TERVE PERE (detsember 2015)

Terve Pere V채ljaande koostas AS Ekspress Meedia teema- ja erilehtede osakond

9. DETSEMBER 2015

eesti ekspress

Günekoloogia • Viljatusravi • Androloogia-uroloogia • Ultrahelidiagnostika • Üldkirurgia • Endokrinoloogia • Nahahaigused • Füsioteraapia • Allergilised haigused

ELITE KLIINIK Sangla 63, Tartu tel 740 9930 info@elitekliinik.ee www.elitekliinik.ee

Lastehaigused • Kõrva-nina-kurguhaigused • Kardioloogia • Neuroloogia • Gastroenteroloogia • Psühhoteraapia • Geneetiline konsultatsioon • META-EFT teraapia

Meie kliinikutes töötavad vähemalt 15aastase staažiga tipparstid.

Meie hoolitseme teie eest ning pakume privaatsust ja mugavust.

2 detsember 2015 Terve Pere

uudised Aura alkoholivaba glögi

Eesti juhtiv joogitootja A. Le Coq üllatab jõuluajal uue alkoholi­vaba glögiga. Mõnusalt vürtsikas ja aromaatne glögi sisaldab õuna- ja musta­sõstramahla. Hoolikalt valitud maitseainete kombinatsioon toob esile glögi erilise maitse ja aroomi, tekitades tõelise jõulutunde. Joogile lisavad jõuluhõngu ja vürtsi nelk, kaneel, kardemon ning vanill.

Aura alkoholivaba glögi sobib hästi nautida kogu perega pikkadel ja külmadel talveõhtutel. Glögi maitsebukett tuleb paremini esile kuumalt, soovi korral võib juurde lisada kuivatatud puuvilju ja mandlilaaste. Uus Aura glögi on poelettidel saadaval üheliitrises kartongpakis.

„Targa Pere kaardimäng” aitab suhtlusoskusi parandada

Eesti lastesõbralikesse kohvikutesse ja Sebe kaugliinibussidesse on jõudnud „Targa pere mäng”, mille abil saavad vanemad ja lapsed teineteist paremini tundma õppida. Mäng on tasuta saadaval portaalis www.tarkvanem.ee ning kohandatud ka iOS-i, Androidi ja Windows Phone’i telefonidele.

Mäng koosneb 48 küsimusega kaardist, mis kajastavad teemasid alates unistustest, hirmudest, rõõmudest, muredest ja suhetest ning lõpetades suhtumisega alkoholi ja suitsetamisse. Mängu mängimiseks on vaja vähemalt kahte inimest ning võidab see, kes kogub oma mängupartneri kohta kõige rohkem selliseid vastuseid, mida ka mängu­ partner ise enda kohta vastanud oleks.

Siseministeeriumi teavitusprogrammi Tark Vanem raames valminud kaardimängu ühe autori, psühholoog Rita Rätsepa sõnul on mäng mõeldud eelkõige vanemate ja eelteismeliste laste omavaheliste suhete arendamiseks ning käsitleb teemasid, millest sageli Eesti peredes ajanappuse või vähese suhtlusoskuse tõttu juttu ei tehta. Kohvikulaua taga või bussiga sõites võiks vanematel just see vaba hetk tekkida, et oma lapsega teineteist paremini tundma õppida.

Tänavune parim koduleib tuleb Pärnumaalt

Neljandat korda konkurssi „Leiburi leiva­ tegu” korraldav Leibur soovis lisaks rukkija seemneleibadele täiendada oma sortimenti koduküpsetatud peenleivaga. 11 finalisti hulgast tunnistati parimaks Allani peenleib, mille autoriks on Allan Toodo Surju vallast. Pärnumaa leivaküpsetaja pääses Eesti parima koduleiva konkursi finaali teist aastat järjest – eelmisel aastal jäi tema seemneleib napilt teisele kohale.

Allani leiva eripäraks oli pomerantsi kasutamine. „Peenleib oli minu jaoks esmakordne katsetus. Kui ei oleks Leiburi konkurssi olnud, ei oleks ma ilmselt seda proovidagi julgenud,” ütles Allan Toodo võidudiplomit vastu võttes. Allanit nakatas leiva­ küpsetamise pisikuga tütar, kes isale esimese juuretise tõi. „Esialgu ei tulnud eriti välja, aga lõpuks hakkas leivategu nii meeldima, et tütar on ammu käega löönud ja sööb ainult isa leiba,” ütles Allan.

Konkursi „Leiburi leivategu 2015” võitjat premeeritakse 1500 euroga, võiduleib võetakse tööstuslikuks tootmiseks kohandatult Leiburi sortimenti ning uus toode ilmub Eesti poelettidele 2016. aasta esimeses kvartalis.

Salvest pani populaarsemad jõulutooted ühte pakki

Poodidesse on jõudnud Salvesti jõulutoodete kinkepakk „Eesti maitsvaim jõulutraditsioon”, milles on koos kolm pühadeaja müügi­ hitti: kõrvitsasalat, praekapsas ja Meie Mari pohlamoos. „Eestlaste jõululaualt naljalt kõrvitsad, kapsad ja pohlamoosiga verivorstid ei puudu. Enamasti ostetakse neid tooteid just koos, seetõttu otsustasimegi need ühte pakki kokku panna,” selgitas Salvesti turundusja tootearendusjuht Aulike Miljandi. Mugav kinkepakend sobib hästi ka pühadeaegseks külakostiks.

Põltsamaa valmistoitude sortimenti lisandus mulgipuder

Klassikaline mulgipuder suitsupeekoniga on valmistatud kodumaistest saadustest ega sisalda säilitusaineid. „Mulgipuder on Eesti köögi lahutamatu osa ning eriti populaarne just talvekuudel – sellel on kindlasti väärikas koht meie sortimendis. Peekon annab meie uuele mulgipudrule suitsuse ja talviselt rammusa meki. Tegu on maitsva valmistoiduga, mis valmib pannil või potis vaid mõne minutiga,” ütles Põltsamaa turundusdirektor Marek Viilol.

Purgil on peal uus, nutikas ja kergesti avatav kaas, mille võttis ettevõte oma köögi­viljahoidistel ja kapsastel kasutusele juba sügisel.

Ilu ja tervis loodusest! www.bioshop.ee valikus üle 4800 loodustoote!

Looduskosmeetika – toidulisandid – superfoods – kodutooted.

Terve Pere detsember 2015 3

uudised Unts õnne kingituseks

Mündipoes on müügile jõudnud Palau 2016. aasta üheuntsine hõbemünt „Unts õnne – ristikhein”. Seda kaunistab ehtne neljaleheline ristikhein, mis muudab unikaalseks iga mündi. Neljaleheline ristik on haruldane variant tavapärasest kolmelehelisest ristikust. Traditsiooniliselt toob neljalehelise ristiku leidmine õnne, eriti kui see juhtub juhuslikult. Uskumuse järgi on igal lehel tähendus: esimene tähistab usku, teine lootust, kolmas armastust ja neljas õnne. Õnnele on püütud läbi aegade kuju anda ja seda enda ligi hoida. Talismani taskus kandes on märksa kindlam tunne elu keerdkäikudele vastu astuda. Õnnetoov münt sobib suurepäraselt kingituseks. Parem unts õnne kui kilo kulda!

Nimiväärtus: 5 dollarit Hõbe: 92,5% Läbimõõt: 38,61 mm Kaal: 1 unts Tiraaž: 2016 tk Väljaandja: Palau Kvaliteet: Proof Hind: 125 €

Terve Pere

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@ekspressmeedia.ee, tel 669 8296 Reklaam: Kathy Kilusk, kathy.kilusk@ekspressmeedia.ee, tel 680 4521 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Advig Stahl. Keeletoimetaja: Marilin Look. Väljaandja: AS Ekspress Meedia. Trükk: Printall

Võta meiega ühendust:

4 detsember 2015 Terve Pere

Eesti laste unistusi täideti 30 000 euro eest

Epiima ja MTÜ Koos Laste Heaks heategevuskampaania käigus kogutud raha eest täideti tänavu tuhandete laste soove üle Eesti – püsti pandi rula- ja mänguväljakuid, kiige- ja keksu­platse ning soetati muusika- ja spordivarustust.

Suurim kohalikke põllumehi ühendav meierei Epiim annetas juulis igalt juustu- ja või­ pakilt kümme senti Eesti laste vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks loodud fondi. Kuu ajaga koguti ligi 30 000 eurot ning avalikul konkursil laekus Epiimale üle 50 lastele suunatud projekti toetusavalduse üle Eesti. „Kindlasti väärinuks teostamist kõik meile esitatud ideed, kuid lähtusime eelarve piires sellest, et projektist saaks kasu võimalikult suur hulk lapsi, ja sellest, et aidata väheste võimalustega peresid,” selgitas valikut MTÜ Koos Laste Heaks juht Toomas Palu.

UUED RAAMATUD Maiustada saab ka patuvabalt

Kõik, või peaaegu kõik, armastavad magusat, aga paljud ei saa seda endale lubada. Ühele teeb muret ülekaal, teisele toidutalumatus. Tegelikult on hea tahtmise ja oskuste juures aeg-ajalt võimalus maiustada igaühel.

Viimastel aastatel on üha populaarsemaks muutunud paleodieet, mis lihtsustatult tähendab ei-ütlemist gluteenile (tera­ viljadele), kaunviljadele ja piimale ning jah-sõna piisavale unele ja aktiivsusele. Paleodieet mõjub hästi kõhule, tasa­kaalustab pH-d, normaliseerib kehakaalu, tugevdab immuunsust ja on kõige selle juures suure toiteväärtusega. Kui hoolikalt tooraineid valida, saab dieeti pidades ka maiustada.

Möödunud aasta lõpus jõudis müüki Ragne Värki raamat „Paleo. Patuvabad koogid ja magustoidud”, millest sai tõeline hitt. Nüüd, enne jõule saabus Ragnelt müügile raamatu järg. Mahukas (152 lk) kokaraamat peidab endas krõbedaid küpsiseid, tummiseid ja kõige kreemisemaid magustoite, uhkeldavaid torte, koduseid koogikesi, suus sulavaid kompvekke, jahutavaid ahvatlusi, põnevaid hommiku­sööke ning veel hulgaliselt maiuseid, mis kõik püüavad pilku oma headuse ja erilisusega.

Raamatus on 65 patuvaba lihtsat magusaretsepti. Kõik paleosõbralikud ter-

vislikud maiused on ilma igasuguste lisa­ aineteta, nisujahuta ning üleliigse suhkruta, valmides lihtsatest toorainetest.

Imetore retseptikogumik kogu perele

Lapsepuhkusel viibiv ajakirjanik Merle Liivak üllitas koos tunnustatud koka­ raamatute autori ja fotograafi Hele-­Mai Alamaaga imetoreda retseptikogumiku, millest tõotab kujuneda soovituim jõulu­kink peredele ja kokkamishuvilistele lastele.

Inspireerivate lugude ja imeliselt ilusate piltidega kokaraamatus esitleb oma lemmikretsepte 11 Eesti peret, nende seas näitleja Karin Rask koos jäätise­meistrist kaasa Rasmusega, tippkokk Roman Zaštšerinski, kohvikupidaja Anni Arro ning Viljandi mahekohviku pidajad Kaari ja Enn Onni.

Mahukas kogumik (256 lk) innustab lapsevanemaid kaasama oma lapsi toidu valmistamisse. „Julgen väita, et see on esimene kodumaine kokaraamat, kus on omal kohal laste toiduste käte ja hoogsalt segamini söögilaua poeesia ehk lastega pere reaalsus,” naerab kolme pisikese lapse ema Merle Liivak.

Retseptide seas on eriliselt maitsvaid argiseid pereroogi, nagu ahjuköögi­viljad fetaga, superlihtne kalasupp ja mahe­ veisehautis. On ägedaid ampse, nagu koo-

kospiimas marineeritud kananagitsad, lavašikrõpsud ning spinati-juustumuffinid.

Maiasmokkasid rõõmustavad jäätisetort, koorekommid, porgandihalvaa ja datlipallikesed. Pere peolaua tõstavad uutesse kõrgustesse Maasikarongi-mustikametsa kook ja bataadi-iirisekook. „Kahvliahvi kokaraamatu” on kujundanud Moonika Maidre, kelle käe alt on tulnud ka raamatu tujutõstvad illustratsioonid. Raamatu tehniline väljaandja on kirjastus Pilgrim.

Praktiline kingitus rohenäppudele

Ühel korralikul aednikul on olemas märkmed seemnete külvamise, taimede istutamise ja vilja­koristamise kohta. Ikka selleks, et järgmistel aastatel oleks hea õppust võtta.

Kasutajasõbralikus spiraalköites märkmik­kalender „Aasta aias” on üles ehitatud nädalate kaupa, ära on toodud Päikese ja Kuu tõusud ning loojangud, liikuvad ja riiklikud pühad, aastaaegade algused, tähtsamad rahvakalendri pühad ja Kuu liikumine sodiaagimärkides.

Kalendaariumi alguses on tutvustus, kuidas Kuu faase ja sodiaagimärke aianduses kasutada. Eraldi on märgitud vilja-, juure-, õie- ja lehepäevad ning istutus­ periood.

Terve Pere detsember 2015 5

ABI APTEEGIST

Kuidas leevendada ülesöömist ja pohmelli?

Jõulukuu on aeg, mil naudime koosolemisi ja sööki-jooki rohkem kui tavapäraselt. Mida selline ülesöömine endaga kaasa toob?

Kuidas tekkinud tervisemuresid leevendada ja ennetada?

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteek, peaproviisor

Ü

lesöömine väljendub kergemal kujul unisuses ja üleüldises loiduses. Samas võib see põhjustada gaasi­valu, raskustunnet kõhus, kõrvetisi ning ebameeldivat kõhulahtisust. Eriti ohtlik on liigsöömine südame- ja suhkruhaigust põdevatele ning kõhunäärmepõletiku ja sapikivide käes vaevlevatele inimestele.

Liigsöömise juures mängib suurt negatiivset rolli ka alkoholi tarvitamine.

6 detsember 2015 Terve Pere

Toidu kõrvale joodud alkohol suurendab söögiisu ning aeglustab seedimisprotsessi.

Kuidas leevendada kõhuhädasid?

Kui ülesöömisega on enesele liiga tehtud, on kõige parem leida võimalus liigutamiseks, eriti hästi mõjub õues jalutamine, sest nii täienevad organismi hapnikuvarud. Kui liikumise abil ei õnnestu seedimist turgutada, võib pöörduda apteekri poole.

Kõhupuhitus on suurenenud gaasi­ hulk seedekulglas, mida tekitavad süsihappegaasi sisaldavad joogid, raskesti seeduv toit, sooletalitlushäired, kõhunäärme­ probleemid jms. Kõhupuhituse leevenduseks on apteegi käsimüügis saadaval toime­ainel simetikoon põhinevad ravimid. Graanuleid ei ole vaja võtta koos veega ja neil on meeldiv sidrunimaitse. Kõhu­ puhituse korral aitavad hästi tuntud söetabletid ning köömne-, aedtilliseemne-, apteegikummeli-, mesika-, piparmündija koirohuteed.

Kõrvetised tekivad tugevalt happelise maosisaldise söögitorru tagasipaiskumise tagajärjel. Apteekides on müügil maohapet neutraliseerivad, kaltsium- ja magneesiumkarbonaati sisaldavad preparaadid. Apteegist saab osta ka ranitidiini, omeprasooli ja pantoprasooli sisaldavaid preparaate, mille toime põhineb maohappe tekkimise pärs­simises. Lühiajaliselt leevendab kõrvetisi klaasitäie vee joomine. Ülesöömisest tekkinud raskustunnet kõhus ja stressist põhjustatud seedimishäireid aitab leevendada loodusliku koostisega lahus, mis sisaldab lagritsat, musta kardemoni ja ingverit ning rahustab magu ja normaliseerib söögitoru limaskesta.

Kõhulahtisuse puhul on soovitatav juua ohtralt toasooja gaasita mineraalvett ning kummeli-, tammekoore- ja mustika­ teed, kasutada söetablette või mustikatammekoore-­i ngveritablette. Kindlasti ei tohi juua gaasiga vett ja piima. Kui eel­ nimetatud võtetest pole kõhulahtisuse puhul abi, võib kasutada loperamiidi. Kasuks

eesti ekspress ülesöömisE ennetamiseks Ära istu peolauda tühja kõhuga, võta enne väike eine.

Joo vett – see aitab kõhtu kiiremini täita ja ebatervislikke isusid kontrollida. Joo vett vähemalt kümme minutit enne söögi­korda, et oma isu taltsutada.

Vali ainult väga maitsvaid toite, et vähendada sisse söödud kalorite hulka.

Suupisted aseta kindlasti taldrikule – see aitab söödud toidu­kogusel silma peal hoida.

Söö aeglaselt, nautides iga suutäit ja mäludes korralikult.

Abi apteegist Enne peolauda istumist võiks võtta seedimist kergendavaid ensüümpreparaate, mille koostis sarnaneb inimese kõhunäärmes toodetavate seedeensüümidega.

Seedimist kergendavad ka looduslikku artišokki sisaldavad preparaadid, mis soodustavad sapi eritumist ja stimuleerivad rasvade lõhustumist. Mao ja soole seedetegevus paraneb, maksa töökoormus väheneb. Raskesti seeditav toit muutub organismile kergemini omastatavaks. Enne söögikorda tuleks sisse võtta 2–3 artišokidražeed.

Safranijuurt sisaldavad kapslid aitavad säilitada maksa tervist. Nad toetavad seedenõrede eritumist ja normaalset maksa­funktsiooni ning ennetavad rasvade ladestumist maksas. Võtta tuleb üks kapsel söögi ajal.

tulevad ka probiootikumid, mida tasub manustada kõikide seedeprobleemide ennetuseks ja leevendamiseks.

Abi alkoholi liigtarvitamise korral

Parim abimees on kindlasti meelespea, et alkoholi kõrvale tasub juua vähemalt samas koguses mittealkohoolset vedelikku. Soovitatav ei ole tarbida alkoholi koos kihisevate jookidega, sest siis satub alkohol tunduvalt kiiremini verre ning tekitab rutem joobe.

Apteegis müüdavad nn pohmellipreparaadid tuleks sisse võtta juba enne pidu, aga abi on neist ka pärast meeleolukat õhtut tarbituna.

Suurem osa pohmelussümptomeid on seotud organismi vedelikukaotusega, sest alkohol on diureetikum ehk suurendab uriini eritumist. Samuti kulutab alkohol organismi vitamiini- ja mineraalivarusid ning langetab veresuhkrut. Koos vedelikupuudusega põhjustab see pohmelusega kaasnevat tuikavat peavalu.

Järgmise hommiku halva enesetunde ennetamiseks on apteegis müügil pohmelliplaaster, mis tuleb asetada nahale 45 minutit enne alkoholi tarvitamist ja eemaldada kaheksa tundi pärast alkoholi tarvitamist. Plaastri paremaks toimimiseks soovitatakse juua palju vett nii alkoholi tarvitamise ajal kui ka pärast alkoholi tarvitamist. Kõnealune plaaster sisaldab A-, B1-, B2-, B3-, B5-, B6- ja B12-vitamiini, foolhapet, D- ja E-vitamiini, assaimarju ning rohelise tee ekstrakti. Plaaster aitab taastada vajalike toitainete, vitamiinide ja antioksüdantide taset, mida organism alkoholi tarvitades kaotab. Kuigi plaaster taastab organismi vitamiinivarusid ja leevendab halba enesetunnet, tasub siiski meeles pidada, et alkoholi tarbimisega ei liialdataks.

Terve Pere detsember 2015 7

ESMAABI

Plaaster – esmane abimees vigastuse korral Olgu tegu väiksema marrastuse, villi või haavaga – esmalt aitab hädast välja plaaster. Vajadusel saab plaastrit kasutada ka ennetavalt, hoides jalgu hõõrdumisest pikema matka ajal või uute kingade kandmisel.

P

laastrite valik apteekides võtab silme eest kirjuks. Olemas on plaastrid haava kaitsmiseks ja raviks, vigastuse ennetamiseks ja sellest taastumiseks (näiteks pärast hõõrdumist, põletust, lööki), kuid ka kroonilise südamepuudulikkuse, liigesepõletiku või muu jalgade tugeva tursega kulgevast haigusest tingitud nahakahjustuse puhuks.

Mitmekesine valik

Milliseid plaastreid pakutakse ning millisel juhul mida eelistada? „Plaastreid on väga erinevate omadustega,” sõnab perearst Jane Ott, lisades, et neid müüakse nii esmatarbe­kaupade poes kui ka apteegis, võimalusel tasub osta apteegiplaastreid. „Plaaster peab kindlasti hästi kinnituma ja peal püsima. Villi või haava puhul peaks plaastri otsene kontakt katkise nahaga olema minimaalne ning aluspadjal peaks olema vedelikku imav kiht ja kerge antiseptiline toime.

Ideaalis võiks plaaster olla läbipaistev, et jälgida haava paranemist,” loetleb perearst.

„Eelkõige tuleks plaastri valikul teada, milliste omadustega plaaster millisele haavale või haavandile sobib – siis on lihtne ka pakutavate toodete virvarris valikut teha,” soovitab Ott. Plaastreid võiks koduapteegis olla igasuguse kuju ja suurusega. Kel plaastreid korraga rohkem tarvis, saab apteegist osta ka rullist lõigatavaid variante – need on püsivad ja soodsa hinnaga. „Selliseid plaastreid võib kasutada ka tõsisemate, isegi mädanevate või sügavate haavade puhul,” teab arst.

Olemas on veel pihustivormis plaastrid, mida tuleb pihustada pindmisele haavale või hõõrdunud kohale. „Seeläbi tekib haavale kaitsekile, mis püsib peal tunde, isegi kuni paar ööpäeva,” selgitab Ott.

Talvine esmaabikarp valmis

Mida tuleks kindlasti kodus hoida, et ootamatuteks olukordadeks valmis olla? Pere­ arsti sõnul võiks kodus või näiteks suusa­ reisile suundudes olemas olla mõned tab-

KUMU auditooriumis L 19. dets. kell 12

KUMU auditooriumis N 17. dets kl 19 R 18. dets kl 15 8 detsember 2015 Terve Pere P 20. dets kl 12

eesti ekspress Kui plaanite minna jõulupeole uute jalanõudega, on villide tekke vältimiseks mõistlik kannad enne pidu plaasterdada.

shutterstock

letid – apteegi käsimüügi valuvaigistid ja palavikualandajad, näiteks paratse­tamool ja ibuprofeen. Käepärast võiksid olla ka söetabletid kõhuhädade vastu ja vajadusel allergiatabletid.

Vana hea kodune vahend on briljantroheline – aitab nii viirushaiguste puhul kui ka allergiliste kuplade, villikeste ja väikeste vigastuste, haavakeste vastu ning hoiab ära mädapõletiku tekke. Ühekordse määrimise toime kestab mitu päeva.

Muudest naha puhastamisega seotud ja haavavahenditest võiks kodus olla joodi­ salv ning antiseptiline alkoholi baasil pihusti, 3% vesinikülihapendi lahus või füsioloogiline lahus.

Külmetuse vastu võiks koduapteek sisaldada turset vähendava toimega ninatilku, samuti erineva kangusega (kontsentratsiooniga) soolalahuseid. Vaja võib veel minna huulekreemi, mida saab vajadusel panna õhukese kihina ninna puhuks, kui limaskest väga kuivab. „Meie kliimas, kus õues on nina vesine, toas aga väga kuiv, tekivad koorikud. Lisaks võib tarvis minna näo- ja ihukreemi, sest talvisel ajal on nahk kuivem, ketendab, sügeleb ja kiheleb palju rohkem kui suvisel ajal,” loetleb perearst nahahooldustooteid, mis peaksid kindlasti talvisesse ravimikarpi kuuluma.

Kadri Penjam

REKLAAMARTIKKEL

Mida teha, kui külmapoiss näpistab? Õhutemperatuur aina langeb ning ees ootab karedam ja külmem aastaaeg. Väl­ jas liiklemine võiks olla sama rõõmsameel­ ne sportlik tegevus nagu soojemal ajal, aga tihti see nii ei ole, sest külm näpistab.

Esimese asjana tuleb ilmaolusid õigesti tõlgendada ja vastavad riideesemed kapi­ nurgast välja kaevata. Külmast kanged varbad, kahtlaselt valgeks tõmbunud põ­ sed või kipitavalt valusad näpud on märk sellest, et külmakahjustuse võib endale hankida väga kergesti. Selleks ei pea õues olema suured miinuskraadid, et organism maha jahtuks.

Alajahtumist ehk külmumist soodustavad faktorid on madal välistemperatuur, külm vesi, tugev tuul, külmad ruumid, aga sa­ muti alkohol, alatoitumus, üleväsimus, kurnatus, suur verekaotus ja vereringe­ häired (mida põhjustavad niisked ja pigis­ tavad riided või jalanõud). Kergemini võib mahajahtumine tekkida lastel ja eakatel.

Kehaosade kohalik külmumine tabab kõi­ ge sagedamini sõrmi, varbaid, nina, kõrvu, põski ja lõuga.

Külmakahjustuse esmaabis on peamine ülesanne taastada külmunud piirkonnas

normaalne vereringe. Seda tehakse soo­ jendamise teel. Meeles peab pidama, et soojendamist tuleb alustada kogu keha temperatuuri tõstmisest, mitte alajahtunud piirkonnast! Kui alustada jahtunud keha­ osa soojendamist siis, kui verevarustus pole seal veel taastunud, võib põhjustada raskeid kahjustusi ning hilisemat kudede kärbumist.

Pindmise külmumise puhul muutub nahk punetavaks ja esineda võib kerget torkivat või kipitavat valu. Seejärel muutub nahk valkjaks ja tundlikkus kaob.

Sügava külmumise puhul muutub nahk kahvatuks ja on katsudes külm. Alguses esineb valulikkust, kuid seejärel tundlikkus kaob. Mõne aja pärast tekivad limase­ verise sisuga villid, nahk läheb sinakaspu­ naseks või hallikassiniseks. Sügava kül­ mumise puhul on vajalik arstiabi.

Esmaabi pindmise külmumise korral • Vabastage külmunud kehaosad vereringet takistavatest esemetest (kell, sõrmused, käevõrud, riietus­ esemed, jalanõud).

• Püüdke hakata kohe sõrmi liigu­ tama, hoidke neid soojade riiete all, leidke neile soojemaid kohti (nt kaenla all).

• Varvaste tundetuse puhul püüdke neid liigutada, soojendage jalgu soojade kätega.

• Soojendage näo kahjustatud alasid sooja käega.

• Ülessoojendatud kehaosa mässige soojapidavasse materjali (villasesse riidesse, sooja mähisesse).

• Võimalusel minge sooja ruumi, soojendage külmunud jäset keha­ soojas vees (37 kraadi).

• Jooge sooje magusaid jooke (teed, piima, kohvi). Alkohoolseid jooke anda ei tohi!

• Külmunud kohta ei tohi hõõruda lumega ega masseerida.

• Külmunud jäset ei tohi soojendada tugeva soojusallika (näiteks kamina) lähedal või kuumas vees.

Terve Pere detsember 2015 9

LAST OODATES

Laps pole projekt,

millele tuleb koostada eelarve ja mis tuleb kindlaks kuupäevaks valmis saada Mistahes info kättesaadavus on tõstnud oluliselt inimeste teadlikkust igas eluvaldkonnas, aga kuidas ja kas väljendub see ka reaalses käitumises pereplaneerimise kontekstis? Staažika Ida-Tallinna keskhaigla naistearsti dr Ebe Kaigu sõnul on peale kasvamas põlvkond, kes tõepoolest hoolib oma tervisest. „Järjest rohkem naisi pöördub günekoloogi poole enne rasestumist teadlikult, soovides kontrollida tervislikku seisukorda,” kinnitab dr Kaik positiivset trendi naiste tervisekäitumises.

R

Üks võimalus on käia igaks juhuks naiste­ arsti vastuvõtul. „Naised tulevad sageli arsti juurde põhjusel, et soovivad lähiajal rasestuda ning seetõttu oma tervist kontrollida. Seejuures ei kahtlustata otseselt, et midagi viga oleks, vastupidi – naine on täiesti terve, kuid tahab saada kinnitust, et kõik on hästi. See teadmine tagab hingerahu, mille tähtsust on võimatu üle hinnata,” sõnab dr Kaik. Arsti vastuvõtul tehakse kindlaks, kas esineb tervisehädasid, mis vajavad lahendamist juba enne rasedust ning mille avastamine raseduse ajal ohustab lapseootuse normaalset kulgu. „Kontrollitakse üle võimalikud riskitegurid, näiteks emakaga seotud probleemid. Sagedamini avastatakse emaka healoomuline kasvaja – müoom, mis ei pruugi anda endast üldse märku, kuid võib

UU S

asedus on naise organismile omamoodi väljakutse, kuid mitte ainult – ka vaim peab olema valmis, tugev ja tasakaalus. Juba enne rasedust võivad eesseisvale ajale mõeldes pead tõsta endalegi üllatuseks mitmed hirmud, millest tuleb kindlasti vabaneda.

Hingerahu on esmatähtis

NAHAHOOLDUSSARI TULEVASTELE EMADELE! Larel MAMA on uus tootesari, mis mõeldud rasedatele ja sünnitusjärgseks hoolduseks. Tooted sisaldavad erinevaid komponente – sheavõid, tamanu õli, lagritsaekstrakti, allantoiini, E-vitamiini, hüaluroon- ja piimhapet – toniseerides ja pehmendades nahka, säilitades niiskus- ja happetasakaalu, stimuleerides kapillaarset verevarustust.

Dermatoloogiliselt testitud.

Tooted ei sisalda parabeene, värvaineid, allergeene, seepi.

Larel MAMA tooteid küsige EUROAPTEEGIST! 10 detsember 2015 Terve Pere

www.profox.ee

shutterstock

LAST OODATES

Levinud tendentsi kohaselt plaanivad naised rasedust j채rjest hilisemas eas. Arstid soovitavad esimese lapse s체nnitada enne 35. eluaastat.

Terve Pere detsember 2015 11

LAST OODATES

KASULIKKU LUGEMIST Kõhule pai Merit Raju „See, kuidas sinu beebi­ ootus ja sünnitus kulgeb, ei ole juhuslik ega saatusest määratud. Sa saad ise oma lapseootuse ja sünnituse muuta teadlikuks teekonnaks. Raamat „Kõhule pai” on sulle abiks valikute tegemisel sellel teel,” tutvustab ämmaemand Ingrid Kaoküla vast ilmunud raamatut. „See raamat on inspireeritud elust, joogast ja minu väikesest pojast,” ütleb autor Merit Raju. „Beebiootus on kõige igapäevasem ja tavalisem asi, aga kui see juhtub sinuga, on see maailma kõige erilisem ja müstilisem asi. Usun, et rasedus on kõige suurem looduse ime ja sünnitus on elu suursündmus. Pärast sünnitust saab naiseks olemine, suhtumine elusse, teistesse naistesse ja lapsevanematesse hoopis teise tähenduse.”

Raamatust leiab teadmisi igal tasandil valmistumiseks, meditatsioone, harjutusi, retsepte, ostunimekirju, seitsme naise sünnituslood, soovitusi sünnitusjärgseks ajaks, isiklikke päevikuväljavõtteid ja muudki.

12 detsember 2015 Terve Pere

mõnikord tekitada probleeme raseduse ajal. Harvem diagnoositakse emaka arengulised muutused vaheseinas või tuvastatakse emakaõõne polüübid, mis tuleb eemal­dada. Lisaks kontrollitakse muna­ sarjakasvaja esinemist ja tehakse PAP-test emakakaela muutuste väljaselgitamiseks.

Arst pöörab tähelepanu ka suguhaigustele, isegi siis, kui naine neid ise ei kahtlusta.” „Naised, kes põevad kroonilisi haigusi, eelkõige diabeeti, kõrgvererõhk­tõbe, epilepsiat, neeru- ja kilpnäärmehaigusi, peaksid kindlasti käima oma eriarsti juures, sest igapäevane ravi ei pruugi rasedusega kokku sobida, mõnel juhul on vaja muuta ravi­ plaani,” selgitab dr Kaik.

Emaks parimal võimalikul ajal

Me ei saa üle ega ümber faktist, et oleme looduse osa ning seetõttu peame arvestama ka loodusseadustega. Kuigi tänapäeval võib rasestuda ja emaks saada ka 50. eluaastates naine, ei toeta seda protsessi enamasti mitte loodus, vaid kaugele arenenud meditsiin.

Dr Kaigu sõnul võiks naine sünnitada esimese lapse enne 35. eluaastat. „Meil on võimalik küll mitmete väga heal tasemel uuringute ja analüüsidega kontrollida, kas lapsega on kõik korras, kuid arvestada tuleb seda, et naise bioloogiline kell tiksub, rasestumise võimalus pärast 35. eluaastat paratamatult väheneb ja rasestumisele kuluv aeg pikeneb,” hoiatab dr Kaik. „Naised on maksimaalselt viljakad 35. eluaastani, mis tähendab, et umbes 55 protsenti soovijatest rasestub keskmiselt 3–4 kuu jooksul. Kuue kuu jooksul rasestub samas vanuseklassis umbes 70 protsenti. Need arvud võivad uuringutes pisut erineda.

Pärast 35. eluaastat hakkab viljakus langema, 38. eluaastast rasestub soovijatest 70 protsenti kolme aasta jooksul.” Üsna levinud tendentsi kohaselt plaanivad naised rasedust järjest hilisemas eas, mis aga tähendab, et arvestada tuleb muu hulgas suurenema krooniliste haiguste riskiga. Ka pikaajaline beebipillide tarvitamine võib rasestumisele kuluvat aega pikendada. „Kui naine on võtnud rasestumisvastaseid tablette näiteks viis või kümme aastat ja tsükkel oli ebaregulaarne juba enne beebipillide tarvitamist, võib minna kuid, enne kui tsükkel taastub. Normaalne tsükkel reguleerub enamasti kuue kuu jooksul – sellega tuleb arvestada,” räägib dr Kaik.

Tänapäeval pöördub üle 40aastaseid naisi günekoloogi poole tervisekontrolli ja lapsesaamisega seotut arutama järjest rohkem. „Kui rasestumise sooviga saabub günekoloogi jutule üle 40aastane, tehakse tihti juba kohe ka lisahormoonanalüüse. Kui üle 35aastasel alustatakse uuringutega kuue kuu möödudes, siis üle 40aasta-

se puhul pole mõistlik üle 3–4 kuu ooda­ ta. Kõnealuses vanuserühmas tuleb ette ka sagedasemat kunstliku viljastamise vajadust,” nendib dr Kaik.

Mees on pool lapsest

Kui naiste terviseteadlikkus on rasedusega seotud teemadel viimaste aastatega tunduvalt kasvanud, siis mehed teavad oma vastutuse määra kohta terve lapse saamisel pisut vähem. Tervislike eluviiside viljelemine ei ole lapseootuse eel ja ajal ainuüksi naise primaarne kohustus, vaid väga selgelt ka mehe ülesanne. „Mehed peaksid tervislikele eluviisidele kindlasti tähelepanu pöörama, sest nemad on justkui pool lapsest. Kui naine ei rasestu, uuritakse kõigepealt meest.

30 protsendil juhtudest on põhjus naises, 30 protsendil juhtudest mehes. Ülejäänud 40 protsenti moodustub nii, et pooltel juhtudel on põhjus mõlemas ja pooltel juhtudel on põhjus teadmata,” tutvustab dr Kaik vastavaid uuringuid.

Lapsed sünnivad armastusest

Dr Kaigu sõnul on asju, mida saab, peab ja võiks enne lapse saamist planeerida (nt naistearsti külastamine enne rasedust on just üks selline tegevus), kuid tegelikult peaksid lapsed ennekõike sündima lihtsalt armastusest. „Leian, et lapsi ei saa võrrelda projektiga, millele tuleb koostada eel­arve ja mis tuleb kindlaks kuupäevaks valmis saada. Selge see, et teatud määral peab lapse saamisega seotu läbi mõtlema, ent kõige tähtsam on siiski see, et naine ja mees oleksid valmis pakkuma lapsele armastavat perekonda ja hoolt.”

Pere juurdekasvule mõeldes satuvad paarid sageli silmitsi mitme dilemmaga, millele lahendust on esmapilgul raske leida – kes muretseb materiaalsete asjade, kes kooli ja karjääri pärast. Nõnda lükataksegi esiklapse saamine järjest hilisemasse ikka. „Rahaga seotud küsimusi ei maksa üle tähtsustada. Loomulikult ei saa igasuguse sissetulekuta samuti hakkama, aga kui on armastus, võib julgesti ka lapse perekonda vastu võtta.” „Sageli esineb naistel raseduse eel mitme­sugused hirme ja see on igati mõistetav, sest tegu on ju kogu elu muutva otsusega. Kardetakse kaotada töökohta, eriti veel, kui soovitakse sünnitada järjest kaks last – tähendab see ju mitmeid aastaid töölt eemal­olekut. Ühest küljest on meie riigis unikaalne võimalus naistel lastega kodus olla, teisest küljest ei anna pikalt töömaa­ ilmast eemal viibimine kindlust oma ameti­ koha säilimises. Need on teemad, millega seisab silmitsi iga lapse tulekuks valmistuv pere,” arutleb dr Kaik pere­planeerimisega haakuvate küsimuste üle lõpetuseks.

Kaire Elhuveig

eesti ekspress

Toodetud: Hispaanias. EXELTIS BALTICS UAB ISLANDIJOS PL. A, KAUNAS, LT-

Terve Pere detsember 2015 13

LEMMIKLOOM

Talvised mured lemmikloomaga

K

oerad taluvad külma erinevalt. Lühi­ karvalised ja karvutud on külma­ kartlikumad, väga noored ja vanad loomad tulevad samuti külmaga kehvemini toime. Mõne haiguse puhul, nagu südame- ja neeruprobleemid, dia­ beet ning hormonaalsed haigused, väheneb looma termoregulatsiooni võime.

Talvel peaks lemmiku omanik olema ettevaatlik vanade liigesehaigete koerade jalutamise ja õueviimisega, sest külmetus ja libisemise oht võivad nende seisundit halvendada. Looma tervisele mõjub ohtlikult ka pikalt õues istumine või lamamine.

Koerad ei haigestu inimestele iseloomulikesse külmetushaigustesse, nagu köha või nohu, aga külmetumise tõttu võib nende organismi immuunsüsteem nõrgemaks muutuda ja välja löövad peidus olnud kroonilised haigused.

shutterstock

Kampsun selga ja sokid jalga

Valdav osa meie koertest elab soojades majades ja korterites ning on loomulik, et neil hakkab õues külm. Kõige külmakartlikumad on aga kõrvad, käpad, nina, genitaalid ja sabaots.

Koerad võivad tundide kaupa lumes hullata, ilma et neil käpad külmetama hakkaks. Käpapadjakestes on palju rasva, mis ei jäätu nii kergesti kui teised koed.

Jaapani teadlaste uuringud näitasid, et käpapadjakesed on varustatud veresoonte võrgustikuga, mis kaitseb keha jahtumise eest ja aitab padjakestel säilitada mõistlikku temperatuuri.

Siiski tuleb tõdeda, et tänapäeval pole sugugi kõik koerad enam jäisteks tingimusteks ühtmoodi valmis. Külmakahjustused on neil küll harvad, kuid siiski võimalikud. Seepärast ei piisa suure külmaga ainult mantlitest ja kampsunitest, vaid pikemal jalutuskäigul on vaja kasutusele võtta ka käpakaitsmed (sussid või sokid).

Tuleb tõdeda, et tänapäeval pole sugugi kõik koerad enam jäisteks tingimusteks ühtmoodi valmis. Külmakahjustused on neil küll harvad, kuid siiski võimalikud.

Nõuanded Lume ja jää, aga eriti tuisuga võivad koerad lõhna kaotada ning seetõttu ka ise kaotsi minna. Hoidke looma rih­ ma otsas.

Talvisel ajal tuleks koera küüsi lõigata tihedamini, sest lumel need ei kulu ja võivad hakata murduma.

Lumised käpad tuleb puhastada, sest saasteainetest võib loom saada mürgistuse. Õuekoertel tuleb talvel toidukogust suurendada ja tagada joogivee kätte­ saadavus.

14 detsember 2015 Terve Pere

Jääkamakad varvaste vahel on ohtlikud

Energiline jalutuskäik külma ilmaga on kasulik nii peremehele kui ka koerale, ent kui varahommikul unine omanik oma lemmiku ukse vahelt pissile laseb ning ta õue unustab, võib see osutada ohtlikuks.

Koer tavaliselt iseseisvalt mööda hoovi ei käi, vaid seisab ukse taga, lootuses, et teda tagasi tuppa lastakse – nõnda ta külmetub. Külmetus ohustab ka siis, kui pärast trenni või metsas jalutamist loom autosse pannakse, unustades, et talvel on seisev auto nagu külmkapp.

Pärast jalutuskäiku peaks kontrollima koera käppasid, sest eriti pikakarvalistel kipuvad varvaste vahele tekkima jääkamakad. Tänavalt üles korjatud lumi on aga rikutud saasteainetest (sool, anti­ friis), millest võib saada mürgistuse. Kuna anti­friis on magus, lakuvad koerad-kassid seda meeleldi, aga see põhjustab väga tõsist neerukahjustust. Koju tulles peaks käpad puhtaks pesema või vähemalt lapiga üle pühkima.

Iga õuekoer vajab korralikku kuuti

Paljud õuekoerad eelistavad magada lume­hanges, aga ka neile peab igal juhul pakkuma võimalust varju alla minna. Kuut ei tohi olla liiga suur ega liiga väike, koeral peaks olema piisavalt ruumi pikutamiseks.

Väga tähtis on kuudi soojuspidavus – hea variant oleks tuulekoda, aga sobib ka paks ja tugev riie tuuletakistuseks.

Tuul ja niiskus on suurimad õuekoera vaenlased. Seetõttu ei soovitata panna maha mingit vaipa ega tekki, sest need lähevad märjaks. Parim allapanu on õled või saepuru. Kui koer on kuudis, peaks sealne temperatuur olema vähemalt viis sooja­ kraadi.

Talve saabudes tuleks õuekoerte toidu­kogust suurendada veerandi võrra, et organism suudaks sooja säilitada. Tagama peab värske vee kättesaadavuse, tavaliselt antakse sooja vett plastkausist.

Kassid eelistavad külmaga toas püsida ja ahju peal nurru lüüa. Vihm, lumi, tuisk, kange pakane ja muud ebamugavused on neile täiesti vastunäidustatud ning seetõttu nad talvel vabatahtlikult õue ei kipu.

Kui loom siiski välja läheb, peab jälgima, et tagasitee tuppa (kassiluuk) oleks igal juhul avatud. Kui võimalust tuppa minna ei ole, armastavad kassid pugeda autokapoti alla mootori juurde sooja. Õnnetuste vältimiseks tuleks enne masina käivitamist koputada ja kolistada, et öömajalised minema peletada.

Alajahtunud loom vajab abi

Juhul kui loom on jäänud pikemaks ajaks külma kätte, kannatavad esimesena kõrva­ otsad ja jäsemed. Kui loom on külmetunud, tuleb teda soojendada ettevaatlikult ja aeglaselt, parim selleks on kasutada leiget vett. Kuum vesi ja hõõrumine võib tekitada täiendavat koekahjustust. Alajahtunud loom võib väriseda, olla loid, uimane ja nõrk. Raskematel juhtudel (lihased muutuvad jäigaks, hingamine ja südametegevus aeglustuvad ning loom ei reageeri enam) tuleb loom viia kohe loomaarsti juurde.

Inessa Zaitseva

eesti ekspress

www.minulemmikule.ee Terve Pere detsember 2015 15