile, sest samal ajal on Eesti meistrivõistlused. Järgmisel aastal tahaks plaani võtta.

Mille poolest Grand Slamid erinevad?

Suurt möllu on kõige rohkem New Yorgis.

Esimesel nädalal, kui me olime NY-s, külastas iga päev US Openit ligi 35 000 pealtvaatajat, piletid olid välja müüdud. ­Arthur 14

Ashe ehk US Openi peaväljak on maailma võimsaim (mahutab 22 547 pealtvaatajat) ja sealsed tribüünid elavad ka mängu ajal. Hetke, kus tribüünil oleks vaikne, ei ole. See nõuab ka mängijatelt parasjagu harjumist.

Australian Open on teistsugune – sinna minek on juba niivõrd palju keerulisem, lennupiletid kallid, elu on seal kallis, sest just jaanuaris on kõrghooaeg. Melbourne’is on kogu linn Australian Openit täis. Austraallased on väga head üritusturundajad, nad oskavad külaliste eest hoolitseda. Spetsiaalse trammiga saad staadionile, trammijuht loeb ette tabeli ja ajakava, jagab muud infot. Õhtul, kui mängud venivad,

ootavad trammid seni, kuni staadionil inimesi on. Samuti võib öelda, et just austraallased fännavad tennist kõige tõsisemalt – tribüünidel on igasugustes kostüümides ja värvitud fänne, lauldakse ühiselt jne.

Prantsusmaa lahtised on võib-olla kõige rohkem n-ö kodune Grand Slam. Sinna on eestlasel vahest kõige lihtsam sõita. Kui oled piisavalt pikalt ette internetist piletid varunud, on turniiri esimesel nädalal kõige taskukohasem võimalus näha tipptennist Grand Slamil.

Grand Slamid kestavad kaks nädalat, nii pikka aega töölt ja kohustustest eemal olla ei saa. Milliseid võistlusi ja päevi eelistada?

Fotod erakogu, AP / Scanpix

Nende mänge vaatan igal võimalusel, ka tänavu US Openil. Väga suurt naudingut pakub tipptasemel meeste paarismäng.

See on just nagu eraldi spordiala – hea on vaadata mängijaid, kes oskavad üksteise mängu hästi lugeda.

Ja loomulikult püüan alati kaasa elada ka lähinaabritele – Nieminenile Soomest, Berankisele Leedust ja Gulbisele Lätist. Nende tiimid käivad meie mängudele ka kaasa elamas.

Milline on kõige eredam hetk Kaiale kaasaelamises?

Arthur Ashe ehk US Openi peaväljak on maailma võimsaim ja mahutab 22 547 pealtvaatajat.

Odavaim viis näha võimalikult lähedalt kõige paremat tennist on osta esimesel nädalal üldsissepääsupilet. Peaväljakule sellega küll ei pääse, kuid paljud tipud mängivad esimese ringi mänge väiksematel väljakutel. Esimesel nädalal on valik suur ja kindlasti leiab sulle huvi pakkuvaid mänge ja mängijaid. Kindla matši (poolfinaali või finaali) vaatamine on rahaliselt palju kallim ja ega teada ei ole, kas sinu lemmikmängija sinnani jõuab.

Kust on kõige parem vaadata?

Suurtel areenidel on parimad (ja ka kõige kallimad) pukikohtuniku ja tagajoone vahel olevad boksid. Kui istuda piisavalt ees, siis näeb nii külje- kui otsajooni ja mängust on hea ülevaade.

Võimsatel tribüünidel ülevalt vaadates saad tõelise fiilingu. Tõsi, sealt kõrgustest väikest palli jälgida on väga raske, aga kogu see melu on sinu ees.

Grand Slam on tennise suursündmus ja iga mäng on tähtis. Ometi on osa matše teistest eristuvamad.

Oled sa olnud tunnistajaks ka mõnel ajaloolisel mängul?

Üks nendest on kindlasti 2006. aasta US Openi teise ringi mäng, kus kohtusid oma 20aastast tennisekarjääri lõpetav Andre Agassi ja küproslane Marcos Baghda­ tis. Arthur Ashe’i staadionile oli pressitud mõnede andmete järgi koguni üle 23 000 pealtvaataja.

Mäng oli ülimalt põnev ja venis üle südaöö. Eriti haarav oli viienda seti lõpp, kus 5-5 seisul oli kaheksa tasamängu, Baghdatisel tekkisid krambid jne. Lõpuks Agassi võitis (6-4, 6-4, 3-6, 5-7, 7-5). See oli tema karjääri viimane võit.

Teine ajalooline mäng oli Australian

Openi finaal 2012 Rafael Nadali ja Novak Djokovici vahel. Mäng kestis ligi kuus tundi ja on pikim suure slämmi finaalmatš, mis iial peetud. Djokovic võitis 5-7, 6-4, 6-2, 6-7, 7-5. Kui mäng lõppes, alustas ta tänukõnet sõnadega “tere hommikust!”.

Kui lähedalt reaalselt tippmängijaid näeb?

Esimesel võistlusnädalal võib nende mängu küll päris lähedalt näha. Näiteks üldpiletiga nägin Prantsusmaa lahtistel Murray mängu tema pingi tagant paari meetri kauguselt.

Olen käinud mõne korra turniiril ka ametliku akrediteeringuga ja siis on olnud võimalus pääseda ka mängijate alasse. Aga ka seal alas on suurematel staaridel raske liikuda ja isegi teised mängijad tulevad aeg-ajalt autogrammi ja pilti küsima. Omaette plika on Maria Šarapova, keda ma olen ka mängijate alas näinud liikumas kahe suure turvamehe saatel.

Kas ATP ja WTA turniiridel ka käid?

Milliseid soovitad?

Kõige odavam viis näha tipptasemel tennist on minna Stockholm Openile. Laevapilet Stockholmi ja sadamast väike jalutuskäik Stockholmi kuninglikku tenniseklubisse.

Aga aastalõpu Mastersid?

Mastersi teeb kindlasti eriliseks see, et seal näeb iga päev maailma absoluutseid tippe omavahel mängimas.

Kes su lemmik on, kelle mängu alati vaadata tahad?

Kõige suuremad lemmikud on ikka oma mängijad Eestist. Samuti on suured lemmikud šveitslased – Wawrinka ja Federer.

See ei olnud Grand Slamil, vaid Brisbane’is – Kaia karjääri kõige suurem võit. Sellist Kaiat ma pole enne ega pärast näinud. Oma väikse fännipundiga suutsime Austraalia publiku kaasa tõmmata. See oli võimas!

Kumb fiiling fännina on suurem: kas vaadata mängu väiksel väljakul, kus iga ergutushüüe on kuulda, või suurel tribüünil?

Olulisem on hoopis see, kuidas mäng satub olema. Selle aasta Jürgeni mäng US Openil oli hea näide. Ta isegi tunnistas, et tundis end mängimas justkui koduväljakul. Hea on tunda, kui väljakul mängija ja toetajate hulgas tekib ühine energia ja see veel lõpuks võiduks vormistatakse.

Kas on ka nii olnud, et kogu tribüün on Kaiale vastu?

Kõige tugevam vastasseis oli Belgias, kui mängiti Fed Cupi. Grand Slamil on vaatajaid sedavõrd rohkem, et publikut jagub mõlemale. Ma olen tähele pannud, et nii tähtis polegi, kes võidab, vaid et mäng huvitav oleks. Publik tahab näha etendust, mis lõppeks korraliku lahinguga.

Kui suur fänniklubi on?

Kahjuks me ei näe oma parimaid mängijaid Eestis mängimas ja sellest ka Eesti publiku vähene huvi tennise vastu. Kaia mängis viimati Eestis aastaid tagasi Fed Cupi kohtumisel ja Jürgen osales sel aastal suvel Nordecon Openil. Loomulikult võiks olla see fännide ringkond palju suurem, igal juhul kõik, kellel on plaanis mõnele turniirile minna, võtke ühendust FB “Estonian Tennis Fanclubiga”. Koos on ikka äge omadele kaasa elada.

Külli Värnik 1 – Riho Kallus on kahekordne karikavõit­ ja meeste paarismängus koos Vladimir Ivanoviga. Eesti Tennise Fänniklubi mees­ kond tuli tänavu Eesti Klubide karikavõitjaks.

2 – Riho Kallus on SEB Tallink Tennis ­Teami manager. SEB Tallink Tennis ­Team toetab Eesti parimaid noori tennisemängijaid.

15

Kuidas selgitada parim ten Võimalusi vastamiseks ja selle põhjendamiseks on päris mitu.

K

õige rohkem kõlapinda on ilmselt leidnud võidetud Grand Slami turniiride arv. Kes ei mäletaks hetke, kui Roger Federer selles arvestuses möödus Pete Samprasest, tänaseks on ta kogunud 17 võitu. Või kes poleks oma isiklikust eelistusest tulenevalt elevil-ärevil, kas tunduvalt noorem Rafael Nadal selle saavutuse ületab, sest ainult neli võitu on neil veel vahet.

Federeri selle põhjal ühemõtteliselt maailma edukaimaks kuulutada pole siiski päris õige. Steffi Graf on suure slämmi turniiridel parim olnud 22 korral ja ka Serena Williams on just saanud oma 17. võidu. Vennad Brianid on viimastel aastatel olnud peaaegu võitmatud meespaaris, kuid neil on üks võit puudu, et olla võrdsed Todd Woodbridge’iga, kel neid on 16. Martina Navratilova on paarismängu võite nautinud lausa 41 korral, neist 31 naispaaris ja 10 segapaaris.

Kaks üksikmängu ja kolm paarismängu pole siiski tennisemaailma kogu pilt.

Vanuse põhjal paljudeks gruppideks jao-

16

tuvad lapsed-juuniorid (kuni 18) ja seeniorid (35+) selgitavad endi hulgast samuti parimaid kõikides mänguviisides.

Täiendavaks mõõtmeks nendes paremusjärjestustes on ajahetk, millest alates arvestust pidada. Levinud on kaks peamist lähenemist: aegade algusest ja alates 1968. aastast. Viimane on oluline, sest selle aasta Roland-Garros oli esimene suure slämmi turniir, kuhu lubati-kutsuti nii amatööre kui professionaale.

see, et parimatele mängijatele (30 meest ja 20 naist) on osa turniire kohustuslikud ja punktid lähevad kirja isegi siis, kui tulemus hea ei olnud või näiteks tervislikel põhjustel osaleda ei saanud.

Tabelipunktid on nagu valuuta, millega mängijaid osalema meelitatakse, ning seeläbi saavutatakse palju huvitavaid matše, sest tipud kohtuvad sageli omavahel ning tennis kui spordiala on aasta ringi meedias nähtaval kohal.

Kes on maailma parim täna?

Tenniseelu ülemaailmselt korraldavad organisatsioonid ATP, WTA ja ITF on kokku leppinud, et jooksvas paremustabelis kajastuvad viimase 52 nädala tulemused.

Igal esmaspäeval tabelit uuendatakse, välja arvatud suurturniiride ajal, mis vältavad kaks nädalat.

Hetkel kehtiv edetabeli koostamise süsteem on üldiselt lihtne. Esiteks võetakse arvesse turniiri kategooriat ja teiseks turniiril saavutatud tulemust. Üksikmängu puhul liidab ATP kokku iga meesvõistleja 18 edukama turniiri punktid ja WTA iga naisvõistleja 16 edukama turniiri punktid ning mõlemale lisaks aastalõputurniiri punktid. Kitsenduseks on

Kategooriad vs. tulemused Turniiride kategooriate määramine on majanduslik-poliitiline otsus, eriti tänapäeval.

Suure slämmi turniirid on traditsiooniliselt olnud teistest kõrgemalt noteeritud, aga ülejäänu osas on toimunud ulatuslik muutumine ja areng. Üldiselt on turniiri kategooria seotud pakutava auhinnarahaga ja tänaseks päevaks on selle süsteemi struktuur peaaegu täielikult ühtlustatud. Geograafiliselt on turniirid üle maailma sobilikult laiali jaotatud.

Turniiri tulemuse hindamisel on ATP ja WTA praegu pisut erineval seisukohal.

Meestel on võitmine enam väärtustatud – finalist saab vaid 60% võitja punktidest ja poolfinalist omakorda 60% fina-

25. augustil 2013 ATP 40. aastapäeval said kokku edetabeli esinumbrid läbi aegade. Pildil on 16 edukamast 14.

Tagareas seisavad Ivan Lendl, Jimmy Connors, Ilie Nastase, Novak Djokovic, Rafael Nadal, Roger Federer, Andy Roddick ja Lleyton Hewitt, esireas on Mats Wilander, Stefan Edberg, Gustavo Kuerten, John McEnroe, Björn Borg ja Jim Courier. Pildilt puuduvad Pete Sampras ja Andre Agassi.

nnisist? listi punktidest, naistel saab finalist 70% võitja punktidest ja poolfinalist 64% finalisti punktidest. Need suhtarvud ei sõltu turniiri kategooriast, näiteks naiste turniiril veerandfinaali jõudnu saab alati 25% võitja punktidest.

Ilmselt võib küsida, kas selline tabelipidamise viis on õige. Ülimalt keeruline on hinnata, mis on parem tulemus, kas Grand Slami turniiril veerandfinaali jõudmine, olümpiamängude hõbe või Premier-taseme turniiri võit. Nende saavutuste väärtustamine võib ka mängijati olla väga erinev. Ükski süsteem, mis eeldab hinnangute andmist, pole perfektne, aga üldiselt annab edetabel piisavalt täpse pildi. Põhiliselt selletõttu, et tingimused on kõigil ette teada – mida on vaja saavutada ja kus rohkem pingutada. Keerulisemadki olukorrad on lahenduse saanud, näiteks kümnevõistlejad on suutnud kokku leppida, kumb on väärtuslikum, kas 10 cm kõrgushüppes või 5 m odaviskes, ja kahevõistlejad teavad, mitu sekundit suusarajal võrdub ühe lisameetriga hüppepikkusel.

Kas edetabelid on õiged?

Edetabelite õigsus ja õiglus sattus hilju-

ti suure kahtluse alla eriti WTA osas, kus järjest mitu mängijat troonisid maailma esinumbri kohal ühtegi Grand Slami võitmata: Jelena Janković (2008), Dinara Safina (2009), Caroline Wozniacki (2010). Kim Clijsters, kes 2003 tõusis sarnaselt esinumbriks, on hilisemate võitude ja muljetavaldava comeback’i tõttu sellest diskussioonist kõrvale jäetud. Meeste hulgas on samasugune asi juhtunud ainult korra (Marcelo Rios, 1998). Eks tulevik näitab, kas ja kuidas edetabelite koostamise põhimõtteid kohendatakse.

Edetabeli liidriks olemisest on spordistatistikud teinud omaette näitaja, kus loetakse tipus oldud nädalaid. Eraldi jälgitakse seejuures ka järjestikuseid nädalaid. Periooditi võib pilt olla väga erinev.

Roger Federer oli näiteks ATP tabelijuht üle 4 aasta(!) järjest (2004 kuni 2008) ja Steffi Graf WTA tabelijuht üle 3 aasta järjest (1987 kuni 1991), samas oli WTA tabelil ainuüksi 2008. aasta jooksul viis liidrit: Justine Henin, Maria Šarapova, Ana Ivanović, Jelena Janković ja Serena ­Williams.

Edetabelis esikohal on tänaseks olnud 25 meest ja 21 naist. Pat Rafteril näiteks kestis see rõõm ainult ühe nädala (1999).

Miks edetabeleid peetakse?

Kas ainult uudishimu rahuldamiseks? Kui 1968 amatöörid ja professionaalid samadele võistlustele lasti, ei läinud kõik sugugi libedalt. Osa professionaale ei saanud kõigile turniiridele siiski peale ja osa eelistas mängida omavahel. 1973. aastal tipnes arusaamatus sellega, et Wimbledoni boikoteeris 81 mängijat, sealhulgas 13 asetatud mängijat 16st. Küsimused, kes on õigustatud saama kutset turniirile ja kuhu keegi turniiritabelis asetada, vajasid vastust. Esialgu kasutati spetsialistide hinnangut, kuid see ei tundunud piisavalt erapooletu.

Meeste osas hakati tänaseni ulatuvaid edetabeleid koostama 1973. aastal, naiste osas 1975. aastal. Praegu toimib edetabelite pidamine nagu kellavärk, kuid oli aeg, kui edetabeleid iga nädal välja ei antud, ja isegi selline aeg, kus neid oli kor-

raga mitu. Tagantjärele tarkusena on hea tõdeda, et tennisistid suutsid end vabaks võidelda, muidu oleks olukord võinud jääda samasuguseks, nagu täna on näiteks profipoksis, kus promootorid ruulivad ja igaühel on oma tšempion.

Tänapäeval on kõik tippsportlased professionaalid ja tenniseelu on edetabelite kaudu korraldatud nii, et tennisistid võistlevad muude spordialadega võrreldes suhteliselt tihti: esisaja mängija osaleb tavaliselt rohkem kui 20 turniiril aastas. Tipud mängivad hooaja jooksul kokku umbes 80 matši, esisaja keskmikud umbes 50 matši.

Edetabelit eirata ei ole võimalik, sest sellest sõltub asetus turniiridel. Mõned mängijad on kurtnud, et võistlusgraafik on liiga tihe, kuid puududa ka ei taha. Sportlased teenivad edetabelit ja edetabel neid.

Pealtvaatajaile see sobib.

Peeter Värnik

Enim nädalaid meeste edetabeli esikohal 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Roger Federer Pete Sampras Ivan Lendl Jimmy Connors John McEnroe Björn Borg Rafael Nadal Andre Agassi Novak Djokovic Lleyton Hewitt

302 286 270 268 170 109 102 101 100 80

Enim nädalaid naiste edetabeli esikohal 1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

Steffi Graf 377 Martina Navratilova 332 Chris Evert 260 Martina Hingis 209 Monica Seleš 178 Serena Williams 154 Justine Henin 117 Lindsay Davenport 98 Caroline Wozniacki 67 Victoria Azarenka 51

Eestlaste saavutused edetabelites Andres Võsand jõudis ATP edetabelis 81. reale (1989), Jürgen Zopp võitles end möödu­ nud sügisel 71. positsioonini.

Kaia Kanepi parimaks on 15. tabe­ likoht möödunud aasta suve lõpus.

Piret Ilves on hetkel suurepärasel positsioonil: naiste 40+ arvestuses paarismängu tabelijuht ja üksikmängu 10.

17

Mart Poom: Minu lemmik­ spordialadeks on lapsest peale olnud jalgpall, korvpall ja tennis.

Mart Poom osales suvel heategevus­ turniiril Rixos Cup.

Mõnedki endised sportlased on tippspordist loobudes enda jaoks avastanud tennise. Miks?

“Tennis on nii ilus mäng ja seda saab mängida kõrge vanuseni,” põhjendab Mart Poom. “Mina otsustasin tennise kasuks, sest jalgpall ja tennis on tegelikult väga sarnased,” lisab ta.

Kaua oled tennist mänginud? Kas varem ka olid reketit käes hoidnud?

Võtsin reketi esimest korda kätte päris noorena, nii kümneaastasena, siis kui mängisin Lõvide meeskonnas. Käisime Viljandis laagris ja seal olid järve ääres jalgpallistaadioni kõrval ka tenniseväljakud. Õhtuti, kuigi olime teinud päeval kaks treeningut, käisime seal toksimas. Treener Ubakivi soovitas, sest jalgpallis ja tennises on jalgade töö väga sarnane ja tennisemäng mõjub väga hästi koordinatsioonile.

Aga hiljem tegevjalgpallurina?

Tennisemängimiseks polnud tollal selliseid võimalusi nagu praegu. Risto Kallastega käisime vahel mängimas. Inglismaal olles sai ka mõned korrad trennikaaslastega tennist mängida.

Kui tihti treenid? Kes on treener?

Tennis on mulle väga südamelähedane ja leian sealt väga palju sarnasusi oma alaga. Jalgpall on küll meeskondlik mäng, aga väravavaht on ikka oma otsustega üksinda, tuleb mõelda igale löögile eraldi, mitte tulemusele. Nii ka tennises.

Paljud tippsportlased (Sei, Nool, Levandi, Markvardt) valivad teiseks spordialaks tennise. Kas võtate vahel omavahel mõõtu ka?

Oleme vahel samadel heategevusturniiridel mänginud, aga otsest võistlust pole olnud. Ma arvan, et mul läheks nende vastu raskeks, sest nemad lõpetasid tippspordi minust varem ja on kauem tennisega tegelenud.

Milline spordiala annab parima baasi, rohkem eeliseid?

Nüüd olen paar aastat regulaarselt üks kord nädalas Tanel Luka käe all treeningutel käinud. Kui kaks korda nädalas tenniseväljakule jõuan, siis on eriti hästi.

Pallimängud, sest silma-käe koordinatsioon ja väljakutunnetus on neis kõigis oluline. Jalgpallis ja tennises on väga sarnane jalgade töö: küljele liikumised, palli taga koha valik jne.

Miks tennis?

Kas teisi jalgpallureid ka mängib?

Minu lemmikspordialadeks on lapsest peale olnud jalgpall, korvpall ja tennis.

Korvpallitrennis ma lapsena käisin, jalgpallis ka, nüüd on tennise kord. Tennis on nii ilus mäng ja seda saab mängida kõrge vanuseni.

18

Andrei Stepanov mängib regulaarselt, temaga olen tihti mänginud, aga tavaliselt saan ta käest pähe. Kostja Vassiljev mängivat ka, aga temaga ma kohtunud ei ole. Eesti koondise välissõitudel olen paar korda mänginud peatreener

Tarmo Rüütliga. Ja siis mängib ka mänedžer Tarmo Lehiste.

Väravavahi trumbid on liikuvus, koordinatsioon, reaktsioonikiirus.

Lisaks veel pikkus (195), sind võrgus üle mängida on vist suhteliselt võimatu?

Jah, võrgumäng on mu trumbiks, aga kogenud mängumehed mängivad minust lihtsalt mööda ja üle, kui ma eelneva löögi liiga nõrga või lihtsa löön.

Ega füüsilised eeldused pole need, mis mängivad, tennises loevad oskused palju rohkem, eeldused lihtsalt aitavad kaasa. Reketi ulatus on küll suurem kui kätel, aga kiirused on tennises hoopis suuremad. Mängima peaks palju rohkem, ma teen tööd selles suunas.

Kuhu tasemele tahaksid jõuda?

Mingit eesmärki ma seadnud ei ole. Hetkel tegeleb treener minust lapsepõlves iseseisvalt valesti õpitud liigutuste välja juurimisega. Serv on mul kehvake, seda tahan kindlasti parandada. Tunnen rõõmu, kui mõni element õnnestub.

Kumba eelistad, kas üksikmängu või paarismängu?

Esialgu meeldib üksikmäng. Võtan ten-

Foto Tanel Meos

Kas tipptennist ka vaatad? Kes on lemmikud?

Vaatasin tennist juba lapsepõlves, niipalju kui Soome või Eesti televisioon seda üle kandis. Minu vaieldamatu lemmik oli Stefan Edberg just oma külmaverelise mängustiili poolest. Nüüd on minu lemmik Federer, tema tehnika on nii laitmatu, aga kahjuks tal enam nii hästi ei lähe.

Kas oled mõnel suurvõistlusel ka käinud?

Kahjuks ei ole, ei jõudnud ka Londonis elades Wimbledonile. Aga nägin heal tasemel tennist Sunderlandis, seal toimusid WTA turniirid, kus ma kahel korral käisin. Ühel aastal sain kaasa elada Kaia Kanepile ja teine kord Margit Rüütlile.

Kuidas eestlaste sporditase hetkel tundub?

Elan Eesti sportlastele väga kaasa, eriti pallimängudele. Jalgpall, korvpall ja tennis on väga suured alad, saavad üle maailma palju kajastamist, ning meie oma väikese riigiga oleme nendel aladel jõudnud nii kõrgele tasemele – see on palju suurem ja võimsam, kui ükski poliitik suudaks.

Kas näed silmapiiril ka uut Mart Poomi?

nist kui treeningut, tahan koormust saada ja liikuda.

Kas liigatennise peale ka oled mõelnud?

Selle jaoks pole mul aega, olen kolme lapse isa ja mul on omad kohustused. Liigamängud on nädalavahetustel, mil üritan olla pere käsutuses. Mu vanemal pojal on siis tihti jalgpallivõistlused, kus ma temaga kaasas käin.

Kuidas on su pere suhe tennisega?

Abikaasa Lissel Inglismaal paar aastat mängis, aga nüüd on ta hõivatud Patricku (1) tegemistega. Kui poiss suurem, siis ilmselt hakkab uuesti tennist mängima. Markus (14) mängib jalgpalli, aga ka tennis pole talle võõras. Olen temaga isegi pereturniiril koos mänginud. Keskmine poeg Andreas (9) käib USTAs tennisetrennis ja talle meeldib väga.

Kui sa pead silmas Premier League’is mängimist, siis ma usun ja loodan, et ma ei jää ainsaks eestlaseks, kes seal on mänginud. Aga on ka teisi tugevaid liigasid.

Minu tasemel mängija on meil olemas – Ragnar Klavan. Mängida Bundesliga meeskonna põhikoosseisus on väga kõva sõna.

Venemaa tippklubides mängivaid Vassiljevit ja Pareikot ei tasu samuti alahinnata.

Külli Värnik

TULE MÄNGI TENNIST TONDIRABA TENNISEKESKUSES

JA SULGPALLI

TALLINNA KÕIGE UUEMAS SULGPALLIHALLIS! LASTE JA TÄISKASVANUTE TREENINGUD

Marek Varblane tel 5622 6002 www.tennisekool.ee

Kristo Kasela tel 5624 2282 www.sulgpallikool.ee

19

fotod erakogu

Tenniset

on igale tas Seila ja Peeter Saks Tallinna tenniseklubist Pallas: “Tennisemängu algust on raske dateerida. Sõpradega olime paar korda aastas palli kõksinud juba ammu, aga treeneriga hakkasime mängima kuus-seitse aastat ta­ gasi. Kolm aastat tagasi asutasime tenniseklubi Pallas ja tennisehuvi on aina süvenenud.

Osaleme võimalikult paljudel meie oma klubi turniiri­ del, viimase aasta jooksul on Pallas korraldanud üle 30 ürituse – turniirid, laagrid, sõpruskohtumised teiste klu­ bidega jne. Kindlasti katsume osaleda n-ö harrastaja­ te suurturniiridel DNB Open talvel Tallinnas ja Euronics Est-Trans Cup suvel Pärnus, lisaks segapaarismängu lii­ gas Mixtuur, Pärnu Kuld ja Dunker liigades, Rocca al Mare öö- ja BBQ-turniiridel ja ka Eesti liigatennise tur­ niiridel. Kõikidel nendel on oma võlu ning uusi turniire tuleb pidevalt juurde. Nii et mängimist jagub, aga kah­ juks alati igale poole ei jõua.

Turniiride korraldus on Eestis väga heal tasemel ja kõik püüavad neid üha paremini teha. Ja tundub, et rahvale meeldib, sest aastast aastasse on mängijate arv kasva­ nud. Hea turniir peab kulgema ladusalt, on hea, kui pa­ kutakse sööke ja jooke, ning eriti hea, kui turniiriga käib kaasas ka korralik pidu. Turniiride osavõtutasu eest saab osaleja tavaliselt palju rohkem vastu kui sellesama raha eest trenni tehes.

Tugevusgruppidesse paigutamine on alati emotsioone kruviv teema, üldjoontes on see hästi paigas, aga alati satub tabelisse paare, mis tekitavad palju kõmu. Samas võib nentida, et enamasti arvatavalt ilmselged soosi­ kud ei võida, pigem võib isegi väita otse vastupidist.”

Valeri Kondratjuk (pildil vasakul) koos Genadi Nikolajeviga. Äsja lõppenud neljanda liiga üldvõitja Valeri Kondratjuk Jõhvist: “Sattusin tennisesse juhuslikult.

Väimehe kihutusel ostsime tennisereketid ja hakkasime

20

Eestis on harrastussport viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud.

Seda kinnitab lugematu arv jooksu-, kepikõnni-, ratta-, suusa-, võrkpallija muid spordiüritusi. Tegemist pole pelgalt trendi pärast asja viljelemisega või statistikaga, vaid inimesed aduvad, et hea enesetunde ja parema tervise üks võtmesõnu on sportimine.

K

ui tervisejooks võib tunduda üpris monotoonse tegevusena, siis vaba aja sisustamine mõne pallimänguga on vaieldamatult üks paremaid alternatiive – tagatud on aktiivne liikumine ja mitmekülgsed emotsioonid. Seoses Eesti tennise 100 aasta juubeliga on meil täna luubi all tennis.

Huvilisi on, jätkuks vaid baase Vaatamata ala kallidusele ja sisehooajal (mis moodustab paraku enamiku aastast) piiratud mänguvõimalustele on tenniseharrastajate arv Eestis pidevalt kasvanud – mitteametlikult peaks see küündima 10 000ni. See trend kindlasti jätkub, kuid üheks eelduseks on uute tennisebaaside tekkimine, ses osas on suur potentsiaal regionaalsetel keskustel, eriti Tartul, aga eks ka Tallinna mahub neid veel juurde.

Kui juba tennisereket pihus ja päris algaja staatusest edasi jõutud, soovitakse end proovile panna ka võistlustel. Selleks on Eestis hulk võimalusi. Alates tenniseklubidest, mis korraldavad kindlatel nädalapäevadel niinimetatud seltskonnatennist punktidele, kuni võistlussarjadeni.

SEB Tallink Liigatennis Võistlussarjadest suurim on SEB Tallink Liigatennis – mehed ja naised on seal jaotatud eri tasemegruppidesse ja sari toimub Eesti Tennise Liidu egiidi all. Vähemalt üks kord aastas toimub seal rotatsioon, mis tähendab, et taset tuntavalt parandanud ja heade tulemustega mängijad tõstetakse aste kõrgemale.

Meestel on käesoleval hetkel neli liigat ja naistel kolm, turniire koguneb aastas ligemale kakssada (üksik- ja paarismäng).

Igal aastal selgitatakse kõigis neis välja paremusjärjestus, kusjuures punktisüsteem sarnaneb oma ülesehituselt profitennise (ATP, WTA) omaga. Suurim erinevus seisneb vahest selles, et liigades läheb arvesse vähem turniire, veidi alla poole. Võistlussari võimaldab tennisehuvilistel end proovile panna võistlussituatsioonis, paremini hinnata harrastajate tugevust ja loob üsnagi objektiivse pildi kogu harrastustennises toimuvast.

Võistlemine annab kogemust Praktika näitab, et pelgalt ilusa löögitehnikaga ei pruugi võistlustel häid tulemusi saavutada. Vaatamata suhteliselt sarnasele treeningmetoodikale mängib iga inimene tennist isemoodi,

urniire

asemele

eriti hästi ilmneb see võistlustel, kus lisaks omandatud mängutehnikale lisandub psühholoogilise ettevalmistuse ja füüsilise vastupidavuse faktor.

Seega on hädavajalik oma võimete õige hindamine ja piirkoormuste tunnetus, et vältida vigastusi. Iga arvestatava treeneri üks mõttetera harrastajale kõlaks nii: “Punkti peale mäng ja võistlemine erineb märgatavalt tavalisest treeningust...”

Liigatennise karussellis osaledes leiab harrastaja vajaduse korral endale sobivaid ja erineva mängustiiliga treeningpartnereid. See pole vähetähtis, sest siinkirjutaja poole pöördutakse pidevalt abipalvega treeningpartnerite otsingul.

Algajatel liigatennisesse asja ei ole Liigade madalamates tasemegruppides osalevad edasijõudnud harrastajad. Seda seetõttu, et päris algajatel sinna siiski väga asja pole, sest eeldatakse, et elementaarne mänguoskus ja personaal­ se treeneri soovitus võiks ikka tagataskus olla. Võistlusküps tase saavutatakse eri ajaga, mõni on juba paari kuuga valmis, teisel võtab see aega aastaid. Eelkõige mõjub harrastaja eelnev taust.

Näiteks muude pallimängudega tõsisemalt tegelenud õpivad kii-

mängima. Pidasime omavahelistest mängudest arves­ tust, seejärel tekkis soov ka teistega proovida ja aren­ gus edasi liikuda. Ida-Virumaal tegutsev treener Oleg Belehhov soovitas kätt proovida üle-eestilises võist­ lussarjas. Mina ei teadnud enne sellest midagi, end kurssi viinuna tundus õige ja sobiv asi olevat. Narvas toimus kolmanda liiga turniir, osalesin ja nii see prot­ sess käima läkski.

Turniire on palju ja eri linnades, vahel tuleb päris pik­ ki vahemaid läbida, kusjuures esimene aasta muudkui kaotasin. Ei jätnud jonni ja nii õnnestus mul sel aastal koguni neljanda liiga sari ära võita. Meeldib väga, kor­ raldus on paindlik, erinevad vastased ja tasemegrup­ pide ülesehitus loogiline.

Nüüd tahan lapselapsed ka tennist mängima pan­ na. Üks asi on lihtsalt treenida, teine võistelda.

Võistlemisel tuleb kasuks usk oma võimetesse, kor­ ralik füüsiline ettevalmistus, oskus taktikat muuta ja kindlasti psüühiline vastupidavus. Need näitajad lii­ gaturniiridel osaledes paranevad. Mõned harrastajad mängivad näiliselt tugevalt, aga neil puudub mänguli­ ne tarkus.”

Aktiivne teise liiga mängija Toomas Liiva Tallinnast: “Tennisega alustasin alles viis aastat tagasi. Käisime koos naisega Nõmme TK väljakutel Hannes Raschinski juures tennise algtõdesid omandamas. Trennis puu­ tusime kokku teiste harrastajatega ja üks liigamängija soovitas mul ka võistlustel võimeid proovida. Treener julgustas samuti. Alustasin kolmandast liigast, nüüd olen juba arvestatav tegija teises liigas.

Liigaturniiridel motiveerib mind osalema äge ja ­kirju seltskond, saab väga erinevate vastastega ­mängida

21

ning enda tase tõuseb märgatavalt. Parima võistlus­ kogemuse saad just liigatennisest, see loob ­baasi.

Tugevusgrupid on üsna hästi paigas, neljanda lii­ ga juurde tegemine kaks aastat tagasi oli õige käik ja mängijate üleviimised liigade vahel õigustatud.

Liigatennise olemasolu lihtsustab märgatavalt muude turniiride – näiteks Euronicsi Est-Trans Cup ­augustis – korraldajatel reglemendi paika panemist. Muul ­juhul oleks see väga raske ja tõenäoliselt kaasneks palju segadust ja ebaõiglust. Sest mõni “kavalpea” tahab mängida nõrgematega ühes rühmas, et võita...”

Naiste kolmanda liiga liider Kristiina Koel Tallinnast: “Minu kokkupuude tennisega on olnud kaootiline.

Väikese tüdrukuna tennisetreeninguid alustades ei saanud asjast asja. Pärast kaht aastat seina vastu ja õngeridva küljes palli tagumist ei tundunud see õige ala olema. Aga miski jäi hinge kripeldama ja esime­ ne nn tagasitulek tennise juurde oli 90ndate keskel, kus tuttavatega sai võetud tennise algkursuseid, aga elutempo… ja varju jäi tennis ka seekord. Öeldakse, et kolm on kohtuseadus. Kolmas tulemine tennise juur­ de on jäädavalt! Olen pidevalt mänginud üle kolme aasta ja ei kujutaks elu ilma tenniseta ette.

Alustasin, nii nagu paljud, ikka treeneriga. Aga min­ gil hetkel on hea oma mugavustsoonist välja astuda ja õpitu ka proovile panna ja leidsin enda jaoks liiga­ tennise. Alustasin võistlemist naiste üksikmängu kol­ mandas liigas.

Esimese hooga võib turniiri nimi kohutada, aga see, mida see tenniseharrastajale annab, on hindamatu.

Sa arened selle ühe päeva jooksul rohkem kui kuu ae­ ga trenni tehes. Minu esimesed liigamängud lõppesid kaotustega, aga see ei heidutanud.

Olen liigatennises osalenud 2,5 aastat, umbes seits­ mel turniiril aastas, ja selle aja jooksul on tennisemän­ guoskused arenenud ja paranenud, mille märgiks on kena karikarivi kodus kaminal. Olles pikalt mänginud naiste kolmandas liigas ja jõudes viimasel ajal üha rohkem ka finaali, tekkis mõte ennast proovile panna ka teises liigas. Algus oli ikka sama raske kui esimest korda kolmandasse liigasse mängima minnes.

Suurim erinevus nende liigade vahel on mängutase, teise liiga esimese ringi mängu võib vabalt võrrelda kolmanda liiga poolfinaali või finaaliga. Mängijad on stabiilsemad, mängupilt on ilusam, mängud on palju strateegilisemad ja kannatust peab rohkem olema, et leida võimalus punkt kätte saada.

Minu eesmärk on arendada edasi ka oma paarismän­ guoskust ja võtta osa mõnest suurest turniirist, DnB Open või Euronics – aga seda näitab aeg!

Ja eriti hea meel on selle üle, et mu poeg on en­ da jaoks leidnud tennise ja loodetavasti saame varsti koos mängida. Täna tema juba õpetab mind, kuidas “top-spinni” lüüa.”

remini. Ehk just treenerid, kelle juures omandatakse tennise tõdesid, oskavad kõige paremini hinnata harrastaja võistlusvalmidust. Fakt on see, et ilma turniiri adrenaliinita on võimatu saada täit ettekujutust tennise spetsiifikast ja selle tegelikust keerukusest.

Teises liigas osalemiseks peab olema juba väga heal tasemel harrastaja, mistõttu sinna jõudmine on omamoodi kvaliteedimärk. Liigatennise kõrgeimas grupis löövad kaasa peamiselt need, kes lapsepõlves pikemalt tenniseõpet saanud, ja endised tegevmängijad. Neile lisanduvad veel täiseas tennisega alustanud andekamad ja reeglina sportlase taustaga harrastajad. Hea näitena väärib äramärkimist Kaia Kanepi endine treener Silver Karjus või mõned seeniormängijad, kes on harrastajana alustanuna hiljem tõusnud oma vanuseklassis Eesti meistriks (nt Vello Kuhi, Tiit Lehtmets, Oleg Shevtshuk jpt).

Võistlussarjad paarismängijatele Lisaks pikemalt kirjeldatud SEB Tallink Liigatennisele eksisteerib veel paar arvestatavat sarja harrastajatele ja endistele tegevmängijatele. Pärnakad korraldavad Kuld & Dunker Liigat, kus võisteldakse kahes tugevusgrupis. Pearõhk on siin paarismängul. Segapaarismängu (naine-mees) fännidele peetakse juba aastaid Mixtuuri, mille etapid toimuvad Eesti eri linnades, ja tasemegruppe on sellest aastast kolm, et ka väiksema mängukogemusega inimesed saaksid kaasa lüüa.

Ajapikku ongi välja kujunenud, et osale tenniseharrastajatele meeldib rohkem seltskondliku paarismängu turniiri formaat, kus reeglina sotsiaalne läbikäimine tihedam, sportimisele järgnev ajaveetmine lõbusam ja mitmekülgne auhinnalaud.

Esiletõstmist väärivad sel aastal 10. korda toimunud Euronics Est-Trans Cup ja DNB Cup, kusjuures Euronics Est-Trans Cupil püstitati ka osavõtjate rekord – 218 mängijat! Veel peetakse Eestis ridamisi suure osavõtjaskonnaga kutsetega turniire: Liviko Cooler Cup, Quattromed Cup, Angerjaturniir, BMW Cup jpt. Ka eelloetletud turniiridel on mängijate taseme hindamisel heaks spikriks Liigatennise turniiride tulemused ja spetsiaalselt loodud ekspertkomisjonid. Vastasel juhul oleks ülimalt raske määrata kellegi kuuluvust mingisse tasemegruppi, eriti veel paarismängus.

Mainimata ei saa jätta alates 55 aasta vanustele seenioridele korraldatavat Seeniortennise sarja. Kolmandat hooaega toimuv sari pole küll massiline, ent avatud kõigile, kel piisav vanus turjal.

Profiga koos väljakul Tennise omapära seisneb veel selles, et mängija, kes võidab konkreetset vastast kindlalt, võib omakorda kaotada seda vastast alistanud mängijale. Seetõttu teatava “maatriksi” ja ranking’u olemasolu aitab korraldajaid turniiride reglemendi koostamisel. Nii tagatakse sportlikku intriigi ja välditakse suuri kõikumisi mängijate tasemes. Kui nõrgemal tennisistil on endast palju tugevamaga huvitav mängida, siis tugevamal reeglina mitte. Pealtvaatajatele on kõige põnevamad need võistlusklassid, kus proff mängib koos harrastajaga. See on praktiliselt ainus variant, kui harrastaja saab oma nahal kogeda tipptennist ning tunnetada valitsevat tasemevahet. Ülaltoodud jutust nähtub, et tenniseharrastajale on Eestis loodud väga head tingimused võimete testimiseks eri tasandil ja võimalus valida just need turniirid, mis sobivad oma ülesehituselt kõige paremini. Tenniseharrastuse vahendusel on tekkinud omanäoline sotsiaalne võrgustik, mis ühendab eri taustaga inimesi.

Toomas Kuum

22

Jalad on meie põhiline alustala igapäevases liikumises. Hoides oma jalalabad terved, ennetad kaasnevaid põlve-, selja- ja liigesevalusid.

Alates kanna mahapanekust kuni äratõukeni, annab Sidas-e tallatugi jalale unikaalse mugavuse, stabiilsuse ja toetuse.

Mis tahes pinnal joostes kaitseb tallatugi vigastuste, põrutuste ja hõõrdumisel tekkivate villide eest. Tallatugi toetab nii piki-kui ristivõlvi ja hoiab hüppeliigest oma õiges asendis.

Kui tavaliselt valmistatakse tallatugesid puhtalt meditsiinilistel põhjustel või spordi jaoks (mille eesmärk on eelkõige mugavus), siis meie oleme need kaks asja kombineerinud ning valmistame tallatoed 100% indiviuaalselt inimese jala jäljendit, digitaalse koormustesti tulemust ning jala iseärasusi arvesse võttes. ‘’Tennis’’ mudel on välja töötatud mitmete professionaalsete tennisistide poolt. See on valmistatud eesmärgiga kaitsta ja toetada jalga mängimise ajal mis tahes suunas liikudes.

Meilt tellides saab klient kaasa oma enda jalgadest tehtud positiivid. Järgmise paari tellimiseks ei ole vaja teha muud kui tuua need meile, ning me valmistame ootetööna (u 20 min) uue tallatoe paari vastavalt kliendi soovile.

www.gadox.ee  Jalalabale lasuva surve mõõdistamist jalalaba neljas eriosas (kand, keskvõlv, pöid, varbad) nii dünaamilises kui ka staatilises olekus;  Tulemust analüüsida 2D ja 3D versioonis;  Salvestada kõnnimudel (ROP) ja analüüsida kõnnimudelit õige telje suhtes kraadides;  Seade mõõdistab täpselt labajala pikkuse ja laiuse, mis on eriti oluline kliendile õigete jalatsite ja sisetaldade valikul;  Saadud raportitulemusi arvestades on võimalik tellida individuaalsed sisetallad igapäevaseks kasutamiseks kui ka erinevaks otstarbeks nagu näiteks jooks, kõnd, tennis, golf, suusatamine, rulluisutamine, jalgpall jne;  Mõõdistamine võimaldab määratleda jalalaba probleemsed piirkonnad ja valida õiged tallatoed ning jalatsid (sh. kliendid, kes põevad diabeeti, reumatoidartriiti või kelle jalalaba on deformeerunud);  Andmed salvestatakse andmebaasi. Andmebaas võimaldab erinevatel aegadel tehtud uuringute tulemusi Jalalaba diagnostikat teostatakse Türi 10c, Tallinn eelregistreerimine tel. 650 1322 E. - R. 9.00 - 16.00 võrrelda.

AS Gadox Türi tn. 10C Tallinn

Tel: 6 501 322 Fax: 6 501 323

E-post:info@gadox.ee E-R 9.00-16.00

23

Värvilised imeteibid Käib mäng. Pingelises pallivahetuses mängija libastub ja ta näole ilmub valugrimass. Ta läheb longates väljakult minema ja naaseb mõne aja pärast, sinised teibid ümber hüppeliigese, ning jätkab mängu, nagu poleks midagi juhtunud.

Tuttav pilt, kas pole? Üha sagedamini ilmub väljakule mängija juba eelnevalt teibituna.

Mis imevägi nendes värvilistes ribades on?

K

inesioteipimise töötas rohkem kui 25 aastat tagasi välja dr Kenzo Kase Jaapanis. Dr Kase oli juba 70ndatel otsinud uusi lahendusi, mis aitaks sportlasi traumade korral. Ta tegi oma praktilise töökogemuse alusel järelduse, et valu on põhjustatud lihaste ja müofastsiaalkudede düsfunktsioonist liigeste ümber. Tuginedes sellele avastusele, arendas dr Kase KT meetodit keha iseenesliku tervenemise protsessi toetamiseks ja normaalsete funktsioonide taastamiseks nendes kudedes.

Meetod jõudis esimest korda avalikkuse ette 1988 Souli olümpiamängude ajal. Eestis tutvustati KT meetodit esimest korda 2006. aastal. Uurisime täpsemalt kinesioteipimise kohta füsioterapeut Sirli Hinnilt.

Miks on KT meetod nii efektiivne?

K-taping ehk kinesioteiping on tehnika, mis erinevalt klassikalisest sporditeibist toetab ja stabiliseerib liigeseid ja lihaseid vere- ja lümfiringet takistamata ning liigutuste ulatust piiramata.

E,T,N,R 9.00 - 17.00 K 9.00 - 19.00, L 10.00 - 13.00 Tartu mnt 32 Tallinn 10115 Tel 600 0666

Kuidas teip töötab?

• Ortopeedilised tugisidemed (ortoosid, korsetid) • Songavööd/bandaažid • Amoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu • Ravisukatooted • Valmislahased (sõrme, käe, jala) • Silikoonist ortopeedilised abivahendid • Ortopeedilised jalanõud, tallatoed • Taastusravivahendid • Nahahooldusvahendid • Inva- ja liikumisabivahendid Isikliku Abivahendi Kaardiga müük ja laenutus soodustatud tingimustel.

Empatrax OÜ Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: info@invaabi.ee E-pood: www.invaabi.ee

24

Trauma ja ülekoormuse puhul tekib kudedes põletik ja turse. Vaba ruum naha ja lihase vahel surutakse kokku ja lümfivedelik kuhjub lümfiteede ahenemise tõttu. See omakorda tekitab surve valuretseptoritele ja tagajärjeks ongi valuaisting.

Kinesioteibi eesmärk sellisel puhul on nahka tõsta, et paraneks lümfivedeliku äravool. Teip asetatakse nahale sellises asendis, kus teibitav piirkond (nahk ja lihaskude) on venitusasendis, samas teipi ennast ei venitata. Tagasi normaal­asendis, moodustavad teip ja selle all asetsev nahk väikseid kortsukesi. Selline efekt tõstab nahka ning suurendab vaba ruumi naha ja nahaaluse koe vahel, mille tulemusel paraneb lümfivedeliku pääs lümfiteedesse, mis omakorda vähendab stimulatsiooni naha valuretseptoritele.

Kokkuvõttes alanevad kinesioteibi toimel turse ja valu ning kiirenevad paranemisprotsessid. Inimene saab oma kehaosa kasutada normaalselt ja valuvabalt, väheneb võimalus valest asendist tingitud kompensatoorsete liigutuste kasutamiseks (nt lonkamine), mis põhjustavad ülekoormust teistes lihasgruppides. Inimene saab jätkata töötamist, treeninguid või taastusravi.

Fotod: AP / Reuters / Scanpix

Tennisistidest on värviliste teipidega silma jäänud Li Na, Novak Djokovic, Rafael Nadal, Agnieszka Radwańska, Serena Williams jpt.

Mis vaevuste puhul see aitab?

Kinesioteip sobib traumade ja ülekoormusvigastuste puhul, lihaspinge, turse ja valu leevendamiseks. Häid tulemusi olen saanud näiteks selliste levinud ülekoormusvigastuste puhul nagu kannakõõluse põletik, epikondüliidid, põlve, õla ja lülisamba piirkonna probleemid ning karpaalkanali sündroom – tüüpiline korduvate liigutuste tagajärjel tekkinud närvi pitsumine randme piirkonnas.

Lisaks on see hea abivahend lõikustest ja traumadest (nt lihasrebendid, venitused, nikastused) taastumisel. Oskusliku kasutamise puhul saab kinesioteip aidata kaasa lümfiturse ja ka hematoomide ehk verevalumite kiiremale imendumisele ning armide paranemisele. Samuti on kinesioteip hea vahend traumade ennetamisel ning paljud sportlased kasutavad seda korduvvigastuste vältimiseks näiteks hüppeliigese puhul.

See efektiivne ravivorm on muutunud püsivaks osaks vigastuste ennetamisel ja

Mis on kinesioteip?

• 100% puuvillast • lateksivaba, ei sisalda farmatseu­ tiliselt aktiivseid või liimuvaid aineid ning seetõttu naha jaoks neutraalne • võimaldab nahal hingata • paksus ja raskus on ligilähedane naha omale • saab kanda uuesti paigaldamata kuni 10 päeva • võimaldab ulatuslikku liikumist ja ei piira nagu tavaline sporditeip • elastsusomadused toetavad lihast ja vähendavad lihasväsimust • veekindlus ja hingavus võimalda­ vad pikaajalist kandmist • 130–140% elastne

taastumisel nii maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude ajal kui ka füsioterapeutide seas taastusraviasutustes.

Kas K-teip on vaid sportlastele?

Kui varem kasutati kinesioteipi rohkem spordivaldkonnas, siis praegu on 3/4 kasutajatest mittesportlased. K-teipi kasutatakse igasuguste lihas-skeletisüsteemi vigastuste ja kahjustuste (seljatraumad, pingevalud, jala- ja käetraumad) ravimiseks ning see on laialt kasutusel ka taastusravis.

Tavaelus soovitatakse kinesioteipingut proovida eri elukutsete esindajatel – juuksurid, raamatupidajad, klienditeenindajad – kõigil, kellel tuleb oma töös kokku puutuda sundasendi ja lihaspingetega.

Ameerikasenim enim Ameerikas müüdud müüdudsporditeip sporditeip nüüd Ameerikas enim nüüdka kaEestis!

Eestis! müüdud sporditeip nüüd ka Eestis!

Teipe on eri värvi, on neil mingi vahe?

Sama firma eri värvi teipidel koostise ega omaduste erinevust ei ole. Õige teibi aplikatsioon on esmatähtis ja teibi värvi tuleks võtta kui täiendavat positiivset aspekti, näiteks punane – aktiveeriv, stimuleeriv; sinine – rahustav, pehmendav. Küll aga võivad eri teibibrändide tooted erineda oma elastsusomaduste ja nahal püsimise poolest.

Kas võib ennast ise ka teipida?

Eelduseks selle teraapiameetodi praktiseerimisel on teadmised anatoomiast ja füsioloogiast. Esimest korda kinesioteipi kasutades soovitan konsulteerida vastava koolituse saanud spetsialistiga, kes juhendab sobiva aplikatioonitehnika valikul ning õpetab teipi õigesti kasutama.

Kas teipimine on kallis?

Eri asutustes on teenusel eri hind. Teipimine sõltub materjali kulust ja hind jääb tavaliselt 3–10 euro vahele. Tihti on kinesioteipimine füsioteraapiaprotseduuri hinna sees.

Külli Värnik

Maaletooja: OÜ Monger Baltic www.monger.ee Maaletooja: info@monger.ee OÜtelMonger Baltic 650 6315

www.monger.ee

Osta kohe veebipoest info@monger.ee Maaletooja: www.kt-tape.ee

650 6315 OÜ tel Monger Baltic

www.monger.ee Osta kohe veebipoest info@monger.ee www.kt-tape.ee tel 650 6315 Osta kohe veebipoest www.kt-tape.ee

25

26

Seeniortennis – kasu inimesele ja kasu tennisele

E

nn Kunila on ehe näide sellest, et tennisega alustada pole kunagi hilja. “Seeniortennises on vähem tähtis see, millal mänguga alustasid, tähtsam on see, kui sageli sa tennisega tegeled ja kui vastupidav on sinu füüsis,” ütleb eelmisel aastal paarismängus oma vanuseklassis koos Sven Evinguga Eesti meistriks tulnud üks Eesti seeniortennise eestvedajatest.

erakogu

Kas seenioride hulgas on rohkem mehi või naisi?

Naisseeniorid võiksid rohkem võistlustel osaleda. Selles vallas on veel palju vaja ära teha.

Kui vanalt algab seeniortennis?

Seeniortennis algab 35+ vanusegrupist ja superseenior alates 60+. Kõige vanem vanusegrupp on 85+. Eraldi superseenioride klass on tekitatud kahel põhjusel: ühelt poolt sellepärast, et muidu oleks turniiridel väga palju rahvast ja turniire oleks raskem korraldada, teisalt sellepärast, et samaealistel on mõttemaailm ja väärtushinnangud sarnasemad.

Seeniortennises ei tasu vanu alahinnata. Minu arust on kõige kõrgem tase meeste superseenioridel 65+, ja see on sellepärast, et muust elust tõmmatakse tagasi ja pühendutakse rohkem oma lemmikalale. Selles vanuses võivad küll kaduda kiiruslikud ja vastupidavuslikud omadused, aga seda enam panustatakse löökide täpsusele ja seda ka treenitakse.

Kas 35 liiga vara ei ole seenioriks nimetada?

Ei, kindlasti mitte, muidu jääks ju võistlemisse vahe. Oht on selles, et 35sena sinust enam noortega mängijat ei ole ja kui sind seeniorid enda rüppe ei võta, siis sa võib-olla lõpetad tennisega.

Milleks seeniortennis vajalik on?

Seeniortennis – see on kasu inimesele ja kasu tennisele. Kasu inimesele, see on päevselge. Kui harrastada tennist päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse, siis inimese füüsis on hea ja tervis korras.

Aga kasu tennisele unustatakse tihti ära. Seeniortennis eeskujuna on väga oluline, sest sellega pannakse paika traditsioon. Kes on tänased tennisemängijad?

Need on lapsed, kelle vanaema ja vanaisa mängisid, kelle emad-isad mängivad.

Põlvkondade järjepidevus on väga tähtis, sest siis sportlikud eluviisid juurduvad.

Mina olen tennisepisikuga nakatanud nii

tiivsem suhtlemine käib tenniseklubides.

Minu üleskutse oleks, et klubitennises peaks rohkem arvestama vanusegruppidega. Siis on kõigil huvitavam, kõige parem on ennast võrrelda eakaaslastega. Näiteks XO klubis tehakse turniire vanusegrupiti.

Kui vana on kõige vanem osaleja?

Naistest on Aino Issak 93 ja meestest Leev Kuum 83.

Enn Kunila ja Sven Eving Türgis see­ nioride maailmameistrivõistlustel.

lapsed kui lapselapsed ja käin võistlustel kogu aeg koos perega.

Kes on Eesti seeniortennise eestvedajad?

Meil on tenniseliidu juurde moodustatud toimkond, kuhu kuuluvad Heino Raivet, Sven Eving, Markko Sojonen, Ivar Puusepp, Allar Hint ja mina.

Millal alustati Eestis seeniortennisega?

Seeniortennist on mängitud ammusest ajast. Kõige pikem traditsioon on seeniortennise meistrivõistlused, mis toimusid tänavu 53. korda. Need on peetud alati suviti Pärnus Ringi tänava väljakutel. See on seenioride jaoks justkui püha paik.

Milliseid võimalusi on Eesti seenioridel võistlemiseks?

Varem olid ainult seenioride meistrivõistlused, aga nüüd panime käima ka karikavõistluste sarja. Eri etapid on Eesti eri paigus – oleme mänginud Hiiumaal, Saaremaal, Haapsalus, Tartus – ja siis tekib sinna juurde ka rohkem seltsielu.

Seda sarja tahaks laiendada nii geograafiliselt kui ka vanusegrupiti. Praegu on 55+, 60+ ja 65+ – need vanuseklassid, kus on kõige rohkem osalejaid.

Kas lisaks tenniseturniiridele on ka muid üritusi?

Meie seltsielu käib koos võistlustega. Ak-

Kas Eesti seeniorid rahvusvahelistel võistlustel ka käivad?

Kes tunneb, et tiivad kannavad, need ikka käivad. Nooremates vanuseklassides on meil ette näidata väga ilusad tulemused. Piret Ilves on 40+ tänavune maailmameister ja Rene Busch kolmas.

Kas ise ka oled käinud?

Olen käinud kahel korral maailmameistrivõistlustel. MMidel ja EMidel käimine on nagu pidupäev, seal ei olegi nii oluline, kes võidab, palju olulisem on näha, missugune on maailmas tase. Meil on palju arenguruumi, sest mujal on püramiid alt niivõrd lai.

Lisaks oleme käinud Sven Evinguga ITF turniiridel ja seda juba kümme aastat.

Kas sa mängisid tennist ka lapsepõlves?

Mängisin tulemuse peale kümme aastat lauatennist. Siis sai sellest higisest saalist mõõt täis ja hakkasin tennist mängima. Ma mängisin väga palju aastaid selliselt, et ei teadnud õigeid tennisereegleidki, mulle lihtsalt meeldis see mäng. Hasart ja võistlusmoment tuli palju aastaid hiljem, olin siis juba üle 40.

Kas seeniorliigades mängib rohkem endisi tennisiste või neid, kes on tublid harrastustennisistid olnud?

Mida vanusegrupp edasi, seda vähem tähtis on see, millal sa tennisega alustasid.

Tähtsam on see, kui sageli sa tennisega tegeled ja kui vastupidav on sinu füüsis.

Külli Värnik

27

UU S!

VÕTAME PINGEVABALT LIHASTELE, NÄRVISÜSTEEMILE, ENERGIAAINEVAHETUSELE

Kuum Sidrunijook UUS!

Joogipulber sidruni, C-vitamiini ja kaltsiumiga Jook sisaldab väärtuslikku sidrunimahla, millele on juurde lisatud C-vitamiini ja kaltsiumi.

Sobib neile, kes soovivad organismi toetada C-vitamiini sisaldava kuuma joogiga, kas igapäevaselt või külmetuse perioodil.

Doppelherz® aktiv Magneesium 400

• Vitamiin C aitab vähendada väsimust ja kurnatust • Vitamiin C aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest • Kaltsium aitab kaasa normaalsele energiavahetusele, närviülekandele ja lihaste tööle • Ei sisalda paratsetamooli • Sobib ka lastele ja rasedatele Pakendis 10 portsionpakki

400+B6+B12+Foolhape DIRECT Kvaliteetvitamiinid Saksamaalt.

Magneesiumi ja B-vitamiine sisaldavad sidrunimaitselised mikrograanulid vedelikuta sissevõtmiseks, kiirelt ja lihtsalt manustatav!

• uudne ja praktiline manustamisvorm kiireks ja vahetuks tarbimiseks – magneesiumi ja B-vitamiine sisaldavad mikrograanulid väikeses pakikeses • ideaalne kasutamiseks sportides, reisil või kui tablettide sissevõtmine on raskendatud • laktoosi- ja gluteenivaba

1 pakike päevas.

Pakendis 20 tk.

Saadaval apteekides!

28

SAADAVAL APTEEKIDES Tootja: Dr. B. Scheffler Nachf, GmbH & Co, KG, Saksamaa Turustaja Eestis: AS Sirowa Tallinn Salve 2C, Tallinn 11612; Tel. 6 830 700

Aivo Ojassalu kiidab NSVL noortekoondise treeningmeetodeid. Nüüd on ta ise tunnustatud treener.

Nõukogude aja noorte tennisest

Fotod arhiiv, Tiit Blaat

Tänaseks päevaks juba veteraniseisusesse jõudnud tennisistid meenutavad tihti nostalgiliselt nõukogudeaegset noorte tennist ja kinnitavad nagu ühest suust, et oli ikka üks kuldne aeg tennisemänguks. Kas ikka oli?

M

uidugi, tennisetreeningud ei sõltunud toona vanemate rahakotist. Kõik treeningud olid tasuta, ka tavavarustust (kohalikes tehastes toodetud) jagati tasuta ning võistlustele sõit üle terve NSVLi toimus spordiühingute ja -koolide kulul.

Kuid nagu ikka on igal asjal oma head ja oma vead. Mitte kõik lapsed ei pääsenud tennisetrenni.

Tennisetreeningule valiti kehaliste katsetega Treeningrühmadesse võeti valikuliselt, tavaliselt toimusid selleks kehalised katsed. Igatahes kui võrrelda laste üldarvu, kes õppisid tennist mängima Nõukogude ajal ja nüüd, siis selles võrdluses jääb meie aeg silmanähtavalt peale.

Täna on tennist harrastavate laste arv klubides mitu korda suurem kui omal ajal

laste spordikoolides. Sellele aitab eelkõige kaasa tenniseväljakute, eriti siseväljakute rohkus ja tennise geograafia pidev laienemine. See on asja kvantitatiivne külg, aga treeningtöö kvaliteedi poolega on asjalood täiesti vastupidised.

Mänguvõimalusi on palju, kuid kõik see maksab ja mitte vähe. Enamik lapsevanemaid saavad lubada oma lastele tennisetrenne paar korda nädalas ja sedagi 29

vaid grupitreeningutel, mille efektiivsus on teadagi väike. Nõukaajal said need lapsed, kes treeningrühmadesse mahtusid, tunduvalt kvaliteetsemat tennisekoolitust (vähemalt välishooajal kindlasti).

Välisturniiridele pääses ainult Moskva kaudu Tennisetreenerite tööd hinnati nende õpilaste sportlike saavutuste järgi ja nii pühendusid nad täielikult oma õpilaste arendamisele ja püüdsid luua võimalikult palju trenniaega. Mõned eriti agarad harjutajad veetsid kogu oma vaba aja tenniseväljakutel. Üleliiduline noorteturniiride tihe kalender kindlustas omakorda noortele mängijatele üsna korraliku võistluspraktika.

Neid turniire korraldati nii spordikomiteede kui ka spordiühingute liinis, aga ka haridusministeeriumidel olid omad võistlused. Noorte matškohtumisi pidasid aegajalt ka linnad (Tallinn-Riia-Vilnius).

Ainuke puudus seisnes selles, et välismaale ei pääsenud. Välisturniiridele sai vaid Moskva kaudu ja selleks pidi noor tennisist kuuluma vähemalt Nõukogude Liidu noortekoondisse, kuhu pääs avanes vähestele läbi eriti tiheda sõela. Kellel see aga õnnestus, see sai oma edasisele tennisekarjäärile igati tugeva vundamendi.

Helen Holter kummutab õudusjutud noortekoondisest Sellesse eliitseltskonda jõudmiseks oli vaja üsna korralikud tulemused ette ­näidata.

Helen Holter tuli NSVLi meistriks vanuseklassis U12 ja läinud sajandi 80ndatel Pärnus tennisistiks sirgunud tüdruk oli üks nendest väljavalitutest. “See oli üks igavesti tore aeg, kui ma sain treenida NSVL noortekoondises Jevgeni Pozdnjakovi juhendamisel,” meenutab meie kunagine esireket neid kaugeid aegu. “Need treeninglaagrid kestsid tavaliselt 14–16 päeva, eri Nõukogude Liidu linnades. Tavaliselt oli töö laagrites üles ehitatud selliselt: kolm päeva tennisetrenne kaks korda päevas, siis neljandal päeval pool päeva trenne ja teine päevapool taastumisprotseduurideks. Viies päev oli treeningutest vaba, aga seda sisustati ekskursioonidega ja muude puhkeüritustega, tihti ka teiste sportmängudega. Kuuendal päeval hakkas jälle kõik otsast peale. Õhtuti toimusid aeg-ajalt veel loengud, kus selgitati tennise taktikalisi ja psühholoogilisi nüansse.”

Küsimuse peale Liidu koondises valitsenud ebainimlikest koormustest puhkeb Helen naerma. “Ei seal olnud midagi ebainimlikku, tavaline tugev trenn, aga sel30

Helen Holter tuli NSVLi meistriks U12 vanuseklassis.

leks ju treeninglaagrisse tuldigi. Ja teisalt oli nendes laagrites ka meditsiiniline järelevalve ning kaks korda aastas läbisime Moskvas täieliku arstliku kontrolli. Kontroll oli ka selle üle, et me liiga palju kommi, kooki ja muid paksuks tegevaid asju ei sööks. Nii et need hirmu- ja õudusejutud N Liidu treeninglaagrite kohta tennises küll ei kehti. Võib-olla tuli seda ette teiste, vastupidavuse ja jõu alade puhul.

Igatahes mina sain nendest laagritest sellise baasi, et 16aastaselt täitsin meister­ sportlase normatiivi.”

Hiljem, 90ndatel oli Helen Holter Eesti naistetennises ainuvalitseja, võites seitse üksikmängutiitlit. Loomulikult oli Helen 90ndatel ka meie Fed Cupi naiskonna esireket.

Aivo Ojassalu tunnustab nõukaaja treeningmeetodit Teine Eesti tennisist, kes aastatel 1979– 1884 viibis regulaarselt NSVLi noortekoondise laagrites (viimastel aastatel ka koos täiskasvanutega), on Aivo Ojassalu. Ka tema leiab, et kindla vundamendi edasiseks tennisekarjääriks sai ta just Liidu noortekoondises, kus tema treeneriks oli Anatoli Lepjošin, hilisem tituleeritud vene tennisisti Jevgeni Kafelnikovi treener.

“Koondise treeninglaagrid toimusid tavaliselt varakevadel ja hilissügisel lõunas, Gagras, Taškendis jm, kui kodustel välisväljakutel veel või enam mängida ei saanud – sellega pikenes automaatselt ka minu välishooaeg,” toob Ojassalu välja koondise täiendava plussi. “Need pikad reisid olid tihti seiklusterohked. Mäletan, kuidas ükskord lendasime koos Mardiga (märkus:

Mart Peterson kuulus ka NL noortekoondisse) Taškendi laagrisse ja halva lennuilma tõttu olime sunnitud elama kolm ööpäeva Tšeljabinski lennujaamas, õigemini küll selle põrandal. Aga noorte meestena elasime sellised ebamugavused kergesti üle.”

Aivo Ojassalu räägib tunnustavalt Nõukogude tennise treeningmeetodist, mis oli välja töötatud Moskva Kehakultuuri Instituudis ja millest tegelikult on lähtunud ka tänase Venemaa tennise edu XXI sajandi esimesel kümnendil. Seda metoodikat testiti kõigepealt just Liidu koondiste treeninglaagrites. Aivo kiidab ka häid sparringupartnereid, kellega siis alati kaks nädalat jutti treenida sai.

“Treeningud olid ikka tõeliselt kõvad, nii et pullitegemiseks aega ei jäänud. Aga ega seda ei saanudki teha – kohe oleks koju lennutatud. Kord oli laagrites nagu Viiburi sõjakoolis.” Noortekoondises jagati ka paremat varustust, näiteks Nike dresse, ja ka esimesed fiiberreketid tulid Liidu koondise kaudu.

Hiljem, meeste klassis, võitis Aivo Ojassalu Eesti meistrivõistlustel kolm tiitlit üksikmängus ja viis paarismängudes. Ta oli ka meie Davise Karika meeskonna liige, kui Eesti pärast taasiseseisvumist selles võistlussarjas jälle jätkata sai.

Liidu noortekoondise kaudu said nii Helen Holter kui ka Aivo Ojassalu noorusaastatel üsna palju võistelda endistes sotsmaades ja mõne korra ka päris Läänes – Helen käis võistlustel Belgias, Aivo Šveitsis. Mis aga puutub Nõukogude Liitu, siis see 1/6 maakerast on mõlemal võistlustega risti ja põiki läbi sõidetud.

Jaak Ulman

DIGIPAKET T

IGIPAKET T DIGIPAKET T

DIGIPAKET T

Loe seal, kus ise ta Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus isejatahad!

Loe seal, kus ise ta seal, kus ise tahad!

Eesti Ekspress Eesti Päevaleht o Eesti Ekspress jaLoe Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas Loe seal, kus ise tahad!

Loejaseal, kusPäevaleht isealati tahad!

Ekspress ja Eesti Eesti Päevaleht on nüüd kaas Ekspress Eesti Loe seal, kus ise tahad!

Eesti Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas -o Loe seal, kus ise tahad!

Ekspress jaPäevaleht Eesti tahvlis Päevaleht on nüüd alati kaas EestiEesti Ekspress ja Eesti on nüüd alati kaasas arvutis, ja mobiilis. arvutis, tahvlis ja arvutis, tahvlis ja mobiilis.

Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas - m arvutis, ja mobiilis. arvutis, tahvlis tahvlis ja mobiilis. arvutis, tahvlis ja mobiilis.

Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus ise tahad!

Loe seal, kus ise tahad!

Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht on nüüd alati kaas Ekspressi ja Päevalehe digipakett Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett ja Peugeot 2008 terveks aastaks Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett Telli Ekspressi ja Päevaleht Päevalehe digipakett Eesti Ekspress ja Eesti on nüüd alati kaas Eesti Ekspress javõida Eesti Päevaleht on nüüd alati kaasas õida Peugeot 2008 terveks aastaks Ekspressi jajaPäevalehe digipakett elli Ekspressi Päevalehe digipakett arvutis, tahvlis ja mobiilis.

Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett võida Peugeot 2008 terveks aastaks ja ja võida Peugeot 2008 terveks aastaks või lahe linnaratas Amservilt!!

Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett ja võida Peugeot 2008 terveks aastaks aahe võida Peugeot 2008 2008 terveks aastaks linnaratas Amservilt!! õida Peugeot terveks aastaks arvutis, tahvlis jaAmservilt!! mobiilis. ja võida Peugeot 2008 terveks aastaks või lahe linnaratas Amservilt!! arvutis, tahvlis ja mobiilis. või lahe linnaratas Amservilt!! võida Peugeot 2008 terveks aastaks ja linnaratas või lahe linnaratas õi lahe linnaratas Amservilt!!

Alates 2.99 €/kuus ahe Amservilt!! või lahe linnaratas Amservilt!! es 2.99 €/kuus

Alates 2.99 €/kuus või2.99 lahe linnaratas lates €/kuus 2.99 €/kuus Amservilt!!

Alates 2.99 €/kuus es Alates 2.99 €/kuus Alates 2.99 €/kuus Alates 2.99 €/kuus

WWW.DIGILEHED.EE / TELLI WW. D G IIGL IEL H E EDD. .EEEE // TT EELLLLI I W W W . D I G I L E H E D . E E / T E L L I W I. D EH WWWWW. D. D I LHEE H EW W I GI IGL E D .EED E ./ E TE L LW I W.DIGILEHED.EE / TELLI W . D I GTelli I L E Ekspressi H E D . E E / TjaEPäevalehe LLI digipakett WWW.DIGILEHED.EE / TELLI

Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett võida Peugeot 2008 aastaks Telli Ekspressi ja Päevalehe digipakett ja javõida Peugeot 2008terveks terveks aastaks