TERVE PERE (aprill 2015)

Terve Pere 15. Aprill 2015

Väljaande koostas AS-i Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

Kruiis al.

€ 60 jut /ka

20.–22.04.2015 PEREKRUIIS KÕIGE PISEMATEGA Kutsume kõiki väikelaste emasid-isasid koos põnnidega Stockholmi erikruiisile!

• • • •

Kolme Põrsakese teadusteater ja –töötuba, koeratüdruk Lotte, meisterdamised ja näomaalingud, võimlemisklubi erinevatele vanuserühmadele,

www.tallink.ee/perekruiis

• joogaõpetaja Terri Amburi loeng „Miks laps vajab piire“, • Hera Salongide mini-spaa • ja palju muud!

Alates 1921 Alates 1921

Uus Uus

Loomulik sära küpsele Loomulik sära küpsele nahale nahale Kuningakepi nahka elustav Kuningakepi nahka elustav näoja kehahooldussari. näo- ja kehahooldussari.

Pinguldav Elustav Niisutav Pinguldav Elustav Niisutav

Saadaval Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Mimesise kauplustes, Mahe Mees Rakveres Saadaval Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Mimesise kauplustes, Mahe Mees Rakveres

www.weleda.ee www.weleda.ee

uudised Interaktiivne metsaviktoriin

RMK ootab kooliõpilasi osalema interaktiivses metsaviktoriinis, mille käigus selgitatakse välja tänavused parimate loodusteadmistega klas­ sid. Ühtlasi saavad koolid end kirja panna kevadistesse tasuta loodus­ õppeprogrammidesse RMK looduskeskustes üle Eesti.

RMK Oandu looduskeskuse juhi Tiina Neljandiku sõnul on metsa­ viktoriin õpetajatele hea võimalus loodusõpet mitmekesistada ning ainet väikese võistlusmomendi abil põnevamaks muuta. Eelmisel aas­ tal võttis metsaviktoriinist osa ligi 9200 õpilast 209 kooli 906 klassist. „RMK looduskeskuste töötajate koostatud küsimustering on lai – ala­ tes loomadest ja lindudest ning lõpetades mulla, looduskaitse ja vana­ rahva tarkustega,” tutvustas Neljandik ning lisas, et kõikidele küsimus­ tele antakse viktoriini lõppedes ka selgitustega õiged vastused.

Neljateistkümnendat korda toimuvast RMK metsaviktoriinist saab osa võtta 6.–29. aprillil. Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuse­ klassis ning tehakse teatavaks 6. mail viktoriini kodulehel. Parimate­ le õpilastele ja nende juhendajatele on välja pandud auhinnad.

Metsaviktoriinis käib tulemuste arvestus klasside kaupa, kuid iga õpilane vastab küsimustele iseseisvalt, sisestades keskkonda indivi­ duaalse koodi. Küsimused on koostatud kahes raskusastmes: 1.–4. klas­ sile ja 5.–12. klassile. Viktoriiniküsimustega saab tutvuda ja oma klassi kirja panna aadressil www.loodusegakoos.ee/metsakool/metsaviktoriin.

NUKU teatri suvelavastus

14. juunil esietendub endises Heliose kinos NUKU teatri lavastus „Dorian Gray portree”, kus nimiosa mängib Mart Müürisepp.

Oscar Wilde’i ühe tuntuima teose põhjal sündiv lavastus kõne­ leb materiaalsusest, igavesest noorusest ning ühiskonna suhtumisest ilusse. Wilde’i nauditavaid dialooge ja teravalt psühholoogilisi stseene kombineerib dramatiseerija ning lavastaja Vahur Kel­ ler tänapäevaste visuaalteatrilahendustega.

Lavastust mängitakse juunis, juulis ja augustis en­ dises Heliose kinos Tallinna vanalinnas Sauna täna­ val. Kunstnik Britt Urbla Keller sõnab, et tühjana sei­ sev vana kinomaja sobitub Dorian Gray loo stilistikaga suurepäraselt. Lavastus on mõeldud täiskasvanutele ning on alla 16aastastele keelatud.

LUGEJAMÄNG

Suur aitäh kõigile kirjasaatjatele! Teie tagasiside on meile väga tähtis. Loodame, et leiate põnevat lugemist ka aprillinumbrist.

Uurime ka seekord, milline lugu pälvis teie tähelepanu enim.

Millest tahaksite lugeda järgmisest Tervest Perest?

Teie kirju ootame 5. maini aadressil pere@ekspress.ee.

Kõigi meilisaatjate vahel loosime välja kõrval tutvustatud uusi raamatuid. Andke kirjas teada, millisest raamatust oleksite hu­ vitatud.

Veebruari kirjasaatjate vahel loositud auhinnad jagune­ sid järgmiselt: Pere ja Kodu tarkuseraamatu sai endale Maire Harju­maalt ning raamatud „Suhteaudit. Käsiraamat paaride­ le” Monika Tallinnast ja „Sinu parim vorm jõusaalist“ Kaupo K. Tartust. Palju õnne! Võtame võitjatega ise ühendust.

Terve Pere

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

UUED RAAMATUD

Sest hoolin sinu tervisest. 50 lugu südamest

Manona Paris, Evelin Kivilo-Paas, Maret Einmann, Reeli Maasikamäe 50 väikest lu­ gu selles raa­ matus on prak­ tilised ja liht­ sad. Siit leiate mõtteid ja juhi­ seid, kuidas ol­ la tervem, õnnelikum ja enda­ ga rahul. Näpu­näiteid on tree­ ningu, täisväärtusliku toidu ja kaalulangetamise kohta, aga ka õpetusi harmoonilise tasa­ kaalu leidmiseks ja suhete parandamiseks.

Kuu võim. Elu kooskõlas looduse ja kuu rütmidega

Johanna Paungger, Thomas Poppe Kuukalender on võti õige aja­ hetke tabami­ seks. See on kalender, kus on andmed kuu faaside ja asu­ koha kohta astroloogilistes tähtkujudes.

Noppige raamatu kõikide tegevuste hulgast välja mõni teile huvipakkuv ning vaadake siis kuukalendrist järele, mil­ lal on selle sooritamiseks kõi­ ge soodsam aeg. Need tead­ mised võivad aidata teid nii kodus, aias, tööl kui ka rei­ sil, nii suurte kui ka väikes­ te ette­võtmiste juures – ise­ gi siis, kui teid huvitab lähe­ malt vaid üks tegevus või kui katsetate kuureegleid esialgu ainult uudishimust.

Raamatust saab informat­ siooni mitmesuguste teema­ de kohta, nagu kaalu langeta­ mine kuukalendri abil, operat­ sioonide ajastamine või kuu­ tsüklitega kooskõlas aiapida­ mine, kuuvõimlemine, halba­ dest harjumustest vabanemi­ ne, biorütmid jne.

Tervise hoidmise toidud 3. Laktoosita.

Kaseiinita. Gluteenita

Maire Vesingi Üle 80 retsep­ ti sisaldav põh­ jalik kokaraa­ mat on mõel­ dud kõigile, kes peavad loo­ buma igapäevases menüüs lehma­piima ja gluteeni sisal­ davatest toiduainetest.

Autor Maire Vesingi õpe­ tab igapäevaelus tuleva­ si kokki ning korraldab eri­ toitumiskoolitusi, näiteks laps­ diabeetikute vanematele. Ka oma pereliikmetele on tal tarvis valmistada toite ilma lehma­piima ja nisuta. Seetõttu teab ta, et piima- ja gluteeni­ talumatus ei takista tegemast ega nautimast mitme­kesiseid ja maitsvaid roogi.

Koostöös toitumisterapeut Annely Sootsiga valminud koka­raamat sobib nii neile, kes soovivad muuta oma toidulau­ da tervislikumaks, kui ka neile, kelle tervis ei luba sugugi tar­ bida gluteeni, laktoosi ja ka­ seiini. Osa retsepte on ka ilma munata. Lisaks retseptidele pakub raamat rohkesti kasu­ likku teavet toitumise abil ter­ vise hoidmise kohta.

Armastuse väljaajamine ja muid hingeravi lugusid Irvine D. Yalom Stanfordi ülikooli emeriitpro­ fessor Irvin D. Yalom, maine­ kas psühholoog ja mõtleja, rää­ gib oma raamatus hingeravitöö kogemustest ja mitmesugus­ te elu ummikseisude lahenda­ misest. Mis tekitab depressioo­ ni ja kuidas sellest välja tulla?

Kuidas vaadata näkku elu kar­ midele tõsiasjadele? Kuidas saada üle kaotustest ja päästa seda, mida veel päästa saab?

Millest räägivad unenäod?

Raamat põhineb psühho­ loogiateadusel ja tõsielujuh­ tumitel, kuid seda võib lugeda nagu head ilukirjandust.

Heas valikus suvemänguasju netipoest

www.rekato.ee!

uudised Cinamonis nüüd perepakett

Salvest Põnni lastetoitude sari täienes

Aprillist leiab poelettidelt Põnni lastetoitude sarja kolm uut toodet, mis on mõeldud väikelaste lisatoiduks alates kuuendast elukuust.

Eestis toodetud Salvest Põnni ökoloogilised lastetoidud on valmista­ tud mahepõllumajanduses kasvatatud toorainest ning pakuvad kol­ me maitset: neljaviljapuder banaani ja mustikaga, köögiviljapüree kana­lihaga ning köögiviljapüree veiselihaga. Erinevalt 4+ lastetoitu­ dest on 6+ toodetesse lisatud vähese rasvasisaldusega liha, kuna selles vanuses on tähtis, et lapsed sööksid ka loomset valku. Laste lisatoit peaks katma vähemalt 90% laste rauavajadusest.

Salvesti turundusjuhi Aulike Miljandi sõnul on uute toodete koos­ tise ja maitsete väljatöötamisel tehtud põhjalikku eeltööd ning ar­ vestatud spetsiaalselt Eesti laste maitse-eelistustega. Sarja esime­ sed 4+ tooted on eestlaste seas hästi vastu võetud. Põnni lastetoi­ tude sarja mangopüree pälvis 2015. aastal Eesti parima toidu­aine hõbe­märgi. Lisaks hindasid eestlased Nielseni uuringu järgi sama toote üheks 2014. aasta parimaks uudistooteks.

Tooted on tavapäraste klaaspurkide asemel mugavates ja peh­ metes 100grammistes pakendites, mida on lihtne reisile kaasa võt­ ta ja hoiustada. Lapsed saavad käepärastest pakenditest ka ise toidu kätte. Lastetoidud maksavad poes 1,59 eurot. Igalt Põnni toote ostult annetab Salvest Pelgulinna sünnitusmaja toetuseks ühe sendi.

Ela kogu südamest!

-20% HJERTEMAGNYL TABLETID 75MG + 10,5MG N100 JA 150MG + 21MG N100

Toimeaine: atsetüülsalitsüülhape, magneesiumoksiid. Käsimüügiravimid.

Näidustus: Hjertemagnyl on tromboosivastane ravim, mida kasutatakse tromboosi profülaktikaks (ennetamiseks) südame isheemiatõve, müokardiinfarkti või ajuinfarkti korral ja pärast südame pärgarterite operatsioone.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

www.benu.ee

4 aprill 2015 TERVE PERE

Pakkumised kehtivad kuni 30.04.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub!

Hea uudis Lõuna-Eesti kino­ huvilistele! Alates märtsist pa­ kub Tartu kino Cinamon pere­ paketti. Kuna kogu perega vee­ detud aeg on kvaliteetaeg ning kinos linastuvad õpetlikud ja sü­ damlikud perefilmid pakuvad vahvaid emotsioone kõigile, on nüüd nädalalõppudel võimalik osta Cinamoni kinos perepakett, mis pakub mugavalt soodsamaid kinoelamusi ning ühes sellega muid boonuseid.

Pakett on mõeldud vähe­ malt neljaliikmelisele pere­ le (vanemad ning kuni 16aas­ tased lapsed), kes soovib ühes­ koos nädala­lõpul kinos Cinamon pere­filme nautida. Perepakett si­ saldab pileteid kogu perele, boo­ nusena tasuta lisaparkimistun­ di Tasku keskuse parkimis­majas ning erisoodustusi kogu pere­ le Tartu linna McDonald’si res­ toranides.

Perepakett maksab neljaliik­ melisele perele 20 eurot ja keh­ tib nii 2D- kui ka 3D-perefilmi seanssidel.

Koogimaitselised kohupiimakreemid

Valio uus sari Alma Dessert rõõ­ mustab magusasõpru juustu-, õuna- ja rummikoogimaitseliste kohupiimakreemidega.

Valio Eesti turundusdirekto­ ri Krista Kalbini sõnul on Valio viimaste aastate uudistoodete seas olnud mitmeid magustoi­ tudest innustust saanud tooteid, mis kõik on pälvinud tarbijate seas väga sooja vastuvõtu. „Lõime uue koogimaitsetest inspireeritud sarja, et pakkuda kookidele kergemat ja tervisliku­ mat alternatiivi – need sisalda­ vad tavapärastest kookidest vä­ hem kaloreid ja suhkruid ning on ka head valguallikad,” rääkis ta.

Kohupiimakreemid sobivad hästi magustoiduks neile, kes on sunnitud gluteenitalumatu­ se tõttu neist armastatud kooki­ dest hoiduma.

Viis südame soovi Juba 23. aastat on Eestis aprilli kolmas nädal (20.–26. aprill) pühendatud südametervisele.

Tänavu pööratakse tähelepanu ennekõike liikumise tähtsusele, kuid selle kõrval tasub teada ka teisi südame tervist positiivselt mõjutavaid tegureid, sest just südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis jätkuvalt surmapõhjus number üks.

M

ida saame oma südame heaks teha? SA PERH kardioloogiakeskuse ülemarst-teadusjuht, TTÜ tehnomeedikumi kardiovaskulaarmeditsiini professor dr Margus Viigimaa on mees, kes teab südame suurimaid soove. Mis need on ja kas neid on võimalik täita?

Südame esimene soov – suitsust priiks!

Suitsetamine on südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) kõige suurem ja ohtlikum riskitegur. Uuringud näitavad, et igapäeva­ suitsetajate osakaal meeste hulgas on Eestis küll väikeses langus­ trendis, kuid 13–15aastaste noorte seas sootuks kasvanud. „Teismeliste suitsetamine on suur probleem igal pool Euroopas. Ini-

TERVIS

mesed sageli ei teadvusta, et nende eluea pikkus on otseselt seotud suitsetamisharjumusega. Mõtteviis, et ah, ma olen ju terve elu suitsetanud, enam pole mõtet maha jätta, on vale. On küll mõtet! Isegi kui jätta suitsetamine maha keskeas, pikeneb eluiga vähemalt viie aasta võrra. Südameinfarkti risk väheneb suitsetamisest loobunul 5–7 aastaga samale tasemele nagu mittesuitsetajal. Suitsetamine on riskitegur, mille saame täiesti nullida, päeva­ pealt. See on täiesti võimalik,” rõhutab dr Viigimaa.

Südame teine soov – regulaarne mõõdukas treening!

Regulaarne ja mõõdukas kehaline aktiivsus alandab kõrgenenud vererõhku, vähendab „halva” kolesterooli sisaldust ning tromboosi- ja diabeediriski, hoiab kontrolli all kehakaalu ja mõjub virgutavalt vaimule.

Dr Viigimaa peab istuvat tööviisi üheks suurimaks terviseriskiks, ka iseenda puhul. „Liigun ja teen trenni nii palju, kui vähegi aega on. Mängin tennist ja käin jõusaalis kokku vähemalt kolm korda nädalas. Hindan kõrgelt kehalisest koormusest saadavat lisaenergialaengut, kuid töö iseloomust tulenevalt on ka istumist palju. Mõnikord ei jää regulaarselt spordiga tegelemiseks lihtsalt aega, näiteks pingeliste välislähetuste ajal. Selle tagajärjel langeb töövõime ning kasvab vaimne pinge. Tegu on omamoodi nõiaringiga, millest tuleb osata välja tulla,” möönab dr Viigimaa.

Et jaksaks rohkem...

Chronocard® Viirpuulehtede ja -õite kuivekstrakt

● Suurendab verevoolu südame

veresoontes ja südamelihases ● Parandab hapniku transporti

ja energia kasutamist ● Mõjutab südame löögitugevust

ja vatsakeste kontraktsioonijõudu

Taimne ravim kerge südamepuudulikkuse raviks täiskasvanutel ja eakatel Tootja: Cesra Arzneimittel GmbH & Co.KG, Saksamaa Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. www.miecys.ee Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Appi, allergia!

Toiduainete mõju allergia tekitajana on vaieldamatu. Mida rohkem toitainete kasvatamisel kasutatakse kunstlikke taimekaitsevahendeid ja väetisi, mida rohkem sööme kunstlikult töödeldud toitu, seda rohkem allergiad lisanduvad.

Ees on ka iga-aastane kevadine viirusinfektsiooni- ja õietolmuperiood. Kohe kui päike tõuseb ja taimed hakkavad õide minema, on õhus palju õietolmupilvi. Seetõttu on eriti kevad allergikutele väga raske aeg.

Paljud allergiaravimid väsitavad. Need minetavad oma toime kohe, kui organism suurendab histamiini tootmist, mille puhul inimesed aga võtavad antihistamiinikume. Enesetunne on kehv ja keskendumisvõime alaneb. Jätkuv limaeritus, kinnine nina ning aevastamine on tuttavad nähud allergikutele ja ka teistele.

Mida teha?

Esimene asi on muuta meie toidulaud võimaluse korral mahetoodanguks või kui see võimalik pole, siis E-aineid mittesisaldavaks.

Meie looduslik ringkäik on ära rikutud. Kui vanasti kasutati väetisena komposti, loomasõnnikut ja mereadru, siis nüüd leiame poelettidelt suurtes kogustes kunstväetisi. Lausa jaburalt palju leidub neid inimesi, kes korrutavad, et muidu taimed ei kasva. Kas oleme aga mõelnud, et kui veel sada aastat tagasi sisaldas meie maapind vajalikul hulgal kõiki mineraalained, siis nüüd enam mitte? Õigustus leitakse sellega, et muidu me ei saa seleeni ning peamegi kasutama kunstväetisi, kuhu on seda ainet lisatud. Võime kuulsalt Turovskilt küsida, kui palju toitaineid sisaldab elevandisõnnik.

Tervise parandamiseks peame taastama loomuliku elu ringkäigu. Ehedad väetised (sõnnik, adru ja puhtad toidujäätmed – mitte pritsitud) tuleb ausse tõsta ja sealt hakkavad jälle saama oma toitaineid taimed, mille kaudu ka meie.

D-vitamiin on ülitähtis astma, allergia, tuberkuloosi ning muude infektsioonhaiguste ennetamises ja ravis. Uuringute järgi on lapseea astmat rohkem niiskema kliimaga maades, kus päikest paistab vähem. Seega on ka saadava D-vitamiini hulk väiksem. Soovituslik on olla iga päev 20–30 minutit päikese käes, et keha saaks kätte päevase D-vitamiini doosi.

Talvekuudel on see meie kliimas peaaegu võimatu, arvestades, et see vähene aeg, kui päike ennast ilmutab, istuvad lapsed koolipingis nelja seina vahel. Kuna põhjamaades D-vitamiini talvel piisavalt ei saa, tuleks tarbida seda toidulisandina ja kordades rohkem, kui ametlikult soovitatakse. Õnneks on ravimitele lisaks mitmeid looduslikke vahendeid, millega end allergia puhul aidata. Kui ravimid võivad tekitada kõrvalnähte, siis looduslikud tooted seda ei tee.

C-vitamiin on hingamisteede üks tähtsamaid antioksüdante.

C-vitamiin vähendab allergilist reaktsiooni, takistades rakkudest vabanevat histamiini.

Looduslik A-vitamiin tõhustab limaskestade uuenemist ja toetab nende loomulikku kaitsevõimet. A-vitamiin tõstab organismi kaitsevõimet paljude nakkushaiguste ja põletikuliselt kulgevate haiguste vastu, täites tähtsat rolli inimese immuunsüsteemis. A-vitamiin aitab limaskestade kuivamise vastu, takistades seega allergeenide pääsu organismi.

www.eliksiir.ee

Loodusravi pood Eliksiir asub Tallinnas, Järve keskuse teisel korrusel.

Päevas peab liikuma vähemalt 30 minutit. Piisava koormuse südamele annab igapäevane pooletunnine kiire kõnd või 2–3 korda nädalas tund korraga. Tähtis on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus ja tegevuse regulaarsus, nagu käimine, jooksmine, ujumine, tantsimine jne.

Südame kolmas soov – tasakaalustatud toitumine!

Puu- ja köögiviljades leidub rohkelt antioksüdante ning nende tarbimine aitab südame-veresoonkonnahaiguseid edukalt ennetada. Tähelepanuta ei saa jätta tõsiasja, et Eestis on igapäevane köögiviljade söömine kuni 15aastaste õpilaste hulgas Euroopa riikide arvestuses kõige madalam. Dr Viigimaa sõnul peaks päevas sööma vähemalt viis puu- või köögivilja. „Jälgin oma toitumist väga. Oleks ebaeetiline rääkida tervislikust toitumisest ja ise seda mitte järgida. Aastatetaguse ajaga võrreldes on minu toitumisharjumused tugevalt muutunud. Aasta jagu Jaapanis elamist mõjutas minu söögieelistusi, nagu ka koostöö mitme terviseteadliku organisatsiooni esindajaga Euroopas. Nii veendusin selles, mismoodi on hea, ja hakkasin eelistama kergemaid toiduaineid,” räägib dr Viigi­ maa teekonnast tervisliku toitumiseni. „Olen varasemas elus lihamõõdu suuremalt jaolt täis söönud. Sotsialismi ajal olin selline normaalne Eesti mees, kellele tundus vorst ja viiner väga hea asi. Kui järele mõtlema hakata, siis päris hirmus kohe. Vitsutasin lihakraami lausa mitu korda päevas,” muigab südametohter, kelle portfellist võib peale teadustööde leida ka tervislikuks vahepalaks mõeldud paki miniporgandeid, õuntest rääkimata. „Ma söön liha ikka, kuid ei ole sellest sõltuvuses – õunast seevastu olen täiesti. Õunata ma ei saa. Suvel võin päevas nahka pista ka kümme õuna,” naerab tohtrihärra.

Kuigi dr Viigimaa toidulaual on au sees palju värsket, ei poolda ta täielikult taimetoitlust. „Suund võiks sinnapoole olla ja mõnele veganism kindlasti sobib. Valdavalt kõigile taimetoitluse soovitamist ma õigeks ei pea. Toitumine peaks olema ennekõike tasakaalustatud.”

Paljudel inimestel on komme, toidule viimast lihvi andes, soolatopsiga portsjonist üle käia, kuid südame hea tervise nimel tuleks soola tarbimist piirata. „Soolas sisalduv naatrium tõstab vereõhku. Maksimaalne soovitatav keedusoola kogus täiskasvanul on viis grammi ööpäevas,” sõnab dr Viigimaa.

Südame neljas soov – vaimne tasakaal!

Suured sotsiaal-majanduslikud muutused ja lõhed ühiskonnas, üksikisiku tasandil töökoha kaotus, ümberkorraldused isiklikus elus, suur töökoormus – kõik need aspektid võivad tekitada liigset stressi, millest tingitud valusate tagajärgedega tuleb paraku tihti silmitsi seista.

Dr Viigimaa sõnul on vaimne pinge istuva tööviisi kõrval temale isiklikult teine suurim terviserisk. „Käin palju konverentsidel, kus tiheda päevakava tõttu ei saa alati valida, mida söön, ja toitumine kipub minema ebatervislikuks. On palju suhtlemist, ettekandeid. Enesetunne halveneb, uni jääb lühikeseks. See omakorda tekitab nälga, sest organism on stressis ja normaalne arusaamine sellest, mida keha vajab, on häiritud.”

Peale kiire töötempo tekitab paljudele inimestele Eestis stressi ka kliima. „Nii kui päike välja tuleb, tunnevad inimesed ennast energilisemana. Kui aga on pime ja külm aeg, hakkab organism energiapuudujääki kuidagi kompenseerima – suitsetatakse ja tarvitatakse rohkem alkoholi, istutakse toas, vaadatakse televiisorit ja süüakse valimatult. Siinkohal aitab kindlasti teadlik lähenemine probleemile.”

Toitumise puhul ei saa üle ega ümber kolesteroolist, sest ühe kolmandiku vajalikust koleste­ roolist omandab organism söö­ gist. Kolesterool on rakusein­ te ehituskomponent ning mitme­ te hormoonide ja D-vitamiini sün­ teesi lähteaine. LDL-kolesteroo­ li nimetatakse halvaks ja HDL-­ kolesterooli heaks kolesterooliks.

Halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab selle ladestumise vere­ soonte seintele, mille tagajärjeks Dr Viigimaa mängib on veresoonte lupjumine. tennist ja käib jõusaalis „Suur kolesteroolisisaldus on kokku vähemalt kolm Eestis ja maailmas üks suure­ korda nädalas. maid terviseriske. LDL-koleste­ rooli ametlik norm on 3,0 mmol/L. Imetajatel ja vastsündi­ nutel on LDL-kolesterooli veres 1.0 mmol/L. Mõned ütlevad, et kolesterooli langetamine on halb, kuid arvestades eel­ toodut, küsin: miks see elu jooksul siis nii palju tõuseb? Mis on meie organismis sellist, mis seda tõstab ja soodustab?

Tõenduspõhise meditsiini esindajana ei saa ma aktseptee­ rida muid argumente kui neid, mis põhinevad kümneid tu­ handeid patsiente hõlmavatel uuringutel. Küllalt sageli ki­ putakse halva kolesterooli suurenemist veres üle tähtsusta­ ma ning hakatakse seda tablettidega vähendama. Enamikul juhtudel on tegu mõõdukalt suurenenud üldkolesterooliga 6,0–6,5 mmol/L (norm 5,0 mmol/L). Arstid vaatavad koles­ teroolinumbrit, mitte riskitegureid, mis selle taga on,” selgi­ tab dr Viigimaa.

Hea kolesterooli sisalduse ja kehakaalu vahel on selge seos. Ülekaalulistel ja neil, kes teevad vähe sporti, kipub head kolesterooli olema vähe. „Kui hakata end liigutama, langeb kehakaal ning suureneb hea kolesterooli sisaldus.

90 protsendil inimestest, kelle vere kolesterooli­sisaldus on suurenenud, on võimalik seda mõistliku dieediga vähen­ dada. Tuleb lihtsalt korralikult vaadata, mida süüa: eelis­ tada väherasvast juustu, kasutada või asemel oliiviõli, jät­ ta loomsed rasvad erandjuhuks ja tarbida kala. Toitumise korrigeerimise ja kehalise aktiivsuse tõstmisega saab ena­ mik inimesi kolesterooli korda. Kui sellest ei piisa, tuleb vaadata ravimite poole,” sõnab dr Viigimaa.

Südame viies soov – hooli endast!

Foto: erakogu

Mis on hea ja halb kolesterool?

Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia eesmärk on langetada 2020. aastaks kuni 65aastaste meeste suremust südame-veresoonkonnahaigustesse 40 protsendi ja naiste oma 30 protsendi võrra. „Hea uudis on see, et oleme selle eesmärgi põhimõtteliselt saavutanud. Eestlaste teadlikkus on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud. Sellegipoolest on pikk tee käia ka siit edasi. Iga inimene peaks teadma peamisi haigestumise riskitegureid, oma vere kolesterooli­ sisaldust, vererõhku ja vere glükoosisisaldust ning jälgima toitumist, suurendama füüsilist aktiivsust ja parandama üldiseid eluviise,” sõnab dr Viigimaa lõpetuseks.

Nii lihtne see ongi – inimene saab kõik oma südame soovid ise täita. Tasub vaid teadvustada tähtsaimat – sinu süda on su enda kätes!

Kaire Raave

Abi apteegist

Kevadine tüütus – õietolmuallergia Kevad võib inimestele tähendada ise asja. On neid, kes ootavad pikisilmi, et veed läheks liikvele ja loodus tärkaks, ning neid, kellele on kevadine looduse õitsemine sõna otseses mõttes aasta kõige raskem aeg. Mida tähendab kevad allergiku jaoks?

K

uigi kevad koos oma õietolmuga on allergikutele kahtlemata raske aeg, varitsevad päris paljud allergiatekitajad meid aasta ringi. Levinud allergeenideks on näiteks toiduained, tolmulestad, hallitusseened, koduloomakarvad ja ravimid. Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, pisaravool, köha, astmahoog ja lööve, aga ka nahasügelus.

Millest on allergiad tingitud?

Üha enam on juttu, et see niinimetatud kurja juur peitub muutunud keskkonnas. Ühelt poolt elavad nii lapsed kui ka täiskasvanud aina steriilsemas ümbruses ja ka üldine hügieen on paranenud. Seeläbi puututakse mikroorganismidega aina vähem kokku. Muutunud on ka sooles valitsev bakterite kogukond, mis moodustab sealse mikrofloora ning on immuunsuse tekkeks ülimalt tähtis. Teiselt poolt usutakse, et oma mõju on kemikaalidel ja laialdaselt kasutust leidvatel lisaainetel ehk kõikidel e-ainetel, mis inimese toidusedelis leiduvad.

Uuringud näitavad endiselt, et maalastel esineb allergiaid vähem kui linnalastel, sest maapiirkondades on õhk puhtam ja autosid vähem. Viimane on allergikutele oluline, kuna heitgaaside tahma-

osakesed võivad õietolmuallergeenid sügavale hingamisteedesse viia ja seal põletikulisi reaktsioone tekitada. Lisaks puutuvad talulapsed kokku paljude bakteritega juba väga varakult ja söövad linlastest enam oma kodus või lähikonnas kasvatatud säilitusaineteta toitu.

Heinapalavik, astma ja ekseem on pärilikud haigused ja uurin­gute tulemusel usutakse, et umbes kolmandikul inimestest on allergia kujunemise risk samuti pärilik. Seega on geenidel neis asjus mängida oma, vast keskkonnast isegi suurem roll.

Õietolmuallergia

Kevadisel ajal on kõige raskem ennekõike õietolmu allergia all kannatavatel inimestel. See võib endast märku hakata andma juba märtsist. Õietolmuallergia avaldub kõige sagedamini pollinoosi ehk heinapalavikuna (silmade, nina ja bronhide reaktsioon õietolmule). Peamised õietolmuallergia põhjustajad on sarapuu-, lepaja kasetolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Kask õitseb mais ning sama kuu lõpus lisandub veel tamme ja võilille õietolm.

Pollinoosi sümptomiteks on rohke vesine eritis ninast, ninasügelus, ninakinnisus ja aevastamine, mis meenutab väga külmetusnohu, lisaks pisaravool, silmade punetus ja sügelemine. Astmale on iseloomulik raske vilistav hingamine ja köha. Mõnikord võib katmata kehaosadele, milleks kevadel on tavaliselt nägu ja käed, tekkida punetav ja sügelev lööve. Õietolmuallergiaga võib esineda ka niinimetatud ristallergiat, mille korral kutsub allergiasümptomeid esile mõni toiduaine. Ristallergiat tekitab teatav sugulus õietolmude ja toiduainete

Abi apteegist ABI Apteegist allergia puhul: • Silmatilgad Naatriumkromoglükaati sisaldavad silmatilgad pidurdavad histamiini ja teiste põletikku põhjustavate keemiliste aine­ te vabanemist.

Aselastiinvesinikkloriidi sisaldavad silmatilgad takistavad histamiini ja teiste organismis allergiliste reaktsioonide tu­ lemusena tekkivate ainete toimeid.

Allergodili silmatilgad aitavad kiiresti leevendada silmade allergianähte, nagu punetus, kihelus ja/või vesine eritus.

Toime on lokaalne.

• Allergiavastased tabletid Leevendavad histamiini toimel vallandunud allergilisi sümptomeid (toimeained: loratadiin, desloratadiin, klemas­ tiin, tsetirisiinvesinikkloriid, ebastiin).

Aastaringse või heinapalavikust tingitud allergilise nohu (riniidi) sümptomaatiliseks raviks.

Allergiliste nahareaktsioonide vähendamiseks.

• Allergiatest Allergiatestide puhul kasutatakse uut patenteeritud tehno­ loogiat, mille tulemusena suudetakse allergia vallandunud reaktsioon tuvastada ühe tilga sõrmeotsavere põhjal. Tes­ ti võib teha igal ajal, sõltumata söögikordadest, hooajast ja toitumisest. See annab poole tunni jooksul täpse ja usaldus­ väärse vastuse isegi siis, kui testi tegemise päeval allergia­ sümptomeid ei esine. Apteegis müüakse erinevaid kiirteste.

molekulaarses ehituses. Näiteks võivad kaseallergikud olla ülitundlikud päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemnete vastu.

Ristallergia puhul võib juhtuda, et õietolmuallergia all kannatajad ei saa süüa pähkleid, õunu, viinamarju, kiivit, porgandit, paprikat, tomatit, sellerit, mandleid ja juua kasemahla ning tarbida mõningaid maitsetaimi, näiteks kaneeli, köömneid, pipraid, sinepit, ingverit, kurkumit ja koriandrit. Allergianähte võib tekitada isegi kõige tavalisem kartul.

Ristallergia puhul võib eeltoodud toiduainete söömise taga­järjel tekkida sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal. Kindlasti tuleb silmas pidada seda, et õitsemise ajal raskendab ristallergia ka põhihaigust.

Kuidas aidata õietolmuallergikutel kevad üle elada?

Õieallergia tippajal tuleks kuivade ilmadega õues viibida ainult siis, kui õietolmu on liikvel kõige vähem ehk hommikuti ja õhtuti. Suureks abiks on aerobioloogiajaama andmed õietolmusisalduse kohta õhus.

Põletikuliste silmade kaitseks peaks kandma päikeseprille. Autoga sõites ei tohiks avada aknaid ning soovitatav on vältida metsas ja heinamaal käimist. Tuleks jälgida, et tuppa ei toodaks urbi ega lõikelilli. Tubasid peaks tuulutama ühe akna kaudu, mille ette tuleks riputada märg lina või spetsiaalne kaitsefilter. Hoolas tuleb olla tolmu pühkimisel ning teha seda kindlasti märja lapiga. Õieallergia ajal ei tohiks pesu õues kuivatada, sest nii jõuab õietolm taas tuppa. Kui väljas käiakse paljapäi, tuleks juuksed enne magamaminekut puhtaks loputada. Ka nina võiks vahetult pärast tuppa sisenemist ära loputada. Kindlasti tuleb kasuks õhupuhastusseadme olemasolu.

Kodustest vahenditest on allergia vastu kõige lihtsam vahend meresoolalahus, millega võib õnnestuda allergeen nina limaskestalt maha pesta. Kui inimene teab, et tal on mingi allergia, on mõistlik kaasas kanda vastavaid tablette.

Teie nahka rahustab ALLERGOSTOP - 7 nahasõbralikku abilist ALLERGOSTOP kreem-palsam on võimeline paljuks.

Igasugused nahaärritused, olgu need seotud olmekeemia või putukahammustuse tõttu tekkinud sügelusega, kergemad põletused, väikesemad kriimustused ja haavad, saavad kergendust tänu kreemi koostises olevale seitsmele taimsele lisandile.

Punase päevakübara tinktuur aitab kiirendada haavade paranemist, rahustada külmavillidest põhjustatud nahaärritusi ning pehmendada nahka nahapõletuste ja ekseemide ravi järgselt.

Kuna astelpajuõli kiirendab kudede paranemist, on see suurepäraselt sobiv nii põletus- kui ka halvasti paranevatele haavadele ja marrastustele ning putukahammustustele.

Allantoiin on looduslik rasvhape, mis parandab naha võimet siduda niiskust ja aitab kaasa naharakkude uuenemisele. Tänu sellele kreem pehmendab ja rahustab nahka, muudab kareda ja lõhenenud naha pehmeks ning elastseks.

D-pantenool aitab säilitada niiskust, parandada naha ainevahetust ja rahustada ärritunud nahka.

Lisaks sisaldab Allergostop lagritsaekstrakti, seedri- ning lagritsaõli.

MAKSAB VÄHE, AITAB TÕHUSALT! Aprillis allahindlus 15%

ONYCOR

Kas teie varba- või sõrmeküüs on traumast kahjustatud? Kas soovite ergutada küünte kasvu või soodustada tallanaha elastsust?

Onycor sisaldab tõmmiseid järgmistest looduslikest komponentidest: agaav, sirel, pune, valge sinep, Cayenne’i pipar, kadakas, lisaks taruvaik ja etüülalkohol.

Küünekahjustuste ja/või -kasvu kiirendamiseks tilgutage mõned tilgad küüne alla ja vallile. Liigsarvestunud tallanaha pehmendamiseks või jalanaha hoolduseks hõõruge jalanahale piisav kogus 2–3 minuti jooksul pärast jalgade pesemist ja kuivatamist.

PAPS-20

Kas tunnete, et olete oma lihastele või liigestele liiga teinud? Või häirivad teid nahamarrastused ja -kriimustused?

Ehk on teid hammustanud mõni putukas?

Paps-20 koosneb looduslikest preparaatidest: agaav, sirel, taruvaik ning etüülalkohol. Ülitundlikkuse korral üksikkomponentide suhtes tuleb pidada nõu arstiga.

Kandke PAPS-20 õhukese kihina vastavale kehapiirkonnale kuiva naha peale, soovitatavalt 3–4 korda päevas.

Lisainfo: www.massuno.ee Küsige Massuno loodustooteid apteekidest. Apteeker annab ka teavet, millises apteegis toodet parajasti saadaval on.

Triinu Entsik-Grünberg, Südameapteegi peaproviisor TERVE PERE aprill 2015 9

tasub teada

E-tervis – sinu haigused ja ravi hiireklõpsu kaugusel E-tervise valdkonna nurgakiviks Eestis on üleriiklik terviklik süsteem, kuhu kuuluvad haiglate infosüsteemid, perearstide infosüsteemid ja tsentraalne tervise infosüsteem. Kui esimest kaht haldab ja arendab vastav raviasutus, siis viimast Eesti E-tervise Sihtasutus.

Mis on patsiendiportaal?

Riiklik patsiendiportaal (www.digilugu.ee) on kasutajakesk­ kond, mille vahendusel pakutakse kõikidele rahvastikuregistris­ se kantud isikutele e-teenuseid ja infot, mis aitavad tõsta kasu­ taja teadlikkust oma terviseseisundist ning loovad tingimused ja võimalused, et patsient oleks raviprotsessis tervishoiuteenu­ se osutajale aktiivne ja teadlik partner.

Liigesed ja selg on kanged, teevad haiget?

Koostiselt kehaomase ainena ei kuulu NANOHAP™ ravimite kategooriasse.

Eesti toode NANOHAP™ on senini maailmas ainus bioloogiliselt sobiv nanotehnoloogiline vahend, mis leevendab selliseid probleeme otse rakutasandil. Ja seda ilma kahjulike kõrvalmõjudeta.

NANOHAP™ toimib kui laiaspektriline katalüsaator: • aitab tagada konstantset kaltsiumihulka veres, hoides luud ja kõhred tugevad • neutraliseerib keha happelisust, ka maos ja soolestikus • tõhustab lihaste tööd veres olevate hormoonide abil • parandab naharakkude seisundit, kiirendades nende uuenemist • taastab ja tugevdab hambaemaili ning vähendab hammaste tundlikkust • kasvatab tugevamaks ja ilusamaks küüned ja juuksed • toetab veel mitmeid teisi olulisi protsesse meie organismis

Andke oma kehale võimalus olla terve!

Medicate Est OÜ Lisainfo ja ostusoovi jaoks on avatud nii koduleht www.nanohap.eu kui ka tel 5567 0607.

10 aprill 2015 TERVE PERE

K

õik need komponendid on omavahel ühendatud: arstid saavad tervise infosüsteemist oma infosüsteemi abil pärida ravitava patsiendi meditsiinidokumente, mis on koostatud varem võib-olla hoopis teises linnas olevas haiglas.

Patsient on infosüsteemi kaasatud

Kuna tulemusliku ravi eelduseks on paljuski patsiendi kaasatus ja aktiivne osalus raviprotsessis, siis on ka patsiendil võimalik ligi pääseda oma terviseandmetele tsentraalses infosüsteemis. Selleks on arendatud spetsiaalne tervise infosüsteemi veebirakendus, riiklik patsiendiportaal (www.digilugu.ee), kuhu sisenemiseks läheb tarvis ID-kaarti või Mobiil-ID-d.

Kunagi varem pole meditsiinidokumendid olnud teisele arstile nii kiiresti ja lihtsalt edastatavad ning patsiendile endalegi kättesaadavad. Riiklikus infosüsteemis on kõik dokumendid turvaliselt säilitatavad ja kiirelt kasutatavad ka aastate pärast.

Pea ühelgi teisel riigil maailmas ei ole ette näidata kõiki ravi­ asutusi ühendavat tervise infosüsteemi, mis võimaldab sisuliselt minutitega haiglate vahel dokumente vahetada.

Kümne aastaga ideest toimiva süsteemini

Eesti E-tervise Sihtasutus saab sel aastal kümneaastaseks ning selle ajaga on toimunud tubli areng. Süsteemiga on tehnilises

Riiklikus patsiendiportaalis on võimalik patsiendil muu hulgas: • vaadata oma raviandmeid ja retsepte • taotleda tervisetõendit autojuhiloa saamiseks, täites tervise­deklaratsiooni • määrata endale erineva volituste ulatusega esindajaid

S oldus UUninaho i

eb

Be

Hinga vabalt

Ilusaid unenägusid

• vaadata esindatavate isikute raviandmeid • koostada tahteavaldusi, sh organdoonorluse tahteavaldust • kontrollida, kes ja millal on vaadanud tema terviseandmeid

mõttes ühendatud kõik haiglad ja perearstid. Kasutajatena on lisandunud tervishoiutöötajad ning just viimasel ajal ka paljud patsiendid. Süsteemi kasutab üle 10 000 tervishoiutöötaja ja sinna on talletatud 1,3 miljoni elaniku terviseandmed. Ühes kuus tehakse süsteemi praegu ligi 500 000 päringut tervishoiutöötajate ja üle 300 000 andmepäringu patsientide poolt.

Kümne aasta jooksul on muutunud nii võimalused, teadmised kui ka oskused, samuti arstide, õdede ja patsientide ootu­sed ning vajadused. Seega vajab uuendamist tervise info­ süsteemi kontseptsioon. Senise kontsentreeritult kogutava informatsiooni ja meditsiinidokumentide asemele vajame tulevikus ilmselt ühtse struktuuriga haiguslugu, mis võimaldaks kiirelt ja mugavalt patsiendi seisundist ülevaate saada ega sunniks dokumentide vahel surfama.

Mugav teenus patsiendile

Riikliku patsiendiportaali www.digilugu.ee vahendusel pääseb patsient ligi kõikidele arsti koostatud ja tervise infosüsteemi edastatud meditsiinidokumentidele. Koostada saab ka tervisedeklaratsiooni (vajalik autojuhiloa taotlemiseks), tahteavaldusi (sh organdoonorluse tahteavaldust), kolmandatele isikutele antavaid volitusi (ligipääsuks oma terviseandmetele) ja palju muud.

2015. aastal ootab rohkem kui 80 000 inimest ees juhiloa vahetus. Esimest korda ei pea tervisetõendit viima maantee­ ametisse ise, vaid see edastatakse pärast tõendi väljastamist perearsti poolt automaatselt elektroonilisel kujul. Tõendi saamise eeldusena tuleb patsiendiportaalis (www.digilugu.ee) täita tervisedeklaratsioon.

Patsiendiportaali tulevik

Patsiendiportaali edasiarendamise eesmärk on võimaldada kasutajale mugavat ja turvalist ligipääsu oma raviandmetele (sh retseptidele, analüüside ja uuringute tulemustele) ning pakkuda terviseseisundi hindamise ja ravi kohta lisainformatsiooni. Pikemas perspektiivis peaks patsiendiportaalist kujunema aktiivne kommunikatsioonivahend patsiendi ja esmatasandi (perearsti) vahel.

Patsiendiportaali täiendamine toimub pidevalt. Koostöös haigekassaga on lõppfaasi jõudmas arendus, mis võimaldab inimesel näha haigekassale esitatud raviarveid.

E-kiirabi töölerakendumisel jõuab vajalik eelinformatsioon kiirabini enne sündmuskohale jõudmist ning edastatakse vajadusel haiglasse veel kiirabi sündmuskohal viibides.

Arendamisel on ka vähi sõeluuringute register ning e-immu­niseerimispass, mille elluviimisel kaob vajadus praegu kasutusel oleva paberkandjal immuniseerimispassi järele.

Seeläbi muutub lihtsamaks ja täpsemaks uute vaktsineerimiste määramine ja meeles pidamine.

Esimesest elupäevast.

Lihtne Väike otsik lihtsaks ja ohutuks tilgutamiseks

Steriilne Kaitsev filter hügieeni pikaajaliseks säilitamiseks

Õrn Õrnatoimeline lahus spetsiaalselt beebi ninale

Raul Mill E-tervise Sihtasutuse juhatuse liige

Täiendav informatsioon: Berlin-Chemie Menarini Eesti OÜ, Paldiski mnt 27/29, 10612 Tallinn. Tegemist on meditsiiniseadmega. Enne kasutamist lugege hoolikalt kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerige arsti või apteekriga.

suhted

Tänapäeva vanaema oskab nii mõndagi, näiteks Skype’is rääkida ja sokki kududa „Las ma helistan tagasi,” hõikab Viivi kuskilt Kesk-Eesti kandist mulle telefoni. „Või tulen homme linna poisse hoidma, rong on pool üheksa Balti jaamas.”

Maa-vanaema – tõeline rariteet

Viivi Leinas (79) on n-ö klassikaline vana­ ema. Ta elab talus keset põldusid, tal on kaks lehma, pullvasikas, kanad, koerad ja kassid, kuid siga rändas jõulude eel heade notsude maale. Õhtuti põleb köögilaual vana hea petrooleumilatern ning Viivi koob sokke ja kindaid. Toekas meheõlg kadus naise kõrvalt viis aastat tagasi. Suviti tundub, et madala maja katus tõuseb lendu – siis löövad seal lärmi kaksikud Ruudi ja Riks, kes sel suvel viieseks saavad.

Viivi on oma pojapoegadele selline vana­ema, nagu me raamatust oleme lugema

harjunud, sest vaid väga vähesed lapsed saavad kogeda suvel tõelist maaelu koos sarviliste ja sõralistega. Jah, hillitsetud suve­kodu murul kiikuda saab vast ikka, aga kui paljudel on tänapäeval ette näidata vanavanemad, kes elavad maal ja peavad lehma? Viivi on just selline vana aja vanaema – rariteet, nagu ütleb poeg Richard (39).

Lugu maavanavanematest, kelle juurde linnalapsed suveks sõidavad, on pigem ilus legend, osutab statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. „Kui võrrelda linnalistes ja maa-asulates elavate inimeste arvukust, siis selgub,

DIRECTED BY FRANCO DRAGONE

Saku Suurhallis

27.-31. MAIL

Maailma kuulsaim tsirkus on tagasi uue lavastusega!

LISAETENDUS NÜÜD MÜÜGIL! www.fbi.ee / www.cirquedusoleil.com

et eakaid (vanuses 65+) elab maal kõigest 30%,” kirjutab Tiit statistikablogis.

Niisiis on Viivi tõeline haruldus: vanaema maalt, kel pole ei mobiiltelefoni taskus ega sati­taldrikut katusel ning kes käib arveid maksmas vallakeskuse postkontoris. „Kaksikud ei oska neid vidinaid veel nõuda,” mui­gab naine ise lõbustatult. „Kirjutan neile kirju ja helistan, poisid saadavad joonistusi vastu,” räägib Viivi sellest, kuidas ta pojaperega suhtleb. „Aeg-ajalt helistame ja paarkolm korda aastas võtan ka linnareisi ette.

Eks ootan suve, siis tulevad poisid maale.”

Kui ma Viivit 7. aprilli hommikul Tallinnas rongilt tulemas näen, on tal käe otsas suur laastukorv, milles meepurk, sibulad-­küüslaugud, ületalve õunamugulad ning paar jõupaberis nutsakat, küllap kommid lastele, oletan. Ta astub reipalt

trollipeatuse poole – mis sa teed, kaksikud on haiged, aga kas siis ema-isal mahti nendega kodus olla?

Varasemast kõrgem vanus

Kui paljudel lastel on vanavanemad üldse olemas? „Arvestades oodatavat eluiga, on enam kui pooltel lastest (55%) beebipõlves olemas neli vanavanemat (eeldades, et vana­ vanemad on keskmiselt 60aastased),” kirjutab Ene-Margit Tiit. „Vähemalt üks vanaema, kes lapsukest põlvel kiigutada võiks, on aga olemas enam kui 99%-l tänapäeva Eestis sündinud lastest. Kümme aastat hiljem on kõik neli vanavanemat, kes siis peaksid olema 70aastased, olemas poole vähematel lastel, s.o 27%-l, kuid 99%-l lastest on ka siis elus vähemalt üks vanavanem.”

Millisel moel ja kas üldse vanavanem oma lastelastele toeks on, sõltub paljudest faktoritest: vanusest, tervisest, elukohast, suhtumisest ning sellest, millisena näeb oma rolli vanavanem ise. Ja ehkki sellesama rahvaloenduse tulemused näitavad, et vanavanemate vanus on taas tõusnud (sünnitusiga pikeneb, esimese lapse sünd lükatakse edasi), on neist kodused ja üksnes lastelaste päralt väga vähesed. „Praegused vanavanemad saavad sellesse seisusesse küll hilisemas eas kui eelmine põlvkond, kuid sedajagu rohkem on neil ees eluaastaid,” kirjutab Tiit. „60aastasel vanaisal seisab ees veel keskmiselt 18 ja vanaemal 24 aasta jagu elupäevi.”

Töö, hobid ja suhted

Signe Kalberg (56) kuulub noorte töötavate vanaemade hulka. „Mina esindan seda põlvkonda vanaemasid, kes peavad töötama, olema moodsad ehk kursis Skype’i, interneti, iPodi ja tahvelarvutiga,” ütleb Signe. „Olen vanaema, kes peab lisaks õhtusele muinasjuttude lugemisele suutma oma lastelastele midagi huvitavat pakkuda, sest lapselapsed on nii targad ja neid üllatada – see on paras proovikivi ka vanaemale.”

Samas on Signe märganud, et lapselapsed tahavad ja lihtsalt naudivad rahulikku olemist koos vanaemaga – see on ka neile võimalus aeg maha võtta. Töötavate vanavanemate puhul on üks suur takistus, mis seda kuigi sageli teha ei lase – ajapuudus. „Muidugi tahaksin oma lapselapsi rohkem näha ja nendega koos olla, kuid samas on nendega koos olemine ka väsitav.

Sestap olen mõelnud, et nii mulle kui ka neile on parem, kui kohtume harva, aga mul on siis aega ja energiat nendega aktiivselt tegeleda, ehk nagu öeldakse, nendega koosoldud aeg on kvalitatiivaeg,” arutleb Signe. Nii nagu Viivi, abistab ka Signe oma poegade peresid aeg-ajalt lapsi hoides – tal on neid viis. Ajal, mil ühe katuse all ei ela enam mitut põlvkonda, on see eriti hinnatud abi.

Vanavanema roll erineb vanema rollist Vanavanemate ja vanemate suhe on paljuski määratud sellega, milline on olnud nende vanema-lapse suhe, kir­ jutab pereterapeut Merle Ameljušen­ ko oma külalispostituses aadressil www.teadlikvanem.ee. „Vanem, kes on suutnud olla toe­ tav ja suunav vanem oma lastele, suu­ dab olla toetav ja suunav vana­vanem lapse­lapsele ning piire arvestav tugi oma emaks-isaks saanud lapsele. Va­ nem, kes on olnud kontrolliv ja lap­ se piire mittearvestav, jääb kontrolli­ vaks ja piire mittearvestavaks ka siis, kui lapsed ise vanemateks saanud.

Laps, kes on kogenud, et ei saa emaisa usaldada, ei usalda neid ka siis, kui neist on saanud vanavanemad.

Teadlik vanavanem mõistab, et vanaema­-vanaisa roll on hoopiski mi­ dagi muud kui ema-isa roll. Ta tajub enda piire ning usaldab vanemaid, ol­ les vajadusel neile toeks nii nõu kui ka jõuga. Ema-isa vajavad vanavanema­ te tuge lapse hoidmisel ja temaga te­ gelemisel, et aeg-ajalt võtta aega ise­ enda ja paarisuhte jaoks. Nad vajavad vanavanema elutervet nõu­annet ja kogemust, mida populaarsetest pere­ foorumitest ja sõbrannadelt ei ole või­ malik saada.”

Kõrgelt haritud vanavanemad

„Kõigest 11% kõigist kuni 15aastastest lastest elab leibkonnas, millesse kuulus vähemalt üks vanavanem, näitasid rahvaloenduse andmed. Selliseid kuni 15aastasi lapsi, kelle peres polnud isa ega ema ja keda kasvatas vaid vanavanem või vanavanemad, oli 1500, s.o 0,7% selleealistest lastest. Õnneks on välismaale rännanud vanavanemaid üsna vähe. Põhiline üle riigipiiri suhtlemine on tänapäeval pigem selline, et lapselapsed on välismaal ja vanavanemad ankruna kodus,” kirjeldab Tiit.

Mida veel tänapäeva vanavanemate kohta öelda? „Kindlasti seda, et nad on oma ea kohta väga kõrgelt haritud – enam kui pooltel vähemalt 65aastastest on keskharidus ja veerandil kõrgharidus, kusjuures selle põlvkonna puhul on meeste ja naiste haridustase võrdlemisi sarnane,” kirjutab Tiit. „Enamik vanavanemate põlvkonnast oskab ka vähemalt üht võõrkeelt, kusjuures see on kõige sagedamini vene keel, ent peale inglise keele kõneldakse ka saksa ja soome keelt.”

Agne Narusk

Simetikoon

kummikud

Kummikud – trendikad ja praktilised jalanõud Kevade saabudes on ilmad heitlikud, sageli sajab vihma ja nahast saabaste või kingadega tänavale minemine ei tõota head.

K

indlasti peavad kummikud kuuluma laste garderoobi, sest pole midagi toredamat kui lompides tatsuda.

Moekad kummikud tänavale

Viimastel aastatel on moelavadel üha rohkem kummikuid. Meie kliimasse on selline trend väga teretulnud. Kummikuid sobitatakse nii igapäevase kui ka piduliku riietuse juurde. Miks mitte kombineerida lillelisi kummikuid kontorikostüümiga või rohmakaid jalanõusid pitsilise puhvseelikuga? Moeajakirjadest ja -blogidest leiab ideid katsetamiseks rohkelt.

Iga tegusa naise garderoobis võiks olla ühed šikid kummikud, mis on nii praktilised kui ka ilusa välimusega. Moebrändid pakuvad kummikuid igale maitsele. Põneva mustriga variante leidub näiteks Desiguali, Tommy Hilfigeri ja Guessi jalanõude seas, klassikaks on saanud Burberry jalavarjud.

Kõige lihtsam on riietusega kombineerida ühevärvilisi kummikuid. Kes mustreid ja erksaid värve pelgab (arusaamatu küll, miks?), sellel võiks kodus olla paar ratsasaapalõikega säärikuid. Need sobivad ideaalselt teksadega.

Porivabad botikud aeda ja metsa

Kummikud on praktilised jalatsid, kindlad kaaslased metsas kõndimiseks, aiatöödel, kalapüügil. Loomulikult võib ka aias ja metsas askeldada mummuliste või lilleliste kummikutega, aga pikaajalisemal kandmisel on tähtsam mugavus ja praktilisus.

Rouchette on turule toonud uued pori­vabad kummikud, mis on loodud aia­ pidajale mõeldes. Päka- ja kannaosa tugevdus, eemaldatavad soojad sisetallad, hingav neop­reenist vooder, isepuhastuv ja libisemisvastane tald ning kaitsev kummist pealispind moodustavad lihtsad ja er-

gonoomilised jalanõud, mis toetavad jalga optimaalselt. Kõikide saabaste välistallad on mustuse kogunemise vastase tehnoloogiaga (Clean®) ning erikuju tõttu üksteise vastu hõõrudes lihtsalt puhastatavad.

Crocsi vihmasaapad lastele

Kummikud peaksid sooja pidama, kaitsma jalgu külma ja vee eest, kuid samas olema mugavad, kerged ja vastupidavad.

Lähtudes nendest tingimustest, valitigi kahel järjestikusel aastal Crocsi lastekummik Rootsis tehtud testidel parimaks vihmasaapaks.

Peamine põhjus, mis võidu tõi, on kindlasti materjal, millest on saapad valmistatud. Nimelt ei tooda Crocs kummikuid, vaid vihmasaapaid, mis on valmistatud Croslite’ist. See meenutab väliselt küll kummi, aga tegelikult on tegu hoopis teise materjaliga.

www.kingaklubi.ee L. Koidula 5, Tallinn tel 525 9570

kummikud Milline kummik on lapsele mugav?

1. Vali õige suurus! Liiga suur number hakkab jalas loksu­ ma, kulutades alguses ära kantava soki ja hõõrudes hiljem marraskile ka kannad. Seetõttu on lapse sammud kohma­ kad, mis omakorda suurendab komistamise tõenäosust.

2. Saabas peab olema elastne ja pakkuma jalavõlvile tuge, sest lapsed hüppavad ja mängivad tihti ebatasasel pinnal.

3. Tald peab olema hea haakuvusega, et vähendada libise­ mise ohtu. Kõrge kvaliteediga kummimaterjalist saabas ei muutu raskeks ega libedaks ka madalatel temperatuuridel.

Croslite’ist valmistatud saapad on kõik äärmiselt kerged, mistõttu ei teki jalal lihasväsimust ja sokid püsivad ilusti paigal.

Materjal pehmeneb kandmisel ja vormub täpselt nii, nagu jalg seda tahab, seega on saapad justkui igaühe jala järgi valatud.

Croslite on oma omaduselt väga elastne materjal ega muutu külmaga rabedaks.

Tänu sellele ei ole ohtu, et saapad jäigaks lähevad. Elastne tald kergendab väiksematel lastel ka kõndimist. Kõikide Crocsi jalatsite tallakuju jälgib jala loomulikku anatoomiat: toestab risti- ja pikivõlvi, mis tagab just eriti laste puhul jala loomuliku ja normaalse arengu.

Croslite talletab kõndimisel tekkiva soojuse ega lase seda saapast välja. Samas töötab materjal ka vastupidi ehk ei lase väljas olevat külma sisse.

Kummikute ajalugu „Kummik” on ilus eestikeelne sõna, mis ei jäta kahtlust, millest on jalanõu tehtud. Kuid inglise keeleruumis on asi palju keerukam ja kõige levinum nimekuju Wellington boots viitab hoopis sõjardist po­ liitikule krahv Wellingtonile, kes palus oma kingsepal arendada uut­ moodi jalanõud, mis pidid lähtuma 18. sajandi sõdurisaabastest.

Kummiku edulugu sai hoo sisse 1852. aastal, kui Hiram Hutchin­ son kohtus Charles Goodyeariga, kes oli just leiutanud loodusliku kummi vulkaniseerimise. Hutchinson patenteeris kummi kasutami­ se jalanõudes ja alustas jalatsitootmist Prantsusmaal.

Järgmine suurem kummikute rahva sekka viimine toimus Tei­ se maailmasõja ajal, kui need osutusid asendamatuks mudastes Euroo­pa kaevikutes. Ainuüksi Briti tehased tegid sõdurite tarvis üle miljoni paari kummikuid.

Venelased tutvusid kummikutega esimest korda 1920. aasta­ tel, mille järel levisid need helikiirusel üle heitliku ilmaga Venemaa, muutudes lahutamatuks osaks kevad- ja sügisgarderoobist. Stali­ ni aeg tõukas vaid kummikumaaniat takka, töölisrahva vajaduste ra­ huldamiseks rajati 17 uut kummikutehast.

Kummikuid armastas ka Hruštšov, kes tegi neist omamoodi Nõu­ kogude elu sümboli. Odavad kummikud (ja kalossid) kuulutati sotsia­ listlikult eesrindliku stiili kandjaks ning palju kallimad nahkjalatsid tä­ histasid ebamoodsat kapitalistlikku vaimu.

1961.–1964. aastatel kadusid nahksaapad Nõukogude Liidu kau­ bandusvõrgust pea täielikult, kuid Leonid Brežnev taastas naha hea maine ja kummikutest said taas peamiselt tööjalatsid.

Tänapäeva demokraatlikus moepildis kannavad kummikud mu­ retuse pitserit – odavus ja funktsionaalsus on pigem plussmärgi­ ga omadused.

Tanel Veenre, Eesti Päevaleht 29. august 2012

MAGAZIINIS on vaieldamatult parim valik kummikuid kogu perele!

Tule külasta uuT MAGAZIINI Raudalus!

Viljandi mnt 41b, Tallinn

1

MüüGIl lAIAs väRvIvAlIkus

2

3

1. LASTE KUMMIKUD EVA PE-4UTM

Kerged EVA-kummikud, eemaldatav õhuke vooder.

2. LASTE PVC KUMMIKUD PS8-3UM

Rõõmsad, ühevärvilised, eemaldatav õhuke vooder, lai värvivalik.

3. LASTE PVC KUMMIKUD PS8-3SUM

Rõõmsad, värvilised, eemaldatav õhuke vooder, lai värvivalik.

4. LASTE PVC KUMMIKUD PS19

Rõõmsad, värvilised. www.facebook.com/magaziin

Leia meid is

www.magaziin.ee

4

Rõõm õppimisest iga päev!

Sina oled minu sõber!

Laulev kutsutüdruk Armas ja pehme kaisukutsu reageerib lapse puudutustele enam kui 40 heli, lause ja lauluga - nii arenevad lapse silma ja käe koordinatsioon ning peenmotoorika.

Lisaks õpib laps temaga mängides tähti, numbreid, kehaosi ja muudki.

Sobib väikelastele vanuses 6-36 kuud.

www.fisher-price.com

Laulev kutsupoiss

Laulev kutsutüdruk

maaletooja Rimonne Baltic • www.rimonne.ee