TERVE PERE (mai 2015)

Terve Pere 20. MAI 2015

Väljaande koostas AS-i Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

UUs NX Teravam vaaTeNUrk elUle

Elu poleks pooltki nii huvitav, kui kõik nurgad oleksid ümaraks lihvitud.

Lexuse uus kompaktne linnamaastur NX avab endast igal korral uue tahu, vastavalt vaatenurgale.

NX 300h täishübriid Hind alates Keskmine kütusekulu Keskmine Co2 emissioon Koguvõimsus Kiirendus 0‒100 km/h

NX 200t turbobensiinimootor 41 990 € 5,1 l / 100 km 117 g/km 197 hj 9,2 s

Hind alates Keskmine kütusekulu Keskmine Co2 emissioon Koguvõimsus Kiirendus 0‒100 km/h

43 490 € 7,9 l / 100 km 183 g/km 235 hj 7,1 s

reGIsTreerUGe PrOOvIsÕIDUle Tel +372 619 0010 LEXUS TALLINN, PETErbUrI TEE 1, 11415 TALLINN, INfo@UNELmAUTo.EE

leXUs.ee

Lexus Eesti

uudised Uued vanilli- ja šokolaadi-shake’id

Farmi Jänksi jogurti-shake’ide sekka saabusid lisaks se­ nisele lemmikule, vaarikamaitselisele joogile, uued vanillija šokolaadimaitselised suvejoogid. 2009. aasta Eesti pari­ maks piimatooteks tunnistatud ja pääsukesemärgiga pärja­ tud Jänksi jogurti-shake on ainulaadne ja eriline jook, millel on nüüd kolm maitset. Šokolaadi-shake’ile annab õige maitse šokolaad ja kakaopulber, vanillijoogile aga vanillikaun ja -ekstrakt.

Jänksi jogurti-shake on tervislik ja lõbus suvejook, mis sisaldab peale jogurtibakterite ka probiootilisi piimhappebaktereid. 180grammist joo­ gist tekib selle 30sekundilisel raputamisel 250 ml valmis-shake’i. Too­ ted ei sisalda sünteetilisi toiduvärve ega säilitusaineid.

Hesburger tõi valikusse smuutid

Eesti suurim kiirtoitlustusrestoranide kett Hesburger korraldas uuringufirma SolidData abil kolmes Balti rii­ gis uuringu, et selgitada välja elanikkonna suhtumine värsketesse puuviljadesse ning ootused tarbida värs­ ketest puuviljadest valmistatud jooke. Tulemused vii­ sid selleni, et ettevõte täiendas oma tootevalikut Bal­ tikumi restoranides värskete smuutidega, mis valmivad kohapeal.

Enim tarbivad puuvilju eestlased (iga päev 55% , paar korda nä­ dalas 37%). Läti vastajatest tarbivad puuvilju iga päev vaid 20%, 46% teeb seda paar korda nädalas. Leedulastest söövad puuvilju iga päev 35% vastanuist, 43% teeb seda paar korda nädalas. Enim söö­ vad puuvilju naised vanuses 36–45 eluaastat.

Puuviljade tarbimise põhjustena toodi eestlaste hulgas välja eel­ kõige seda, et need on maitsvad (82%), tervislikud (73%), annavad vi­ tamiine (60%) ja energiat (38%). Enamik (96%) eelistab süüa puuvilju toorelt, ilma töötlemata. Ligi kolmandik vastanuist ütles, et nad ka­ sutavad puuvilju tihti ka jookide valmistamisel.

Tarbimise hooajalisus on ootuspärane – enim süüakse puuvilju suvel (61%), seejärel tarbimine langeb. 21% vastanuist sööb puuvilju ka sügisel ja talvel (12% ) ning vaid 6% kevadel.

Salvesti uued tooted

Hiljuti jõudis poelettidele Salvesti uuenenud toidukastmete sari. Esi­ mesed kastmed toodi turule 2014. aasta sügisel. Nüüdseks on vali­ kus 12 kastet, nende hulgas nii Indiast, Mehhikost ja Vahemere maa­ dest inspireeritud kastmed kui ka juba tuttavad kastmed. Uus ma­ gushapu Hiina kaste on aasiapärane toidukaste, kuhu on lisatud rik­ kalikult köögivilju ning mis sobib hästi kana-, liha-, kala- ja riisiroo­ gade valmistamiseks ja lisandiks. Hõrkude köögiviljadega pastakaste on mahedam ning seda võib serveerida pasta- ja lihatoitude kõrvale.

Saabuvale grillihooajale mõeldes pakutakse vürtsikate toitude aus­ tajatele teravat tomatist grillkastet.

Alates aprillist on poodides saadaval uus Salvesti majonees Pro­ vansaal. Kreemjas konsistents ja parajalt sinepine maitse annab näi­ teks kartulisalatile selle õige ja hea koduse meki. Kõik Salvesti majoneesid on toodetud Eestis, kasutades parimat eestimaist rapsiõli ja kõrge kvaliteediga mune. Salvesti kastmed ja majo­ neesid ei sisalda säilitusaineid.

LUGEJAMÄNG

Suur aitäh kõigile kirjasaatjatele! Teie tagasiside on meile väga tähtis. Loodame, et leiate põnevat lugemist ka maikuu numbrist.

Tahaksime seekord teada, milline lugu pälvis teie tähele­ panu enim. Millest sooviksite lugeda järgmisest Terves Perest?

Teie kirju ootame 1. juunini aadressil pere@ekspress.ee. Kõi­ gi meilisaatjate vahel loosime välja ülal tutvustatud uusi raama­ tuid. Andke kirjas teada, millisest oleksite huvitatud.

Aprilli kirjasaatjate vahel loositud auhinnad jagunesid järg­ miselt: Raamatu „Kuu võim” saab endale Rita K., „Armastuse väljaajamine” läheb Saaremaale Erge Õnnisele ja „Sest hoo­ lin sinu tervisest” Kaido Maripuule. Palju õnne! Võtame võitja­ tega ise ühendust.

UUED RAAMATUD

Ruutaiandus. Rikkalik saak väikeselt pinnalt

Anne-Marie Nageleisen Peenra eriline vorm – ruut – näeb ilus väl­ ja, kuid on ka praktiline: tai­ med on korra­ päraselt oma kindlates kohta­ des, mis aitab aiapidajal kõi­ ke kontrolli all hoida. Ruut­ viljelus on originaalne köögi­ viljakasvatamise viis, kus aed on hoolitsetud ja vilja­ kas. Nipp peitub selles, et tai­ medele luuakse üsna väike­ sel maalapil parimad võimali­ kud tingimused, nii et nad an­ naksid rohkem saaki kui ta­ valiselt. Lisaks istutatakse igast köögiviljasordist ainult mõned taimed, kuid see-eest palju liike.

Raamatust leiab infot ruutpeenra loomiseks ning 50 köögivilja ja maitsetaime kaarti, millel on ülevaatlik in­ fo, kuidas neid ruutpeenras kasvatada.

Aiast siin- ja sealpool aknalauda. Nõuandeid taimekasvatajale läbi aasta Eneli Käger Raamatust leiab nii hobi­ aednik kui ka toalillekas­ vataja vastu­ sed peamis­ tele küsimustele, mis puudu­ tavad taimi ning nende kas­ vatamist läbi aastaringi – ke­ vadest kevadeni. Rohkete fo­ todega illustreeritud raama­ tus on vaatluse alla võetud taimede valimine nii tuppa kui ka aeda, istutamine, hool­ damine ja väetamine, aga ka puude ja põõsaste lõikami­ ne ning taime­kahjurid ja -hai­ gused. Raamatu lõpus leidub kasulikke retsepte, kuidas ise väetisi ja kemikaalivabu prit­ simisvahendeid kokku sega­ da, ning tähelepanekuid ja soovitusi, kuidas taimed üks­

teist kaitsta võivad. Ülevaatliku tabelina on esitatud viljapuude ja marjapõõsaste kaitse plaan.

Kodune idandamine

Rita Galchus Paljud on tut­ tavad kahe kõige tavali­ sema idandi­ ga: lutserni ja mungoaga.

Tegelikult on mahekauplustes ja internetipoodides saadaval märksa laiem valik idandami­ seks sobilikke seemneid.

Autor õpetab toiduks seemneid idandama ja tut­ vustab idandamise abivahen­ deid. Kodune idandamine on tore retk maitsete ja tekstuu­ ride maailma, silmale ilus vaadata, pakub imelisi lõhnaja maitseelamusi ning täien­ dab igapäevast toitu väärtus­ like toitainetega. Raamatust saab teada, miks on idanda­ mine tervislik ja miks valida endale just see populaarne roheline hobi, mille head tule­ mused ei sõltu isegi kliimast.

Loodusandide kuivatamine

Enn Kaljo Kui olete hu­ vitatud alter­ natiivist toidu­ ainete kulu­ kale ja ruu­ mi raiskava­ le säilitamisele külmkapis ning soovite avastada uusi võimalu­ si loodussaaduste imeliselt hu­ vitavas ja kaunis maailmas, siis on see raamat just teile.

Aed- ja puuviljad, seened, maitsetaimed, pähklid, aga ka küpsetised ja palju muud – neid kõiki on võimalik säili­ tada kuivatatult ja kasutada hiljem toiduks nii kuivatatud kujul kui ka vees uuesti „el­ lu äratatuna”. Rikkalikult il­ lustreeritud käsiraamatus lei­ dub suur hulk retsepte ja ju­ hiseid. Raamat peaks innusta­ ma neid, kes soovivad hakata elama tervislikumalt ja sääst­ vamalt.

Terve Pere

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall

TERVE PERE MAI 2015 3

TOIT

Lapsed köögis

Kiires elutempos peavad paljud lapsed lõunasöögiga ise hakkama saama ning sageli valib laps kergema vastupanu tee ehk haarab poest või kohvikust midagi rasvast ja magusat.

Ebatervisliku toidukorra valimise asemel võiksid nad ise mingi lihtsa roa valmistada.

K

una üks tähtsaim faktor, millest lapsed oma toidueelistustes lähtuvad, on toidu tuntus, siis on toiduainete tundmaõppimine ja lihtsate toitude valmistamine peamisi tervisliku toidu juurde meelitajaid.

Laste kokakursused õpetavad lihtsaid toite valmistama

„Põngerjate kokakooli oleme korraldanud juba kolm aastat. Meie eesmärk on õpetada lapsi endale ise süüa tegema, et nad saaks aru, et elu ei koosne vaid külmutatud pitsast ja valmistoidust. Kokakoolis räägime alati lastele arusaadavas keeles, miks oleks mõistlik eelistada Eestis kasvatatud ja valmistatud toiduaineid ning miks on näiteks isetehtud kananagitsad paremad ja tervislikumad kui poes valmiskujul pakutavad,” tutvustab Rootsu restorani tegemisi Maria Sepper.

Tihti on vanematel mure, et lapsed mitte midagi ei söö. „Põngerjate kokakoolis pole olnud ühtki last, kes omatehtud toitu söönud ei oleks,” kinnitab Maria. „Ilmselt on põhjus selles, et kõike algusest lõpuni ise tehes nähakse, millest toit koosneb, ning tekib huvi proovida, kuidas üks või teine asi välja kukkus,” arvab ta. „Üldiselt jääb kokakoolis osalevate laste vanus vahemikku 5–11 aastat, aga meil on käinud ka kolmeaastaseid ja isegi pisut nooremaid. Tore on vaadata, kuidas sõbralikus keskkonnas kõik iseenesest paika loksub – suuremad aitavad pisemaid, kõike püütakse omavahel võrdselt jagada ja üksteisega arvestada,” on Maria laste koostööst vaimustunud.

Põngerjate kokakool toimub kord kuus septembrist maini. Uus hooaeg algab 12. septembril. „Kindlasti on uus õppeaeg väga põnev, sest oleme väikeseks eesmärgiks võtnud lapsed kala sööma õpetada,” räägib Maria sügisplaanidest. Senini on kokakoolid toimunud vaid Viimsis Root4 aprill 2015 TERVE PERE

sus, kuid septembris alustatakse Põngerjate kokakooliga ka Rae vallas. Täpsemat infot leiab Facebooki-lehelt www.facebook. com/rootsu ja kodulehelt www.rootsu.ee. „Lisaks igakuistele kokakoolidele teeme üritusi ettetellimisel sünnipäevadena, soovi korral ka suvisel ajal,” annab Maria suvepeoks hea idee.

Mängutoa asemel sünnipäevapidu kokakoolis

Laste sünnipäevade pidamiseks pakub oma teenust ka Toiduakadeemia, mis aasta alguses kolis Nõmmelt kesklinna (Lootsi 8). Kolm tundi kestva ürituse jooksul meisterdavad väikesed pidulised koka juhendamisel endale vahva pidusöögi. „Selliste sündmuste populaarsus on kasvanud. Pakume teadmisi ja meelelahutust üheskoos ning see on osa lapsi mängutubadest meie juurde toonud,” arvab Toiduakadeemia tegevjuht Aivi Kullama. „Siinkohal mängib kaasa ka teadlikkuse tõus tervislikust toitumisest ning soov lastele kasulikke oskusi õpetada,” lisab ta.

Sünnipäevi korraldatakse laupäeviti ja pühapäeviti: lapsed saavad põlled ette ja nime­sildid külge, moodustatakse meeskonnad ja hakatakse kokkama. 7–10aastastele on menüüs pitsarullid, isetehtud šampus ja mustikamuffinid, 11–14aastased valmistavad värske pasta Bologna kastmega, banaani-­ kiivi-marjasmuuti ja Merevaigu magustoidu. „Laste kokkamistase varieerub palju.

Oleme näinud lapsi, keda õpetame nuga käes hoidma, ning lapsi, kes on käinud täiskasvanute avatud koolitusel ning teinud seal süüa suurtega kõrvuti,” teab Aivi aastatepikkusest kogemusest.

Kokandustunnid koolides on laste lemmikud

Rocca al Mare koolis õpetab kokandust Kaie Mei. „Olen võtnud ambitsiooniks kujundada neid arukateks sööjateks ehk

lihtsa toidutegemise juures on väga tähtis mõista, miks inimesed söövad ning kuidas toit nende üldist heaolu mõjutab,” toob ta välja kodundustundide teoreetilise poole. „Viimastel aastatel on rohkem tööd teadmiste korrastamisega – toidu kohta on palju vastakaid teooriaid, püüan suunata lapsi kriitilisele mõtlemisele.” „Inglise kolledži laste puhul on kodunduse tund pigem vahepala pikkade ja kurnavate õppepäevade vahel. Süsivesikute ja toiduratsioonidega ma neid väga ei koorma, kuid mingi teoreetilise aluse saavad nad ikka. Eesmärk on, et nad toitu täis külmkapi ees nälga ei sureks, vaid et neil jätkuks julgust ja elementaarseid oskusi retsepti lugeda ning selle järgi töötada,” ütleb kodunduse õpetaja Sirli Kodres. „Taset on mitmesugust. Kindlasti on lapsed muutunud vabamaks ja teadlikumaks,” ütleb aastaid koolis kokandust õpetanud Kaie Mei. „Kuna valmistoodete tarbimine on üsna levinud, siis mõni tehnika, mida omal ajal oskama pidi (nt puljongi keetmine), pole enam nii tähtis. Rikkalikum toidusortiment on samuti toidupildi kirjumaks muutnud – mõni oskab küll sushi’t valmistada, kuid mitte muna keeta.” „Põhikoolis on tähtis roll koostegutsemisel ja maitsvatel emotsioonidel. Tõeline huvi toidu kui meie olulise tervise­ aspekti vastu tekib ikkagi alles gümnaasiumis,” teab Kaie Mei. „Nii püüangi oma programme kokku panna – et kogemused oleks järjekindlad. Toiduvalmistamine pole asi, mille saab selgeks lugedes või ainult vaadates. Seda peab ise kogema – mida teadlikumalt, seda asjalikumad lõppkokkuvõttes ollakse. Kodu tugi ja eeskuju on siin väga vajalik,” on RAM kooli kodunduse õpetaja kindel. „Tegelikult on kohe näha, keda lastakse kodus kööki ja keda mitte. Teadlikkus ja huvi ennast ise kokanduses harida tekib

TOIT

22. augustil avatakse Vanamõisa käsitöölaadal juba neljandat aastat Eesti toidu telk, kus Eesti väiketootjatel on suurepärane võimalus müüa oma talu- ja mahe­ kaupa. Peamine idee ja eesmärk on tut-

12aastane Patrick saab hakkama ka keerulise õhtusöögiga

Angelica Udekülli paariliseks Vanamõisa laadal on poeg Patrick (12). Naise sõnul on poiss tõsist huvi kokanduse vastu üles näidanud juba sellest ajast, kui iseseisvalt kõndima hakkas. „Eks teisteski peredes kasva selliseid lapsi, kellele autode ja legode kinkimine on lihtsalt raha raiskamine, sest maailma põnevaimad mängu­

asjad on peidus hoopis köögikappides. Potid, pannid, makaronid ja köögiviljad on tema lemmikuteks olnud juba maast madalast,” meenutab Angelica. „Teine üsna kõnekas fakt Patricku toidu­huvi kohta on see, et poisi esimesteks sõnadeks olid „pipar”, „sool” ja „sibul”. Lisaks valmistas laps alati vanaemadele närvikõdi, kui juba väga väikesest peale köögis minu suure kokanoaga toimetama asus.

Ilmselt on tal see kokanduse teema lihtsalt loomupärase andena siiailma kaasa antud.”

Suurimat kulinaarset saavutust ei oska Angelica nimetada. „Patrick on alati köögis üsna osav olnud ja mulle tundub, et meessoo esindajana õnnestuvad liharoad tal suurepäraselt.” Emale ja pojale meeldib koos süüa teha. „Reeglina jaotame omavahel ülesanded, kes mille eest vastutab.

Meil on koos köögis alati tore, seda enam, et mulle tegelikult meeldib tiimitöö rohkem kui sooloesinemine,” räägib Angelica. „Kindlasti oleks tore veelgi sagedamini köögis koos toimetada, aga paraku on elutempo hetkel selline, et üleliia sageli koos kööki ei satu. Kui komandeeringus viibin või pikemalt tööl olen, ei muretse ma kunagi, kuidas laps söönuks saab, sest meele­pärase õhtueine valmistamine Patrickule probleemi ei valmista.”

Külli Värnik

-15 %

Vanamõisa laadal kokkavad peakokad oma lastega

vustada kogukonnale selle valdkonna Eesti parimaid tegijaid.

Peale kauplemise on kavas ka toidu­ etendus „Laps ja toit”. Üles astuvad tuntud kokad, kelle partneriteks on nende lapsed.

Eesmärk on pöörata tähelepanu lastele, nende toitumisele ja toitumisharjumustele Läbi lapsesuu kuuleme, kuidas nad mõistavad mõisteid „öko” ja „kodumaine tooraine”. Arutletakse, missugust toitu vajab laps oma arengufaasides ja kuidas õige toiduvalik meid iga päev mõjutab.

Lastega valmistatud toit serveeritakse väikeste portsjonitena ja jagatakse maitsmiseks pealtvaatajatele. Esialgses tööplaanis astuvad lavale Angelica Udeküll pojaga, Inga Paenurm tütardega, Ilmar Räni pojaga ja Vambola Moores pojaga. Toidu­ etenduse päevajuhiks on Ants Uustalu Ööbiku Gastronoomiatalust.

al la h Šo ind ko lus ww laa ku w. dip pon ka oo g lev di Ka .eu des lev i

7.–8. klassis, sest siis kujunevad oskused ja arusaam, et ise saab valmistada tervislikumat ja maitsvamat toitu, kui pakub poe selvelett,” täpsustab Sirli Kodres Tallinna inglise kolledžist.

Kokanduse tunnid meeldivad nii tüdrukutele kui ka poistele. „Kokkamise tase on 4. ja 5. klassis kindlasti tüdrukute seas kõrgem. 2 x 45 minuti jooksul ette nähtud retsepti tegemine saab tüdrukutel valmis 45 minutiga, poistel jääb ajast puudu. Tüdrukud on kindlasti emale rohkem abiks, aga poisse ei võeta nii tihti kööki, sest nende järel peab kohutavalt koristama,” arvab Sirli Kodres põhjuseks. „8. klassis hakkavad vaekausid muutuma – poisid on palju julgemad katsetajad. Kui tüdrukud valivad eranditult vabaks teemaks šokolaadikoogi, siis poisid teevad pardifileed või pastat mereandidega, kusjuures isa on valge veini pudeli kaasa andnud ja kriipsu peale tõmmanud, kui palju võib ära kasutada,” toob õpetaja näite.

Soodustus kehtib normaalhinnaga toodetele.

STRESS

Kuidas turgutada keha ja vaimu enne eksameid?

Pungad puudel ja põõsastel on puhkemas, esimesed lilled esitlevad oma õisi ning linnud köidavad oma kauni lauluga päevast päeva aina enam tähelepanu – jah, kevad on lõpuks ometi kätte jõudnud! Suur osa noori aga läheb, ärevus hinges, vastu sellisele kevadele ja suvele, mida ei ole varem kogetud – käes on eksamite aeg.

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi peaproviisor

K

es on siirdumas põhikoolist gümnaasiumisse või kutsekooli, kes soovib õpinguid jätkata ülikoolis. Kahtlemata on see noore inimese jaoks murranguline ja ühtlasi pingeline aeg. Kuidas ennast selleks ette valmistada ja meeled ärksana hoida?

Eksamiteks valmistumisel ja eksamisessiooni kestel on kahtlemata võtme­kohal meie kõige hämmastavam organ – aju.

Seda õigesti stimuleerides suudame luua uusi ja muuta olemasolevaid seoseid ning kohaneda jätkuvate muutustega. Aju uskumatu võime end ümber kujundada kehtib

nii õppimise kui ka mälu puhul. Meil kõigil on võimalik ära kasutada aju looduslikku plastilisust, et arendada oma kognitiivseid võimeid – võimet omandada infot ja parandada mälu. Eksamiteks valmistumisel peame tegema kõik, et see keerukas masinavärk nimega aju toimiks laitmatult.

Tervislik toitumine ja korralik uni

Esimene nõuanne mälu ja õpivõime parandamisel võiks olla rikkalik tervislik toitumine. Seda selleks, et aju saaks kätte kõik oma arenguks vajalikud vitamiinid.

Tähtsal kohal on ka korralik uni. Öeldakse, et terves kehas on terve vaim. Hoides oma keha vormis, tagame aju küllaldase varustamise hapnikuga ja väldime tervisehäirete riski, mis võib viia mälu

halvenemiseni. Viimase puhul saab näitena tuua teise tüübi diabeedi ja südame-­ veresoonkonnahaigused, mis on sageli põhjustatud ebatervislikest eluviisidest.

Näpistades une arvelt oma ööpäeva „kasulikke” lisaminuteid või -tunde, tuleks endale teadvustada, et unepuuduse all kannatades kannatab ka loovus ning probleemide lahendamise ja kriitilistele olukordadele reageerimise võime. Seega ei ole vahet, kas õpid, töötad või otsid võtit elu paljude väljakutsetega toimetulekuks – magamatus ei ole kindlasti õige lahendus. Uuringud on ka näidanud, et uni on ülimalt vajalik mälu seisukohast, sest tähtsad protsessid selle arendamisel toimuvad just une kõige sügavamates faasides.

STRESS Aju suurimaks vaenlaseks peetakse stressi. Kui stressile tähelepanu ei pööra, hakkab see kroonilisel kujul hävitama ajurakke ja vigastama just aju seda osa, kus talletatakse uusi mälestusi ja pöördutakse vanade mälestuste poole. Ka depressioon, ärevus ja krooniline muretsemine võivad osutuda ajule raskeks koormaks ning mõjutada mälu ja muid kognitiivseid võimeid.

Nagu keha tervikuna, vajab toitu ka aju

Tõenäoliselt on enamik meist juba kuulnud, et tervislikul toidusedelil, mis baseerub puuja köögiviljadel, täisteratoodetel, nn tervislikel rasvadel (oliiviõli, pähklid, kala) ning proteiinil, on ülimalt suur roll meie tervise säilitamisel. Eelnimetatud nõuanded kehtivad ka mälu arendamise seisukohast, aga aju tervise puhul on see, mida sa sööd, sama tähtis kui see, mida sa ei söö. Järgnevad nõuanded aitavad tõsta aju potentsiaali ja vähendada dementsuse riski.

Aina enam ja enam uuringuid viitavad sellele, et oomega-3-rasvhapped on eriti kasulikud aju tervist silmas pidades. Nende suurimaks allikaks on kalad, eriti külmadest vetest pärit rasvased kalad, nagu lõhe, hiidlest, makrell, sardiin ja heeringas. Kui kalaroog ei kuulu just sinu lemmikute hulka, siis sobivad ka maapähklid, lina- ja kõrvitsaseemned, linaseemneõli, uba, sojauba,

spinat, brokoli. Abi saab ka apteegist müüdavatest oomega-3-rasvhappeid sisaldavatest preparaatidest.

Piira tarbitavaid kaloreid ja küllastunud rasvu! Uuringud näitavad, et suure küllastunud rasva sisaldusega toidud, nagu punane liha, täispiim, või, juust, hapukoor ja jäätis, tõstavad dementsuse riski ning vähendavad kontsentratsioonivõimet ja mälu.

Söö rohkem puu- ja köögivilju! Need pakatavad antioksüdantidest ehk ainetest, mis kaitsevad ajurakke kahjustumise eest. Lehtköögiviljadest proovi sel eesmärgil kindlasti spinatit, brokolit, Rooma salatit, lehtpeeti ja rukolat ning puuviljadest banaani, aprikoosi, mangot, melonit ja arbuusi.

Joo rohelist teed ja flavonoididerikast mahla! Ka roheline tee sisaldab tugevaid antioksüdante ja seega soovitatakse seda võitluseks vabade radikaalidega, mis võivad kahjustada ajurakke. Paljude muude kasude kõrval usutakse, et regulaarne rohelise tee tarbimine parandab mälu ja vaimset erksust ning aeglustab aju vananemist. Viinamarja- ja jõhvikamahl, värsked viinamarjad, marjad ning pähklid on rikkad flavonoidide poolest, mis aitavad parandada aju vereringet.

Letsitiin on aine, mis aitab kaasa A-, D-, E- ja K-vitamiini lahustumisele organismis ning millele on omistatud ka aju­vitamiini

nimi. See täidab väga tähtsat rolli aju ainevahetuses, varustades lihaseid ja närvikudesid hapnikuga ning abistades närviimpulsside edastamisel. Letsitiini defitsiidi korral on võimalik seda juurde manustada apteegis müüdava preparaadina, aga arvestada tuleks, et selle mõju avaldumiseks läheb aega vähemalt kuu. Letsitiinipreparaatide soovituslik kasutamisaeg ongi seega tavaliselt neli kuud ja manustada tuleb neid kindlasti kuurina, mitte pidevalt ja aasta ringi.

Tarbi liitsüsivesikuid! Kui on ette näha suuremat vaimset pingutust, toetavad meid selles kõige paremini süsivesikud.

Samas tuleb hoolikalt valida, millised süsivesikud. Suhkur, sai ja rafineeritud terad annavad küll kiire energiasüsti, aga nende mõju kaob samuti kiiresti. Uuringutes on viidatud sellele, et mainitud süsivesikute tarbimine võib vanemas eas tõsta märkimisväärselt kognitiivsete kahjustuste riski.

Pikaajalisemaks energia­vajaduse katmiseks sobivad liitsüsivesikud, näiteks täisteraleib, pruun riis, kaer, kõrge kiudainesisaldusega hommikusöögi­krõbuskid ning läätsed ja oad. Võimalusel tuleks vältida töödeldud toitu ja piirata tärklise (kartuli, pasta, riisi) tarbimist kuni veerandini taldriku suurusest.

Mälu parandamiseks saab abi ka apteegiriiulilt. Küsi nõu apteekrilt!

PÄIKE

Pruuniks teiseks juuniks?

Pärast pimedat talve jätab üks tõeline päikesekummardaja esimeste soojade ilmade saabudes oma tööd ja tegemised pikemalt mõtlemata sinnapaika ning tõttab nina taevasse tõstma. Kõik muu võib oodata!

A

rstid aga tuletavad meelde, et nahavähki haigestujate hulk järjest suureneb ning seda seostatakse peamiselt just päevitamisega. Seetõttu tasuks päikeseihalusest hoolimata päikesevõttu suhtuda ettevaatlikkusega.

Mõned nahaarstid soovitavad haigestumise riski vähendamiseks üldse mitte päevitada. Need, kellel talvel kogunenud stress ja pinged kehast ja meeltest tänu päikesepaitusele justkui õhku haihtuvad, ei taha seesugusest nõuandest kuuldagi. Pealegi, meie kliimas on päikest ju niigi vähe!

Kuidas aga käituda, et päikesevõtt kahju ja soovimatuid tagajärgi kaasa ei tooks?

Kosmeetik Aile End leiab, et päris

ohutut viisi päevitamiseks polegi. „Hoolimata hoiatustest kohtan oma praktikas tihti inimesi, kes päikesekaitsele tähelepanu ei pööra. Eriti noored tahavad saada kiiresti pruuniks nahapõletuse hinnaga, mõtlemata, mida see vanemas eas kaasa toob. Nii see nahavähki haigestunute hulk aina suurenebki. Rasked päikesepõletused noores eas võivad suuresti tõsta naha­vähi riski täiskasvanueas. Vähk areneb välja pikkade aastate jooksul,” rõhutab Aile End. „Paljudel vanematel prouadel on näol pigmendilaigud ja sügavad kortsud, mida püütakse mitmesuguste protseduuridega parandada,” toob Aile End näite päikesega liialdamise mõjust hilisemas elus.

Tahan ikkagi pruuniks!

Kui inimene on endale päevitamisega seotud riske teadvustanud ja päikesest loobumine siiski kõne alla ei tule, peaks päikese­vannide võtmisega algust tegema tasapisi. „Alustada võiks 15–20 minutist ja pikendada päikese käes viibimise aega järk-järgult. Päike hakkab peale alles 3.– 5. päevitamispäeval. Kaitseks UV-kiirguse eest asub keha tootma melaniini, mis an-

nab nahale pruunika jume, see omakorda on kaitseks kiirguse ning rakkude kahjustumise eest. Kehal kulub melaniini tootmiseks aega ja seepärast ei lähe inimene pruuniks ühe päevitamiskorraga,” selgitab Aile End. Tasub vahet teha kolme liiki ultraviolettkiirgusel, mis kõik mõjutavad meid erineval moel. Muu hulgas ka seetõttu, et inimestel on UV-kiirguse suhtes erinev tundlikkus. „UVA-kiired on pikema lainepikkusega ja seetõttu suudavad tungida sügavale nahka, tekitades kortse ja nahavähki. UVA-kiirgus on võrdselt intensiivne nii suvel kui ka talvel. Maapinnale jõudvatest ultraviolettkiirtest on 95% UVA ja 5% UVB. UVB-kiired on lühema lainepikkusega ega jõua naha pealispinnast kaugemale. UVB toime sõltub aastaajast, kella­ajast ja õhutemperatuurist. UVB-kiirgus soodustab pigmendi teket ning tulemuseks on nähtav päevitus. UVB-kiirgus soodustab D-vitamiini teket, hävitab õhus haigus­tekitajaid, tugevdab immuunsust. UVC-kiired aga maapinnani ei jõua, neeldudes osooni­kihis.

Samas, kui osoonikiht hõreneb, väheneb ka looduslik kaitse,” sõnab Aile End.

PÄIKE Kas päikesekaitsevahendist piisab?

Kõige suurema kahju – päikesepõletuse – ärahoidmiseks tuleb kasutusele võtta sobiv päikesekaitsevahend. Märgistus SPF (Sun Protection Factor) näitab kreemi võimet kaitsta nahka päikesepõletuse eest. „Mida suurem on päikesekaitse number, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse tekkeks. Selle aja saamiseks tuleb SPF-faktor korrutada kümne minutiga, näiteks 10 minutit x SPF 15 = 150 minutit, st 2,5 tundi. Päevitamist alustades peaks kaitsefaktor olema tugevam ning kui nahk on juba pruunistunud, võib kreemi vahetada nõrgema vastu,” selgitab Aile End. Päikesekaitsevahendit tuleks peale määrida 15–30 minutit enne päevitamist, et kreem jõuaks sisse imenduda. Seejärel peab kaitset 2–3 tunni möödudes ning pärast ujumist ja higistamist uuendama.

Erilist kaitset päikese eest vajavad lapsed, sest nende nahk on täiskasvanute omast tundlikum. „Ka rasedad peaksid kasutama kõrgema kaitsefaktoriga kreeme, sest raseduse ajal on nahk põletustele vastuvõtlikum ning kergesti võivad tekkida pigmendilaigud. Pärast päevitamist tuleks kreem maha pesta ja nahka niisutada, et ära hoida selle kuivamist ja keten-

D-vitamiini sündamist,” lisab Aile Päikesekaitsevahendite teesiks vajaliku End. kaitse tugevused: UV-kiirguse doosi Kuigi päikese­ SPF 6 ja 10 – nõrk kaitse saamiseks pole vaja põletuse eest kaitilmtingimata päevitasevate kreemiSPF 15, 20 ja 25 – keskmine kaitse da, piisab päikesevalde valik on lai, ei SPF 30 ja 50 – tugev kaitse guse käes viibimisest. ole häid vastuSF 50+ – väga tugev kaitse „Kui rannas päevitan, seid küsimusele, panen kindlasti peale kas ja kuidas on need seotud nahakasvajate tekkega. „Mil- päikesekaitsekreemi, aga kui jalutan parlist konkreetset päikesekaitsevahendit vali- ki, poodi või tööle, siis tavaliselt ma kreeda, kas kreemi või pihust, on igaühe enda ot- mi ei kasuta. Piisab üsna vähesest päikesesustada – kõik oleneb sellest, mis mugav ja ga kontaktis olemisest (u 15 min), et saameeldiv tundub. Tuleb aga teadvustada, et da kätte päevane D-vitamiini doos. Minu kreemidega välditakse nahapõletust, mitte puhul juhtub see ajal, kui kõnnin hommikul jala tööle,” räägib Aile End ja nennahavähi ohtu!” dib, et pimedal ajal võtab ta D-vitamiini lisaks ning püüab tervislikult toituda. PariPäikesevalgus ja D-vitamiin Ultraviolettkiirguse kasulike toimete kohta mateks D-vitamiini allikateks on rasvane teatakse vähem kui kahjulike toimete koh- kala, munad, või ja maks.

Kuigi puudub ühtne seisukoht küsita. Teadaolevalt vallandavad UV-kiired nahas D-vitamiini sünteesi, kuid on tõenda- muses, kas päikesevõtt on üdini kahjutud, et üle SPF 8 kaitsefaktoriga kreemid lik või siiski ka kasulik, soovitab kosmeeei lase sellel protsessil sündida. D-vitamiin tik suve tulekuga alati päevituskreem käepiirab teatud vähirakkude kasvu ning pa- pärast hoida, palju vett juua ja korralikke kub kaitset mõningate vähihaiguste, seal- UV-filtriga päikeseprille kanda. „Kõike tuhulgas nahavähi vastu. Kas võib juhtuda, et leb teha mõõdutundega, aga see mõõdu­ päikesekiirguse vähesuse ja päikesekaitse­ tunne on inimestel väga erinev,” tõdeb vahendite kasutamise korral võib tagajär- Aile End lõpetuseks. jeks olla hoopis D-vitamiini puudulikkus ja sellest tulenevad probleemid?

Kaire Raave

Suveks jalad korda!

Suvi läheneb ja peagi vahetatakse saapad lahtiste kingade vastu. Paljud avastavad siis, et jalad pole sellises korras, et neid teistele näidata. Tihti piisab lihtsast pediküürist, aga mida teha, kui probleem on tõsisem?

Sissekasvanud või deformeerunud küüs

Peamised põhjused, miks küüs hakkab ebameeldivalt sisse kasvama, on liiga kitsad jalanõud, vale küünekuju või mehaaniline trauma. Mida kauem lastakse probleemil süveneda, seda raskemaks ravi ja küüne taastumine kujuneb.

Esimene märk küüne sissekasvamisest on valutunne küüne külgede või otsa vajutamisel. Kui avaramad jalanõud leevendust ei too, on mõistlik pöörduda salongi, kus ollakse spetsialiseerunud mitmesugustele jalaprobleemidele. Põletiku tekkimise korral tuleb pöörduda ortopeedi vastuvõtule, kus määratakse antibiootikumid ning eemaldatakse küüs osaliselt või täielikult kirurgilisel teel. Arsti eemaldatud või trauma tagajärjel eemaldunud küüne puhul kasutatakse spetsiaalset küünemassi, millega on võimalik vormida uus küüs.

Kui küüs on kitsaste jalanõude või spordi (tennis, jalgpall) käigus tekkinud pideva surve tagajärjel deformeerunud, kaitstakse probleemi lahendamiseks varbaküünt silikooniga. Lisakaitseks segatakse silikoonist ja tugevdusvedelikust mass, millest voolitakse varvastevaheline tugi ja mis tahkestub mõne minutiga. Saadud õhuke ja pestav silikoon aitab hoida varbaid õiges asendis ning on jalanõudes mugav kanda.

Konnasilmad ja soolatüükad

Konnasilm ehk klaav on ümara kujuga naha sarvkesta paksend, mis ei nakka, kuid on valulik. Tüükad on healoomulised kasvajalised moodustised, mis ei ole üldjuhul valulikud, kuid see-eest nakkavad – tüükaid põhjustab inimese papilloomiviirus.

Soolatüükaid esineb väga sageli lastel, ent need kaovad tihti iseenesest. Tüükad võivad mõne aasta jooksul täiskasvanutelgi ise ära kaduda. Jalataldade tüükad võib külge saada spordiklubidest ja spaadest. Kuna need näevad inetud välja ja võivad teinekord põhjustada ka valu, on soovitatav raviga alustada kohe.

Vanemaid inimesi kimbutavad konnasilmad. Rohkem on need levinud naistel ebasobivate jalatsite kandmise tõttu – kingad on kas liiga kitsad või liialt kõrge kontsaga ning suure surve tõttu kasvatab nahk kaitseks sarvkihi. Konnasilmi esineb ka spordi käigus tekkinud pideva surve tagajärjel.

Konnasilmad ja tüükad näevad sarnased välja, mistõttu on õige ravi saamiseks vaja kindlaks teha, kummaga on tegu.

Selleks et aru saada, tuleb pealmine kiht vastavate plaastrite ja jalavannidega või kirurgiliselt maha koorida. Kui nähtavale tuleb punjas korkjas moodustis, on tegu konnasilmaga, kui pisikesed täppverevalumid, siis viirustüükaga. Kui nähtavale ei ilmu kumbagi, on tegu süütu nahapaksendiga.

Apteegis on müügil silikoonplaastrid (konnasilmarõngad), mis leevendavad valu. Lisaks võib igal õhtul teha kümne­ minutilist eeterliku õliga jalavanni. Koduse abi­vahendina võib nahka ka koorida ning selleks sobivad hästi salitsüül­hapet si10 MAI 2015 TERVE PERE

JALAD saldavad plaastrid. Kui apteegiravi ei aita, tuleb siiski dermatoloogi või ortopeedi juurde pöörduda. Konnasilmade ja soolatüügaste eemaldamiseks kasutatakse külma­ravi (krüoteraapia) ehk vedelat lämmastikku. Efektiivsem ja valutum on laserravi.

Seenhaigus

Jalgade seenhaigus ehk dermatofüütseente põhjustatud küünte, naha ja karvade infektsioon on väga sage haigus, mingil elu­ perioodil nakatub sellesse umbkaudu 70 protsenti inimestest.

Dermatofüüdid on aeroobsed seened, mis on võimelised lagundama ja omastama sarvainet ning parasiteerima inimeste ja loomade sarvestunud kudedes (juuksed, küüned).

Seenhaigust soodustavad mikrotraumad, alajäsemete verevarustuse häired, naha matseratsioon, jalgade rohke higistamine, kinnised jalanõud, soe ja niiske kliima.

Tagasihoidliku või mõõduka infektsiooni raviks on kasutusel mitmesugused ravimvormid (geel, salv, kreem jne), mis on apteekides saadaval nii retseptiga kui ka ilma. Ravimit määritakse nahale olenevalt tootja soovitustest 1–2 korda päevas kuni 1–6 nädalat. Ulatusliku kroonilise mokassiinitüüpi ja põletikulise/vesikulaarse seenhaiguse puhul tuleb kasutada süsteemset ravi. Tablettravi kirjutab välja ainult arst.

Veenilaiendid

Sääre veenilaiendid ehk veenikomud tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Veenilaiendite tekke põhjus päris selge ei ole, rolli mängivad nii pärilikkus, vanus, pikaajaline püstine tööasend ja liigne kehakaal. Eakamatel on veenilaiendeid palju rohkem, kuni 70 protsendil juhtudest on vanemas eas tegu kapillaarsete laienditega, mis verevoolu häiret ei põhjusta. Naha­

siseseid kapillaarseid laiendeid on naiste jalgadel tunduvalt rohkem, suuri veenilaiendeid esineb meestel ja naistel samas mahus.

Kui pärilikkus või elustiil seda soodustab, siis veenilaiendite teket üldjuhul vältida ei saa, küll aga saab vaevusi leevendada ja haiguse süvenemist aeglustada. Tähtis on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine – kõndimine ja ujumine. Verevoolu parandamiseks on kasulik aeg-ajalt jalad südamest kõrgemale tõsta, näiteks need lamades padjale panna. Lisaks võiks kanda spetsiaalseid elastseid tugisukki. Vältida tuleks ülekaalu, pikaajalist paigalseismist ja istumist ning vöökohalt ja reitest pigistavaid rõivaid. Soovitavad pole ka pikad päikese- ja kuumaveevannid. Loobuda tuleb suitsetamisest.

Millistest toimeainetest on abi? Hesperidiinil (apelsinidest ja sidrunitest saadav bioflavonoid) on veresooni tugevdav ja nende elastsust suurendav toime. See parandab vereringet, miktro­ tsirkulatsiooni ja lümfiringlust ning alandab jalgade paistetust.

Diosmiin aitab tõsta veeniseinte toonust, leevendada põletikku ning parandada vere- ja lümfitsirkulatsiooni. Hariliku hobukastani viljad sisaldavad ainet estsiin, mis on laialdaselt kasutusel veresoonteprobleemide (sh hemorroidide) korral ning turset ja põletikku leevendava ainena. Hobukastaniekstrakt aitab vähendada veenide laienemist ning vedeliku lekkimist ümbritsevatesse kudedesse. Veenilaienditele võib määrida ka hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli.

Kui eelmainitust ei piisa, saab veenilaienditest lahti kirurgilise raviga, mille käigus eemaldatakse laienenud veenid. Lisaks sellele on mõõdukate veenilaiendite puhul võimalik skleroteraapia (veenikomudesse süstitakse ainet, mis kahjustab veenide sisemist kihti ja põhjustab nende sulgumise). Veenilaiendid võivad uuesti tekkida ka pärast ravi ning selle tagajärjeks võivad olla säärehaavandid ja veenipõletik ehk tromboflebiit.

Valulikkus ja raskustunne jalgades?

Aescuven

®

Hobukastaniseemnete kuivekstrakt Kasutatakse: ● täiendava ravimina jalaveenide kroonilisest puudulikkusest põhjustatud tursete korral ●

operatsiooni- või traumajärgse pehmete kudede turse korral

Veenilaiendite ja kroonilise venoosse puudulikkuse korral esinevad jala/jalgade turse, valulikkus, raskustunne, öised säärelihaste krambid, jalanaha atroofia korral ka sügelus.

Tootja: Cesra Arzneimittel GmbH & Co.KG, Saksamaa Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. www.miecys.ee Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Uriinipidamatus ei ole loomulik vananemise osa

shutterstock

TERVIS

Ilmad on ilusad ning piknikud ja aiapeod üha sagedasemad aja veetmise vormid. Meie heitlikus kliimas tasub sellistel üritustel soojalt riietuda, sest süütuna tunduv kivi peal istumine, aga ka jalgade külmetamine võib põhjustada põiepõletikku.

U

roloogia tegeleb täpsemalt nelja valdkonnaga: neeru-, kuseteede ja eesnäärme­põletikega, nii meeste kui ka naiste urineerimishäiretega, hea- ja halva­ loomuliste kasvajate, sh neeru, kusepõie, eesnäärme, mehe suguti ja munandi kasvajatega, ning neeru- ja kuseteede kividega kimpus olevate patsientidega. Lühidalt võib öelda, et tegeletakse neerude ja kuseteede haiguste varajase diagnoosi ja raviga.

ITK uroloogia osakonda jõuavad saatekirja alusel väga erinevate probleemidega naised ja mehed, uriinipidamatus võib muutuda üpris tihti probleemiks alates 60 eluaasta vanusest. Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiaosakonna juhataja dr Toomas Tamme sõnul ei ole uriinipidamatus probleem, millega peaks leppima, olgu vanus milline tahes.

Vaevuste korral pöördu perearsti poole

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.

Seepärast tasub põiepõletiku või uriinipidamatuse korral alustada abi saamisest ikkagi perearsti juurest. Perearst Anne Kaldoja sõnul pöördutakse tema poole põiepõletiku kaebustega sageli ning ravi määratakse perearsti kabinetis.

Põiepõletiku puhul saab kergesti abi lihtsatest vahenditest, tõsi küll, kombineerituna traditsioonilise meditsiiniga.

Kaldoja sõnul defineeritakse põiepõletikuna kibevalusat sagenenud urineerimist, samas üldsümptomid (palavik ja halb enesetunne) puuduvad. Põiepõletik on enamasti seotud organismi immuunsuse langusega, mis võib johtuda sagedasest jalgade külmetamisest.

Põiepõletik võib tekkida ka alakeha külmetamise tagajärjel, niinimetatud külma kivi peal istumise tõttu. Kindlasti tasub meeles hoida, et ainult külmetamise tagajärjel põiepõletik tekkida ei saa – põhjuseks on ikka bakteri sattumine alumistesse kuseteedesse.

Kuidas põiepõletikust kõige hõlpsamini terveneda? Esmaseks raviks on soojad jalavannid ja rohkelt sooja jooki (soovitatav on juua jõhvikamorssi). Apteegi käsimüügist saab osta uriini pH-d mõjutavaid ja põletikku vähendavaid tablette. Kui kolmepäevase ravi jooksul vaevused ei kao või lisandub palavik, tuleb pöörduda koos hommikuse uriini­analüüsiga pereõe vastuvõtule. Edasi määrab diagnoosi ja ravi perearst.

Rosmariinileht, maasapiürt, leesputkejuur

Kuseteede p0letik?

Neerukivid?

inatsioo ikaalne komb n u te e in a e Taimsete toim

n

Traditsiooniline taimne ravim, mille näidustus põhineb pikaajalistel kasutamiskogemustel. Kasutatakse neerude ja kuseteede põletikuliste haiguste täiendavaks raviks ning neerukivide tekke ennetamiseks.

Taimedes sisalduvad koostisained omavad põletikuvastast, antimikroobset, spasmolüütilist ja uriinieritust soodustavat toimet.*

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Bionorica SE, Saksamaa.

Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. www.miecys.ee * Peter Bradley, British Herbal Compendium, Vol.2: 105, 258-259, 334-335.

TERVIS Millega saab aidata rahvameditsiin?

Kui valud on alanud ootamatult ning otse­ kohe pole võimalik arsti juurde minna, tuleks püüda rohkem juua. Kusjuures mitte liiter korraga, vaid iga 20–30 minuti tagant klaas vett lonkshaaval. Tualetis peab küll sagedamini käima, kuid mõne aja pärast piinav valu kaob – infektsioon uhutakse välja ja põletik alaneb. Mustast teest, kohvist ja värvilistest gaseeritud jookidest on rohkem kahju kui kasu.

Põiepõletiku puhul saab kergesti abi lihtsatest vahenditest, tõsi küll, kombineerituna traditsioonilise meditsiiniga.

Kõige mõjusamaks peetakse tavalist jõhvikamorssi. Jõhvikal on mikroobidevastane toime ning see võimendab põiepõletiku ravimisel kasutatavate antibiootikumide ja teiste preparaatide aktiivsust.

Sõltumata tervislikust seisundist, hoidke „kiirabivahendina” kodus tavalist neeruteed. Sellesse kuuluvad pohlalehed, tilliseemned, leesikas, kuldvitsaürt ja kase­lehed. Kergendust toovad ka teised taimed — kummel, teeleht, naistepuna.

Märka muutusi, tunneta vaevusi

Kas ja milliste muredega Ida-Tallinna Keskhaiglasse uroloogile jõutakse ning millal tuleks seda teha viivitamatult?

Dr Tamm sõnab, et meestel, kel mingi-

suguseid vaevusi ei ole, ei tasu ka keskeakünnisel muretsema hakata. Kindlasti tuleks üle 50aastastel nõu pidada perearstiga ning teha vereproov, millest lasta määrata glükoos, kreatiniin, kolesterool ja eesnäärmemarker PSA. Sellest saab järeldada, kas diagnoosimisega tuleks edasi minna. Igasugused enesetunde muutused, mis ei möödu lühikese aja jooksul, vajavad vähemalt korra arstlikku tähelepanu.

Arsti vastuvõtule peaksid viivitamatult pöörduma need, kelle uriin on punane või kellel esineb seal veretükke, kellel tekib kõrge palavik ning valu nimmepiirkonda ja urineerimisel või kelle uriinivool on tugevasti takistatud. Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta äkki ühte külge – ükskõik kas paremasse või vasakusse – tekkinud hoovalu. Sellisel juhul on täpsemad uuringud tingimata vajalikud, et selgitada välja, millega võib tegu olla ning kuidas oleks mõistlik edasi käituda. Nimetatud vaevused ei viita ühelegi haigusele spetsiifiliselt, kuid ilma uuringuteta ei saa ka midagi välistada.

Dr Tamm sõnab, et kindlasti tuleb esmaselt kergemate vaevuste tekkides pöörduda perearsti poole ning selgitada välja, kas mure taga võib olla midagi tõsisemat.

Tihtipeale piisab vaevuste leevendamiseks toitumise ja elustiili korrigeerimisest. Ars-

tid saavad muredele küll lahendusi pakkuda, ent küllaltki palju sõltub inimesest endast – kas ta on valmis oma elustiilis muutusi tegema või ei. Arstid saavad inimesi aidata ja toetada, kuid ravi on alati kahepoolne jõupingutus.

Tullakse, kui vaevus segab igapäevaelu

Perearst Kaldoja sõnul pöördutakse uriinipidamatuse probleemiga arsti juurde järjest sagedamini. Ilmselt pööravad inimesed probleemile rohkem tähelepanu või on muutunud teadlikumaks ja julgevad murest rääkida. Sel puhul saab perearst suunata patsiendi vajadusel edasi juba uroloogi juurde, kes püüab patsienti aidata. „Kõige sagedasemad on sellised probleemid, mis kipuvad igapäevaelu segama – eks siis tullakse, kui enam kuidagi muidu ei saa ja mure piisavalt suur on,” selgitab dr Tamm.

Dr Tamm sõnab, et kuigi inimene võib enda jaoks õigeid otsuseid tehes haiguse teket ja kulgu veidi mõjutada, siis geneetika ja keskkonna vastu paraku ei saa.

Mitme­külgne toitumine ja positiivsed harjumused aga liiast ei ole, sest mõjutavad organismis paljusid haigusi, näiteks eesnäärme- ja kusepõiehaigusi.

Kadri Penjam

Väikelapse ja teismelise enurees Uriinipidamatust lastel pärast 5. eluaastat kutsutakse enureesiks (ld enuresis). Öine enurees on tahtmatu pükste märgamine ehk allapissimine une ajal.

V

oodimärgamine on imikul täiesti loomulik, aga kuueaastasel enam mitte.

Kui see esineb teismelisel, on probleem veelgi suurem ning lapsel tuleb koos vanematega midagi ette võtta. Öine enurees mõjutab lapse enesehinnangut ning suhteid eakaaslaste ja vanematega.

Voodimärgamine on lapsele suur psüühiline pinge. Seepärast on väga vajalik vanema igakülgne toetus, rahulik ja kannatlik meel ning nõustaja (perearsti) asjatundlikkus.

Kontroll urineerimise üle areneb koos lapse kasvamisega:

• Laps ei oma kontrolli põietegevuse üle kuni esimese eluaastani.

• 1–2aastane laps tunnetab täispõit.

14 MAI 2015 TERVE PERE

• 2–4aastane laps tunneb urineerimistungi.

• 4–6aastasel lapsel kujuneb välja täiskasvanuga sarnane urineerimismuster.

Liiga varajasel potitreeningul ei pruugi olla tulemusi ning see võib tekitada hoopis asjatuid lisapingeid. „Laste oskused arenevad pisut erinevalt. Kui lähtuda ainult vanusest, siis 1–2aastased saavad aru, kui põis on täis, ja seetõttu tualetti minekuga hilinevadki. 2.–4. eluaasta vahel õpivad lapsed tundma pissihäda ja aduma, kui kaua kannatada tohib, et jõuda kuivade pükstega potile,” teab dr Aili Traat. „Soovitan last päeval regulaarselt pissitada – pooleteise või kahe tunni järel potile panna, tema tähelepanu köita, et ta rahulikult ära pissiks ega kiirustaks põit tühjendamata potilt maha. Kindlasti tuleb last kiita, kui pissimine potti õnnestub.”

Pott, selle ümbrus ja potil istumise asend on tähtis. Lasteaedades on soovitatav väikelastele asetada poti ette kõrgendus, kuhu laps saab jalgu toetada ja lõdvestuda. Tualetis käimine peaks olema

võimalikult mugav ja privaatne.

WCs on oluline ka paberi ja seebi olemasolu ning üleüldine puhas ja lõhnatu olme.

Rootsi koolilaste küsitlemisest selgus, et 63 protsenti õpilastest ei soovi koolis roojata. See võib tekitada kõhukinnisust, mis omakorda kutsub esile pidamatuse ilminguid.

Inkotuba annab nõu

Enureesi puhul saab tasuta nõu ka Inko­ toa spetsialistidelt. Linnades üle Eesti asub 12 Inkotuba, kus töötavad pikaajalise kogemusega kontinentsusnõustajad. Nõustamisele võib tulla ka hooldaja, sotsiaaltöötaja, lasteaiaõpetaja, kooliõde või sugulased. Inkotoas on tasuta nõustamisele võimalik registreerida telefoni teel 646 2121. Kodulehe kaudu www.kuivaks.ee saab nõu ka e-postile, leia link „Küsi asja­ tundjalt”.

On m채nguaeg!

MIA-ABC

ELISA

HUGO 3

KALEV

HANNA

Pakkumised ja t채psem tooteinfo www.imprest.ee v천i tel. 7446 532, e-post myyk@imprest.ee