TERVE PERE (märts 2015)

Terve Pere V채ljaande koostas AS-i Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

18. m채rts 2015

eesti ekspress

2 MÄRTS 2015 TERVE PERE

UUDISED Mööbel, mis kasvab koos lapsega

Tänapäeval nõutakse kooli­lastelt rohkem kui kunagi varem ja see esitab väljakutse ka nende töö­ tsooni ergonoomikale. „Paljudel lastel on töötamiseks vaid köögi­ laud või lausa põrand. Selle tõt­ tu ei kannata mitte ainult nende seljad ja silmad, vaid ka kesken­ dumisvõime ja töörõõmu. Täis­ kasvanutel lihtsalt ei lubataks sellistes tingimustes töötada. Kui ostate lapsele kirjutuslaua, too­

li ja lambi, veenduge nende ergo­ noomilisuses,” ütles prof dr Erich Schmidt, foorumi „Gesunder Rücken – besser leben e.V.” (as­ sotsiatsioon „Terve selg – parem elu”) eesistuja.

Kõige otstarbekam on soeta­ da lapsele koolilaud, mille töö­ pinna kaldenurka saab erine­ vateks tegevusteks muuta ja mida saab lapse suuruse jär­ gi reguleerida. Tutvu toodetega: www.moll-system.ee. Küsi lisa­ infot: info@informatic.ee.

LUGEJAMÄNG Uurime teilt taas, milline lugu pälvis enim tähelepanu. Millest tahak­ site lugeda järgmisest Tervest Perest? Teie kirju ootame 8. aprillini aadressil pere@ekspress.ee. Kõigi meilisaatjate vahel loosime välja ülal tutvustatud uusi raamatuid.

Veebruari kirjasaatjate vahel loositud auhinnad jagunesid järg­ miselt: raamatu „Meie lapse uni” saab endale Laine, „Tähetarkust emadele” Pille E. Pärnust ja „Rahumeelne lapsevanem, rõõmsad lapsed” Erge Õnnis Saaremaalt.

Terve Pere

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus.

Toimetaja: Külli Värnik, kylli.varnik@lehed.ee, tel 669 8296 Reklaam: Helen Lehismets, helen.lehismets@lehed.ee, tel 661 3312 EE lisade juht: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee Kujundus: AS Eesti Ajalehed. Korrektuur: Marilin Look Väljaandja: AS Eesti Ajalehed. Trükk: AS Printall Väljaanne valmis koostöös partneritega.

KOOSTÖÖPARTNERID: Arstlik perenõuandla, Südameapteek, Lenne, Noa Noa Eesti, Polarno Estonia, D-Wear

UUED RAAMATUD Pere ja Kodu tarkuseraamat.

Koostanud Anu Jõesaar Kuidas olla hea ema või isa, kui­ das hoida armastust ja kodu­ rahu, kuidas kasvatada oma lastest õnnelik­ ke inimesi?

20 ilmumis­ aasta jook­ sul on aja­ kirja Pere ja Kodu lehekülgedel arutlenud selle üle sajad vähem ja rohkem tuntud pereinimesed. Tarkuse­ raamatusse kogusime üle 250 värvika mõttetera läbi aasta­ kümnete tehtud intervjuudest Gunnar Aarma, Leelo Tungla, Aleksei Turovski, Andrus Kivi­ rähki ja paljude teistega.

Suhteaudit.

Käsiraamat paaridele.

Kärt Kase „Julgen loo­ ta, et paarid, kes selle raa­ matu nõuan­ netesse pü­

hendunult süvenevad, vasta­ tes esitatud küsimustiku väidete­ le tõepoolest ausalt ja keeruta­ mata, avastavad teineteise kohta üht-teist uut ka pikaajalise suhte puhul,” ütleb ajakirja Eesti Naine peatoimetaja ja kirjanik Aita Ki­ vi. Raamatu autor on psühholoog-­ pereterapeut Kärt Kase, kes pa­ kub nõustamisteenust, perelepi­ tust ja suhte­auditi teenust.

Sinu parim vorm jõusaalist.

Janar Rücken­berg Jõutreenin­ gul on hul­ galiselt sel­ liseid kasu­ tegureid, millest pal­ jud ei tea.

See täiustab sinu kehaproport­ sioone, kiirendab ainevahetust ja kontrollib kehakaalu, muu­ dab su tugevaks, parandab rüh­ ti ja treenib tasakaalu. Kõige­ le lisaks hoiab see sind noore­ na ning suurendab enesekind­ lust. See raamat on nagu perso­ naaltreener, kes õpetab, kuidas, kui palju ja milliste harjutustega ennast jõusaalis treenida.

TERVE PERE MÄRTS 2015 3

UUDISED Lastefond ja Selga koguvad taas annetusi kuulmispuudega lastele

Heategijad kinkisid Pelgulinna sünnitusmajale kaks perepalatit Pelgulinna sünnitusmajas renoveeriti kaks pere­tuba Colonna Kinnisvara algatatud aasta­ lõpukampaania raames. Lagedast palatist sai mõnus pehmetes toonides peatuspaik, mille sisustus vastab igati haiglanõuetele: modern­ ne WC ja vannituba, kööginurk söögilaua ja külmikuga ning kõik vajalik beebi eest hoolit­ semiseks. Äsja sünnitanud emade seisundit ja soove arvestades on uutes peretubades kõrge­ mad voodid ning kiiktoolid, kus on mugav last imetada ja kiigutada.

Renoveeritud perepalatid asuvad 5. kor­ rusel ja on kasutamiseks kõigile peredele Pelgulinna sünnitusmaja tavahinnakirja alu­ sel. Esimesed 30 peret, kes uutes tubades peatuvad, saavad kingituseks 160 euro väär­ tuses Dermoshopi tooteid.

Peretubade renoveerimiseks kulus 25 000 eurot.

SA TÜK Lastefond ja Selga algatasid ühis­ kampaania, mille raames annetab Selga igalt müüdud küpsisepakilt ühe sendi viiele lapsele kuulmisimplantaadi kõneprotsesso­ ri soetamiseks.

Tänavu ootavad heade inimeste tuge 9aas­ tane Aleksander, 9aastane Helena, 8aasta­ ne Kirke, 14aastane Markus ja 10aastane Rai­ mond. Nad kõik vajavad seadme eluea lõppe­ mise tõttu uut sisekõrva implantaadi kõne­ protsessorit, sest kui kuulmisimplantaadi pea­

sisene osa opereeritakse põhimõtteliselt kogu eluks, siis väline osa – protsessor – vajab iga seitsme aasta tagant väljavahetamist. Ühe seesuguse seadme hind on 10 000 eurot, millest 90% katab sotsiaal­ kindlustus, 10% aga tuleb laste peredel ise kanda. Kampaania käigus loodetaksegi kok­ ku koguda laste omaosaluse summa. Oma panuse kuulmispuudega laste abistamiseks annavad kõik inimesed, kes ostavad 1. märt­ sist 30. aprillini Selga küpsiseid.

Eesti meremuuseumi juubeliaasta käivitab kogumisaktsioon 23. veebruaril tähistas Eesti meremuuseum oma 80 aasta juubelit, millega sai alguse ka juubeliaasta programm „Meri on minu, sinu, meie!”. Juubeliaasta käivitab kogumisaktsioon, kus oodatakse inimeste lugusid teemal „Minu päev merel” nii minevikust kui ka tänapäevast.

Kogumise eesmärk on säilitada mälestu­ sed järeltulevatele põlvedele eri ajavahemi­

ke meresõitudest ning panna inimesi rohkem mõtlema merele nende elus. Uuri lähemalt: www.meremuuseum.ee/kogumine.

Meremuuseumi juubeliaasta on täis tege­ vusi, mis loodetavasti panevad inimesi roh­ kem mõtlema merele kui väärtusele ning toovad välja mere ääres elamise eelised.

NUKU tähistab 22. märtsil sünnipäeva 22. märtsil toimub NUKU teatri ja muuseu­ mi sünnipäev, mis on avatud kõigile huvilis­ tele. Sünnipäevale oodatakse nii peresid, ük­ sikuid uitajaid, sõpruskondi kui ka kauaaeg­ seid fänne.

Sünnipäevaprogrammiga saab tutvuda NUKU teatri kodulehel www.nuku.ee/synni­ paev. Sissepääs muuseumisse ja peopäeva

DIRECTED BY FRANCO DRAGONE

Saku Suurhallis

27.-30. MAIL

Maailma kuulsaim tsirkus on tagasi uue lavastusega!

Pileteid müüb Ticketpro

4 MÄRTS 2015 TERVE PERE www.fbi.ee / www.cirquedusoleil.com

erisündmused on sel päeval tasuta, etendus­ tele kehtivad tavalised piletihinnad.

NUKU muuseum sai 7. märtsil viieaasta­ seks ja 23. märtsil tähistab teater 63. sünni­ päeva. Peopäeval peetakse meeles ka rahvus­vahelist lasteteatrite päeva, nukuteat­ rite päeva ja teatripäeva, mida tähistatakse samuti märtsikuus.

Hematogeen - tervislik ja maitsev Hematogeen - tervislik ja maitsev Hematogeen -eesti tervislik ja maitsev naturaalse raua allikas* ekspress naturaalse raua allikas* naturaalse raua allikas*

shutterstock

G I!I! A D I M G A D I G I !

A E D I M L M E E E L L E S E S T S I T I T A I A A MME M E E LLAL A A IGIG IG yaksklsisaktsamivimniteiai.nmeii.ne. y y g g r rrg esaldladSbaisblaislld-igsaarbuprBui-pvgiirvuiptia e n e n e eenndusstut. .SdiSuiesitain. i jiafejBaiinBi-jga n e en grgiaappeuruguuiradipiunuia,i,ukkoriofinfei,ikino e g 2 2 g am 2 ast jaueesnnteejraigineiinilaleemttaiaiunuilreiint a m e HväsiemimduvusäjtasijCma-lvveiittjaammC-ivinit Heem

H tunenudeidtvuänrsnauallelejraauCa-

ui n.k le sae ...u.ki tu.nr..aalstleuerraaaul k . . .. natruaalnsae u nat

Kevadine tervisemure – väsimus ja kurnatus Jõudu on vähe, sära silmist kadunud ja haigused kerged nakkuma? Võimalik, et sind kimbutab kevadväsimus.

K

uigi meditsiinis sellist diagnoosi nagu kevad­ väsimus ei panda ning mõned arstid peavad seda pi­ gem legendiks ajast, mil inimes­ te toidusedel oli talvel ja kevade hakul liiga ühekülgne, on see ka tänapäeval paljudele väga reaal­ ne aastast aastasse korduv prob­ leem. Kevadväsimuse peamised tunnused on unisus, meele­olu langus ja energiapuudus.

Kevadväsimuse põhjused

Võimalikke põhjuseid on mitu.

Kindlasti on oma roll pikal ja valgusvaesel talvel, mis pärsib D-vitamiini sisaldust organis­

mis. Lisaks usutakse, et väsi­ mus võib olla tingitud keha ko­ hanemisest uute ilmastikuolu­ dega ning see n-ö ümberkalib­ reerimine avaldubki väsimu­ ses. Kindlasti mõjutavad ini­ mest ka talvel läbi põetud vii­ rushaigused.

Kõik eelloetletud kevad­ väsimuse põhjused on ka või­ malikud immuunsüsteemi nõrgenemise põhjused või siis osalt immuunsüsteemi nõrge­ nemise tagajärg. Immuunsu­ se all mõistetakse keha võimet võidelda haigustekitajate vas­ tu. On tõestatud, et keha füü­ siline ja vaimne kurnatus mõ­

onoele. sele. n u um aloitlutsalitriltu. .verit. m t sele gvseeilneg malsuelaen im m l ka inteluka . i a i n n manormiinlielaemtaiilnil gverit e r e o i m g m n t e i a i s i 2snteemüstejeamCr-mlveiatjaaCl-vinile ka in 2g a a esüuunrasumalleienraoua vitami m m g unm e u e 2 Hsaaimamsa riamaslsüteuslretaeaelse le ja CHm a ka tu n a ua

He

ka b na uus n ra tab ita aks misak ele .. .ai .d..aabaslaiasldiamb l uraals l s t Saisba kaSi aks na

s it ...a ldab li a s Si

sinles. ele.. et. n i e t t p m m esntimoelshafpoeolha a m a t i i n i leins itvatelevai tein g fioning v n i a i n u ii m in le. atrkaldeukvavldim t. r tam2-vita meste lhape t x l x 1 a e o i 2 e l e B o s 1 neevnveerhesvuvseaierineislaeuvmkiaiinBitleukvaatele iniini ning f e g 2ga2le jatekleeehjjaaxCk-lvetitjaarmC-veitle kald 12-vitam a B s le a m marateseledran aueale rau eresu nile ka e s i v l e i HehHästieitirahäsuesrtdaig v s a al tura keh itam

2 a m Hehä ura

i a v eroitbib ekrs nastaks n ele ja ja Cb i e i a b l l t s s ...so l.d..abslai ldab seda e raua a l Sisa Si sti r alse

i erit ks nat b i b sa ...so ldab li Sisa

*100 g hematogeeni sisaldab 71,4% raua ja 56,3% C-vitamiini soovitatavast päevasest kogusest täiskasvanule.

Toodetud EL-s. Maaletooja: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. www.miecys.ee Leia meid

TERVE PERE /hematogeen Facebookis

MÄRTS 2015 5

TERVIS neb sinu menüü pigem rasvast ja süsivesiku­ test? Tasakaal on kõige alus, ka toitumises.

Nagu mainitud, on tähtis roll C-vita­ miinil, mida sisaldub palju tsitruselistes, Kuidas võidelda kevadväsimusega? kiivis, paprikas, aga ka hapukapsas. Kus­ Puhka piisavalt! Kuna keha on pidanud juures kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad koha­ üle elama pika ja kurna­ likud köögiviljad, mis säi­ va talve, tuleb talle anda Tähtis roll on livad toorelt üle talve ega võimalus hinge tõmma­ C-vitamiinil, mida kaota sealjuures oma vi­ ta. Ehk siis väga tähtis sisaldub palju Näiteks kartuli osa on puhkusel ja kor­ tsitruselistes, kiivis, tamiine.

C-vitamiini sisaldus võib ralikul unel: peab piisa­ talve jooksul väheneda valt magama ja lõõgastu­ paprikas, aga ka neli-­viis korda. ma. Kevadel on veel eriti hapukapsas. Ära dieedita! Kevadtal­ tähtis leida tasakaal töö ja puhkuse vahel. Tuleb võtta aega lõõ­ vine aeg ei ole õige aeg (kuigi just nii kipub gastuseks – viibida looduses või olla koos tunduma) rangete dieetide tegemiseks. Üle tuleb vaadata oma toidusedel ja teha kor­ kallite inimestega.

Liigu rohkem! Päevad muutuvad aina rektuure, mitte ära jätta tähtsaid toitaineid. pikemaks ja päike läheb aina soojemaks. Vähem oluline pole söögikordade arv: täis­ Igapäevane mõõduka tempoga jalutuskäik kasvanud ja lapsed peaksid sööma vähemalt värskes õhus on võitluses kevadväsimuse kolm korda päevas. Ideaalsel juhul (koos vastu parim abiline. Ühelt poolt turgu­ kergete einetega) peaks päevas sööma neli tab see vaimu, teiselt poolt aitab vabane­ kuni viis korda. Soovitatav on süüa tiheda­ da lisa­kilodest, mis talvega on kogunenud mini ja väiksemaid portsjoneid, et ei tekiks ega soodusta energia liikumist organismis. näljatunnet ega ahvatlusi kiirete süsivesiku­ Toitu tervislikult! Vaata kriitilise pilgu­ te järele. Samuti võiks toit olla kergesti see­ ga üle oma igapäevane toidusedel. On seal ditav, et organism ei peaks sellega omakor­ piisavalt värsket puu- ja juurvilja või koos­ da liigselt vaeva nägema. jutab kõige otsesemalt meie immuunsüs­ teemi. Seega on need kaks teemat omava­ hel väga tihedalt põimunud.

6 MÄRTS 2015 TERVE PERE

Abi apteegist või arstilt

Kevadväsimuse korral saab abi ka aptee­ gist. Hästi aitavad C-vitamiini preparaadid, B-grupi vitamiinid letsitiiniga, B1-vitamiini preparaadid, rauapreparaadid, ternespiima­ kapslid, Q-10 preparaadid, D-vitamiini pre­ paraadid ja kalamaksaõli. Kõik need tooted vähendavad väsimust ja stressi, annavad energiat ning tõstavad töövõimet.

Ravimtaimedest võiks valmistada kibu­vitsamarja-, kõrvenõgese-, nurme­ nuku- või põdrakanepiürditeed, mis si­ saldab palju vitamiine ja mineraalaineid.

Kui vererõhuga probleeme ei ole, võib or­ ganismi turgutamiseks kasutada eleutero­ koki-, ženšenni- või kuldjuurepreparaate.

Organismi vastupanuvõimet kevadiste­ le viirustele aitavad lisaks tõsta greibiseem­ neekstrakt, punane päevakübar, ingver, as­ telpaju, tsink, seleen ja probiootikumid.

Kui väsimus tundub olevat tavapära­ sest suurem ja pikaajalisem, tuleks kind­ lasti pöörduda arsti poole, sest liigset vä­ simust võivad põhjustada ka näiteks kilp­ näärme alatalitus ja suhkruhaigus, aga ka verevähk ning paljud teised kasvajad.

Triinu Entsik-Grünberg Südameapteegi peaproviisor

AITA LAST

Lasteabitelefon 116 111 – sekkumine ei ole kaebamine, helistamisega saab aidata

L

apse arengule ja arenemisele paneb aluse perekond. Kodust saab laps õpetuse, mis on armastus ja hea­ tahtlikkus, usaldus üksteise vastu, mõist­ mine, andestamine, üksteisest hoolimi­ ne ning üksteise toetamine. Kodus oluli­ sed tõekspidamised ja väärtused kandu­ vad üle ka lastele.

Kuid alati ei pruugi asjaolud minna nii, nagu võiksid. Tänapäeva kiire elu­ tempo paneb suured ootused nii vanema­ tele kui ka lastele. Suurte eesmärkide saa­ vutamise vajaduses unustatakse tihti ära väiksemad – need, mis on tegelikult lähe­ mal ning mida tihtipeale iseenesestmõis­ tetavaks peetakse, sh kodu ja suhted lä­ hedastega.

Lapsed otsivad telefonikõnest turvatunnet

Lasteabitelefon 116 111 on nõuandetelefon, kuhu võib helistada igaüks, kes soovib saa­ da nõuannet lastega seotud teemadel või teatada abivajavast lapsest. On hea meel pakkuda tuge kurvastavale lapsele, kelle vanem on jäänud tavapärasest kauemaks tööle ning kes vajab veidi lohutust ja selt­ si, et üksi veedetav aeg kiiremini läheks.

Kuid tihti pole nõuandetelefonile tule­ vate kõnede sisu nii kergesti lahendatav.

Paljud kõned puudutavad suhetega seotud teemasid, kus on tundeid ja emotsioone.

Laste või noorte omavahelised tülid, la­ hus elavate vanemate vaidlused hooldus­

shutterstock

Lapsed on meie kõigi ühine väärtus ning seepärast vajavad igaühe tähelepanu ja kaitset.

Lapse esimene ja samas väga tugev mõjutaja on tema perekond ja kodu. Paraku ei saa kõik lapsed perelt piisavat toetust. Lasteabitelefon 116 111 on nõuandetelefon, kuhu võib helistada, et saada nõuannet lastega seotud teemadel või teatada abivajavast lapsest.

õiguse üle, noorte ja vanemate arusaama­ tused, mida kumbki pool ei oska positiiv­ selt lahendada.

Vanemad saavad lahendusi probleemidele

Ka vanemad vajavad nõuannet, kuidas tä­ napäeva kiiresti muutuvas ühiskonnas olla hea ema-isa. Kuidas olla toeks lapsele või noorele, kelle valikuvõimalused on järjest avaramad ning muutuvad kiiresti: inter­ netituttavad suhtlusportaalides, naudin­ guid pakkuvad mõnuained, mittetradit­ sioonilised intiimsuhted ja paljud teised näited. See eeldab vanematelt teadlik­

Võta ühendust Lasteabi nõuandetelefoniga!

• Lasteabitelefon 116 111, helista­ da saab 24/7, helistamine on tasuta ja anonüümne • www.lasteabi.ee – nõustamine kodu­lehel „Küsi nõu” • e-post info@lasteabi.ee • nutiseadmes otsisõna „Laste­abi” • Skype: Lasteabi _116111 • FB: „Et ükski laps ei jääks abita, kui ta seda vajab!”

kust, informeeritust, kasvamist koos lap­ sega. Kui omavahel ei suudeta piisavalt su­ helda, üksteist mõista ja usaldada, on aru­ saamatused kerged tulema. Ent vanemad ei tohiks unustada: ükskõik kui raske olu­ kord ka poleks, nemad on täiskasvanud ning peavad võtma vastutuse situatsioo­ ni lahendamises.

Helista, kui märkad abivajavat last

Nõuandetelefonile tuleb ka pöördumisi, milles antakse teada võimalikust hooletus­ se jätmisest, väärkohtlemisest või vägival­ last laste suhtes. Kui sellised juhtumid jää­ vad märkamata ja sekkumiseta, põhjusta­ vad need lastele palju valu ja hirmu ning võivad olla ajendiks, miks lapsed või noo­ red ei soovi kodus viibida ning mõtlevad ärajooksmisele. Kui laps põgeneb, teeb ta seda millegi eest, mitte ei põgene mille­ gi poole. Seepärast tuleb laste tegudele mõelda alati laiemalt: mis ajendas ja sun­ dis teda võtma vastu otsust, mis pole lap­ se või noore jaoks tavapärane?

Lasteabitelefonile on oodatud helis­ tama nii lapsed kui ka täiskasvanud ning teemadel, mis on seotud lastega ja lapsi puudutavate küsimustega. Sekkumine ei ole kaebamine, helistamisega saab aidata.

Mari-Liis Mänd Arstlik Perenõuandla OÜ projektijuht Lasteabitelefon 116 111 TERVE PERE MÄRTS 2015 7

LIIKUMINE

Jalutades tippvormi!

„Teil on sportlase süda. Millise spordialaga tegelete?” küsis mu mehelt tervisekontrolli teinud arst. „Jalutamisega,” vastas mees stoilise rahu ja väikseimagi irooniata.

K

aks aastat tagasi dialoog tervisekontrollis nii posi­ tiivse alatooniga ei kul­ genud. Arst osutas liiga kõrge­ le veresuhkrunäidule ning pani mehe nõutult kukalt kratsima.

Mida teha? Kas ja mil moel peab korrigeerima oma söö­ misharjumusi, kui palju pa­ nema rõhku tervisespordile?

Praegu on mees suurepärases füüsilises vormis, kuid pole peale regulaarselt jalutamas käimise ühegi spordialaga te­ gelenud. Neli-viis korda näda­ las oleme üheskoos, olenema­ ta ilmast ja aastaajast, võtnud ette pikki jalutuskäike ning nautinud head tervist.

8 MÄRTS 2015 TERVE PERE

Minu enda nüüd juba aasta­kümneid kestnud otsin­ gud leida meelepärane ja iga­ pidi sobiv spordiala, millega pühendunult tegeleda, jõud­ sid üllatava veendumuseni –

Kas jalutamisest piisab?

See, et liikumine on üks hea tervise peamisi alustalasid, on teada tõde. Seesama teadmi­ ne on mind elu jooksul jõuli­ selt tagant tõuganud ja spordi­ ga tegelema innustanud.

Minu jaoks pole kunagi ol­ nud raske õhtuti õues jooks­ mas käia või kodus iseseisvalt kõhulihaste harjutusi ja käte­ kõverdusi teha. Olen ära proovi­ nud popimad aktiivsed liikumi­

Jalutamise puhul on oluline mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus ning selle regulaarsus. Harjumus, omamoodi hasart ja vajadus värske õhu kätte saada tekib umbes kolmandal kuul. jalutamine on suurepärane viis ennast vormis hoida, stressi maandada ning boonusena lä­ hedastega suhelda.

sed, nagu akrobaatika, tennise, jõusaalis rassimise, asthangaja kundalini-jooga, taiji, pilate­ se ning isegi teivashüppe, rääki­

mata suvel rattaga sõitmisest ja talvel suusatamisest.

Mõni aasta tagasi liitusin Jooksupartneri klubiga. Tree­ nisin viis-kuus korda nädalas, kuni sain tunda ülekoormuse­ ga kaasnevaid vaevuseid. Ar­ vasin, et minuga ei juhtu iial midagi sellist, kuid ometi leid­ sin end liigse tagantpiitsutami­ se tulemusena olukorrast, kus olin sunnitud sportimisharju­ mused ümber hindama ning organismile pikemalt puhkust andma. Intensiivseid treenin­ guid sooritades olin teinud lii­ ga ka alaseljale, mille tagajär­ jel pidin oma kehaga astuma dialoogi täiesti uuel moel ning teda uuesti tundma õppima.

Lõpuks hakkasin käima jalu­ tamas, tasa ja targu. Tuleb tunnis­ tada, et varem suhtusin mõnevõr­ ra skeptiliselt väitesse, et jaluta­ mine tagab piisava füüsilise koor­ muse. Nüüd tean omast käest, et

eesti ekspress Mõõdukalt tempokas jalutuskäik mõjub soodsalt vererõhule, vähendab kolesterooli- ja veresuhkrusisaldust, trombide ja diabeedi riski ning ergutab ainevahetust. Ja mis samuti väga tähtis – jalutamine on igas vanuses inimesele jõukohane tegevus, mille puhul on vigastuste oht pea olematu. see üks loomulikumaid ja mõnu­ samaid liikumisharrastusi on ka väga efektiivne viis kõikide olulis­ te tervisenäitajate parandamiseks ja kontrolli all hoidmiseks. Mõõ­ dukalt tempokas jalutuskäik mõ­ jub soodsalt vererõhule, vähen­ dab kolesterooli- ja veresuhkru­ sisaldust, trombide ja diabeedi riski ning ergutab ainevahetust.

Ja mis samuti väga tähtis – jalu­ tamine on igas vanuses inimese­ le jõukohane tegevus, mille pu­ hul on vigastuste oht pea olematu.

Kui palju on hea?

Selleks et jalutamisega algust teha, pole vaja teab mis põhja­ likku ettevalmistust ega varus­

tust. Kõige tähtsam on otsus teha endale head. Alustada võiks esimesel nädalal kasvõi 15minu­ tiliste jalutuskäikudega üle päe­ va. Kui pikalt ja tihti jalutada, sõltub mõnevõrra ka varasemast liikumisharjumusest. Jälgida tu­ leks igal korral ka enesetunnet, sest päevad pole vennad.

Hea koormuse südame­ le annab ühtlases tempos käi­ mine vähemalt 30 minutit iga päev või kolm korda nädalas üks tund korraga. Kes soovib kehakaalu langetada, siis sedagi on jalutamisega võimalik edu­ kalt teha. Mõistagi tuleb sellisel juhul üle vaadata ka oma toidu­ laud. Tõstes tasapisi kõndimi­

Mööbel, mis kasvab koos lapsega

tel 514 4476 info@informatic.ee www.moll-system.ee TERVE PERE MÄRTS 2015 9

LIIKUMINE Regulaarne jalutamine: tugevdab lihaseid tõhustab südame ja veresoonkonna ning lihaste tööd langetab vererõhku vähendab diabeedi ja kõrge kolesterooli riski ergutab ainevahetust reguleerib kehakaalu vähendab luuhõrenemise ohtu tõstab enesetunnet maandab stressi tagab hea une

se tempot, jalutades tõusudega maastikul ning lisades trajek­ toorile lõike treppidel, hakkab keha intensiivsemalt kaloreid põletama. Regulaarsete jalu­ tuskäikudega on võimalik kaa­ lu langetada kuni kilo nädalas.

Jalutamise puhul on olu­ line mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus ning selle regulaarsus. Harjumus, oma­ moodi hasart ja vajadus värs­ ke õhu kätte saada tekib um­ bes kolmandal kuul. Kui al­ guses ongi raske end diiva­ nilt soojast toast sombuses­ se õue sundida, saab harju­

muse kinnistumisel õuemine­ kust loomulik ja iseenesest­ mõistetav osa päevast. Siin­ kohal on mõne­võrra eelisolu­ kord koera­omanikel ning väi­ keste laste vanematel, sest kui endal tekibki mõnikord kiusa­ tus kodu­seinte vahele jääda, ei lase kolmandad osalised sellel nii kergesti sündida.

Selleks et oleks võimalik järge pidada ja jalutuskäigu si­ sulist külge hoomata, on kõige lihtsam kasutada sammuluge­ jat. Hiljem, kui tavapärane ja­ lutamiseks kuluv aeg ning sel­ lele vastav sammude arv kin­

nistub, pole vaja näitude jäl­ gimisega ilmtingimata tegele­ da. Üldiselt on levinud seisu­ koht, et 9000–10 000 sammu päevas on piisav ja hea koor­ mus, kuid kindlasti tasub alus­ tada vähemast ning suurenda­ da sammude arvu nädalas um­ bes tuhande võrra.

Pulsikella abiga on hea sil­ ma peal hoida ka südametööl. Ülakeha või konkreetsete tu­ gevdamist vajavate lihaste tree­ nimiseks võib lisaks igaüks teha endale meelepäraseid harjutu­ si. Selleks pole samuti vaja mi­ dagi muud peale hea tahtmise.

Tee oma aastaring tugevaks!

Jalutamine on muu hulgas või­ malus kaaslasega aega veeta ning sõna otseses mõttes koos ühest aastaajast teise astuda.

See pole sama mis kalendrit vaadates imestusega tõdeda, kuidas küll aeg kuust kuusse lendab, vaid tõepoolest oma silmadega aja kulgu looduses tunnistada – näha aastaaega­ de vaheldumist, kuulata linnu­

laulu ning märgata looduse ilu enda ümber. Pole ime, et vas­ tavad uuringutulemused rää­ givad jalutamise kasulikku­ sest ka stressimaandamise ja hea une seisukohast lähtudes.

Jalutamiseks tasub valida looduskaunis ja puhta õhuga paik. Eestimaal jagub selliseid kohti õnneks küllaga. Ka suu­ remates linnades on piisavalt parke ja terviseradasid, kus on iga päev mõnus jalutamas käia.

Teadagi on meil palju pimedat, vihmast, külma aega, kuid koos sõbra või elukaaslasega ühte sammu astudes ei tundu see osa aastast sugugi nii pikk ja raske.

Kunagi kurtsin ühele elu näinud teadjanaisele, et sügise saabudes mu energiatase lan­ geb ning siis tuleb jälle kevadet ootama jääda. „Tee oma aasta­ ring tugevaks!” ütles ta selle peale. Tänu jalutamisharjumu­ sele pole mu aastas enam pik­ ki energialangusperioode ning ühtemoodi nauditav on abso­ luutselt igasugune ilm ja aasta­ aeg. Jalutamas näeme!

Kaire Raave

TaaselusTamine ja elekTrišokiaparaadi kasuTamine Maailm on oma kangelasi ülistanud alati – ei ole olemas suuremat kangelastegu kui teise inimese elu päästmine.

T

änapäeval on peale välise südame­massaaži­ ja­ kunstliku­ hingamise­ abiks­ ka­ elustamisaparaadid­ –­ šoki-­ ehk­ AED-aparaadid.­ Seega­võib­elu­päästa­ja­kangelaseks­ saada­igaüks.

Äkksurma­ korral­ ei­ tööta­ inimese­ süda­korrapäraselt,­vaid­hakkab­„värisema”­ega­pumpa­enam­verd.­Mõne­ sekundi­ jooksul­ hingamine­ katkeb­ ning­inimene­langeb­meelemärkusetult­maha.­Abita­saabub­surm­paari-­ kolme­minuti­jooksul.

Kiire­ elustamine­ ja­ elektrišoki­ andmine­võib­päästa­elu!­On­teaduslikult­ tõestatud,­ et­ iga­ möödunud­ minutiga­ langeb­ elustamisvõimalus­ umbes­ kümme­ protsenti.­ Enamasti­ kiirabi­ nii­ ruttu­ abivajajani­ ei­ jõua,­ mistõttu­on­vaja­elustamist­alustada­

10 MÄRTS 2015 TERVE PERE

kohe.­ AED-aparaadi­ olemasolul­ tuleb­sellega­kiiresti­elektrišokk­anda.

AED-elektrišokiaparaati­ võib­ kasutada­ meditsiinilise­ erihariduseta­ inimene.­ See­ taastab­ normaalse­ südamerütmi­ja­võib­päästa­elu.

AED-aparaadi kasutamine on väga lihtne: • ava kaas • aseta elektroodid paigale • vajadusel vajuta nuppu, saades selleks aparaadilt vastava käsu Eesti­ Punase­ Risti­ kõikides­ seltsides­on­olemas­AED-õppeaparaadid,­ elustamismannekeenid­ ja­ muu­ vajalik,­ et­ anda­ praktilisi­ kogemusi,­ kuidas­ ja­ mida­ teha,­ et­ päästa­ kõrvalseisja­elu.­Internetist­lugedes­ võime­ küll­ teada­ saada,­ kuidas,­ aga­ ilma­harjutamata­võib­tekkida­psühholoogiline­tõrge­ja­päästmisest­asja­ ei­saa.

Eesti­ on­ e-riik­ ja­ võime­ olla­ uhked­oma­saavutuste­üle,­kuid­ on­ teadmisi,­ mida­ tuleks­ oman-

dada­ praktilise­ õppe­ kaudu.­ Läbimängitud­ elupäästja­ roll­ kinnistub­ paremini­ kui­ teoreetilisest­ tunnist­ kuuldu.

Kutsun­ kõiki­ edumeelseid­ inimesi­ võtma­ ühendust­ lähima­ kohaliku­ seltsiga.­ Harjutame­ elusid­ päästma­ üheskoos.­ Meie­ kätel­ on­ elupäästev­ jõud­–­õpime­seda­kasutama!

EllEn STErnhof

shutterstock

eesti ekspress Kui paari päevaga kõrvavalu ei vähene ja valuvaigistid leevendust ei paku, tuleks pöörduda arsti juurde.

Kõrvavalul on mitu põhjust Olgu tegu täiskasvanu või lapsega, kõrvavalu ei pea kannatama keegi. Põhjuseid, miks kõrvavalu tekib, võib olla palju, aga enamasti leiab valule leevendust.

I

da-Tallinna Keskhaigla kõrva-nina-kurgu­h aiguste keskuses patsiente vastu võttev dr Erekle Dzotsenidze sõnab, et tema juurde satuvad nii suured kui ka väikesed pat­ siendid just enamasti kõrva­ valu või lukustunud kõrva ja sellest tingitud kuulmislangu­ se tõttu.

Valu võib kiirguda

„Kõrvavalul võib olla mitu põh­ just. Enim keskkõrvapõletikku esineb lastel, kel on nina ja kõr­

va vaheline toru lühem ning lä­ heb kergemini umbe. Täiskas­ vanuid kimbutab ka väliskõrva­ põletik. Sel juhul on tegu mõ­ nest infektsioonist või seenhai­ gusest tingitud põletikuga. Pea­ le kõrvavalu võib põletiku puhul kimbutada inimest ka kuulmis­ langus ja nohu ning keskkõrva­ põletiku puhul palavik,” selgitab dr Dzotsenidze.

Põlvamaal tegutsev pere­ arst Jane Ott kinnitab, et kõrva­ valu teke on seotud kõrva enda või seda ümbritsevate organite/ TERVE PERE MÄRTS 2015 11

eesti ekspress elundite kahjustusega. See tä­ hendab, et valul on üldse oma­ dus kiirguda. „Kui inimene kae­ bab kõrva­valu, võib see kaasne­ da näiteks hambavalu, ägeda neelu- ja mandli­põletiku, keeleneelu­närvivalu, nohu ja põse­ koopapõletiku, kobarpea­valu, lõualiigese­põletiku või trauma, sülje­näärmepõletiku, kaelaliha­ sevalu ja lähi­piirkonna kasvaja­ tega,” loetleb arst.

Sagedasemaks kõrvahaigu­ seks, mille puhul kõrv valutab,

Kuulmekäiku ei ole vaja vaigust puhastada, kõrvalestalt tuleb see lihtsalt maha pesta.

Valu korral pole see oluline, valu häirib niigi. Vaik on kõrvanäärmete töö intensiivsuse näitaja ning põletiku ja tolmuse keskkonna puhul tekib vaiku rohkem, et eemaldada tolmu ja haigustekitajaid. on äge keskkõrva­põletik. Valu põhjustavad veel väliskuulme­ käigu põletik, kõrvatrauma (põ­ rutus või haav) ja võõr­keha kõr­ vas. Barotrauma puhul on tun­ nuseks valu ja kuulmise langus.

Harvem võivad olla põhjuseks kasvajad või vöötohatis kõrva­ piirkonnas.

Lennureisil näri nätsu

Kas ja kuidas kõrvavalu üld­ se vältida saab? „Keskkõrva­ põletikku ja seega ka valu te­ ket soodustab ninahingamise takistus, seda ka nohu või ade­ noidide, polüüpide ja allergia korral. Sel juhul tuleks esmalt ravida haigusi ninas ja tagada nina kaudu õhuvool – siis on ka kõrva käigukesed ventilee­ ritud,” selgitab perearst.

Barotraumat peab püüd­ ma vältida, sukeldumistreene­ rid õpetavad seda sukeldumise käigus. „Õhurõhu muutumine mõjub igaühele isemoodi, mõni on kiirele kõrguste vaheldumi­ sele tundlikum. Lennuki õhku­ tõusmisel ja maandumisel on kasulik närida nätsu, mis aitab leevendada valu ja ebamugavus­ tunnet – seda just lastel, kel on nina- ja kuulmekäigud kitsad,” jagab arst soovitusi.

12 MÄRTS 2015 TERVE PERE

Kui uurida, kas kõrvade re­ gulaarne puhastamine vaigust aitab kõrvavalu ennetada, sõ­ nab perearst, et kuulmekäi­ ku ei ole vaja vaigust puhasta­ da, kõrvalestalt tuleb see liht­ salt maha pesta. „Valu korral pole see oluline, valu häirib niigi. Vaik on kõrvanäärmete töö intensiivsuse näitaja ning põletiku ja tolmuse keskkon­ na puhul tekib vaiku rohkem, et eemaldada tolmu ja haigus­ tekitajaid,” lisab ta.

Millal pöörduda arsti poole?

„Kodus võib kõigepealt võt­ ta valuvaigisteid – paratse­ tamooli, aspiriini, ibuprofee­ ni. Need on saadaval aptee­ gi käsi­m üügis. Nohu tuleks ravida. Valupiirkonda võib panna sooja­k oti (nt soola­ koti),” soovitab Jane Ott, kui­ das kodus kõrvavalu leevenda­ da, kui kohe arstile ei pääse. „Kui need meetodid 1–2 päe­ va jooksul valu eriti ei vähen­ da, peaks pöörduma perearsti poole, kes määrab ravi või suu­ nab vajadusel edasi kõrvaarsti­ le. Kui tõuseb palavik või valu ajab kiljuma ja oksendama, tu­ leb kindlasti minna arsti juur­ de.” „Kui on teada, et putukas läks kõrva, võib kuulmekäi­ ku tilgutada vett, õli, alkoholi ning putukas sureb. Võõrkeha ise kätte saada on raskem, sest seda pole alati näha,” selgitab perearst. Ka dr Dzotsenidze on seda meelt, et liigse kõrvavaigu või kõrva sattunud võõrkeha puhul ei tasu seda ise eemalda­ ma hakata. „See jäägu ikka arsti tööks. Ise tegutsedes võib olu­ korra hoopis hullemaks muuta, kõrva vigastada või siis vaigu­ tükke sügavamale kõrva lüka­ ta, tekitades nõnda kõrva kin­ nisust, vahel ka traumat,” hoia­ tab ta. Kõrva tugevama trau­ ma, haava või löögi ja peatrau­ ma puhul peab suundu­ ma arsti vastu­võtule.

Beebide kõrvavalu

Perearst Jane Ott kinnitab, et väikes­ te beebide kõrva­ valu on enamasti tingitud keskkõrva­

eesti ekspress läbi nina – põhjustab nina­ hingamise takistuse ja lima kogunemise keskkõrva, mis põhjustab valu. Sel juhul tu­ leks lapsele anda valuvaigis­ tit, puhastada nina ja last pa­ laviku korral rahustada. Kõr­ vadele soojakotti panna ei ole vaja. Imikute puhul on rahu­ tuse põhjusi kodus sageli ras­ ke välja selgitada. Kui laps on väga rahutu, rabeleb rin­ nal, ei suuda imeda, sest mis­ ki häirib, ning nutab lohuta­ matult, tuleks pöörduda üldi­ se läbivaatuse tegemiseks ars­ ti poole.”

Kadri Penjam

shutterstock

põletikust. „Laps on sel ju­ hul väga rahutu ning oigab, haliseb või kiljub. Tavaliselt kaasneb kõrvavaluga pala­ vik. Kõige sagedamini esineb keskkõrvapõletikku 2–3aas­ tastel. Beebidel on ema poolt immuunsus kaasa antud ja pisikutele antikehad olemas, tänu millele ei põe nad ka üle­ miste hingamisteede põletik­ ke nii palju kui lasteaialap­ sed.” Üks beebide rahutuse põhjusi ongi kõrvavalu, sest nina- ja kuulmekäigud on väga kitsad ja väikseimgi tur­ se – kasvõi näiteks kuiva õhu või piima tagasivoolu tõttu

TERVE PERE MÄRTS 2015 13

LASTEMOOD

Kevadine lastemood on mugav, funktsionaalne ja värviline Lasteriiete valik poodides on väga suur. Eelistada tasuks tuntud kaubamärke ja kvaliteetseid rõivaid, et laps tunneks end hästi ja mugavalt.

P

eale mugavuse on laste­riiete puhul muu­ tunud üha tähtsamaks ka trendikus, ent sellelgi ju­ hul tuleks valida soojad, ker­ gest materjalist ja hingavad rõivad, mida on lihtne pes­ ta ja selga panna ning mis ei sega liigutamist.

Polarn O. Pyret soovitab kihilist ja kvaliteetset riietust

Lapsel peab õues mängi­ des olema soe ja kuiv ning selleks tuleb kanda vastu­ pidavaid ja ilmastikule so­ bivaid ülerõivaid ning riie­ tuda kihiliselt. Kõik Polarn O. Pyreti õueriided on val­ mistatud vastupidavast, hin­ gavast, vee- ja tuulekindlast shell-materjalist. Värvikül­ lase kevadkollektsiooni juu­ res on kasutatud tehniliselt täiustatud materjale. Lisatud on ka rohkelt vajalikke de­ taile ja nupukaid lahendusi, mis teevad õues mängimise, seiklemise ja jooksmise las­ tele veelgi mugavamaks, loo­ vamaks ja vabamaks.

Polarn O. Pyreti poed asuvad Ülemiste ja Rocca al Mare kaubandus­ keskuses ning Foorumi keskuses Tallinnas. Kõiki tooteid saab mu­ gavalt tellida ka e-poest www.polarnopyret.ee.

Didriksons 1913– ilmastikukindel, vastupidav ja kvaliteetne

Rootsi juhtiva funktsionaal­ sete ülerõivaste tootja Did­ riksons 1913 rõivaid iseloo­ mustab praktilisus, parimad materjalid, säravad värvitoo­ nid ning mugav lõige. Too­ ted on suunatud suurtele ja väikestele aktiivse eluvii­ si harrastajatele, kes vaja­ vad meie kliimale vastavaid funktsionaalseid rõivaid.

Need on kogu pere riided, mis muudavad õuesolemi­ se meeldivaks igal aastaajal.

Parim valik Didriksonsi tooteid on saadaval internetis www.d-wear.ee.

14 MÄRTS 2015 TERVE PERE

Lastemood Lenne – kevadiselt rõõmsad värvid poistele ja tüdrukutele

Eestis disainitud Lenne paneb suurt rõhku riiete turvalisuse­ le, mugavusele, praktilisusele ja kergelt hooldatavusele. Siin on suurim valik jopesid, pük­ se, kombinesoone, mantleid ja kõikvõimalikke aksessuaare.

Kollektsioonist leiab stiilseid üleriideid nii pidulikeks het­ kedeks kui ka õues mängimi­ seks. Kevadkollektsiooni ise­ loomustavad tütarlapselikud lillemustrid ja rõõmsalt särt­ sakad head tuju loovad värvid.

Noa Noa – nagu ema, nii ka tütar

Leia lähim Lenne riideid müüv kauplus kodulehelt www.lenne.ee.

Noa Noa tüdrukute kevad­ suvine kollektsioon on bo­ heemlaslik, funktsionaalne ning fantaasiarikas. Pehme­ test ja naturaalsetest kangas­ test pastelsetes toonides kol­ lektsioon kannab endas bo­ heemlaslikku hõngu ja kes­ kendub õrnadele detailidele ja romantilistele lõigetele. Raba­ vad mustrid, imelised tikan­ did, pitsid ja satsid – kollekt­ sioon armsatele ja lahedatele tüdrukutele!

Helen Silts

Noa Noa esinduskauplused asuvad Tallinnas Rocca al Mare keskuses ja Foorumi keskuses.

TERVE PERE MÄRTS 2015 15

eesti ekspress

16 MÄRTS 2015 TERVE PERE